Vürtsikaubamdusest indiaga sai Portugali riigi monopol, millelt teeniti väga suuri kasumeid. 6. MAGALHAESI MEREREIS Algas Hispaaniast Sanlucari sadamast 20. septembril 1519. a. Ekspeditsioon koosnes 5st laevast ja 253 liikmest. Ekspeditsiooni eesmärk oli leide läänepoolne India-tee. Pärast Atlandi ookeani ületamist liiguti piki Lõuna Ameerika rannikut Ameerika lõunatipuni. Seal olev väin nimetati Magalhaesi väinaks. Edasi mindi üle Vaikse ookeani Filipiinideni, kus hukkus retke juht, kokkupõrkes pärismaalastega. 1522. aasta septembris jõudis koju vaid üks laev 18 inimesega- Läänetee indiasse oli avastatud aga seda kasutusele võtta polnud otstarbekas. 7. ASTEEKIDE, MAIADE, INKADE RIIGI- JA ÜHISKONNAKORRALDUS, RELIGIOON, HARIDUS JA KIRI, TEADUSE JA KULTUURI ARENG: SARNASUSED JA ERINEVUSED. ASTEEGID MAIAD INKAD · Riigi eesotsas pärandatava võimuga monarh
valged triibud mõlemal pool kaela. Pesitsusaja järgselt kaovad seljalt valged triibud. Nägu, kõri ja rind muutuvad valgeks. See liik sarnaneb Kirdekauriga (Gavia Pacifica). Eristuv valge mustriga tiibadel, mis on olemas aastaringselt. Isane ja emane Järvekaur on sarnased välimuselt, iseloomulikud veel sügav-punased silmad. Sigimine Järvekaurid on monogaamsed, mis tähendab, et nad elavad terve elu ainult ühe paarilisega. Paar püsib koos kogu nende retke ja talvitumisalal. Uued paarid kasutavad mitmeid sünkroniseeritud liigutusi nagu noka vette kastmised, hooga sukeldumine ja vee all ujumine. Paaritumine leiab aset vee pinnal asetseval pangal koheselt pärast pesitsusalale jõudmist. See liik eksponeerib suurt truudust paarilisega ja sageli kasutab linnupaar sama pesapaika igal aastal. Sigimisperiood algab mais või siis kui kevad endast juba piisavalt märku annab. Isane lind ehitab vajadusel pesa
Bondid. Peres peeti orje. Taluperede nooremad pojad, kellele kodus maavaldust ei jätkunud olid sunnitud põllutöö asemel otsima elatist kaubandusest ja mereröövist. Jagunesid viikingite salgad, hakkasid regulaarselt ründama Lääne-Euroopat. Siin nim. Skandinaavlasi normannideks. 13.Millised Euroopa piirkonnad kannatasid enim viikingite kallaletungide tõttu ? mis oli viikingite sõjaline edu aluseks ? Eriti kannatasid retke all Briti saared, Reini jüu suudmeala ja Põhja- Prantsusmaa. Sõjakäigud ulatusid ka Hispaaniasse ja Vahemere maadesse. Peamiselt rünnati kloostreid ja kindlustamata linnu. Euroopa valitsejad pikka aega võimetud nendevastu. Tungisid oma madala süvisega kiiretel laevadel, jõgesid lahkuda. 14.Nimeta Skandinaavia riikide peamisi arengujooni keskajaa lõpust 19.sajandini? Soome jäigi sajanditeks Rootsi võimu alla. 1809 läks soome Venemaale, 1917 tekkis iseseisev riik. Taani kaotas
23. aprillil 1919. Asutav Kogu valiti rindel, kuna muud kohta ei olnud ja valitavad olid sealsamas. Mais 1919 tõusis päevakorrale lahingutegevuse suunamine Eestist väljapoole, et säästa maad sõjapurustustest. Narva alt asus pealetungile Eesti ülemjuhatusele alluv Vene valgekaartlik Loodearmee, mis jõudis peagi Petrogradi lähistele. Lõunarindel vallutasid Eesti üksused Pihkva. Lätis murdis Eesti ratsavägi läbi Punaarmee rindest ning sooritas 200-kilomeetrise retke, jõudes Väina (Daugava) jõeni ja puhastades Põhja- Läti enamlastest. Juunis põrkas Eesti kokku uue vastasega Lätis tegutseva Saksa sõjaväega, kes polnud loobunud unistusest liita Baltikum Saksamaaga. Liikudes Riiast Põhja suunas kohtusid Sakslased Võnnu all Eesti väeosadega ning nõudsid viimaste tagasitõmbumist. Vastasseisust kujunes tõsine relvakonflikt, mis on tuntud Landeswehri sõjana. Neljapäevases heitluses Võnnu all surusid eestlased saksa rügemendid tagasi ning
Kivilinnuse varaseim etapp, kuhu kuulub kolmeruumiline ja kolmekorruseline pikliku torni-laadne majalinnus, valmis 15. sajandi alguseks. 15. sajandi I poolel toimus esimene linnuse laiendusetapp, mille käigus ehitati linnusele juurde sise- ja eeshoov, kõrge ja sakmelise kaitserinnatisega lõunamüür ning põhjatiib. Liivi sõja ajal, 1558. aastal langes Toolse linnus venelaste kätte, nagu paljud teisedki Ida- Eesti linnused ning 1581. aastal Pontus de la Gardie võiduka retke käigus vallutasid linnuse rootslased. Siiski arvatakse, et Toolse pääeses Liivi sõjast suhteliselt kergelt ning jäi varemetesse alles Põhjasõja käigus. Altja Kõrts Altja Kõrts asub Põhja-Eestis Lahemaa rahvuspargis. Esimest korda on ajalooürikutes Altjat ja selle lähiümbrust mainitud 1465. aastal, kui Annikvere mõisale kuulus samas paigas olev kalapüügikoht. Altja oli kõrtsiderikas küla. Rannakõrtsid olid esmajoones mõeldud meresõitjatele ja teekäijatele. 19
Seejärel kutsus ta enda juurde kõik, kes olid Issanda poolt. Tema juurde tulid kõik Leevi pojad. Ülejäänud, kes jätsid tulemata tapeti. Sellel päeval langes ligi kolm tuhat inimest. Taganud rahva hulgas range distsipliini, läks Mooses taas Siinai mäele ja valmistas Jumala näpunäidete järgi uued käsutahvlid. Nii sündisid tuntud juutide kümme käsku, mille kohta hiljem Jeesus ütles, et ta ei tulnud neid tühistama, vaid täitma. Mooses ise ei jõudnudki ära oodata suure retke lõppu. Egiptusest lahkumisest oli möödunud 40 aastat. 120-aastase mehe elulõng lõppes, kui jõuti Jordani jõe kaldale. Teisel pool Jordanit paistis tõotatud maa. Kümme käsku: 1. Sul ei tohi olla muid jumalaid peale Jehoova. 2. Sa ei tohi asjata suhu võtta Jumala nime. 3. Sa pead pühitsema hingamispäeva-sabatit. 4. Sa pead austama oma isa ja ema. 5. Sa ei tohi tappa. 6. Sa ei tohi abielu rikkuda. 7. Sa ei tohi varastada. 8. Sa ei tohi valetada. 9
Raad-linnavalitsus 1186- Hamburgi Breemeni piiskop pühitses Meinhardi siinseks piiskopiks 1196- liivlaste ristiusustamise etteotsa sai Berthold 1198- Berthold tõi liivimaale esimesed ristisõdijad 1200- 1201-Riia linna asutamine 1202- loodi mõõgavendade ordu. 1206-1207- liivlaste allutamine viidi lõpule 1208- ristisõdijate vägi tungis Ugandi maakonda 1210- piirasid eestlased Võnnu linnust lätlaste asulal; toimus Ümera lahing 1211- tegid mandrieestlased ning saarlased ühise retke vaenlase tagalasse 1212-1215- 21.09.1217- toimus Madisepäeva lahing. Lahingupaik oli Viljandi lähedal 1219- randus taanlaste suur laevastik kuningas Valdemar II juhtimisel Tallinna alla. 1220- suvel ilmus arvukas rootslase vägi Lääne-Eestisse ja vallutasid Lihula linnuse 1222- tulid taanlased kuningas Valdemar II juhtimisel Saaremaale ning asusid kibekiiresti kivilinnust ehitama 1223- 1224- Tartu langes. Ning läks võõravõimu alla
perekonda. 1748.aastal tegi lord Fairfax George’ile ülesandeks tema maad kaardistada. George’i vend suri, ning George’ ist sai vennatütre hooldaja. Samuti pidi ta pärima Mount Vernoni valdused, kui tütar oleks surnud lastetult. Prantslased sidusid samal ajal Inglismaa mõjupiirkonda jäänud Ohio jõel oma asustusi Suure järvistu kandis kolooniatega Mississippi ääres. Virgina kuberner Dinwiddie andis otsustas sissetungijad ära ajada ning korraldas retke Ohiosse. 1753. aastal sai pealikuks Washington, kuid ta löödi tagasi, tema vägi jäi kindlusesse lõksu ja sunniti alla andma. See polnud just paljutõotav algus tema sõjaväelisele karjäärile. Järgmiseks treenis Washington kindral Braddocki käe all ning mängis olulist rolli Braddocki armee jäänuste päästmisel. 1759.aastal abiellus ta Martha Custisi, rikka noore lesega. George’i vennatütar oli surnud lastetult, ning seetõttu päris Washington Mount Vernoni
03.08.1492-15.03. 1493 Kolumbuse reisid Ameerikasse Geograafilised avastused Vasco da Gama jõudmine ümber Aafrika Indiasse ( 1498) Esimene ümbermaailmareis 1519-1522 20. septembril 1519. aastal sõitis portugallane Fernao de Magalhaes(Ferdinand Magellan) (1480-1521) välja viie laevaga, pardal kokku 265 meest. Piki Lõuna- Ameerika idarannikut edelasse purjetades avastati La Plata laht ja uuriti Patagoonia rannikut, kuhu jäädi talveks. 1520. aastal jätkati retke, avastati Tulemaa ja nüüd tema nime kandev väin. Keerukast väinast läbisõit võttis aega üle kuu ning sealt jõuti 1520. aasta novembri lõpul ookeanile, mille Magalhaes nimetas hiljem Vaikseks ookeaniks. Läbiti Okeaania, jäid esimese saarestikuna teele Mariaanid ja seejärel Filipiinid. Pärast ekspeditsiooni juhi surma avastati Kalimantani saar. Hispaaniasse jõudis 7. septembril 1522. aastal tagasi ainult üks laev 18 mehega de El Cano juhtimisel. Abel Janszoon Tasman
1. Selgita loodusturismi mõistet laiemas ja kitsamas mõttes Laiem mõiste: kogu turism, mis toimub looduskeskkonnas, nt. rannapuhkus, suusamatk, talu või puhkemaja looduskaunis kohas. (reisimine, rändamine, matkamine) Kitsamalt: loodus on objekt, motivaator, eesmärk, nt. loodusfotograafia, kalaretk jõel, kopra- või põdrasafari. (majandusharu, turismitööstus, äritegevus, ettevõtlus) 2. Selgita turismivorme: maaturism, loodusturism, agroturism, ökoturism, säästev turism, seiklusturism, aktiivne turism, aktiivne puhkus, rekreatsioon, alternatiivturism, massiturism. Maaturism- maapiirkondades asetleidev, kohalikul kultuuripärandil ja elulaadil baseeruv väikesemahuline, kohalike inimeste poolt juhitud turism. Loodusturism on turismi vorm, mis keskendub looduselamuste pakkumisele ja kasutab selleks looduskeskkonda ärilistel eesmärkidel. ...
puhastusvahendid, mitmepäevaste matkade puhul ka toiduvaru arvestusega 800 1000 grammi päevas ühe inimese kohta. Soovitusi algajale matkajale · Enne matkale minekut tuleks õppida seljakoti pakkimist ja telgi püstitamist, selgitada välja oma oskused ning võimed, saavutada hea füüsiline vorm. · Alustada tuleks ühepäevase jalgsimatkaga ning alles siis proovida mitmepäevast retke koos seljakoti tassimise ja tegis ööbimisega. · Seljakotti ostes tuleks ervestada ka sellega, milliseks matkaks valmistutakse. · Magamiskoti valikul peaks arvesse võtma võimalikke välistemperatuure ja nende muutusi matka ajal. · Matkale minnes ei tohiks maha unustada kaarti ja kompassi. · Telgi püstitamisel peaks silmas pidama, et see tuleks püstitada kõrgemale kohale, et vihmavesi telgi alla ei koguneks.
Seda võimutäiust tugevdas kuningas Martell. Tema ajal tungisid Hispaaniast sisse araablased, kes said 732. aastal Portiesi lahingus lüüa. Karl Martell pani alguse maa läänistamisele, et hoida alluvaid sõltuvuses ja ustavuses. 5. Frangi riik Karolingide ajal a. Pippin Lühike, Rooma linn Karl Martelli poja, Pippin Lühikese ajal tihenesid suhted Rooma paavstidega. Rooma paavst kroonis Pippini kuningaks, vastutasuks eduka retke järel kinkis Pippin paavstile maad, pannes aluse kirikuriigi tekkele. b. Iseloomusta kolme punktiga Karl Suure tegevust Frangi riigi eesotsas, 800.a. Rooma keisriks nimetamine, Leo III Karl Suur laiendas riigi piire igas suunas, see oli Frangi riigi haripunkt. Nii paavstid kui ka Karl Suur olid huvitatud Rooma impeeriumi taastamisesest, 800. a. troonis paavst ta keisriks. Paavsti nimi oli Leo III. c. Karolingide impeeriumi iseloomustus
Osiris- viljakusjumal, surnute riigi valitseja Egiptuse hierarhilist ühiskonda 1) Vaarao- valitseja, seaduseandja, sõjaväe ülemjuhataja, kõrgeim preester. Teda peeti jumalikuks ja tema elu oli korraldatud rituaalidega. 2) Ülemkiht- vaarao suguvõsa 3) Sõjavägi- vana riigi ajal sai egiptus hakkama ilma sõjaväeta, väheste sõjaretkede jaoks kutsuti ajutine vägi kokku, mis pärast retke lõppu uuesti laiali saadeti. Uue riigi valitsejad käsutasid hästi treenitud armeed, kuhu kuulusid talupojad ja endiste sõdurite pojad. 4) Kirjutajad- nende ül oli kontrollida töötajaid kõigis üksikasjades ja panna kirja kõigi kohustused ja nende täitmised 5) Käsitöölised- osalt eraetevõtjad, osalt riigi kontrollile alluvad sõltlased
Romaani sisuks on 1930. aasta paiku Tallinnas Kalamajas hargnev armastuslugu noore juudi ttarlapse ja keskealise koolipetaja vahel. Teose juhtkujund prit Kreeka mtoloogiast kreeklaste vana tava jrgi ei tohtinud Ateenast ohvrianniga Delose saarele saadetud laeva retke ajal htki surmanuhtlust tide viia. Peategelane Martin Justus on 45-aastane gmnaasiumi ajaloopetaja, ta on prast noorusaastate pinguid Peterburis ning Vabadussjas osalemist mnda aega elanud sna boheemlikku elu, elatudes klaverimngust kinodes ja lokaalides, kuid siis ennast n- ksile vtnud, likooli lpetanud ja abiellunud kena kuid vikekodanliku naisega, kellega tal on nd 16-aastane ttar, kelle ema meenutav keskprasus ning isikupratus isale muret teeb.
korda ekvaatori pikkuse . Avastati koguni 29 saart , arvukalt meresõidule ohtlikke madalikke , ning karisid , oluliselt parandati ja täpsustati varem tuntud geograafiliste objektide koordinaate . Samuti koguti erinevat infot õhutemperatuurist , baromeetrilisest rõhust , maa magnetvälja elementidest ning teisalt ookeanisügavustest , veetemperatuurist , ookeanivee erikaalust erinevatel sügavustel ja selle läbipaistvusest . Kogu retke jooksul ja eriti lõunapolaarvetes näitaseid meremehed üles hiilgavaid meresõiduoskusi . Bellingshauseni ekspeditsiooni väljapaistvad tulemused vainustasid kogu maailma õpilasi . Bellingshauseni edaspidine elu . Peale ekspeditsiooni kirjutas Bellingshausen raamatu `' Kahekordne uurimisretk Lõuna Jäämerre ja reis ümber maailma luupidel Vostok ja Mirnõi `' , kuid võimude keelamisel ei lastud seda raamatut kohe trükki . Raamat nägi trükivalgust alles seitse
Kaupo - liivlaste olulisemaid vanemaid 13. sajandi alguses. Kaupo oli Turaida vanem ja ristiti esimese olulisema liivlaste ülikuna u 1191, tema ristijaks peetakse Theoderichi. Lembitu - Sakala vanem ja sõjaline liider muistses vabadusvõitluses, suri Madisepäeva lahingus 21. september 1217. Vladimir vürst. 1216. sügisel tegi rüüsteretke Ugandisse, kuna teda pahandas ugandi ristimine. Valdemar II - oli Taani kuningas 12021241. Juhtis 1219 aastal Põhja-Eesti retke. Theoderich - munk, kes oli Meinhardi abiline, 1191 läkitas Meinhard Eestimaale misjonitööd tegema, hiljem Eestimaa piiskop, langes Lindanise lahingus, Mõõgavendade ordu rajaja. Tabelinus oli Virumaa vanem 13.sajandi alguses. Johan kuningas, kes koos piiskoppidega oli rootsalaste väe eesotsas 1220. a suvel kui tungisid Läänemaale. Vjatsko vürst, kes saabus Tartusse 1223 a. , kellele oli lubatud valitsusvõim Tartus ja kõigis teistes maakondades, mille suudab alistada
2) Välissuhted: Keskaja alguse välispoliitika kujutas ristisõdade jätku, nii LO kui ka katoliku kirik soovisid oma võimu laiendada ida poole. Eriti oldi huvitatud Novgorodi vabariigist, Pihkva vürstiriigist ja Leedu suurvürstiriigist. 1242. a Jäälahing, seejärel jätkus rahuperiood. Leedu jäi vallutamatuks ägeda vastupanu tõttu, nt 1260. a Durbe lahing, kus võideti sakslased. 1263. a tuli Leedu vägi Läänemaale, kus nad maha põletasid Vana-Pärnu. 1270. korraldas Leedu ka retke Saaremaale. 1385. a liitus Leedu Poolaga Krevo uniooniks ja 1410. a võitis nende ühendvägi Grünwaldi lahingu. Seejärel algasid Leedu ja V-L vahel head suhted. 15. saj kujunes pikk võitlusperiood Moskva suurvürstiriigiga. Adratalupoeg maksid andameid ja kandsid teokoormist. Üksjalg pidi käima mõisa tööl kauge maa tagant, üks jalg oli mõisa oma. Vabatalupoeg olid endiselt ülikud ja maksid maa eest renti. Maavaba talupoeg muistsete ülikute järeltulijad.
olid esimesed ning kuulutasid uue maa enda omaks. 1501. A.ühines Vespucci portugallastega ning seekord oli kindel et ta on leidnud tundmatu mandri- Uue maailma, mida hiljem hakati tema eesnime järgi kutsuma Ameerikaks. Esimene ümbermaailmareis 1519. a. sõitis Hispaania teenistuses olev portugallane Fernao de Magalhaes välja viie laevaga, pardal kokku 265 meest. avastati La Plata laht ja uuriti Patagoonia rannikut, kuhu jäädi talveks. 1520. aastal jätkati retke, avastati Tulemaa ja nüüd tema nime kandev väin. Pärast ekspeditsiooni juhi surma avastati Kalimantani saar. avastati Vaikne ookean ja tõestati lõplikult, et Maa on kerakujuline Suurte maadeavastuste tulemused Euroopa hakkas avastatud piirkondi koloniseerima. Vahemeremaade kaubalinnade tähtsus vähenes. Kaubanduse keskusteks said Atlandi ookeani äärsete riikide sadamalinnad. Kauba- ja fondibörsi tekkimine Hindade revolutsioon
seni otsinud abi Bütsantsi keisrilt, kuid VIII saj. tõid vaidlused usuküsimustes esile paavsti ja keisri suhte halvenemise, paavst pöördus kriitilises olukorras frankide valitseja poole. Kuningaks saamiseks oli aga vaja paavsti toetust. Nii sõlmiti poliitiline kokkulepe, mille tagajärjel paavst kuulutas senise majordoomuse 751 a. frankide kuningaks. Pippin läks Itaaliasse paavsti langobardide eest kaitsma, võiduka retke järel kinkis Rooma ja Ravenna ümbruse Kesk- ja Põhja-Itaalias paavstile ning pani 756. a. aluse kirikuriigile. Võimu kinnitamiseks lasid paavstid koostada üriku, mille kohaselt keiser Constantinus Suur oli määranud nad Itaalia valitsejaks. 10. Karl Suur. Kõige kuulsam Frankide kuningas Vallutas suuri alasid, sest soovis taastada Rooma impeeriumi
2. Christoph Kolumbus (arvatavasti 1451Genova, Itaalia 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania) oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. 3. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug- Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad võisid jõuda Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele. Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sängitati säilmed ümber Sevillasse. Lõpuks lubati Kolumbuse poja Diego lesel Maria de Rojas y Toledol transportida koos mehe põrmuga äi ümbermatmiseks Santo Domingo katedraali, kuhu säilmed jõudsid 1541. aastaks. Sinna jäid mõlemad kuni 1795
Kleon langes lahingus (422). 421 sõlmisid ateenlased Nikiase eestvõttel rahu Spartaga 50 aastaks. Rahu tingimusi reaalselt täita ei suudetud. Ateenas juhtivaks riigimeheks tõusnud Alkibiades organiseeris Sparta- vastase liidu Peloponnesosel (Argos, Elis ja osa arkaadlasi), kuid liitlased said 418 Mantineia lahingus Spartalt lüüa ja liit lagunes. 415 413 toimus Ateenlaste suur sõjaretk Sitsiiliasse Sürakuusa vastu. Selle juhtideks määrati Nikias ja Alkibiades, kuid viimane kutsuti retke algfaasis Ateenasse kohtu ette, süüdistatuna retke eel toime pandud pühaduseteotuses, ja läks seetõttu Sparta poole üle. Ateenlased piirasid Sürakuusat, kuid ei suutnud seda vallutada. Spartalaste toel suutsids sürakuusalased ja Ateena väed Sitsiilias hävitavalt puruks lüüa. Sparta hegemoonia 404 371 Peloponnesose sõja lõppedes oli Sparta vaieldamatult võimsaim riik Kreekas. Samas jahenesid tema suhted seniste liitlaste Korintose, Teeba ja Pärsiaga. Kümne tuhande kreeklase
niza = nice ing. k) ja de Vaca kaaslase Estevanico põhja seda kohta otsima. Kui Isa de Niza 1939a naases teatades, et ta oli need linnad leidnud, siis asevalitseja Mendez otsekohe pani kokku suure ekspeditsiooni ja määras Coronado seda juhtima. Veebruaris 1540 algas siis suur ekspeditsioon, kus oli enam kui 230 ratsaväelast, 62 jalaväelast, mitu preestrit ja ligi 1000 indiaanlasest liitlase. Liiguti Compostela piirkonnast siis põhjapoole. Pärast pikka retke läbi Põhja-Mehhiko ja Lõuna-Arizona jõuti sama aasta juulis Zuni hõimule kuuluvasse Hawikuhi külla (pueblo). Isa de Niza ütles, et see ongi see Cibola piirkond, aga teistele ekspeditsiooni tegelastele oli see vaid väike mudaonni küla. Pettunud Coronado siis jagas ekspeditsiooni mitmeteks väiksemateks gruppideks. Üks liikus läände Colorado jõe poole, teine jõudis hopide külla, kolmas läks loode suunas ja jõudis Grand
5. Nipernaadi on hea inimesetundja. Põhjenda teosega, et see on nii. 6. Loetle ülesse kõik naised, kellega Nipernaadi teoses kokku puutus. Milline on nende naiste probleem, mure. Mida Nipernaadi nende elus muudab?. 7. Kas Nipernaadi on sinu arvates südametemurdja? 8. Kas Nipernaadi teeb ka halba? 9. Iseloomusta teost tervikuna. 5-8 lausega. Vastused: 1. Toomas Nipernaadi oli rändaja hingega. Igal kevadel läks maailma rändama ning sügise lõpus lõpetas oma retke ning suundus koju. Ametilt oli ta minu arvates luuletaja. Sellepärast, et kui ta oma rännakutelt tagasi tuleks, kirjutaks ta kõik seiklused ülesse. Arvan, et ta tahtis näha , mis tema ümbruses toimus ja kuidas teised inimesed temasse ja ta juttudesse suhtuvad. ( rääkis igasuguseid jutte, mis ei olnud sugugi nii tõesed, kui algus paistsid). 2. Luiskaja- Rääkis, et on ametilt rätsep, sookuivendaja, meremees, muinasteadlane jne
aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. On teada, et tal oli kolm venda Diego, Bartolomeo ja Giovanni ning õde Bianchinetta ja kaks poega Hernando (ka Fernando) ja Diego. Christoph Kolumbuse retk Kolumbus lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast KaugItta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid PõhjaAmeerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele. Christoph Kolumbus Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Elizabeth I (15331603) Elizabeth I oli Inglismaa ja Iirimaa viimane Tudorite soost monarh, kuninganna 17. novembrist 1558 surmani 1603. aastal
Esimene reis: Esimese reisi kohta mille Vespucci tegi ei ole eriti palju tõendeid. Ta oli 30-aastane, kui sai esimest korda juhtida kaubalaevu. 1492- aastal kolis ta Sevillasse elama. Aastal 1497 varustas ta Kolumbuse laevastikku reisiga Uude maailma. 10. mail 1497 aastal väljus Vespucci Hispaania kuninga nimel, et jõuda Lõuna- Ameerikani. See oli esimene reis, mil ta ületas ookeani, üks aasta enne Kolumbust, kuid retke asjaolud on vaieldavad. Mõned inimesed arvavad isegi, et ta valetas selle reisi kohta meelega, kuna ta tahtis endale rohkem kuulsust saada. Ainus tõend selle reisi kohta on kiri Vespuccilt oma reisi kohta, aga arvatakse, et see on võltsitud. Teine reis: Teine reis, kus ta ületas ookeni, toimus 1499-1500 aastal, kus ta avastas Amazonase. Erinevalt esimesest reisist mille ta väidetavalt ette võttis on selle reisi kohta rohkem kirjalikke tõendeid
eestlaste ühtsust, paremat varustust ja riigiarengut. Riik hakkas edenema, tekkisid juba kindlad sõjastrateegiad ja see aitas ka Ümera lahingus 1210. aastal, kus eestlased tänu oma strateegiale võitsid. 1217. aasta septembris toimus Madisepäeva lahing, kus eesltaste maleva ja ristisõdijate vahel. Eestlased said raskelt lüüa. Langes eestlaste vanem Lembitu ja ka liivlaste vanem Kaupo. 1219 vallutasid taanlased Põhja-Eesti. Tallinna sadamasse saabus suur taanlaste laevastik. Retke juhtis kuningas Valdemar II. Asuti takistamatult eestlaste linnusesse. Eestlased kogusid salaja vägesid ja tungisid taanlaste laagrile kallale. Rünnak oli algul edukas, kuid siis ründas eestlasi ootamatult Taani kuninga väkke kuulunud lääneslaavlaste vürsti Vitslavi üksus. Taanlased koondusid uuesti ja saavutasid võidu. Pärimuste järgi olnud võidu toojaks hoopis lahingu ajal taevast alla langenud lipp, millest sai Taani riigilipp. Pärast võidukat
KLASS VASTSELIINA 2013 SISUKORD 1. JAHTLAEVA LENNUK MEESKOND Lennuki põhimeeskond on kuueliikmeline: kapten Mart Saarso, vanemtüürimees Aarne Tuisk, hiljem oli tema asemel Meelis Saarlaid, teine tüürimees Tiit Riisalo, kolmas tüürimees Margus Kastehein, madrused Tiit Pruuli ja Kaido Kama. Nende meeste vanus jääb 32 ja 47 aasta vahemikku. Seitsmes liige vahetub. Jahtlaeval oleva meeskonna liikmed saavad retke jooksul igaüks vähemalt kord oma sünnipäeva pidada. Meeskonnal on hea purjetamisoskus, neil on palju kogemusi. Lisaks purjetamisoskustele on vaja arvestada ka muid taolisi reisil vajalike oskusi (parameditsiin, insenerioskused, keelteoskus, suhtlemine meediaga jms). Seitsmendate meeskonnaliikmetena teevad reisi kaasa Tiit Karuks, Marko Kadanik, Tiit Sarapuu, Indrek Tarand, Tõnis Palts, Indrek Kirss, Jaanus Nõgisto, Priit Haller. Mart Maastik,
Maadeavastused Christoph Kolumbus ja Marco Polo Koostaja: Marit Kadopa G2L Tallinn 2009 Sissejuhatus Sajandeid oli Euroopasse toodud idamaiseid kaupu: vürtse, pipart, kaneeli, luksuskaupu ja palju teisi kaupu. Idamaade kaubad veeti laevadega araabiamaadesse, sealt mööda maismaad Vahemere idarannikule ja siis üle mere Euroopasse. Vahemerelt toimetasid edasi kaupu jõukate Itaalia linnade kaupmehed. Ida pool tegelesid kauplemisega araabia kaupmehed. Nii käisid hinnalised kaubad enne Euroopasse jõudmist mitme kaupmehe käest läbi. Iga edasi müüja võttis vaheltkasu ja seetõttu muutusid idamaised kaubad Euroopasse jõudes väga kalliks. Neid inimesi, kes jõudsid idamaiseid kaupu osta nimetati piprakottideks. Keskaja lõpul vallutasid türklased kogu Vahemere idaranniku ja tegid kristlastele kauplemise raskemaks. See sundis ettevõtlike mehi otsima t...
pühakute lugusi. Neid on ka nim. vaeste piibel. Kaunistati kirikute esikülge ehk fassaade ja sissekäike ehk portaale. Kirikute akentele kujutati vitraazid. Kirikud mõjusid võimsalt ja majesteetlikult keskaegsete asulate, madalate majakeste kohal. Silmapaistvamad ehitused olid Prantsusmaal Cluny kirik. Itaalias Veneetsias on ka säilinud üks Püha Markuse kirik. Saksamaal püsis ka romaani stiil kaua. Bayeux vaip sinna on tekitatud kogu William Vallutaja(Pr.maalt) retke lugu. Tikitud linasest riidest vaibale, siidi ja villasega. Oli 70cm pikk. Gooti stiil: Tekkis linnakodanikud käsitöölised ja kaupmehed. Nii tekiski keskaja uus teine kunsti stiil Gooti stiil. Tekkis Prantsusmaal 216saj. Gootide hõimu järgi tekkis kuid isel. kui ülimalt peent kaunist. Suurimad kunstiteosed gootiajal olid seotud kirikutega. Kirikutes ei soovitud näha enam hämarust, muutus kogu ehituslaad.Väliselt oli kõige silmapaistvam tunnus teravkaar
Need viisid teda kontakti kaasaegse muusika ja Euroopa kultuuriga laiemalt. Kooliaastad võimaldasid tal luua häid kontakte samas koolis õppivate Põhja- Saksamaa ülikuperedest pärit noortega. 1.2 Karjääri algus, Weimar Kuigi JSB sai kooli lõpetamise järel hea sissetulekuga organistikoha Weimari lähistel, sattus ta sekeldustesse. Ta võttis oma ametist omaalgatuslikult nelja kuu pikkuse puhkuse, et külastada Lübeckis tuntud organisti Dietrich Buxtehudet. Selle 400 kilomeetrise retke võttis JSB ette jalgsi. Peale seda asus JSB organistikohale Mühlhausenis, kus ta abiellus oma kauge sugulase Maria Barbara Bachiga. Pere kolis Weimarisse, kus JSB-le pakuti hertsog Wilhelm Ernsti õukonna kapellmeistri kohta. Bach pühendus loomisele ja juhtis õukonna professionaalset muusikalist kollektiivi. Heliloojatee alguses oli JSB looming mõjutatud tolleaegsest itaalia muusikast. Ta võttis šnitti nii Vivaldist kui Corellist.
Selle keskel, idaküljel puudele pisut 2 lähemal, oli miski, mis meenutas hiiglaslikku piparkoogimaja. Erkroosaks, roheliseks ja valgeks värvituna oli see naeruväärsuse piirimail, uhked ääristused ja ornamendid igal mõeldaval serval. Midagi niisugust, mille üle oleksin rahulikumas olukorras naernud. Rileyt polnud kuskil näha, aga Diego oli all seisma jäänud, mistõttu oletasin, et see on meie retke lõpp-punkt. Võib-olla oli see asendusmaja, mida Riley valmistas ette juhuks, kui suur palkmaja kokku vajub. Ainult, et see siin oli väiksem kui ükski teine maja, milles olime peatunud, ja sel ei paistnud olevat keldrit. Pealegi oli see Seattle´ist veel kaugemal kui meie praegune peatuspaik. Diego vaatas üles minu poole ja ma viipasin talle, et ta minu juurde tuleks. Ta noogutas ja läks veidi maad tuldud teed tagasi. Siis tegi ta
laeva peale kulutada. Kaubaretke ebaõnnestumisel tähendaks see laostumist. Selleks ühendasid mitu kaupmeest jõud ning varustasid koos ühe kaubaretke. Tekkisid ka ühingud, kus mitmed kaupmehed koos laevu varustasid. Aja jooksul spetsialiseerusid mitmed rikkad linnakodanikud ainult raha laenamisele ja vahetamisele. Kuna kaubaretked olid ühtaegu riskantsed ja tulusad, siis laenati raha kaupmeestele kõrge protsendiga. Retke nurjumisel jäi võlausaldaja kõigest ilma. Õnnestunud kaubaretk aga tõi nii suurt tulu, et kompenseeris kuhjaga kaupmehe kulud ja võimaldas võla kõrge protsendiga tagasi maksta. Linnade välisilme Sageli püstitasid ümbruskonna aadlisuguvõsad linnadesse oma kindlustatud majad, millega jõukad linnakodanikud peagi ehituse uhkuselt võistlema hakkasid. Linnad olid piiratud müüridega, kaitseks välisvaenlaste vastu või ka oma senjööri võimalike
maale, kuid uppus jõkke ning ei jõudnud kohale. Inglased ja prantslased, kes tulid mereteed pidi, jõudsid kohale suuri kaotusi kandes, ent vallutada seda ei suudetud. Egiptuse sultani Saladiniga lepiti kokku, et Jeruusalemma võidakse edaspidi külastada. Seega lõppes kolmas ristisõda moraalse kaotusega, sest lepiti valeusulistega kokku. IV ristisõda (1202-1204) ja Konsantinoopoli vallutamise põhjused Ristisõdijad olid Prantsusmaa ja Flaami aadlikud Innocentius III korraldas retke. Selleks, et Pühale Maale minna, lepiti kokku Veneetsia kaupmeestega, kes lubasid sõdijad meritsi kohale viia. Veneetslased esitasd aga tingmuse: kõigepealt tuleb vabaneda kaupmehi kibutavatest mereröövlitest. Nii vallutatigi Zara linn, mida peeti mereröövlite punktiks (kusjuures ka seal oli katoliiklasi). Seejärel suutsid venteeslased veenda, et pole vahet, kas sõdida Pühal Maal või hoopis Konstantinoopoli vastu. Neljanda ristisõja käigus vallutati Konstantinoopol (1204. aastal)
tahab Hiiet ohverdada, Leemet päästab Hiie ratsutades hundiga, Ülgas ja Tambet tulevad hundikarjaga järgi, Mall aitab Hiie päästmisele kaasa, Leemet&Hiie sõuavad paadiga minema 21. lk204 - Hiie ärkab ja Leemet jutustab juhtunust, hüppavad paadist ujuma, Leemet armub, randuvad saarel, Leemet kohtab jalutut vanaisa, 22. lk214 - Söövad kolmekesi, vanaisa tahab Saaremaalt tuulekotti, Leemet imestunud vanaisa kodust, Leemet&Hiie alustavad retke Saaremaale, kohtavad teepeal suurt kala Ahteneumioni, 23. lk225 - Randuvad Saaremaal ja leiavad Möika, Möika poeg Röks on munk ja räägib sama juttu mis külainimesed, Möigas valib vanaisale tuuled välja, Möika naabritaat ei salli samuti Röksi ulgumist, hakkavad tagasi söitma 24. lk237 - Noored leiavad Tambeti paadi saarelt, vanaisa on Tambeti ära keetnud, Hiie&Leemet on nüüd õnnelikud 25. lk245 - Hiie&Leemet hakkavad tagasi söitma, Pirre&Rääk&täi
ei satu. Angerjad on rangelt öise eluviisiga. Kogu valge aja veedavad nad veekogu põhjamudas, kust õhtu saabudes jahile siirduvad. Angerjas on röövtoiduline, toitudes vastavalt oma suurusele jõukohasest saagist: veeputukate vastsetest, ussidest, väikestest kaladest. Piisavalt suureks kasvanud angerjatega toimub taas muutus: nad omandavad heledama värvuse, süvaveekaladele sarnaselt pungis silmad ning lahkuvad magedast veest ookeani. Kaheksa tuhande kilomeetrise retke Soome lahest Sargasso merre läbivad meie angerjad pooleteise aastaga. Märgistamise teel on välja selgitatud, et soodsates tingimustes läbivad nad kuni 50 km ööpäevas. Kudemine toimub sügaval, 500...1000 meetri sügavusel. Angerjad koevad vaid üks kord elus, nad ei rända enam tagasi vaid hukkuvad sealsamas. Angerjas on väga maitsva lihaga kala (eriti suitsutatult või marineeritult), tema liha sisaldab kuni 25% rasva.
Esimeses konfliktis liivlastega tapeti. ALBERT- 1199. Saabus koos 500 ristisõdijaga. Pani aluse Riia linnale (1201). Hakati ehitama Toomkirikut. Laskis kõik vallutatud alad pühendadad Neitsi Maarjale ( Maarjamaa). Ristimata liivlaste mäss- AKO üritas vastu hakata, kuid vastuhakk ei õnnestunud. Aastaks 1208 olid kõik latgalid ja liivlased ristitud. 1208-1227 Eesti muistne vabadusvõitlus. 1210- ÜMERA LAHING.(Eestlaste võit) 1210 korraldasid idaslaavlased Ugandisse retke. 1211 jõuti ristimiseni Viljandi linnuses ( Kuuendal päeval andis linnus alla- veepuudus, haavatud, toidupuudus) 1212-1215 TURAIDA VAHERAHU 1217- Ugandi mehed palusid abi sakslastelt, venelaste vastu. Retk Venemaale. 21. September 1217- MADISEPÄEVA LAHING (Lembitu- 6000 meest, eestlased kaotasid).Toimus Viljandi lähistel. 1218. Taani Riigipäev. Albert ja Teoderich palusid Taanilt abi. 1219. sekkusid taanlased. Lindanise linnus-tugipunkt.
1968 1969 1970 1971 1972 1973 1974 1976 1978-79 1980 1981 1986 1988 1989 1991 1992 1993 1994 1998-99 2000 2001 Sündmus Esimesed iniimtegevuse jäljed Ameerikas Hõimude siiseränd Aasiast Põhja-Ameerikasse, Clovise kultuur Kolumbuse esimene reis Ameerikasse, maabumine Bahama saartel John Caboti uurimisretk Newfoundlandi Jacques Cartier reis piki St.Lawrence'i jõge Hernando de Soto retke algus praeguse Ameerika ühendriikide aladele Francesco Vazquez de Coronado retk praeguse Ameerika ühendriikide edelaossa Hispaanlaste asundus St. Augustine'is, Florida Esimene alaline Inglaste asundus Jamestownis, Virginias Prantslaste kaubapunkt Quebecis Hispaanlaste asundus Santa Fes Esimene teadaolev orjade sissevedu Briti kolooniatesse Palverändur-isade asumine Plymouthisse Hollandlaste kaubapunkt Manhattani saarel Puritaanlaste Massachusettsi koloonia
meeskond ei jõudnud tagasi. 4. Tegevuse toimumise aeg ja kohad. Tegevus toimus aastatel 1873 kuni 1877. Tegelased olid peamiselt merel kuid oli ka teisi kohti. Reisi alguses oldi Aucklandi sadamas Austraalias. Edasi oldi pikka aega merel. Hiljem oli kokk Negoro laeva meeskonna valesse suunda viinud katkise kompassi abil ning nad jõudsid Peruu ranniku asemel hoopis Angoolasse, kus käis orjadega kauplemine. Pärast pika retke Angoola metsades said orjapüüdjad nad kätte ning nad saadeti Kuanza laagrisse, kust edasi viidi nad Kasondesse, kus toimus suur turupäev ning, kus müüdi Dick Sandi sõbrad neegrid maha. Kuid samal ajal olid Proua Weldon, Jack ja nõbu Benedikt Alvezi faktoorias, kus nende eest hästi hoolt kanti. Pärast seda päästeti nad ning edasi toimus tegevus Kasonde jõel ning hiljem rannikul. Raamatu lõppsõnas oldi härra Weldoni kodus San Fransciscos. 5
ehitada. Jõudes Lapu randa tahab ta teada kõige lühemat teed. Üks tark nimega Varrak käsib Keiu Kaur tal ettevaatlik olla, sest sel teel ootavad teda kõiksugused hädaohud, kuid viimaks nõustub ta teejuhiks minema. Rajal ootas neid palju takistusi, kuid Kalevipoeg läks vapralt edasi, kuni jõudis penilaste maale, kes hoiatasid teda, et eluga nad ei pääse. Seepärast jätsid nad retke pooleli ning pöördusid koju. Teekonnalt leidis Kalevipoeg õpetusi ning tuli tagasi targemana kui minnes. 17. lugu Vana Kalevi hauakünkale ehitatud linnale paneb Kalevipoeg ema mälestuseks nimeks Lindanisa. Seal elab ta seitse aastat rahulikult, kuid järsku tõuseb sõjakära ja mässamine. Ka kuningas astub sõtta. Tema ratsu on üleliigse rohke värviga maalitud ning see ei näinud eriti kena välja. Kui vaenlased põgenema sunniti, jälitas Kalevipoeg neid, kuid ta hobune komistas
Lisaks sai ta vangistuses olles iga päev neli rooga ning kolm pudelit veini (lk. 226). Sellised viisakusavaldused näitasid, et rüütellikus polnud kadunud veel ning lahinguid ei võetud nii barbaarsetena ja isiklikena kui ehk sõdurid seda tegid. 1700. aasta oli Eestimaa Rootsi impeeriumi keskuseks, sest siin hargnesid olulisemad sündmused, mis eelkõige päädisid Narva lahinguga. Peale Narva lahingut võttis Karl XII ette aga raske retke läbi Eestimaa Riia alla. Pikemaks kujunes peatus Laiusel, millest sai pooleks aastaks Karl XII eluase ja ühtlasi ka Rootsi suurriigi keskpunkt (lk. 227). Karl XII võttis osa paljudest üritustest, käis isegi kohalike pulmas ning tihti ka põdra- ja karujahil. Laiuse laagris oli kõige raskem muidugi sõduritel, kellel tuli lisaks koduigatsusele võidelda tihti ka toidupuuduse ning eelkõige haigustega. Osad ohvitserid olid aga sõjakäikudeks isegi oma
jutustada ka n.ö kõrvalistest asjadest. Esimene video jutustab muuhulgas Hannibali andekusest ka tema elumuredest ning video ise evib palju õpetlikku materjali. Teine video on aga rohkem pinnapealne ja kohati meenutab mõnda tänapäeva seriaali, kus pannakse palju rõhku inimestevahelisele suhtlusele, armastusele ja dokumentaali õpetlikkus jääb kohati vajaka. Mõlema video puhul seisnes peamine süzee selles, et Hannibal alustab oma pikka retke Itaaliasse ja selleks pidi ta oma armeega üle Alpide minema. Mõlemad videod kinnitavad, et elevandid oli Kartaago ohtlikuim relv, ehkki esimeses videos ütleb ajaloolane Ross Leckie, et elevandid olid ülehinnatud kõikides Hannibali ja Rooma vahelistes lahingutes (Leckie, 2001). See demonstreerib ka ajaloolaste endi faktide tõlgendust. Osade jaoks võis lahinguelevantide kasutamine tähendada Hannibali suurimat trumpi ent teiste jaoks tundus see olevat lihtsalt hirmutamise objekt
noore juudi tütarlapse ja keskealise kooliõpetaja vahel. Teose juhtkujund on pärit Kreeka mütoloogiast kreeklaste vana tava järgi ei tohtinud Ateenast ohvrianniga Delose saarele saadetud laeva retke ajal ühtki surmanuhtlust täide viia. Arhitektuur Muistsed kreeklased armastasid ilu. Nad soovisid, et ehitised ja tarbeesemed oleksid kaunid ja tasakaalustatud. Kujundajad mõtlesid sellele, kuidas täita tühjad pinnad kaunistustega nii, et neid saaks sobival hulgal. Funktsionalism ja Konstruktivismi ajajärk on mööda saanud ning üha rohkem kõnetab arhitektuuris inimesi ka esteetiline ilu
See on koostatud munkade poolt aastatel 1219-1220, kes Eestimaal ringi liikusid ja rahvast ristisid. Munkade koostatud nimistus on üle 500 kohanime Harju ja Virumaalt. 421 neist on kasutusel tänapäevani. Ära toodud on ka maavaldussuhted. https://et.wikipedia.org/wiki/Taani_hindamisraamat 3. Saagad, letopissid, kroonikad Saagad Enamik Baltimaadega seotud saagateateist on seotud lahingute ja röövretkedega. · Njálli saagas on kirjeldatud mereretkel olevaid Islandi viikingeid. Retke käigus sattusid nad kõigepealt Rafalasse, kus pidasid lahingu, ja seejärel Saaremaale (Eysyslasse), kus kohtasid Taani päritolu orja Tofit. See juhatas neile kätte kahe suure juhi Hallgrimi ja Kollskeggi laagri, järgnes lahing. · Teine ja vast kuulsaim saagakirjeldus, kus on mainitud nn eestlaste nimesid, on pärit Olaf Tryggvepoja saagast (Óláfs saga Tryggvassonar), mille 6. peatükis kirjeldatakse, kuidas
Loodusturismi alused. Kordamisküsimused 2016. 1. Selgita loodusturismi mõistet laiemas ja kitsamas mõttes? Kitsam - Loodusturism on turismi vorm, mille peamiseks motivatsiooniks on looduse vaatlemine ja väärtustamine. Laiem - tootekeskne definitsioon: 'Loodusturism sisaldab kogu turismi, mis põhineb loodusel. 2. Selgita turismivorme: Maaturism: see on maapiirkondades aseteidev, kohalikul kultuuripärandil ja elulaadil baseeruv väikesemahuline, kohalike inimeste poolt juhitud turism. Loodusturism: on turismi vorm, mis keskendub looduselamuste pakkumisele ja kasutab selleks looduskeskkonda ärilistel eesmärkidel. Agroturism Ökoturism: on kvaliteetturism. arendamise heaks. on koondnimetus kvaliteetturismile, mille ambitsioonideks on tegutseda loodus- ja keskkonnakaitse, teadmiste levitamise, kultuurilise mõistmise ja kohaliku majanduse. säästev turism: on turismisektori vastavus säästva arengu põhimõtetele. seiklusturism, on maatu...
pühalt maalt augustis 1191, olles tüdinud Richardist. Richard jäi Pühale maale ning sõlmis rahulepingu Saladiniga (9. oktoober), millega Jeruusalemm jäi moslemite kontrolli alla, aga mille järgi oli lubatud kristlikel palveränduritel Püha maa külastamine. Kolmas ristisõda, nagu teinegi oli läbi kukkunud, kuus aastat hiljem viis see Neljanda ristisõja puhkemiseni. Neljas Ristisõda ( 1202-1204 ) Seal osalesid eeskätt Prantsusmaa rüütlid ja veidike ka sakslasi. Retke organiseerijaks oli paavst Innocentius III. Sedapuhku otsustati minna mereteed mööda, milleks saadi laevad Veneetsia linnalt. Veneetsia võimud soostusid laevu andma seepärast, et nad pidasid Bütsantsi kaupmeestega juba ammu võitlust ülevõimu pärast Vahemerel. Nüüd tegid lahked laevade laenutajad ristisõdijatele selgeks, et nad võivad ka Bütsantsi vastu sõdida. Nii siindusitki laevad Konstantinoopoli alla. Ristisõdijad vallutasid linna tormijooksuga 12. aprillil 1204. aastal
Napoleonil oli ka väga palju vasalle ehk läänimaid. Nendeks olid Hispaania, endine SRPR, Itaalia, Sveits jt. Prantsusmaal oli sel ajal ka palju liitlasi, näiteks Venemaa, Austria, Preisimaa ning Taani. Sõjakäik Venemaale Napoleon I-le ei meeldinud ültse, et ka Venemaal on valitsejaks keiser. Napoleoni eesmärgiks oli saada ainukeseks keisriks Euroopas ja seetõttu alustas ta sõjakäiku Venemaale 1812.aastal. Napoleon alustas retke suurima armeega, mida nähtud. Selleks arvuks oli ligilähedale 700 000 meest, mis sai endale nimeks Grand Armee. Venelased hoidusid otsesest lahingust Napoleoni vägedega ning taganesid. Vene vägesi toodi juhtima Mikhail Kutuzov, kes otsustas veelgi enam taganeda. Lõpuks toimus ikka lahing Moskva kaitseks ehk Borodino lahing, mis leidis aset 7.09.1812. See lahing on veriseim kokkupõrge Napoleoni sõjapidamise ajaloos. Napoleon I suutis hävitada veneväe 45 000 meest
1. Muistse vabadusvõitluse I periood (1208-1212) Eellugu - 12. Saj algas sakslaste tung itta 1143 loodi Lüübeki linn - Läänemerele saksa kaupmehed 1184 nende vahendusel ordu koorihärra Meinhard liivlaste juurde hakkas ristiusku levitama 1186 pühitseti ta Liivimaa piiskopiks (abiliseks munk Theoderich) - Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus - Mõned liivlased lasid end ristida sh Toreida vanem Kaupo (sakslaste abiline) - 1191 läkitati Theoderich Eestisse - pärast M surma piiskopiks Berthold liivlastega tülid, tagasi Saksamaale Sissetungi algus - B kogus ristisõdijate väe 1198 tagasi Liivimaale (ise langes I lahingus) - Uus piiskop Albert vallutussõja peamine organiseerija ja juht, kogus väe, rajas 1201 Riia linna vallutussõja peamine tugipunkt. Alistatav maa pühendati Neitsi Maarjale Maarjamaa - 1202 vaimulik rüütliordu "Kristuse Sõjateenistuse Vennad" elukutselised ...
Eestlaste muistne vabadusvõitlus Tallinn 2012 Eellugu Huvi Liivimaa ja Eesti vallutamise vastu seostatakse üldiselt saksa kaupmeeste tegevuse aktiviseerumisega Läänemerel alates 12. sajandi keskpaigast. 1159. aastal taasrajati Lübecki linn, millest sai saksa kaupmeeste peamine tugipunkt reisidel Läänemere idakaldale. Nende suur huvi Baltimaade vastu tulenes sellest, et selle kaudu oli hea kaubelda Vene vürstiriikidega. Lisaks saksa kaupmeestele tundsid Baltimaade vastu huvi ka Taani kaupmehed ja kirikutegelased; idamisjonist huvitus ka Rootsi. Skandinaavia riikide huvi oli seotud idapoolsete paganarahvaste allutamisega ka seetõttu, et nood korraldasid tihti rüüsteretki nende aladele. 12. sajandi lõpuks olid Soome ja Baltikumi rahvad jäänud Euroopa viimasteks paganateks ning surutud ida- ja läänekiriku vahele. Seetõttu oli nende allutamine ja ristimine ka peaae...
Öösel valvasid neegrid koopasuud. Hommikul jooksis Dingo haukudes kuhugi ja Dick koos teistega talle järele. Siis tuli üks inimene, kelle nimi oli Harris. Ta oli sõbralik ja ütles, et läheb sõbrale külla ja et nad on Ameerikas. Ning et kui nad temaga kaasa tulevad, siis saavad nad sealt transpordivahendi. Harrisel oli nende koopast umbes 1 miili kaugusel hobune, kelle nad Dickiga ära tõid. Pärast sõid nad koopa juures ja heitsid magama. Hommikul alustasid nad retke. Nad kõndisid pika maa ja Dick ja kõik teised hakkasid Harrist natukene kahtlustama. Nad nägid kaelkirjakuid, aga Harris ütles et, need on hoopis jaanalinnud. Pärast nägid nad jõehobu ja Banedikt leidis ühe putuka, mida oli seni leitud ainult Aafrikast aga mitte Ameerikast. Ühel päeval hakkas Dingo jälle jälgi ajama. Tom ja Dick läksid talle järgi ja leidsid käerauad, siis nad said aru, kes Harris on. Nad said aru, et Harris ja Negro olid sõbrad ja orjakauplejad. Ja et nad on
Romaani ja Gooti kunst Referaat Autor: Klass. 12 C Kool: Talinn 2014 SISUKORD 1.Romaani stiil 1.0 Romaani arhitektuur 1.1 Sakraalarhitektuur 1.1.1 Tornid 1.1.2 Võlvid 1.1.3 Sambad 1.2 Romaani skulptuur 1.3 Romaani maalikunst 1.4 Prantsusmaa 1.5 Inglismaa 1.6 Saksamaa 1.7 Itaalia 1.8 Eesti 2. Gooti stiil 2.1 Nimetus 2.2 Ajalugu 2.3 Gooti arhitektuur 2.3.1 Inglismaal 2.3.2 Itaalias 2.3.3 Hispaania 2.4 Gooti skulptuur 2.5 Gooti maalikunst 2.6 Gootika Eestis 3. Romaani ja Gooti stiili piltlikud näited KASUTATUD ALLIKAD Romaani stiil Romaani stiil on esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 10. sajandist kuni 13. sajandini. Romaani stiil tekkis pärast karolingide kunsti umbes 10. sajandi lõpus ja püsis kuni gooti stiili tekkimiseni. Eeskätt avaldub romaani stiil arhitekt...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
