ÜLDAJALUGU (KORDAMINE) 1)AASTAD 800.a. eKr- Kreeklased võtsid kasutusele tähestiku - Alpfabeedi (nimetus tuleneb kahest esimesest tähest: alfast ja beetast ja see kujundati foiniikia tähestiku põhjal. 776.a. eKr- Esimesed olümpiamängud Zeusi auks, Olümpias Lõuna-Kreekas. 753.a. eKr- Rajati Rooma linn (Romuluse poolt, legendi järgi) 338.a. eKr- Chaironeira lahing, Kreeka langes Makedoonia ülemvõimu alla. 60.a. eKr- Caesar sai konsuliks, tekkis triumviraat: Pompeiuse, Caesari ja Crassuse vahel. 30.a. eKr- Vana-Kreeka antiikajajärgu lõpp- Rooma võimu alla langes viimane hellenistlik riik-Egiptus. 395.a. pKr- Rooma jagati kaheks: 1. Lääne-Rooma 2. Ida-Rooma keisririik. 476.a. pKr- Rooma riigi lõpp, keskaja algus. 622.a. pKr- Muhamed sai ilmutuse Allahilt. 632.a. pKr- Islamiusu teke, rajajaks Muhamed, läks vägedega Mekasse. 1492.a.- Kolumbus avastas Ameerika. 1453.a.- Konstant...
Semiootika Sügissemester 2010 Mihhail Lotman 1. Loeng 2. september 2010 Thomas A Sebeoki õpikud: Signs: An introduction to semiotics. Toronto 1994. Ungarlane, uuris soome-ugri keeli. Daniel Chandler. Semiotics the basics. London 2002. Semiotics for beginners. SAAB NETIST!!! www.aber.ac.uk/media/Documents/S4B Soovituslik: 1) 2) sõnastik käsiraamat 3) teooria Juhatus semiootikasse: Paul Cobley; Liza Jansz Ch.W.Morris – Semiook Märk (kandja) M Tähendus D Interpretaator (närkaja) I M-D-I-T-K Tõlgendus T Kontekst K (LIIVA sisse, VEE sisse) jäljed jrk Feromoonid on märgid, mida me ise ei tunneta. Interpretaator pole in ise. Herma – viljakus, ilu, õnn. Svastika e haakrist keelaks ära (taval antisemitism), kuid see on ka teiste sümboolika. Nt USA indiaanlaste korv...
Martini, järgi. Ta oli pärit Tüüringimaalt põlisest vaba talupoja soost. Tema esivanemate kohta on õeldud, et need olid tugevad ja trotslikud mehed, kellele oma õiguste nõudmine ja kehtestamine nii mõnegi kohtuasja kaela tõi. Sealt päris ta ka oma jõulise natuuri ja trotsiva vaimu, ta oli uhke oma päritolu üle, kuigi ise oli olemustelt linnalaps. Õppis ülikoolis 7 vabat kunsti ja omandas magistri kraadi. Õppeained - grammatika, dialektika, retoorika. Hiljem läks isa soovil õppima õigusteadust. Tema otsus kloostrisse asuda tuli koduteel jäädud äikese kätte. Välk lõi tema lähedal maase ja Martin Luther andis tõotuse, et pääsemise korral hakkab ta mungaks. Ta oli Lutheri usu rajaja ja saksa kristlik teoloog, augustiini munk ja preester kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi (eriti luterlust) ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust
tertia-sekunda-prima (3 klassi) õpitu väga usukeskne tertia: saksa ja ladina keel, katekismus(tuubiti pähe), palved, laulud uue testamendi algkeel kreeka keel, aga üldiselt kõik usutekstid ladina keeles Secunda&prima: usuõpetus, ladina keel gümnaasium kõrge tase õpetajad olid proffessorid 1630 avatakse Tartu gümnaasium (artes liberale- 7 vaba kunsti + klassikalised keeled) grammatika, retoorika, loogika, astronoomia, matemaatika, muusika ladina ja kreeka keel, vaja selleks, et lugeda tähtsate filosoofide teoseid algkeeles ülikooli maiguga ülikool kasvas välja sealt gümnaasiumist tartu gümnaasiumi käivitas samuti skytte kindralkuberner: talupojad on oodatud kuulutas seda avalikult provokatsioon aadlike suunas, sest aadlikud polnud kuigi huvitatud sellest, et
kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega? Milline on rooma kirjanduse roll Euroopa kirjanduses? Kreeka kirjandus on ainus kirjandus Euroopas, mis on arenenud iseseisvalt ilma ida mõjutusteta, ta on esimene Euroopas. Vanad kreeklased arendasid välja enamuse Euroopa kirjanduslikest zanritest. Kreeka ja rooma kirjanduses olid olemas juba peaaegu kõik uusaja kirjanduse zanrid, suurel osal neist on säilinud antiikaegsed nimetused. Algeos tekkisid antiikajal romaan ja novell, retoorika ja poeetika näol rajati alus stiili ja ilukirjanduse loomingule. Antiikkirjandus on väga sisukas, haarab laialdaselt tegelikkust, kujutab inimest ühiskondlikes seostes ja suhetes loodusega. Antiik kirj. käsitletavad probleemid ja konfliktid ulatuvad kaugele üle antiikaja piiride. Kreeka kirjandus, kunst, filosoofia ja usund avaldasid suurt mõju rooma ideoloogiale. Kuid omandatavaid kultuuriväärtusi kohandasid roomlased oma vajadustele ja arendasid edasi vastavalt
o Klassikaliselt värsivorm, tegelasteks kangelased o Kolmandas isikus, pikem narratiiv o Välismaailma kirjeldamine o Keskmes objektiivne, väline pilt, olnud või arenev sündmus Autor, tekst ja lugeja kui kirjandussituatsiooni tuum. Autorist, tekstist, lugejast ja kontekstist lähtuvad kirjandusteooriad, nende fookused ja rõhuasetused. Tekstikesksed lähenemised (filoloogia e tekstoloogia, retoorika ja stilistika, strukturalism, uuskriitika, semiootika, dekonstruktsioon). Fookuses tekst ise Sisemised seaduspärad Materiaalsus (väljaanded, toimetamisprotsess= Keel, stiil ja struktuur Harud o Filoloogia o Retoorika ja stilistika o Strukturalism, vene formalism o Uuskriitika o dekonstruktsioon Autorikesksed lähenemised (autori biograafiaga seotud aspektid, mida peetakse nende
21. sajandi alguse Eestis, vaid 20. sajandi 90. aastate Balkanil. Serbia meedia haaras tookord kiiresti kinni Milosevii väidetest, et Kosovo puhul pole küsimus mitte ainult poliitikas, vaid "meie isamaas". Keelekasutus Serbias taandus demagoogiale, retoorilistele küsimustele ja hüüatustele "äravalitud rahvast", kes astub vastu oma saatusele. Tekkisid enesehaletsus, ultimaatumid, vägivalla õigustamine, konspiratsiooniteooriad jne.4 Niisugune retoorika lõi serblastele nii Serbias, Horvaatias kui Bosnia-Hertsegoviinas tugeva "rahvusliku konsensuse", suurendas aga ühtlasi viha ja halvakspanu "mitteserblaste" vastu ning see viis Kosovo provintsi autonoomia kaotamiseni, koonduslaagrite ja etnilise genotsiidini. Nagu osutab Heather Rae: "Bosnia-Hertsegoviina etniline puhastus ratsionaliseeriti ideoloogiate "Serbia serblastele" ja "kõik serblased ühte riiki" kaudu."5 Seesama enesehaletsus, pilt "vaprast Eestist, kes ometi julges selja sirgu
1.Kristluse tekkimine:poliitiline olukord Palestiinas:Palestiina allus Rooma võimule.Selle elanike juutide usk oli juba sajandeid olnud monoteistlik.Rooma võimud suhtusid juutidesse erandlikult ega nõudnud neilt pikka aega religioosseid auavaldusi.Rooma jumalatele ja keisritele.Augustus määras siiski ametisse roomlasest asevalitseja-Juudamaa prokuraatori.Paljude juutide seas püsis rahulolematus võõramaise ülemvõimuga ja ootus,et messias toob õnneajastu ja taastab Iisraeli muistse hiilguse. Jeesuse elu ja õpetus:Jeesus oli juudi soost puusepa poeg,kes maal ringi rännates kuulutas jumalariigi peatset saabumist.Jeesuse kuulutuse kohaselt võisid saabuvasse taevariiki pääseda ainult need,kes temasse ja tema sõnumisse usuvad ning meelt parandavad:ütlevad lahti isekusest,usuvad kindlalt jumalariigi saabumisse,armastavad siiralt jumalat ja oma ligimesi.Rikkus on takistuseks taevariiki pääsemisel.Jumalariik on avatud eeskätt viletsaile ja põlatu...
Ceaser Kõnemees, väitis et demokraatia on riigi langus. Tema oluliseim teos on ,,Märkmeid Gallia sõjast". Sealt saab väga palju olulist informatsiooni Gallia hõimude kohta. Oluline sest, et kirjutab endast kolmandas isikus. Püüab õigustada miks vallutus retked läbi viidud ja kuidas tehtud. Tema stiili iseloomustab hoogsus, selgus ja lihtsus. Memuaari kirjandus e. mälestiste kirjutamine. Marcus Tullius Cicero Kõnemees, tema kõnesid kasutatakse tänapäevani retoorika õppimisel. Temast on jäanud tänapäevani 58 kõnet ja 12 traktrati. ,,Märkmeid Gallia sõjast" sealt : Mercurius - Kunstide leiutaja. Appollon - Tõrjub haigusei. Jupiter Pea jumal, kamandab taeva jumalaid. Mars - Sõja jumal. Minerva Käsitöö õpetaja. Kirjanduse Mõisted Ahcilleuse kand- Ainus koht kehal, kust A. Oli haavatav. Ehk inimese kõige nõrgem koht. Ambroosia- imeaine, jumalate toit, mis tegi sööja surematuks. Ka healõhnaline salv. Arkaadia- Paik Peloponnesuse ps
maailm, idee on asja olemus, mis on määratletav üldistamise teel. · Riigi eesmärk on tagada kodanikele õnnelik elu, selleks hoiduda äärustest ja leida kuldne kesktee aristokraatia ja demokraatia vahel. · Tegeles paljude ainevaldkondadega, andes paljudele teadustele nimed (loogika, füüsika, psühholoogia, retoorika, eetika). PLATON Sokratese arvukate õpilaste seast on kõige tuntum tema suursuguse päritoluga kaaslinlane Platon.Asutas filosoofiakooli- akadeemia.Erinevalt Sokratesest kirjutas Platon väga palju.Pani oma teosed kirja dialoogidena.Ta püüdis aga Sokratesest selgemalt vastata küsimusele, mis on voorus, mida inimesed vooruse mõistmiseks teadma peavad, ja leidis, et tähtsaim on ideede õpetus.reaalsetest riikidest pidas Platon oma ideaalile kõige lähedasemaks Spartat.
*Keskaegset filosoofiat kutsuti skolastikaks, ning selle esindaja oli Aquino Thomas. Skolastika kõrgaeg oli 11-12.saj. Skolastika uskus, et kõik põhineb piiblil. *Ülikoolid võrsusid kiriku- ja linnakoolidest. Esimene ja mõjukam ülikool oli Bologna Ülikool (1088). Ülikoolide teaduskonnad olid õigus-, arsti-, usuteadus- ja filosoofia. *7 vaba kunsti olid ained, mis koolis õpiti vms. Need olid grammatika, dialektrika, retoorika, aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika. 4. ILMALIK JA VAIMULIK VÕIM *Kirikuriik oli paavstile kuuluv riik (8-19.saj eksisteeris). *Saksa-Rooma kesririik sai Ida-Frangi aladelt alguse, eksisteeris 962-1806 ja selle esimene keiser oli Otto. Püha-Rooma keiser oli Saksa-Rooma keisritiitel. *Paavst oli kõige kõrgem vaimulik, kogu Kristliku maailma juht. *1054.a oli kirikulõhe. Kujunes läänekirik (ladina keel, Rooma paavst, katolik kirik) ja idakirik
- Palestiina vabastamine - islami pealetung 6. Iseloomusta ristisõdade tulemusi. - taastati Lääne-Euroopa ja idamaade kaubandussidemed - rüüstati Konstantinopol - õpiti tundma idamaade kultuuri - rüütlite hoiakud muutusid - rüütlikultus - naine tõusis Euroopas au sisse - paber, suhkur, riis, kanep, lina - astronoomia, meditsiin, matemaatika 7. Kirjelda keskaegsete ülikoolide tegevust, korraldust. - ladina keel - seitse vaba kunsti (triivium- grammatika, dialektika, retoorika ja kvadriivium- aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika) - füüsika, geograafia jm - säilitas ja arendas mõttevabadust - Õppejõud ja üliõpilased olid seisuslikult võrdsed vaimulikega - Skolastika - Ülikooliks ei peeta ühe teadusharuga kõrgkooli - Euroopa vanimaks ülikooliks peetakse 1119.a. asutatud Bologna ülikooli 8. Millistes eluvaldkondades avaldusid renessansile iseloomulikud tunnused?
kirjanduslikke eripärasid. Pean vajalikuks tsiteerida autorit selleks et see, mida ta tahtis öelda oma romaaniga oleks arusaadavam: ,,Minu romaan ,,Taru" on igapäevase julmuse, erutava ja valuliku tegelikkuse ainult ähmane kujutus, kahvatu vari. Kõik, kes püüavad ilustada elu kirjanduse narrimaskiga valetavad. Tõbi, mis vaevab hingi, millel on nii palju nimesid kui tuleb pähe ei saa ravida lepluse kummikoti, retoorika ja luule plaastritega. Minu romaan ei pretendeeri anda midagi rohkemat ega mõistagi midagi vähemat kui elu osa kujutis, jutustus millest käib samm-sammult ilma ümbernurgajuttude, imeliste tragöödiade, kaastundeta nii kui elu ise läheb, täpselt nii kui elu läheb. Kas tahame seda või mitte. Elu on see, mis elab meie sees või väljas, me oleme ainult tema kandjad, tema alus - nagu farmatseudid räägivad". Siis Cela seadsin endale ülesannet
* Ta teostas sõjaväereformi, mille alusel loodi rüütlite raskeratsavägi, mis omakorda osutus feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks Karl Suure saavutused kultuurielu edendajana: * kirjakeele ühtlustamine, valitsevaks kirjakeeleks sai Karolingide minuskel * koolide rajamine Aachenisse rajati õukonnakool haritud ametnike koolitamiseks, mille eeskujul hakati ehitama toom- ja kloostrikoole, kus õpetati seitset vaba kunsti: grammatika, dialektika, retoorika, aritmeetika, muusika, astronoomia ja geomeetria * antiikkultuuri väärtustamine Karl Suur koondas enda ümber Euroopa õpetlasi (tuntuim Alkuin Northumbriast) Talupoegade ja aadlike vaheliste suhete erinevus vasalli ja aadliku vahelistest: * sarnaselt vasalliga sai talupoegki kasutada maad tingliku omandi põhimõtte alusel, ent selle eest tasumine oli neil erinev * talupojad ei olnud vabad, nad sõltusid oma isandast, kellel omakorda polnud
Esiteks, teoreetiline osa, mis koosnes olemise, selle osade, põhjuste ja algete küsimustest. Teiseks, praktiline osa, mis koosnes inimtegevuse küsimustest ning kolmandaks, poeetiline osa, mis tegeles loomingu küsimustega. Aristoteles ja tema järelkäijad uskusid, et inimlikul uudishimul pole piire ning et iga asi väärib süstemaatilist uurimist. Aristoteles ise pani kirja traktaadid, mis käistlesid botaanika, eetika, ajaloo, kirjandusloome, loogika, metafüüsika, meteroloogia, retoorika, füüsika, poliitika, religiooni ja zooloogia valdkondi. Erinevalt varasematest kreeka filosoofidest, kaasa arvatud Platon, usaldas ta rohkem uurimistööd ja induktiivset loogikat, kui disskussiooni ja intellektuaalse inspiratsiooni valgustavaid hetkesähvatusi. Iga uurimus algas olemasolevat materjali, nii ainelist kui ka kirjapandut, ammendava kompilatsiooniga. Siis korrastas ta selle 4
Kirjandus Mõisted o Retoorika kõnekunst o Heksameeter o Koinee ühine Kreeka kirjakeel, mis tekib umbes 4.saj eKr o Kanooniline tekst rangelt vormidele vastavad o Poeetiline tekst neid saab/võib tõlgendada o Mimesis kunsti olemise tuum, looduse jäljendamine kunstis o Katarsis puhastumine esteetilise elamuse läbi, tunnete õilistamine o Tragöödia kurbmäng o Eepos ulatusliku sisuga jutustav teos, värsimõõdus ja aluseks on sündmus rahva elus o Filosoofia o Arhitekst tekst, millesthilisemate tekstide loojad eeskuju võtavad, mille motiive kasutatakse o Eleegia mis tahes sisuga luuletus eleegilistes distihhonides (heksameeter + pentameeter), kurvatooniline luuletus o Maailmakirjandus eri rahvuskirjanduste väärtuslikem osa, mida tunnustatakse kogu maailmas o Müüt vanade rahvaste muitend, mis edastab rahva hulgas levinud...
(teoloogia P. Abelard, Aquino Thomas), Oxford (loodusteadused), 13. s Cambridge (Br), Salamanca (Sp), Siena (It) Kesk-Euroopas esimesed ülikoolid 14. s Heidelberg, Praha, Viin, Buda Põhja-Euroopas 17. s Uppsala 10. Kuidas toimus õpe? Õppekeel, teaduskonnad, üliõpilaste ja õppejõudude staatus; Ladinakeelne suuline õpe. Loengud, dispuudid. Ülikoolide raamatukogud. Trükikojad al 15. s Ettevalmistus filosoofiateaduskonnas. 7 vaba kunsti: grammatika, retoorika, dialektika. Aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika. 6 a bakalaureus Spetsialiseerumine arsti-, teoloogia-, õigusteaduskonnas. 6+6a magister, doktor Juhid (rektor, kantsler), õppejõud (doktor, professor, magister), üliõpilased (studiosus) noormehed al 14 eluaastast. Maksudest vabastatud, õppemaks, kartser, õllepruulimise õigus 11. Kuidas arenesid keskajal astronoomia (geotsentriline ja heliotsentriline
12. Koolid keskajal. Õppeained. Kuna haritlaskond koosnes keskajal peamiselt vaimulikest, oli kogu selle aegne kultuur ja haridus vaimulik. Kloostrite juures tegutsesid esialgu üksikud koolid, kus õppetöö toimus ladina keeles ja õpetati 7 vabakunsti. 6 sajandil jagati need ained kaheks astmeks. KVATRIIVIUM TRIIVIUM · grammatika * geomeetria · retoorika * aritmeetika · dialektika * muusika koos kirjandusega * astronoomia Aja pikku hakati koole rajama ka kirikute kõrvale. Esimesed kirikukoolid asusid toomkiriku juures, õpetati samu aineid mis kloostrikoolideski. Hiljem hakati rajama linnakoole ja ametikoole (abakusekoolid need olid raamatupidamise ja arvutuskoolid), kus hariduse said kaupmeeste ja käsitööliste lapsed
lapsi, orje ja majapidamist. Paljudes kodudes oligi perenaise ülesandeks orjade käsutamine. Ka võisid naised vabalt kodust lahkuda: minna külla ning kutsuda külalisi, käia sisseoste tegemas. Samuti said naised selle aja kohta meestega küllaltki võrreldava hariduse: vähemalt algharidus oli poistel ja tüdrukutel peaaegu sama, edasist haridust said lubada küll ainult rikkamad perekonnad ning ka siis õppisid tütarlapsed retoorika ja õigusteaduse asemel kreeka ning ladina keelt ja tantsu-, laulu ja lüüramängimiskunsti. Naise varaline seisund Varandusel oli Rooma ühiskonnas eriline roll ning rikkus ja heaolu tuli märgatavaks teha. Naised aga pidid balansseerima staatuse väljendamise ja traditsioonilise nähtamatuse vahel, sest avalikkuse ees silmapaistmist neilt ei oodatud. Naine pidi hoidma tasakaalu erisuguste kaunistuste erinevate sõnumite, seisundite ja ideaalide vahel, sest naiste staatuste
Platoni ja Aristotelese tunnetus(teadmis-)teooriate võrldus. Teatavasti oli Vanakreeka filosoofias kolm suurkuju: Sokrates, Platon ja Aristoteles. Sokratest selles essees eraldi ei käsitle, kuid raske on öelda, kust algab Platon ja lõppeb Sokrates. Üldiselt moodustavad Platoni ja Aristotelese kirjutised antiikfilosoofia tuuma. Vaatamata kahe suure filosoofi tööde seotusele tuleb tõdeda, et nad on nii stiililt kui ka ainelt väga erinevad. Järgnevalt tutvustan kahte suursugust tarkuse armastajat ning võrdlen nende teadmisteooriaid. Platon (427-347eKr) oli Sokratese andekaim õpilane. Vastupidiselt oma õpetajale kirjutas Platon palju ning tema kirjutised on täielikult säilinud. Tegemist oli sünteesiva, tervikstruktuuri poole püüdleva filosoofiga. Tema tekstid on suurepärased kirjandusliku vormi poolest. Nimelt kirjutab Platon innustunult ja kirglikult, haaravalt ning värvikalt ja üldjoontes meeleolukalt. Kõige armastatuima...
3 Claude Levi-Strauss. Rass ja ajalugu, lk. 17. 4 Edward Said. Orientalistika kriis, lk 58-59. 5 Elizabeth Hallam and Brian V. Street. Cultural encounters: representing „otherness“. London; New York: Routledge, 2000, lk. 12. 6 Huntington, lk 122. 2 maismaa-massiivi kaugeimal äärel.7 On selge, et Ühendriigid ja islamimaad on mõlemad väga usklikud ning seetõttu on ka mõlemapoolne retoorika väga jumalakeskne, mida rõhutatakse oma tegevuses väga tugevalt. Euroopa teisest küljest on pigem ratsionaalne keskus, kes on religiooni liigse domineerimise üle ühiskonnas oma vitsad juba keskajal kätte saanud. Hiina ja Lõuna – Ameerika teisest küljest oleksid ideaalsed vahendajad Läänele ja islamile. Hiinat on raske kummalegi poolel paigutada ning tema jätkav majanduslik potentsiaal on tulevikus kahtlemata suure tähtsusega
/Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid kirjeldada (kolm aspekti) Artikulatoorne foneetika uurib kõneorganite tegevustkõneloome protsessis. Akustiline foneetika uurib häälelainet ja selle vahendusel edastatava suulise kõne üksuste akustilisi omadusi. Pertseptiivne e tajufoneetika uurib häälelainega edastatavate hääldusüksuste kuuldelise eristamise ja tajumise (äratundmise) probleeme. 5. Millised on foneetika rakendusalad? · Retoorika e kõnekunst · Lavakõneõpetus · Võõrkeeleõpetus · Logopeedia · Lauluõpetus (hääleseade) · Kohtufoneetika · Foniaatria (häälehäireid uuriv arstiteaduse haru) Foneetika rakendusaladkõnetehnoloogias · Kõne automaatne äratundmine · Kõnesüntees · Kõneleja automaatne tuvastus · Abivahendid kõnepuuetega inimestele · Abivahendid pimedatele · Tehismuusika 6. Nimeta inimese kõneorganid, kuulmisorganid. Kõneorganid:
loomingus said müüdid uue sisu, Sophokles kujutas inimese nii nagu nad olema peaksid, Euripides nii nagu nad on · Kreeka komöödia- ametlik tunnustus hiljem kui tragöödial, paljud said nime koori riietuse järgi, kasutati täielikku pilkamis- ja mõnitamissvabadust, vahel ka koos nimega, oluline osa agoonil (sõnasõda), publik asjatundlik, elas kaasa · Kirjakunst ja kõne- kirjutusviis vasakult paremale, retoorika e kõnekunst, tegutsesid kõnekunsti õpetajad (reetor), kuju hakkavad võtma retoorika põhiliigid (pidulikkõne, kohtukõne, poliitiline kõne) 8. Mida tähendab hellenistlik ajastu Kreeka kultuuriloos? Hellenismi ajajärk 330- 146 eKr, Aleksander Suure sõjaretk avas Idamaad kreeklastele, Kreeka kultuur laienes Idamaadesse ja segunes sealse kultuuriga, rajati Kreeka polisetüüpi linnu ja sõjaväelinnakuid, hellenismi ajal levis Kreeka
ringihulkuvast rämpsrahvast, kes linnatänavatel ja majade vahel tsimblitel ning kõristitel pläristavad ja Süüria jumalannat kaasa tassivad, pannes seda almust koguma" kui sa oled uudishimulik ja oma ihasid taga ajad, muutud eesliks - Apuleiuse mõju on ulatuslik tema romaani mõju on säilinud tänapäevalgi, inspiratsiooni on saanud kirjanikud Boccacciost Cervanteseni ning Shakespearest Kafka ja Salman Rushdieni. Kirjandusest: retoorika, autoritest Vergilius, Ovidius, stoitsismi (materiaalse ja vaimse maailma vaheline probleem. Vaimne pole oluline) ideed (Seneca, Cicero), tõe ja jumala otsimine (Apuleius) Kreeka-rooma ajaloo ja müüdi kasutamine kunstilistel eesmärkidel (keerub - kristlikus religioonis kõrgeimasse hirarhiasse kuuluv ingel, paradiisi väravavalvur, tarkuseingel, jumala kaitsja, Fortuna). Ovidiuse-teemad (Pyramus ja Thisbe - http://www.fl.ut.ee/532760 ).
riigis säiliks kord. Vastuolud läänega: 1)1054 toimus kiriku lõhe, Katoliku kirik jagunes kaheks vaimulikuks pooleks: Ida- kirikuks ja (Konstantinoopoli patriarh) ja lääne- kirik(Rooma paavst) 2) Ristisõdijad vallutasid 1204 Konstantinoopoli hävitasid suure osa nii rahvast kui linnast. 3)Hiliskeskajal süvenes sõltuvus Lääne-Rooma kaubalinnadest. Kultuur: 1) kirjaoskus oli levinud 2) 425 asutati esimene kõrgkool(grammatika, retoorika, filosoofia ja õigus) 3) tähtis osa antiikkirjandusel ja Rooma õiguse edasi arendamisel. 4)populaarsed olid pühakute elulood e hagiograafiad. Kirjutati ka maailma kroonikaid e kronograafiaid 5) tuntuim maade uurija Kosmas Indiasse Sõitja 6) misjonärid Kyrillos ja Methodios koostasid 9.saj slaavi tähestiku(e kirillitsa) Frangi riik Esimene tugev riik, mis tekkis lagunenud Lääne Rooma aladele.(tänapäeva Prantsusmaa La France) I)Chlodovech Pani 5
5. ReduktsionismAntireduktsionism 13) Antiikaja eeldused psühholoogia tekkeks. Demokraatia, teadus, kunst, ehitus, mütoloogia jne. Täiuslik komplekt ühiskonna omadusi. Looduse ja inimese poolt loodu eristamine. Antiiktsivilisatsioon kui alus. 14) Millega tegelesid sofistid? · Pöördusid inimeste probleemide poole kosmoloogiast. · Peamiseks tegevusalaks oli retoorika (Nad õpetasid seda raha eest. Vajalik sellepärast, et sel ajal oli võimuorganiks rahvakoosolek, otsustamine kais hääletamise teel. Huvide kaitsmine tingib ka vajaduse lasta nõrgematel argumentidel paista tugevamatena, said peagi kuulsaks kui inimesed, kes oskavad musta valgeks rääkida) 15) Socratese mõju psühholoogiale · Tunneta ennast kui sotsiaalset subjekti · Küsimuste esitamine
Menandrose lavasteost. Sisu on uuele komöödiale tüüpiline. Tragöödia tegi läbi lühikese õitseaja Lucius Acciuse loomingus (170-85, säilinud üksnes fragmentidena) mandus siis suurejoonelisteks vaatemängulisteks etendusteks ning elustus ta Seneca loomingus. II sandil teisel poolel kerkisid vanade zanrite languse kõrval esile mitmed uuemad- kujunesid satiir ja lüüriline laul, arenesid ajalooproosad ja retoorika, kuid paraku pole selle ajastu looming meieni jõudnud või kui, siis on jälgitav vaid fragmentide najal. Rooma kirjanduse kõrgajaks aga sai I sajand eKr. Inglise rahvusdraama (W. Shakespeare) Euroopa renessansi kuulsaim näitekirjanik oli William Shakespeare (1564-1616). Tema ühtekokku 36 näidendist olid varaseimad komöödiad ja nii nimetatud ajalookroonikad, mida mängiti juba enne sajandipööret. Elurõõmsad ja lüürilistest varjunditest rikkad komöödiad
Keskaeg Selle sõna võtsid kasutusele 15. sajandil Itaalia humanistid, mis pidi tähistama perioodi antiikaja lõpust renessanssi alguseni. Nende arvates oli see selline aeg, kus midagi ei arenenud. Tänapäeval on see ajavahemik antiik- ja uusaja vahel. Üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile. Klassikaliselt vaimselt kultuurilt nüüdisaja rahvuslikele kultuuridele. Keskajal tõusid esile uued rahvad, germaanlased ja slaavlased. Geograafiliselt põhirõhk Prantsusmaal. Paganlik kultuur asendub kristliku kultuuriga. Iseloomulik feodalism (ühiskonnakorraldus, kus maa oli läänistatud ning seda harisid sõltuvad talupojad). Aastal 476 lõpetas Lääne-Rooma riik eksisteermise ning seda aega loetakse kokkuleppeliselt keskaja alguseks. 1453. aastal Ida-Rooma riigi (Bütsants) pealinn Konstantinoopol alistati, 1492. aastal avastati Ameerika, 1517. aastal viidi läbi usureform. Neid loetakse erinevatel juhtudel keskaja lõpuks. Geograafiliselt ...
vaevu 20-30 kraadi, mitte 180. Ei saa taotleda ühiskonna eestvedamise vastutust ja siis teha kompromisse Eesti pikaajalise tuleviku ja oma lühiajalise poliitilise huvi vahel. Võit on kohustus teha tööd selleks, et kaotajad ei tunneks ennast teerulli (Metafoor) alla jäänuna. Aga kuidas seda teha, kui valimiste eel on kõvasti verbaalset rusikat (metafoor) vastase nina all hoitud? (retooriline küsimus) Me võime öelda, et radikaalne retoorika on vaid tähelepanu võitmiseks; et 21. sajandil teisiti ei saa. Aga ma pelgan, et selle mõju on siiski sügavam. Kaikamehe keelekasutus teeb meist kaikamehed. Väärikaks jäämine teeb riigimehi. Nii see on. Mulle on kallid liberaalsed demokraatlikud väärtused ja samas olen ma uhke, et ma olen eestlane. Ma tean, demokraatiat piiramata on võimalik eesti rahvust ja kultuuri hoida nii, et meie rahva valdaval enamusel laulupidu ikka hinge liigutab. Ma olen
ümberkorraldused. Demosthenes. Chaironeia lahing. Korinthose kongress. Philippose surm. 13) Kreeka kultuur ja vaimuelu klassikalisel perioodil 1. Koorilüürika: Pindaros. 2. Dramaturgia: kujunemine; kreeka teatri üldiseloomustus; Aischylos, Sophokles, Euripides, Aristophanes. 3 Filosoofia ja teadus. Ajalookirjutus (Herodotos, Thukydides, Xenophon). Teoreetiline filosoofia: Parmenides, Demokritos, sofistid (Protagoras), Sokrates ja tema vahekord Ateena riigiga; Platon; Aristoteles. Retoorika: Isokrates; Arstiteadus: Hippokrates. 14) Kartaago ja kreeklased Vahemere lääneosas 8.–3. sajandini eKr 1. Foiniiklased ja Kartaago: merevõim, riigikord 2. Sitsiilia türannid ja sõjad Kartaagoga: Akragase Theron; Sürakuusa Gelon ja Hieron. Dionysios vanem. Dionysios noorem ja Dion. Timoleon. Agathokles. 15) Hellenismiperioodi ja Rooma vabariigi ajaloo allikad: Polybios; annalistid ja Titus Livius; Caesar, Plutarchos. 16) Varane Itaalia ja Rooma esiletõus 1
eestikeelse raamatu trükkimine 1422 maapäev: kogudusepreestrid jutlustagu maakeeles rõhutati emakeelse jutluse tähtsust, vajadust maarahva elu kristlike tavadega paremini kooskõlla viia usu levitamine võiks olla rahvale arusaadavas keeles nõuti vaimulikelt rangemaid elukombeid tekib eestikeelne kirjandus (hiljem) kooliharidusest järjest rohkem õpetust ka ilmalikele seitse vabat kunsti triivium grammatika, loogika, retoorika oskus rääkida, mõelda, kirjutada õigesti kvadriivium aritmeetika, astronoomia, geomeetria, muusika Euroopa I ülikool Itaalias Bologna talupoegadele eraldi koole polnud nende tulevik oli harida põldu alles 17. saj talupoegadele koolid vaimulikud ordud tsistertslased - 1098 kärknas ja padises tekib, sest osadele jääb mulje, et mungaordud on läinud rasva ( ei ole enam vaesuse ideaal) tugevasti kindlustatud
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse/Keeleteaduse alused 1. Kordamisküsimused sügisel 2015. 1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks. • Märk = vorm + tähendus • Märkide liigid – sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel) – ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) – indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel) • Kommunikatiivne situatsioon: KOOD (märgisüsteem) SIGNAAL _____________________ SAATJA _____KANAL__________VASTUVÕTJA (kõneleja) (kuulaja) MÜRA Inimkeele olemuslikud omadused: • keelemärgi arbitraarsus ehk motiveerimatus – aga:...
küsimusele, missugust semantilist ja ideoloogilist rolli teksti detailid ja omadused kommunikatsioonis täidavad. Diskursusanalüüsi pole võimalik n-ö valmismeetodina kasutada seda tuleb teha sõltuvalt analüüsi eesmärkidest ja andmetest, valides ja/või kohandades konkreetsele uurimusele sobivad analüütilised lähenemised ja tööriistad. Ülevaade diskursusanalüüsi kujunemisloost ja koolkondadest Diskursusanalüüsi filosoofilised juured ulatuvad retoorika uurimise kaudu juba antiikautorite, eeskätt Aristotelese töödesse. Lähenemise epistemoloogiat on mõjutanud Prantsuse valgustusfilosoofid (Voltaire ja Jean-Jacques Rousseau) ning Saksa filosoofia suurkujud Immanuel Kant, Georg W. F. Hegel, Karl Marx, Ludwig Wittgenstein ja Martin Heidegger. Veelgi otsesemad lätted paiknevad 20. sajandi sotsiaalfilosoofias Louis Althusseri ja Antonio Gramsci ideoloogiakäsitlustes, Mihhail Bahtini zanriteoorias ning Frankfurti
Plutarchos proosakirjanik. Oli filosoof ja biograaf, kirjutas kuulsate kreeklaste ja roomlaste biograafiat. Tähtis rooma ajastu kirjanik. Seotud loominguga ka varasematel aegadel. Ise oli paljude kuulsate kreeklaste, roomlaste biograaf, aga temast biograafiat pole. Umbes 250 teost, säilinud kolmandik. ,,Moralia" - entsüklopeedilise sisuga, esitatud dialoogide, kirjade ja loengute vormis. Teemad pedagoogika ja poliitika, kirjanduse vallast. Ka füüsika, meditsiin, retoorika jne. Eetikaprobleemid sisuks. Sõprus, iseloomuvead. ,,Paralleelsed elulood" - Sisaldab 46 väljapaistva isiku biograafiad. Paari kaupa esitatud elulood kuulsate kreeklaste, roomlaste elulood, toodud võrdlus. 2 isikut kõrvuti. Nt Ateena linna tegelane Theseus, temaga kõrvuti Romuluse, rooma linna rajaja, elulugu. Ajaloolised sündmused taustaks, aga kõlbelised sündmused tähtsad. Plutarchos oli palju loetud, tsiteritud autor ka hilisema aja kontekstis. Palju ühist Uue Testamendiga. Ka
Edasist Hitleri tegevust tulebki käsitleda ainult seoses selle partei arenguga, tema tõusude ja mõõnadega. Populaarsusele rahva hulgas mõjus positiivselt tema askeetlus. Ta ei suitsetanud, joonud alkoholi ega söönud lihatoite. Ainukese aumärgina kandis ta II järgu Raudristi. Vaatamata isikukultusele keeldus ta vastu võtmast mitmeid aunimetrusi, ei omanud aktsiaid ega kinnisvara. Ometi tegi ainuüksi raamatu ''Mein Kampf'' avaldamine ta miljonäriks. Hitleri retoorika on pälvinud nii positiivseid kui negatiivseid hinnanguid. Ta kõneles mõnikord väiksemas seltskonnas vahetpidamata tundide kaupa, lõpetas siis järsku ja lahkus. Tema kõnemaneeri iseloomustas selge, argumenteeritud ja loogiline jutt, millel oli suur veenmisjõud. Üldiselt arvati, et Hitleri juuresolekul puudus võimalus normaalseks vestluseks, kuna domineeris ainult tema lõputu monoloog. Hitler oli määratud 5 aastaks vangi, koos teiste natsionaal-sotsialistidega 1924 a.
teenistusse Antiikfilosoofia asemele tuli katoliiklik teoloogia Enamasti toetusid teadmised ja teadus antiigile Kauaks ajaks unustati loodusteaduste põhisaavutused Kloostrites hävitati paljud vanaaja tekstid, et kasutada kallist pärgamenti usuliste tekstide üleskirjutamiseks 5.saj süstematiseeriti antiikaja teadused seitsmeks ,,vabaks kunstiks" 6.saj jagati need kahte rühma triivium-grammatika retoorika dialektika kvadriivium kvardriivium aritmeetika geomeetria astronoomia muusika Vana-Roomaga võrreldes õpetati keskajal koolides seitset vaba kunsti tunduvalt kärbitud kujul uute koolide ja ülikoolide rajamise peamiseks tõukejõuks on läbi kõikide aegade olnud haridust ja teadust hindavate inimeste olemasolu
Miks läks vabadussõjalaste eelnõu rahvahääletusel läbi ja kuivõrd reaalne oli nende oht demokraatiale? Ilmselt põhiseaduse punktid iseenesest polnudki nii tähtsad, vaid inimestele luges see, et uus seadus oli välja töötatud uue poliitilise jõu poolt, kes olid oma populaarsuse tipul – ehk siis põhiseaduse poolt hääletamine oli pigem poolehoiu avaldamine vabadussõjalastele ja protest valitsusele. Hilisem retoorika väidab, et kui vabadussõjalased võitnuks järgnema pidanud riigivanema valimised, siis oleks tabanud Eestit sama saatus Saksamaa ja Itaaliaga. Vabadussõjalaste sümpaatia kohta Hitleri võimuletuleku kohta on ka mitmeid tõendeid. 1933. aasta veebruaris-märtsis avaldas vabadussõjalaste ajaleht „Võitlus“ regulaarselt heakskiitvaid artikleid Hitlerist ja tema tegevusest.6 4.veebruaril ilmus samas ajalehes artikkel pealkirjaga „Toompea puhtaks“.7 Selline ägedus hakkas muidugi muret
Keskaja ja vararenessansi kirjandus Keskaja ja vararenessansi kirjanduse all mõistame sõnakunsti, mis on Euroopas loodus u 4. või 5. sajandist kuni 14. sajandi lõpuni. See ajastu tekkis esialgu Rooma impeeriumi vallutanud barbarite rajatud riikides, hiljem ka mujal Euroopas, kestis feodalismi kõrgeima arengutaseme perioodini. Koolides õpetati neid distsipliine, mille määras kirik. See tähendab seitset vaba kunsti, mis olid triivium- grammatika, retoorika, dialektika ja kvadriivium- geomeetria, aritmeetika, astronoomia, muusika. Keskajal tekkisid senini ainuvalitseva antiikse kreeka- ja ladinakeelse kirjanduse asemele rahvuskeeled. Keskajal jätkub küll ka ladinakeelse kirjanduse traditsioon, aga see kaotab sajandite vältel oma tähtsuse. Varasemas keskaegses kirjanduses saab eristada kolme komponenti: rahvaloomingulised traditsioonid, antiikkirjanduse järelmõjud ja kirjalik kirjasõna. Kõige olulisem neist oli rahvaluule.
15. Keskaegse hariduse tasandid, kloostrikoolid, linnakoolid, ülikoolid Kloostrikoolide eesmärk oli vaimulikke ettevalmistada, haridus oli vaimulik ning peatähelepanu piiblil. Linnades asutati põhikoolid, kus käsitööliste ja kaupmeeste lapsed said alghariduse. 11.-13. sajandil mitmest linnapoest ülikoolid, suhtlemine ladina keeles. Vanimad ülikoolid Ologna, Oxford, Cambridge. 16. Seitse vaba kunsti Grammatika, retoorika (kõnekunst), dialektika (arutluskunst), aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika 17. Skolastika, Aquino Thomas Kristlikku õpetust ratsionaalselt käsitleda üritav filosoofia haru. Aquino Thomas keskaja silmapaistvamaid teolooge ja skolastikuid 18. Saja-aastane sõda Nimetust Saja-aastane sõda ei saa võtta tõsiselt , sest ükski sõda pole kestnud järjest sada aastat. Saja-aastane sõda kestis 1337-1453 ning 1360 aastal sõlmiti vaherahu.
ja andis seega ülikoolile privileegid, mis andsid õppejõududele ja üliõpilastele vaimulikega võrdsed õigused. Kuna üliõpilased olid pärit erinevatest piirkondadest, siis jagunesid nad ühendustesse ehk natsioonidesse või universiteetidesse. Nii õppetöö kui ka olmeline suhtlemine toimus ladina keeles. Praktiliste asjade korraldamiseks valis ülikool endale juhi(rektori) ja õppejõud määrasid aga dekaani. Ülikooli stuudium sai alguse 7 vaba kunsti õppimisega: grammatika, retoorika, dialektika, aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika. Ülikoolides viljeldud teadust nimetati skolastikaks. See tugines muistsetele autoriteetidele, püüdes nende seisukohti loogika abil tõlgendada ning erinevaid vaateid ühtida. Üldlevinud arvamuse kohaselt oli kõik tarkus autoriteetide teostes juba kirjas, see tuli lihtsalt üles leida ja lahti seletada. Pühakirja ja antiikõpetuse ehk usu tõdede ja mõistuse tõdede ühitamisest sai üks skolastika peamisi probleeme
Veneetsiasse ja sealt edasi Euroopasse. 4. Millal tekkisid keskaegsed ülikoolid, kuidas toimus õppetöö? Ülikoolid:Tekkisid umbes 12.-13. Sajandil, Bologna Itaalias, Pariisis Prantsusmaal, Oxford ja Cambridge Inglimaal, Salamanca Hispaanias. Kesk-Euroopas 14.s ja Põhja-Euroopas 17.s .Õppetöö toimus ladina keeles ja suuliselt, koolitati vaimulikke, juriste, arste. Õpilasteks olid al 14 eluaastast noormehed. Filosoofiateaduskonnas õpetati 7 vaba kunsti: grammatika, retoorika, dialektika, artimeetika, geomeetria, astronoomia, muusika- bkalaureaus ja sai spetsaliseeruda arsti-, teoloogia-, õigusteaduskonnas. 5. Kes oli Jeesus Kristus? Jeesus Kristus oli juut, kes sündis Juudamaal jõulupühal, ristiti 30 aastasena, suri jeruusalemmas kolgata mäel risti lööduna, tõusis surnust üles 3 päeva pärast surma, uskus oma missiooni. 6. Milliseid meetodeid kasutasid Rooma paavst ja Konstantinoopoli patriarh kristluse levitamiseks
oma tegevust Madalmaadesse ja Põhja-Euroopasse (tekstiil). Vahetuse ja krediidi korraldamiseks loodi pangakontorid (kuldmüntide käibeletulek) 22. KESKAJA ÜLIKOOLID JA TEADUS KESKAJA TEADUSE ARENGU PÕHIJOONI · Rooma riigi aladel toimus järsk kultuuri langus, vaimulikud olid ainsad kirjaoskajad. · Antiikfilosoofia asemele tuli katoliiklik teoloogia. Enamasti toetusid teadused aga antiigi alusele. Seitse vaba kuntsi triivium: grammatika, retoorika ja dialektika kvadriivium: aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja Hilary Karu 4 2009 veebruar muusika.6.sajandil jagati 7 vaba kunsti kaheks: triivium(grammatika, retoorika, dialektika); kvadriidium(aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika)
filosoofiline periood. Platon (5.-4. saj eKr) arutles oma teoses „Kratylos“ keeleteaduslike probleemide üle. Pani aluse sõnaliikide teooriale – defineeris substantiivi ja verbi, substantiiv on see, mille koha midagi öeldakse ja verb on see, mida substantiivi kohta öeldakse. Aristoteles (4. saj eKr) arendas teooriat edasi ja kasvasid välja uued mõisted lauseehituse (liikmete) kohta (alus, öeldis). Lõi ammendava sõnastiku lauseliikmete kohta. Loogika, poeetika, retoorika. Lause põhikuju X=Y (Sokrates kõnnib = Sokrates on kõndiv). Aleksandria periood: Dionysios Thrax (2. saj eKr). Esimene säilinud kreeka keele täieliku grammatika autor. Antiikaja tähtsaim pärand lingvistikasse on grammatika kirjeldamise süsteem. Sellest kasvas välja traditsiooniline grammatika. KESKAJA EUROOPAS-Ülikoolides eristus trivium (grammatika, loogika, retoorika) ja quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika). Keelekäsitluses universalism abstraktsete arutlustena
kaugeis maades. Ateenlane, aga oli demokraatia vastane, pigem Sparta pooldaja. Hinnati tema stiili lihtsuse ja voolavuse pärast. 25. Millise filosoofide koolkonna mõjul tekkis Antiik-Kreekas kõnekunst ja miks? Kes olid vanakreeka tuntumaid kõnemehed? Sofistide mõjul (kuid ei ole koolkond), kes olid rändõpetajad, nad seadsid üleandeks õpetada ,,hästi ja veenvalt" kõnelema poliitika ja moraali küsimustest. Sofistide põhiliseks õpetuseks oli retoorika e kõnekunsti teooria. Vajalik selleks, et esineda edukalt ja veenvalt rahvakoosolekutel, mis oli kõrgeim võimuorgan ja kus otsustamine käis hääletamise kaudu. Kõnekunst järele oli ka teine praktiline vajadus. Kreeklased protsessisid tihti ja kumbki pool pidi ennast kohtus ise esindama, seega oli vaja kohtunikke veenvalt mõjutada, kuid mitte kõigil ei olnud kõneandi, seega tekkis vajadus elukutselise kohtukõne kirjutaja järele. Lysias: tuntuim kohtukõnede kirjutaja.
Tegemist oli järjekordse fabritseeritud süüdistusega (meenutagem kasvõi Sokratese saatust). Aristoteles aga, erinevalt Sokratesest, kasutas tolleaegset õigust lahkuda Ateenast enne kohtuprotsessi, kuid juba õige pea ta suri pagenduses. Võib-olla ta koguni mürgitas end. (Meos, 2000) Aristotelese teaduslik pärand on rikkalik, tema teosed hõlmavad pea kõiki peamisi teadusharusid: loogika, füüsika, psühholoogia, eetika, poliitika (politoloogia), majandusteadus, retoorika, poeetika. (Meos, 2000) 5 1. ARISTOTELES'E FILOSOOFIA ,,Ideed" ehk ,,vormid" on need, mis annavad igavesti vormitult voolavale ,,mateeriale" määratluse, teevad sellest ,,asjad". Mõte, et puhas mateeria omandab olemise alles määratlemise läbi, et on ainult see, mis on korrastatud, on filosoofia ajaloos osutunud tänase päevani erakordselt viljakaks. (Jacoby, 2001) 1.1 Loogika ja keelefilossofia
vaimselt puhtas ja õnnelikus õhkkonnas, kus tal on võimalus õpingutele pühenduda. Ta hakkas kaasõpilaste seas andekuse poolest silma ning endastmõistetavalt siirdub ta sealt edasi ülikooli. Aastatel 1501 1502 õpib ta Erfrudi ülikoolis. Martin Luther kantakse Erfrudi ülikooli üliõpilaste nimekirja kui Martinus Ludher ex Mansfeldt. Õpingud ülikoolis vabade kunstide bakalauruse kraadi omandamiseks. Õppeained - grammatika, dialektika, retoorika. 1502 1505 jätkab ta õpinguid 7 vaba kunsti magistrikraadi omandamiseks. Samaaegselt peab ta loenguid noorematele. Lutherit tuntakse röömsameelse ja muusikat armastava üliõpilasena. Saavutanud magistrikraadi jätkab ta isa soovil õpinguid õigusteaduse alal. Teisel juulil aastal 1505 teel kodunt ülikooli tabab teda Erfruti lähedal hirmus äike. Välk lööb tema läheduses maasse. Oma kohkumuses hüüab ta appi mäetööliste patrooni St. Annat ja annab
pidas isa juristiametit. Niccolò sai hea hariduse, mille tõttu oli tal ka võimalus linnavalitsuses töötamiseks. (Schutting, 2006: 19). Machiavelli on kirjutanud, kuidas ta kuulas munk Girolamo Savonarola kõnesid. Savonalora oli senise valitsuse, kiriku ja paavsti vastu ning valitses Firenzet. Tema isik oli Machiavellile „Valitseja“ üheks tegelase printsiibiks. Machiavellile olevat muljet avaldanud Savonarola õppimine ja retoorika. Veidi aja pärast munk hukati poomise teel ning hiljem põletati. Seetõttu pääses 29-aastane Machiavelli tähtsale kohale – teise kantselei juhatajaks ning see tõstis ta ka välissuhete eest vastutavaks (Britannica, 2016). Selle ametikoha pidamise jooksul tegi ta palju muutusi – lõi politsei, et vähendada palgasõdurite arvu linnas. Oli diplomaat ja käis mitmetel kohtamistel Prantsusmaal, Itaalias. 14 aasta jooksul
pidas isa juristiametit. Niccolò sai hea hariduse, mille tõttu oli tal ka võimalus linnavalitsuses töötamiseks. (Schutting, 2006: 19). Machiavelli on kirjutanud, kuidas ta kuulas munk Girolamo Savonarola kõnesid. Savonalora oli senise valitsuse, kiriku ja paavsti vastu ning valitses Firenzet. Tema isik oli Machiavellile ,,Valitseja" üheks tegelase printsiibiks. Machiavellile olevat muljet avaldanud Savonarola õppimine ja retoorika. Veidi aja pärast munk hukati poomise teel ning hiljem põletati. Seetõttu pääses 29-aastane Machiavelli tähtsale kohale teise kantselei juhatajaks ning see tõstis ta ka välissuhete eest vastutavaks (Britannica, 2016). Selle ametikoha pidamise jooksul tegi ta palju muutusi lõi politsei, et vähendada palgasõdurite arvu linnas. Oli diplomaat ja käis mitmetel kohtamistel Prantsusmaal, Itaalias. 14 aasta jooksul
Üldisloomustus Marksism on sotsiaalne teooria, poliitiline ideoloogia ja revolutsiooniline praktika, mille lähteks on Karl Marxi ja Friedrich Engelsi ajaloofilosoofilistel ja majandusteoreetilistel vaadetel põhinevad kirjatööd ja mille sihiks on kapitalistliku ühiskonna asendamine sotsialismiga. Marksismi seisukohast põhineb kapitalism töölisklassi ekspluateerimisel -õõra tööjõu oma huvides ära kasutamine)ning tööga loodud lisaväärtuse omistamisel kapitalistide poolt ning on määratud hävingule klassivõitluse ja revolutsioonitulemusena. Marksism kujunes välja 1850.1880. aastatel koos paljude teiste uute sotsiaalsete ja poliitiliste teooriatega. Marksismi sünnimaaks peetakse Saksamaad Marksismi rakendamine reaalses poliitikas on avaldanud tohutut mõju 20. sajandi maailmale. Marksismile tuginevad paljud ideoloogiad,parteid, grupeeringud, liikumised ja teooriad, ehkki nad omavahel võivad olla äärmiselt erinevad ja vastandlikud. Kujune...
3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada? Artikulatoorne, akustiline ja auditiivne foneetika. 6 liiki: Üldfoneetika, deskriptiivne e kirjeldav, kontrastiivne e võrdlev, ajalooline e häälikulugu, normatiivne e ortoeepia ja eksperimentaalfoneetika. 4. Millised on foneetika rakendusalad? 8 valdkonda: lavalise kõne õpetamisel (diktsioon, õige hingamine) laulmise õpetamisel (häälekurdude teadlik valitsemisoskus, õige hingamine) kõnekunsti ehk retoorika õpetamisel võõrkeelte õpetamisel (uued artikulatoorsed harjumused, intonatsioon: kõne kõrguse liikumine ajas) logopeedias (kõnepuuete uurimine ja ravi), foniaatrias, audioloogias kohtufoneetikas (nt kurjategija hääle tuvastamine) muusikaakustikas kõnetehnoloogias (kõne automaatne äratundmine, kõnesüntees, kõneleja automaatne tuvastus, tehismuusika, sidetehnika, abivahendid vaegkuuljatele, abivahendid pimedatele) jne. 5
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
