esindajad nägid antud olukorras eestlaste jaoks ainsa võimalusena võitlust koos sakslastega Nõukogude Liidu vastu. See oli ajaloolisest paratamatusest tingitud otsus. .... Oodati maksimaalselt umbes 15000 mehe sõjaväkke tulekut, kodumaad kaitsma tuli 40000 meest. http://www.kool.ee/?5843 [02.04.2012] Mille järgi otsustada, kumb on õigem? Kas on viited? Kes ja millal kirjutas? Millise eesmärgiga on tekst koostatud? Sisemised vastuolud? Demagoogia, ajastuomane retoorika B) Kõik jõud EK(b)P Keskkomitee VIII pleenumi otsuste täitmiseks, Tartu linna parteiaktiivi koosolekult, ajaleht Edasi 21. aprill 1950 Oma ettekandes sm. Leede näitas neid suuri puudusi EK(b)P Keskkomitee töös, mis on märgitud ÜK(b)P Keskkomitee otsusega ,,Vigadest ja puudusest EK(b)P Keskkomitee töös" ja mis leidsid täielikku kinnitust märtsi lõpul toimunud EK(b)P Keskkomitee VIII pleenumil.
Võitjale anti oliivipuu oks, hiljem pärg. 393 pKr - Olümpiamängud keelustati, sest see oli muutunud paganlikuks ürituseks. 1.7 FILSOOFIA. Mileetose koolkond, esimene kreeka filosoofide koolkond, materjalistid. Nad arvasid, et maailm koosneb algelementidest (vesi, kivi, õhk, taevas). Demokritos - maailm koosneb aatomitest. Herakleitos - "Pantha rei" - kõik voolab. Zenani Apooria - vastuolulised laused (noole lend, Achilleus ja kilpkonn). Sofistid - tarkuse armastajad. Filosoofia ja retoorika õpetajad. Sokrates - "Ma tean, et ma midagi ei tea."; "Tunne iseennast." Temale järgnes küünikute põlvkond (Diogenes tünnis). Plaaton - idealismi rajaja, koopamüüt. Oma teosed pani kirja dialoogidena. Rajas oma akadeemia. Aristooteles - peripateetik (jalutaja). Õpetas õpilasi pargis jalutades. Tema kool asus Lykeionis. Rajas õpetuse riigist: Monarhia -> Türannia Aristokraatia -> Oligarhia Demokraatia -> Ohlokraatia (korralagedus).
Juslenius (1676-1752) soomluse isa. Ta oli esimene nimekas fennofiil. Hakkas uurima soome rahvaluulet, kirjutas sellest palju uurimistöid. 1700. kirjutas "Aboa vetus et nova" (Vana ja uus Turu), milles kirjeldas vanu rahvaluule tekste, Soome ajalugu. 1703. kirjutas teose "Soomluse kaitseks". Koostas 600-leheküljelise soome- ladina-rootsi sõnaraamatu (1745). Oli piiskop ja professor. Ülistas soome rahvast ja keelt. Porthan (1739-1804) soome ajaloo isa, retoorika professor, ladina keele professor, ülikooli raamatuhoidja. Ta oli Turu akadeemia tähelepanuväärseim rahvaluule kogumise ja uurimise mõjutaja.1864. rajati Soome tema ausammas (esimene ausammas Soomes). 1766. hakkas avaldama sarja De poesi Fennica. ("Soome luulest" tema peateos). Oli Aurora seltsi raames üheks Soome esimese ajalehe käivitajaks. Kuulus 1790. loodud Turu Mänguseltsi. Ta rajas Turu ülikooli kunstiajaloo ja arheoloogia õppetooli
1 Atiikfilosoofia perioodiks loetakse aega mis oli umbes 7saj. e.kr. kuni 6 saj. Sel ajavahemikul pandi alus kõigile filosoofilistele käsitlusviisidele. Joonianatuur filosoofia - Sugukondliku aaristokraatia võimu lagunemine, türannia ja orjandusliku demokraatia kujunemine ning kaupmeeste, ettevõtjate ja laevaomanike tugeva kihi tekkimine orjapidajate klassis lõid soodsa olukorra Euroopa filosoofia tekkeks. Filosoofia oli eelkõige selle uue, vabameelse ühiskonnakihi ideoloogia, kes huvitus juba oma olemuse poolest tugevasti teaduse arengust. Joonia geograafiline asend võimaldas sel kihil sõlmida tihedaid sidemeid idapoolsete kultuurrahvaste ja teiste Vahemeremaadega nii maitsi kui meritsi; neist maist sai filosoofia palju ergutust. Filosoofilise mõtte arengut soodustas meresõiduks ja kaubanduseks hädavajalike astronoomia- ja geograafi...
Tolle aja kohta harjumatu oli, et kooli võeti vastu nii mehi kui ka naisi, tingimuseks oli loomulikult inimese vabadus. Koolkonna filosoofia aluseks oli väide, et paljud nii inimeste, kui mateeria omadused on määratud täisarvudega. Seega pöörati Pythagorase koolis suurt tähelepanu täisarvude omaduste uurimisele. Peale selle tegeldi ka geomeetriaga, muusikaga ja astronoomiaga. Keskajal lisandus sellele veel grammatika, loogika ja retoorika. Seitsmest õppeainest koosnevat rühma, nn ,,7 vaba kunsti", loeti haritud inimese kohustuslikuks pagasiks. 5 Kooli asuja pidi esimesed viis aastat vaikima ja kuulama ning omaks võtma talle jagatud õpetused, kandes akusmaatiku nimetust, alles seejärel oli õigus tõusta täieõiguslikuks liikmeks matemaatikuks. Omandamine käis peamiselt küsimuste ja vastuste vormis, ilma seletamise ega tõestuseta
ajalugu, värsimõõdus niisamuti nagu ilma värsimõõduta), vaid teatud funktsiooniga, ta on millegi vahendiks selle poolest, et üks kõneleb toimunust, teine aga sellest, mis Poeesia sõltub artes liberales’ alla koondatud võib toimuda. teadusvaldkondadest Seetõttu on luule filosoofilisem ja tõsisem kui ajalugu: Trivium – grammatika, dialektika, retoorika kõneleb ju luule rohkem üldisest, ajalugu aga üksikust. Quadrivium - geomeetria, aritmeetika, muusika, astronoomia Üldine on see, milliseid asju iseloomult mingisugune tegelane Renessanss Üleminek keskajalt uusaega vastavalt tõenäosusele või paratamatusele juhtub kõnelema Dante – tema teos on uue kirjanduse kõrgpunkt või tegema, mida taotlebki luule, kuigi tegelastele nimesid Kesksed teoreetikud:
Nagu nimigi ütleb, tegeleti grammatiku koolis raamatutega. Õpetajateks olid grammatnikud, nad olid tunnustatud õpetajad, tavaliselt olin nad kreeklaste poolt vabaks lastud orjad. Grammatiku koolis õppisid harilikult aristokraatide pojad. Grammatnikud õpetasid noormehi õigesti kõnelema ja kirjutama, loeti klassikalist kirjandust, kirjutati kirjandeid ja kommenteeriti ning analüüsiti loetut. Grammatiku koolis õpiti üks või kaks aastat ja sealt lahkuti 13-14-aastaselt. Retoorika e. kõnekunsti tõid Roomasse kreeklased ja ka nemad hakkasid seda õpetama. Retoorikakooli ei pääsenud igaüks, kes soovis, sest pidi kõnelema kreeka keelt. Selline kool oli ka väga kallis. Mõnes mõttes oli retoorikakool erialakool, mis koolitas välja kõnemehi ja advokaate. Retoorikakool sarnanes natuke grammatiku kooliga, kuid oli raskemal tasemel. Õpilased pidid kirjutama etteantud teemadel, nad pidid kas ümber lükkama või kinnitama mõnda sündmust
Näide sellisest veast: mitu korda esinenud arutlusskeem a la – kui naine ei soovi last, tema eest hoolitseda, siis saab lapse elu olema halb ja raske, järelikult on abort parem. Kui see näide viia printsiibiks: ilma vanemliku hoolitsuseta elu ei vääri alustamist, siis ei pruugi see tunduda enam nii iseenesestmõistetav (kuigi kahtlemata on see printsiip väärt arutlemist). 2.3. Osav teemavahetus. See on poliitilise retoorika põhivõte - ei vastata küsimusele, vaid ajatakse oma joru. Paljud autorid ei esitanud meie näitejuhtumis väiteid abordi moraalsuse üle, vaid esitasid oma seisukoha ning vahetasid kohe teemat. Nt. 2.3.1. Mindi kohe erandite kallale. „Abort on üldiselt ebamoraalne, aga esineb ka erandeid.... tervis, vägistamine vms.“ Arutelu erandite üle võib olla relevantne, kuid põhitees
ka nende tohutu mõju kutsus esile vastuliikumisi Sokratese, Platoni ja Aristotelese filosoofia näol. Neid mõtlejaid ajendas ennekõike sofistide epistemoloogiline ja eetiline skeptitsism. Pragmaatiline kogemus tajude ja otsuste suhtelisusest ja subjektiivsusest viis sofistide üldisele seisukohale, et igasugune üldkehtiv ja kindel teadmine on võimatu. Seetõttu loobusid nad filosoofia tõetaotlusest: nad ei püüdnud veenda mitte argumentide tugevuse, vaid kõnekunsti abil. Tänu retoorika esiletõstmisele hakkas arenema ja levima kommunikatsiooniteoreetiline filosoofia. Sofistid olid rändõpetajad, kes õpetasid Kreeka linnade poliitiliselt ambitsioonikale noorsoole eelkõige avaliku kõnelemise kunsti, lubades, et selle abil võivad nad kohtus või potliitilistes vaidlustes nõrgemast positsioonist tugevama teha. Oma teenete eest nõudsid nad tasu, mis mõnel juhul oli tohutu ning mille pärast Sokrates ja Platon neid ägedalt kritiseerisid. Üks kuulsamaid sofiste oli
(12) pseudomodernism muutub digimodrnismiks : uus kultuur on auditooriumikeskne, ent ka ajutine, pole püsivat kulgu, see aga viib kultuurimälu fragmentiseerumiseni ning ainelisuse (materjalismi) süvenemisen. 30. Millised on kirjandusteaduse ülesanded, tegevusvaldkonnad ning põhilised erinevused võrreldes teiste teadustega? Kirjandusteaduse suundumused, koolkonnad (koolikonnad = kumuleeruvad teadused; suundumused = teadmised arenevad) : (1) antiik: retoorika, poeetika, tekstoloogia / Platon, Aristoteles + üldfilosoofiline = esteetiline fenomen; palju (tähenduslikke) algatusi, nt Artes liberares 7 (3+4), st 3 edasi keskaega (2) keskaeg: grammatika, dialektika, retoorika (on ülikooli aluseks) (3) renessanss: Julius Caesar Scaliger (antiikteaduste juurde tagasi, kirjanduse nihe samas rahvakeelsuse suunas (vt keskaeg - 3 vaba kunsti ülikooli alus)
12- 15a: vastu-pidavus, range II: githaristide kool- laulmine, pillimäng reziim III: palestra- 13-16a, eelnevad 15- 18a: sõjakunst, julmus, kooliastmed pidid olema läbitud; kehaline halastamatus kasvatus Gümnaasium: 16-18a Filosoofia, retoorika, gümnastika Vana-Kreeka kehakultuur: gümnastika erinevate kehalisete harjutuste sooritamine/ harjutamine. Sõjalis- rakenduslikud harjutused, tantsud, mängud(liikumis- ja pallimängud) agonistika võistlemine erinevatel aladel Harjutamis- ja võistluspaigad Vanas-Kreekas: palestra algselt maadlusväljak, hiljem sportimise koht. Mitteavalik. Ta oli tihti mõeldud eelkõige maadluseks ning tal oli mitmeid lisaruume nagu gümnaasiumilgi. Palestrates anti
Klassikalise filosoofia algus on seotud imestusega. See imestus on pandud filosoofia traditsiooni siiamaani. Imestus, kui midagi fundamentaalset. Esimene jõud on midagi negatiivset- ta peatab meid. `Kokkuvõte loengust: Repliik on lühikene 2,3- 10 lausest koosnev selge tekst, mis on kui vastus eelpool kõnelejale. Ütlen oma arvamuse teemal millest kõneleja eelnevalt rääkis. 1. Vasta millised teadmisetüübid on olemas? Millise teadmisetüübi kohta käib sofia ,,tarkus" ja mis sisaldub sõnas filosoofia.(filos- sõber ja armuke ; filosoofia- tarkuse armastus) filosoof- akadeemiline ekspert mitte asjaarmastaja- praegune käsitlus sofia- tarkus on teadmise tüüp. a. Loov teadmine- poliitiline teadmine, teadmine mis võimaldab midagi tekitada, midagi ära teha. Nt oskusteave kuidas kunstiteost ära teha. Teha mingit materjaalset oskust oma kätega. b. Praktiline teadmine- eetiline teadmine. teadmine mis võimaldab meil õ...
Üliõpilased e koolipoisid, püüdlejad, õpipoisid, sellid. Paavst andis ülikoolile privileegid selle tegevuseks, kus üliõpilastele ja õppejõududele olid samad õigused vaimulikega. Tekkisid paikkondlikud ühendused e natsioonid ja universiteedid. Lõpuks tähendas universitas tervet ülikooli. Õppetöö toimus ladina keeles. Ülikool valis endale juhi rektori (valitseja), õppejõud määrasid dekaani (kümnik). Õppetöö ülikoolis. 7 vaba kunsti: grammatika (kirjutamine), retoorika (kõnekunst), dialektika (arutluskunst), aritmeetika (arvutamine), geomeetria (kujundid), astronoomia (täheteadus), muusika (ja kirjandus). Skolastika. Skolastika ülikoolides viljeldud teadus, kooliõpetus, -teadus. Tugines muistsetele autoritele ning nende seisukohtade tõlgendamisele loogika abil. Teati Platonit, Aristotelest, Hippokratest ja Ptolemaiost. Aristotelesest sai hinnatuim autor Piibli kõrval. Skolastika üks peamisi probleeme oli Pühakirja ja antiikõpetuste ühitamine.
katkenditeks või seadusteks.9 Paljud allikad antiikajast räägivad juristide ja retoorikute vahelistest pingetest, kes sageli esindasid õiguse teist külge. Paljudel retoorikutel olid laiad teadmised, näiteks Cicero, oma kõne ja filosoofiliste kirjutistegaga de officis, de legibus ja de repuclica andis edasi olulist teavet õiguslikust keskkonnast ning juristide ja retoorikute vahelistest suhetest ja õiguslikest argumentidest. Retoorika pole ainult küsimus, kuidas olla veendunud õigsuse küsimuses, vaid peaks looma tähenduse juristide argumentatsiooni ja seisukohtade üle. Meie teadmised Rooma juristidest on põhiliselt pärit Digestist ja teistest Justinianuse ajast säilinud juriidiliste tööde fragmentidest. Hoolimata asjaolust, et teadmised vabariiklikest õigusteadlastest on kaudsed, seetähendab pärit varasemate õigusteadlaste kirjutistest, pole õigust kahelda, et Rooma õigusteadus loodi just sel ajal
ühiskeel ehk koinee. Joonia murre (räägiti väga kinnise suuga) Väike-Aasia rannikul, peamiselt keskosas, Joonias (Phokaia, Smürna, Efesos, Mileetos + Troojast põhjapoole), Euboial ning Küklaatidel. Ja põhjal Chalkidikes. Joonia murdes on kirjutatud Homerose "Ilias" ja "Odüsseia", Hesiodose "Tööd ja päevad", esimeste filosoofide teosed, Anakreoni ja Herodotose teosed. Atika murre (joonia omale väga lähedane): kõneldi Atikas, sealt aga laienes ja sai proosakirjanduse, retoorika ja filosoofia keeleks, ainult arstiteaduslikud teosed kirjutati Hippokratest järgides joonia murdes. Seda kasutasid oma töödes Aischylos, Sophokles, Euripides, Aristophanes, Thukydides, Xenophanes, Platon, sofistid. Aioolia murre (kõneldi pruntis suuga): Väike-Aasia lääneranniku põhjaosas, Aiolises (Phokaiast Troojani), Lesbosel (luuletajad Sappho ja Alkaios) Tessaalias, Peloponnesose loodeosas (Boiootias, Ahhaias, Arkaadias, Elises).
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond KESKAJA HARIDUS Referaat Hanna-Roosi Karro Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2012 SISUKORD................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................3 1. KESAJA LAPS.......................................................................................4 2. KESKAJA KOOLID.................................................................................5 3. VAIMULIKE K...
1. India: keeleteaduse alged seoses veedadega, Panini grammatika (olemus, eripärad, tähtsus keeleteadusele) Veedade periood 1300 800 eKr, veedad on Vana-India religioossed tekstid klassikalises sanskriti keeles, hinduismi aluseks Panini elas u 400 a eKr, tal on u 4000 suulist reeglit, mis kirjeldavad tolle aja ülikute kõnekeelt, reeglid sisaldavad abisümboleid, mis ei tähenda väljaspool grammatikat midagi, need on lühikesed, kokkusurutud, tihti 1-2 sõna. Panini reeglite liigid: definitsioon, grammatikareeglid, sh väljendusreeglid, kombineerimisreeglid, asendusreeglid. 2. Hiina: keeleteaduse alged Confuciuse õpetuses: ,,nimede parandamine" Confucius oli esimene filosoof pidas oma eesmärgiks luua tublide ja kompetentsete meeste klass, kes oma tegutsemisega tooks maale rikkuse ja rahu. Nimede parandamine pigem n-ö asjade parandamine, sest asjad muutuvad ja muutuvad ka sõnade tähendused, seega peegeldavad tähendused varasemat asjade ...
Katoliku kirik ja ristisõjad. Haridus ja kultuur keskajal 1. Paavstiriigi kujunemine. (lk 84-85) Paavstide autoriteedi tugevnemisel oli murranguliseks Gregorius Suure valitsemisaeg (590- 604). Paavstina oli ta sunnitud lisaks usuasjade korraldamisele tegelema ka poliitiliste ja majanduslike probleemidega. Ta korraldas suhteid roomlaste ja langobardide vahel ning juhtis Rooma linna kindlustamist. Majandades edukalt kirikuvaldusi, tagas ta kirikule tõhusa sissetuleku. Gregorius oli ka kristlase vaimne juht, rajas kloostreid, edendas usu levimist paganate seas, avaldades teoloogilist kirjutisi ja korraldas liturgiat (jumalateenistuse korda). Ta pani aluse ühehäälsele kiriklikule koorilaulule. Gregoriuse ajast alates pidasid katoliiklased Rooma paavsti oma vaimseks ja kiriklikuks juhiks. Paavstide autoriteeti tõstis ka tihe liit Frangi riigi valitsejatega. Pippin Lühikese 756.aasta annetus tegi paavstist ilmaliku valitseja Itaalia ...
70-19 e.Kr silmapaistvaim suurim luuletaja. Tema esimene suurim teos: "Burolica"? lihtsad karjase laulud, mis üldistasid inimese ja looduse üboolika suhet. Ja olid eeskujuks hilisemale pastorialsele luule. Teine teos "Georgica" detaktilise poeemud maa harimisest. "Aeneis" valmis tellimistööna Augustusele. Marcus Cicsero 106-43 eKr, Rooma konsul, silma paistev kõne mees. Tema teoste najal õpetati sadu aastaid Ladina keele kunsti, pannud tohutu panuse retoorika arengusse. Töötas välja oma stiili, mida iseloomustas loogika. Tema kõned olid Catalina vastu. Catalina saigi lüüa, ta hukati. Seneca tema oli filosoof stoiku. Moraali kirjad luciliusele. Stoiku- olemine on lõplik, inimesel on ainult 1 väärikas valik olla moraalselt kindel ja arukalt rahulik Ta tapeti keisri Nero käsil. Publius (or Gaius) Cornelius Tacitus (AD 56 AD 117), peetakse ajaloo isaks. Keegi või miski kirjutakse anaalidesse
jumalatele. Tema veinilauludes on sagedane sümpoosioni- ehk joomispeotemaatika. Ta rõhutas, et vein liidab mõttekaaslasi, kuid näitab ühtlasi kes keegi on. ,,Vein on ka tõde", ,,Vein on inimese peegel" Proosa Proosa oli Vana-Kreekas suhteliselt nõrgalt arenenud. Tuntuimaks proosa esindajaks võib pidada Herodotost (ajaloo isa). Ta annab ülevaate pärsia sõdatest ja tema suurteos ,,Histooria" koosneb üheksast raamtust. Oluline oli retoorika ehk kõnekunst. Kõned jagunesid poliistilisteks, kohtukõnedeks ja pidulikeks kõnedeks. Eriti oluliseks sai retoorika Vana-Roomas. Kõige tuntum Vana-Kreeka filosoof oli Aristoteles. Tema peateos kannab nime ,,Poeetika" (luulekunst). Selles teoses püüab ta määratleda kunsti põhilisi ülesandeid. Cervantes Hispaania renessanssi kõige kuulsaim kirjanik. Tema kaasaja võeti teda pigem kui humoorikate naljakate lugude autorit ja alles 19. sajandil hakati mõistma tema loomingu
Juslenius (1676-1752) soomluse isa. Ta oli esimene nimekas fennofiil. Hakkas uurima soome rahvaluulet, kirjutas sellest palju uurimistöid. 1700. kirjutas "Aboa vetus et nova" (Vana ja uus Turu), milles kirjeldas vanu rahvaluule tekste, Soome ajalugu. 1703. kirjutas teose "Soomluse kaitseks". Koostas 600-leheküljelise soome- ladina-rootsi sõnaraamatu (1745). Oli piiskop ja professor. Ülistas soome rahvast ja keelt. Porthan (1739-1804) soome ajaloo isa, retoorika professor, ladina keele professor, ülikooli raamatuhoidja. Ta oli Turu akadeemia tähelepanuväärseim rahvaluule kogumise ja uurimise mõjutaja.1864. rajati Soome tema ausammas (esimene ausammas Soomes). 1766. hakkas avaldama sarja De poesi Fennica. ("Soome luulest" tema peateos). Oli Aurora seltsi raames üheks Soome esimese ajalehe käivitajaks. Kuulus 1790. loodud Turu Mänguseltsi. Ta rajas Turu ülikooli kunstiajaloo ja arheoloogia õppetooli
d) XX sajandil (strukturalism - Saussure) a)Platon: Kas keel vastab maailmale (physei) või keel on kokkulepete tulemus (nomo). Platon (u 400 eKr) arutles oma kuulsas dialoogis Kratylos mõnede keeleteaduslike probleemide üle, käsitledes näiteks keelelise sümboli teket, konventsionaalsust ja tähendusi. Platon pani alguse sõnaliikide teooriale. Aristoteles on alguse pannud kõikidele teadustele, mis meil tänapäeval on. Eriti loogika, poeetika, retoorika. Aristoteles (384-322 eKr) lõi peaaegu ammendava sõnaliikide ja lauseliikmete mõistestiku. "kuna keel järgib mõisteid, peab ta mingis mõttes olema universaalne" Lause põhikuju: X=Y Näit. Sokrates kõnnib = Sokrates on kõndiv, st et iga lauset on võimalik väljendada erinevalt. Antiikaja tähtsaim pärand on grammatika kirjeldamise süsteem. b)Keskajal eristus kaks suunda hariduses: trivium grammatika, loogika, retoorika (kuidas mõjutame kuulajat oma keelega)
Euripides taotles oma teostes üllatuslikkust traditsiooniliste vaadete ja teemade käsitlemisel.Jumalad on Euripidese tragöödiates halvad ja inimestele vaenulikud, justkui käsitamatud loodusjõud. Euripidese tragöödiates kadus varasemate karakterite heroiline olemus. Tegelaskujudena tõi Euripides lavale lihtsaid inimesi.Euripidese tragöödiate dialoogiosad järgisid retoorika põhimõtteid ja sisaldasid tihti sofistlikke arutlusi. Tema teoste keel lähenes kõnekeelele. Kooril on tegevusega vähe seost. Vastandina oma kaasajal populaarsele ratsionalistlikule mõttelaadile rõhutas Euripides inimese irratsionaalset külge, näidates, kuidas tunded saavad võitu mõistuse kaalutlustest. ,,Medeia" (peategelased Medeia, Iason, Kreusa) ,,Hippolytos" (peategelased Hippolytos, Phaidra, Theseus, Aphrodite, Artemis)
(funktsionaalne). Igal tekstil on peale sisutasandi ka suhtlustasand ja keelelise esitluse tasand – kõik funktsioonid väärivad uurimist ja mõjutavad keelekasutust. Neid funktsioone uuritakse eri žanrite vahel: milline on kirjutaja ja lugeja suhe, hoiakud, keelelised võtted jm. Lisaks Halliday funktsionaalsele grammatikale toetub lingvistiline tekstianalüüs klassikalise retoorikaõpetusega (Perelman) ja formaalse tekstilingvistika. Retoorika ideid tuuakse tagasi Aristotelese aegadest. 1970ndatel hakati rääkima uuest retoorikast ja lingvistilisest pöördest. Kui antiikne retoorika seostus suulise kultuuriga ehk kõnekunstiga, siis uues retoorikas sai keskseks mõisteks tekstilisus ehk tekstide ülesehitamise viis. Formaalse tekstilingvistika eesmärk oli vaadata, kuidas laused moodustuvad tekstiks. Uuriti nt läbi tekstisidususe võtete ja
väljaütlemisi ehk tsitaate. Otsiti artikleid, mis jäid kohalike valimiste ajavahemikku 21.08.2013 kuni 19.10.2013 – kokku tehti tööd 21 erineva artikliga, mis pärinesid Postimehe võrguväljaandest. Töö koostamisel kasutati Microsoft Wordi ja Microsoft Exceli andmetöötlusprogramme. Suuremaid peatükke on käesolevas uurimistöös viis. Esimeses peatükis, mis kannab nimetust argumenteerimise ja demagoogia vahe, seletatakse lahti retoorika mõiste tähendus ning tuuakse välja argumenteerimise ja demagoogia erinevused. Teises peatükis, mille nimetuseks on demagoogiavõtted, antakse ülevaade kaheksast peamisest demagoogiavõttest, mida kasutatakse inimeste mõjutamisel. Kolmas suur peatükk annab ülevaate tulemustest, hõlmab endast metoodika kirjeldamist; demagoogiavõtete kasutamise üldjagunemist ning 4
Eriti peeti lugu Aristotelese formaalloogikast. Kogu koolihridus oli ladinakeelne. Esialgu asusid algkoolid kloostrite juures. Hiljem asutati linnakoolid ehk talurahvakoolid. Ülikool 1)filosoofiateaduskond andis keskahariduse 12-15 a poistele. Õppetöö kestis 6-7 aastat ja pärast lõpetamist võis minna bakalaureause õppesse. Bakalaureus 1) teoloogia, meditsiin, juura. Doktoriõpe toimus individuaalsel õppel. Õppeained olid 7 vabakunsti. Triivium lad.keele grammatika, retoorika, dialektika(eeldus,väide,tõestus). Kvadiirium lad. Koolis ja filosoofia teaduskonnas aritmeetika, geomeetria, astronoomia,muusika Euroopa vanimate seas Itaalia Salerno ülikool, 10.saj oli seal vaid arstide kool ja kõrgharidust anti Salerno 11.-13. sajanini ainult arstiteaduses. Salerno kooli on nimetatud protoülikooliks. Tavaline kool oli studium, ülikool oli studium generale. Euroopa vanim on Bologna ülikool 1119 aastast. Ülikooli privileegid sai ta 1158.a.Algselt
Esimesed ülikoolid tekkisidki suurtes linnades. Kõik suured ja uhked kirikud ehitati linnades, nii vajasid arhitektid kirikute ehitamiseks uusi ideid ja linnad kujunesid arhitektuuri keskusteks. Kuna suurem osa haritud inimestest elasid linnades, siis kirjutati ka suurema osa raamatutest linnadest. 30) Nimetage 3 õppeainet, mis kuulusid keskaja ülikoolis õpetatava seitsme ,,vaba kunsti" hulka grammatika, retoorika, dialektika, aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika 31) Nimetage 3 keskaegse ülikooli teaduskonda, milles sai õpinguid jätkata pärast õpingute lõpetamist kunstide(filosoofia) teaduskonnas usu-, arsti- ja õigusteaduskond 32) Tooge kaks näidet keskaja ülikooli sarnasusest tänapäeva ülikooliga. Ülikoolil on oma juht rektor. Ülikool jaguneb teaduskondadeks. Ülikoolis tohivad õpetada vaid need, kellel on teaduskraad
tenoris varem loodud muusika (gregooriuse laul) Guillaume de Machaut (~1300 1377) prantsuse ars nova juhtiv helilooja. Autobiograafiline värssromaan kirjades ,,Tõsilugu" 14. saj. prantsuse kirjanduse tähtteos Poeet ja helilooja; oli samas vaimulik Reimsis; tema looming on säilinud suuremas osas, kuna Machaut' koondas need 6 käsikirja. Allegooria: Loodus annab Guillaume de Machaut'le (poeedile, paremal) oma lapsed Tunded, Retoorika ja Muusika, et aidata tal uut luuleteost luua. Illustratsioon Machaut' käsikirjale. Machau'lt on säilinud muuhulgas 23 motetti, nt. Dame, je sui cilz / Fins cuers doulz Daam, ma olen nende hulgas / Sulnid südamed Messe de Nostre Dame esimene terviklik missa lääne muusika ajaloos ~1360 Ta on üüpiline 14. saj. helilooja selle poolest, et ilmalik muusika domineerib vaimuliku üle, hoolimata sellest, et ta tegutseb vaimulikuna. 14. sajandi itaalia muusika trecento
Kirjandusvoolude arvestustöö 1. Ajatabel antiikaeg-postmodernism 2. Antiikaeg 3. Keskaeg 4. Renessanss 5. Valgustus 6. Sentimentalism 7. Romantism 8. Realism; kriitiline realism, maagiline realism 9. Sümbolism 10. Naturalism 11. Futurism 12. Ekspressionism 13. Dadaism, sürrealism 14. Impressionism 15. Modernism 16. Jäämäe meetod, vihjelis -sümbolistlik stiil 17. Postmodernism 18. Tekkimisaeg, iseloomulikud tunnused, autor(id), teos(ed). AJATABEL Kirjandusvool Tekkeaeg Iseloomustus Esindajad Antiikkirjandus 8. saj eKr Sai alguse Homerose eepostest ,,Ilias" ja Homeros, Sophokles, 5 saj pKr ,,Odüsseia". Pani aluse paljudele tänapäeva Euripides, Cicero, kirjanduszanritele. Eepos, tr...
See sekt tekkis Pärsias. Oligi Mani selle sektipea nimi. Kuulus gnostiliste õpetuste hulka, seal olid mingi spekulatsioonid, kus maailm on vaimsete printsiipide vahel ära jagatud, nähti , et jumal ja kurjus on võrdväärsed jõud ja nii nagu jumal on üks ürgprintsiip nii ka kurjus. Kurjus piirab jumalat. Selle sees hakkab teda väga paeluma kurjuse probleem. Mõnda aega õpetab Kartaagos ja tüdineb sellest elust ja läheb Rooma ja seal edasi Milaanosse ja teenis leiba retoorika õpetajana. Alguses saab temast skeptik jas isi ta läheb tänu uusplatonismile sellest välja. Tema arusaama kohaselt Platonistid nägid küll tõde, aga nägid seda eemalseisvana liikumatuna muutumatuna, kuid samas nad ei jõudnud sellele tõele lähedale, nende jaoks tõde oligi kauge. Jõuab alles tõeni oma arust, kui temast saab kristlane. 387 kui ta 33 aastane saab. See mis andis talle viimse tõuke , et pöörduda kristlaseks, aandis mingi RM 13:13???????? Pärast
Sissejuhatus 1sõnumite siirdamine a-lt b-le Kommunikatsioon on imeline 2 tähenduste loomine ja vahetus Kommunikatsiooni seos ühiskonnaprotsessidega, kommunikatsiooniteooria võimalused sotsiaalsete 3 sümboliline protsess, mis loob, peab üleval ja muudab protsesside ühist mõtestamisel ja mõistmisel. sotsiaalset tegelikkust ja ühtsust o Mõned sotsiaalteadlased on järjest rohkem seisukohal, 4 kommunikatsioon on sotsiaalne protsess, milles et osalejad sotsiaalsed protsessid on eeskätt konstrueerivad üheskoos tegelikkust. See protsess on kommunikatsiooniprotsessid. sotsiaalse süsteemi ehituskivi. Kommunikatsioon on o Ühtlasi on saanud enes...
SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks ,, Kasvatus ja kool Vana-Roomas", ning valisin selle teema sellepärast, et mulle endale meeldib väga ajalugu, ja see pakkus mulle huvi, et kuidas kasvatati ja koolitati lapsi vanasti. Roomas oli kolm koolide astet: algkool, grammatiku kool ja retoorikakool. Algkooli mindi 7-aastaselt. Algkoolis käisid poisid ja tüdrukud koos. Õpiti lugema, kirjutama ja arvutama. Kõigepealt õpiti tähti, siis õpiti neid lugema ja alles siis hakati kirjutama. Harjutused muutusid järjest keerulisemaks, lõpuks jõuti etteütlusteni ja õpiti grammatikat. Arvutati peast ja sõrmede abil. Peaaegu igaüks võis hakata algõpetajaks, mingit ametlikku luba selle jaoks vaja ei läinud. Seetõttu peeti algkooli õpetajaid inimesteks, kes millegi muuga hakkama ei saa. Õpetaja palk oli väga väike, selle raha eest pidi ta rentima ka ruumi, kus lapsi õpetada. Tihti oli see ruum vilets, sest õpetajal ei jätkunud parema ruumi rentimise ja...
.. (Bannikov 1971: 566) Hemingway esimeseks suuremaks teoseks on „Meie päevil“, mille peategelane Nick Adamsis on eluga rahulolematu ja trotsiv, nagu on omane kadunud põlvkonnale (Bannikov 1971: 567). See on lugu mehest, kes elab valu, lahingutegevuse ja kogemuse piiril. Temas on „tuimestamatu teadmine, et midagi on valesti“. (Beesley, Joughin 2001: ?) Hemingway stiil kujunes välja juba tema varasemais novellides. Talle on omane jutustuse äärmine täpsus, sallimatus suuresõnalise retoorika ja sentimentaalsuse vastu, juhtmotiivi kordumine, igapäevane lohakas kõnekeel dialoogides ja alltekst. (Bannikov 1971: 567) Viimane tähendab, et tema teoses on nähtav vaid väike osa peidetud tegelikkusest – olulisem on see, mille kirjanik ütlemata jätab, kui see, mida ta ütleb (XX sajandi kirjanikke 2003: 119). Tema esimene romaan on „Ja päike tõuseb“, mille peategelane on sõjainvaliid Jacob Barnes.
· 18. saj algas hernhuutide tegevus (aitas rahvas lähendada kirikule) 4. Eesti- ja Liivimaa kooliharidussüsteemi kujunemine keskajast 19. sajandini · muinajal õpiti esivanemate tarkustest · keskajal tekkisid kirikukoolid (toomkoolid, kirikukoolid, linnakoolid, kloostrikoolid: võimalus mõnel üksikul eesti soost inimesel) koolikohustust ei olnud o toomkoolid 7 vabakunsti õppimine (grammatika, dialektika, retoorika, geomeetria, aritmeetika, astronoomia, muusika) o kloostrikoolid õppeaeg kuni 16 aastat võimalik, et õppis eestlasigi o linnakoolid ladina keel, teoloogia, saksa keel ja kirjandus o linnades said talupojad õppida käsitööd (õpipoiss, sell, meister) eestlasi gildides ei olnud, nemad olid mustemate tööde peal (pottsepad,
18. saj algas hernhuutide tegevus (aitas rahvas lähendada kirikule) 4. Eesti- ja Liivimaa kooliharidussüsteemi kujunemine keskajast 19. sajandini muinajal õpiti esivanemate tarkustest keskajal tekkisid kirikukoolid (toomkoolid, kirikukoolid, linnakoolid, kloostrikoolid: võimalus mõnel üksikul eesti soost inimesel) koolikohustust ei olnud o toomkoolid 7 vabakunsti õppimine (grammatika, dialektika, retoorika, geomeetria, aritmeetika, astronoomia, muusika) o kloostrikoolid õppeaeg kuni 16 aastat võimalik, et õppis eestlasigi o linnakoolid ladina keel, teoloogia, saksa keel ja kirjandus o linnades said talupojad õppida käsitööd (õpipoiss, sell, meister) eestlasi gildides ei olnud, nemad olid mustemate tööde peal (pottsepad,
Keskaeg 1. Millal oli keskaeg? Mis sündmustega see algas, millega lõppes? Keskaja jaotumine vara-, kõrg- ja hiliskeskajaks. Keskaeg algas siis, kui Rooma keisririik oli täielikult hävitatud ning germaani pealik Odoaker kuulutas ennast Itaalia kuningaks. Varakeskaeg (5.-11. Sajand) 1) Feodaalse korra kujunemine ja võidukäik 2) Valitseb naturaalmajandus 3) Perioodi lõpul algab linnade kujunemine 4) Feodaalne killustatus Varakeskaeg (11.-13. sajand) 1) Valitseb feodaalne korraldus 2) Kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus 3) Areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad 4) Tsunftikäsitöö õitseaeg 5) Kaubanduse areng 6) Algab tsentraliseeritud riikide teke Hiliskeskaeg (14.sajand 16.sajandi algus) 1) Keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega 2) Kapitalistliku majanduse tekkimine 2. Frangi riik - kus ja millal loodi, kes ol...
piinlikud või koguni valusad. Ajaloos on paljude inimeste elud lõpetanud just nende vestlused valel ajal vales kohas. Põhja-Koreas ei saa inimesed tänapäevani oma arvamust vabalt avaldada, sest valel ajal ja vales kohas avaldatud kõne võib neile saatuslikuks saada. Läbi ajaloo on andnud paljud inimesed sõnadele jumaliku aura neid lihvides ja austades. Kuid tihtipeale on inimesed ka sõnu ära kasutanud püüdes saada oma tahtmisi retoorika abil, muutes sõnu ja paigutades need metafooridesse, alliteratsiooni, kordusesse, irooniasse ja pardoksi(Zeldin 1998, 15). Paljud just nn väikesed inimesed on suutnud oma sõndaega muuta palju. Need inimesed on olnud julged, nad on unustanud sõnakehvuse ja kõhklused ning kõnelnud otse südamest mis on tihtipeale muutnud ajaloos nii mõndagi rohkem kui võimu ja väe valdajad. 3 2
Eriti peeti lugu Aristotelese formaalloogikast. Kogu koolihridus oli ladinakeelne. Esialgu asusid algkoolid kloostrite juures. Hiljem asutati linnakoolid ehk talurahvakoolid. Ülikool – 1)filosoofiateaduskond andis keskahariduse 12-15 a poistele. Õppetöö kestis 6-7 aastat ja pärast lõpetamist võis minna bakalaureause õppesse. Bakalaureus – 1) teoloogia, meditsiin, juura. Doktoriõpe toimus individuaalsel õppel. Õppeained olid 7 vabakunsti. Triivium – lad.keele grammatika, retoorika, dialektika(eeldus,väide,tõestus). Kvadiirium – lad. Koolis ja filosoofia teaduskonnas aritmeetika, geomeetria, astronoomia,muusika Euroopa vanimate seas Itaalia Salerno ülikool, 10.saj oli seal vaid arstide kool ja kõrgharidust anti Salerno 11.-13. sajanini ainult arstiteaduses. Salerno kooli on nimetatud protoülikooliks. Tavaline kool oli studium, ülikool oli studium generale. Euroopa vanim on Bologna ülikool 1119 aastast. Ülikooli privileegid sai ta 1158.a.Algselt
erinevatest valdkondadest ja osakondadest. Kõrgkoolid jagunesid sissejuhatavalt filosoofia teaduskonnaks, mis hõlmas kõiki teisi teaduskondi. Ülikoolides hakati õpetama peamiselt seitset vaba kunsti [septem] artes liberales. Vabade kunstide õppekavva kuulus kaks taset: triivium (trivium) ja kvadriivium (quadrivium). (Boeree) Triiviumi moodustasid grammatika (lugemise ja kirjutamise kunsti, peamiselt keskendudes psalmidele ning Piibli tekstidele), kõnekunst ehk retoorika ning loogika. Kvadriiviumina lisandusid ka aritmeetria, geomeetria, muusika ja astronoomia. Alles peale neid tasemeid sai üliõpilane hakata õppima arsti-, usu- või õigusteaduskonnas. Õppetöö toimus ladina keeles ja kujunes välja oma terminoloogia, mis suures osas püsib tänapäevani. (Tulloch) Ühe aine õpetajad moodustasid teaduskonna ning ülikooli juhtis nagu tänapäevalgi enamasti rektor. Tavaliselt valiti rektor ainult üheks semestriks pidulikel
HIINA: konfutsianism (8.-5. saj eKr): keel on korra looja. Taoism (al 4. saj eKr): keel segab ühendust kõiksusega. KREEKA: filosoofiline periood. Platon (5.-4. saj eKr) arutles oma teoses ,,Kratylos" keeleteaduslike probleemide üle. Pani aluse sõnaliikide teooriale (substantiiv, verb). Aristoteles (4. saj eKr) arendas teooriat edasi ja kasvasid välja uued mõisted lauseehituse (liikmete) kohta (alus, öeldis). Lõi ammendava sõnastiku lauseliikmete kohta. Loogika, poeetika, retoorika. Lause põhikuju X=Y (Sokrates kõnnib = Sokrates on kõndiv). Aleksandria periood: Dionysios Thrax (2. saj eKr). Esimene säilinud kreeka keele täieliku grammatika autor. Antiikaja tähtsaim pärand on grammatika kirjeldamise süsteem. Sellest kasvas välja traditsiooniline grammatika. KESKAJA EUROOPAS Ülikoolides eristus trivium (grammatika, loogika, retoorika) ja quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika). Keelekäsitluses universalism abstraktsete arutlustena
Autorist, tekstist, lugejast ja kontekstist lähtuvad kirjandusteooriad, nende fookused ja rõhuasetused. Tekst – iseseisev tervik. Keel struktuur stiil, materiaalsus(väljaanded ja toimetamine), sisemised seaduspärad. 1. Filoloogia, ka tekstoloogia: mingi teose või teksti väljaannetesse puutuv problemaatika, toimetamisega seotud aspektid (kuidas eri väljaanded mingit teksti on muutnud, kuidas see muudab selle teksti tähendust), tekstide rekonstrueerimine. 2. Retoorika ja stilistika: keskendub tekstide vormile ja stiilile (sõnavara, retoorilised võtted, süntaks, värsimõõt. 19. sajandil retoorika osatähtsus langes, arenes edasi stilistikana, mille meetodid ja uurimisfookus võeti üle kirjandus- ja ka kunstiteaduse poolt. 3. Stilistika uurib erinevate autorite stiili omapära, ka žanrite stiili nt ajaperioodi või rahvuskultuuri lõikes. Uurib nii grammatilist ülesehitust kui ka teksti kõla, riimide kaustust ja ka vormi
1733. a ilmus B. Vhaeli grammatika, siis juba 14 käänet. Eelnevalt oli võetud eeskuju rootsi või ladina keelest ja oli vaid 6 käänet. Nüüd ilmusid omastavast käändest lähtuvad käänded. 1776. a hakkas Turus kaks korda kuus ilmuma esimene soomekeelne ajaleht ,,Suomenkieliset Tietosanomat", toimetajaks Mynämäe kirikhärra A. Lizelius. Henrik Gabriel Porthan (1739-1804)- Soome ajaloo isa Ta oli retoorika ja luule professor ja ülikooli raaamatukogu hoidja (väga oluline, vastutas arhiivide eest ja uuris neid ka ise, tänu sellele teadis peale suurt tulekahju, mis teoseid seal oli). Ta oli esimene soomlane, kellele rajati ausammas 1864 Turu toomkiriku ette. Huvitav oli see, et ausambad rajati tavaliselt kuningatele ja kangelastele. Selle rajamiseks koguti rahvalt raha. Ta teenis selle au ära, kuna pühendas oma elu teadusele.
HIINA: konfutsianism (8.-5. saj eKr): keel on korra looja. Taoism (al 4. saj eKr): keel segab ühendust kõiksusega. KREEKA: filosoofiline periood. Platon (5.-4. saj eKr) arutles oma teoses ,,Kratylos" keeleteaduslike probleemide üle. Pani aluse sõnaliikide teooriale (substantiiv, verb). Aristoteles (4. saj eKr) arendas teooriat edasi ja kasvasid välja uued mõisted lauseehituse (liikmete) kohta (alus, öeldis). Lõi ammendava sõnastiku lauseliikmete kohta. Loogika, poeetika, retoorika. Lause põhikuju X=Y (Sokrates kõnnib = Sokrates on kõndiv). Aleksandria periood: Dionysios Thrax (2. saj eKr). Esimene säilinud kreeka keele täieliku grammatika autor. Antiikaja tähtsaim pärand on grammatika kirjeldamise süsteem. Sellest kasvas välja traditsiooniline grammatika. KESKAJA EUROOPAS Ülikoolides eristus trivium (grammatika, loogika, retoorika) ja quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika). Keelekäsitluses universalism abstraktsete arutlustena.
Kasutas oma grammatikas rohkesti abisümboleid, reeglid olid elliptilised. Sanskriti keele grammatika. KREEKA: Filosoofiline periood. Platon (4-5 eKr) arutles oma kuulsas teoses ,,Kratylos" keeleteaduslike probl üle sümboli teke, tähendused. Ta pani aluse sõnaliikide teooriale (substantiiv,verb) Aristoteles arendas teooriat edasi ja kasvasid välja uued mõisted lauseehituse(liikmete) kohta (alus, öeldis) Aristoteles lõi peagi ammendava sõnastiku lauseliikmete kohta. Loogika, retoorika, poeetika. Lause põhikuju X = Y (Sokrates kõnnib = sokrates on kõndiv) Üldkeeleteadus sucks ! U can Do it HIINA : Konfutsianism on mõjutanud keeleteaduse arengut (8-5 saj eKr) keel on korra looja! Taoism (alates 4. saj. eKr) keel segab ühendust kõiksusega. ALEKSANDRIA PERIOOD: Aleksandri koolkonna esindaja Dionysios Traakiast (2. saj eKr) on esimese säilinud kreeka keele täieliku grammatika autor
6. Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal Segavalitsus(monarhia+aristokraatia+demokraatia) on stabiilsem kui valitsusvormid eraldiseisvatena. Eeskujuks Rooma vana valitsemisvorm: tribüünid, Senat, konsulid. Rooma Vabariik oli väga pikaealine ning stabiilne. Segavalitsus tõi ka võimude lahususe idee. ÕIGLUS JA KASULIKKUS 1. Itaalia humanistide klassikaline voorusekäsitlus 14.-15.sajand. Renessanss poliitilises teoorias. Itaallaste jaoks oli kaks võtmedistsipliini: filosoofia ja retoorika. Mõlemad olid olulised, sest filosoofia üksi jäi liiga elukaugeks ja abstraktseks. Filosoofia küll sõnastab, milline on vooruslik käitumine, kuid inimesed paneb nii käituma retoorika. Haridus oli praktilisema suunitlusega. 2. Cicero valitseja kohustustest Humanist. Kõigepealt tuli ise paika panna valitsemise ülim eesmärk: reputatsioon, gloria tuleneb sellest, kui riik õitseb ja kasvab. Teised eesmärgid olid sellele allutatud, nt pax(rahu)
Kuid kirjanduse eristamiseks on olemas kriteeriumid. Suurteose ehk kaanon on kujunenud ilusa ja üleva kategooria põhjal. See arusaam on mõjustatud Platoni esteetikast, mille kohaselt kunst peab lähenema absoluutsele ilule. Kui kirjandus neile kategooriale vastab, on ta tõeline. Isegi tänapäeval, kus absoluutsed kategooriad enam ei kehti, kipuvad traditsioonilisemad seda liini järgima. Mõnikord räägitakse kirjandusele omasest struktuurist ja keelest. Retoorika määrab teksti kuuluvuse. Kirjanduse keel on kujundlik. Kui on tegemist mittekujundliku keelega, pole see enam kirjandus. Kuid ka teaduse keel võib olla kujundlik ja metafoorne. Samas on palju kirjandust, mille keel ei ole kujundlik. Viimasel ajal räägitakse esteetilise funktsiooni ajaloolisusest. Kunst on see, mida teatud ajastu kunstiks nimetab. J. Muzakovski: iga ese võib osutuda esteetilise 1
Kui Palemon süüd kahetseb ja tõotab oma tooreist kombeist loobuda, nõustub Glykera temaga abielluma. Kunst, sealhulgas ka teater, pidi näitama Ateena riigi väljapaistvust. Riiklikku külge rõhutas etenduse algus, mil lavale tulid Ateena eest võideldes langenud sõjameeste lapsed. Enne etendust toimuva ohvritalituse läbiviijateks olid sõjaväelased. See tähendab, et teatrisse ei tuldud mitte ainult etendust vaatama, vaid ka oma riiklikku eneseteadvust kinnitama. 51. Kreeka retoorika (Lysias, Isokrates, Demosthenes) Kreeka retoorika Tõuke arenguks sai kõnekunst 5. saj. demokraatia oludes, mil Ateena ja Sitsiilia demokr. kogukonnad kujunesid kõnekunsti keskusteks. Siis tekkis ka kõnekunsti teooria- retoorika. Sel ajal hakkavad kuju võtma ka tulevase retoorika põhiliigid- pol. kõne rahva ees, kohtukõne ja uusima liigina epideiktiline e. pidulik kõne. Oraatori kõne muudab kirjanduslikuks zanriks alles sofistika. Ly si as (u. 4 59 -3 80 e. Kr. )
37. Selgita mõisted: skraa, tsunftijänes, koge. skraa-ehk käsitööliste oma põhikiri, mida kasutati tsunftides ehk käsitööstuskodades. koge-keskaegne ühe- või kahemastiline purjelaeva tüüp, kasutusel nii kauba- kui sõjalaevana. Tsunftijänes-tsunftivälised käsitöölised 38. Nimeta 2 kaubanduspiirkonda 13.-14 saj. (lk 126) a)Vahemeri-Euroopa,Idamaade ja Põhja-Aafrika vaheline kaubanduspiirkond b)Lääne- ja Põhjameri 39. Nimeta 7 „vaba kunsti”. grammatika, dialektika, retoorika, aritmeetika, muusika, astronoomia ja geomeetria 40. Selgita, mis on skolastika? Skolastika on keskaja filosoofiliste õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil. Skolastika olulisimaks saavutuseks oli formaalloogika arendamine, skolastilise filosoofia suhteline iseseisvus teoloogiast ilmneb eelkõige nominalismi ja realismi vahelises vaidluses üldmõistete ehk universaalide üle, mille sisuks on üksiku ja üldise erinev käsitlus
Filosoofia Kaks suunda: - Joonia koolkond, mis esitab küsimuse asjade algusest ja põhjusest. - Sofistid, kes tegelevad inimese küsimuseganing otsivad elutarkust Platon ühendab need suunad. Platon esitab kolm põhilist küsimust Filosoofias: Mis on tõene, mis on hea, mis on ilus? Uusajal esitab Immanuel Kant neli küsimust: Mida ma võin teada(metafüüsika)? Mida ma pean tegema(moraal)? Mida ma võin loota(religioon)? Mis on inimene(antropoloogia)? Filosoofia definitsioon: Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhta iseenese olemises. Filosoofia eesmärgiks on saavutada terviklik maailmapilt. Filosoofia tegeleb kõigea, kuid erineval viisil. Gnoseoloogia/Epistemioloogia ehk tunnetusteooria. Õpetus tunnetamis...
· Õppejõud magister/professor/doktor, meistrite ülesanne. · Üliõpilased scolariused õpipoiste e. sellide staatuses. Õppejõududel/õpilastel vaimulikega võrdsed õigused. · Õppetöö ladina keeles. Immatrikuleerimine õpilasnimestusse kandmine. · Praktiliste asjade korraldamiseks valis ülikool juhi e. rektori, õppejõud määrasid aga dekaani e. teaduskonna juhi. · Seitse vaba kunsti: alamaste: grammatika, retoorika, dialektika ülemaste: aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika · Loengud, dispuudid (loogilised arutlused ja väitlused) · Skolastika ülikoolides viljeldud teadus, mis tugines muistsetele autoriteetidele (Piibel, antiikteosed) ja üritas neid seisukohti loogika abil tõlgendada. · Roger Bacon inglise frantsisklane, pööras tähelepanu vahetule kogemusele tõe tunnetamisel. Tavatute seisukohtade tõttu mõisteti elu lõpupoole vangi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
