Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"resultantjõud" - 146 õppematerjali

resultantjõud - kõigi jõudude vekoriaalne summa Fr-resultantjõud 4-2=2N Takistusjõud on alati negatiivne Keha seisab paigal kui tema jõudude resultant on 0.
thumbnail
14
docx

Piduri-, veojõu- ja juhitavuskorrektorid

Külgsuunaline hõõrdejõud on suurim ratta vabal veeremisel (siduripedaal on alla vajutatud ja piduripedaalile ei vajutata). Joonis 2. Libisemine 0% ABS pidurid ei lase ratta libisemisel suureneda üle 10...20%. Pidurdusjõud on siin suurim ja külgsuunaline hõõrdejõud auto juhitavuseks veel piisav. Nende resultantjõud jääb hõõrdejõu ringi sisse. Joonis 3. Libisemine 10...20% Kui pidurdusjõud ületab haardejõu, hakkab ratas libisema. Külgsuunaline hõõrdejõud muutub niivõrd väikeseks, et auto ei ole enam juhitav. Töökorras ABS piduritel sellist olukorda tekkida ei saa! Joonis 4. Libisemine üle 20% 1.3 ABS-i tööpõhimõte Kui üks või rohkem rattaid hakkavad pidurduse ajal blokeeruma, siis ABS-i süsteem...

Auto õpetus
130 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Füüsika põhimõisted

Keha mass on nii keha inertsi kui ka gravitatsioonijõudu määrav G G füüsikaline suurus. Keha impulss p = mv on kiirusega samasuunaline vektor. Newtoni I seadus: vaba keha liigub konstantse kiirusega. Newtoni III seadus ehk mõju ja vastumõju seadus: kaks keha mõjutavad teineteist jõududega mis on suunalt vastupidised ja moodulilt võrdsed. Newtoni II seadus: kehale (punktmassile) mõjuv resultantjõud on G G dp võrdne keha impulsi muutumise kiirusega F = , ja juhul kui m = const siis saab G dt G selle seaduse esitada ka kujul a = F m . Punktmasside süsteemi dünaamika. Süsteemi massikese on punkt koordinaatidega n...

Füüsika
100 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Mehaanika valemid

Dünaamika On olemas selliseid taustsüsteemid, milles kehad liiguvad jääva kiirusega, kui Newtoni I seadus neile ei mõju teised kehad Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. Newtoni II seadus F a= A ­ keha kiirendus, F ­ kehale mõjuv resultantjõud , m - mass m F1 = -F2 Newtoni III seadus Jõud, millega kehad teineteist mõjutavad on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. Kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga Gravitatsiooniseadus m1 m2...

Füüsika
145 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Füüsika KT konspekt

Valemid: m=F/a ; F=m*a=(N) vaheline külgtõmbe jõud: F=G*m1*m2/r2 G=6,7*10-11 a=(v-v0)/t ; a=(2*S)/t2=(m/s2) P1=m*g=(N) P2=m(g-a)=(N) Newtoni seadused: 1)keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga. 2)kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega. 3) kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. Jõud -on füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõju tugevust. Inertsus -on füüsikas keha omadus, mis näitab, kui raske on keha liikumisolekut muuta.(kg) Raskusjõud on Maa poolt selle läheduses paiknevale väiksemale kehale avaldatav gravitatsioonijõud.(Fr=m*g)...

Füüsika
10 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Mehaanika

Harmooniline võnkumine : võnkumise võrrand , periood, sagedus, omavõnkesagedus, amplituud, hälve, matemaatiline pendel, vedrupendel, nende perioodid . JÕUD JA IMPULSS Vastastikmõjud : VM-de liigid, nähtus, suurus, jõud kui kiiruse muutuse põhjustaja Newtoni I seadus : Resultantjõud , liikumine mitme jõu mõjul, keha mass, inerts, inertsus NB ! Ühikud , ühikute dimensioonid Ülesanne : Millal langevarjur langeb ühtlase kiirusega ? Millal keha tõstetakse ühtlase kiirusega ? Millal keha veetakse mööda pinda ühtlase kiirusega ? Millal keha langeb vedelikus ühtlase kiirusega ? Newtoni II seadus : seadus ise, jõu def, jõu ühik (!) , resultantjõud. Ülesanne :Millal keha tõstetakse üles kiirendusega ? Millal keha veetakse mööda pinda kiirendusega...

Füüsika
27 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Pindpinevus - V. Grigorjev, G. Mjakisev  

Osutub, et vedeliku pinnal asuvad molekulid on vedelikusiseste molekulidega võrreldes erilises seisundis. Nimelt vedeliku sees ümbritsevad ja mõjutavad igat molekuli tema naabrid kõikides suundades ühtmoodi. Pinnamolekulidel aga ühest küljest naabrid puuduvad (vt. alltoodud joonist). Kuna vedeliku sees mõjutatakse molekuli kõikides suundades ühtmoodi, siis mõjud sellele kompenseeruvad, resultantjõud on null ning molekul on tasakaalus. Pinnamolekulile mõjuvad jõud aga pole tasakaalus ja nende resultant on suunatud vedeliku sisse (vii hiirekursor joonisel nupu "Vaata resultantjõude" kohale). Selline sissepoole suunatud resultantjõud mõjub kõikidele vedeliku pinnal asuvatele molekulidele (vii hiirekursor joonisel nupu "Vaata pinnamolekulide seisundit" kohale). Pinnamolekulid üritavad kõik vedeliku sisse pääseda ja seepärast püüab vedelik oma pinna suurust vähendada....

Füüsika
70 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Loodusõpetuse 7.klassi tasemetööks kordamine

________________________________ 19) Soojusülekanne ehk soojusliikumine ühelt kehalt teisele. Soojus liigub soojemalt kehalt külmemale. Nt: Kui sul on tuline tee ja asetad tee sisse jaheda lusika, siis läheb lusikas kuumaks. 20) Njuutoni 3 seadus. Newtoni esimene seadus ehk inertsiseadus väidab, et keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga. Newtoni teine seadus väidab, et kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega. Newtoni kolmas seadus väidab, et kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. 21) Põlemine kui protsess. C+O2=CO2 Põlemine on ainete ühinemine hapnikuga. Põlemise tulemusena tekivad uued ained. Põlemisel eraldub soojust....

Loodusõpetus
132 allalaadimist
thumbnail
17
pdf

10. klassi füüsika konspekt

Inerts ­ nähtus, kus kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada Inertsiaalses taustsüsteemis kehtib Newtoni I seadus. Mitteinertsiaalne taustsüsteem liigub kiirendusega inertsiaalsete taustsüsteemide suhtes. Kui kehale ühtegi jõudu ei mõju või talle mõjuvate jõudude (vektoriaalne) summa on null, siis keha on paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt. Keha kiirud saab muutuda ainult siis, kui resultantjõud ei ole null. Inertsus - keha omadus, et keha kiiruse muutmiseks kulub aega Inertsust iseloomustab mass. Mida inertsem keha, seda rohkem läheb aega, et keha kiirust muuta teatud suuruse võrra. Newtoni II seadus - Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva (resultant)jõu ja pöördvõrdeline massiga. F a = m Jõud põhjendab kiirenduse. Newtoni III seadus - Kaks keha mõjutavad teineteist absoluutväärtuselt võrdsete vastassuunaliste...

Füüsika
77 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Füüsika I kt1 kordamine - Mehaaniline liikumine

Impulss ­ liikumshulk. p=mv. Impulsi jäävuse seadus: suletud süsteemi kuuluvate kehade liikumishulkade geomeetriline summa on nende kehade igasuguse vastasmõju korral jääv. Sul. süs. on süs, mis pole vastastikuses mõjutuses süs.väliste kehadega. Dünaamika põhiseadused ­ Newtoni I ­ keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või on paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant on null. Newtoni II ­ kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutiega. Newtoni III ­ 2 keha mõjutavad end teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. Fr=0; Fr=m*a; F1=-F2 Keha raskus ja kaal ­ raskus ehk omadus osaleda gravitatsioonilistes vastastikmõjudes. Keha raskus ja keha kaal on erinevad. Mõlemad on jõud, aga erinevad rakenduspunkti poolest. Kaal on keha mass gravitatsioonijõu kaudu mõõdetuna...

Füüsika
276 allalaadimist
thumbnail
6
pdf

Jõud, jõudude superpositsioon

JÕUD Jõudude superpositsioon Jõud on vektor, millega saab kirjeldada ühe keha mõju teisele või keha mõju keskkonnale või keskkonna mõju kehale. Kui kehale mõjub mitu jõudu, siis mõju avaldab nende (vektor)summa ­ resultantjõud . Resultantjõud mõjutab keha samamoodi, nagu mõjutaks üksainus jõud, mille suund ja suurus on samasugune. See on jõudude superpositsiooni printsiip. Superpositsioon tähendab sõltumatut liitumist. Seega saab toimida ka vastupidi ­ iga jõu võib lahutada sobivateks komponentideks, mis on rakendatud samasse punkti. F Fy Fx...

Matemaatika
13 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Füüsikaline keemia konspekt

(adsorptsioon, aurustumine, sulamine, difusioon, elektrolüüs jne) Termodünaamika Termodünaamika uurib ainult makrosüsteeme, mitte üksikuid molekule või nende osi. Termodünaamika on teadus energia muundumistest. Termodünaamiline süsteem ­ süsteem, mida saab ümbritsevast keskkonnast eraldada ja eksperimentalselt uurida. Termodünaamika ajalugu Õpetus termiliste protsesside soojusefektidest ja tööst. Klassikaline termodünaamika tekkis 19.sajandi keskel. Tänapäeval uurimisobjekt: erinevate energiavormide vastastikused üleminekud mitmesugustes füüsikaliste ja keemilistes protsessides. Süsteemid ja ümbritsev keskkond Süsteemide jaotus teda väliskeskkonnaga siduvate protsesside järgi: ­ avatud - toimub nii energia- kui ka ainevahetus ümbritseva keskkonnaga ­ suletud - p...

Füüsikaline ja kolloidkeemia
114 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Kordamine. Füüsika üldmudelid

· Milline on suletud ja milline avatud süsteem? Suletud süsteemiga on tegemist siis, kui jäetakse arvestamata mõne jõu mõju või ei arvestata energia ülekandumist süsteemist välja. Avatud süsteemi korral läheb mudel keerulisemaks ja nähtuste seletused põhjalikumaks. · Mis on resultantjõud ? Resultantjõuks nimetatakse jõudu, mille mõju kehale on samasugune nagu mitme jõu koosmõju. · Defineerida kiirenduse mõiste. Kiirendus on füüsikaline suurus, mis näitab kiiruse muutust ajaühikus. · Selgitada ühikuid 1N, 1J ja 1W (ka mistahes arvuna) 1 W on võimsus, mille korral ühes seknudis tehakse tööd 1 J. 1 J töö, kui keha nihutamisele 1 m võrra rakendatakse jõudu 1N. Jne.. · Nimeta mateeria vormid. Aine ja väli on mateeria vormid....

Füüsika
56 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Füüsika 1-17 (probleemküsimused)

Newtoni seadused Newtoni esimene seadus ehk inertsiseadus: Keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga. See tähendab, et kehad ei muuda oma liikumisolekut iseenesest, selleks on vaja rakendada jõudu. Sellist nähtust nimetatakse inertsiks (keha võime iseeneses säilitada oma liikumisseisundit kui ei teda ei mõjuta kõrvalised jõud) Newtoni teine seadus: Kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega. F=ma [m][a] = [1kg] [1m/s2] = [1N] jõud 1 N annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m /s2 . Newtoni kolmas seadus ehk impulsi jäävuse seadus: Kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. F1= - F2 ma1= -ma2 m1v1+m2v2=m1v1´+m2v2 15. Keha impulss ja impulsi muut p=mv Keha impulsiks nimetame keha massi ja kiiruse korrutist. Keha mõju teisele kehale on seda tugevam, mida suurem on keha impulss...

Füüsika
17 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Viktoriin kõikidest õppeainetest

Millises kliimavöötmes asub Eesti? (Vastus: Parasvöötmes) Füüsika tund!!! Kas kujutis on ümberpööratud või päripidine kui ese asub läätsele kaugemal kui 2F? (Vastus: Ümberpööratud) Geograafia tund!!! Mis on epifüüt? (Vastus: Taim, kes kasvab teiste taimede koorel, lehtedelja okstel) Bioloogia tund!!! Kes kuuluvad limuste alla? (Vastus: Teod, karbid ja peajalgsed) Füüsika tund!!! Mis on resultantjõud ? (Vastus: Jõud, mille mõju kehale on samasugune kui sellele kehale üheaegselt rakendatud mitme jõu mõju kokku) Bioloogia tund!!! Nimeta kaks põhilist haigust mida võivad puugid levitada. (Vastus: Puukentsefaliit ja puukborrelioos) Muusika tund!!! Kumb on kurvakõlaline, kas moll või duur? (Vastus: moll) Muusika tund!!! Mismoodi tähistatakse tähega nooti la? (Vastus: A) Eesti keele tund!!!...

8 klassi kirjandus
22 allalaadimist
thumbnail
6
xls

Füüsika põhikooli mõisted

Valguskiir Joon, mis näitab valguse levimise suunda. Täisvari Ruumi piirkond keha taga, mida valgusallikas ei valgusta. Poolvari Ruumi piirkond keha taga, mida valgusallikas valgustab osaliselt Langemisnurk Nurk langeva kiire ja peegeldava pinna ristsirge vahel Peegeldumisnurk Nurk peegeldunud kiire ja peegeldava pinna ristsirge vahel Mattpind Pind, mis peegeldab valgust kõikvõimalikes suundades(hajutab) Tasapeegel Niisugune peegel, mille peegeldavaks pinnaks on tasapind. Valguse murdumine Valguse levimise suuna muutumine kahe läbipaistva keskkonna piirpinnal Murdumisnurk Nurk murdunud kiire ja ristsirge vahel Kumerlääts e. koondav lääts-lääts, mis on keskelt paksem kui äärtest Nõguslääts e. hajutav lääts-lääts, mis on ä...

Füüsika
47 allalaadimist
thumbnail
10
pdf

Füüsika tähistused

E ­ elektrivälja tugevuse suurus Pseudojõud a ­ kiirenduse suurus v ­ kiiruse suurus r ­ ringjoone raadius F ­ tsentripetaaljõud m ­ mass Molekulaarjõud Fh ­ hõõrdejõu suurus k ­ hõõrdetegur N ­ rõhumisjõu suurus Tuumajõud Ft ­ tuumajõud r ­ kaugus tuuma keskpunktist r0 ­ tuuma raadius Fp ­ prootonite vaheline elektrijõud 0 ­ elektrostaatiline konstant q ­ prootoni laeng Liikumishulk ja jõuimpulss p ­ liikumishulk m ­ mass v ­ kiirus F ­ resultantjõud a ­ kiirendus J ­ jõuimpulss t ­ ajavahemik p tot ­ osakeste süsteemi summaarne liikumishulk p ­ liikumishulkade vektorsumma Reaktiivliikumine v ­ raketi kiirus piki sirget trajektoori u ­ heitgaaside kiirus(e suurus) raketi suhtes Rõhk ideaalses gaasis V ­ väikese kuubi ruumala n ­ osakeste arv kuubis m ­ ühe osakese mass t ­ ajahetk v ­ osakese kiirus vy ­ kiiruse y-telje suunaline komponent t ­ väike ajavahemik p ­ liikumishulga muut...

Füüsika
45 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Füüsika mõistete spikker

arvuliselt võrdne a=v2/rMass iseloomustab keha inertsust ja vastastikust külgetõmmetJõud iseloomustab kehade vastastikmõju tugevustResultantjõud ehk jõudude vektoriaalne summa on jõud, mille mõju kehale oleks samasugune kui talle rakendatud jõudude koosmõjuNewtoni 1. seadus: Keha liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulligaNewtoni 2. seadus: Kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisegaNewtoni 3. seadus: Kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidisedGravitatsiooniseadus: Kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruudugaRaskusjõud on võrdne keha massi ja raskuskiirenduse korrutisegaKeha kaal on jõud, millega keha (Maa külgetõmbejõu...

Füüsika
8 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Diisel

4- ja 2-taktilise diiselmootori ringprotsessid, Kuna sisselaskeklapp (klapid) avaneb enne ÜSS-u , toimub Ülelaadimiseta (sundlaadimiseta ) mootorite täiteaste avaldub arvutuslik ja tegelik indikaatordiagramm. põlemiskambri läbipuhe ( nn. klappide ülekate ). valemiga SPM ringprotsesside arvestus. v = / ( - 1)* Pa / P0 * T0/Ta * 1/ (r+1) Erinevalt teoreetilistest ringprotsessidest saadakse tegelikus 2-TAKTILISE MOOTORI TEGELIK Kui mootor on ülelaadimisega (sundlaadimisega ),siis parameetrite sisepõlemismootoris soojust kütuse põletamisel kolvipealses INDIKAATORDIAGRAMM P0 ja T...

Abimehanismid
81 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Staatika, kinemaatika ja dünaamika

aksioomi põhjal võib need välja jätta. 29. Kuidas liita kolme mitte ühes tasapinnas asetsevat jõudu, mille mõjusirged on kiivsirged? Kui jõud ja nende mõjusirged on kiivsirged, siis nihutame ühe jõusirge paralleelselt endaga lõikumiseni teise jõu mõjusirgega, liidetakse rööpküliku reegli järgi. Saadud jõud ei ole resultantjõud . 30. Mis on jõuhulknurk ja kuidas see konstrueeritakse? Jõuhulknurga puhul kujutab mitme jõu geomeetrilist summat ehk peavektorit nendest jõududest koostatud hulknurga sulgeja. Vektorhulknurka ehitades tuleb silmas pidada, et kõigi liidetavate vektorite nooled peavad suunduma ühele poole (mööda hulknurga äärejoont), peavektori nool aga vastassuunas. Jõuvektorite liitmise järjekorrast peavektori moodul ega suund ei sõltu. 31...

Insenerigraafika
69 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Füüsika

11 1.5.2. Gravitatsioonijõud.......................................................................................................11 1.5.3. Hõõrdejõud.................................................................................................................. 12 1.5.4. Elastsusjõud.................................................................................................................12 1.5.5. Resultantjõud ...............................................................................................................12 1.6. Mehaaniline rõhk...........................................................................................................14 2.1. Optika..............................................................................................................................15 2.1.1 Miks me näeme?...

Füüsika
26 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun