AJALUGU? AJALUGU! Colin Powelli doktriin USA astub alati välja oma huvide kaitseks. Esimene katse oli 11. sept. Kus huvid on ohustatud, seal võib pidada ka ennetavat sõda (preventatiivne). Seda sama joont on jätkanud ka C. Rice. 2003 tungisid USA väed Iraaki, algas algul edukas preventatiivne sõda, kuid see takerdus ja nüüd on probleem järgmise presidendi kraes. NLi lagunemine ja taasiseseisvumine. Taasiseseisvumise põhjused: majanduslikud, poliitilised ja ideoloogilised kriisid viis kogu sots süsteemi lagunemisele. Majandus on ühiskonnaalus. NLi majandussüsteem suutis siiski midagi korda saata absoluutselt kõik vahendid liikusid riigi kätte ja see tegi plaani siis. Ka see süsteem lõi mingeid võimalusi. Kui teine pool osutus efektiivsemaks. Vaatamata jõupingutustele suurenes lõhe. Taheti saavutada tööviljakust puudusid stiimulid. Majanduse probleeme ka märgati. Ilmnesid kohe nõukogude võimu alguses NEP riigiturumajanduse ...
Ajaloo arvestus AJ4 Kokkuvõte 1. Sõjad vara-uusajal. Liivi sõda(1558-1583), Põhjasõda(1700-1710/1721) põhjused, osapooled, tulemused ja tähtsus Eesti ajaloos. Peamised allikad pärinevad Balthasar Russow' kroonikast(käsitleb Liivi sõja sündmusi kuni aastani 1584; rootsimeelne; Ruccow päritolu pole kindlalt teada, kuid ta oli Pühavaimu eesti koguduse õpetaja). Allikana on ka Johannes Renneri kroonika. Liivi sõja põhjused: o peamiselt Liivimaa soodne asupaik(Ida- ja Lääne-Euroopa vahendaja) o Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkonna omavahelised pinged(nt. sõda ordu ja Riia ppk <> Poola- Leedu vahel 1556-1557) o Tugevad vastased: Moskva suurvürstiriik(Ivan IV Julm), Poola-Leedu, Taani, Rootsi Ajend: ,,Tartu maks". Moskva svr'i ja Liivimaa valitjejad tegid rahulepingu 15...
KOHUSTUSE RIKKUMINE VÕS § 100 kohaselt on võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumiseks selle täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise esimeseks tunnuseks on seega juba olemasolev võlasuhe, mis VÕS § 2 kohaselt defineeritakse kui õigussuhet, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse rikkumise kindlakstegemisel tuleb hinnata kohustuse sisu ja tegeliku olukorra vahelist seost. Kohustuse rikkumisega on tegemist siis, kui kohustuse sisu ja tegelik olukord erinevad, siinjuures ei ole tähendust kas tegemist on olulise rikkumisega või mitte (kõrvalkohustus), tähtis on rikkumise fakt. Järelikult VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumise tunnusteks 1) võlasuhte olemasolu; 2) võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumine, mis seisneb kohustuse sisu ja tegeliku olukorra erinevuses...
Ajaloo arvestuse 1.teema: Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal 1) Sündmused, millega seoses läksid Eesti alad järk-järgult Rootsi riigi koosseisu 1. Eestimaa kubermang palus Rootsilt kaitset Liivi sõjas. Selle moodustasid 4 maakonda: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa. 2. Liivimaa kubermang läks Rootsile Poolalt vallutatud aladega. Selle moodustasid Lõuna- Eesti ja Põhja - Läti, Eestis olid siis Pärnu- ja Tartu maakonnad. 3. Saaremaa liideti Rootsiga seoses 1645.a Taaniga sõlmitud Brömsebo rahuga. Põhimõtteliselt kuulus Saaremaa Liivimaa kubermangu, kuid säilitas ometigi teatud eraseisundi (oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ja teistest erinev maksusüsteem). Kubermange valitsesid 2 kindralkuberneri- üks Tallinnas ja teine Riias. 2) Rahvastik 17.sajandil 17.sajandi alguses oli Eestimaal elanikke ligikaudu 100 000, sellest katastroofist aitasid rahuli...
Tartu kapituleerus samal aastal. Sõda oli rahvale raske, sest Rootsi lähtus põhimõttest, et sõjakulud katab maa, kus sõda peetakse. Lisaks värvati vägedesse umbes 15 000 eestlast, kellest nii mõnigi tõusis ohvitseriks. Pärast rida väiksemaid lahinguid 1710 aastal kapituleerus Tallinn. Sellega otsene sõjategevus peatus, kuigi ametlikult kestis sõda veel 10 aastat. Raskustes Rootsi sõlmis aga 1721. a Uusikaupunki rahu, Eesti läks Vene riigi kooseisu. Haldus Teostati restitutsioon balti aadli poolehoiu võitmiseks. See tähendas, et kõik Rootsi võimu riigistatud maad anti tagasi. Kehtima jäid rootsi aja seadused ja maksukorraldus, luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Kuna kõik see erines Vene Impeeriumi üldisest korraldusest, nimetati seda ka Balti erikorraks. Keskvõimu kõrgemaiks esindajaiks said kindralkubernerid, aga rüütelkonnad säilitasid samuti oma funktsioonid
Tallinnas ja Tartus tegutsesid gümnaasiumid. Igas linnas kreiskoolid. Lisandusid õigeusu maarahvakoolid. Rajati seminar, mida juhtis Cimze 1854 koolisundus. Eestikeelne Levitajaks olid kalendrid. Esimene ajaleht 1806 Jannsen – „Perno Postimees” kirjasõna Ahrensil tuli uue grammatikaga. Balti kubermangude valitsemine: Balti erikord - Eelnes restitutsioon - Aadlimatriklite sisseseadmine - Kultuurilise omapära säilimine Kokkuvõtteks oli Balti kubermangude areng kiirem kui sise-Venemaa areng. 1783-1796 Katarina II kehtestatud asehalduskord: 1) Balti kubermangude tihedam liitmine Venemaaga 2) Aadlimatriklide kaotamine 3) Haldusjaotuse muutumine 4) Asehalduri ametikoht 5) Pearahamaks ja hineloendused
Kuid nende jaoks, kes ei saanud kodus õppida pidid vähemalt viie adramaa suurused mõisad asutama kool, vastasel juhul pidid mõisnik maksma 10 taalri suuruse trahvi. Tegemist oli esimene seadusjõulise aktiga, mis nõudis koolivõrgu rajamist. See ei leidnud rüütelkonna poolehoidu. 1787 aastal anti välja uus koolipatent, mis nägi ette kihelkonnakooli igas kihelkonnakeskuses, igas mõisakogukonnas mõisa-ja külakool. Restitutsioon Venemaa pakutud restitutsioon Liivimaa aadlile 18 sajandil, mis tähendas kõigi Rootsi ajal reduktsiooniga võõrandatud mõisate tagastamist. 1722 aastal asuvad Rootsi valitsuse ajal riigistatud mõisate tagastamist korraldama kohalikest aadlikest moodustatud restitutsioonikomisjonid. Kogu mõisate tagastamise keeruline protseduur teostatakse kolme aastaga. Matrikkel 18. sajandil võis maaomanikuks olla vaid aadel. Seoses sellega oli vaja
KORDAMISKÜSIMUSED majandusajaloo (MJRI.03.052) arvestustööks 1. Feodaalkord ehk läänikord Läänikord- igal maahärral oli oma sõjavägi, müntisid raha, suhtlesid iseseisvalt teiste riikidega. Nad läänistasid maid koos talupoegadega edasi vasallidele (läänimeestele). Aastatel 1270-1310 algas mõisate asutamine, mis toimus kas rahulikul teel, talupoegadega sõlmitud ostulepingute alusel või ka sundimiste ja ähvardustega. Eelistati kohti, kuhu oli võimalik rajada veski ja mis asusid küladest eemal. Mõisa põllumaad suurendati kas uudismaade ülesharimise või naaberkülade ning -talude lammutamise teel. Kõige tähtsamaks majandusharuks oli põllumajandus.Valitses naturaalmajapidamine. 2. Põllumajanduslik tootmine inventaar- Põhiliseks maaharimisriistaks oli ader (juurpuuader) Saartel ja Lääne- Eestiskasutati juurpuuadra asemel Rootsist pärit seanina atra (ehk vannaader). Peale selle kasutati karuäket., põldude väetamine- vä...
Rootsi sai Venemaalt kompensatsiooni 2 miljonit riigitaalrit ning tagasi sõjas hõivatud Soome ala. Lepingu järgi sai Rootsi õiguse Baltimaadest iga aastal tollivabalt välja vedada vilja 50 tuhande rubla eest. Kehtima jäid 1710 aastal sõlmitud kapitulatsioonid, millega tagati balti aadlile kohaliku elukorralduse, õiguste ja usundi seega Balti erikorra säilimise ning Eesti- ja Liivimaale laialdase omavalitsuse. VENE AEG 1. Eesti pärast Põhja sõda. 2. Balti erikorra olemus. 3. Mis on restitutsioon? 4. Aadlimatriklite koostamine. 5. Põllumajanduse areng peale sõda. 6. Talupoegade olukord vene võimu all. 7. Vennastekoguduste liikumise olemus. 8. Millal ilmus eesti keeles piibli täielik tõlge? 9. Kriisinähud mõisamajanduses. 10. Pärisorjuse kaotamine Eesti- ja Liivimaal. 11. Usuvahetusliikumine. 12. Talurahva koormised vene ajal. 13. Üleminek teoorjuselt raharendile. 14. Talude päriseks ostmine. 15. Mahtra sõda. 16. Väljarändamine. 17. Tartu Ülikooli taasavamine. 1
saj eesti tüüpiline agraarmaa. Eesti kümnekonnas linnas elas 1782 aastal vaid 24 000 inimest, mis moodustas alla 5% kogu rahvaarvust. Asustustihedus poole väiksem euroopa keskmisest. Tihedamalt asustatud põhja-eesti ja saaremaa. 18 saj jooksul asustustihedus ühtlustub. 19 saj alguses jagunes eesti ala 103 kihelkonnaks, kihelkonnas keskmiselt 4500-5000 inimest. Rootsi aja lõpuks eestis u 1000 mõisat. Keskmises eesti külas 5-10 talu. 7) Mõis ja talu 18. sajandil: Mõisate restitutsioon: Mõisate restitutsioon- Rootsi aja lõpul reduktsiooni käigus olid paljud läänimõisad olid võetud riigi kontrolli alla, 18. sajandi algusel toimus restitutsioon, mille tulemusel anti tagasi läänimõisad omanikele või nende järglastele. Mõisate liigitus: Rüütlimõisad (eramõisad)- Klassikalised mõisad, mis olid erakätes. Neid oli kõige rohkem. Kroonumõisad (riigimõisad). Kirikumõisad- Oli iga kihelkonna kiriku juures mõis, mis oli pastori kasutuses.
MAJANDUSAJALOO KORDAMISKÜSIMUSED ARVESTUSEKS 1) Milline oli I aastatuhande vahetuse jõukaim piirkond Euroopas ja millel põhines tema rikkus? Jõukaim piirkond Euroopas oli Veneetsia. Rikkus põhines sellel, et asetseti kaubanduse ja meresõidu jaoks soodsas kohas. Kasuks tuli strateegiline asend Rooma ja Konstantinoopoli, islami ja kristliku Õhtumaa vahel, heaühendus Araabia piirkonnaga (veeti vürtse). Rikkusele aitas kaasa soodne maismaa, see piirkond oli viljakas. 2) Millised olid aastal 1000 A.D. maailma kõige jõukamad piirkonnad? Nimeta toonase maailma kolm suurimat linna koos asukoha kirjeldusega? Väike – Aasia, Kagu – Aasia, Jaapan. Hiina ja India piirkond, Lähis – Ida ja Araabia. Iraagi alad Eufrati ja Tigrise ääres (väga viljakas ala) Kolm suurimat linna: Konstantinoopol – marmorist ja pronksist paleed, triumfikaared, purskkaevud ja arkaadid. Hiljem ehitati sinna jumalakodu, mis o...
EUROOPA 19. SAJANDIL Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju ja tagajärjed. Viini süsteem ja selle lagunemine. Industriaalühiskonna kujunemine. Rahvuse sünd, rahvuslik liikumine (etapid) ja maa ühendamine Saksamaa näitel. Poliitilised õpetused: konservatism, liberalism, sotsialism. Majandusõpetused: merkantilism, majanduslik liberalism, utilitarism, füsiokraatia teooria Prantsuse revolutsioon 1789 – 1799 Revolutsioonisõjad 1792 – 1802 Napoleoni sõjad 1803 – 1815 I Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju ja tagajärjed. I 1. Revolutsiooni mõju ja tagajärjed: 1) Asutava Kogu põhimõttelised reformid: - 1789 - AK võttis vastu “Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni”, mis koosnes 17 artiklist ja algas sõnadega: Inimesed sünnivad ja jäävad vabaks ning õigustelt võrdseks - 1791.a. konstitutsioon - sellega kehtestati Prantsusmaal konstitutsiooniline monarhia, võimude lahusus, jagunemine parem- ja ...
Teooriad: vaba tahe, bioloogia (atavism), ühiskond (õpitud tegevus), psühholoogia (neurotism, sotsialiseerimishälbed). 66. Mis on karistatamise eesmärk? · Süüdlase mõjutamine- hoida ära süütegude toimepanemist · Õiguskorra kaitsmine- inimeste usk normikehtivusse ja usaldus õiguskorra vastu Teooriad: kättemaks (tasakaal), himutamine (üldpreventsioon), eripreventsioon, rehabilitatsioon (sh teraapia), restitutsioon, kuriteo ennetamine 67. Millal kohaldatakse rahvusvahelist õigust? Juhul kui õigussuhte osapoolteks on ainult riigid. 68. Millal kohaldatakse rahvusvahelist eraõigust? Juhul kui õigussuhte osapoolteks on eraisikud. 69. Rahvusvahelise õiguse printsiibid, allikad, subjektid Rahvusvahelise õiguse printsiibid: · Riikide suveräänsuse ja võrdsuse printsiip · Vastastikkuse printsiip- ühelt poolt mõjutab riike täitma täiesti vabatahtlikult ilma
maa ranniku venelaste sõjajõududele avatuks, sellepärast sõlmiti ja Soomes Uusikaupunki rahu, mille põhjal Venemaa sai endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ja osa Kagu-Soomest koos Viiburig. Ta andis Rootsile tagasi sõjas hõivatud Soome alad ja maksis 2 miljonit riigitaalrit kahjutasu. Rootsi sai õiguse Eesti- ja Liivimaalt ilma tollita välja vedada 50 000 rubla eest teravilja. 27. Balti erikord Lk.133-135 (Balti erikorra mõiste, restitutsioon, aadlimatrikkel, Roseni deklaratsioon 1739) *Balti erikord-Balti erikord valitsemiskorraks Vene Impeeriumi Balti provintsides 18.- 19.sajandil. Balti erikord seati sisse pärast Põhjasõja lõppu, mil Vene riigi võim Baltikumis oli veel ebakindel ja valitses oht nende provintside langemiseks tagasi Rootsi võimu alla. Selle olukorras oli Vene riigile vajalik baltisaksa mõisnike poolehoiu võitmine. Balti erikorra põhijooned kinnitati 1721.a. sõlmitud Uusikaupunki rahuga.
Eesti ajalugu 1. Muinasaja uurimine. Esiajaks ehk muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses p. Kr. Kõiki inimeste poolt rajatu ja mahajäätu põhjal saame teadmisi. Neid nimetatakse muinasjäänusteks ehk muististeks. Nendeks on eelkõige omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted. Arheoloogia on ajalooteaduse haru, mis käsitleb muististe põhjal ühiskonna varasemat minevikku. Dendrokronoloogiline skaala on puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala. Selle abil on võimalik leida tema täpne kasvu- ja maharaiumisaeg. Numismaatika tegeleb aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega. Määratakse müntide vermimiskoht ja aeg, aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhted. Etnoloogia ehk rahvusteaduse uurimistulemused....
Eesti ajalugu 1. Muinasaja uurimine. Esiajaks ehk muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses p. Kr. Kõiki inimeste poolt rajatu ja mahajäätu põhjal saame teadmisi. Neid nimetatakse muinasjäänusteks ehk muististeks. Nendeks on eelkõige omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted. Arheoloogia on ajalooteaduse haru, mis käsitleb muististe põhjal ühiskonna varasemat minevikku. Dendrokronoloogiline skaala on puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala. Selle abil on võimalik leida tema täpne kasvu- ja maharaiumisaeg. Numismaatika tegeleb aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega. Määratakse müntide vermimiskoht ja aeg, aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhted. Etnoloogia ehk rahvusteaduse uurimistulemuse...
KOV õigus Eksam 120 min 2-osaline: 1 osa 1 punkt on teemaküsimus, mis annab 50%. 2 punkt on kogu materjali peale, mis annab 25%. 2 osa on kaasus, mis annab 25%. KOV on iseseisev (ainuvastutus), autonoomne, kaudne riigihaldur, detsentralisatioon, vertik võimude lahusus, subsidiaarne, partitsipatsioon, demok. Avalik haldus: vahetu riigihaldus (ministeerium; maavaldus), kaudne. Omavalitsuskorraldusõigus rajaneb riigiõigusel. KOV-l kaalutlusõigus ehk diskretsioon kohaliku ja riigi elu küsimustes PS § 154 lg 1 vs. lg 2. Kas KOV on suveräänne ja omab enesekorraldusõigust (ehk kaalutlusõigus ehk autonoomia)? KOV õigus kitsamas mõttes: kuulumine haldusõiguse eriossa. Laiemas mõttes: eraõiguslike suhetes osalemine. KOV õiguse mõiste, süstemaatika, piiritlemine, allikad Mõiste Assmann defineerib KOV õigust nende õigusnormide summana, mis käivad kogukondlike korporatsioonide õigusliku seisundi, korral...
vabadused(eliidile) Konkretiseerumine kapitulatsiooniaktides(P I kinnitas need 1710 ja 1712) : A. Võitja, Riia linna ja LM rüütelkonna vahel juun. 1710 B. Võitja, Tallinna linna ja Eestimaa rüütelkonna vahel sept. 1710 · Lubati säilitada luterlus, vana õiguskord ja kohtusüsteem ja saksa keel kohaliku asjaajamiskeelena · Lubati tühistada reduktsioon ja tagastada mõisad endistele omanikele= restitutsioon · Lubati aadlile omavalitsusõigused Põhjasõja tulemused · Rootsi kaotas suurriigi staatuse: - Venemaa tõus · 1721 Uusikapunki(Nystad) rahuleping: · Rootsi kaotas Venemaale Eesti- ja Liivimaa, Ingerimaa ja Kagu-Soome · Venemaa garanteeris nedne piirkondade elanikele senise usu ja seisuste privileegid ja eraomandi · Rootsi sai rahalise kompensatsiooni ja tollisoodustusi Baltikumi viljale
Ajaloo suuline arvestus. I kursus: Eesti muinas-, kesk-, ja varauusajal Pilet nr.1 Eesti ajaloo periodiseerimine 1. Muinasaeg kiviaeg X - II aastatuhat eKr : paleoliitikum e. vanem kiviaeg mesoliitikume e. keskimine kiviaeg u. 9000 5000 eKr KUNDA KULTUUR Pulli asulakoha teke, Kunda asulakoha teke, kütid & korilased, asulad veekogude ääres, luust ja kivist tööriistad neoliitikum e. noorem kiviaeg u. 5000 1800 eKr - NARVA KULTUUR keraamika kasutuselevõtt; KAMMKERAAMIKA KULTUR algelise maaviljeluse algus; NÖÖRKERAAMIKA KULTUUR karjakasvatuse algs, asustus kaugeneb veekogudest vanem pronksiaeg 1800 eKr 1100 eKr esimesed üksikud pronksesemed noorem pronksiaeg 1100 500 eKr tekivad kindlustatd asulad, muistsete põldude jäänused, kivikirstkalmed, lohukivid, üksiktalulise asustuse teke, põllumaa eraomand, ...
Põhjasõja lõpp, Eesti ühendamine Venemaaga hakkas levima katk, mille pärast langes elanike arv umbes 130000ni. Põhjasõda kestis siiski veel 10 aastat. Karl XII oli valmis Baltikumi venelastele loovutama ja tahtis hoopis Norrat, aga sõjakäigul sinna, kuningas suri. 1721. a. sõlmiti Venemaaga Uusikaupunkti rahu, mille põhjal sai Venemaa endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa. Rootsi sai tagasi Soome alad ja maksis kahjutasu. Põhjasõja tulemused 1) Aadel restitutsioon mõisad anti eravaldustesse tagasi, aadlimantriktide koostamine rüütelkonna nimekirjad, andis eesõigused (Liivi-, Eesti- ja Saaremaal); Balti erikord 2) Vene võim Balti erikord; Tallinnas ja Riias oli kindralkuberner; haldusjaotus Eestimaa ja Liivimaa kubermang, linnade omavalitsused säilisid. 3) Talupojad sunniti teotööle, Roseni deklaratsiooniga (1739. a.) oli talupoeg pärisori, mõisnik võis temaga teha kõike kui mõisavaraga
Kultuuri koolieksami esimene kontrolltöö KESKAEGNE KUNST EESTIS Saklaarehitised- religioosse otstarbega ehitised Valjala kirik Saaremaal lääneportaal ● tõenäoliselt vanim kiviehitis Eestis ● ehitust alustati 1227.aastal ● 1240. aastal alustati pikihoone ehitamist ● 1-lööviline Karja kirik Saaremaal (lääneportaali kapiteelid) Ristilöömine (kolgata grupp) reljeef lõunaeeskoja seinalt koorivõlvi maalingud Piret ja Tõll (pärimuse järgi eestlaste vanem, Karja kiriku ehitaja ja Tollide esiisa). ● 1-lööviline; ● Arvatavasti ehitatud, kas 12.sajandil või 14.sajandil. Muhu kirik ● Saartel olevad kirikud olid sageli ilma tornita, et asula koht liiga kaugele merele ei paistaks; ● 1-lööviline; ● Apsiid ristkülikukujulise põhiplaaniga. Tallinna toomkirik ...
Ajaloo eksam 1. Muinasaja uurimine Esiaeg e. Muinasaeg: Ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduskaotuseni. Muistismuinasjäänused: Inimeste rajatu või mahajäetu.(kinnis-ja irdmuistendid) Arheoloogia: Muinasaega uuriv teadus. Arheoloogid. Väljakaevamiste põhjal tehakse oletusi kommete, usu, eluviisi ja muu kohta. Dendrokronoloogiline skaala: Kajastab puude kasvuringide paksuse muutusi. Numismaatika: Tegeleb leitud müntidega. Etnoloogia: rahvateadus Rahvaluule: Rahva seas suust-suhu edasi kantud (vahel ka kirja pandud) jutud. Kroonikad: Kirjalikud allikad. Tuleb suhtuda kriitiliselt, sest on sagely kirja pandud eesti- vaenulike inimeste poolt (Hendriku Liivimaa kroonika) 2. Muinasaja periodiseering Kiviaeg: Vanem kiviaeg (paleoliitikum) lõppes 9600 a.eKr Keskmine kiviaeg (mesoliitikum) 9000-5000 a.eKr Noorem kiviaeg (neoliitikum) 5000-1800 a.eKr Pronksiaeg: Vanem pronksiaeg ...
kasuks keerata. 18. saj: Peeter I (16821725) · reformid haldusjaotuses, sõjaväes, riigivalitsemises, kombestikus · 1703 a loob Peterburi linna · Liitis Venemaa Euroopaga · Eestis: Balti erikord Balti kubermangude (Eestimaa+Liivimaa) aadlikele antud erilised õigused Balti erikord (17211917, va Katariina II aeg) Tunnused: restitutsioon (aadlike õiguste taastamine), rootsiaegsed seadused, luterlus (tagab emakeelse rahvahariduse kõrge taseme; vene õigeusu pealesurumine alles venestusperioodil) Olulisus: · Lõhe venemaa ja Balti kubermangude vahel, mis aitas säilitada siinse kultuuri omapära · Hoidis ära kolonisatsiooni · Võimaldas kiire arengu ja tihedamaid kontakte Euroopaga Aadlikele võimu juurde, eestlaste õiguste vähendamine
õigeusku ja vene keskvõimu jaoks ei olnud luterlus oluline. Kapitulatsioonid sätestasid luterluse kohaliku usuna, aga keskvõim ei huvitunud luterluse käekäigust. 1710.a järel kirikuvalitsemine allutati kohalikele ilmalikele seisustele, maal rüütelkonnad, linnades magistraat. Balti erikorra tingimustes oli tegemist poliitiliselt killustunud seisukorraga. Tagasi tuli killustumus kirikukorraldus. 1710.aasta järel taastati baltisakslaste jaoks vanad õigused, restitutsioon õigusliku järjepidevuse alusel. Kohtukorraldus Põhipunktid võrreldes Rootsi ajaga jäid paika. Eestimaal kõrgem kohus Eestimaa ülemmaakohus, Liivimaal Liivimaa õuekohus. Eestimaal olulisi arenguid ei toimunud. Liivimaa kohtusüsteem läks Liivimaa rüütelkonna kontrolli alla, riikliku keskvõimu roll kahanes olulisel määral. Liivimaal toimus lähenemine Eestimaa kohtusüsteemile. Apelleerimisvõimalus: Liivi- ja Eestimaa Asjade Justiitskolleegium Senat
modernsetele õigussüsteemidele. Esiteks kõik Euroopa riigid peavad kriminaalsüüdistust üheks riigi põhifunktsiooniks. Kuritegu kui sel- line on rünnak kogu ühiskonna vastu, kuigi samal ajal võib see kahjustada ka konkreetset ohvrit. Nimetatud põhjusel on enamik õigussüsteeme võtnud süüdistusmonopoli riigi kanda. Kui tsiviilkorras kahju hüvi- tamise peamiseks eesmärgiks on restitutsioon, siis karistus kuriteo eest täidab ka muid eesmärke. Kuna karistus kuriteo eest ja sellega kaasnevad kaudsed tagajärjed (nt teatud ametikohal töötamise keeld, teis- tesse riikidesse liikumise piirangud jne) võivad olla süüdlase jaoks väga rasked, siis on kriminaalmenetluse protsessuaalsed standardid (tõendamistase, kaitseõigus jne) rangemad võrreldes tsiviilprotsessiga.*9 Seetõttu on tänaseks päevaks, vaatamata prokuratuurisüsteemide erinevusele, välja kujunenud suhteli-
EESTI AJALUGU Annika Vesselov 2 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................3 1. KIVIAEG EESTIS..................................................................................................................4 2. METALLIAEG EESTIS.........................................................................................................5 3. EESTLATE MUISTNE VABADUSVÕITLUS.....................................................................7 4. EESTI ALA HALDUSLIK JAOTUS....................................................................................8 5. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS (1343 1345)..................................................................................... 9 6. MAARAHVAS 14. 16. SAJANDIL.................................................................................11 7. KESKAEGSED LINNAD EESTIS.................
11.klassi ajaloo üleminekueksami teemad Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti. Muistse vabadusvõitluse lõppfaasis toimus võitlus ka ristisõdijate eneste leeris. Selle tulemusel jaotati Eesti ala mitme ristisõdijate riigi vahel. Usu levitajad olid Sakslased ja Taanlased. 1180 aastad Esimesed misjonärid Läänemere idakaldal Piiskop Meinhard rahumeelne ristimine (efektiivsem) Piiskop Albert jõuga ristimine Retked algasid Sakala ja Ugandi maakondadest. 1201 Riia asutamine 1202 Mõõgavendade ordu (Kristuse Sõjateenistuse vennad).Liivimaal tegutsenud vaimulik rüütliordu, mis asutati selleks, et Baltimaid vallutada. Kaupo Liivlaste vanem Lembitu Eestlaste vanem 1206/07 Liivlased alistati ja ristiti 1210 Ümera lahing (võit) 1212-1215 Toreida va...
2 miljonit riigitaalrit kahjutasu. Rootsi sai õiguse Eesti- ja Liivimaalt ilma tollita välja vedada 50 000 rubla eest teravilja. 27. Balti erikord (133-135) : Balti erikord - valitsemiskord Vene Impeeriumi Balti provintsides 18.-19.saj. B.E. seati sisse pärast Põhjasõja lõppu, mil Vene võim Baltikumis oli veel ebakindel Rootsi ohu tõttu. Oli vajalik baltisaksa mõisnike poolehoiu võitmine. Balti erikorra põhijooned kinnitati 1721.a. sõlmitud Uusikaupunki rahuga. Restitutsioon - Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmine nende endistele omanikele. Mõisatega koos said aadel tagasi ka endised õigused talupoegade üle. Aadlimatrikkel - rüütelkonna liikmete eriline nimekiri; ainult sinna nimekirja kantud aadlikud omasid Eesti- ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. Roseni deklaratsioon 1739 - Liivimaa maanõnuki Otto Fabian Roseni seletuskiri talupoegade õigustest Baltikumis. Selle järgi oli siinne talupoeg
Eesti 18. sajandil * 1721 aastal oli Eesti aladel ~120'000-170'000 inimest; 18. sajandi lõpuks oli ~500'000 inimest. -) Oli tegemist rahuajaga, samuti ei võetud Eesti aladelt mehi Vene sõjaväkke ning polnud ka suuri epideemiaid ehk inimesed said rahulikult üles kasvada. * Balti erikord Eesti- ja Liivimaa eriseisundit Venemaa riigi koosseisus Venemaa lootis, et tekitades eritingimused Eesti- ja Liivimaal ei soovi riigid Venemaa koosseisust lahkuda. -) Restitutsioon riigistatud mõisate tagasiandmine endistele omanikele. -) Senised seadused ja maksud säilisid; uute seaduste kehtestamiseks tuli kohapeal need seadused registreerida. -) Ametlikuks usuks jäi luteri usk. -) Kohalikuks asjaaamise keeleks jäi saksa keel; ametnikena töötasid samuti sakslased. -) Aadli omavalitsused jätkasid edasi tegutsemist; koostati aadlimatriklid, kuhu kanti nimed nendest inimestest, kes said Maapäevadel otsuseid langetada.
Tehnika saavutused 19. sajandi lõpul Majanduselus etendasid olulist osa uuendused masinaehituses, metallurgias, keemiatööstuses ja elektrotehnikas. Nende eelduseks oli sisepõlemismootori kasutusele võtmine. 19. sajandi 20. aastatel loodi kivisöegaasil töötavad mootorid. Esimese sisepõlemismootori ehitas 1860. aastal Prantsusmaal E. Lenoir. Täiuslikuma, neljataktilise gaasimootori konstrueeris N. A. Otto. Suure tõuke sisepõlemismootori arengule andis bensiini ja petrooleumi kasutusele võtmine mootorikütusena 19. sajandi lõpul. Kompaktse bensiinimootori ehitasid Daimler ja Benz ning kasutasid neid 1885-1886 esimestel autodel. Esimese iseliikuva kolmerattalise aurusõiduki ehitas prantsuse sõjaväeinsener N. J. Cugnot. Tänapäeva auto sai alguse siis, kui G. Daimler paigutas 1886. aastal mootori algul jalgrattale ja siis neljarattalisele vankrile. Esimene Daimler kui terviklik auto ehitati 1889. aastal. Sajandivahetuse teiseks tähtsaks sündmu...
(Kohtumenetluse järelvalve seadus §70) lubab Riigikogul küsida seoses EL-i õiguse seaduse rakendamiseks vajalike seaduste vastuvõtmisel PS-e tõlgendamist. Konstitutsioonikohtute toimeaeg KK-te otsuste ajalise toime järgi ex tunc ja ex nunc toime eristamine. a) Ex tunc toime tähendab seda, et PS-e vastane seadus tunnistatakse kehtetuks kehtim ahakkamisest peale. Lõpule viidud kujul tähendaks ex tunc toime seda, et peab toimum atäielik restitutsioon st selle seaduse alusel toimunu täielikku tagasipööramist. Seda praktilises elus praktiliselt ei rakendata, kuna tagasipööramine on tehniliselt üsna võmatu. Sisuliselt tekitaks suurt kahju õiguskondlusele ja õiguse adressaatidele. Nt omandireform b) ex nunc toime tähendab seda, et PS-vastast akti ei rakendata akti PS-vastaseks tunnistamise hetkest. See toime tähendab, et tulevikus seda akti enam teiste isikute suhtes ei rakendata. Ei oma tagasiulatuvat jõudu
Rahvusvaheline avalik õigus Enne ÜRO loomist oli RÕ subjektid ainult riigid. Tänapäeval peetakse rahvusvahelise õiguse subjektideks ka rahvusvahelisi organisatsioone ning piiratud määral füüsilisi ja juriidilisi isikuid. Riigid suveräänsed teoreetiliselt võrdsed; riike ei saa käskida ega keelata. Rahvusvaheline õigus- riikidevaheline õigus; teiste rahvusvahelise õiguse subjektide käitumise reguleerimine. Kõik rahvusvahelise õiguse normid ja reeglid kuuluvad täitmisele riikidele. On teatud reeglid, normid, millest kõik on teadlikud ja käituvad nende järgi rahvusvaheline õigus. RÕ ei ole seadus; ei ole moraalsed reeglid. Kui on ebamoraalne, on karistatavad karistuseaduse alusel (kriminaalõigus) Ebamoraalne: röövimine, vägistamine, riigireetmine reguleerime kriminaalseadustikuga. Mis juhtub kui rahvusvahelise sõiguses rikutakse normi? Rahvusvahelises õiguses ei ole kindlaid/efektiivseid karistusmeetmeid. (Ve...
Uusikaupungi rahu sõlmiti 30.08.1721 Venemaa ja Rootsi vahel. Rootsi loobus Eesti- ja Liivimaast igaveseks ajaks. Rootsi sai tagasi okupeeritud Soome, kuigi teatavate kaotustega (Käkkisalmi ja Viiburi jäid Venemaa kätte). Venemaa maksis Rootsile selle eest raha. Oluline oli õigus vedada siinsetest sadamatest tollivabalt vilja aastas 50 000 rubla väärtuses. Lubati Eesti-, Liivi- ja Saaremaa aadlile ja linnadele kõigi privilieegide kinnitamist. Jääb püsima luteri usk, restitutsioon, teenistusse astumine. Kõik pidid vanudma ustavust Vene keisrile või riigist lahkuma. Eriti puudutas see balti aadlit. 1724 sõlmiti liiduleping Rootsi-Venemaa vahel. Rootsi sisepoliitikas 1730. aastatest hakkasid pead tõstma revansi tahtvad jõud. Rootsi revansipüüdlused Baltikumi suunal Soodus hetk tekkis, kui Venemaal oli 1741 ebakindel olukord. Peeter I surma järel ei suudetud valitsejat leida, tal ei olnud meessoost pärijat. Troonile sai tema mitte eriti intelligentne abikaasa
Margaret Thatcheri ideedest sokiteraapia, mis pani halvemasse olukorda põllumehed ja penskarid. Läti võttis Eestist eeskuju, Leedu oli mõõdukam. - Majanduse madalpunkt oli 1993a, kui inflatsioon oli 90; 109; 410%, kuid hakkas siis tõusma, 1996 tõusis 4; 3,3; 4,7%, inflatsioon 23; 18; 25%. Reformide eest maksti kõrget sotsiaalset lõivu: palju töötuid, eluiga langes, avalik kord halvenes, kuritegevus suurenes, maffia. - Erastamine: restitutsioon (omand jagati IEV aegsetele omanikele-järglastele) + Erastamisosakud, millega tööstaazi alusel omandati elamuid ja ettevõtteid. Põllumajanduses jagunes maa väikesteks tükkideks, mida suurtalunikud hakkasid kokku ostma. 1990/2000 suurte taristuettevõtete erastamine nagu telekommunikatsiooniettevõtted, Eesti Raudtee, Leedu Meseikiai naftatööstusettevõte (USAle Venemaale). Hea investeeringupinnas. 1994 Est üthlane tulumaks (26%),
Pädevus: Haldusekandjate ja haldusorganite õiguste ja kohustuste maht. Piiritlemine kodanike jaoks haldusorganisatsiooni enda jaoks Reaalpädevus valdkond Territoriaalpädevus Instantsiline pädevus Funktsionaalne pädevus ametiasutuse sisemine töökorraldus 60-66 Kriminaalpoliitika ja penoloogia Teaduslik kriminaalõigus Mis on karistuse eesmärk? Teooriad: kättemaks (tasakaal), himutamine (üldpreventsioon), eripreventsioon, rehabilitatsioon (sh teraapia), restitutsioon. Mis on kuriteo põhjus? Teooriad: vaba tahe, bioloogia (C. Lombroso, atavism), ühiskond (E. Durkheim, A. Quetelet; E. Sutherland: õpitud tegevus), psühholoogia (H. Eysenck, neurotism, sotsialiseerimishälbed) Viktimoloogia Karistusõigus kui avaliku õiguse autonoomne valdkond. Seos haldus- ja tsiviilõigusega: keelunormid. Õigusele (juriidilises mõttes) korrespondeerub (juriidiline) kohustus: Õiguserikkumine = õieti kohustuse rikkumine Õiguserikkumine õiguse respekteerimine ehk
poolt Neurogeneesi muutsed. Kahjustuse korral - Ka tüvirakud surevad nii et neurogenees lakkab - Neurogenees muutub nii et uute neuronite väljakujunemine ja integreerumine on häiritud Ravivõimalusenda soodustada või stabiliseerida neurogeneesi. - Tüvirakkude kasutamine – edukas loomkatsetes kuid inimestele pole tulemused ülekantavad - Tunneb funktsioonide taastumise mehhanisme ja seda mõjutavaid tegureid - Restitutsioon – paranemise käigus närvivõrgustikud aktiveeritakse uuesti ja seeläbi funktsioonid taastuvad (diashiis) - Substitutsioon – paranemine toimub läbi funktsionaalse ülekandumise või reorganiseerumise kahjustamata aladele - Väljatõrjumise efekt – kui mingi ajupiirkond peab mõne teise funktsiooni üle võtma siis selle piirkonna tööga seotud algse funktsiooni tase kannatab Mõjutavad tegurid - Vanus – noortel parem taastumine
Riik B otsustab käituda samamoodi ja konfiskeerib riigile A kuuluva kinnistu riigis B. Kuna riik B vastab varasemale õigusvastasele käitumisele, siis see vabandab ta õigusrikkumist ka. Hammas hamba vastu printsiip. Repressisaalide puhul tuleb jälgida proportsionaalsust. KAHJU HÜVITAMINE: ❏ Rikkujariik peab hüvitama kannatajariigile tekitatud kahju ❏ Hüvitamist saab nõuda kolmes vormis, kas üksikult või kombineeritult: - restitutsioon (riikide jaoks on oluline, et teine pool võtaks omaks rahvusvahelise õiguse rikkumise) - kompensatsioon - satisfaktsioon ❏ Hüvitamine on lihtsam, kui tegemist on konkreetse kannatajariigiga ja/või kahju on materiaalne DIPLOMAATILINE KAITSE: ❏ Kui kahju kannatajaks on välismaalane, võib tema kodakondsusjärgne riik esitada rikkujariigi vastu rahvusvahelise nõude ❏ Selleks peavad olema täidetud kaks tingimust:
Vastused: 1. Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult ...
EESTI AJALUGU SISUKORD EESTI MUINASAEG PT. 1...................................................................................................................................4 PERIODISEERING....................................................................................................................................................4 EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4 KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6 EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7 PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4....................................................................................................
Teooriad: vaba tahe, bioloogia (C. Lombroso, atavism), ühiskond (E. Durkheim, A. Quetelet; E. Sutherland: õpitud tegevus), psühholoogia (H. Eysenck, neurotism, sotsialiseerimishälbed) Viktimoloogia 66. Mis on karistatamise eesmärk? Võimalus mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Teooriad: kättemaks (tasakaal), himutamine (üldpreventsioon), eripreventsioon, rehabilitatsioon (sh teraapia), restitutsioon. 67. Millal kohaldatakse rahvusvahelist õigust? Rahvusvahelisel õigusel on kolm esmast allikat: rahvusvahelised lepingud, rahvusvaheline tavaõigus ja õiguse üldpõhimõtted (vt Rahvusvahelise Kohtu Statuudi artikkel 38.) Kõige tähtsamad neist on rahvusvahelised lepingud, millega riigid oma põhimõtteliselt piiramatut vabadust vabatahtlikult piiravad. Rahvusvahelise lepingu puudumisel
kujunenud liit Vene, Poola ja Taani vahel; Sõja algus: 1700, tähtsaim sündmus Narva lahing Sõja lõpp: Tallinna kapitulatsioon 1710, Uusikaupunki rahu 1721. Tagajärjed: Venemaa sai endale Eesti-, Liivi-, ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soomest koos Viiburiga. Rahvaarv langes sõja ja katku tõttu; Eesti ala liideti Venemaa koosseisu järgmiseks 200 aastaks, pikk rahuperiood; Balti erikorra kujunemine ja pärisorjuse süvenemine. Olulisematest muudatustest leidsid aset restitutsioon. Mõni aeg hiljem toimus aadlimatriklite koostamine (1730-40) ja talurahva pärisorjuse fikseerimine (Roseni deklaratsioon 1739). Kehtima jäid aga senised seadused ja maksukorraldus. Eesti- ja Liivimaad eraldas Venemaa sisekubermangudest ka valitsev luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Teisalt oli aga Balti erikord tõkkeks Venemaa ja Baltikumi vahel, mis aitas säilitada siinse maa kultuuri omapära, välistas põlisrahvale saatuslikuks kujuneda võiva
MUINAS AEG Eesti ajaloos nimetatakse muinas ajaks aega esimeste inimeste ilmumisest eesti alale, kuni 13. sajandi alguseni. Muinas aeg jaguneb: Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg - 8 - 4 aastatuhat eKr. Neoliitikum e. noorem kiviaeg - 4 aastatuhandest kuni teise aastatuhande keskpaigani eKr. Pronksiaeg - teise aastatuhande keskpaigast 16 sajandini eKr. Rauaaeg - 16 sajand eKr. kuni 13 sajand pKr. Arheoloogiline kultuur - ühesuguste leidudega muististe rühmitamine, mis näitab selle ala elanike tegevusalade ja eluviiside sarnasust.Vanim arheoloogiline kultuur eesti aladel on Kunda kultuur (Pulli ja Lammasmäe asulatega). Kultuur Asulad Tegevus alad Iseloomuliku- Elanike Sõnad Aeg mad esemed päritolu Kunda Pulli, Korilus, Kivikirves, talb, Arvata-vasti Meri, ...
varakevadel, sest siis pole kiire põllutöö aeg käsil. Rahvastiku sotsiaalne koosseis- Talupojad moodustasid põhiosa, aadel moodustas alla 1% kogu rahvastikust. Ka baltisaksa ühiskond oli diferentseeritud/kihistunud, aadel ja vaimulikkond olid kõige priviligeeritum kiht, samuti olid linnakodanikud ja suurkaupmehed. Veel aga olid kaupemehd ja väiksemad müügimehed ja muud ametimehed kelle staatus oli nn "väiksakslased". 7. Mõis ja talu 18. sajandil. Mõisate restitutsioon. Mõisate liigitus. Maavaldusõigused. Mõisamajandus. Riiklikud koormised. Talumajandus. Talurahva koormised Pärast Põhjasõda, mõistae liigitus: rüütlimõisad (aadlimõisad/eramõisad)aadlike valduses olevad eramõisad, moodustasid suure enamuse kogu mõistaest. kroonumõisad (riigimõisad) kirikumõisad. - igas kihelkonnas oli kirik, kiriku pastor oli ka mõisaperemees, igas kihelkonnas oli kirikumõis. Mõni üksik mõis oli ka linna kontrolli all.
EESTI XVIII SAJANDIL EESTI PEALE PÕHJASÕDA Põhjasõda laastas Eestit põhjalikult. Elanike arv oli langenud 150 000 inimeseni. Pajud külad olid rüüstatud ja inimtühjad. Kiita polnud ka mõisnike olukord. Siiski olid viimased Vene tsaarilt välja suutnud kaubelda olulisi soodustusi: · Kehtima jäid senised seadused, maksusüsteem, luteri usk, saksakeelne asjaajamine, tollipiir ja halduskorraldus. · Algas mõisate restitutsioon ehk Rootsi ajal riigistatud mõisate tagastamine endistele omanikele · Aadlil säilis õigus omavalitsuse teostamisele. 1740-tel aastatel hakkasid rüütelkonnad koostama erilisi nimekirju aadlimatrikkleid. Vaid nendesse nimekirjadesse kantutele laienesid poliitilised ja majanduslikud eesõigused. Kokku oli Eesti-, Liivi-, Kura- ja Saaremaa matriklites esindatud vaid 325 aadlisuguvõsa liikmed.
Nõukogude Liidus jäeti see siiski alles – soovides säilitada oskust orienteeruda ka teistes, eraõigusel põhinevates õigussüsteemides, ent kaotati Rooma õiguse uurimise traditsioon. Aine jäi alles ainult õpetamise, mitte uurimisobjektina. Lisaks sellele on kõigi ius commune maade õiguskeeltes säilinud paljud nii ladinakeelsed kui ka ladina tüvega mõisted, mis on kasutavad ning mõistetavad ühiselt ja üheselt (n legitimatsioon, delikt, restitutsioon, regressiõigus, testament jne – või ka expressis verbis, ex contractu, ex officio, bona fides, vis maior). Neid termineid tavaliselt ei tõlgita ning ilma Rooma õigust õppimata oleks ka nende sisust raske aru saada. On ka mitmeid tänapäevaseid sätteid, isegi Eesti seadustes, mis vastavad peaaegu üks-ühele Rooma õiguslausetele Rooma õiguse põhiallikatest, kas Institutsioonidest või Digestidest. Rooma õiguse periodiseeringud
ÄRIÕIGUS Lektor Harland Paas ÄRIÕIGUSE LOENGUKONSPEKT Üldmõisted Õigus on sotsiaalne norm (üldise määratluse järgi mõeldakse normi all juhist või reeglit), millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike normide kogumit, mis on loodud inimkäitumise korrastamiseks ja mille täitmist peab lõppastmes riik tagama. Õigust kui nähtust iseloomustab rida tegureid...
vastuvõtmatu. -VÕS §139-Kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Kahjuhüvitamise nõudmiseks tuleb esitada kahjuhüvitamise nõue ja võiks välja tuua kahju hüvitamise tähtaeg, sest kui seda välja ei too, siis kehtib mõistlik aeg. Kahju hüvitamine ehk restitutsioon võib toimuda: § 136. Kahju hüvitamise viis: 1)Rahasumma maksmise teel- kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasumma kaudu. Ositi võib maksta kui osapooled lepivad selle kokku või kui tegemist on tervise kahjuga. 2)"muul viisil" ehk läbi naturaalrestitutsiooni. Muul viisil kui rahasumma maksmisega võib kahju hüvitada seaduses või lepingus sätestatud juhtudel, samuti muudel juhtudel, kui see on vastavalt asjaoludele mõistlik (VÕS § 136 lg 5). Nt võin
VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA Lepinguliste suhete üldiseloomustus Iga õiguskorda iseloomustab normatiivsus, mis tähendab teatud käitumisreeglite kehtestamist, millega määratakse inimkäitumise kohustuslikkus. Õiguslik regulatsioon peab tuginema põhiseadusele. Eesti õiguskord on kirjutatud õigusele tuginev õiguskord. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) §-le 2 on tsiviilõiguse allikad seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Eraõiguse üheks olulisemaks valdkonnaks on võlaõigus, mis hõlmab omakorda kahte suuremat õigussuhete gruppi - lepinguid ja lepinguväliseid võlasuhteid. Nii lepingulisi kui ka lepinguväliseid suhteid reguleerib võlaõigusseadus (edaspidi VÕS), mis jõustus 1. juulil 2002.a. Samas reguleeritakse lepingulisi suhteid ka muude seadustega nagu näiteks töölepingu seadus või äriseadustik. Mis on ...
VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA Lepinguliste suhete üldiseloomustus Iga õiguskorda iseloomustab normatiivsus, mis tähendab teatud käitumisreeglite kehtestamist, millega määratakse inimkäitumise kohustuslikkus. Õiguslik regulatsioon peab tuginema põhiseadusele. Eesti õiguskord on kirjutatud õigusele tuginev õiguskord. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) §-le 2 on tsiviilõiguse allikad seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Eraõiguse üheks olulisemaks valdkonnaks on võlaõigus, mis hõlmab omakorda kahte suuremat õigussuhete gruppi - lepinguid ja lepinguväliseid võlasuhteid. Nii lepingulisi kui ka lepinguväliseid suhteid reguleerib võlaõigusseadus (edaspidi VÕS), mis jõustus 1. juulil 2002.a. Samas reguleeritakse lepingulisi suhteid ka muude seadustega nagu näiteks töölepingu seadus või äriseadustik. Mis on ...
VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA 2015 Õpieesmärkide saavutamine: loengud, seinarid, iseseisev töö. 10 seminari, 9 tunnikontrolli seminarides, eksam koosneb teooriast ja kaasusest. Eksamile pääsemise eeldusteks on tsüsi läbimine, vähemalt 5 tunnikontrolli sooritamine positiivsele hindele, aktiivne osalemine vähemalt 7 seminaris. NÕUDENORMID : Lepingust taganemine §116 Lepingueelsed võlasuhtes § 115 http://www.digira.ee/wp-content/tootekataloog- data/100260/epub/OEBPS/Text/p5a-1.html TEEMA 1 LK 1-45 Võlaõigus kui õigusvaldkond Võlaõigus eraõiguse süsteemis 1 Üldosa - sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduses (1994) 2 Eriosa moodustavad erinevad seadused 1 Asjaõigus - asjaõigusseadus (1993) 2 Võlaõigus - võlaõigusseadus (2002) 3 Perekonnaõigus - perekonnaseadus (1995) 4 Pärimisõigus - pärimisseadus (1997) Õigusnormid ja...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
