Langeb kultuuri ja toote kvaliteet sisulises kui ka materiaalses mõttes. Et üldse selles ühiskonnas ellu jääda kolib osa kunstnikke üle uute suurde ja tulusasse 1 http://www.estonica.org/est/lugu.html?kateg=5&menyy_id=849&alam=21&tekst_id=850 harru- massimeediasse ja reklaami. Reklaam kui kunsti ära kasutamine, kus kunst on kui reklaami kriitika. Et asi töötaks piisavalt kindalt siis reklaamis kasutatakse kliseekujundite ja reklaami retoorika iseärasuste nihestamist. Ülisuured reklaamid, mis on meeletult odavad ning leviala on tuntavalt suurem kui kunstinäitusel. See on kui väljakutse ja eneseteostuse koht kunstnikele, kes annavad end ära reklaamisfääridesse teenima sümbolistlikku ökonoomiat. Plakatid, kus ilutsevad peal lakoonilised laused topeltkodeeritud sõnumitega ning kaks korda suurema artikulatsiooniga. See tekitab vaatajas ambivalentse seisundi, mis lõpptulemusena...
Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal Segavalitsus(monarhia+aristokraatia+demokraatia) on stabiilsem kui valitsusvormid eraldiseisvatena. Eeskujuks Rooma vana valitsemisvorm: tribüünid, Senat, konsulid. Rooma Vabariik oli väga pikaealine ning stabiilne. Segavalitsus tõi ka võimude lahususe idee. ÕIGLUS JA KASULIKKUS 1. Itaalia humanistide klassikaline voorusekäsitlus 14.-15.sajand. Renessanss poliitilises teoorias. Itaallaste jaoks oli kaks võtmedistsipliini: filosoofia ja retoorika . Mõlemad olid olulised, sest filosoofia üksi jäi liiga elukaugeks ja abstraktseks. Filosoofia küll sõnastab, milline on vooruslik käitumine, kuid inimesed paneb nii käituma retoorika. Haridus oli praktilisema suunitlusega. 2. Cicero valitseja kohustustest Humanist. Kõigepealt tuli ise paika panna valitsemise ülim eesmärk: reputatsioon, gloria tuleneb sellest, kui riik õitseb ja kasvab. Teised eesmärgid olid sellele allutatud, nt pax(rahu) ...
aastaselt hakati õpetama poistele võitluskunsti ,et nad saaksid sõtta minna. Ka tüdrukud oskasid lugeda ja kirjutada ,aga see polnud nii oluline , kui see, et nad oskaks majapidamistöid. Spartas oli kord karmim , seal saadeti juba 7.aastaselt sõjaväebarakkidesse, seal anti nii vähe süüa ,et poisid pidid varastades süüa juurde teenima. Sparta tüdrukud käisid võimlemis-, tantsu-ja laulutundides. Roomas oli kolm koolide astet: 1) algkool 2) grammatiku kool 3) retoorika kool Algkool mindi 7.aastaselt , poisid ja tüdrukud olid koos. Peaaegu igaüks võis hakata õpetajaks , nende palk oli väga väike , ametlikku luba ei läinud vaja selle jaoks ,et olla algklassideõpetaja. Selle raha eest , mis õpetaja palgaks sai , pidi ka rentima ruumi ,kus õpetama hakkas . Algkool kestis 5 aastat ! Grammatiku kool- Et saada vägevaks poliitikuks , pidid poisid käima 3-mes kooliastmes. Selles koolis tegeleti raamatutega ! Õpetajateks olid grammatikud,...
mitmekülgseim Riigi eesmärk on tagada kodanikele õnnelik elu, selleks hoiduda õpetlane. äärustest ja leida kuldne kesktee aristokraatia ja demokraatia vahel. Tegeles paljude ainevaldkondadega, andes paljudele teadustele nimed (loogika, füüsika, psühholoogia, retoorika , eetika). Teadusliku mõtteviisi sünd Pythagorase roll matemaatika kujunemisel teaduseks: Maailmakorraldus ja seaduspärasused põhinevad arvulistel suhetel. Püüdis sõnastada matemaatikas üldistavaid väiteid e. teoreeme. Hippokratese roll meditsiini arengus: Püüdis leida haiguse ja tervise loomulikke seletusi. Inimese loomulik seisund on tervis. Haigus tekib siis, kui loomulikkus on keha või hinge tasakaalutuse tõttu häiritud....
Neid mõtlejaid ajendas ennekõike sofistide epistemoloogiline ja eetiline skeptitsism. Pragmaatiline kogemus tajude ja otsuste suhtelisusest ja subjektiivsusest viis sofistide üldisele seisukohale, et igasugune üldkehtiv ja kindel teadmine on võimatu. Seetõttu loobusid nad filosoofia tõetaotlusest: nad ei püüdnud veenda mitte argumentide tugevuse, vaid kõnekunsti abil. Tänu retoorika esiletõstmisele hakkas arenema ja levima kommunikatsiooniteoreetiline filosoofia. Sofistid olid rändõpetajad, kes õpetasid Kreeka linnade poliitiliselt ambitsioonikale noorsoole eelkõige avaliku kõnelemise kunsti, lubades, et selle abil võivad nad kohtus või potliitilistes vaidlustes nõrgemast positsioonist tugevama teha. Oma teenete eest nõudsid nad tasu, mis mõnel juhul oli tohutu ning mille pärast Sokrates ja Platon neid ägedalt kritiseerisid. Üks kuulsamaid sofiste oli...
Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umb...
393 pKr - Olümpiamängud keelustati, sest see oli muutunud paganlikuks ürituseks. 1.7 FILSOOFIA. Mileetose koolkond, esimene kreeka filosoofide koolkond, materjalistid. Nad arvasid, et maailm koosneb algelementidest (vesi, kivi, õhk, taevas). Demokritos - maailm koosneb aatomitest. Herakleitos - "Pantha rei" - kõik voolab. Zenani Apooria - vastuolulised laused (noole lend, Achilleus ja kilpkonn). Sofistid - tarkuse armastajad. Filosoofia ja retoorika õpetajad. Sokrates - "Ma tean, et ma midagi ei tea."; "Tunne iseennast." Temale järgnes küünikute põlvkond (Diogenes tünnis). Plaaton - idealismi rajaja, koopamüüt. Oma teosed pani kirja dialoogidena. Rajas oma akadeemia. Aristooteles - peripateetik (jalutaja). Õpetas õpilasi pargis jalutades. Tema kool asus Lykeionis. Rajas õpetuse riigist: Monarhia -> Türannia Aristokraatia -> Oligarhia Demokraatia -> Ohlokraatia (korralagedus)....
Thukydides ,,Ajalugu"(Pelopossesose sõda); eripära: kronoloogiline järjestus. Xenophon paljud eri teoseid, kui peetakse pealiskaudsemaks. Kõnekunst: kõned eri teemadel (poliitilised, kohtukõned jne) Lysios kohtukõne ülesehituse kujundaja (sissejuhatus, jutustus, tõendid & poleemika vastasega, lõppsõna); eripära: kõik kohtukõned olid karaktiseeritud. Isokrates rajas Ateenas retoorika kooli ning lõi ka uue kõne stiili: piduliku rütmistatud perioodi. Tuntuim kõne ,,Panegüürika". Filosoofiline dialoog Dialoogvorm Sokrateselt. 3 kuulsaimat antiikfilosoofi: Demokritos (materjalismi rajaja), Platon (idealismi rajaja), Aristoteles temalt I kirjandusteaduslik traktaat ,,Poeetika". Analüüsis eepost ja tragöödiat. MIMESIS kunst on matkimine, ent mitte kopeerimine, vaid loov jäljendamine. KATARSIS kunsti kaudu on võimalik puhastuda ka oma enda adektidest....
edasitungile Euroopasse * Ta teostas sõjaväereformi, mille alusel loodi rüütlite raskeratsavägi, mis omakorda osutus feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks Karl Suure saavutused kultuurielu edendajana: * kirjakeele ühtlustamine, valitsevaks kirjakeeleks sai Karolingide minuskel * koolide rajamine Aachenisse rajati õukonnakool haritud ametnike koolitamiseks, mille eeskujul hakati ehitama toom- ja kloostrikoole, kus õpetati seitset vaba kunsti: grammatika, dialektika, retoorika , aritmeetika, muusika, astronoomia ja geomeetria * antiikkultuuri väärtustamine Karl Suur koondas enda ümber Euroopa õpetlasi (tuntuim Alkuin Northumbriast) Talupoegade ja aadlike vaheliste suhete erinevus vasalli ja aadliku vahelistest: * sarnaselt vasalliga sai talupoegki kasutada maad tingliku omandi põhimõtte alusel, ent selle eest tasumine oli neil erinev * talupojad ei olnud vabad, nad sõltusid oma isandast, kellel omakorda polnud talupoegade suhtes mingeid...
teenistusse Antiikfilosoofia asemele tuli katoliiklik teoloogia Enamasti toetusid teadmised ja teadus antiigile Kauaks ajaks unustati loodusteaduste põhisaavutused Kloostrites hävitati paljud vanaaja tekstid, et kasutada kallist pärgamenti usuliste tekstide üleskirjutamiseks 5.saj süstematiseeriti antiikaja teadused seitsmeks ,,vabaks kunstiks" 6.saj jagati need kahte rühma triivium-grammatika retoorika dialektika kvadriivium kvardriivium aritmeetika geomeetria astronoomia muusika Vana-Roomaga võrreldes õpetati keskajal koolides seitset vaba kunsti tunduvalt kärbitud kujul uute koolide ja ülikoolide rajamise peamiseks tõukejõuks on läbi kõikide aegade olnud haridust ja teadust hindavate inimeste olemasolu...
Vana-Kreeka ajalugu jaguneb kuude põhiperioodi. Vana-Kreeka ajaloo vanimat periood on III II aasta tuhandel enne meie aja arvamist nimetatakse kreeta mükeene ehk eugese kultuuri põhiperioodiks. Selle kultuuri keskuseks oli Kreeta saar, kus || aastatuhande paiku enne meie aja arvamist ehitati esimesed lossid ning arenes käsitöö ja laevaehitus. Kujunes ka Kreetal kiri mis on tänaseni desifreerimata. Kreetal ka kujunes oma riik mis püsis umbes 1400 aastani enne meie aja arvamist, mil ahhailased vallutasid Kreeta. Mõne aja pärast kujunes välja rauaaeg ahk nii nimetatud Homerose ajajärk, mis kestis XI IX sajandini enne meie aja arvamist. VIII VI sajandil enne meie aja arvamist kujunesid linnriigid (polised). Kreeklased hakkasid oma maad nimetama Hellaseks ja ennast helleniteks, kuid teisi rahvaid kutsusid barbaritek...
KÕRGKESKAEG: 1)valitseb feodaalkorraldus 2)kujuneb lõplikult välja seisuslik kord 3)areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad 4)tsunftikäsitöö õitseaeg 5)kaubanduse areng 6)algab tsentraliseeritud riikide teke 6)ristiusk 7)rahvastiku kasv HILISKESKAEG: 1)kapitalistliku majanduse teke 2)keskajale omased tunnused asenduvad uusaja omadega 3)feodaalsuhete ja rüütliväe tähtsuse langus 4)100a sõda-Inglise ja Prantsusmaa vahel, Prantsumaa sai oma valdused tagasi INGLISMAA KUNINGAVÕIM: William: kehtestas feodaalsuhted, kõik Inglismaa ülikud, ka kuninga vasallide vasallid pidid talle truudusvande andma Henry II: pani aluse Plantageneti dünastiale, korraldas valitsemist kohtadel ja tugevdas kohtuvõimu, kujunes uus tavaõigus PRANTSUSMAA KUNINGAVÕIM: Philippe II Auguste:kasvatas endale alluva domeeni kolmekordseks, osavate poliitiliste trikkidega ning ka relvajõudu kasutamata murdis kuningas oma vastaste võimu, koolitati välja suur hulk osavaid...
Paavst andis ülikoolile privileegid selle tegevuseks, kus üliõpilastele ja õppejõududele olid samad õigused vaimulikega. Tekkisid paikkondlikud ühendused e natsioonid ja universiteedid. Lõpuks tähendas universitas tervet ülikooli. Õppetöö toimus ladina keeles. Ülikool valis endale juhi rektori (valitseja), õppejõud määrasid dekaani (kümnik). Õppetöö ülikoolis. 7 vaba kunsti: grammatika (kirjutamine), retoorika (kõnekunst), dialektika (arutluskunst), aritmeetika (arvutamine), geomeetria (kujundid), astronoomia (täheteadus), muusika (ja kirjandus). Skolastika. Skolastika ülikoolides viljeldud teadus, kooliõpetus, -teadus. Tugines muistsetele autoritele ning nende seisukohtade tõlgendamisele loogika abil. Teati Platonit, Aristotelest, Hippokratest ja Ptolemaiost. Aristotelesest sai hinnatuim autor Piibli kõrval. Skolastika üks peamisi probleeme oli Pühakirja ja antiikõpetuste ühitamine....
DEMAGOOGIA Lühidal õeldes tähendab demagoogia hämamist, vahend poliitilise võimu saamiseks, rõhutades ebaloogilistele faktidele ja kuulajaskonna emotsioonidele. Demagoogia üks osa on retoorika , hea demagoog oskab väga ilmekalt ja veenvalt kõneleda, huvitavalt, et teda kuulataks.Ameerika sotisiaal kriitik Mencken on õelnud, et demagoog on isik, kes jutustab õpetusi mida teab valeks isikule, keda ta teab, et on idioot. Demagoogia enim levinud võtted on : inimesest lähtuv argument: viitamine inimese isiklikele omadustele. Teine variant: viidatakse autoriteetsele isikule või tekstidele, kelle/mille arvamuses ei tohi kahelda....
Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olema...
Antiikaeg mõisted: Dionüüsiad-veinujumal Dionysose auks Atika maakonnas korraldatud pidustused(5päeva) kevadel auhinnaks luuderphust pärg, autor tegi muusika ja tantsulise osa, osalemine kohustuslik Protagonist-peaosatäitja kreeka draamas Orkestra-vana kreeka teatris pärislava ees asetsenud ümmargune ruum,kus koor laulis ja tantsis Theatron-antiikteatri laugele mäenõlvale ehitatud pealtvaatajate istekohad Deus ex machina-ootamatu kunstilahendus,mida kasutatakse teatris Tragöödia-kurbmäng,traagilise lõpplahendusega,traagilisel konfliktil põhinev näidend Polis-tüüpiline Vana-Kreeka linnriik,mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest Koomos-dionüüsiate 3 päeval toimunud rongkäik Koturn-antiiknäitleja kõrge tallaga jalats Kitoon-värviliste tikanditega kaunistatud varrukateta ülariietus Skenee-orkestra näitlejate tagaruum,ajutine lavaehitus,kus vahetati riideid Pronteion-piksemasin e. Suur trumm,millega teatati jumalate tulekust Ko...
01.13 Kirikukoolid Internaatkoolid Eksternaatkoolid Õpetati tulevasi Valmistati ette kirikuteenreid, kes ei vaimulikke astunud vaimulikku seisusesse 05.01.13 7 vaba kunsti Kvardiivium: Triviium: Aritmeetika Grammatika Astronoonia Retoorika Geomeetria Dialektika Muusika 05.01.13 Ülikoolid 12.saj 13 saj Pariisi ülikool Cambridge'i ülikool Oxfordi ülikool Salamanca ülikool 1119.a. asutatud Bologna ülikool. 05.01.13 Õppevormid Loeng Dispuut 05.01.13 Trükikunst Euroopas 1440 05.01.13...
Sel ajal toimusid mitmed tähtsad sündmused, eesotsas Ristisõjad. Samuti õpiti tundma raha väärtust ning inimesed hakkasid rohkem tähelepanu pöörama haridusele. Keskajal jagunesid inimesed kolme seisusesse. Esimesse seisusse kuulusid vaimulikud, kelle ülesandeks oli hoolt kanda inimeste hingeõnnistuse eest. Nad olid vabastatud maksudest. Teise seisusse kuulusid aadlikud, kes olid elukutselised sõjamehed. Nende ülesandeks oli oma võimualuse piirkonna julgeoleku tagamine. Ka nemad olid maksudest vabastatud. Kolmandasse seisusesse ehk kõige madalamasse kuulusid talupojad, käsitöölised ja kaupmehed, kes pidasid üleval esimest ja teist seisust. Keskaja peamised kaubateed kulgesid mööda meresid ja siseveekogusid. Maismaatransport oli suhteliselt algeline ja ebasobiv hulgalise kauba trantsportimiseks.Linnad muutusi...
Õppejõude nimetati magistriteks, professoriteks või doktoriteks. Üliõpilasi nimetati scolariusteks või studiosusteks. Õppejõududel ja üliõpilastel olid vaimulikega võrdsed õigused. Õppetöö toimus ladina keeles. Praktiliste asjade korraldamiseks valis ülikool endale juhi ehk rektori, õppejõud määrasid aga dekaani. Ülikooli stuudium sai alguse seitsme vaba kunsti õppimisest. Grammatika, retoorika ja dialektika moodustasid alamastme. Aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika moodustasid ülemastme. Peamised õppetöö vormid olid loeng ja dispuut. Aja jooksul kujundati vabade kunstide õpetamiseks kunstide teaduskond, mis moodustas eelastme õpingute jätkamiseks kõrgemal tasemel (usuteaduskond, õigusteaduskond, arstiteaduskond). Ülikoolides viljeldud teadust nimetati skolastikaks. Skolastika tugines muistsetele...
Samas ei saa kõiki neid pidada filosoofilisteks aspektideks, ent need iseloomustavad minu arust tema mõttemaailma üsna hästi. 3 Mõttekäik seoses tema teosega ,,Sõjast" Kas sõdimine kui inimsuhtluse akt kaldub rohkem teaduse või kunsti poole? Sama küsimuse, mille retoorika ei eeldagi vastust, saab esitada ka praktiseeriva arsti, õpetaja, advokaadi või isegi malemängija tegevuse kohta. Mis see sõda üldse on? Kui me Clausewitzist muud ei teagi, siis seda ikka: ,,Sõda on kõigest poliitika jätkamine teistsuguste vahenditega" . Sõja definitsiooni on autor kirja pannud aga hoopis nii: ,,Sõda on seega vägivallaakt, et sundida vastast toimima meie tahte kohaselt" . Määratlusteks kõlbaksid paljud...