,,WEST SIDE STORY" 8. mätrsil 2005.a käisin Vanemuise suures majas vaatamas Ain Mäeotsa lavastatud muusikali ,,West Side Story" Tegemist oli kahe vaatusega etendusega. Lavastuse Helilooja oli Leonard Bernstein tuntud helilooja, dirigent ja pianist. Bernsteini loomingust võib-olla tuntuimad on muusikalid ,,Wonderful Town" (1944), ,,Candie" (1596) ning ,,1600 Pennsylvania Avenue" (1976). Samuti võib nimetada tema kolme sümfooniat ,,Jeremiah" (1944), ,,Age of Anxiety" (1949) ja"Kaddish", mis on pühendatud president John.F. Kennedyle. Helilooja L.Bergsteini muusikal ,,West Side Story" esietendus 1957. aastal New Yorgis Brodway ,,Winter Gardeni" teatris. Neli aastat hiljem tehti sellest film. Mina isiklikult olen seda filmi näinud ja pean tunnistama, et suurelt lavalt ning Eesti oma näitlejate esituses oli seda hoopis meeldivam vaadata. ,,West Side Story" libretist oli Arthur Laurents ...
Mirell Põlma (B14600) Oskussõnastiku ,,Müügi- ja turundussõnastik" retsensioon Oskussõnastikul ,,Müügi- ja turundussõnastik" üht kindlat autorit pole, küll aga on toimetaja Lea Noorma. Sõnastiku on välja andnud TEA Kirjastus. Sõnastik on välja antud kirjastamist toetava programmi raames ning Prantsusmaa välisministeeriumi, Prantsuse saatkonna Eestis ja Tallinna Prantsuse Kultuurikeskuse kaasabil. ,,Müügi- ja turundussõnastik" ilmus 2004. aastal. Kokku on oskussõnastikus 208 lehekülge. Sõnastikus seletatakse võõrkeelseid termineid
Retsensioon Külastasin näitust nimega ,,Muutuv maalikunst" Kumus, kus eksponeeriti mitmete kunstnike töid. Tegemist oli kaasaegse kunsti näitusega. Väljapanek oli väga mitmekülgne, kuna igal autoril oli midagi erinevat öelda ning igaüks oli lähenenud oma teose kujutamisele eri nurga alt. Näitusele sisenedes köitis esimesena mu tähelepanu Jaan Toomiku teos ,,Järv". Ta on 49- aastane eesti maali- ja videokunstnik, kes on tunnustatud Kristjan Raua nimelise kunstipreemiaga 1995. aastal ning Konrad Mäe medaliga 2005. aastal. i Tema maal kujutas endast urineerivat meest, kelle ees paiknes suur värviline järv. Veekogu oli kujutatud sellele esmapilgul mitteomaste värvidega kasutatud oli punast, kollast, valget, pruuni ja veidi loomulikumat sinist. Mees pildil ning taust tema taga olid hallikas-valged, et nendele mitte tähelepanu tõmmata. Mulle meeldis see teos, kuna see oli väga otsek...
Rahu Retsensioon Käisin 14. veebruaril Kuressaare ajamajas vaatamas näitust koos klassikaaslastega. Aega oli vähe ning ootasin eest järjekorset tavalist näitust. Kunstnikuks on Hando Henno, kes on samuti saarlane ning ka ääretult mitmekülgne inimene. Teda huvitab sport, füüsika, bioloogia, matemaatika, ajalugu ja arhitektuur. Hennole on joonistamine lapsest saati meeldinud ning esimese personaalnäituse avas juba 16-aastaselt Anne Tootmaa galeriis. Silmad läksid suureks kui sellest lugesin
Minu muusikaelamus Neljapäeva õhtul 25.novembril käisin ma vaatamas balletti “Pähklipureja”, mis toimus Rahvusooper Estonias. Selle jõululoo teeb eriliseks muusika, mille on kirjutanud Pjotr Tšaikovski, kes oli 19.sajandi romantislik helilooja ja, keda peetakse üheks vene klassikalise sümfoonia rajajateks. „Pähklipureja“ on üks tema kirjutatud kolmest balletist. Lisaks on ta kirjutanud ka sümfooniaid ja oopereid. Estonias on “Pähklipureja” muusikaliseks juhiks Jüri Alperten, dirigendiks Risto Joost ja esitajaks Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester. Jüri Alperten, kes on sündinud 16. juunil 1957 on Eesti dirigent, pianist ja muusikapedagoog. Risto Joost, kes on sündinud 22. juunil 1980on eesti dirigent ja laulja, kontratenor. „Pähklipurejas“ esitati instrumentaalmuusikat, puudus solist ja koor. Edasi räägin oma kogemusest ja elamusest. Otsustasin minna seda vaatama, et tekitada endas jõulutunne. Ma...
Kunstiajaloo retsensioon Rasmus Nora „Swingapore“ Septembrikuus külastasin Kuressaare Kultuurikeskuses Rasmus Nora näitust, mis kandis nime „Swingapore“. Nagu ta ise ütles oli tema näituse eesmärk näidata reaalsuse uusi maagilisi ja müstilisi vaatenurki. Rasmus Nora on Soome noorema põlvkonna kunstnik, kelle jaoks Kultuurikeskuses olev näitus on tema elu esimene välisnäitus. Rasmus on lõpetanud Soomes kunstikooli nimega Maa ning nüüd jätkab oma õpinguid Helsingi Kunstiakadeemias. Rasmus Nora peamised teosed olid õlimaalid kangal ja puidul. Ta kasutas paljudes oma töödes jootmistehnikat, kolmemõõtmelisi objekte ja metalli. Näitusel oli minu mäletamist mööda kokku 19 tööd, mis kõik erinesid üksteisest täielikult. Tähendab, et ma ei osanud leida tema töödes eriti sarnasusi. Samuti olid töödel veidi naljakad pealkirjad. Minu lemmik teos sellel näitusel kandis pealkirja „Naine on ahjus“. See oli akrüülmaal, mi...
Retsensioon Etendus „Puhastus“ Sofi Oksaneni romaani ainetel Etenduse alguses oli laval talumaja ning monoloogi pidas Karol Kuntsel, kes kehastas Hansu. Peale monoloogi lisati ka talule omapärased seinad akendega. Lavale tulid kaks vene sõdurit koos noore naisega, kellel oli kott peas. Nad kõnelesid vene keeles ja sellest ei saanud mina kahjuks midagi aru nagu ka enamus mu klassikaaslasi. Peategelaseks oli Aliide, kes elas rahulikult oma talumajas, kuni tema õuele tuli noor Venemaalt pärit neiu Zara. Ja siis hakkas vaikselt Aliide minevik avalikuks tulema. Nimelt olid nad kunagi peitnud õega keldrisse õemehe, et too ei peaks Siberisse minema. Aliide, tema õde Ingel ja Ingli tütar Linda viidi vallamaja keldrisse ülekuulamisele seoses Hansu, kes oli Ingli mees, kadumisega. Pärast vallamaja keldris toimunud jubedusi ei suutnud Aliide enam oma õele ja õ...
Riinu Ansper, 12a Retsensioon Romantika-romantika... Reedel, 15. oktoobril käisin Ajamaja galeriis kiikamas Maris Ojasuu fotonäitust. Ojasuule on fotokunst nii töö kui ka hobi. Vabal ajal pildistab neiu situatsioone, mis teda inspireerivad. Tema motoks ongi see, et tõelist kunsti saab teha vaid kire ja armastusega. Näitusel pole ühest pealkirja, mis on üsna mõistetav, kuna käsitletavad teemad on üsna erinevad. Näituse 3 põhiteemat on kenasti jaotatud ka kolmele eri korrusele
Saladin ja Lõvisüda Seitsmeteistkümnendal veebruaril külastasin ma Otsakooli ja K. Sillamaa Noorteteatri ühistööl valminud etenust. Algas õhtul kell seitse ning toimus Salme Kultuurikeskuses. Peamiseks külastamis põhjuseks oli see, et klassiõde Julia lõi seal kaasa ning kutsus. Kohale jõudes asusin ma piletit ostma. Tänu sellele, et eelnevalt ennem mind ostsid kaks noormeest pileteid, kuulsin ma nende juttu. Tänu sellele, et nende tuttav osales etenduses, siis saadi ka soodustust. Kui järg jõudis minuni, siis ütlesin, et ka minul on tuttav ning koguni päris palju tuttavaid. Seega sain ma soodustust 55% ja hea istekoha. Näitlejateks olid noored inimesed. Tegevusajaks oli 13. sajand. Etendus meeldis mulle väga, sest see sisaldas palju huumorit ning kestis mõistlikult kaua. Mu lemmik näitlejateks olid kaks pisikest tüdrukut. Nad olid umbes kümnesed ja mängisid poiste rolle. Algul...
Retsensioon Külastasin Vaal galleris näitust "veetlus@õõv". Näitusel oli Peeter Lauritsa ja Herkki Erich Merila fotod. Fotonäitus oli vägagi uuenduslik ja seisnes huvitavates tehnilistes lahendustes. Lauritsat ja Merilat on peetud ka esimesteks postmodernismi "maaletoojateks". Nad on loonud enda stuudio nimega DeStudio, mida nad iseloomustavad kui virtuaalset loojat, ilma füüsilise olemasoluta ning individuaalse ühtsuseta kunstnikku. Positiivne selle näituse juures oli, et fotod olid väga originaalsed ning kohati sokeerivad. Samuti tooks välja, nende püüdlused rikkuda piire. Nad suutsid vastandused ilus-inetu, kunst-mittekunst, tõeline-fiktiivne panna ühte pilti ning sealjuures seda mitte ära rikkudes. Ehedalt jäi meelde ka teoste nimed, mis samuti olid kõik vastandatud. Teosed kandsid sidesõnadest nimesid näiteks "Kuid" , "Ehk", "Et". Negatiivseks võiks lugeda seda, et teosei...
Kellel on Eestis hea elada? Tihtipeale küsin endalt kas mulle meeldib Eestis elada. Mõtlen, et jah, meeldib, kuid suureks saades tahan palju ringi käia ja teisi maid avastada. Paljud vastaksid mulle seepeale: ,,Aga Eesti on ju sinu kodu, sinu sünnimaa, kuidas saad teda jätta?" Leian, et olen lihtsalt väga püsimatu inimene kes vajab pidevat vaheldust ja uusi kogemusi. Inimesed on aga väga erinevad. Arvan, et Eestis sündinud inimene on õnnelik inimene. Ka mina tunnen end õnnelikuna. Meil ei ole pidevaid looduskatastroofe, ülerahvastatust, suurt nälga või mõnd muud sügavat probleemi, mis meid igal sammul võiks ohustada. Eestis on hea elada inimesel kellele meeldib siinne kliima, maastik ja elukeskkond. Siin on sobivad tingimused neile, kellele meeldib vaikus ja rahu. Kes naudib neid lõputuid rohelisi metsi ja ilusaid rannajooni ning kes kannatab ära ka need muutlikud ilmad. Siin on sobiv koht optimistlikul ja v...
,, Grease,, 2.03 kell 18.00 käisime Viimsis vaatamas muusikali nimega „Grease“. Muusikal kujutas endast 50-ndate keskkooli muusikali. Muusikali peategelased olid Oliver Orumets ning Liis Rebane (Danny ja Sandy) Tegevus toimus põhiliselt koolis. Muusikal oli tehtud kooliõpilaste poolt. Seal oli palju erinevaid ning põnevaid tegelasi. Kõik tegelased oskasid väga hästi laulda ning tantsida. Neil olid seljas 50-nendatest pärit riided. Seal oli erinevaid huvitavaid situatsioone. Etenduse lõpus tõusid kõik püsti. Mulle väga meeldis see muusikal. Põhiliselt sellepärast et näitlejad olid noored. Minu meelest tantsisid ja näitlesid poisid natukene paremini ja nad olid kuidagi rohkem rollis sees. Läheksid seda etendust kindlasti veel vaatama. See oli üks parimaid mida ma näinud olen. See oli väga hea reedene õhtu.
Mere erinevad näod Külastasin 31. märtsil kell 12.00 Kadrioru Kunstimuuseumi näitust ,,Aivazovski. Ideaali otsinguil". Näitusel eksponeeriti Ivan Aivazovski töid. Ta oli armeenia päritolu Venemaa maalikunstnik, kes põhiliselt maalis merd ja taevast. Aivazovski elas aastatel 1817-1900 ning jõudis selle aja jooksul maalida üle 6000 töö, mis on väga märkimisväärne number. Näitus on osa Kadrioru 300. aastapäeva tähistavast programmist. Kuraatorid on Aleksandra Murre ja Alar Nurkse. Aivazovski maalide läbivaks teemaks on loodusvaated, täpsemalt mere kujutmaine. Tema maalidel on kujutatud merd erinevates olekutes (tormine, rahulik, jne) ning ka palju päikeseloojanguid. Näituse pealkiri aitas luua õige meeleolu maalidega tutvumiseks ning aitas kaasa näituse vaatamisele. Mulle väga meeldisid tema teosed, kuna ta oskas maali õhkkonda ja meeleolu väga osavalt edasi anda. Tihti pani mõni Aivazovski maal näit...
Honore` de Balzac "Isa Goriot" Honore' de Balzac'i (1799-1850) üks põhiteoseid ,, Isa Goriot" ilmus 1835. aastal. Balzac alustas kirjutamist väga noorelt, kuid enamus tema loomingust ei saavutanud soovitud edu ja tunnustust. Romaan ,, Isa Goriot" jutustab üldiselt 19.sajandi ühiskonnaelu pahupooltest ja perekonna liikmete omavahelisest läbisaamisest. Teosel on 2 haru, mis terve raamatu vältel on tihedalt üksteisega seotud. Üks haru räägib pensionile läinud nuudlikaupmehest isa Goriot'st. Goriot elas üksi Vaqueri pansionaadis. Tal oli 2 tütart, kes olid abiellunud ja elasid isast lahus. Kuna Goriot armastab oma tütreid väga, siis andis ta tütardele kaasavaraks väga suure summa raha. Paraku ei hooli tütred isast ja kasutasid teda ära, käies isalt pidevalt raha juurde lunimas. Isa Goriot loobus tütarde nimel kogu oma varandusest ja laostus lõpuks. Tem...
Paide Gümnaasium 10.r klass SUGAR ehk Dzässis ainult tüdrukud Retsensioon 1.detsembril toimus Tartus, Vanemuise suures majas Jule Styne'i kuulus muusikal ,,Sugar". 1 Muusikali tegevus toimub nagu parimas seebiooperis kunagi ei tea, kes on tegelikult kes ning millega kogu see lugu lõpeb. Ka kõige esinduslikumas bändis võib tegutseda FBI agent ning hommikune voodikaaslane ei pruugi olla see, kellega sa magama heitsid. "Sugar"
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Informaatikainstituut Bruno Meder 120636IAPB Noored ja edukus Retsensioon Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2012 Kirjatöö eesmärgid Essee eesmärgiks on rääkida aspektidest, mis võivad takistada või soodustada noorte arengut, hea hariduse omandamist ja elus läbi löömist. Kirjatöö põhisõnum Tänapäeva noored on laisad ja mugavad ning neil puudub motivatsioon enese harimiseks-täiendamiseks ja elus edasi jõudmiseks. Märkmed Selgituseks:
Retsensioon Käisin 7. Augustil Kuressaare lossihoovis vaatamas Jaan Tätte kontserdit ,,Tuulevaiksel ööl". Peale Tätte esines seal veel Maaria-Liis Ilus, Liisi Koikson, Marko Matvere ja ansambel Udupasun. Jaanil oli see päris suur kontserttuur, jõudis paljudesse Eesti linnadesse veel. Kontsert oli mereteemaline. Ilmselt selle pärast, et ta armastab niivõrd palju merd. Elab ise ka saare peal Vilsandil. Pärast kontserttuuri läks Tätte ka ümbermaailmareisile. Ka see oli üks põhjus, miks tuurile pandi selline nimi. Jaan Tättel on ka selline laul nimega ,,Tuulevaiksel ööl". Seda laulu laulab ta koos Liisi Koiksoniga, kellel on samuti väga hea lauluhääl. See on ka vast üks parimaid Tätte laule. Ta ise on kirjutanud viisi ja sõnad, mis on väga hästi välja tulnud. Vähemalt sellel tuuril küll. Kuid minu isiklik lemmik Tätte laulude hulgas on siiski ,,Hümn", mida ta laulab koos Marko Matverega. Nende...
Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia... ,,See maja seisab keset Südalinna ei kaitse ingel teda, vaid kultuur! Vassiljev ja Bubõr ta tegid sinna. Kõik, mis ta sees, on kordumatult suur." - Juhan Viiding Kirjaniku Andrus Kiviräha ja lavastaja Merle Karusoo koostööl sündis Eesti Draamateatris lavastus ,,Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia...", mis räägib loo, kuidas kultuuriasutus Tallinna müüride vahele sajand tagasi ehitati. Autor lisas talle omasel moel maja valmimise loole mitmeid tahke juurde ja välja tuli ei midagi muud, kui puhas komöödia. Näidendi p...
Mozart Tallinnas Käisin reedel, 30.septembril , Estonia kontserdisaalis vaatamas kontserdit ,,Mozart Tallinnas ´´, kuid seal mängiti lisaks Mozarti teostele ka üks Erkki-Sven Tüüri teos. Kontserdil esines Eesti Riiklik Sümfoonia Orkester , pianist Kalle Randalu, dirigent oli sakslane Chistoph Poppen ning orkestri kontsertmeister oli Elar Kuiv. Esitusel olid kolm väga suurepärases teost: Erkki-Sven Tüüri ,,Lighthouse´´, mida esitasid keelpillid ; W.A.Mozarti (1756-1791) klaverikontsert nr 27 B-duur KV 595 (1791) , kus oli kolm osa- Allegro, Larghetto ja Allergo; lisaks veel W.A.Mozarti sümfoonia nr 41 C-duur KV 551 ,,Jupiter´´ (1788), mis koosnes neljast osast- Allegro vivace, Andante cantablie, Menuetto .Allegretto ning Molto allergo. Kontsert oli kahes pooles, esimeses pooles esitati kaks teost: ,,Lighthouse´´ ja klaverikontsert nr 27 B-duur KV 595 , teises pooles esitati üks teos sümfoonia nr 41 C-duur...
MozART Group show 'Frakk-n-roll' 22. oktroobril toimus Nokia kontserdisaalis MozART Groupi kontsert. Tegu on nelja Poola mehega, Filip Jaslar – esimene viiul; Michal Sikorski – teine viiul; Pavel Kowaluk - vioola; Bolek Blaszcuk - tsello, kes mängivad klassikalist muusikat mitte traditsioonilisel kombel. 1995. aastal proovisid neli professionaalset muusikud klassika üle naljatleda esimest korda televisioonis. Vaatajad võtsid selle vaimustusega vastu. Sellele järgnes kutse Poola kabareefestivalile. Hiljem kutsed ka teistest riikidest. Tänaseks on kvarteti graafik hõivatud mitmeks aastaks ette. 160 kontserti aastas, sadu tuhandeid müüdud plaate! Selle kvartetiga on esinenud legendaarne Bobby Macferrin ja ka silmapaistev viiuldaja Grigori Žislin. Kontserdi alguses tulid lavale neli frakkidega meest, kes hakkasid mängima Mozarti teost “Eine kleine Nac...
Romeo ja Julia retsensioon William Shakespeare'i armastusloo ,,Romeo ja Julia" ainetel põhineva filmi puhul on tegemist Baz Luhrmanni teosega. See film erineb oma eelkäijatest seetõttu, et sündmused leiavad aset tänapäeval ning Verona linn, mis asub Itaalias, on asendunud Ameerika läänerannikul asuva Verona Beachiga. Lugu ise on klassikaline. Kaks noort armuvad teineteisesse, kuid kuna nende vanemad on ammustest aegadest saati vaenujalal, siis algatavad nad sellega südmusteahela, mis pakatab
Kontserdi retsensioon „Neljal käel ja sajal keelel" Neljapäeval, 2. oktoobril, kell 10.00 käisin vaatamas koolikontserti „Neljal käel ja sajal keelel“. Esitati ainult instrumentaal muusikat. Kaks tuntud eesti kitarristi Ain Agan ja Andre Maaker esitlesid kaheksat erinevat kitarri ja kitarri sugulaspilli ning mängisid lugusid läbi kitarrimuusika ajaloo. Muusikaetenduse üldeesmärk oli see, et õpilased saaksid kuulata erinevate pillide kõla ja neid pille seostada oma nimetustega. Samuti oli see ka lihtsalt meelelahutuseks mõeldud. Minu jaoks eriliseks tegi selle kontserdi see, et mulle endale väga meeldib kitarride kõla. Pool aega kontsertist seletati ja tutvustati pille. Ülejäänud aeg esitati mitmeid, erinevaid lugusid ning kõikidel pillidel, lugude esitamisel oli erinev kõla. Esimesena tutvustasid pillimehed kahte pilli, mis olid valmistatud Jaapanis, pillimeister Ibanessi poolt. Mõlemal pillil oli 6 keelt. Nad ...
Jõulukontsert Käisin 22.detsembril 2013 kell 19.00 Tartu Vanemuise kontserdimajas vaatamas jõulukontserdit, kus esinesid Hanna-Liina Võsa, Jarek Kasar ehk Chalice ja ETV lastekoor. Esitati tuntumaid jõululaule ja enda kirjutatud laule. Kontsert toimus kahe vaatusena ja kestis umbes 2 tundi. Kõik oli väga rahulik ja jõulumeeleolu tuli kindlasti peale. Esitati mitmeid traditsioonilisi jõululaule ja kuulsin ka tuntumaid eesti laule. Hanna-Liina on üks Eesti hinnatumaid artiste. Ta on esinenud näiteks lavastustes ,,Helisev muusika" ja ,,Ooperifantoom". Ta osales ka paroodiasaates ,,Su nägu kõlab tuttavalt". Enne kontserdeid rääkis ta nii:"Minu jaoks on jõulud olnud vägagi traditsioonilised nii kaua kui ma mäletan. Olen õnnelik, et selles muutuvas maailmas ja minu enese muutumises, on õks hetks aastast, mis on alati jäänud sama soojaks ja tuttavaks. Sel aastal saavad aga jõulud ja jõulukontserdid olem...
Muusika retsensioon Kirjutan muusika retsensiooni suvel külastatud ,,Juu jääb" kontserdi kohta, mis toimus 3. juulil Arensburgi hotelli Päikeseterrassil. Festival toimus juba 17. korda ning on kindlasti üks oodatumaid suvesündmusi, sest Eestis on ju vaid loetud arv muusikaüritusi, mis võivad niisuguste traditsioonide üle uhked olla. Nii otsustasimegi emaga ühel mõnusal suveõhtul ka ise seda kuulama minna. Sel aastal esines kontserdil Fääri saartelt pärit lauljanna Eivør Pálsdóttir, kes on rahvusvaheliselt tuntuks saanud. Eivør esitab ühtviisi lummavalt nii kantriballadi, klassikalist aariat või jazzlaulu. Kontserdil esitas ta enamasti enda tehtud laule, kuid tuntud on ta ka Fääri ballaadide ja lugulaulude esitamise poolest. Ta esines koos Mikael Blakiga, kes mängis bassi ja klahvpille. Sellise kontserdi toimumiseks oli valitud just ideaalne koht. Sai kuulata mahedat muusikat mõnusas keskkonnas. Hotel...
Retsensioon ooperist ,,Armujook" Helilooja Gaetano Donizetti Toimumise koht ja aeg: Rahvusooper Estonia, Laupäev, 3. Märts 2018 Dirigent: Kaspar Mänd Lähemalt: Kaspar Mänd on lõpetanud Vanalinna Hariduskolleegiumi ning Muusikakooli oboe ning koorijuhtimise erialadel. 2012 lõpetas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kooridirigeerimise erialal, õppides samas oboed ning 2014 magistrantuuri orkestridirigeerimises. Kaspar Mänd on pälvinud Eesti Kooriühingu noore dirigendi preemia aastatel 2012 ja 2015 ning Rahvusooper Estonia kolleegipreemia 2016. Lavastaja: Georg Malvius Lähemalt: Georg Malvius on õppinud põhierialana näitlemist ning lavastamist, lisaks psühholoogiat, romaani keeli ja ajalugu. Pärast õpingute lõpetamist töötab vabakutselise lavastajana. Ta on õpetanud näitlemist, muusikalikunsti ning lavastamist ligikaudu kahekümnes riigis. Ta on kirjutanud ka mitmeid näidendeid ja ...
KUMU Retsensioon LEPO MIKKO Kairi Kas e m a a Tallinna Täiska sv a n ute Gü mn a a siu m 11.A TALLINN 2008 Täna 23.07.08 käisin KUMU Kunstimuuseumis. LEPO MIKKO Maalikunstnik Lepo Mikko (Leonid Mikk) sündis 01.12.1911 Viljandimaal Arukülas taluniku perekonnas. Suri 06.12.1978 Tallinnas. 1. Pildi pealkiri on ,,Perekond´´ 1942 a. (Õli) Pildil on näha naist sülelapsega, meest kes tõmbab piipu ning tagapool on näha meest kes teeb tööd. Tundub nagu naine riidleks mehega kes piipu tõmbab. Tegevus toimub maakohas. Naisel on peas valge rätik, seljas valge pluus ning jalas pruun seelik. Lapsel on seljas ...
Retsensioon Operett "Viini Veri" Johann Straussi operett Koreograaf ja lavastaja: Monika Wiesler Muusikaline juht ja dirigent: Jüri Alperten Kunstnik: Eldor Renter Osades: Tiiu Laur, Mati Kõrts, Väino Puura, Heli Veskus, Janne Shevtshenko, Margit Saulep, Julia Botvina, Urmas Põldma, Voldemar Kuslap, Alar Haak, Teo Maiste jt. "Viini veri" on elegantne ja lbus lugu kurikuulsa Viini kongressi päevilt (1.11.1814 - 8.06.1815), mis toimus selleks, et pärast Napoleoni sdu korrastada Euroopa piire. Isiklikult olid kohal Austria ja Venemaa keisrid, Preisimaa, Taani, Baieri ja Württenbergi kuningad ning paljud Saksa printsid. Vaatamata sellele, et riigid nuhkisid üksteise järele ja kord liitusid ühed, kord teised, oli Viinis väga lbus. Kogu Euroopa avastas Viinis uue tantsu - valsi, mida mujal veel ei tuntud ja hiilgav seltskond sai ikka ja jälle kokku selleks, et tants...
,,Nii on meil moes" esietendus 21. novembril 1934. aastal Broadway Alvin Theatres ja seda mängiti 420 korda! Seejärel etendus see Londonis ja 1962 see muusikal taastati. Nimetatud teost on peetud George Gershwini ,,Porgy ja Bessi" kõrval tolle aja tähtsündmuseks. Cole Porteri meloodiad on lummavad oma kromatismide ja kaasakiskuvad jazzrütmikusega. Muusikali süzee on küllaltki triviaalne, kuid suhted inimeste vahel nii tüüpilised ning finantsprobleemide käsitluski äärmiselt aktuaalne börs, aktsiate tõus ja langus ning maffia tegutsemine. Cole Porteri muusikalidest ,,Suudle mind, Kate" ja ,,CanCan" on osa saanud ka meie publik. Esimene oli Estonia laval 1966. aastal Udo Väljaotsa lavastuses Georg Otsaga peaosas (ülipopulaarseks sai tema esituses laul ,,Päevalööl" ja muidugi eri kooslustes duett ,,Wunderbar") ning 1992. aastal Neeme Kuninga lavastuses Tõnu Karguga peaosas, kuid juba linnahallis. Teine neist Endrik Kerge l...
"Kahe jalaga hobune" Käisin PÖFF´il (Pimedate ööde filmifestival) vaatamas Iraani rezissööri Samira Makhmalbaf´i filmi "Kahe jalaga hobune." See oli filmitud Afganistanis, kuna Iraanis, kus seda algselt filmida plaaniti, ei antud võteteks luba. Minu arvates oli see väga ärritav ja närvesööv film, mis näitas tegelikku inimestevahelist vägivalda. Tegelikkuse näitamiseks oli esile kergitatud kaks peategelast, kellest üks oli rikka isa jalutu poeg, kes kasutas teist poissi hobusena. Nende omavaheline läbisaamine on väga konfliktirikas, sest jalutu poiss ei mõtelnud üldse sellele, et ka vaene kodanik on inimene ning sundis teda teiste päris hobuste ja eeslitega võidu jooksma. Jalutu käskis "hobusel" heina süüa ja muudki ebainimlikku teha ning ei pööranud tähelepanu tema kurnatusele. Väike poeg oli aga terve filmi jooksul arvamusel, et nii kaua, kuni tal on raha, peab ta kõik enda tahtmise saavutama. ...
Retsensioon Külastasin 13. novembril Tallinna Linnahallis muusikali ,,Nii on meil moes" . Selle lavastusega tähistas Muusikaliteater oma 10. sünnipäeva. Muusikal ise räägib imeliselt lõbusast meelest ja ülimalt positiivsest ellusuhtumisest ning muusikali tegelaste jaoks pole ühtki olukorda, millest nad väljapääsu ei leia. Lühidalt öeldes on muusikal armastusest ja oma armastatu leidmisest. Peategelane Billy Croker on oma armastatu pärast koguni nii hull, et jätab oma töö mandril ning astub ilma piletita kruiisilaevale. Laeval aga saab ta ühe kurjategija passi ning pileti, ent sellega alles algavad tema seiklused saamaks oma teenitud armastuse. Muusikali heliloojaks ja laulusõnade autoriks on Cole Porter, eesti keelde tõlkija on Heiti Kender ning laulutekstide tõlkijad on Heiti Kender ja Mikk Purre. Cole Porter oli 20. sajandi ameerika helilooja ja luuletaja. Tema silmapaistvamateks tööde...
Arsise noorte kellade kontsert Kontsert toimus EELK Kuressaare Laurentsiuse kirikus neljapäeval 16. oktoobril kell 20.00 Ansamblit dirigeeris Aivar Mäe, ansambel koosnes kaheksast neiust ja viiest noormehest. Natukene ajaloost: 1991 - Arsise kammerkoori dirigent Aivar Mäe viibib täiendõppel USAs, kus ta kuuleb esmakordselt käsikellamuusikat. Ideest luua kellade ansambel ka Eestis saab tema kinnismõtteks. 1993 - Ameerika Käsikellamängijate Gildi esindajad külastavad Eestit ja toovad kingituseks Aivar Mäele ning tema koorile kaasa esimesed kolm oktaavi kelli. Mõttest saab tegelikkus - Arsise käsikellade ansambel on loodud. 1995 - Tekib mõte luua Arsise noorte kellade ansambel. 1996 - Kokku tulevad üheksateist last ja teismelist, kes moodustavad Arsise laste kellade ansambli. Kõik üheksateist on Arsise kammerkoori liikmete 5-15 aastased lapsed. Ansambli dirigendi kohale asub Aivar Mäe. Esimese kontserdi annava...
Edgar Allan Poe Novelle Retsentsioon Berenike Berenike novell on jutustus läbi tema sugulase Egaeuse silmade läbi. Kogu sündmustik toimub Egaeuse sünnikodus, mis on üks iidsemaid kantse sellel maa alal. See on üks muinasjutuline ja hall pärusmõis, mis on väga ilus oma peasaalide ja raamatukogudega. Egaeus on üks unistaja, kes põeb väga rasket haigust, mis paneb teda maiseid asju mitte eriti vaatama vaid ta elab pidevalt oma unistuste maailmas ,milles ta mõtleb ühe uuesti ja uuesti välja uusi seoseid. Ta oli väga veider ja tasane mees, kes teeb endalegi üllatusena halbu tegusid. Berenike on täiesti erinev Egaeusele, ta on tulvil tegutsemislusti, luusis ringi mööda mäenõlvu ja elas muretut elu. Ühel päeval jäi ta aga haigeks. Ja otse Egaeuse silme all ta muutus täielikult. See puudutas Berenike vaimu , harjumusi ja iseloomu. Ta muutus kõhetuks ja isegi koledaks naiseks. Tõbede seas mida ta põdes ...
Ooper "Wallenberg" retsensioon Käisin vaatamas ooperit ,,Wallenberg" Rahvusooper Estonias. ,,Wallenberg" on maailmas laialt tuntud eesti helilooja Erkki-Sven Tüüri antifasistlik ooper, mis valmis 2001. aastal Dortmundi Teatri tellimusel. Ooper räägib loo rootsi diplomaadist Raoul Wallenbergist, kes päästis teise Maailmasõja lõpul saksa koonduslaagritest 100 000 juuti. Ooper oli esitatud Saksa keeles, kuid see ei seganud sugugi vaatamist, kuna olid olemas nii eesti keelsed, kui ka Inglise keelsed subtiirid
Juba kolmandat korda aset leidev Eesti Hip-Hopi Festival (EHHF) toimus sellel aastal Elvas. 21.-22. august astusid Tartumaa Tervisespordikeskuses üles ligi kolmkümmend eestimaist artisti ehk terve Eesti hiphop muusikatuumik. Laiemale kuulajaskonnale on kindlasti tuttavad nimed nagu CHALICE, DEF RÄÄDU ja J.O.C., TOE TAG, COOL D, TOMMYBOY, KUULUUD, STUPID F aga ka näiteks mitmed venekeelsed grupid nagu GORÕ LANA ja SEMJA NAPASSOV. Festivalil oli esindatud ka graffitikunstnikud ning breiktantsijad ning mitmed Eesti tuntumad DJ´d. Festivali eesmärgiks on koondada Eestis kord aastas kokku kohalikud maailma suurima subkultuuri järgijad. Samuti annab festival võimaluse näiteks agaramatele noortele. Nimelt toimus festivali teisel päeval spetsiaalne väheste või puuduvate lavakogemustega räpparitele mõeldud vabamikrofoni programm "ROOKIE CHALLENGE", kus esinemisnärvi ja rambivalgust said kogeda kõik need, kes muidu kodus riimimist vaid kodus pro...
Admiral Vaatasin siis filmi Admiral. Pean tunnistama, et enne filmi vaatamist tekkis teatud vastumeelsus, kuna mulle eriti ei meeldi ajaloo - ja sõjadraamad. Arvatavasti sellepärast, et enamus ei ole eriti head. Aga juba filmi esimestel minutitel arenesid sündmused kiiresti ja pakkusid pinget lõpukaadriteni välja. Peamiseks teemaks filmis oli kodusõda Venemaal aastatel 1917-1932, kuid samal ajal oli sõjateemaga paralleelne armastus kahe abieluinimese vahel. Admiral Koltsak oli kõigeks valmis, et kaitsta oma kodumaad, kuid armastus Anna vastu ei andnud talle rahu. Saatus viis nad lõpuks kokku, kuid pärast kõiki raskeid katsumusi ei saanud nad ikkagi koos olla, kuna filmi lõpupoole lasevad bolsevikud Admirali maha. Kõige enam meeldisid mulle filmis algus ja lõpp. Esimesed stseenid kujutasid merelahingut sakslastega ning oli kohe arusaadav, kui suure tahtejõu ja külma närviga on Aleksandr Vassilj...
Tartu Forseliuse Gümnaasium KONTSERDI RETSENSIOON ,,Jõuluootus" Liisi Lõhmus 9a Jaanuar 2013 ,,Jõuluootus" Kontserdi pealkiri oli Jõuluootus. Kontsert toimus laupäeval kell 19:00 Tartu Peetri kirikus. Kontserdi eesmärgiks oli tuua inimeste südamesse soojust ja ühtehoidvust pühade ajal ning oli ka heategevuslik eesmärk antud üritusel. Kontserdil esitati vokaal-, instrumentaal- ja koorimuusikat. Seal esineseid Koit Toome ja tema vapustavalt andekas tütar Rebecca, Liis Lemsalu & WAF koor. Kontserttuuril ,,Jõuluootus" tulid esitusele paljud tuntud jõulupalad, teiste seas ,,Jõulutaat on poolel teel", ,,Langeb lund" ,,Rõõmsad jõulud tuppa lase tulla", ,,Last Christmas" jpt. Lisaks laulud Koidu ja Liisi enda repertuaarist. Kontserdi tegi eriliseks õhkkond. Inimesed, kes tulid ühe eesmärgiga sinna kirikusse, et...
Etenduse ,,Libahunt" retsensioon Muusikal ,,Libahunt" oli minu arvates hästi lavastatud. Selle raamatu sündmustik oli muudetud tänapäevasemaks. Sel etendusel olid küll väiksed miinused, kui kokkuvõttes mulle meeldis. Selle muusikali algus oli minu arvates eriline. Sain selle mehe jutust täpsemini aru alles kirjanduse tunnis. Alguses ma ei pööranudki sellele väga tähelepanu, kuid pärast sain aru kui palju mõtteid see edasi andis. Mehe hääl rääkis, et see lugu kestab tänaseni. Minu arvates on
Silver Sepp Tallinna Sikupilli Keskkooli külastas 29.märtsil, seoses Kaunite kunstide päevaga Silver Sepp. Muusik, kelle instrumetideks ei ole tavalised pillid, vaid kuuri ja aidaalustest leidudest, sõna otseses mõttes kokku klopsitud pillid. Mida ise hellitavalt nimetas " fantaasiapillideks". Kontsert oli väga mitmekülgne ja kaasahaarav ning pani nii mõnegi noore jahmatusest, õhku ahmima. Usun, et üheks tema eesmärkidest olli kindlasti, näidate noortele, et selleks, et muusikat teha ei pea olema sul kodus kalleid instrumente, vaid nutikuse abil saab kõike ise meisterdada käepärastest asjadest. Kontserdi põhi rõhk oli instrumentaalmuusikal, mida aegajalt saatis mõne lihtsa ja omapärase viisijupiga. Millega koheselt haarati kaasa kõik saalis viibijad. Eriti omapäraseks muutis kontserdi, Silver Sepp ise. Tema hinges peituv vabadus ja lihtsus ongi see läbi mille suutis ta mu...
Retsensioon filmist ,,Nimed marmortahvlil" Albert Kivika romaanil põhinev film 2002. aastal valmis A. Kivikase ,,Nimed marmortahvlil" romaani põhjal täispikk mängufilm. Nii romaani, kui ka filmi süee põhineb Vabadussõja ainete alusel, aastatest 1918- 1920. Ajaloos toimus Vabadussõda Tartus, seda kajastab ka film. Poisidki, kes uljaspäi lahingusse jooksid olid pärit Tartust ja käisid Tartu Kommertskoolis. Eestis saatis filmi erakordselt suur edu. Filmi produtsent on Kristian Taska, lavastajaks on Elmo Nüganen, Tallinna Linnateatri peanäitejuht ja näitleja. Film algas ajaloolise tausta tutvustamisega, mida kirjeldas suurepäraselt vendade Ahaste ajaseisma panek kellatornis ja punaste lipu Eesti lipuga vahetamine. Selline hulljulge vemp näitas hästi ära, kui tähtis oli Eestlastele nende vaba riik. See episood lõi filmist positiivse ja vaatama paneva esmamulje. Ühtlasi oli see...
Retsensioon Käisin 16.juulil Retro festil Viljanis.Tuli selline erakordnejuhus osa saada vanema generatsiooni,omalajal väga popolaarseks saanud hitt ansamblitest. See kõik kestis kaks päeva,esimesel päeval me ei läinud vaid läksime teisel päeval.Paljud inimesed ööbisid seal kohapeal telkides. Ostsime piletid kohapealt,kohapeal oli rahvast oli väga-väga palju.Õhtujuhid olid Peeter Oja ja Mart Juur.Sellel päeval esinesid ansamblid:Nansy,Tõnis Mägi,Sandra,Modern Talking.Põhiliselt käisime me kuulamas Sandran ja Modern Talkingut. Sandra laulis oma vanu hitte:Hiroshima,One More Night,Innocent Love, Johnny Wanna Live.Järgmisena esines Modern Talking,ta esitas järgmisi laule näiteks:Brother Louie,Sexy Sexy Lover,Cheri Cheri Lady,You're My Heart, You're My Soul jne.Kõik need esinejad tulid kohale vastavalt enne esinemist limusiinidega otse Tallinnast.Lava oli pisike,plats oli suur. Artistid suhtlesid v...
Piinad Käisin 8.veebruaril KUMU-s ja kõige enam meeldis mulle Eduard Viiralti töö ,,Põrgu", mis on kõige kallima hinnaga müüdud eestlastest kuntsniku töö. Eduard Viiralti loomingupärand on väga suur ja Eesti Kunstimuuseumi graafikakogusse kuulub ligi 3300 teost. Suur osa sellest jõudis muuseumi tänu kollektsionäär Alfred Rõudele, kes kogus Wiiralti töödest mitte ainult lõplikult viimistletud estampe, vaid ka etüüde ja visandeid. Oma hariduse sai ta Tallinna Kunsttööstuskoolis ja Pallases .Aastatel 19251939 elas ta Pariisis ning Eestisse ta enam tagasi ei tulnud. Tuntud teoseid Viiraltilt olid: ,,Põrgu", ,,Kabaree", ,,Neegripead", ,,Lamav tiiger", ,,Kaameli pea". Minu esimene raktsioon ,,Põrgu" teose juures oli õudne. Esimesel silmapilgul tundus kõik väga müstiline. Pildil köitis tähelepanu kõigepealt inetud poolinimese näod, kes olid moondnud. Pilku köitis ka piltidel olev nägude rohkus n...
Retsensioon filmile ,,Nimed marmortahvlil." "Nimed marmortahvlil" on Albert Kivikase romaanil põhinev lugu. Tegevusajaks Vabadussõda ja tegelasteks Tartu koolipoisid, kes oma kõhklustest ja klassivahedest üle saades rindele rahvusriiki looma lähevad. See film on püüd tuua tänapäeva inimesteni seda, mis on oluline Eestile ajalooliselt. Filmi vaadates tunnetasin selgelt seda, et inimloomus on läbi ajaloo üks ja see sama olnud muutunud on vaid keskkond. See film toob palju lähemale need inimesed ja nende mõtted, kes vabariigi sünni juures olid, mis omakorda väärtustab ajalugu ka tänapäeva noorte jaoks. Me oleme sõjas. Käimas on lahing. "Tsahh, tsahh, tsahh" läbistvad kuulid mulda paisates üles väikeseid tolmupilvi. Sõjamees, tegelikult alles poisike, pääseb napilt vihisevast kuulist ja leiab varju künkaselja tagusest lohust. "Tärr, tärr", "trahh, põmm, trahh" Hirmunult vaatavad räsitud mehehakatised uustulnukale otsa. Uustulnukas ütleb, ...
Retsensioon Heategevustkontsert Käisin vaatamas heategevustkontsertit ,,Laurits", mille eesmärk on toetada laste ja naiste varjupaika, mis toimus 13. detsembril kell 19.00 Kuressaare Laurentiuse kirikus. Kontserdil esinesid järgmised koorid ja inimesed: Saaremaa Ühisgümnaasiumi segakoor ,,Kreedo", dirigent Mari Ausmees, lood mida esitati olid Reinsoo ,,Lumeootus" ja Ripsi ,,Credo"; Segakoor ,,Kreedo" ja Saaremaa Meeskoor SÜM Sisasku ,,Nii armsalt jõulupuu nüüd hiilgab"; Saaremaa Meeskoor SÜM esitas järgmised lood: ,,Jälle jõulud käes" (Nordqvist), ,,Kyrie" (Oidekivi), ,,Ave Maria" (Caccini) orelil Rita Naaber, flöödil Siret Sui, ,,Isade jumal" (Roberts), ,,Ma tänan Sind" (Kreek), ,,Ärka üles" (Hiob); Anneli Tarkmeel (sopran), orelil Rita Naaber, Ave Maria (Luzzi); Kuressaare Muusikakooli Sümfoniettorkester lugudega ,,Serenaad" (Haydn) solist Liis Hall...
Filmi ,,Idioot" retsensioon Romaani autor on Fjodor Dostojevski. Filmi lavastaja on Rainer Sarnet, produtsent Katrin Kissa, filmis mängivad Risto Kübar (vürst Mõskin), Katariina Unt (Nastasja Flippovna), Tamber Tuisk (Rogozin), Ain Lutsepp (kindral Japantsin), Tiina Tauraite, Ülle Kaljuste, Juhan Ulfsak jt. Film esilinastus 12.oktoobril 2011 Coca-Cola Plazas. Film räägib naiivsest vürst Mõskinist, kes asub päästma hukatusse minna otsustanud Nastasja hinge. Filmi võib käsitleda kui kirglikku ja põletavat armastuslugu või filosoofilist jutustust inimesest, kelle vahetu käitumine tekitab teistes moraalset rahutust ja igatsust headuse järele. Film on enamasti väga romaani sarnane, enamus tegevusi on samad, ainult lõpp oli tehtud natukene teismoodi. Filmis vürst Mõskini ja Nastasja abiellumise kavatsusest juttu polnud. Film hakkab tegevusega Varssavi-Peterburi rongis. Peategelane vürst Mõskin saabus Sveitsist vaimuhaigl...
Retsensioon Kurt Fleckenstein ,,Nii magus, kui võimalik" Tutvustus Näitus koosneb kuueteistkümnest suhkrukuubikust, igaüks on neist 60 x 60 x 60 cm, valmistatud galeriis segumasinas spetsiaalsest suhkrust (toodud kohale Saksamaalt). Iga kuubiku kohal ripub kontsentreeritud mahlaga täidetud tilguti, millest elektrimootori abil tilgub mahl ööpäeva jooksul suhkrukuubikule ning muudab selle värvi. Kuusteist kuubikut ja kuusteist päeva. Algne puhas, isegi steriilne valge kuubik muutub punaseks, kollaseks, lillaks. Kurt Fleckenstein on oma projekti väga hoolikalt läbi mõelnud: selle iga valmimissamm on ammu ja üksikasjalikult kirja pandud. Selles lööb välja Kurt Fleckensteini linna-, maastiku-, ruumiplaneerijaharidus. Ja samas on ta jätnud juhusele kaasamängimise osa: suhkrukonsistents oleneb õhuniiskusest ja-temperatuurist, mahla tilkumine elektrivoolust jne. Kurt Fleckenstein...
Retsensioon Ma käisin teisipäeval 22.veebruaril 2010 külastasin ma Kuressaare Raegaleriis kunstinäitust, mis kandis nime ,,Meie leidikud". Näituse oli kokku pannud Jasper Zoova, kes on Eesti üks väga hea loovusega kunstnik, kogudes kahekümnelt leidikult töid. Kunstinäituse kujundaja oli samuti Jasper Zoova. Näitusel osalevad peamiselt kujutavkunstnikud ja muud tegelased, kes tavaliselt ei tegele
Retsensioon Käisin18. veebruaril Saaremaa Kunstistuudio galeriis vaatamas Anu Hindi näitust, kus autor eksponeeris oma valmistatud moefotosid ja ehteid. Näitus kandis pealkirja "Aeg maha IV" ja see eksperimenteeris taaskasutuse teemal, pakkudes välja fotosid, mis iga järgneva näitusega on omandanud uue välimuse. Anu Hint on sündinud 8.novembril 1961.aastal. Praegu töötab ta disaini-ja õmblusstuudios AH disain ning on Viljandi Kultuuriakadeemias ja Avatud Akadeemias kompositsiooniõpeta- jaks. Moefotodel oli mustvalgelt kujutatud Anu Hindi enda disainitud riideid ,kõik väga soliidsed ja ilusad. Silma hakkas ka see, et iga foto peal oli riideid kandvatel naistel juuksed kinni ja puudusid kõrvarõngad. Kujundeid lõhkus aga fotode veega töötlemisel tekkinud faktuur, mis valikuliselt kustutas või rõhutas kujutletavat. Näiteks oli mõne foto peal veega kaotatud nägu, kujutatud piki või laiuti triibud jne. Mind...
,,Kolm musketäri" Retsensioon Ballett, mida etendati Rahvusooper Estonias kell 19:00 6. detsembril 2009. aastal, kandis nime ,,Kolm musketäri". Kontsert oli kahes vaatuses ning kestis 2 tundi ja 15 minutit, mille vahele mahtus üksainus vaheaeg. Tegemist oli armastuslooga, mille vahele mahtus ohtralt intriige ja põnevust, võitlust ning sõprust. Tegevus toimus XVII sajandi Pariisis, poliitiliste intriigide maailmas, kus kedagi ei saanud usaldada. Osades mängisid D'Artagnan Sergei
,,Ringvaade" retsensioon Vaatasin saadet ,,Ringvaade" reedel, 8. aprillil 2011 kell 19.00. Saate eesmärgiks on lahata palju kõmu tekitanud ning rahva enda poolt esile tõstetud uudiseid ja pakkuda töölt koju tulnud inimesele meelelahutuslikku informatsiooni. Tegu on uudis-, jutusaatega, mille kaudu antakse ülevaade teatud uudisest, mida seejärel on kutsutud kommenteerima saatekülaline. Saade on väga laia profiiliga, adresseeritud suurtele rahvahulkadele, paljudes vanuseastmetes (~15-...). Saateaeg on minu arvates hästi valitud. Tööinimesed on parajasti koju saabunud, teleri sisse lülitanud, esmalt ,,Aktuaalse kaamera" söögi kõrvale ära vaadanud ja siis diivanile maha istunud. Häirivaks teguriks võiks pidada ainult kolme nn. uudissaate samaaegset kokkulangemist, seda on TV3-e ,,Seitsmesed uudised", Kanal 2-e ,,Reporter" ning eelpool mainitud ETV ,,Ringvaade". Saate ülevaade: Saate esimeses osas räägit...
,,Paabeli Poeg" Retsensioon ,,Paabeli poeg" on Mohamed Al Daradji drama, mis jutustab Iraagi sõjas orvuks jäänud poisist Ahmedist, kes koos oma vanaemaga mööda Iraagi erinevaid piirkondi ringi reisib, et oma kadunud isa üles leida. Filmi üks eesmärkidest on tuua välja sotsiaalsed probleemid, mis sõjaga kaasnevad, ning kuidas need võivad ühiskonnakorraldust muuta. Film on võitnud auhindu kolmelt nimekalt filmifestivalilt.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
