Inimese kui liigi kujunemine. Esimesed inimasustuse jäljed Eesti aladel. Eesti muinasaja periodiseerimine. Inimene kujunes esiajal ehk muinasajal. Australopiteekused kujunesid 4,2 mln a tagasi. Nad võtsid kasutusele tööriistad 2,6mln a tagasi, samuti võtsid nad kasutusele kirja. Eestis olid nad kuni 13.sajandi ristisõdadeni. Tuli bipedaalsus ehk inimene hakkas kõndima jalgadel ja neil arenesid käed . 1,8 mln a tagasi hakati valmistama tööriistu näiteks pihukirveid. Võeti kasutusele ka tuli, homo erectuse(sirgelt kõndivad) poolt umbes 2mln a tagasi . Neandertaalane ehk enne inimese liigi tekkimist elav liik(tal oli suurem kehaehitus kui praegusel inimesel, ta oli jässakam, lihastes, väiksema ajukasutusega, suurema pea, silmakoobaste ja lõualuudega) Ilmub 250 000 aastat tagasi, ta on lihaseline ja jässakas. Neil oli kombeks matta surnuid. Surnukehadest leiame religiooni(usu) ilminguid ja, et...
Miks läks vabadussõjalaste eelnõu rahvahääletusel läbi ja kuivõrd reaalne oli nende oht demokraatiale? Ilmselt põhiseaduse punktid iseenesest polnudki nii tähtsad, vaid inimestele luges see, et uus seadus oli välja töötatud uue poliitilise jõu poolt, kes olid oma populaarsuse tipul – ehk siis põhiseaduse poolt hääletamine oli pigem poolehoiu avaldamine vabadussõjalastele ja protest valitsusele. Hilisem retoorika väidab, et kui vabadussõjalased võitnuks järgnema pidanud riigivanema valimised, siis oleks tabanud Eestit sama saatus Saksamaa ja Itaaliaga. Vabadussõjalaste sümpaatia kohta Hitleri võimuletuleku kohta on ka mitmeid tõendeid. 1933. aasta veebruaris-märtsis avaldas vabadussõjalaste ajaleht „Võitlus“ regulaarselt heakskiitvaid artikleid Hitlerist ja tema tegevusest.6 4.veebruaril ilmus samas ajalehes artikkel pealkirjaga „Toompea puhtaks“.7 Selline ägedus hakkas muidugi muret...
13 Lisaks arvab ta, et 1950-ndate lõpus on USA diplomaatiline positsioon ka mõningase tagasilöögi saanud, kuna pole päris oma retoorikale vastavalt käitunud. 14 Ilmselt mõtles tulevane president selle alla 1956. aasta Ungari sündmusi. Igatahes, kui Kennedy sai presidendiks, ristiti tema administratsioon meedia poolt koheselt „Camelotiks“, kuna see õhkas nooruse ja energia järele. Samuti olid ootused suured, kuna Kennedy lubas Ameerika taas liikuma panna.15 Kennedy retoorika enne presidendiks saamist ning ka ametisoleku esimesed sündmused andsid selgelt märku, et ta tahab senist joont muuta. Esimene suurem algatus, Sigade lahe dessant kukutamaks Castro valitsus, kukkus aga läbi ja seda võib mõnes mõttes pidada raketikriisi eelmänguks. Kennedy administratsiooni eesmärgiks oli luua strateegiad, mis looks muid võimalusi sõjaliselt peale viimsepäeva lahingu ja kapitulatsiooni, mida Eisenhoweri taktika ette nägi....
Rass ja ajalugu, lk. 17. 4 Edward Said. Orientalistika kriis, lk 58-59. 5 Elizabeth Hallam and Brian V. Street. Cultural encounters: representing „otherness“. London; New York: Routledge, 2000, lk. 12. 6 Huntington, lk 122. 2 maismaa-massiivi kaugeimal äärel.7 On selge, et Ühendriigid ja islamimaad on mõlemad väga usklikud ning seetõttu on ka mõlemapoolne retoorika väga jumalakeskne, mida rõhutatakse oma tegevuses väga tugevalt. Euroopa teisest küljest on pigem ratsionaalne keskus, kes on religiooni liigse domineerimise üle ühiskonnas oma vitsad juba keskajal kätte saanud. Hiina ja Lõuna – Ameerika teisest küljest oleksid ideaalsed vahendajad Läänele ja islamile. Hiinat on raske kummalegi poolel paigutada ning tema jätkav majanduslik potentsiaal on tulevikus kahtlemata suure tähtsusega...
Mis juhtus Frangi impeeriumiga peale Karl Suure surma? Tema pojad Ludwig sakslane, Charles paljaspea, lothar jagasid maa omavahel kolmeks 13. Milline tähtsus oli Frangi riigil ja impeeriumil kujuneva Euroopa seisukohalt. 14. 7 vabakunsti, kus ja millal esimesed ülikoolid? trivinum(grammatika, retoorika , dialektika), kvadrivium(muusika, astronoomia, aritmeetika, geomeetria). Itaalias, Inglismaal, Prantsusmaal 15. Ristisõdade põhjused ja kestus, tulemused ja tagajärjed, kultuuriline tähtsus. Põhjused: Rooma paavst taastada vaimulik võim, levitada ristiusku, 1096-1270(91). Tagajärjed: Lääne-Euroopa ebaõnnestus, paavsti autoriteet langeb, vastuolude teravnemine, juutide tagakiusamine, templiordud ja templirüütlid. Kultuur: diivanid, klaaspeegel, tuuleveskid, hügieen...
Platon (5.-4. saj eKr) arutles oma teoses „Kratylos“ keeleteaduslike probleemide üle. Pani aluse sõnaliikide teooriale – defineeris substantiivi ja verbi, substantiiv on see, mille koha midagi öeldakse ja verb on see, mida substantiivi kohta öeldakse. Aristoteles (4. saj eKr) arendas teooriat edasi ja kasvasid välja uued mõisted lauseehituse (liikmete) kohta (alus, öeldis). Lõi ammendava sõnastiku lauseliikmete kohta. Loogika, poeetika, retoorika . Lause põhikuju X=Y (Sokrates kõnnib = Sokrates on kõndiv). Aleksandria periood: Dionysios Thrax (2. saj eKr). Esimene säilinud kreeka keele täieliku grammatika autor. Antiikaja tähtsaim pärand lingvistikasse on grammatika kirjeldamise süsteem. Sellest kasvas välja traditsiooniline grammatika. KESKAJA EUROOPAS-Ülikoolides eristus trivium (grammatika, loogika, retoorika) ja quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika). Keelekäsitluses universalism abstraktsete arutlustena...
Autor mõtleb välja mingisuguse teksti, ükskõik millest lähtuvalt. Teos avaldatakse ning see jõuab lugejani Lugeja loeb antud teksti ning mõtestab selle isemoodi lahti, teda võivad mõjutada antud teose analüüsid, sõprade arvamus teosest vms. Seega hakkab teos elama omaette elu ning ei sõltu enam autorist. Tekstikesksed lähenemised (filoloogia e tekstoloogia, retoorika ja stilistika, strukturalism, uuskriitika, semiootika, dekonstruktsioon). Filoloogia, ka tekstoloogia: mingi teose või teksti väljaannetesse puutuv problemaatika, toimetamisega seotud aspektid (kuidas eri väljaanded mingit teksti on muutunud, kuidas see muudab selle teksti tähendust), tekstide rekonstrueerimine. Retoorika ja stilistika: keskendub tekstide vormile (narratiivne struktuur, vaatepunkt, süzeemudelid) ja stiilile (sõnavara, retoorilised...
14 Sisukord YÜLIKOOLID KESKAJ Ülikoolide sünd 4 Ülikooli kolledžid 5 Ülikooli üldine struktuur 5 ÕPETAJAD KESKAEGSES ÜLIKOOLIS 7 Õpetajaks saamine 7 Õpetajate karjäär 7...
Luule on õpitav ja õpetatav; luuletaja ei ole mitte niivõrd geenius kui pigem käsitööline, kellel on teatud eeldused ja kes loob kunsti vastavalt kindlatele reeglitele. Luule nagu ka kunst ei ole eesmärk omaette, vaid seotud teatud funktsiooniga, ta on millegi vahendiks. Poeesia sõltub artes liberales' alla koondatud teadusvaldkondadest. Trivium grammatika, dialektika, retoorika . Quadrivium - geomeetria, aritmeetika, muusika, astronoomia. - Renessanss. Üleminek keskajalt uusaega. (Vida, Robortello, Minturno, Scaliger, Castelvetro, Sidney, Du Bellay, Marco Gitolamo Vida, Julius Caesar Scaligeri ) Dante tema teos on uue kirjanduse kõrgpunkt Kesksed teoreetikud: · Itaalias Vida, Robortello, Minturno, Scaliger, Castelvetro · Inglismaal: Sidney · Prantsusmaal: Du Bellay 14.-15...
ajalugu, värsimõõdus niisamuti nagu ilma värsimõõduta), vaid teatud funktsiooniga, ta on millegi vahendiks selle poolest, et üks kõneleb toimunust, teine aga sellest, mis Poeesia sõltub artes liberales’ alla koondatud võib toimuda. teadusvaldkondadest Seetõttu on luule filosoofilisem ja tõsisem kui ajalugu: Trivium – grammatika, dialektika, retoorika kõneleb ju luule rohkem üldisest, ajalugu aga üksikust. Quadrivium - geomeetria, aritmeetika, muusika, astronoomia Üldine on see, milliseid asju iseloomult mingisugune tegelane Renessanss Üleminek keskajalt uusaega vastavalt tõenäosusele või paratamatusele juhtub kõnelema Dante – tema teos on uue kirjanduse kõrgpunkt või tegema, mida taotlebki luule, kuigi tegelastele nimesid Kesksed teoreetikud:...
Tekst – iseseisev tervik. Keel struktuur stiil, materiaalsus(väljaanded ja toimetamine), sisemised seaduspärad. 1. Filoloogia, ka tekstoloogia: mingi teose või teksti väljaannetesse puutuv problemaatika, toimetamisega seotud aspektid (kuidas eri väljaanded mingit teksti on muutnud, kuidas see muudab selle teksti tähendust), tekstide rekonstrueerimine. 2. Retoorika ja stilistika: keskendub tekstide vormile ja stiilile (sõnavara, retoorilised võtted, süntaks, värsimõõt. 19. sajandil retoorika osatähtsus langes, arenes edasi stilistikana, mille meetodid ja uurimisfookus võeti üle kirjandus- ja ka kunstiteaduse poolt. 3. Stilistika uurib erinevate autorite stiili omapära, ka žanrite stiili nt ajaperioodi või rahvuskultuuri lõikes. Uurib nii grammatilist ülesehitust kui ka teksti kõla, riimide kaustust ja ka vormi...
Vana-Venemaa ajalugu Lühendid: Vm/V- Venemaa; V-Vm (Vana-Vene); tp-talupoeg; M-Moskva, saj- sajand; Eur-Euroopa; pol- poliitika; maj- majandus; kuj kujunema; aj- ajalugu V.aj algab territooriumil mis pole tänap. Vm osa (Novgorod, Smolensk, T, K, Polatsk). Ukraina- vene k ääremaa Valgevene- Polotsk, Smolenski Kas Ukraina on olemas kui seal valitsevad Vene vürstid? Mis rahvus see on? Kas Vana-V ajaloos on venelased? Nõuka ajal arendati välja idee vanavene rahvusest, mis hiljem jagunes venelasteks, ukrainlasteks ja valgevenelasteks. Pärinemine : slaavi kolonisatsioon keelevahetus- slaavlased linnadesse (eelkõige) ja sealt kultuuriliselt integreeriti ümberpaiknev rahvastik. Kirjalikud allikad kirikuslaavi keeles (vanabulgaaria keel) Novgorodist leitud kasetohukirju (lühikesed naeiitsid ??) arved, teated, armastuskirjad - erinev paberil ja pärgamendil olenevast kiri...
5. Autor, tekst ja lugeja kui kirjandussituatsiooni tuum. Analüüsikese võib olla nii autor, teos kui lugeja. Autor – tema tahe, maailmavaade ja elukogemus; teos – kui iseseisev tervik, kujundid, tegelased, kompositsioon, ideestik; lugeja – kirjandusteose tähendus sõltub lugejast, iga lugeja loob oma teose. Tekstikesksed lähenemised (filoloogia e tekstoloogia, retoorika ja stilistika, strukturalism, uuskriitika, semiootika, dekonstruktsioon). Lugejakesksed lähenemised (retseptsiooniteooriad) lugeja tõlgendab oma teksti endast lähtuvalt, teeb ise otsuseid ja valikuid loo kohta. Kontekstikesksed lähenemised (kirjanduslugu, uushistoritsim ja uus kultuurilugu, postkolonialistlik kriitika, ökokriitika, feministlik kriitika). 6. Mis on tõlgendamine? kitsas tähendus - teksti keeleliste tähenduste määratlemine...
Autorist, tekstist, lugejast ja kontekstist lähtuvad kirjandusteooriad, nende dramaatika fookused ja rõhuasetused. Analüüsikese võib olla nii autor, teos, lugeja kui kontekst. 3 Tekstikesksed lähenemised (filoloogia e tekstoloogia, retoorika ja stilistika, strukturalism, uuskriitika, semiootika, dekonstruktsioon). 4 Autorikesksed lähenemised (milliseid autori elu aspekte peetakse kirjandusteoste tõlgendamisel oluliseks). 5 Lugejakesksed lähenemised (retseptsiooniteooriad). Mida tähendab, et iga lugeja loob oma teksti? Kontekstikesksed lähenemised (kirjanduslugu, uushistoritsim ja uus...
Platon (u 400 eKr) arutles oma kuulsas dialoogis Kratylos mõnede keeleteaduslike probleemide üle, käsitledes näiteks keelelise sümboli teket, konventsionaalsust ja tähendusi. Platon pani alguse sõnaliikide teooriale. Aristoteles on alguse pannud kõikidele teadustele, mis meil tänapäeval on. Eriti loogika, poeetika, retoorika . Aristoteles (384-322 eKr) lõi peaaegu ammendava sõnaliikide ja lauseliikmete mõistestiku. "kuna keel järgib mõisteid, peab ta mingis mõttes olema universaalne" Lause põhikuju: X=Y Näit. Sokrates kõnnib = Sokrates on kõndiv, st et iga lauset on võimalik väljendada erinevalt. Antiikaja tähtsaim pärand on grammatika kirjeldamise süsteem. b)Keskajal eristus kaks suunda hariduses: trivium grammatika, loogika, retoorika (kuidas mõjutame kuulajat oma keelega)...
Kordamisküsimused sügisel 2015. 1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks. • Märk = vorm + tähendus • Märkide liigid – sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel) – ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) – indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel) • Kommunikatiivne situatsioon: KOOD (märgisüsteem) SIGNAAL _____________________ SAATJA _____KANAL__________VASTUVÕTJA (kõneleja) (kuulaja) MÜRA Inimkeele olemuslikud omadused: • keelemärgi arbitraarsus ehk motiveerimatus – aga:...
Kreeka nn “filosoofiline periood” Platon (428-348 eKr): dialoog “Kratylos” Kas keel on olemas nomo või physei? Sokrates: Kas ei ole näiteks kummaline, et sõnasse katoptron [peegel] on lisatud r? Need, kes nii teevad, ei hooli tõest vaid ainult sellest, kuidas oma suud liigutavad. Nad lisavad algupärastesse sõnadesse kõikvõimalikku, kuni ükski inimene ei mõista sõna tähendust. Aristoteles (384-322 eKr) loogika, poeetika, retoorika 1) tähed sõnad mõisted referendid nomo physei “Kuna keel järgib mõisteid, peab ta mingis mõttes olema universaalne.” à keskaja skolastikute universalism 2) Lause põhikuju: X on Y (Sokrates kõnnib = Sokrates on kõndiv) b keskaja Euroopas; Keskaeg • Ülikoolides eristus trivium (grammatika, loogika, retoorika) ja quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika)...
Antiikkirjanduse mõiste, vanakreeka ja vanarooma kirjandus Antiikkirjanduse all mõeldakse vanimaid Euroopas tekkinud kirjandusi: vanakreeka ja vanarooma kirjandust. Need on tugevalt mõjutanud hilisema euroopa ja kogu ülejäänud maailma kirjandust. Sõna antiik tuleb ladina keelest ja tähendab vana. See hõlmab ajavahemikku VIII sajand e.m.a kuni VI saj. m.a.j Käsitleb vaprust, patriotismi, kodumaa kaitsmist, jumalaid, armastust, kangelasi ja tolle aja inimestele arusaadavaid teemasid. Vanakreeka kirjanduslugu sai alguse umbes VIII sajandit e.m.a. ja see jaotatakse nelja ajajärku: Arhailine ajajärk - 8 – 6.saj eKr, vanakreeka kirjanduse algus. Lüürika, eeposed. (nt Homeros ja värsivormilised eeposed) Klassikaline periood – 5 – 4.saj eKr, atika periood, domineeris atika dialekt, kirjanduslik peali...
kasutusele – siid, lina , pangandus arenes, kuninga võim tugevnes TULEMUSED: 8 ristiretke Vahemere idarannikule ketserite vastu, Läänemere ääres ; kultuurikontaktid; Itaalia kaupmeeste edu 6) iseloomusta keskaegsete ülikoolide tegevust Ülikoolis oli kunstide teaduskond ehk Filosoofia: õigusteaduskond, arsti- ja usuteaduskond. Ülikooli kuulusid rektor, doktor/magistrid, bakalaureused ja tudengid. Koolis oli 7 vaba kunsti – grammatika, retoorika , arutluskunst e dialektika, geomeetria, aritmeetika, muusika ja astronoomia. Õppevormid olid loen ja väitlus piiblitekstide põhjal (dispuut). Ülikoolid rajati, kuna vajati ilmalikke haritlasi ning koolis käisid ainult noormehed, kool oli ladina keeles, kooli eesmärk oli koolitada vaimulikke. Olid kloostri- ja linnakoolid....
Kirjelda keskaegsete ülikoolide tegevust, korraldust. Ülikoolis võisid õpetajateks olla need, kes omasid teaduskraadi. Õppejõud ja üliõpilased olid seisuslikult võrdsed vaimulikega. Valdav osa ülikoole sai oma asutamisõiguse ja privileegid paavstilt. 5. sajandil süstematiseeriti antiikaja teadused 7 „vabaks kunstiks”. 6. sajandil need rühmitati: kvardiivium: aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika triivium: grammatika, retoorika , dialektika 8. Millistes eluvaldkondades avaldusid renessansile iseloomulikud tunnused? Arhitektuur, kujutav kunst, kirjanuds, rõivamood. 9. Too välja üks renessansiaegne isik ning kirjelda humanistlike ja renessanslike ideid läbi tema eluloo. Erasmus Rotterdamist-katoliku preester, kuid ühtlasi ka humanist ja ususallivuse kuulutaja. Tahtis ära hoida veriseid ususõdu. 10. Mis olid maadeavastuse põhjuseks? Ø vajadus idamaiste vürtside järele...