mida meie oleme harjunud pidama kirjanduseks. Luule on õpitav ja õpetatav; luuletaja ei ole mitte niivõrd geenius kui pigem käsitööline, kellel on teatud eeldused ja kes loob kunsti vastavalt kindlatele reeglitele. Luule nagu ka kunst ei ole eesmärk omaette, vaid seotud teatud funktsiooniga, ta on millegi vahendiks. Poeesia sõltub artes liberales' alla koondatud teadusvaldkondadest. Trivium grammatika, dialektika, retoorika. Quadrivium - geomeetria, aritmeetika, muusika, astronoomia. - Renessanss. Üleminek keskajalt uusaega. (Vida, Robortello, Minturno, Scaliger, Castelvetro, Sidney, Du Bellay, Marco Gitolamo Vida, Julius Caesar Scaligeri ) Dante tema teos on uue kirjanduse kõrgpunkt Kesksed teoreetikud: · Itaalias Vida, Robortello, Minturno, Scaliger, Castelvetro · Inglismaal: Sidney · Prantsusmaal: Du Bellay 14.-15
Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks (sügis 2014) Poliitika ja valitsemine ning nende uurimine 1. Sisend- ja väljundpoliitika (politics ja policy) tähendus ja erinevus. Politics on poliitika võimuvõitlusena( nn päevapoliitika) Policy on poliitika tegevusalade elluviimine(rakenduspoliitika) 2. Iseloomusta Eastoni poliitilise süsteemi mudelit. Eastoni poliitikamudel koosneb sisendist, mustast kastist ja väljundist. Sisendisse kuuluvad kõik ootused, nõudmised ja toetused, mida ühiskond esitab, mustas kastis toimub kaalumine, otsustamine ja konversioon ning väljund on reaktsioonid, nõudmisteootuste täitmine ning tekkivad vaidlused, väljund omakorda annab tagasisidet sisendile ning ring hakkab uuesti peale. 3. Poliitika ja valitsemise piirid ja nende eristamine. Poliitika = valitsemine. See on riigi juhtumine kui poliitika. Poliitika on kui tasaka...
sisseoste tegemas vms. Naistel puudusid Roomas poliitilised õigused. Ka kohtuasjades olid nad ühe või teise meessoost isiku hoole ja eestkoste all. Naise peamiseks vooruseks peeti jäägitut abielutruudust. Oli avalikkuses tuntud ja väga lugupeetud naisi. Samuti said naised selle aja kohta meestega küllaltki võrreldava hariduse: vähemalt algharidus oli poistel ja tüdrukutel peaaegu sama, edasist haridust said lubada küll ainult rikkamad perekonnad ning ka siis õppisid tütarlapsed retoorika ja õigusteaduse asemel kreeka ning ladina keelt ja tantsu-, laulu-, lüüramängimiskunsti. Perekond Rooma ajalooallikates sisaldub, et perekond kujutas endast patriarhaalset perekonda, kus perekonna isa (paterfamilias) võimu all olid ühendatud naine, lapsed, teised sugulased, muud alluvad ja orjad. Ka täiskasvanud ja abielus pojad allusid isa eluajal temale ning kogu nende varandustki luges seadus isa omaks. Põhimõtteliselt oli pereisal koguni õigus oma
Leake). Kujutletav ja tegelik Kreeka: side kaasaja ja antiikaja pärimuse vahel memorial landscape, mälestuste maastik. 19. saj reisijuhid toetusid Pausaniasele (Baedeker 1883). 1821 Kreeka riik: antiikaja pärand ja rahvuslik identiteet. Taastati ja loodi uuesti ajalooline topograafia, kohanimed (Nemea). 39. Selgitada seost reisimise ja hariduse vahel antiikajal ja hilisemas Euroopas. Vastus: Reisimise osa hariduses: 2. sofistika (uus sofistika 2.-3. saj.) retoorika ja erudeeritus. Paideia haridus ja kasvatus Autopsia isiklik kogemus 40. Mille poolest on järgmised antiiksed õigustekstide kogumikud tähtsad omas ajas ning mille tõttu ja millal hilisemas Euroopas? 12. tahvli seadus, Gaiuse Institutsioonid, Justinianuse koodeks. 12 tahvli seadus- vanim Rooma õiguse kirjapanek aastaist451-450 eKr. Kaheteistkümnel elevandiluust (antiikajaloolase Liviuse andmel pronksist) tahvlil Roomas väljapandud seadus, mille koostasid
Maailmakirjanduse kordamisküsimused 1. Antiikkirjanduse põhiperioodid ja mis neid iseloomustab. Kuidas on antiikkirjandus erinevatel aegadel mõjutanud hilisemat Euroopa kirjandust? a) arhailine ajajärk 4 saj ekr eepika ja lüürika b) klassikaline periood e atika 5-4 saj ekr draama. Domineeris atika dialekt ning kirjanduslikuks pealinnnaks oli Ateena c) hellenismi ajajärk 4-1 saj ekr komöödia. Sai alguse Aleksander Suure vallutusretkedega ja mida iseloomustab kreeklastele tollal tuntud oikumeeni helleniseerumine e. kreekastumine, kreeka keele ja kultuuri laialdane levik eelkõige ida suunas d) rooma impeeriumi periood 1 saj ekr-6saj pkr proosa ja retoorikaõpetus Rooma kirjanduse kaudu on antiikkirjandus mõjutanud hilisemat Euroopa kirjandust ja selle kaudu ka kogu maailmakirjanduse arengut. Siin mängib rolli ju...
ikonoklastideks ehk ikoonipurustajateks. Temaga vastasseisus olevaid aga ikonoduulideks ehk ikoonikummardajateks. Pärast pikka kaklus, kaks keisrinnat Irene ja Theodora - olid tugevalt ikonoduulide poolt, ning viimase käsul ikoonide austamine taastati. HARIDUS JA VAIMUELU o Konstantinoopolis 425 aastal asutatud kõrgem õppeasutus õpetas antiikeeskujudega sarnaseid asju, grammatika, filosoofia, retoorika, õigusteadus. Hiljem avati mitmeid sarnaseid koole, seega hilisem kultuurilangus ei mõjutanud Bütsants 'i haritust väga. Õpiti antiikteadlastelt, Aristoteleselt ja Platonilt, ning äratati huvi Läänemaailmas Kreeka antiikkirjanduse vastu. o Lihtrahvani need teadmised ei jõudnud, ent neile oli õppimiseks hagiograafia ehk pühakute elulood, mis olid väga populaarsed. Kõik pühakud sarnaseid loo poolest kõik
faktuur, muusikas -- tämbrid, sagedused, intervallid jne/ diferentsiaalsete elementide, mis eristuvad paradigmaatilisel teljel: /foneemid, samastused, rütmid, värsimõõt, positsioonilised suhted, topoloogia keel jne/ süntagmaatiliste seoste: grammatiliste, proportsioonide, perspektiivi, muusikaliste intervallide jne denotatiivsete tähenduste: vastavad koodid ja leksikoodid konnotatiivsete tähenduste: retoorika, stilistilised leksikoodid, kujutavate võtete kogum, suured süntagmaatilised blokid jne ideoloogiliste ootuste (globaalsete suhestuste tasand): avangard kasutab uudselt koodi ja sellega muudab ka ideoloogiat, kust see kood on pärit 19)Visuaalsete kujutiste kodeerimine (Eco)- koodid, kus ei ole artikulatsiooni, st koodid, kus seemid (Prieto järgi) ei jagune ühe seemiga koodid (pimeda valge kepp, mitteolemasolu ei tähenda tingimata, et on nägija).
Gell, William Leake). Imaginaarne ja tegelik Kreeka: side kaasaja ja antiikaja pärimuse vahel memorial landscape, mälestuste maastik. 19. saj reisijuhid toetusid Pausaniasele (Baedeker 1883). 1821 Kreeka riik: antiikaja pärand ja rahvuslik identiteet. Taastati ja loodi uuesti ajalooline topograafia, kohanimed (Nemea). 39. Selgitada seost reisimise ja hariduse vahel antiikajal ja hilisemas Euroopas. Reisimise osa hariduses: 2. sofistika (uus sofistika 2.-3. saj.) retoorika ja erudeeritus. Paideia haridus ja kasvatus Autopsia isiklik kogemus 16 40. Mille poolest on järgmised antiiksed õigustekstide kogumikud tähtsad omas ajas ning mille tõttu ja millal hilisemas Euroopas? 12. tahvli seadus, Gaiuse Institutsioonid, Justinianuse koodeks. 12 tahvli seadused, käisid kreekast seadusi otsimas
Õppetöö ja olmeline suhtlemine toimus ladina keeles. Ülikooli juht rektor, õppejõud määrasid dekaani (teaduskonna juht). Erinevates ülikoolides olid õpilaste ja õppejõudude vahelised õiguste ja kohustuste vahekorrad erinevad, Bolognas sõltusid alguses õppejõud täielikult üliõpilastest (palk), hiljem võttis linn ülikooli ülalpidamise üle ja juhtimine koondus õppejõudude kätte. Õppetöö: 7 vabakunsti alamaste e. trivium: grammatika (kirjutamine), retoorika (kõnekunst), dialektika (arutluskunst); ülemaste e. quadrivium: aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika. Õppetöö vormid olid loeng ja dispuut (loengutes omandatu rakendati läbi loogiliste arutluste). Aja jooksul kujundati 4 teaduskonda, kus õpetati kunste kõrgemal tasemel (arsti- , usu-, õigus- ja kunstiteaduskond) Skolastikaks nimetati ülikooliteadust, see tugines muistsetele autoriteetidele püüdes nende vaateid loogika abil seletada
· Studiosus'ed nooremad üliõpilased õpipoisi rollis. · Üliõpilased olid tihti pärit eri maadest, mistõttu õpiti ladina keeles. · Poisse võeti ülikooli juba 14-15 aastastena ja õppeaeg polnud piiratud (ca. 8a) · Rektor ülikooli juht. · Dekaan õppejõudude juht. c. Õppetöö korraldus lähtus Pariisi ülikoolist: · Kõik alustasid õpinguid kunstide teaduskonnas, kus õpiti 7 vaba kunsti grammatika, retoorika (kõnekunst), dialektika (arutluskunst), aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika. · Seejärel võis valida usu-, õigus- ja arstiteaduskonna vahel. · Loengus seletas õppejõud raamatutes kirjapandut. · Dispuudid arutlused ja vaidlused loengul kuuldu põhjal. 3. Skolastika keskaegne filosoofia. a. Eesmärgiks Jumala parem tundma õppimine. b. Uuriti Piiblit ja antiikõpetlaste töid:
Modernism Postmodernism eesmärgipärasus mängulisus maailma on reeglipärane maailma on juhuslik hierahiline ühiskonnaideaal anarhia kui ideaal tähtis on produkt, teos tähtis on loominguprotsess tähtis on semantika (tähendus) tähtis on retoorika (esitus) peidetud tähenduse otsimine kunstis peidetud tähendust pole olemas Postmodernistlik teooria Fredric Jameson kapitalistliku majanduse kolmele etapile (turukapitalism, monopoolne kapitalism, rahvusvaheline kapitalism) vastavad kultuuri kolm etappi (realism, modernism, postmodernism). Postmodernistlik kultuur on seega kapitalistliku majanduse ilming.
Sissejuhatus filosoofiaase I loeng Filosoofilise antropoloogia mõtteviisid ehk strateegiad: 1)etoloogiline 7)konstruktivistlik ja 2)voluntaristlik strukturalistlik 3)eksistentsialistlik 8)materialistlik 4)klassikaline 9)psühholoogiline 5)kristlik 10)psühhoanalüütiline 6)romantismile omane 11)analüütilisele filosoofiale omane Filosoofiline antropoloogia on filosoofiline uurimus inimesest, tema loomusest, omadustest ja elust 1. Entsüklopeediates etoloogiline mõtteviis/strateegia inimese definitsioon Wikipeedias: Human beings, or humans (Homo sapiens -- Latin: "wise human" or ...
valmistada ette inimesi(diplomaate). Ei olnud ainult vaja kaupmeestel, kuid ka kuningatel. Seega hakkasid tekkima ülikoolid(tekkeaeg jääb 11. saj - 12. saj), esimene ülikool Euroopas oli Balogna ülikooli. Aastal 1088 asutati, kuigi see erineb erinevates allikates. Ülikool oli omalaadne tsumft, mis ühendas õppejõude ja üliõpilasi. Pariisi tüüpiline ülikool: Üliõpilased alluvad õppejõudude kontrollile. Kunstide teaduskonnast alustati õppimist. Õpiti 7 vabat kunsti: Grammatika, retoorika, dialektika, muusika, geomeetria, aritmeetika ja geomeetria. Kõik see tuli enne läbida. Kuna enamus, kes tulid ülikooli, olid juba mõneti haritud, siis ülikoolis seoti ja täiendati nende teadmisi. Ühtlustati. Kui see oli läbitud, siis mindi edasi kõrgemale teaduskonnale: Õigusteadus, arstiteadus ja usuteadus. Edasi minnes saadi magistrikraad, bakaleureuse ja siis doktorikraad. Doktoriks enne 35 eluaastat ei saadud. Õppekavad olid erinevatel aegadel erinevates ülikoolides erinevad
AJALUGU 06.09.2011 · Sissejuhatus. · Ajalugu jaotatakse 5 suureks perioodiks · Muinasaeg-maakera tekkest 5.aastatuhandeni · Vanaaeg-esimeste riikide tekkest aastani 476AD(anno domino) · Keskaeg-476-16.sajand · Uusaeg-16.sajand-1900 · Lähiajalugu-1900-2000 · MUINASAEG · Algas umbes 5 miljonit aastat tagasi, kui elas esimene inimes taoline olend- australopiteekus · Areng kiireneb kiviaja tulekuga umbes 2,5 miljonit aastat tagasi · Umbes 250 000 aastat tagasi arenesid välja neandertaallased. Kaovad mõistatuslikult umbes 40 000 aastat tagasi · HOMO SAPIENS · Tänane inimene, kes ilmub maale umbes 200 000 aastat tagasi.Arvatakse, et euraasias, kustkohast liigub edasi mujale. · Toetab täielikult Darwini teooriat, et inimene on arenenud ahvist. · Oskab töödelda kivi, joonistada ning nikerdada. · Asustus laieneb jääaja lõpuga 12 000 aastat tagasi. · TSIVILISAT...
Sokratese eelne filosoofia Antiikfilosoofia tähtsamad lähtekohad: 1) Arhee küsimus ja maailmas valitsev üldise korra seaduspärasuse otsimine. 2)mõistega aletheia seotud teemad olemine, tõde ja tõsikindel tunnetus. Sokratese eelne periood: Mileetose koolkond, Pythagorase k, elea k, herakleitos ja hilisemad loodusfilosoofia (demokritos- empedokles:tuli, vesi, õhk, maa). Sofistid ehk kreeka valgustus (5. saj eKr) 1)Moes on retoorika, oskus teha nõrk asi tugevaks. 2)Relativism (kõik on suhteline). 3)Positiivne õigus ei lähtu loodusest, vaid seaduseandja huvidest. 4)''Seadus (nomos) türanniseerib inimest ja sunnib teda tegema asju, mis on loomusega vastuolus.'' Protagoras 1)''Inimene on kõikide asjade mõõt, olemasolevale olemise, olematule olematuse osas.'' 2)HOMO MENSURA 'Ínimene on kõikide asjade mõõt'' põhimõte.
AJALOO ARVESTUS TH 2009/2010 1. Sissejuhatus keskaega(mõiste, piirid, tunnused, perioodid) Mõiste võeti kasutusele 15. sajani Itaalia humanistide poolt: periood antiikaja ja selle taassünni vahel. Nende jaoks pime ja tühi perioon. Keskaeg ajavahemik antiikja uusaja vahel, üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, üleminek klassikaliselt vaimselt kultuurist nüüdisaja rahvuskultuurile. Tunnused: 1. esiplaanile kerkivad uued rahvad: germaanlased, slaavlased 2. Vahemere rannikult ajaloo raskuskese liigub põhja poole, Galliasse 3. Antiikkultuur asnedub kristliku kultuuriga 4. paavstide ja keisrite võimuvõitlus 5. feodaalkord, läänikordühiskonna korraldus, kus maa on läänistatud, seda harivad sõlutmatud talupojah ja ÜK on range seisuslik hierarhia ajaline piiritlemine: algus: 476 viimane LäRo keiser kukutatakse lõpp: 1492 Col...
ajaloosündmustega. Kirjandusloo arengu iseloomulikud jooned 20. sajandi II poolel (formalism, funktsionalism, kirjandusloo olevikukesksus, võimalikke vaatepunkte kirjandusloole tänapäeval). Antiik: Platon „Vabariigis“ kuulutas kirjanduse tõeotsinguil eksitavaks. Aristoteles lõi tõlgendamisteooriate aluse, keskendudes keele ja loogika suhtele. Hermeneutika asus tekste (peamiselt relig.) uurima hermeneutilise ringi kaudu ning kultuurilis-ajaloolisel taustal. Retoorika lõi õpetuse keele praktilisest kasutusest ning kuna see sisaldas ulatuslikku keelekasutuse süstematiseeringut, sai sellest kirjandus- ja keeleteaduses eraldi uurimissuund. Aleksandria ja Pergamoni raamatukogudes uuriti ning kirjutati ümber käsikirju. Aleksandria koolkond arvustas ja katalogiseeris kreeka pärandit, Pergamoni koolkond tõlgendas tekste allegooriliselt ja tõi välja erinevaid tähendustasandeid.
ehk “tema” ja “nende” järgimine. 5. Autor, tekst ja lugeja kui kirjandussituatsiooni tuum. Analüüsikese võib olla nii autor, teos kui lugeja. Autor – tema tahe, maailmavaade ja elukogemus; teos – kui iseseisev tervik, kujundid, tegelased, kompositsioon, ideestik; lugeja – kirjandusteose tähendus sõltub lugejast, iga lugeja loob oma teose. Tekstikesksed lähenemised (filoloogia e tekstoloogia, retoorika ja stilistika, strukturalism, uuskriitika, semiootika, dekonstruktsioon). Lugejakesksed lähenemised (retseptsiooniteooriad) lugeja tõlgendab oma teksti endast lähtuvalt, teeb ise otsuseid ja valikuid loo kohta. Kontekstikesksed lähenemised (kirjanduslugu, uushistoritsim ja uus kultuurilugu, postkolonialistlik kriitika, ökokriitika, feministlik kriitika). 6. Mis on tõlgendamine? kitsas tähendus - teksti keeleliste tähenduste määratlemine
Õpetaja Ilmar Lilleorg Maria Sillandi RP 121-T LOOGIKA Aine lõppeb testiga. Mis koosneb ülesannetest (Täpne mõistete sisu: mis on loogika, mis on mõtlemine - 3-4 küsimust). 70p. 51% on positiivse hinde piir. Töös tehnikat kasutada ei tohi. Õpetaja annab A4 formaadis spikri ise tööle. Materjalid: 1. Õppejõud. 2. Loogika harjutused ja ülesanded 1999 (pole kiiret sellega) On ka digiväljaandes. 3. http://web.zone.ee/aristoteles/ 4. Ene Graiberg ''Loogika, keel ja mõtlemine'' 1996 5. Galine Vuks ''Formaalse loogika ehk õige mõtlemise alused'' 1991 Aristotelese loogika (klassikaline loogika, formaalne loogika, modernne loogika) Esimene antiikaja mõtleja - Aristoteles (384-322). Temast algab loogika. Teda peetakse loogika rajajaks. Enne Aristot...
õpetaja – õpilane õetja – õpetaja õpetaja – lapsevanem õpetaja – kooli juhtkond õpetaja – muu personal Õppekava koostamine ja arendamine J. Milton „Traktaat kasvatusest“ (17. saj) 9 a jooksul (12 – 21) pidi õpilane õppima: emakeel, astronoomia, arhitektuuri, 5 võõrkeel, agronoomia, meditsiini, piiblilugu, geograafia, eetika, kiriku ajalugu, üldine ajalugu, poliitika, õigusteadus, navigatsioon, retoorika, loogika Reformatsiooni järel vajas iga talupoeg: lugemisoskust väikese katekismuse tundmist palveid kirikulaulu oskust Esimeste tegelike õppekavadena Eestis võib nimetada dokumente: „Liivimaa Lutheri usu maakoolide säädus“, „Maakoolide õpetuse plaanidega“, „Koolipidamise seadus Eestimaa Ewangeliumi Luteruse usu maakoolides“ - neil oli juba õppekava sarnane struktuur, kus sätestati: hariduse üldeesmärgid aineõpetuse eesmärgid
See hoone on oma aja üks esinduslikemaid rajatisi Tallinnas, mis väljendub tema fasaadide ja interjööride arhitektuuris. Kultuuriministri 13. mai 1997.a. määrusega nr. 25 on Laevastiku Ohvitseride Maja tunnistatud arhitektuurimälestiseks. Nõukogude aegne tüüpehitis Kuna uued võimud püüdsid näidata end tööliste riigina ja seetõttu hoolitsesid eelkõige lihtrahva korteriolude eest. Tekkis retoorika sõna Ra-Ko, mis tähendas lühendatult rahvakortereid. Nende ehitamiseks loodi Teedeministeeriumi juurde Rahvakorterite Ehituse Komitee juunis 1940. Rahvakorterite ehitamise programmist suudeti Tallinnas laiaulatuslikult ellu viia vaid ,,Ehitajas" A. Kotli kavandatud kahekorruseliste puust, kivitrepikojaga Ra-Ko majade ehitamine. Neid kerkis esimese Nõukogude okupatsiooniaasta jooksul mitukümmend Koplisse Lõime tänavale, Pelgulinna Nisu ja Rukki tänavale ning Lasnamäele Majaka ja
Luule kõrval eksisteeris ka varajane proosavorm. Riimproosa ehk sadz. Araabia keeles peetakse riimiks hemistrihhi lõpus olevat konsonanti. Murranguliseks sai islami teke ja Koraan (al-Qur'n). Algul anti Koraani edasi suuliselt, kuid pärast Muhammadi surma hakati koostama ühtset kaanonit ehk kirjalikku Koraani. Esimene Koraan kirjutati 650656. Sellega algas ka muu kirjanduse suurem levik. Hakati Koraani uurima ja selle kohta kommentaare ja arutlusi kirjutama. Tekkis filoloogia, sh retoorika, luuleteooria jms. Araabia keel jagunes kaheks: tavaline kõnekeel ja kõrgem keel, mida kasutati luules. Koraan oli kirja pandud kõrgemas keeles. Et sellest aru saada, hakati kirja panema islami-eelset luulet, kuna see oli sarnases keeles. 8. sajandil pandi niisiis kirja ,,al-Mu-allaqát" (,,Seitse oodi"). Samuti pandi kirja kõikvõimalikke lugusid Muhammadi ja tema kaaslaste kohta: millised nad olid, kuidas käitusid jne. Arenes välja teoloogia. Sellest tulid esimesed Koraani kommentaarid
Teda peetakse esimeseks idealistlikuks filosoofiks ja esimeseks termini filosoofia kasutajaks, kes ennast filosoofiks nimetas. SOFISTID (kr k < sophisma - `kaval järeldus, pettus`) ei ole ühtne 5 koolkond, neid filosoofe seob vastandumine eelnevasse filosoofiasse ja valitsevasse ühiskonna korda. Sofistid tegelesid peamiselt RETOORIKA arendamisega. Sofiste võib võrrelda tänapäeva advokaatidega, kes musta valgeks räägivad ja tõestavad asju vastavalt vajadusele. Kõik on suhteline. Tuntuim esindaja GORGIAS ja tema NIHILISTLIK õpetus (olemist ei saa tegelikult üldse mõista, väljendada jne). Lisaks on tuntud läbi Platoni teoste PROTAGORAS, kelle järgi ´inimene on kõigi asjade mõõt`, st RELATIVISTLIK lähenemine olemasolevasse, mis seob teadmise teadjaga ja et teadmised on subjektiivsed. Ühest tõde ei ole olemas
· Paavst andis tavaliselt ülikoolile privileegid, mis tagas mõlemale osapoolele võrdsed õigused · Õppetöö oli ladina keeles. · Ülikooli juht oli rektor, kes korraldas praktilisi asju. · Õppejõudude juht oli dekaan Teaduskonnad: · kunstide teaduskond · usuteaduskond · õigusteaduskond · arstiteaduskond Õppetöö: Õpiti seitset vaba kunsti, mis jagunes kaheks. Esimene alamastme kunstid olid siis- grammatika, retoorika, dialektika. Ülemastme moodustasid- aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika. Õppetöö vormid olid loeng ja dispuut. Loengus seletas õppejõud raamatutesse kirjapandut. Dispuutidel õpiti loengus omandatut vaidlustes rakendama. Teadlased: · Leonardo da Vinci- helikopter, aurul töötav seade · Aristoteles- kreeka teadlane, kelle seisukohad olid tähtsad *Inglise kodanlik revolutsioon. Revolutsiooni põhjused: · võim ja raha olid erinevate ühiskonna kihtide käes
mõnikord ka ainult 20. sajandi esimese poole kunsti. Modernism Postmodernism eesmärgipärasus mängulisus maailma on reeglipärane maailma on juhuslik hierarhiline ühiskonnaideaal anarhia kui ideaal tähtis on produkt, teos tähtis on loominguprotsess tähtis on semantika (tähendus) tähtis on retoorika (esitus) peidetud tähenduse otsimine kunstis peidetud tähendust pole olemas · Postmodernistlik teooria - Fredric Jameson kapitalistliku majanduse kolmele etapile (turukapitalism, monopoolne kapitalism, rahvusvaheline kapitalism) vastavad kultuuri kolm etappi (realism, modernism, postmodernism). Postmodernistlik kultuur on seega kapitalistliku majanduse ilming. · Jean Baudrillard postmodernistlik kultuur on sõltumatu majandusest ja
Sissejuhatus Eesti integreerumine Euroopasse on tervikprotsess, mis kulges mitmete, nii avalikult jälgitavate argumentatsioonide kui ka hoopis varjatutematel mentaalsuse tasanditel. Otsuse tegemisse kaasati tegelikult Eesti kogu lähiminevik ja tollase Eesti väga erinevad elukihistused. Deklaratsioonid Eesti igipõlisest kuulumisest Euroopasse olid mõnda aega ikkagi retoorika. Et Eestist võinuks saada taas kindlalt Euroopasse kuuluv riik, pidi meie riikluse taastamisega kaasnema või õigemini sellele järgnema hoopis kiiremad ja põhjalikumad majanduslikud, poliitilised ja sotsiaalsed ümberkorraldused, kui need toimusid kusagil mujal postkommunistlikus Euroopas. Balti riigid olid tundmatud, väikesed ja ilma ajaloolise imidzita riigid Venemaa naabruses. Veelgi enam, Eesti pidi end ,,muutma nähtavaks", suutma sisendada veendumust, et ta on enam kui lihtsalt
- Kõikide üksmeel Omnium consensu – Kõikide üksmeelega 13. Omnis ars naturae imitatio est. - Kogu kunst on looduse jäljendamine. 14. Principes mortales, res publica aeterna est – Valitsejad on surelikud, riik on igavene. 15. Lex specialis derogat generali – Spetsiaalne seadus tühistab üldise. 16. Leges omnium salutem sungulorum saluti anteponunt – Seadused eelistavad kõikide heaolu üksikisikute heaolule. 17. Artes liberales – vabad kunstid ( grammatika, retoorika, aritmeetika, geomeetria, muusika, astronoomia, dialektika(väitluskunst), s.o vabale mehele sobivad teadused vastukaaluks sobimatutele kehalise tööga seostuvaile kunstidele) 18. Donec eris felix, multos numerabis amicos; tempora si fuerint nubila, solus eris(Ov.) – Seni kuni sa oled õnnelik, loendad rohkeid sõpru, kui ajad muutuvad raskeks(pilviseks), oled sa üksi. 19. Iura naturae sunt immutabilia – Loodusseadused on muutumatud. 9 X 1
Õppekava · On ühe konkreetse piirkonna õppekava, mis annab edasi ühe konkreetse piirkonna väärtusi, norme ja teadmisi. · Lugemisoskus vabastas inimesed. · Õppekava ei saa ühest riigist teise üle kanda. J.Milton "traktaat kasvatusest" 17.saj 9 a jooksul (12-21) pidi õpilane õppima emakeel, 5 võõrkeelt, piiblilugu, kiriku ajalugu, õigusteadus, loogika, astronoomia, agronoomia, geograafia, üldine ajalugu, navigatsioon, arhitektuur, meditsiin, eetika, poliitika, retoorika. Tänapäeval õpitakse sama aga erinevate nimedega ainete raames. Reformatsiooni järel vajas iga talupoeg: · lugemisoskus · väikese katekismuse tundmine · palved · kirikulaulu oskus Maapäeva otsus 1783. Kogu maal tuleb külakoole asutada ja lapsi õpetada seni, kuni nad selgesti loevad ja katekismust oskavad. Esimeste tegelike õppekavadena Eestis võib nimetada dokumente: "Liivimaa Lutheri usu maakoolide seadus" koos selle juurde kuuluvate "Maakoolide
modernistlikus romaanis oluline just tegelase sisemaailm ); huvi keskmes objektiivne - väline pilt, olnud või arenev sündmus; teise ehk “tema” ja “nende” järgimine. Autor, tekst ja lugeja kui kirjandussituatsiooni tuum. Autorist, tekstist, lugejast ja kontekstist lähtuvad kirjandusteooriad, nende fookused ja rõhuasetused. Tekstikesksed lähenemised (filoloogia e tekstoloogia, retoorika ja stilistika, strukturalism, uuskriitika, semiootika, dekonstruktsioon). Autorikesksed lähenemised (autori biograafiaga seotud aspektid, mida peetakse nende loomingu tõlgendamisel oluliseks). 1 Lugejakesksed lähenemised (retseptsiooniteooriad). Mida tähendab, et iga lugeja loob oma teksti? Kirjandusteose analüüs jaguneb kolmeks: autorikeskne (autori tahe, maailmavaade, elukogemus,
mõistetud uurija poolt kui uurimise faktiline materjal Epistemoloogiline põhimõte: faktilise materjali kogumise/produtseerimise kaudu on sotsiaalne tegelikkus tundma õpitav ja mõtestatav Uuritavad, vaadeldavad nähtused - Massikäitumine – kuidas inimesed „suhtlevad“ avalikus sfääris - Argirutiin: verbaalne ja mitteverbaalne kommunikatsioon Vestlustes kasutatud keel – retoorika Kõnemaneerid, käitumistüübid - Suhtluskeskkonnad: erinevate institutsioonide füüsiline ja „inimlik“ keskkond (nt kohtusaal, haigla, kohvik, kaubanduskeskus, klassiruum, turuplats, linnaväljak jpm) Epistemoloogiline positsioon Sotsiaalse tegelikkuse faktid ja nende tundmaõppimine toimub loomulikus situatsioonis Tundmaõppimine toimub uurija isikliku osalemise käigus Uuritava objekti/nähtuse tundmaõppimine toimub uurija isikliku kogemuste alusel
· Mannheim: mida inimesed mõtlevad, tule-neb nende sotsiaalsest positsioonist. Pole objektiivselt tõeseid ja väärasid ideoloogiaid. · Positivism: teadus vs ideoloogia · Pragmatism: oluline sisuline mõju. Pole oluline, mis värvi kass on, kui hiiri püüab Suhted: · Ideoloogia ja filosoofiline süsteem · Ideoloogia ja usund · Ideoloogia, programm ja strateegia · Ideoloogia ja retoorika · Varjatud ja avalik ideoloogia · Valmis ja ad hoc ideoloogia 1 Milles seisnevad ideoloogia funktsioonid? Ideoloogia ülseanded: 1)seletamine 2)hindamine 3)õigustamine 4)orienteerimine 5)programmeerimine 6)mõtestamine 7)mobiliseerimine 1 Selgita parem- ja vasakpoolsuse mõistet ning ajaloolist kujunemist. Parempoolsus on termin poliitikas, mida seostatakse erinevate ideoloogiatega nagu näiteks
seemnetest (spermata k.keel) ja üliväiksed on vaimud (nous k.keel), mis on ebaisiklikud, kuid kõigel, mis on, on eesmärk. * Empedokles võttis kokku kogu uurimused ning ütleb, et maailm koosneb neljast elemendist: vesi, tuli, maa ja õhk. Sofistid * 431-404 eKr hakkasid suured Peloponnose sõjad Atheena ja Sparta koalitsioonide vahel ning samal ajal kestsid siiski edasi demokraatlikud valimised, kus oli vaja retoorika ehk kõne oskust ja levima hakkabki väitlus. Samal ajal hakkavad levima sofistlikud (targad) õpetajad, kes käivad linnast linna inimesi õpetamas. * Sofistid tegutsevad väsimuse perioodil ning leiavad, et võib ju kõike tõestada valget- mustaks ja musta-valgeks olenevalt sellest, kui hea väitleja sa oled. -) Sel ajal hakkasid filosoofid ka raha eest oma tarkusi müüma (seal hulgas ka väitlust),
konservatiivsed lähenemised. Töölisklass mõistab ka seda, et sotsialistid pole need , kes piisavalt palju lubaksid, arvestatav osa töölisklassist läheb veelgi radikaalsemate poliitiliste jõudude taha. Marxi lootus , et töölisklass hakkab moodustab suurema osa üh langeb põrmu ning nende tähtsus hakkab 20 saj keskpaigast langema. Sotsialistid peavad oma sihtrühma ümber mõtlema-> sotsialism hakkab looma massipartei funktsioone. 50ndatest alates proleritaari retoorika asendub vaeste retoorikaga. Itaalia näide: liberalismilt fasismile(I): I MS mõjud ( Itaalia laienemisplaanide luhtumine, majlangus sõjaveteranid. Lubati , et ITA väljub sõjast maj õitsenguga, tegelikult oli majlangus, lisandus v suur sõjaveteranide probleem , mis oli psühholoogiline paine tervele üh->ITA armee saab I MS lahingutest järjest suurte ja häbiväärsete kaotuste osaliseks, mille tulemusena need pol jõud, kes on lib vastu
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2012, Kurvet-Käosaar KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamisel pidage silmas, et eksam eeldab ka praktilisi teadmisi: 1) värsimõõdu, riimiskeemi või stroofitüübi määramine luuleteoses, kõnekujundi määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes. Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt ,,Postkolonialism") Merilai, Saro, Annus, ,,Poeetika": Ilukirjanduslikkus (lk 914), Luule poeetika (1788, sh osa ,,Kõne-lause ja piltkujundid"), Proosa poeetika (139194) J. Kraavi, ,,Postmodernismi teooria", lk 110135. S. Nootre, Kirjanduse kõnetus: 1333, 5860, 6365, ...
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2012, Kurvet-Käosaar KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamisel pidage silmas, et eksam eeldab ka praktilisi teadmisi: 1) värsimõõdu, riimiskeemi või stroofitüübi määramine luuleteoses, kõnekujundi määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes. Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt „Postkolonialism”) Merilai, Saro, Annus, „Poeetika”: Ilukirjanduslikkus (lk 9–14), Luule poeetika (17–88, sh osa „Kõne-lause ja piltkujundid”), Proosa poeetika (139–194) J. Kraavi, „Postmodernismi teooria”, lk 110–135. S. Nootre, Kirjanduse kõnetus: 13–33, 58–60, 63–65, 111–...
riigi õigust eksisteerida neutraalse puhverriigina Nõukogude bloki ja NATO vahel · kehtestati diplomaatilised suhted Saksa liitvabariigi ja NSVL vahel. NSVL tunnustas Lääne- Saksamaa õigust olla iseseisev riik ja loobus kavast liita see SDV-ga · sula kulminatsiooniks rahvusvahelistes suhetes oli USA, NSVL, Suurbritannia ja Prantsusmaa valitsusjuhtide kohtumine 1955. aastal Genfis · NSV Liidus muutus ka ametlik retoorika. Imperialistide vastase viha õhutamise asemel räägiti rahvusvahelisest koostööst ja pingelõdvendusest. Kahe üliriigi, NSVL ja USA, kokkupõrke oht vähenes. · 1955 toimus Bandungi konverents, millest võtsid osa hiljuti koloniaalvõimust vabanenud Aasia ja Aafrika riikide valitsusjuhid. Nad teatasid oma otsusest mitte liituda NATO või Varssavi paktiga ning rajada oma suhted teiste riikidega rahumeelse kooseksisteerimise põhimõttel
Valvavad üksteise järele. Veneetsia (ja Sparta) kui tüüpnäited stabiilsest süsteemist. Segavalitsus Võimude lahusus. 3 ÕIGLUS JA KASULIKKUS 1) Itaalia humanistide klassikaline voorusekäsitlus Renessanss poliitilises teoorias: klassikalise hariduse võidukäik. Rooma autorid Cicero ja Seneca, ajaloolased Livius, Sallustius, Tacitus. 2 võtmedistsipliini: filosoofia ja retoorika (teadmine, mis on vooruslik tegu + motivatsioon neid tegusid teha). Praktilisem haridus kui Platoni ja Aristotelese filosoofia. Kuidas kasvatada vooruslikku kodanikku, kes oleks võimeline hästi valitsema? Valitsemise eesmärk: rahu. Rahu on instrumentaalne ülimaks eesmärgiks reputatsioon, au, mis kaasneb riigi õitsengu ja kasvuga. Kuidas vältida sõdu ja sisetülisid? Sõjavastane: rahumeelne valitsus on auväärne. Saavutusteed: ühine hüve, mis on saavutatav õigluse abil
KESKAEG! Sissejuh. Keskaega... · Nim. Keskaeg võttis esimest korda kasut. Giovanni Andrea, Paulus II raamatukoguhoidja. · Keskaeg kestis 476-16. Saj keskpaik. Võib ka lõpetada: · 1453, kui Türklased vallutasid Konstantinoopoli ja lõppes 100 a sõda · 1492 Am avastamine · 1517 M. Lutheri teesid, reformatsiooni algus · madalmaade revolutsioon (16-17 alg) · 17 saj keskpaik, Ing kodanlik revolutsioon Keskaja periodiseerimine: Varakeskaeg 5-9 saj Iseloomustas: · Oli rahvaste rändamisaja lõpp · Ebapüsivate riikide tekkimise ja kadumise aeg · Linnade allakäik · Feodaalsuhete tekkimise ajajärk · Üleminekuperiood vanalt uuele Keskaja keskmine periood (keskkeskaeg) 9-12 saj Iselomustab: · Ristiusu levik üle kogu Euroopa va. Läänemere idarannik · Katoliku kirik sai Euroopat ühendavaks jõuks · Feodaalsuhete kinnistumise periood · Feodaalse killustatuse ja kodusõdade peri...
sajand =Skandinaavia 10-11. sajand =Eesti 1184-1227 Katoliku kiriku keskuseks sai Rooma Ristiusustamine oli väline, sisemises elus olid endiselt paganlikud kombed =Jumalateenistus ladina keeles, keegi ei saanud aru Keskajal oli kirik hariduse ja kultuuri keskus, sest vaimulikud olid põhiline haritud seisus =Kloostri- ja kirikukoolid =Avati ülikoolid =Vaimulikel oli selge ladina keel =Seitse vaba kunsti -Grammatika, retoorika, dialektika, loogika, geomeetria, aritmeetika, astronoomia, muusika Tekivad rahvuskeelsed kirjandused =Domineeris antiikkirjanduse mõju =Tihti kiriklik sisu =Rahvalooming Suurimad teosed: =Eepika e. Jutukirjanduse vallas: -Pärit Iirimaalt ja Islandilt (vanim vabariik Euroopas) Iirimaal olid keskajal põhiliselt keldid =Suguvõsa kroonikate talletamine au sees -2.-7. sajand -Nimetati saagadeks
Nüüd esimesena annab ta teaduste klassifikatsiooni: 1) teoreetiliselt füüsika (loodusteadus), matemaatika ja filosoofia; 2) praktilised teadused poliitika õpetab riiki juhtima, eetika õpetab kasvatama vooruslike kodanikke, teda peetakse ka loogika rajajaks, kuid loogikat omaette teaduseks veel ei peetud, see oli teiste teaduste töövahend. Tegeles süllogistikaga ehk järelduste tegemisega. Kui A=B ja B=C, siis A=C. 3) loomingulised teadused luule, muusika, retoorika ehk kõnekunst. Õpetus kategooriates Kategooriad on üldmõisted, mis on kõige üldistavamad ja on omased kõigile nähtustele ja asjadele. 1) Substants väljendab kõige üldisemalt liiki või olemust (koer, kits, maja). 2) Kvantiteet Kui palju? Kui pikk? Kui raske? jne . 3) Kvaliteet milline on teatud ese või nähtus 4) Relatsioon määrab ära vahekorra teise eseme suhtes (suurem, raskem) Metafüüsika (Aristoteles)
18.11.15 Ökoloogilised probleemid Ökoloogiliste probleemide semiootiline modelleerimine: 1) Millised tunnused ja tingimused on vajalikud ja piisavad keskkonnaprobleemi äratundmiseks (seondub indeksiaalsete seoste, loomulike märkide, sümptomite ja diagnostika mõistetega) 2) Kuidas toimub keskkonnaprobleemide kommunikeerimine inimkogukonna sees (seondub müra ja konteksti, pragmaatika ja retoorika (kuidas mingist probleemist räägitakse) mõistetega, ühisosa kujundamisega erinevate teadmiste ja repertuaaride vahel) Ökoloogliste probleemide kommunikatsiooniliste aspektidega tegeleb eraldi teadusharu keskkonnakommunikatsiooni uuringud (environmental communication). Oluline, millisena nähakse loodust, millisena nähakse inimese ja keskkonna suhteid. Ökoloogilised liikumised Üheks küsimuseks on küsimus keskkonna väärtusest kas looduskeskkonnal
võitlejad olid tuntud ja lugupeetud inimesed ning EKP roll selles mitte nii otseselt nähtav kui teiste ühingute tegevuse puhul. Ühingu viimane koosolek oli 1940. aastal. Tööliste Kultuur-Hariduslik Ühing loodi 1931. aastal vasakpoolsete ametiühingute algatusel, mistõttu sai mõjutusi EKPlt. Ühingu eesmärgiks oli tööliste ideoloogiline ettevalmistamine revolutsiooniliste ülesannete täitmiseks (sic!), nõukogudeaegne retoorika nimetab ühingu eesmärgina ära ka “töötajate klassiteadvuse ja haridusliku taseme tõstmise”. Ühingu juurde organiseeriti 1932. aasta alguses ka ateistlik ring, mille olulisimaks saavutuseks oli ajakirja Usk ja Tõde väljaandmine. Tõsi, nimetatud ajakirja ilmus vaid 5 numbrit, siis üllitis keelustati ning järgmise aasta aprillis sulges valitsus ka Tööliste Kultuur-Haridusliku Ühingu enda. Tartu Tööliste Esperanto- ja Kultuuriühing rajati 1932
Hiina kivisöe arvel anda suuremat kaalu nafta, gaasi, taastuvate energiaressursside ja aatomienergia tarbimisele. Hiina on viimaste aastate jooksul sulgenud 30 000 kivisöekaevandust, seda nii puuduliku ohutuse tõttu kui ka ületootmise vältimiseks. Hiinal endal on märkimisväärsed hüdroenergiaressursid: tuntuimaks näiteks Kolme Kuru Tamm, mis täisvõimsusel toodab 22,5 gigavatti. Üha suuremat rõhku pannakse taastuvenergia kasutamisele ja energiasäästule retoorika, mida kasutatakse ära ka ÜRO kliimaläbirääkimiste raames, kuid mis praktikas ei ole veel otsest väljundit leidnud. Aatomielektrienergia osakaal peaks 2000.a 1% tasemelt kasvama 5%-le 2030. a. Kuigi Hiina kuulub ka ise maailma suurimate naftatootjate hulka, on sisseveetavate naftatoodete kogus alates 1993. aastast ületanud väljaveetavate oma. 2010. aastal moodustas import üle 50% tarbimisest, mis sunnib valitsust mitmekesistama naftaimpordi
Kriitilise teooria rakendamine. Teooria abil korrapära või loogika leidmine teoses. Mingi raamistik rakendatakse teosele selle tähenduse avamiseks. Kirjandusteaduse ajalugu. Antiik: Platon ,,Vabariigis" kuulutas kirjanduse tõeotsinguil eksitavaks. Aristoteles lõi tõlgendamisteooriate aluse, keskendudes keele ja loogika suhtele. Hermeneutika asus tekste (peamiselt relig.) uurima hermeneutilise ringi kaudu ning kultuurilis-ajaloolisel taustal. Retoorika lõi õpetuse keele praktilisest kasutusest ning kuna see sisaldas ulatuslikku keelekasutuse süstematiseeringut, sai sellest kirjandus- ja keeleteaduses eraldi uurimissuund. Aleksandria ja Pergamoni raamatukogudes uuriti ning kirjutati ümber käsikirju. Aleksandria koolkond arvustas ja katalogiseeris kreeka pärandit, Pergamoni koolkond tõlgendas tekste allegooriliselt ja tõi välja erinevaid tähendustasandeid.
Võib pidada sotsiaalse mobiilsuse kihiks, üleminekukategooria. Kiht, keda 19 saj nim kadakasakslasteks. Keskaja tekstides kasutatakse ka sõna estones, suhteliselt harva küll ja haritumates tekstides. Kuivõrd estones ja undeutsch on sünonüümid, pole selge. Tavaline ladinakeelne sõna, millega maal elavaid eestlasi kutsutakse, on neofüüt. Ei kasutata neutraalselt, vaid kus üritatakse väljapoole oma erilist olukorda seletada. Võib pidada kantselei traditsiooniks, poliitilise retoorika tavaks. Eesti päritolu inimesi linnades palju, moodustasid enamuse. Poliitilist tooni andsid saksa kihi esindajad, suurel määral sisse rännanud. Deutsch ja Undeutsch: Sakslased on aadlikud, vaimulikud, suurkaupmehd, paremad käsitöölised - ühiskonna kõrgem kiht. Mittesakslased talupojad, linnade lihtrahvas, lihtsamate käsitööametite pidajad. Ehk vähem oskusi nõudev, ka vähem tasustatav. Pigem välised tööd. Tegelikult vahetegemine keerulisem, kui võib esialgu tunduda
teada oli kreeklane Livius Andronicus, tema tõlkis Odüsseia kreeka keelest ladina keelde. Järgnevad näitekirjanikud kirjutavad küll ladinakeeles aga nende näidendid on loodud kreeka kirjanduse eeskujul. Hilise vabariigi lõpupoole muutub olulisemaks proosa kirjanduse, suure osa sellest mis on tänaseni säilinud on retoorikad, kirjanikeks on: Cicero, Julius Caesar jt. õpiti grammatika koolides kreeka ja ladina kirjandust. Kolmandaks koolitüübiks oli retoorika kool. Tavaks oli see et kui grammatika kool oli läbitud siirduti retoorika kooli kus õpetajaks oli reetor - kõnemees. Retoorika õpingud sageli kestsid väga kaua, sest reetoritele esitati suuri nõudmisi, ei piisanud vaid sellest et ta oleks osav esineja. 2saj lõpp 1saj algul hakkas kujunema ka filosoofia õppimine. Hilise vabariigi ajal hakati üha enam huvituma filosoofiast. Filosoofia koolkondi oli palju aga populaarseimaks sai stoa
õpilane, antiikaja idee on asja olemus, mis on määratletav üldistamise teel. mitmekülgseim Riigi eesmärk on tagada kodanikele õnnelik elu, selleks hoiduda äärustest ja leida kuldne õpetlane. kesktee aristokraatia ja demokraatia vahel. Tegeles paljude ainevaldkondadega, andes paljudele teadustele nimed (loogika, füüsika, psühholoogia, retoorika, eetika). Teadusliku mõtteviisi sünd Pythagorase roll matemaatika kujunemisel teaduseks: Maailmakorraldus ja seaduspärasused põhinevad arvulistel suhetel. Püüdis sõnastada matemaatikas üldistavaid väiteid e. teoreeme. Hippokratese roll meditsiini arengus: Püüdis leida haiguse ja tervise loomulikke seletusi. Inimese loomulik seisund on tervis. Haigus tekib siis, kui loomulikkus on keha või hinge tasakaalutuse tõttu häiritud.
Platoni õpilane, meeltega tajutav maailm, idee on asja olemus, mis on määratletav antiikaja üldistamise teel. mitmekülgseim Riigi eesmärk on tagada kodanikele õnnelik elu, selleks hoiduda õpetlane. äärustest ja leida kuldne kesktee aristokraatia ja demokraatia vahel. Tegeles paljude ainevaldkondadega, andes paljudele teadustele nimed (loogika, füüsika, psühholoogia, retoorika, eetika). Teadusliku mõtteviisi sünd Pythagorase roll matemaatika kujunemisel teaduseks: Maailmakorraldus ja seaduspärasused põhinevad arvulistel suhetel. Püüdis sõnastada matemaatikas üldistavaid väiteid e. teoreeme. Hippokratese roll meditsiini arengus: Püüdis leida haiguse ja tervise loomulikke seletusi. Inimese loomulik seisund on tervis. Haigus tekib siis, kui loomulikkus on keha või hinge tasakaalutuse tõttu häiritud.
Platoni õpilane, meeltega tajutav maailm, idee on asja olemus, mis on määratletav antiikaja üldistamise teel. mitmekülgseim Riigi eesmärk on tagada kodanikele õnnelik elu, selleks hoiduda õpetlane. äärustest ja leida kuldne kesktee aristokraatia ja demokraatia vahel. Tegeles paljude ainevaldkondadega, andes paljudele teadustele nimed (loogika, füüsika, psühholoogia, retoorika, eetika). Teadusliku mõtteviisi sünd Pythagorase roll matemaatika kujunemisel teaduseks: Maailmakorraldus ja seaduspärasused põhinevad arvulistel suhetel. Püüdis sõnastada matemaatikas üldistavaid väiteid e. teoreeme. Hippokratese roll meditsiini arengus: Püüdis leida haiguse ja tervise loomulikke seletusi. Inimese loomulik seisund on tervis. Haigus tekib siis, kui loomulikkus on keha või hinge tasakaalutuse tõttu häiritud.
Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne meetod: 1) ideed on tsüklilised, pole progressi. 2)probleemid on universaalsed, ideed ajatud 3) aluseks "idee-ühikud", mis on ideoloogiate ehituskivid. 4) suurte mõtlejate kanooniline rida: 5) autori kadumine, autorit pole vaja uurida: väidete tähendus on leitav tekstist endast. Kontekstuaalne meetod: Tuleb uurida: 1) tekste, millele autor vastas kuna autori kavatsus, miks ta midagi väidab on oluline 2) konventsioone (riikidevahelisi kokkuleppeid), mille raames ta kirjutas, ajaloolist konteksti Riik 1. Keskaegse ja uusaegse riikluse põhierinevused Keskaegne riik : Iseloomulik isikulisus- riik põhineb individuaalsetel sidemetel. Killustumus ehk riigivõimu funktsioone (kohus, maksud) teostavad oma piirkonnas vasallid. Keskaegsed riigid on konglomeraatriigid ehk riik koosneb eri õiguskor...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
