Elektriohutuse tagamine organisatsioonilised abinõud eeskirjad juhendamine teadmiste kontroll kaitsemaandamine kaitsenullimine kaitsekatkestid varjestamine isikukaitsevahendite kasutamine põhikaitsevahendid abikaitsevahendid Põhi Abi <1000 V Dielektrilised kindad, Indikaatorlamp dielektrilised saapad, kindad, saapad matid, tööriistad isoleerivate restid käepidemetega >1000 V Dielektrilised kindad, isoleerivad mõõtevardad saapad, pingenäitajad matid, isoleerivad ja mõõtetangid Restid isoleerivad remondiseadeldised Ohusildid ja plakatid ajutised alalised Kaitsepiirded ajutised alalised Elektriseadmete ohutusklassid 0 – klass - tavalise pistikuga elektriseadmed I klass - elektriseadmed, mille pistik on kaitsekontaktiga
Mis on korrosioon? - Korrosioon on metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel.Igapäevaelus näeme korrosiooni enamasti raudesemete roostetamisena, aga ka vask- ja hõbeesemete tuhmumisena. Korrosioon jaotatakse kaheks : 1. Keemiline korrosioon, mis toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, seega mitteelektrolüütides. Näiteks raua ühinemine hapnikuga ilma niiskuse juurdepääsuta. Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid jt. automootori osad, bensiininõude sisepinnad jne 2. Elektrokeemiline korrosioon, mis on seotud galvaanielementide tekkimisega. See toimub siis, kui kaks erinevat metalli on kontaktis elektrolüüdi lahusega. Näiteks tsinkpleki puhul, kui viimast on kriimustatud, tekib galvaanipaar Fe - Zn. Tekkinud galvaanielemendis on aktiivsem metall anoodiks ja vähemaktiivne katoodiks.
avamise sulgemise teel. 5. Suitsu reguleerimine toimub ahju korstna suitsuluugi ava suurendamise või vähendamisega. Reeglina ei tohiks suitsetatav toiduaine hakata tilkuma rasva. 6. Iga toiduaine suitsetamiseks kulub erinev aeg. Keskmiselt kulub kala suitsetamiseks 1-1,5 tundi. Linnulihal 1,5 tundi ja lihal 6-7 tundi. Seadme puhastamine ja hooldus · Hooldus - Tühjendage pärast suitsuahju jahtumist tuhasahtel ja tulekolle. - Peale kasutamist peske korralikult restid ja vannid. - Puhastage regulaarselt suitsuahju suitsuruumi. - Hoidke ahju vihma ja muu niiskuse eest kaitsva varju all. Ohutusnõuded 1. Ahju võib paigaldada tasasele pinnasele või spetsiaalsele mittepõlevale alusele. 2. Ahju tohib kasutada põlevmaterjalist ehitistest või põlevmaterjalide hoiukohast, välja arvatud mittepõlevast materjalist seinaga eraldatud selle ahju küttematerjalide hoiukoht, mitte lähemal kui 5m. 3
..2 Keemilise korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid ja gaasi väljalasketorud................................................................................................2 Biokorrosioonist võivad osa võtta bakterid, seened, vetikad jm. Rauabakterid toituvad anorgaanilise päritoluga süsinikuühenditest, peamiselt süsinikdioksiidist. Elutegevuseks vajaliku energia ammutavad nad raud(II)ühendite oksüdatsiooniprotsessist raud(III)ühenditeks
Keemilise korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid ja gaasi väljalasketorud. lElektrokeemiline korrosioon Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüütides (soolade, hapete, leeliste lahuses). Siia kuuluvad korrosioon pinnases (pinnase- ja põhjaveed sisaldavad alati lahustunult elektrolüüte) või atmosfääris (eseme pinnale kondenseerub õhuniiskus). Elektrokeemiline korrosioon on seotud galvaanielementide tekkega. See toimub siis, kui
tegutseb sel alal): Mööblidetailide elemendid (A/S Jalax) Mustmetalli, alluminiumi ja roostekindla terase valmistamine (Kristmet OÜ) Lühisrootoriga-, faasirootoriga-, alalisvoolu elektrimootorid; sildkraana juhtpult-, elektrikilp-, toitesüsteem-, otsakandur-, otsavanker; metallditailid; masinaehitus allhanke (Konesko A/S) Traadid, torud, restid, korvid, kauba- ja reklaamistendid, lambivarju karkassid, mööblidetailid, kärud, konteinerid, mööblidetailid, aia moodulid (K. MET A/S) Distantsklamber, kaablikarbik, kaablikaitse, kaabliredeli kandur, laekinniti, perforeeritud post, sidekaevukonsool, valgustikangur mastile, veopukk jne. (Leku Metall) Metalluksed, metallväravad, lukud, trellid, garaazväravav, võred, tarad
näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid ja gaasi väljalasketorud. Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüütides (soolade, hapete, leeliste lahuses). Siia kuuluvad korrosioon pinnases (pinnase- ja põhjaveed sisaldavad alati lahustunult elektrolüüte) või atmosfääris (eseme pinnale kondenseerub õhuniiskus). Elektrokeemiline korrosioon on seotud galvaanielementide tekkega. See toimub siis, kui kaks kontaktis
kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid ja gaasi väljalasketorud • Biokorrosioonist võivad osa võtta bakterid, seened, vetikad jm. Rauabakterid toituvad anorgaanilise päritoluga süsinikuühenditest, peamiselt süsinikdioksiidist. Elutegevuseks vajaliku energia ammutavad nad raud(II)ühendite oksüdatsiooniprotsessist raud(III)ühenditeks. Mikroorganismide elutegevusvajadused (happed, leelised, peroksiidid jm.) suurendavad keskkonna mõju metallidele.
näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid ja gaasi väljalasketorud. Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüütides (soolade, hapete, leeliste lahuses). Siia kuuluvad korrosioon pinnases (pinnase- ja põhjaveed sisaldavad alati lahustunult elektrolüüte) või atmosfääris (eseme pinnale kondenseerub õhuniiskus). Elektrokeemiline korrosioon on seotud galvaanielementide tekkega. See toimub siis, kui
Korrosiooniks nimetatakse metalli hävinemist metalli ja teda ümbritseva keskkonna vahelise keemilise või elektrokeemilise mõju tagajärjel. Korrosiooni iseloomu järgi võime jagada korrosiooniprotsessi kaheks: 1)Keemiline korrosioon, mis toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, seega mitteelektrolüütides. Näiteks raua ühinemine hapnikuga ilma niiskuse juurdepääsuta: 4Fe + 3O2 = 2Fe2O3 Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid jt. automootori osad, bensiininõude sisepinnad jne. 2)Elektrokeemiline korrosioon, mis on seotud galvaanielementide tekkimisega. See toimub siis, kui kaks erinevat metalli on kontaktis elektrolüüdi lahusega. Näiteks tsinkpleki puhul, kui viimast on kriimustatud, tekib galvaanipaar Fe - Zn. Tekkinud galvaanielemendis on aktiivsem metall anoodiks ja vähemaktiivne katoodiks.
2. Kaitse püstloodis 15’C kalde all langevate vee tilkade eest. 3. Kaitse piserduse eest. 4. Kaitse pritsmete eest. 5. Kaitse veejugade eest. 6. Kaitse tugevate veejugade eest. 7. Kaitse ajutise sukelduse korral. 8. Kaitse kestva sukelduse korral teatud sügavusele. Organisatsioonilised abinõud: eeskirjad ,teadmiste kontroll ,maanduse ja isolatsiooni süstemaatiline kontroll Abikaitsevahendid: dielektrilised kindad, saapad, dielektrilised jalamatid,isoleerivad restid Maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Alajaamade ja jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest.
.................................................................................19 Uksehinged (joonis 4)............................................................................................................... 20 Küttekolde uks (joonis 5)..........................................................................................................21 Suitsuahju uks (joonis 6)...........................................................................................................22 Suitsuahju restid ja rasvavann (joonis 7).................................................................................. 23 Kokkuvõte.................................................................................................................................24 MAG-keevitusest...................................................................................................................... 25 Kuidas hoida keevituspüstolit keevitamisel.....................................................................
Elektrokeemiline korrosioon 3. Biokorrosioon Keemiline korrosioon · Keemiline korrosioon toimub mitteelektrolüütides ehk vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu ja kuivades gaasides. · Metall reageerib otseselt lihtainega, mis on tavaliselt gaasilises olekus. · Omab suurt mõju temperatuurist. Mida kõrgem temperatuur, seda kiiremini reaktsioon kulgeb. · Keemilisele korrosioonile alluvad näiteks: Automootori osad, bensiininõude sisepinnad, küttekolde restid, gaasiturbiinid ja reaktiivmootorid. Elektrokeemiline korrosioon · Elektrokeemiline korrosioon ehk Galvaaniline korrosioon toimub,kui kaks erinevat metalli on kontaktis elektrolüüdi lahusega. · Elektrokeemiline korrosioon on seotud galvaanielementide tekkega. · Tekkinud galvaanielemendis on aktiivsem metall anoodiks ja vähemaktiivne katoodiks, mis tähendab et aktiivsem metall oksudeerub ja vähemaktiivsem redutseerib. · Metallide struktuuris sisaldub alati lisanded
Pliidid Liigitus Suurköögi pliidid võivad olla elektri- või gaasiküttega. Gaasipliitide osatähtsus on järjest vähenenud. Neid kasutatakse rohkem piirkondades, kus elektriühendus kipub olema katkendlik. Gaasipliiti eelistavad ka restoranid, kelledele pliidi kuumenemisaeg, õigemini siis selle lühidus, on oluline. Elektripliit Elektriga töötavad pliidid võib jagada: · Keeduplaatidega pliidid; · Ühtse tasapinnaga pliidid; · Infrapunapliidid ehk keraamilised pliidid; · Induktsioonpliidid ja wokid. Keeduplaatidega pliidid Enim levinud on keeduplaatidega elektripliidid. Suurköökide pliidid on tavaliselt 4- või 6-plaadilised. Plaadid on ristküliku või nelinurga kujulised ning väiksematel pliitidel ka ümarad. Iga plaadi jaoks on eraldi võimsuse reguleerimise lüliti ja signaallamp. Plaadi all olevad kütteelemendid kuumutavad plaati. Kasutaja otsustada on tooraine hulga küpsetamiseks sobiv temperatuur. Pliit...
K2009 Vähemalt 2 vaadet mõõtkavas M1:50 või 1:100. Kõikidel vaatejoonistel esitatakse ristprojektsioonina: o välised nähtavad pinnad ja osad, välisseinad, katused, varikatused, rõdud ja välistrepid jne., o fassaadi- ja maapinna lõikumisjoon, räästajoon, o aknad, uksed, luugid ja restid, o nähtavad postid ja talad, o reklaam või muud välisseinast või katusest väljaulatuvad kohtkindlad seadised; o teljed, telgede sidumine ja gabariitmõõdud, o põhilised kõrgusarvud (maapind, sokkel, ukse-akna kõrgusmärgid, räästas, parapet, hari, korsten); o nähtavate pindade ja ehitiseosade materjalid, viimistlus ning värvitoonid.
Abikaitsevahendid ei suuda iseseisvalt tagada kaitset voolu toime eest ja nad tugevdavad põhikaitsevahendite toimet. Jaotatakse kaitsevahenditeks alla 1000 V ja üle selle. Tabel 11.2 Elektrilised põhi- ja abikaitsevahendid Põhi Abi <1000 V indikaatorlamp dielektrilised kindad, saapad tööriistad isoleerivate käepidemetega dielektrilised jalamatid isoleerivad tangid kaitsmete isoleerivad restid vahetamiseks dielektrilised kindad >1000 V isoleerivad mõõtevardad dielektrilised kindad pingenäitajad kummisaapad isoleerivad ja mõõtetangid matid isoleerivad remondiseadeldised restid 11.2 Elektripaigaldiste liigid (MJMm RTL 1999, 84, 1033) Elektripaigaldised, mille kasutamisega kaasnevad kõrgendatud ohud, jaotatakse kahte liiki. 1. liigi elektripaigaldis on selline, millega kaasnevad ohud tingivad nende
VANA-ANTSLA KUTSEKESKKOOL Kersti Kaupo EV (plaatija) PASSIIVMAJA Referaat Juhendaja õpetaja: Andres Aruväli Antsla 2011 Sisukord 2 Sissejuhatus Teema sai valitus sellepärast, et tahtsin rohkem teada saada passiivmajadest. Tänapäeval tehakse järjest rohkem selliseid maju ja inimesed on hakanud rohkem mõtlema ökonoomsuse peale. Materjali leidmiseks kasutasin erinevaid interneti lehekülgi, kuna raamatutest ei leidnud sobivat materjali. Minu töö jaguneb viieks peatükiks. Esimese peatükis tuleb juttu passiivmaja mõistest. Teises peatükis räägin passiivmaja põhielemenditest. Kolmandas peatükis tuleb juttu maja projekteerimisest ja energiatõhusa ehk madalaenergia maja eeliseid. Neljandas peatükis käsitlen hooldusest ja reguleerimisest. Viiendas peatükis räägin, et majade ehitamistega on võimlik...
Laekassett võib olla valge, naturaalse alumiiniumi tooni, kõrgläikelise kroomse või kuldse pinnakattega või hoopis eri toonis pulbervärvitud. Restlaed Restlaed on sisekujundajale suurepärane võimalus peita lae taha jäävaid torusid, juhtmeid, lae konarusi jms. Sprinklerid, suitsudetektorid ja avariivalgustus toimivad kõik ka restlae taha peidetuna. Restlagi on täiesti niiskuskindel, korrosioonikindel, tolmuvaba ning kuulub kõrgemasse tulepüsivusklassi. Restid moodustavad ühtlase ja avatava laepinna, kus riputussüsteem ülejäänud konstruktsioonist visuaalselt ei eristu. 1 Värvivalik hõlmab lisaks valgele ja lakitud alumiiniumile ka kuldseid-kroomseid ja erivärve RAL ja NCS kataloogidest. Kombineerida saab erinevaid silmasuurusi ja resti sügavusi. Peale ruudukujuliste restide on võimalik ka tellida erimõõdus silmaga reste.
taaskasutusse. Et vee soojendamiskulutusi vähendada, saab kasutada soojusvaheti abi, kus taaskasutatakse üht osa ringlusest väljuva vee soojusest. Retsirkulatsioonisüsteemis on üldjuhul tarvilik soe vesi desinfitseerida ultraviolettvalgusega. Ultraviolettvalgus (UV) aitab vähendada efektiivselt haigustekitajate hulka. UV võimsus sõltub lambi võimsusest ja vee voolukiirusest läbi lambi. Kõige odavam filtreerimismeetod on ehitada veevarustuskraavidele restid. Resti või sõela pindala peab olema ummistumise ärahoidmiseks võimalikult suur. Parim filtreerimisefektiivsus saadakse liiva-kruusafiltriga, kus vesi filtreerub oma rõhuga läbi erineva terasuurusega mineraalaine kihtide. Tavaliselt kasutatakse filtris 3-5 kihti. Tiikide tühjendamine on sama tähtis kui tiikide täitmine. Suurtes tiikides kasutatakse laud-, betoon- või toruregulaatoreid vee kõrguse reguleerimiseks (joonis 11–13). Munga
Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus, ilma niiskuse juurdepääsuta): 4Fe + 3O2 2Fe2O3 Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid, gaasi väljalasketorud jt. automootori osad, bensiininõude sisepinnad jne. Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüütides (soolade, hapete, leeliste lahuses). Siia kuuluvad korrosioon pinnases (pinnase- ja põhjaveed sisaldavad alati lahustunult elektrolüüte) ja korrosioon atmosfääris (eseme pinnale kondenseerub õhuniiskus). Elektrokeemiline korrosioon on seotud galvaanielementide tekkega. See toimub siis, kui kaks
Gaasi- ja elektrimudelid 2. Suurused sõltuvad lihakeha kaalust 3. Erinevad tsoonid Tsoonidel reguleerimisnupud, kaasas spetsiaalne nuga. [3] 6 11. BESTMARK LAAVAKIVI GRILLID Laius sammuga 300 ja 400 mm. Sügavus 600, 650, 700, 800, 900 mm. 1. Olemas nii gaasiga kui ka elektrilisi 2. Elektrilised ilma kivideta, veevanniga 3. Küpsetuspinna suurus, kW võimsus 4. Erinevad restid eri toodetele [3] 12. BESTMARK PLAATGRILLID Laius sammuga 300 ja 400 mm. Sügavus 600, 650, 700, 800, 900 mm. 1. Sile : laineline 2. Terasest : kroomitud : keraamiline 3. Küpsetuspinna suurus 4. kW võimsus [3 7 Lisa 1 Paninigrill [2] Lisa 2 Vapo-grill [2] Lisa 3 Plaatgrillid [3] 8
Ajax professonal degreaser ultra rasvaeemaldusvahend on välja töötatud professionaalsete tulemuste saamiseks kodustes tingimustes. See eemaldab igat liiki rasvasemustuse:alates külgepõlenud rasvast pliidiplaadil ja praepannidel kuni rasva plekkideni kangastel ning koguni masinaõli. Kasutusala:pliidiplaadid ja -pealsed, grillid, potid ja pannid, valamu, külmkapp, tolmu ja rasvakihid kodumasinatel, autod ja jalgrattad, aiamööbel,aknakatted ja- luugid, ventilatsiooni restid, rasvaplekid pestavatel kangastel. Hoidke päästiku otsikut pihustusasendis pihustage otse pinnale ajage käsnaga laiali. Mõne minuti pärast loputage põhjalikult joogiveega(mitte hoida üle 5 minuti). Vajadusel korrake. Tõsineoht kahjustada silmi. Nahka ärritav. Mitte kokku segada teiste ainetega. Kastuata hästi ventileeritavates ruumides. Jäätmed hävitada ohutult. Mitte pihustada näkku. Hoida lastele kättesaamatus kohas. Vältida auru sisse hingamist.
voolaks välisvoodri vahele. Alumise palgirea hüdroisolatsioon tuleb kaitsta ilmastiku eest. Päike võib materjali murendada, mis omakorda vähendab materjali eluiga. Mööda seina voolav vihmavesi ei tohi sattuda palgi ja hüdroisolatsiooni vahele. Veeavariide kõrvaldamise järel tuleb lekkepiirkond kuivatada, vajadusel märjad materjalikihid kuivamise ajaks eemaldada. I-korruse põranda tuulutusavade ette on vaja paigaldada restid, et närilised põranda alla ei pääseks. Tuulutusavasid kinni toppida ei tohi, sest muidu jääb põrandaaalune tuulutusruum liiga niiskeks. Niiske seisev õhk hakkab aga kahjustama põrandakonstruktsiooni. Pärast palkseinte parandustöid on vaja palgivahed ka üle tihendada. Paranduskohta paigaldatud uus materjal kuivab ja kohaneb uue olukorraga aeglaselt: veel aasta hiljemgi võivad vahed tekkida sinna, kus neid varem ei olnud. Esimese korruse põrand
Vihmastel suvedel on kaarutamine tõhusam, sest kaarutamisega viiakse kaar ka uuele tahenenud kohale. Ka pärast vihma tuleb kaarutada. Hein kuivatatakse niidul säilituskuivaks, siis tuleb see umbes 30%-lise niiskusesisalduse juures vaalutada, seejärel muutub kuivem hein liiga hapraks ja kaarutamise-vaalutamisega kaasnevad suured varisemiskaod. Heinaküün peaks kindlasti olema ventileeritav. Heinaküüni tühjendamine ja täitmine on lihtsam, kui õhujaotuskanalid ja restid on põranda sees. Neid võib edukalt valmistada madalakvaliteedilisest puidust, vanadest raudteelipikutest jm. 25-45%-lise niiskusesisaldusega hein kogutakse niidult lahtiselt, tervena, või pika (15 cm) hekslina. Võimalikke koristusviise on 3: 1) Vaalud lükatakse lohistiga kokku ja sealt tõstetakse veokile 2) kogutakse kogurhaagistega ja veetakse nendega hoiukohta 3) Pannakse käsitsi rõuku või kolmjalgadele ja veetakse säilituskuivana küüni
TALLINNA TEENINDUSKOOL TÖ11K Tiina Ruven Puhastustööd köögis Erinevate pindade puhastamine Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2010 2 Sisukord Cillit Bang Power Cleaner ......................................................................................................... 4 Santehnika puhastamine..........................................................................................................5 Vinyl and Linoleum Cleaner.......................................................................................................6 Linoleumi puhastus ja hooldus .................................................................................................................................................6 Tõstetud põrand ......................................................................................................................8 Masinpuhastu...
üksteise järel ning eri haardealadel samaaegselt. 44. Tee seisundinõuded (vähemalt 10) 1) teemaa peab olema puhastatud, bussi ootekojad koristatud; 2) teel hukkunud loomad ja liiklust ohustavad esemed eemaldatud; 3) nähtavust piiravad rajatised, puud, põõsad, võrad kõrvaldatud tee muldkeha nõlvalt; 5) teenõlvadel ei tohi olla erosiooni, uhtumisi, mis ohustavad nõlva stabiilsust. 5) vihmavee äravoolu restid ei tohi olla ummistunud; 6) sõidu ja kõnniteelt peab olema tagatud vee äravool; 7) liiklusmärgid peavad olema puhtad, loetavad, reflekteeruvad, vigastusteta; 8) valgustus peab pimedal ajal põlema; 9) tuletõrje hüdrandid ja restkaevude kohad peavad olema lumest ja jääst puhastatud; 10) raudteeülesõidukohal peab olema tehtud lume- ja libedustõrje vastavalt teele kehtestatud seisunditaseme nõuetele. 45. Silla seisundinõuded (vähemalt 10)
MUSTUS Mis on mustus? Mustuse keemiline koostis, seisund Mustuse teke Kuidas satub mustus ruumidesse? Kergelt määrduvad pinnad Mustuse liigitus, päritolu Mustuse eemaldamise vajadus Mustuse leviku piiramise võimalused Mustuse eemaldamine Mustus - koristusmeetoditega eemaldatava meeltega tajutav ebapuhtus. Mustus on pinnal esinev aine või ainete segu, mis: -vähendab või takistab pinna kasutamist; -kahjustab pinda; -on ebaesteetiline; -on tervistkahjustav; -mõjutab otseselt inimeste elu ja tervist. Mustus on alati koristamise ja puhastamise alus ja koristustöid suunav tegur. Mustus häirib silma ja lühendab pinnakattematerjalide kasutusiga. Mustuse hulk määrab koristusvajaduse ja -tiheduse. Sobiva puhastusmeetodi valik lihtsustub, kui tead mustuse liike ja seda kuidas mustus on kinnitunus. Näiteks ruumiõhku saab värskendada tuulutamisega ja ventilatsiooni abil. Kergem on eemaldada kuiva mustust. Mida kauem ja sügavamale on mustus s...
...........................................................................20 Vajalik veekogus.........................................................21 Vee korduvkasutus......................................................21 Vee eemaldamine tiikidest.............................................21 3.4. Kasutatava vee töötlemine.............................................................22 Restid ja filtrid............................................................22 Ultraviolett (UV) kiirgusega töötlemine..............................22 Lupjamine.................................................................22 Vee aereerimine..........................................................23 4. Kasvatuse viisid ja tsükkel.............................................................23
· teelt ja tee kaitsevööndist peavad olema kõrvaldatud loata paigaldatud liiklusmärgid ja liiklusvälised teabevahendid, samuti liiklusele ohtlikuks osutuda võivad langemisohtlikud puud; · nähtavust piiravad rajatised, puud või põõsad või nende võrad peavad olema kõrvaldatud tee muldkeha nõlvalt ja külgkraavidest; · teenõlvadel ei või olla erosiooni ega uhtumisi, mis ohustavad nõlva stabiilsust; · vihmavee äravoolu restid ei tohi olla ummistunud, veeviimarid ei tohi takistada vee voolu ega võimaldada vee sattumist tee muldesse; · sõidu- ja kõnniteelt peab olema tagatud vee äravool; · tuletõrje hüdrandid ja restkaevude kohad peavad olema lumest ja jääst puhastatud. 10) Ristprofiili elemendid ja neile esitatavad nõuded Sõidurada, rentsliriba, ühepoolne/kahe kahesuunaline/ühe jalgrada, kõnnitee, räästariba, ühesuunaline/kahe
12. Karpkala tiikide ehitus ja tüübid tootmises ja hobikalakasvatuse puhul. Karpkalad kasvatatakse suurtes tiikides. Karpkalatiigid on looduslikust materjalist rajatised, pinnase- e muldsed tiigid, mis on reguleeritava veerežiimiga – täielikult tühjendatavad ja vähemalt osaliselt sõltumatu veevarustusega. Tiigi kuju ja suurus sõltuvad tema kasutamise otstarbest. Igal tiigil peaks olema eraldi sissevoolu- ja väljavooluregulaator (munk). Sissevoolule paigaldatakse restid või võred looduslike prügikalade tiiki sissepääsemise ja väljavoolule tiigis kasvatatavate kalade väljapääsu tõkestamiseks. Tiigi täielikuks veest tühjendamiseks rajatakse selle põhja kogumiskraavid ja antakse talle väljavoolu suunas vähemalt 3‰ kalle. Tiigid on jaotatud kategooriatesse: Sugu ja asenduskalade tiik, I järgu kasvutiik, II järgu kasvutiik, tootmistiik, talvitustustiigid. Noorkalatiigid, kuhu asustatakse kalavastsed ja kasvatatakse ühesuvisteks on väiksemad ja
juhendamine teadmiste kontroll Elektriohutuse tagamine kaitsekatkestid varjestamine isikukaitsevahendite kasutamine põhikaitsevahendid abikaitsevahendid Põhi Abi <1000 V Dielektrilised kindad, Indikaatorlamp dielektrilised saapad, kindad, saapad matid, tööriistad isoleerivate restid käepidemetega >1000 V Dielektrilised kindad, isoleerivad mõõtevardad saapad, pingenäitajad matid, isoleerivad ja mõõtetangid Restid isoleerivad remondiseadeldised Elektriohutuse tagamine Ohusildid ja plakatid ajutised alalised Kaitsepiirded ajutised alalised Elektriseadmete ohutusklassid 0 – klass - tavalise pistikuga elektriseadmed
80%. Juhul, kui mune on vähem, tuleb jagada nad ühtlaselt ja isegi hautamisrestidel peaks olema ühesugune arv mune. Inkubaatori ruumi keskkond: temp 25 kraadi, rel. niiskus 55%, õhk 1-1,5 kuupm/h/100 muna. Munade asetamine koorumiskappi Tehakse 18. päeval kiiresti. Viljastamata ja surnud lootega munad eemaldatakse. Kui mune eemaldatakse rohkem kui 15%, siis tuleb koorumisrestid täita ühtlaselt (täis), mis tagab ühtlase temperatuuri kooruvatele tibudele. Tühjad restid asetatakse inkubaatori alumisse sektsiooni. Koorumine Vastmunetud muna keemiline koostis koorega: 66% vett, 12% proteiini, 11% rasva, 1% süsivesikuid ja 11% mineraalaineid. Koorumisreziimil peaks olema 36-37 kraadi. Õhuniiskus ka 55%. CO 2 sisaldus 0,2 ja 0,4 vahel. Ventilatsioon peab olema suurem koorumise ajal (75%). Koorumisaken aeg, mis kulub esimesest viimasena koorunud tibuni.Kui 24h 6
tingitud ja vajalikud muudatused. Näiteks võib vaja minna muuta sahtlid kapiks. Valida olevad detailelemendid on järgmised: ● erisuurused kraanikausid (sügavus, pikkus, laius ning katteplaat) ● töölauad (pikkus, sügavus, pritsmekaitse, servade paine) ● sahtlid tarvikute ja väikeste töövahendite jaoks ● sahtlid GN-nõude jaoks ● kapid ● siinid GN-nõudele ● restid ja tasapinnad töölaudade alla ● lõikelaudade kuivatusrestid/hoidjad ● käterätikute- ja töövahenditeelemendid ● seinariiulid (reguleeritavus, tasapindsed- ja sõrestikriiulid) ● iseseisvalt seisvad riiulid so põrandariiulid Köögi töölaudade standardkõrgus on seisva töö korral 900 mm ja istuva töö korral 700 mm. Väikeseadmete paigutus 6
3) teelt ja tee kaitsevööndist peavad olema kõrvaldatud loata paigaldatud liiklusmärgid ja liiklusvälised teabevahendid, samuti liiklusele ohtlikuks osutuda võivad langemisohtlikud puud; 4) nähtavust piiravad rajatised, puud või põõsad või nende võrad peavad olema kõrvaldatud tee muldkeha nõlvalt ja külgkraavidest; 5) teenõlvadel ei või olla erosiooni ega uhtumisi, mis ohustavad nõlva stabiilsust; 6) vihmavee äravoolu restid ei tohi olla ummistunud, veeviimarid ei tohi takistada vee voolu ega võimaldada vee sattumist tee muldesse; 7) sõidu- ja kõnniteelt peab olema tagatud vee äravool; 8) defektsed tähispostid peavad olema asendatud; 9) liiklusmärgid peavad olema puhtad, loetavad ja reflekteeruvad 30 m kauguselt, 95% märgi pinnast peab olema vigastusteta; 10) paigaldatud valgustus peab pimeda ajal põlema;
3. Karpkala tiikide ehitus ja tüübid tootmises ja hobikalakasvatuse puhul. Karpkalatiigid on looduslikust materjalist rajatised, pinnase- e muldsed tiigid, mis on reguleeritava veereziimiga täielikult tühjendatavad ja vähemalt osaliselt sõltumatu veevarustusega. Tiigi kuju ja suurus sõltuvad tema kasutamise otstarbest. Igal tiigil peaks olema eraldi sissevoolu- ja väljavooluregulaator (munk). Sissevoolule paigaldatakse restid või võred looduslike prügikalade tiiki sissepääsemise ja väljavoolule tiigis kasvatatavate kalade väljapääsu tõkestamiseks. Tiigi täielikuks veest tühjendamiseks rajatakse selle põhja kogumiskraavid ja antakse talle väljavoolu suunas vähemalt 3 kalle. Betoonbasseine kasutatakse Eestis karpkalade müügieelseks ajutiseks hoidmiseks või talvitamiseks. Need on sõltuvalt kasutuse otstarbest erineva kuju, veevarustuse ja suurusega.
elektriseadmetest tulenevat riski? V: Põhikaitsevahendeid – kannatavad pinge välja pikka aega ja seetõttu võib inimene nende abil töötada voolu all olevatel seadmeosadel. -Indikaatorlamp, tööriistad isoleerivate käepidemetega, isoleerivad tangid, dielektrilised kindad, isoleerivad mõõtevardad, pingenäitajad, Abikaitsevahendid – jaotatakse üle ja alla 1000 V. - Dielektrilised kindad, saapad, jalamatid, iseoleerivad restid, A: http://materjalid.tmk.edu.ee/jaan_olt/Ohutus/PDF/Elektriohutus.pdf 11. Millega tegeleb Tehnilise Järelevalve Amet? Mis ülesandeid täidab elektriohutuse valdkonnas (lisaks nimetamisele, selgita oma sõnadega). V: : Tehnilise järelalve amet ( TJA) tegeleb tööstusohutusega. Elektriohutuse valdkonnas täidab ülesandeid: Elektriseadmete turujärelvalve (elektriseade peab olema ohutu ja varustatud vajaliku teabe ning märgistusega).
varjestamine isikukaitsevahendite kasutamine põhikaitsevahendid abikaitsevahendid Põhi Abi <1000 V Dielektrilised kindad, Indikaatorlamp dielektrilised kindad, saapad saapad, tööriistad isoleerivate käepidemetega matid, restid >1000 V Dielektrilised kindad, isoleerivad mõõtevardad saapad, pingenäitajad matid, isoleerivad ja mõõtetangid Restid isoleerivad remondiseadeldised Ohusildid ja plakatid ajutised alalised Kaitsepiirded ajutised alalised Elektriseadmete ohutusklassid 0 klass - tavalise pistikuga elektriseadmed
komponendiga. Põhiliselt on see kõrgtemperatuuriline gaaskorrosioon. Raua keemiline korrosioon toimub ainult temperatuuril üle 570°C. Sellistel tingimustel oksüdeerub metall metallurgilise töötluse käigus (sulamine, kuumvaltsimine, valu), kus gaaskorrosiooni tõttu võib hävida 3...5% toodangu massist. Ekspluatatsioonil alluvad gaaskorrosioonile paljud konstruktsioonid või nende osad, nt kollete restid, aurukatelde küttepinnad, sisepõlemismootorite klapid, kolvid, gaasiturbiinid, reaktiivmootorid jms. Metallide vastupidavust kõrgetel temperatuuridel nimetatakse kuumapüsivuseks. Kuumapüsivuse kõrval tuleb arvestada ka metalli kuumatugevust ehk mehaanilist tugevust kõrge temperatuuri juures. Kaitsev oksiidikiht. Metalli kuumapüsivus sõltub korrodeerumisel tekkiva oksiidi omadustest. Kui
0 elektriseadmetest tulenevat riski? . V: Põhikaitsevahendeid kannatavad pinger välja pikka aega ja seetõttu võib personal nende abil töötada voolu all olevatel seadmeosadel. -Indikaatorlamp, tööriistad isoleerivate käepidemetega, isoleerivad tangid, dielektrilised kindad, isoleerivad mõõtevardad, pingenäitajad, Abikaitsevahendid jaotatakse üle ja alla 1000 V. - Dielektrilised kindad, saapad, jalamatid, iseoleerivad restid, A: http://materjalid.tmk.edu.ee/jaan_olt/Ohutus/PDF/Elektriohutus.pdf 1 Millega tegeleb Tehnilise Järelevalve Amet? Mis ülesandeid täidab elektriohutuse 1 valdkonnas (lisaks nimetamisele, selgita oma sõnadega). . V: Tehnilise järelalve amet ( TJA) tegeleb tööstusohutusega. Elektriohutuse valdkonnas täidab ülesandeid: Elektriseadmete turujärelvalve (elektriseade peab olema ohutu ja varustatud vajaliku teabe ning märgistusega).
näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid ja gaasi väljalasketorud. Elektrokeemiline korrosioon korrosioon toimub elektrolüütides (soolade, hapete, leeliste lahuses). Siia kuuluvad korrosioon pinnases (pinnase- ja põhjaveed sisaldavad alati lahustunult elektrolüüte) või atmosfääris (eseme pinnale kondenseerub õhuniiskus). Elektrokeemiline korrosioon on seotud galvaanielementide tekkega. See toimub siis, kui kaks
muudetava suurusega Induktsioonkeeduala: kuumus tekitatakse poti põhjas Termokontrolliga keeduala: keetmine erinevatel temperatuuridel Mälufunktsiooniga keeduala: igal keedualal üks individuaalne programm programmeeritav 1-99 min ja 5 erinevat võimsusastet alati sama keeduprotsess (juhul kui on sama keedunõu) Pliidiplaatide puhastamine 1. Gaasipliit - eemalda restid ning puhasta email sobiva puhastusainega - puhasta malmrestid 2. Malm - puhasta malmplaadid traat- või mõne muu tugeva harjaga - puhasta emailpind sobiva puhastusainega (nõudepesuaine) - malmplaadi ümber olevaid roostevabast teraste rõngaste vahed puhasta hambatiku abil 3. Klaaskeraamika - vähese määrdumise korral pühi niiske lapiga - määrdunud pliiti puhasta spetsiaalse või mitteabrasiivse puhastusainega ning puhasta
tuletõrjevarustus, katlad. Sõuvõlli tunnel Sõuvõlli tunnel ehitatakse selleks, et sõuvõllile oleks alati võimalik ligi pääseda. Kahe sõuvõlliga laevadel võib olla kaks võllitunnelit, kuid sageli kaetakse kogu võllidevaheline ruum tekiga ning seda kasutatakse tööruumidena, ladudena vms. Võll on võllitunneli ühes ääres ning seda toetavad tugilaagrid, mida omakorda toetavad vundamendid, mis on kinnitatud tunneli ja sisepõhja külge. Põrandale pannakse restid, mis moodustavad käigutee, ning põranda ja käiguresti vahelist ruumi kasutatakse torude ühendamiseks ahtripoolsetest tankidest Masinaruumi vaheseina kohal tuleb paigaldada tunnelisse veekindel uks, et õnnetuse korral oleks võimalik tunnelit ülejäänud laevast eraldada; samas peab võllitunneli tagumises osas olema varuväljapääs Tunnelit saab veest tühjendada spetsiaalse tunnelikaevu (pilsi) abil. a) pikilõige, b) põiklõige, c) vaade ülalt (lõige BB);
temperatuuril üle 570 oC, seega toimub korrosioon kõrgtemperatuuril. Säärast korrosiooni liiki 3 nimetatakse ka gaaskorrosiooniks. Gaaskorrosioon toimub üldiselt metallurgilise töötluse käigus. Nt sulatamine, kuumvaltsimine või valu. Gaaskorrosioon võib hävitada 3-5 protsenti kogu toodangu kaalust. Välja on töötatud metallid, mis peavad taluma kõrget temperatuuri ka kasutuskäigus. Nendeks võivad olla kollete restid, katelde küttepinnad, erinevad silindrid, kolvid, reaktiivmootorid jms. Metallide vastupidavust gaaskorrosioonile nimetatakse kuumuspüsivuseks. Samuti tuleb arvestada ka metalli kuumustugevust ehk kui tugev on metall suure kuumuse juures. Metallid võivad olla väga suure kuumustugevusega, kuid ei pruugi olla kuumuspüsivad ning vastupidi. Näiteks säilitab kiirlõiketeras oma kõvaduse ja tugevuse 600-700 oC juures, kuid ei pea säärasel temperatuuril kaua vastu. Seega pole
nakkuste oht Rajatised Kasvatada võib mitmesugustes rajatistes. Peamine pole tehniline lahendus (disain) vaid veevahetuse kiirus ja vee hapnikusisaldus, millest oleneb kalade tihedus vees ja juurdekasv Ajalooliselt vanem pinnasetiigid, mille seinad on osaliselt kaetud betoonplaatidega *Forellikasvatus ei eelda sügavat vett, sest forell liigub ja toitub peamiselt vee pinnakihis (0,5-1,5 m) *Mungad (sandoorilauad, restid, võred) *Vesi juhitakse turude või kanalitega *Harilikult sõltumatu veevarustusega *Kasutatakse ka kaskaadina paiknevaid lahendusi *Pikemad kanalikujulised tiigid võivad olla betoonist, puidust või metallist vaheseintega osadeks jagatud. *Veevahetus 2-10 korda ja rohkem päevas Basseinid Väikesed 1-25 ruutmeetrise pindalaga tehismaterjalist kalakasvatusrajatised *Ruut, ristkülik või ümmargune
respiraatorid, kõrvaklapid). Talid, talide relsid, tropid ja teisaldatavad redelid peavad olema katsetatud ja markeeritud. Tööjalanõud peavad olema nahk- või õlikindla sünteetilise tallaga, kummi- või puutallaga jalanõude kasutamine on keelatud. Pikad juuksed peavad olema korralikult peakatte all. - Töökoht peab olema hästi valgustatud, puhas ning korras, läbikäigud peavad olema vabad, põrand ei tohi olla libe. Põrandad, restid, trepid ja käsipuud peavad olema kinnitatud, puhtad ja kuivad. Mahavalatud määrdeõli ja mootorikütus tuleb koristada koheselt. - Instrumendid, varuosad, rakised ja inventar peavad olema kindlalt kinnitatud oma kohtadele. Töötada tohib ainult korras instrumentidega. - Haamrite ja vasarate varred peavad olema kindlalt paigas, löögipinnad peavad olema kerge kumerusega ja neil ei tohi olla ebatasaseid teravaid servi.
voolude kogu; 4) kompleksvool objektivoolude kogum; 301. Tee seisundinõuded (vähemalt 10) 1) teemaa peab olema puhastatud, bussi ootekojad koristatud; 2) teel hukkunud loomad ja liiklust ohustavad esemed eemaldatud; 3) nähtavust piiravad rajatised, puud, põõsad, võrad kõrvaldatud tee muldkeha nõlvalt; 5) teenõlvadel ei tohi olla erosiooni, uhtumisi, mis ohustavad nõlva stabiilsust. 5) vihmavee äravoolu restid ei tohi olla ummistunud; 6) sõidu ja kõnniteelt peab olema tagatud vee äravool; 7) liiklusmärgid peavad olema puhtad, loetavad, reflekteeruvad, vigastusteta; 8) valgustus peab pimedal ajal põlema; 9) tuletõrje hüdrandid ja restkaevude kohad peavad olema lumest ja jääst puhastatud; 10) raudteeülesõidukohal peab olema tehtud lume- ja libedustõrje vastavalt teele kehtestatud seisunditaseme nõuetele. 302. Silla seisundinõuded (vähemalt 10)
Ja siis hakati uurima et see kala mis väljub traalipärast hukkub suures ulatuses. Kui sai kontroll siis leiti et 99 % isenditest hukkub . Mehhaanilised vigastused. (soomuste kahjustamine, kui 8-10 % on soomust kadunud siis enam pikka aega ei ela ,stress ( piimhappe suurenemine maksas ). Ja see pole taastuv. See sõltub liigist,kala suurusest jne. Tursa isendite suremus on väike, kes väljuvad traalipärast. Selektiivsustarindid on kaasajal tehtud. Mitmete konstruktsioonidega. Restid . mida kasutatakse teatud nurga all ,kasvõi järjestikku mitu tk. Bakoma selektiivsus aken tursapüügil. Ruutu rakendatud noodalina ,traalnooda lõpu poole. Passiivsete püüniste puhul võib tekkida moment kus kala jääb nakkesse. 18. Kalapüügi reguleerimine ,,tehniliste meetmete" abil, näited. L4a..slaid kuni 29 Püüniste parameetrid, püünise ava, traaalimiskiirus, reguleeritakse püüniste asutustihedust.. seisevnoodad 600 m külgsuunas. Õngpüünistel on konksmõõt, püünistel
kusjuures metallid reageerivad otseselt keskkonna komponentidega või oksüdeerijatega, ei teki elektrivoolu Raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid ja gaasi väljalasketorud. 1. Elektrokeemiline korrosioon: selgitus, näited Toimub vett sisaldavates keskkondades ja seda põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Toimub soolade, hapete, leeliste lahuses. Korrosioon pinnases (pinnase- ja põhjaveed sisaldavad alati lahustunult elektrolüüte) või atmosfääris (eseme pinnale kondenseerub õhuniiskus)
Hoonete soojussüsteemid. R.Randmann 1. Niiske õhk ja omadused 1.1 Omadused ja põhiparameetrid - Hapnik - Lämmastik - Argoon - CO2 Leitolt maha kirjutada. Niiske õhu absoluutne, tehniline niiskus ja suhteline niiskus. On omavahel seotud suurused st olenevad teineteisest. Avaldame veeauru tihetuse ja kuiva auru tiheduse iseaalse gaasi oleku põhjal. (valemid 4 ja 5 ) Asendades valemis 5 veeaurude patsiaal rõhu samale temp-ile p 0 a saame maxi tehnilise niiskuse arvutamiseks järgmise seose: (valem 6) pa 0 dmax = Järeldus: max niiskuse sisaldus sõltub parameetrilisest p - pa 0 rõhust ja õhu temp-ist. Sellepärast et pa 0 sõltub temp-ist ja samuti ka dmax Õhu temp-I suurenemisel dmax suureneb kusjuures niiske õhu kriitilisel temp-il mille puhul küllastus rõhk võrdub õhu...
Vihmastel suvedel on kaarutamine tõhusam, sest kaarutamisega viiakse kaar ka uuele tahenenud kohale. Ka pärast vihma tuleb kaarutada. Hein kuivatatakse niidul säilituskuivaks, siis tuleb see umbes 30%-lise niiskusesisalduse juures vaalutada, seejärel muutub kuivem hein liiga hapraks ja kaarutamise-vaalutamisega kaasnevad suured varisemiskaod. Heinaküün peaks kindlasti olema ventileeritav. Heinaküüni tühjendamine ja täitmine on lihtsam, kui õhujaotuskanalid ja restid on põranda sees. Neid võib edukalt valmistada madalakvaliteedilisest puidust, vanadest raudteelipikutest jm. 25-45%-lise niiskusesisaldusega hein kogutakse niidult lahtiselt, tervena, või pika (15 cm) hekslina. Võimalikke koristusviise on 3: 1) Vaalud lükatakse lohistiga kokku ja sealt tõstetakse veokile 2) kogutakse kogurhaagistega ja veetakse nendega hoiukohta 3) Pannakse käsitsi rõuku või kolmjalgadele ja veetakse säilituskuivana küüni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
