DEMAGOOGIA Lühidal õeldes tähendab demagoogia hämamist, vahend poliitilise võimu saamiseks, rõhutades ebaloogilistele faktidele ja kuulajaskonna emotsioonidele. Demagoogia üks osa on retoorika, hea demagoog oskab väga ilmekalt ja veenvalt kõneleda, huvitavalt, et teda kuulataks.Ameerika sotisiaal kriitik Mencken on õelnud, et demagoog on isik, kes jutustab õpetusi mida teab valeks isikule, keda ta teab, et on idioot. Demagoogia enim levinud võtted on : inimesest lähtuv argument: viitamine inimese isiklikele omadustele. Teine variant: viidatakse autoriteetsele isikule või tekstidele, kelle/mille arvamuses ei tohi kahelda.
LINNAKULTUUR KESKAJAL Triinu Tamm Eva-Keitlin Koitmäe 11.-14. sajand kõrgkeskaeg LINNAKULTUURI KUJUNEMINE Tallinn keskajal Keskaegsete linnade ja linnakultuuri kujunemisloost võib esile tuua 4 võtmesõna: Käsitöö uuendused käsitöös, käsitöö eraldus põllumajandusest, Kaubandus kaupmeestel oli kasulik kaubelda oma tahtmist mööda, mitte feodaalide võimu all, Turvalisus linn oli kaitstud müüriga, Soodne asukoht linnad tekkisid liiklusteede sõlmpunktide lähedale. Linna 2 keskpunkti: Turuplats oli linna süda, seal toimusid üritused ja kauplemine, seal asus ka raehoone, kus käis koos linnavalitsus ehk raad. Tallinna raekojaplats · Katedraal väärtushinnangud erinesid sellest, mida kuulutas katolik kirik Tallinna Toomkirik, vanim kirikutest Tallinnas Kolm valdkonda, mis feodaaltsivilisatsioon kultuurikeskme kloostrist linna üle kandsid: Haridus...
ÜLIKOOLID KESKAJAL 10.Klass ÜLIKOOLIDE TEKE Ülikoolide ja hariduse teket soodustasid: · Lääne- Euroopas kasvasid linnad kiiresti · Vajadus oli kaitsta linnaõigusi · Kirik vajas kirikuõigust · Kiire kultuuri ja majanduse areng · Huvi teaduse ja hariduse vastu · Nõutus haritud inimeste järgi ERINEVAD KOOLID · Kloostrikool- õppeasutus, mis kuulub kloostri juurde. · Linnakoolid · Toomkool ehk katedraalikool- õpetus oli vaimulik, kuid õpilasteks oli ka mittevaimulikke, õpetati peamiselt vaimulike järelkasvu · Ametikool- rõhk oli arvutamisel ja raamatupidamisel VANIMAD ÜLIKOOLID Ülikoolid kujunesid välja 11-12 sajandil · Bologna ülikool Põhja-Itaalias- arvatakse, et see asutati 1088 aastal. · Sorbonne ülikool Pariisis- rajati umbes 1160 aastal. See ülikool kujunes keskajal mõjukamaks ja skolastika keskuseks. ...
• Thukydidese teost jätkas Xenophon oma teosega ”Hellenika” https://nn.wikipedia.org/wiki /Thukydides https://en.wikipedia.org/wiki/Xe nophon Kirjandus muutus • Hellenismiajastu ajaloolased pöörasid kõnekunsti ehk retoorika mõjul suur tähelepanu kunstipärasele välendusviisile
pereelu konfliktid, armastusteemad (,,seebiooper"). Tragöödia mõju (motiivid Euripideselt). 66. Loetle nn uue atika komöödia tegelastüüpe. armunud, kergemeelne noormees, hooplev rikas sõjamees, ahne kupeldaja, pahur ja kitsi vanamees (noormehe isa), jonnakas ja õel naine, salakaval (mõnikord ka heasüdamlik) hetäär, leidlik ori (noormehe abiline), väle ümmardaja või vana ustav amm (naistegelase abiline), priileivasööja parasiit, libekeelne kokk 67. Kirjelda kõnekunsti ehk retoorika rolli kreeka kultuuris. Eriti oluliseks sai kõnekunst demokraatlikus Ateenas, kus kõik kodanikud võtsid osa koosolekuist ja kaitsesid ennast kohtus. 68. Kes olid sofistid? rändavad kõneõpetajad, pragmaatiline lähenemine (kõne peab veenma, tõde pole oluline), samas olid mitmekülgselt haritud 69. Millist kuulsat kõneteoreetilist teost tead? Aristotelese ,,Retoorika" 70. Kirjelda Aristotelese kõneteooriat teoses ,,Retoorika".
nimetada aristotelest(samuti 4-5saj). aristotelese tähtsaim semiootiline traktaat on tõlgendamise kunst muutus pärast 19 saj filosoofiliseks nn alaks. aristotelesel on teine semiootiline vaatenurk kuidas me saame mingisugusest märkide kogust sisu loogika väljendub keeles, grammatikas. me suudame aru saada asjadest sp et oskame loogiliselt mõelda. troop mõttefiguur(võrdlus metafoor jne) retoorika tegeleb figuratiivse tõega. kõnefiguur ei tekita raskuseid(pole oluline et kas sõna ei tähenda seda mida ta noh ei tähenda) SINEKDOHH(metonüümia 1 liik) pars pro toto osa terviku asemel(eesti-hollandi jalkamats kus sõna sõnalt ei mänginud eesti hollandiga vaid väike osa hollandist võistles väikse osa eesti vastu). metafoor ülekandmine. aristotelese järgi on metafoor lühendatud võrdlus.
Innocentius III (paavst)-teda peetakse kõige aegade võimsamaks paavstiks ,kes algatas ka eesti alade ristiusustamise VAIMULIKUD ORDUD- Benecliktiinid ,Tsistertslased,dominiiklased,Fransiskaanlased Benedictuse reegel Pühak- on püha isik; inimene, keda (religioosselt) austatakse. Reliikvia- on religioosse tähendusega säilmed, tavaliselt seotud religiooni seisukohalt oluliste isikutega. Ketser- isik, kes kaldub kõrvale kiriku õpetusest HARIDUS 7 Vaba kunsti: 1) Grammatika 2) Retoorika 3) Dialektika 4) Geomaatria 5) Aritmeetika 6) Astronoomia 7) Muusika Õppevormid : 1) Loeng 2) Dispuut NELI TEADUSKONDA * KUNSTIDE TEADUSKOND * ÕIGUSTEADUSKOND * ARSTITEADUSKOND * USUTEADUSKOND * ÜLIKOOLI ASTUSID TAVALISELT 14-15-AASTASED POISID. NÕUTAV OLI LADINA KEELE OSKUS. TAVALISELT KESTIS ÕPPEAEG KAHEKSA AASTAT SKOLASTIKA · NII NIMETATAKSE KESKAEGSET FILOSOOFIAT · EESMÄRGIKS VÕIMALIKULT HÄSTI TUNDMA JUMALAT
Gaius Julius Caesar (100-44eKr): Kõnemees, kirjanik, riigimees, julm väejuht. Kalendrireform(juulikuu kalender) Sõnavalik ja keelekasutus kõnekunsti ja kirjanudse aluseks Venj, vidi, vici! Tulin, nägin, vallutasin! ,,Märkmeid kodusõjast" võitlus Pompeiusega ,,Märkmeid Gallia sõjast" M. T Cicero: Kõnemees, riigimees, kirjanik Kõnekunsti sümbol Pater partriae Retoorika ja filosoofia kõned Täiuslik kõne Tõestus, nauding, mõjutamine Publius Vergillius Maro (70-19eKr): Luule Lüürilised Tundeavaldused Mõtisklused Piltlikud luuletused Teravad kallaletungid 2teost: ,,Burcoica" heksameetis ,,Georgica"
saj eKr 5. saj pKr) peale seda algab keskaeg 2. Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid? Arhailine ajajärk (kuni 5. saj alguseni eKr): kangelaseepika (Homeros), didaktiline eepika (Hesiodos); lüürika (eleegia, jamb, monoodiline ja koorilüürika) Nn klassikaline ajajärk (vahel ka ,,Atika ajajärk", 5.4. saj eKr): tragöödia (Aischylos, Sophokles, Euripides), komöödia (Aristophanes), ajalooproosa (Herodotos, Thukydides, Xenophon), retoorika (10 kõnemeest, neist tuntumad Isokrates, Demosthenes, Aischines, Lysias), filosoofiline proosa (Platon, Aristoteles) Hellenismi ajajärk (4. saj lõpp 1. saj lõpp eKr): uus komöödia (Menandros), Aleksandria luule (Kallimachos, Theokritos, Apollonios Rhodoselt), kataloogid (Aratos), ajalookirjandus (Polybios) Rooma ajajärk (1. saj lõpp eKr 5.-6. saj pKr): nn kirev kirjandus (Lukianos,
Barbarid tungisid Rooma aladele, mille tõttu tuli hariduses, teaduses ja kogu kultuuris järsk langus. Vaimulikud olid ainsad kirjaoskajad. Antiikfilosoofia asemele tuli katoliiklik teoloogia. Kauaks unustati loodusteaduste põhisaavutused. Naeruvääristati antiikautorite teesi, et maa on kerakujuline (inimesed pea alaspidi) Kõigest hoolimata tunnustas kirik ka ilmalike teadmiste vajalikkust. Teadused jagati seitsmeks vabaks kunstiks, kahte rühma: *triivium - grammatika, retoorika ja dialektika. *kvadriivium - aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika. Neid õpetati vana-roomaga võrreldes tunduvalt kärbitult. Euroopa ülikoolide rajamine Koolide rajamise tõukejõud on haridust ja teadust hindavate inimeste olemasolu. Ühe teadusharu kõrgkool ei kuulu ülikooli mõiste alla. Vanim ülikool - Bologna ülikool 1119 (privileegid 1158) - Õpilaste organisatsioon, mis palkas endale ise õpetajaid - doktoreid. juhtis rektor. 12. saj Pariisi ülikool, juhtis kantsler.
8. Ladina keele perioodid : Rooma kirjanduse perioodid : 9. Arhailine ajajärk (VI-IV eKr); 1) Kirjanduse alged (? – 241 eKr), iseloomustus, autorid, peamised jooned Kirjanduse alged Rahvaloominguline ajajärk 10. Eelklassikaline periood (III-II eKr); 2) Arhailine ajajärk (240-80 eKr); iseloomustus, autorid, peamised jooned Kreeka eeskujudel kujunesid välja kirjanduslikud žanrid. Eeposte loomine. Draama ja retoorika areng. 11. Klassikaline ehk kuldne ladina keel(I eKr); 3) Kuldne / klassikaline ajajärk (80 -14 pKr); iseloomustus, autorid, peamised jooned Silmapaistvad luuletused. Kõrgetasemeline proosa. 12. Postklassikaline ehk hõbedane periood (I pKr); 4) Hõbedane ajajärk (14-117); iseloomustus, ausotrid, peamised jooned Seneca tragöödiad Filosoofiline proosa. 13. Hiline ladina keel (II-VI pKr). 5) Hiline ajajärk (eraldi: II ja III-VIss.);
Kreeka jumalad võeti omaks põhjusel, et rooma usundis polnud jumalad veel kuigi karakteriseeritud. Roomlastele pakkusid 3.saj ekr huvi vanad zanrid nagu eepos, tragöödia ja komöödia Rooma kirjanduse rajajaks oli endisest orjast kirikuõpetaja Livius Andronicus. Vanakreeka retooriline ja filosoofiline proosa Proosakirjandus hakkas Kreekas arenema 6.saj ekr peamiselt kolmes suunas: filosoof. , ajalooline ja retooriline. Reetor-kõnemees ; Retoorika kõnekunstiteooria Demosthenes: säravaim kreeka kõnemees ja filosoofilise proosa meister. Sokrates: mees kes ei kirjutanud midagi, kuid tema õpilased jäädvustasid nn sokraatilisi vestlusi. Platon: Sokratese õpilane ja tema õpetuse põhilisi kirjapanijaid. Aristoteles: Platoni kuulsaim õpilane ja antiikaja tähtsaim mõtleja. Herodotos: Ajaloo isa, kes jäädvustas Kreeka-Pärsia sõdade ajaloo. Vanakreeka ja rooma komöödia
MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise eriala EV-1-Q-E-Tal Maria Parts MIDA MA VÕIKSIN TEHA, ET MINUST PAREM ESINEJA SAAKS Essee Juhendaja: Janek Tuttar Tallinn 2010 2 Kõnekunst on ilmselt sama vana kui on keel. Retoorika, põhinedes Kreeka-Rooma traditsioonidel (Aristoteles, Quintilianus) moodustas keskaegse triviumi ühes grammatika ja dialektikaga. Retoorika algeid tunti juba Egiptuses, Babüloonias ja Assüürias. Vana- Kreeka orjandusliku demokraatia tingimustes omandas vaba kodaniku kõne ühiskonnas väga olulise tähenduse. Eestikeelse kõnekunsti algus jääb 19. sajandisse. Mida saaksin teha selleks, et esinejana paremaks muutuda?
Aristoteles Aristoteles oli Kreeka filosoof ja õpetlane. Temast sai üks Platoni andekamaid õpilasi. Filosoofia on tema käsitluses ontoloogiline. Tema teaduslik pärand on rikkalik, teosed hõlmavad peaaegu kõiki peamisi teadusharusid: loogika, füüsika, psühholoogia, eetika,politoloogia, majandusteadus, retoorika ja poeetika. Tema väärtuslikuim teadustest on filosoofia, mis uurib olemise printsiipe ja algpõhjusi. Aristoteles väidab, et inimesed ise loovad hüve ja õnne mõisted kooskõlas eluga, mis neil on. Nagu öeldakse, igaüks on oma õnne sepp. Eriti kõrgelt hindab Aristoteles armastust. Armastust on kolme liiki: armastus kasu pärast, armastus naudingu pärast ja armastus, mis tugineb voorusele. Kõrge eesmärk ja voorus, mille poole inimesed püüdlevad, on õnn. Üksnes
oma hoolde noore Aleksandri kasvatuse. Aleksandri ühendamiskirg sai osa oma jõust ja suurusest oma õpetajalt. Kui Aleksander läks maailma vallutama, läks Aristoteles rändama ja tuli tagasi 334.a.eKr kus ta elas 12 aastat juhatades oma kooli Lykeion'i. Tema lemmikmeetodiks oli vaatlus. Aristotelese kirjutised Loogikaalased tööd Teaduslikud teosed: füüsika, taevast, kasvatamisest ja mandumisest, meteoroloogia, looduslugu, hingest, loomade osa, loomade tekkimine. Esteetilised teosed: Retoorika, poeetika. Filosoofilised teosed: Eetika, poliitika, metafüüsika. Aristoteles suri 62 aastaselt juues mürki, olles süüdistatud jumalasalgamises. Olümpiamängud Ülekreekalise võistlusena oli neil silmapaistev osa kreeka identiteedi ning linliku tsivilisatsiooni kujunemisel. Olümpia oli üks Kreeka tähtsamaid pühapaiku. Zeusi sünd-Jumalate ja inimeste käskija Kronos kartis ennustust"et ta sureb oma poja käeläbi" ja sõi ära kõik oma lapsed. Tahtes päästa
2. Palvus 3. Annetamine 4. Paast 5. Palverännak Koraan – Pühakiri Mošee – Islami pühakoda Meka – Muslimite pühalinn Kaaba tempel – Meka linnas olev tempel Ristisõjad Põhjusteks: Usuline vaimustus ning võimuiha Clermont kirikukogul kutsuti üles rahvast muhamedlasi Pühalt Maalt välja ajama Tulemus: Ebaõnnestus Haridus Vaimuli Alamaste o Grammatika, retoorika, dialektika. Ülemaste o Aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika. Linnad Tsunftid Ametialade järgi koonduti tsunftidesse o Väljaõpe, turu kaitsmine, hinna ja kvaliteedi kontroll Tsunftijänes – Tsunftiväline käsitööline Skraa – Tsunfti põhikiri Meistriks saamine: o Õpipoiss, Sell, Meister Gildid Keskaegne ametiühendus o Kaitses oma liikmete huve
Haridus keskajal Koostajad: Hanna-Liisa Moks ja Hedvig Andrejev Koolide teke: Linnaelanikkonna pidev kasv Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalikoolid ehk toomkoolid Kirjaoskamatus muutus tarvilikumaks Põhikoolide ja ametikoolide ehk abakusekoolide rajamine Põhikoolid- kaupmeeste ja käsitöölistele jaoks Ameti ehk abakusekoolid- arvutamine, raamatupidamine Õpetati lihtrahvast ladina keele asemel enamasti emakeeles Kooli süsteem: Kiriku ja kloostri koolide õppetöö sisuks sai kreeka- rooma haridussüsteemist ülevõetud seitse vabakunsti (grammatika; retoorika; dialektika; artimeetika; geomeetria; astronoomia ja muusika+kirjandus) Kool oli kolme astmeline Kõrgema astme õpetust andsid keskajal ülikoolid Ladina keeles Algastme kool: Algastme koolides õpiti: 1.Grammatikat (keele reeglistik) 2.Retoorikat (suulise ja kirjaliku kõne oskus) 3.Dialektikat (vasturääki...
Loov ehk poeetiline 2. Praktiline ehk eetiline 3. Teoreetiline ehk filosoofiline teamine 2.Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus on teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest Taevased: Kehalised: füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia Kehatud: teoloogia, psühholoogia, matemaatika Maised: eetika ja riigitarkus Tehnilised: loogika, dialektika, retoorika 3.Kuidas filosoofiaga alustada?Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofia algab ekistentsiaalsest situatsioonist, inimese eksistentsiaalse situatsiooni lahti mõtestamisest. Aristoteles filosoofia algab imestusest. Hegel ja Heidegger filosoofiaga ei saagi algust teha, me kas oleme alati selle sees või jääb see meile alati võõraks. Descartes radikaalsest kahtlusest. Kõik seatakse kahtluse alla. Kui jääb järgi midagi, milles
3) heloodid (orjad) Et hoida suuremat osa elanikkonnast kontrolli all, selleks oligi vaja sõjaväestatud ühiskonda. Umbes 7-aastaselt algas poistel erikasvatus Sparta valitsemine: rahvakoosolek valis 30-liikmelise geruusia (liige pidi olema vähemalt 60- aastane) Gerontokraatia 5 efoori (riigiametnikud) [seal oli 2 päritava võimuga kuningat] Võimukorraldus oli aristokraatlik Agõge kasvatus Spartas b) Ateena riik Kasvatus oli palju mitmekülgsem, paideia, retoorika (kõnekunst), grammatika, ajalugu, loodusteadused, füüsiline kasvatus, gymnasion (spordi tegemise koht). Ei toimunud laste selekteerimist. Ateenas on demokraatia. Kuidas valitseti? Ametnikud valiti liisku tõmmates. Kõrgeim võimuorgan oli rahvakoosolek. Seal osalesid täiskasvanud meeskodanikud. Rahvakoosolek ekleesia (6000 inimest) Liisku tõmmates valiti 10 strateegi (riigi ametnikud) Liisku tõmmates valiti ka vandekohtunikud
Vastused 1. loengu kohta Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia – tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese järgi on olemas järmised teadmise tüubid: loov teadmine (oskus luua midagi), praktiline teadmine (teadmine, mis võimaldab õnnelikult ja hästi elada, Aristoteles nimetas seda ka eetiliseks teadmiseks), teoreetiline teadmine (teadmine sellest, mida ei ole vaja millegi muu jaoks kui ainult iseenda pärast). Just viimase kohta, teoreetiline teadmine, käib sõna sofia - tarkus. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Klassikaline ettekujutus tarkusest on teadmine jumalikest (füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia, matemaatika, teoloogia, psühholoogia) ja inimlikest (eetika, riigitarkus) ja tehnilistest (loogika, dialektika, retoorika) asjadest. Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohti selle...
Minu teada peaks, kui ma nüüd õigesti arvutan, täna see kümme päeva ka täis saama.» Jaakson: «Kas te lähete siis kohtusse?» Savisaar: «No midagi ei ole teha, kuulake mu vastust tähelepanelikult, saate aru.» Te võite Savisaare vastust Jaaksoni kas-küsimusele, kus vastus saab olla kas «ei» või «jah», lugeda kas või kümme korda, aga vastust te sealt välja ei loe. Demagoogia on läbi aegade olnud poliitilise retoorika üks olulisemaid võtteid võimule pääsemisel ja oma vestluspartneri alavääristamisel. Selles pole midagi imelikku ega üllatavat, et Savisaar valdab seda võtet suurepäraselt. Ajakirjaniku väide mõnitamise kohta on sügavalt eksitav. Mitte kuskilt ei ole võimalik välja lugeda, et küsijat on mõnitatud, küll on selge, et vastust oma küsimusele ta ei saanud. Jätta vastuses otsad lahtiseks e anda mitmeti mõistetav vastus on väga vana ja effektiivne
Cambridge'i ülikool alustas tegevust 13. sajandi algul. Hispaania kõrgkoolidest sai kõige tuntumaks arstiteaduse keskus Salamanca ülikool. Saksamaal tekkisid ülikoolid alles 15. sajandil ja Põhja-Euroopas veelgi hiljem esimene oli siin 1477. aastal asutatud Uppsala ülikool Rootsis. Õppetöö ülikoolis Ülikooli stuudium sai alguse seitsme vaba kunsti õppimisega. Neist kolm esimest: grammatika ehk kirjutamine, retoorika ehk kõnekust ja dialektika ehk arutluskunst moodustasid alamastme. Neli järgmist: aritmeetika ehk arvutamisõpetus, geomeetria ehk ruumilisi kujundeid käsitlev matemaatika haru, astronoomia ehk täheteadus ja muusika,mis hõlmas ka kirjandust moodustasid ülemastme. Peamised õppetöö vormid olid loeng ja dispuut. Loengus seletas õppejõud üliõpilastele raamarutes kirjapandut, vahel lihtsalt luges raamatut ette. Oma kõrge hinna ja käsitsi kirjutatud
temaatika. Thukydides oli veendunud ratsionalist, kes ei tähtsustanud religiooni mõju ühiskonnale, samuti sai täpselt kirjutada vaid konkreetsetest sündmustest. 39. Iseloomusta sofistide õpetust, nimetage esimese põlvkonna tuntumaid sofiste. Sofistid oli 5. ja 4. sajandil eKr tegutsenud kreeka mõttetargad, kes olid erudeeritud paljudes valdkondades ja püüdsid oma teadmisi süstematiseerida. Teadmiste keskmes oli poliitiline retoorika, avalik kõneoskus. Sofistid olid relativistid ning nad oskasid musta valgeks rääkida, nende arvates sai esitada iga asja kohta kaks vastandlikku argumenti. Tuntumad sofistid olid Protagoras, Antiphon, Gorgias. 40. Kirjelda sofistide ja hippokraatikute arvatavat mõju Thukydidesele. Sofistid olid relativismi usku ja vältisid kindlaid teese, ka Thukydidest iseloomustab antiteetiline väljendus, vastandlike seisukohtade esitamine, sofistidele omane tõenäosuse argument
Trooja tsüklist. Ta sai ka Rooma dramaatikas juhtivaks Kirjutati värssides ja kanti ette mitmesuguste mängudel Komöödias säilisid kreeka süzee ja kreeka tegelased Näitlejad kandsid kreeka riietust, milles tulenes ka zanri nimetus. Roomlaste teatris puudus koor Koosnesid dialoogiga vaheldivaist retsitatiividest ja sooloaariaist Proosa Esimesel ajajärgul tõusid esile filosoofia ja retoorika. Kunsti sõna sai poliitilise võitluse vahendiks. Proosaga puhastus ka klassikaline kirjanduslik kel, nn. Kuldne (ladina keel.) Varasemast ajast oli proosa eelkäija väljapaistev Marcus Porcius Cato (234-49 eKr) Cato oli surkõnemees ja entsüklopeediliste teoste autor. Võitles vanade Rooma kommete säilitamise eest ja kreeka mõjude liigse leviku vastu. Tema lause on ``Ceterum censeo Carthaginem esse delendam``(Muide ma arvan et kartaago tuleb hävitada)
Muutused tehnikas ja teaduses keskaja jooksul Keskaja algus on 14.sajandil itaalias ja lõpp 16.sajandil kesk-lääne euroopa ja kirkiu lõhenemisega. Tekis kristluse kui ka lutherluse usk.Kiriku võim taandus, üha enam hakkas rahvas arendama end teaduses kui ka tehnikas ning väärtustati üha enam inimest ja siis jumalat. Varakeskajal olid vaimulikud ainsad kirjaoskajad ning keda huvitas haridus ja teadus pidid astuma kloostrisse.Antiikfilosaafia asemele tuli katoliiklik teoloogia, moraal sai usulise rüü. Enamasti toetusid teadmised ja teadus antiigi aja järgi.Kauaks ajaks unustati loodusteaduse põhisaavutused, eriti kui kirikule nad ei meeldinud, näiteks: antiikaja filosaafid üritasid rahvele selgeks teha, et maa on kera kujuline, seda peeti naeruväärseks ning arvati ,et teisel pool makera peaksid inimesed peaksid siis pea alaspidi käima.Väga palju hävitati vanaaja teadme tekste klostrites, et kasutada kallist pärgamenti usulist...
KESKAJA HARIDUS JA KOOLID Käty Kuusemets 10 H Kloostrikoolid varakeskajal Seoses kultuuri ja hariduse allakäiguga varakeskajal jäid Lääne- Euroopas peaaegu ainsateks kirjaoskajateks vaimulikud ja hariduskeskusteks kloostrid. Kloostrikoolide eesmärk oli vaimulike ettevalmistamine. Elementaarse hariduse võisid omandada ka nunnad. Haridus oli vaimulik: peatähelepanu pöörati Piiblile ja kirikuisade teostele, samuti ladina keelele, milles õppetöö toimus. Linnakoolide teke Kloostrikoolid ei kaotanud oma tähtsust kõrgkeskajalgi, kuid linnade ja majanduse kiire areng tõi muudatuse ka haridusse. Linnaelanikkonna pidev kasv tekitas tarviduse sealgi koolide järgi. Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalkoolid ehk toomkoolid, kus õpetus oli endiselt vaimulik. Kirjaoskus muutus tarvilikumaks ka käsitöölistele ja kaupmeestele. Seetõttu asutati linnades põhikoole, kus käsitööli...
kooli advokaadiks õppima • Aastal 369 jäi Augustinuse koolitee katki • Aastal 371 asus Augustinus retoorikat õppima • Õpingutes oli väga edukas ning õppis innukalt Augustinus õpetajana • Naasis aastal 373 tagasi kodulinna ning õpetas seal kirjandust ja grammatikat • 374. aasta avas Kartaagos retoorikakooli • Aastal 383 kolis ta Rooma ning avas seal uue retoorikakooli • Töötanud aasta õpetajana Roomas, hankis endale Milanos retoorika munitsipaalprofessori koha Preestrina Aafrikas • Aastal 388 asus tagasi Aafrikasse Tagaste linna, kus asutas kloostri • Aastal 391 pühitses lähedalasuva Hippo linna preester ta piiskopiks • Augustinus asus elama Hipposse, töötades seal preestrina omaenda kloostris kuni surmani Augustinuse kuulsamad teosed • ‘’Pihtimused’’ – maailma esimene tõeline autobiograafia; üks ta suurematest ja kuulsamatest teostest, on kirjutatud barbarite
Sofia- tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia käib teoreetilise teadmise alla. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus on teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest. Tarkus on teadmine taevalikest ja maistest asjadest. Taevased asjad: kehalised asjad ( füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia ), kehatud asjad ( teoloogia, psühholoogia, matemaatika ) Maised asjad ( eetika ja riigitarkus ) Tehnilised asjad ( loogika, dialektika, retoorika ) 3. Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Lähtuda meeleolust. Mitmed filosoofid on väitnud, et olulisem on alustada sellest, et tabada ära õige meeleolu, millest filosoofia lähtub. Aristoteles on öelnud, et filosoofia algab imestusest. Ka müüdid algavad imestusest. Ehk siis miks on asjad nii nagu nad on ja miks maailm on selliseks saanud nagu ta on. Paljud filosoofid on väitnud, et filosoofiaga pole üldsegi võimalik algust teha
'Meie' nimi tekib siis, kui 'neile' on nimi pandud. Võõrastel ei ole keelt erinevalt 'meist', ta ei ole eriti arukas ega üldse täisväärtuslik inimene. Traditsiooniline ühiskond on põhimõtteliselt ükskeelne. Inimene on kultuurivälisega kui subjektiga pidevas dialoogis. Füüsiline ja sümboolne reaalsus on üks ja sama. Piir on oluline osa kultuurist, ta on kiirendatud semioosise ala, aga ka konfliktide keskus. Piiride tõmbamisest kasvasid välja retoorika, juura ja filosoofia. Piiriga on tugevalt seotud linn. Linnad ei arene küladest, ta on loomuselt hoopis teistsugune - heterogeenne (kindlasti mitte ühe rahvuse linn). Eitab traditsioonilist kultuuri, on kultuuri antitees. Linn kajastab kosmoloogilist mudelit (nagu mandala, on universumile isomorfne): keskel on väljak, kuigi muidu ei ole linnas üldse ruumi. Väljak on kommunikatsiooni ala, selle ääres on kirik, turg ja raekoda. Samuti on linnal kindlasti müür
(seda arenemist võib lugeda ka treeninguks) 20a löödi kannupoiss rüütliks. Rüütel kaitserelvadeks olid keha katvad turvised. Rüütlid pidasid jahti ja elasid linnused Meeste osavuse testimiseks korraldati turniire 12. sajandil rajati esimene ülikool, sest tekkis vajadus haritud spetsialistide järele. Ülikooli juhiks on tänaseni rektor ja teaduskonna juhiks dekaan, mõlemad valisid õpetajad ja professorid. Ülikoolides õpetati 7 vaba kunsti, millest kaks olid retoorika ja grammatika. Kui 7 vaba kunsti olid selged, sai õppida teoloogiat. Õppetöö käis läbi loengute ja dispuutide. Seitse vaba kunsti. – aritmeetika, geomeetria, astronoomina, muusika, grammatika, retoorika, dialektika Ristisõdade põhjused. – Paavst soovis tugevdada oma mõju, soov levitada ristiusku, Talupojad soovisid saada maad ja vabaneda pärisorjusest, Feodaalid ihkasid vallutada maid Seitse sakramenti. – ristimine, konfirmatsioon, armulaud, pihtimine, viimne võidmine,
"Kirik, kui kesksaja kultuurikandja" Pärast barbarite sissetungi Rooma riigi aladele toimus teaduse, hariduse ja kogu kultuuri järsk langus. Kiriku osa hariduse ja kultuuri edendamisel kasvas. 5. sajandil süstematiseeriti antiikaja teadused 7 ,,vabaks kunstiks". 6. sajandil need rühmitati: 1. kvardiivium: aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika 2. triivium: grammatika, retoorika, dialektika 11.-13. sajandil hakkasid Euroopas kujunema ülikoolid. Ülikooliks ei peeta ühe teadusharuga kõrgkooli. Euroopa vanimaks ülikooliks peetakse 1119.a. asutatud Bologna ülikooli. 12.saj. Pariisi ülikool ja Oxfordi ülikool 13.saj Cambridge'i ülikool ja Salamanca ülikool Sellest järeldub, et keskajal pandi haridusele väga suurt rõhku, ning avati palju uusi ülikooli mis töötavad tänapäevalgi.
Vana-Rooma Asub Appenniini poolsaarel. Jagunes geograafiliselt kolmeks: *Põhja-Itaalia-gallialased (geldid) *Kesk-Itaalia- etruskid, itaalikud, samniidid *Lõuna-Itaalia- kreeklased Piirkond oli nii jagatud u. 8.saj. eKr. Kronoloogiline ülevaade: 1. Kuningate aeg (8.-6.saj. eKr) -Romuluse ja Remuse legend 2. Vabariigi aeg (res publica) ( 6.-1.saj. eKr) -Kodusõdade aeg (2.-1.saj. eKr) 3. Keisririigi aeg -Varane keisririik (1.saj eKr-3.saj.) -Hiline keisririik (3.saj.-5.saj.) Etruskid ja Rooma riigi algus Etruskid-esimene kõrgkultuur Itaalias Linnriigid. Linnriike oli kokku 12, neil oli valitav kuningas, seal toimus laiaulatuslik orjapidamine ja naistel oli ühiskonnas suur osatähtsus. Kultuur-kõrgeltarenenud põllumajandus ja kunst, surma osatähtsus religioonis, ennustamise suur tähtsus. 753. a. eKr- Rooma linna asutamine Riik. Seadused. Sõjavägi. 510. a. eKr-Res Publica (Vabariik) Kõige olulise...
). · Keskaegne kooliharidus: - Keskaegne kooliharidus oli suurel määral kiriku kontrolli all: koolid asusid peamiselt kloostrite ja kirikute juures, õpetajateks / õppejõududeks olid peamiselt vaimulikku seisusesse kuuluvad mehed ning õpetus tugines Piiblile. - Kogu keskaegne õppetöö toimus ladina keeles. - Õpetus jagunes seitsmeks vabaks kunstiks: grammatika (kirjutamine) retoorika (kõnkunst) dialektika (vaidluskunst) geomeetria aritmeetika astronoomia muusika - Haridust anti esialgu ainult kloostrikoolides, mis valmistasid ette tulevasi vaimulikke. Koos linnade taastekkega hakati looma ka linnakoole (asusid tavaliselt kirikute juures), mille hariduse sisu oli veidi ilmalikum ja alates 12.sajandist ka ülikoole (esimeseks peetakse
sajandil Itaalia uushumanistide poolt. Euroopa keskaja algus: 476, Lääne-Rooma lagunemine. Euroopa keskaja lõpp: 1492, Kolumbus avastas Ameerika. Eesti keskaja algus: 1227, muistne vabadussõja lõpp. Eesti keskaja lõpp: 1583, Liivi sõja lõpp. Keskaja jagunemine: Varakeskaeg 5-11 Kõrgkeskaeg 11-14 Hiliskeskaeg 15 lõpp Mõisted: 7 vabat kunsti on keskajal välja kujunenud hariduskompleks, mille juured on juba antiikriigis. Aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika, grammatika, retoorika, dialektika. Dualism võitlus hea ja halva vahel. Skolastika keskaegne filosoofia, mille eesmärgiks oli hästi jumalaid tundmaõppida. Nad uurisid piiblit ning Vana-Kreeka raamatuid. Nad tõestasid piiblit, võrreldes allikaid. Skolastikud olid põhiliselt mungad. Kuulsaim skolastik on Aquino Thomas. Pärispatt ehk algpatt on inimese kaasasündinud rikutus või patusus. Rüütel rüütliseisus kujunes 10.-11.saj. Lääniaadlike seisus. Põhitegevus oli sõdimine oma isanda huvides.
rahva sünd. Vergilius on kõige kuulsam kirjanik antiikajast . Caesar(100-44eKr)Kõnemees,kirjanik,väejuht,riigitegelane,kes teostas reforme.Teosed-,,Märkmeid Gallia sõjast";"Märkmeid kodusõjast" Nendes on rohkesti teavet tollasest olustikust,tavadest,lahingupidamisviisidest ja relvastusest.Pidas sõnavalikut ning keelekasutust kõnekunsti ja kirjanduse aluseks. Cicero(106-43eKr)suurim Rooma kõnemees,riigitegelaneja kirjanik.Säilinud temalt 58 kõne,traktaate retoorika ja filosoofia alalt ning hulgaliselt kirju.Väitis:täiuslik kõnekunst seisneb oskuses kasutada kõiki traditsioonilisi kõnestiile .Peale eristiilide kasutas ta ka kõnedes toonimuutust Hesiodod.(7 saj.eKr)Vanim nimepidi tuntud Euroopa luuletaja,kelle autorsuses ei kahelda . Poeem ,,Tööd ja päevad" Sappho(6saj.eKr.)Esim. Naisluuletaja, Antiikajal kõige kuulsampoetess,elades Lesbose saarel.
Antiikaeg mõisted: Dionüüsiad-veinujumal Dionysose auks Atika maakonnas korraldatud pidustused(5päeva) kevadel auhinnaks luuderphust pärg, autor tegi muusika ja tantsulise osa, osalemine kohustuslik Protagonist-peaosatäitja kreeka draamas Orkestra-vana kreeka teatris pärislava ees asetsenud ümmargune ruum,kus koor laulis ja tantsis Theatron-antiikteatri laugele mäenõlvale ehitatud pealtvaatajate istekohad Deus ex machina-ootamatu kunstilahendus,mida kasutatakse teatris Tragöödia-kurbmäng,traagilise lõpplahendusega,traagilisel konfliktil põhinev näidend Polis-tüüpiline Vana-Kreeka linnriik,mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest Koomos-dionüüsiate 3 päeval toimunud rongkäik Koturn-antiiknäitleja kõrge tallaga jalats Kitoon-värviliste tikanditega kaunistatud varrukateta ülariietus Skenee-orkestra näitlejate tagaruum,ajutine lavaehitus,kus vahetati riideid Pronteion-piksemasin e. Suur trumm,millega teatati jumalate tulekust Ko...
Juudid keeldusid neid kummardamast. Miks Kristlus populaarne? · Kuna see levis vaeste hulgas. · Kristlus pidas kõiki võrdseks. · Saad taevasse, kui usud. Pontius Pilatus- Andis käsu Kristuse ristilöömiseks. Kreeka ja Rooma religiooni seos? · Jumalad (nimed) Mida muud lisas Rooma? · Geenius- Maokujuline kaitsevaim. · Laarid- Esivanemate hingede kehastused. · Nuumen- Hingestatud jõud. Ajaloo kuulsaim kõnemees: Cicero- Retoorika. Metseen- Kultuuri toetaja, sponsor. Keiser Augustus- I Rooma keiser, kehtestas ainuvõimu. Kuidas ära tunda, kumb on Peetrus ja Paulus? · Peetruse sümboli võtme abil. Peetrus löödi risti. PIIBLI OSAD, HEEBREA KEELES: Toora ehk Vana Testament: · Jeesuse elu ja tegevused. Uus Testament: · 4 evangeeliumi ja apostlite kirjad. Rooma kool: · Karm kord. · Käisid, kuni raha jätkus. · Raamatuid vähe. · Lugema õpiti kooris. · Ainult poisid.
PÕHINESID EELKÕIGE PIIBLIL JA VANAAJA ÕPETLASTE TARKUSEL. ÕPETUST JAGATI PEAMISELT KLOOSTRI JA KIRIKUKOOLIDES EESMÄRGIKS OLI ETTE VALMISTADA HARITUD PREESTREID JA MUNKI KOGU ÕPETUS TOIMUS LADINA KEELES SEDA OSKASID KÕIK HARITUD INIMESED EUROOPAS TALUPOJAD OLID KIRJAOSKAMATUD FEODAALIDE SEAS OLI HARITUD INIMESI VÄHE HARITLASKONNA MOODUSTASIDKI VAIMULIKUD KUI TEKKISID LINNAD, LOODI SEAL LINNAKOOLID. ALUMINE ASTE: GRAMMATIKA RETOORIKA DIALEKTIKA ÜLEMINE ASTE: GEOMEETRIA ARITMEETIKA ASTRONOOMIA MUUSIKA ESIMESEKS ÜLIKOOLIKS PEETAKSE 1119.a. BOLOGNA LINNAS PÕHJAITAALIAS RAJATUD KOOLI. * ÜLIKOOLI JUHTIS REKTOR * ÕPPEJÕUD OLI DOKTOR * VANEMAD ÜLIÕPILASED EHK BAKALAUREUSED (KES VÕISID KA JUBA
Proosa · jutustav kirjandus · tippaeg kuldsel ajajärgul · Kuldse aega iseloomustab: a) kodusõjad b) võimuvahetused c) kuskil 0. aasta kandis I triumviraat Caesar, Pompeius, Grassus II triumviraat Marcus Antonius, Octavianus, Lepidus · Spartacus ori Traakiast, tema juhtimisel toimus orjade mäss · retoorika tähtsus suurenes (sõda, poliitika põhiliselt) · filosoofia levik Marcus Tullius Cicero · 106 kuni 43 aastat eKr · kõnemees, filosoof ja riigimees · 14 kõnet Marcus Antoniuse vastu · tapeti Marcus Antoniuse käsilaste poolt · enamasti poliit- ja kohtukõned · suur osa tema kirjavahetusest säilinud · tema poolt öeldud tuntud väljend: ,,Oh ajad, oh kombed." Gaius Iulius Caesar · 100 kuni 44 aastat eKr
tarkusel. *Kooliharidus Kooliharidus oli keskajal suurel määral kiriku ja vaimulike hoole all. Õpetusi jagati peamiselr kloostri- ja kirikukoolides. Nende eesmärk oli ette valmistada haritud preestreid ja munki. Keskaegse haritlaskonna enamiku moodustasidki vaimulikud. Kohu õpetus toimus ladina keeles. Seda oskasid kõik haritus inimesed Euroopas. Õpetus jagunes seitsmeks vabaks kunstiks. Alumise astmemoodustas grammatika (kirjutamine), retoorika (kõnekunst) ja dialektika (vaidlemiskunst), ülemise astme aga geomeetria, aritmeetika, astronoomia ja muusika. Kui Lääne-Euroopas tekkisid linnad, loodi seal linnakoolid, õpetus neis oli sammuti kiriklik. Tavaliselt oli igal kogudusel oma kool, kus õpetas kohalik preester. *Ülikoolid Aja jooksul kasvas vajadus haritud inimeste järele. Kirik vajas õpetlasi, kes suudaksid teda kaitsta ketserlike vaadete eest, valitsejaid ning linnaisadel oli aga tarvis haritud seadusetundjaid
. võõrsõna: keeles mugavnemata laensõna( võõrad kultuurijooned) f;s, z /alguses b,d,g tsitaatsõna: sõna, mida kirjutatakse või hääldatakse vastavalt keele kombekohaselt, mis erineb eesti omast( nt : happy end ) barbarism: võõrapärane ja mittevajalik häälduskuju, sõna 2. Foneetika kui teadusharu puutepunktid : · füüsika (akustika) · patoloogia ( hääldus- kuuldeorganite vead) · füsialoogid ( häälikute moodustus) · psühholoogia ( häälikute vastuvõtt) · laulmine · retoorika Häälikusüsteemi jagunemine : · Konsonandid : kaashäälikud tagavad sujuvuse ja rütmi · vokaalid : täishäälikud tagavad kõlavuse, lihtsaimas vokaalsüsteemis i,a,u Läänemeresoome keeled : eesti,liivi,vadja, soome, karjala, vepsa, isuri keeled. kõrged ette - ü,i kõrged taha - õ ,u Praktika: 1. Vokaalide trapetsi keskkõrged ette - ö ,e keskõrged taha - o
politoloogia: ühiskonna poliitiline korraldus, väärtuste ja võimu küsimused, riikidevahelised suhted Poliitilised ideoloogiad Ideoloogia- sotsiaalse kogemuse alusraamistik, mis hoiab mingit üiskonda koos. Ideoloogia süsteemid: seletamine hindamine õigustamine orienteerumine programmeerimine mobiliseerimine Mõtteline korrastus Suhted: Ideoloogia ja filosoofiline süst. Ideoloogia ja usund ideoloogia, programm ja strateegia ideoloogia ja retoorika varjatud ja avalik ideoloogia valmis ja ad hoc ideoloogia Parem- ja vasakpoolsus Laver ja Hunt eristasid vasak- ja parempoolseid 5 küsimsue alusel: 1. Suhtumine avalikku omandisse 2. positiivne sotsiaalpoliitika 3. Alusideoloogiad: Liberalism- vabadus sotsialism- õiglus, solidaarsus Konservatism- vastutus, pärimus Rohelised?? Liberalismi põhiideed: Individualism Parlamentalism Võimaluste võrdsus Reformism Kirikuvastasus Liberalismi areng: Klassikaline liberalism
vabastuse tõendi kümneks päevaks. ,,Mul on saada ka kaks kuud puhkust," lisas TU. Kui ajakirjanik 23. novembril uuesti TU-ga ühendust võttis, sai ta teada, et direktor on vallandamisest loobunud. ,,Osa inimesi on lahkunud ja tööd on rohkem kui enne," sõnas TU rahulolevalt. II OSA Keeleline mõjutamine (lugege see peatükk läbi ja vastake allolevatele küsimustele) 1. Mis on suhtluse põhieesmärgid? 2. Klassikaline retoorika ja uus retoorika 3. Mille poolest erinevad kaks mõjutamise põhitüüpi (teoreetiline ja ateoreetiline argumentatsioon)? Tooge näiteid (muu hulgas tekstiliikide kohta). 4. Mis on argumentatsiooni lähtekohad ja argumenteerimisvõtted? 5. Leksikaalsed valikud otsese mõjutamisvõttena. Tooge näiteid. 6. Mida tähendab varjatud mõjutamine? Tooge näiteid. 7. Mis määravad teksti autori ja lugeja suhtlusolukorra? 8. Kuidas saab teksti autor lugejat mõjutada? 9
Uppsala ülikool, mis asutatud aastal 1477. Edaspidi sai lääne- ja Kesk-Euroopas avatud ülikoolidele eeskujuks Pariisi ülikool, kus olid kõige selgemalt välja kujunenud need jooned, mida peame tänapäevalgi ülikoolidele ainuomasteks. Kuna Pariisi ülikoolis oli 4 teaduskonda, siis jäi see arv pikka aega määravaks ka mujal. Õpinguid tuli alustada kunstide teaduskonnast, kus õpetati seitset ,,vaba kunsti": Grammatika, retoorika, dialektika, aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika. Pärast sellise laia üldhariduse omandamist võis valida usu-, arsti- ja õigusteaduskonna vahel. Ülikoolis tohtisid õpetada ainult need, kellel teaduskraad. Õppejõudude valitud juhti nimetati dekaaniks. Valdav enamik vanemaid ülikoole sai oma asutamisüriku ja privileegid paavstilt. Esimene, mille asutas riigivalitseja, oli Napoli ülikool, mis on asutatud aastal 1224. Ilmalikud võimud alustasid ülikoolide rajamist alles 16
välja kõige varem ja tekkimispaik oli Antiik-Kreeka. Stiilimõiste kujunemisloost Stylos (kreeka keeles sõna), stilus (ladina keeles pulk, millega kirjutati vahatahvlile; terav ots oli kirjutamiseks, lame ots kustutamiseks ja vaha tasandamiseks) ,,Tal on hea sulg" kirjutaja omapära Stiil- kõneolukorrale vastav keelekasutus Stilistika ehk stiiliõpetus sai alguse antiikajal, ta oli retoorika ehk kõnekunsti osa. Kreeka retoorikud eristasid kolme mõjutamise komponenti: logos, eetos ja paatos. Logos (kr k logos sõna, mõiste, üldine seaduspärasus) õige mõtlemise seadused ja vormid. Eetos (kr k thos komme, harjumus, olemus, karakter, meelelaad) kõneleja isiklik mõju kuulajale. Paatos (kr pathos kannatus, läbielamus) mõjutamine, apelleerimine tunnetele. 18. sajandil muutus stiili tähendus: kirjaliku kõne iseloomustusest üldise tähendusega
Haridus ja teadus keskajal Kloostikoolid varakeskajal Ainsateks kirjaoskajateks olid vaimulikud ja hariduskeskusteks kloostrid. Kloostrikoolide eesmärk oli vaimulike ettevalmistamine. Elementaarset haridust anti ka nunnadele. Haridus oli vaimulik, sest pea tähelepanu pöörati Piiblile, kirikuisade teostele, ladina keelele. Tähtsaim Rooma autor oli Cicero. Kreeka keelt ei osatud, kuigi tunti ka natuke vanakreeka autoreid, tuntuim Platon. Linnakoolide teke Linnade kiire kasv tõi kaasa vajaduse ka sealsetele inimestel hariduse järele. Rajati katedraalikoolid ehk toomkoolid, kus õpetus oli küll endiselt vaimulik, kuid õpilaste hulgas järjest rohkem vaimulikku seisusesse mittekuuluvaid poisse. Tekkis ka koole, kus anti ka õigusteadusealaseid kui ka arstiteadusealaseid teadmisi. Kirjaoskus muutus üha tarviklikumaks ka linlastele. Asutati linnades põhikoole, kus käsitööliste ja kaupmeeste pojad alghariduse said ja ametikoole ehk abakusekoole, ...
Käsitööliste ja kaupmeeste poegadele algharidus Ametikoolid ehk abakutsekoolid Põhitähelepanu kaubanduses tarvilikule arvutamisele, raamatupidamisele Ülikoolid Arenesid linnakoolidest XI-XIII sajandil Õppejõudude ja üliõpilaste ametiühendused Üliõpilased õpipoiste ja sellide seisuses Õppejõud meistrite seisuses Õppetöö ja omavaheline suhtlemine ladina keeles Õppetöö ülikoolis Stuudium sai alguse seitse vaba kunsti õppimisega: grammatika retoorika dialektika aritmeetika geomeetria astronoomia muusika Tänan tähelepanu eest! Kasutatud materjalid Kõiv, M. , Laur, M. 2007. Inimene, ühiskond, kultuur, II osa Tallinn: Avita http://www.giltroitsa.com/2007/06/medieval-town-ink.html 17.02.2012 http://users.trytel.com/~tristan/towns/townint7.html 17.02.2012 http://etc.usf.edu/clipart/44600/44685/44685_med_town.htm 17.02.2012
Iga noodimärk tähistab üht heli. Iga noot ja paus sai nüüd kindla vältuse ning vältused kindlad arvulised suhted. Keskaegne koolisüsteem koosnes kahest õpppeainete tsüklist, mis koondasid endasse nn seitse vaba kunsti: 1. Esimene tsükkel (trivium kolmik) oli suunatud loogilisele mõtlemisele ja arutluskunstile ning tema osad olid grammatika (õpetus keelst), dialektika (õpetus mõtlemisest) ja retoorika (õpetus kõnelemisest). 2. Teine tsükkel (quadrivium nelik) koosnes loodusteadustest: aritmeetikast, geomeetriast, astronoomiast ja muusikast. Muusikas eristati kolme suurt kategooriat. Sellele kolmikjaotusele pani aluse rooma filosoof Boethius, kelle kirjutised said aluseks kogu keskaegsele muusikateooriale. 1. Musica mundana universumi muusika, mis käsitleb kõiksuse, makrokosmose harmooniat, mis ilmneb taevakehade liikumises, looduse algelementides, aastaaegade
käsitleb Caesari enda võitlust Pompeiusega 49.-48. a. e.m.a. Mõlemad raamatus on ka rohkesti tevet tollasest olustikust, tavadest, lahingupidamisest ja relvastusest. Caesari keel on teaduslikult lihtne ja karge. Ta pidas sõnavalikut ning keelekasutust kõnekunsti ja kirjanduse aluseks. õp + ene Cicero (106-43) Marcus Tullis Cicero oli suurim rooma kõnemees, riigitegelane, filosoof ja kirjanik.Temalt on säilinud 58 kõnet, traktaate retoorika ja filosoofia alalt ning hulgaliselt kirju. Cicero kui kõnemehe tegevus põhines printsiipidel, mida ta käsitleb oma traktaadis "De oratore" (Kõnemehest). Teosed "Brutus" ja "Oratore" (Kõnemees) käsitlevad kõnekunsti ajalugu, kõnemeisterlikkust ja stiili. Filosoofilistes teostes "De natura deorum" (jumalate olemusest), "De finibus boborum et malorum" (Hüvede ja pahede piiridest) jt on Cicero elektik. Tema filosoofilistes vaadetes ühilduvad epikuurlaste ideoloogia, stoik, platonliku
Tähtsamaid teadmisi saadi piiblist. Keskaegne haridus ja teadus põhines eelkõige piiblil ja vanaaja õpetlaste tarkusel. Kultuur oli kosmopoliitne, s.t rahvustunnet eitav ideoloogia. Õpetust jagati põhiliselt kloostri-ja kirikukoolides. Eesmärk oli ette valmistada preestreid ja munki. Õpetus toimus ladina keeles. Talupojad olid kirjaoskamatud. Haritud inimesed olidki peamiselt vaimulikud. Õpetus jagunes seitsmeks vabaks kunstiks. Alumine aste: 1. Grammatika, 2. retoorika, 3. dialektika. Ülemine aste: 1. muusika, 2. geomeetria, 3. aritmeetika, 4. astronoomia. Esimene ülikooli rajati 1119. Bologna linnas. Keskaegsetes ülikoolides oli neli õppesuunda: kunstide teaduskond, usuteaduskond, arstiteaduskond, õigusteaduskond. Ülikooli astujad olid enamasti 14-15 aastased poisid. Õpe kestis tavaliselt 8 aastat. Keskaja lõpus toimus Eestis Liivimaa sõda(1558-83) 2. MÕISTED Islam on üks maailmareligioonidest. Islam on alates oma sünnist Araabias üle
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
