Kesksed normatiivaktid, millest lähtutakse on välisvaluutaseadus, Eesti Panga seadus ja erinevad valitsuse määrused Välistatasakaalu puudumine Eesti jooksevkonto on olnud miinustes alates 1995.aastast. Põhjuseks on see, et Eesti kodanike säästud ei ole piisavad, katmaks erasektori koguinvesteeringuid. Tühimik investoringute ja säästude vahel näitab, et : 1.riik areneb kiiremini, kui ressursid seda praegu ise võimaldaksid 2. Eestis on vabade vahendite ehk kapitali puudus 3. laenama peab teise maade kodanike sääste. Kui ettevõte laenab pangalt vahendeid, investeeritakse seda raha, mida teised inimesed või firmad on säästnud ja panka hoiusele viinud. Samamoodi on ka majanduses tervikuna. Tänan kuulamast !
kuivemaks ning neid piirkondi tabab veepuudus. Merevee kõrgem tase mõjutab enamikku madalal asuvaid rannikulinnu ehk inimkonna suur suremus ja väga suured elu kvaliteedi langemised mis mõjutavad elu jätkamist suuresti. Kliima soojenemine mõjutab ka suurt osa inimeste tervisest. Kui kliima soojeneb, hakkavad levima uued ja rasked haigused, millega võitlemine on keeruline. Hävib suurel osal puhast vett, mis on üks tähtsamaid asju inimese elus hoidmiseks.Vähenevad ka loodus ressursid ning teˇq1ˇ ˇˇˇ1qkib veel suurem toidupuudus, kui praeguses maailmas on. Tänu toiduainete muutumisele, muutub inimorganism, kuid kuna muutus on kiire ei jõua organismid nii kiirelt järgi ning tekkivad uued ohud. Tänu temperatuuri kasvule kiireneb ka vananemine, sest soojas vananeb organism kiiremini kui jahedas kliimas. Kuna kliima soojenemine mõjutab nii loodust kui ka inimese tervislikku seisundit, siis mõjutab see kindlasti ka
tegutsemisplaanid 8)koostöö omavalitsuste, päästeteenistusega APELLi I aste: organisatsiooniline töö objektil, lähteandmete kogumine, seaduslik osa, analüüsi eesmärk II aste: määratakse kindlaks riskiobjektid, ohtlikud tegevused, ÜRO klasside alusel ohtlike ainete nimekiri, õnnetuse/riski tüübid, ohustatute ring, tagajärgede hinnang, risk inimese tervisele, elule, varale, keskkonnale, riski arenemise kiirus, riski tõenäosus, riskiobjektide prioriteet, ressursid toimetulekuks, riskimaatriks III aste: koostatakse riskifaktori arvestuskaart, tegevusplaanid, esmaabi ja meditsiiniline teenindamine, väljaõpe ja varustus, abi planeerimine Riski suuruse hindamise valem: R(riski suurus)=[E(kannatanute arv)+V(tagajärjed varale) +K(keskkond)]/T(õnnetuse tõuenäosus) Eesti riikliku kriisiplaneerimisplaani koostab Siseministeerium Tasandid: 1)EV valitsus, EV kriisikomisjon 2)siseministeerium 3)maakonnad 4)vald/linn 5)ettevõtted/asutused
ohtlikud võivad teised inimesed nende jaoks olla. Võimu omandades avaneb aga võimalus teiste tegevusi, vabadusi ja soove piirata ning muuta nad nii üksteisi kui ka võimu omaniku jaoks kahjutuks. (Poggi, 2001:15) Laialdane arvamus on, et ühiskondlik võim avaldub poliitilise võimu läbi. Tegelikult on ühiskondliku võimu peamisi vorme kolm poliitiline, majanduslik, normatiivne. See kuidas ühiskondlik võim erinevates vormides jaguneb oleneb sellest, millised ressursid inimestele saadaval on. Mida rohkem on ressursse, seda rohkem on võimu. Ressursse on võimalik omandada tänu tavadele, läbi vahetuse või käskimise teel. Ressurss, mis liigub tänu tavadele on tavaliselt staatus. Näiteks omandab tavaliselt õpetajaks saanud inimene teatud staatuse, eriti õpilaste jaoks. See staatus, mis ametiga normide poolest kaasas käib, toob kaasa ka teatud võimu (normatiivne võim). Õpetajal on võim õpilaste üle, ta saab
teadmiste ja suhete kogum) –kapital, mis ei ole selle ‘kandjast’ eraldatav – nt. haridus ja oskused; tervis (kehalised omadused); motiveeritus ja väärtused; mõtestatav ja kasutatav nii indiviidi kui grupi/ühiskonna tasandil Sotsiaalne kapital – võime tagada ‘kasu saamine’, ‘tulu’ tänu liikmelisusele sotsiaalsetes võrgustikes vm sotsiaalsetes struktuurides /Sotsiaalse võrgustiku kaudu ligipääsetavad ressursid ja nende mitmekesisus: - ei ole inimese vahetu omand, vaid suhete ja nende mobiliseerimise kaudu kasutatavad ressursid (info ja sotsiaalsed vahetussuhted, staatus, identiteet) Tihedad, tugevad sidemed, siduv kapital Vastastikususe printsiip - normid, mis toetavad kollektiivset tegevust (organiseerumist) liikmete ühistes huvides • Usalduslikud (vabatahtlikud) koostöösidemed üksikindiviidide vahel • Põhineb teatud välistatusel
Töötu kuulub kõige vaesemate hulka, samuti on madala haridustasemega inimesel suurem oht oma töökoht kaotada. Niisiis on elukutsel ja töökohal oma osa rahvastiku kihistumises. Kui sotsiaalne struktuur näitab inimest jaotust teatud tunnuste alusel, siis sotsiaalne kihistus peegeldab hierarhiat ehk paremusjärjestus. Räägitakse kõrgklassist ja alamklaasist, rikastest ja vaestest. Kõrgemasse kihti kuuluval inimesel on ühiskonnas auväärsem positsioon, tal on rohkem ressursse. Ressursid pole ainult rahalised või varalised, kõrgklassi inimesel on paremad võimalused hariduse omandamiseks, st et ta evib üldjuhul ka viimseid ressursse. Piisavat sissetulekut omav inimene saab ju teha kulutusi ka oma vaimsete ressursside suurendamiseks tal on võimalik osta raamatuid, käija teatris, kasutada kodus internetti. Parem teadmiste tase võimaldab taotleda paremat töökohta ning kõrgemat palka.
toodete või teenuste valmistamiseks. Raha iseenesest ei ole kapital, vaid on vahend teiste ressursside ehk tootmistegurite soetamiseks. Kapitali kui ressursi hulka kuuluvad kõik varasemas tootmistegevuses loodud tootmisvahendid (hooned, tööriistad ja masinad), mida kasutatakse uute toodete ja teenuste valmistamisel (2). Ressursside ehk tootmistegurite hulka loetakse ka ettevõtja ja ettevõtlikkus, sest just tänu ettevõtlikkusele leiavad kasutamist teised ressursid. Ettevõtlikkus on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine. Ettevõtja on isik, kes tegutseb äris kasu saamiseks ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute kaotamise riske. Majandusruumis, kus riik ei korralda kaupade ja teenuste tootmist, toimib majandus ainult tänu ettevõtlikele inimestele. Ettevõtlikkus on tähtis ka mujal, mitte ainult äritegevuses. Ettevõtlik saab olla nii
üksikisikutest ja rühmadest, nii suurtest kui väikestest rühmadest. Nad moodustuvad, muutuvad ja lähevad laiali. Struktuur Struktuur määratleb ametlikud suhted ja inimeste paiknemise organisatsioonis. Selleks, et kõik vajalikud tööd saaks tehtud, on vaja erinevaid ametikohti. Inimesed peavad olema strukturaalselt seotud, et tööd saaks efektiivselt koordineerida. Need suhted tekitavad keerulisi koostöö, läbirääkimiste ja otsustamise probleeme. Tehnoloogia Tehnoloogia tagab ressursid, millega inimesed töötavad ja mõjutab tööülesannete täitmist. Keskkond Kõik organisatsioonid töötavad sisemises ja välises keskkonnas. Arvukad muutused keskkonnas esitavad nõudmisi organisatsioonidele. Elanike ootused organisatsioonide sotsiaalse vastutuse suhtes, uued tooted ja konkurentsi muutumine globaalseks, kiired muutused ühiskonnas mõjutavad üksteist kompleksses süsteemis ja tekitab dünaamilise konteksti organisatsioonile.
· Majanduskulu on alternatiivkulu, mis iseloomustab ressursside tarbimisel saamata jäänud kasulikkust ehk näitab ära ressursside parimast alternatiivsest kasutusest saada oleva väärtuse. See ei ole otsene rahaline väljamakse, vaid näitab pigem maksevalmidust. · Finantskulu on otsene mingi projekti teostamisel tekkiv rahaline kulu raha, mida peab maksma vaja minevate ressursside eest. Finantskulu erineb alternatiivkulust, kui ressursid ei ole turul vabalt kaubeldavad. Pöördumatud kulud (sunk cost) Pöördumatud kulud on möödunud perioodil tehtud kulud neid ei saa enam olematuks muuta. Alternatiivkulu tähenduses polegi tegemist kuluga, sest enam ei ole alternatiivset tegutsemisvarianti ressurss on juba pruugitud. Transpordi juures on tähtsaim pöördumatu kulu infrastruktuuri ehituse kapitalikulu.
tegemisel ei saa olla kindel nende piisavas põhjendatuses. Majandusanalüüs hindab Projekti rahalist panust regiooni ja kogu ühiskonna üldisele majanduslikule heaolule. Majandusanalüüs käsitleb neid sotsiaalseid tulusid ja kulusid, mida finantsanalüüsis ei arvestata. Projekti tulud kajastuvad selles, kui suures ulatuses suurendatakse ühiskonna tuleviku tarbimise väärtust. Kulud väljendavad ühiskonna ohverdusi kui Projekti jaoks vajalikud majanduslikud ressursid suunatakse alternatiivsele kasutusele (juhul kui loobume projektist). Projekti realiseerimisega kaasneva ühiskonnale kättesaadava tarbimise kogumuutus, esindab Projekti kogumõju. Tulemus diskonteeritakse ning arvutatakse investeeringu majanduslik sisemine kasuminorm (internal economic rate of return). Määratletakse Projekti välistulud ja väliskulud, mida ei ole finantsanalüüsis arvestatud. Tulud
provintsid. Karl XII suri Fredrikshaldi lähedal, kus ta sai surmava lasu. See tähendas ka Rootsi suurvõimu lõpliku kokkuvarisemist. Rootsi sunniti loobuma Viiburist ning suuremast osast Karjalast ning Balti provintsidest Venemaa kasuks, Pommeri osadest Preisimaa ja Bremen- Wendenist Hannoveri kasuks. Rootsi suurvõimu kokkuvarisemist on sageli peetud Karl XII isiklikuks süüks, kuid lähemal vaatamisel selgub siiski, et see oli vaid aja küsimus: Rootsi suurriigi ressursid olid liialt väikesed. Lisaks olid naaberriigid Venemaa, Preisimaa ja Taani läbi teinud ulatusliku moderniseerumisprotsessi ja nägid, et laiali paiknev Rootsi oli kerge saak. Teiselt poolt võib aga Rootsi suurriigi teket osaliselt seletada ka naaberriikide varasema nõrkusega.
Praktikum 1. 1. Infootsing Eesti raamatukogude koondkataloogis ESTER http://tallinn.ester.ee/ 1) Mitu ingliskeelset raamatut hobidest on Rahvusraamatukogus? Milliste märksõnade alusel on seda otsingut võimalik laiendada (seotud märksõnad)? Esitage ühe raamatu kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Ester lihtotsing, märksõna hobid. Vastuse esimene osa: hobid ei kasutata selles kataloogis, kasutusel on harrastused . Harrastused alt tuli 10 viidet seotud märksõnadele nt huviharidus, isetegevus. Ester liitotsing, märksõna harrastused, keel inglise, teavikulaad raamat, valitud kataloogi osa Eesti Rahvusraamatukogu. Vastuse teine osa: Leiti 13 kirjet Kirje: De Ville-Colby, J. (2001). The expatriate handbook. Seoul: Hollym. 2) Leidke 2001. aastal kaitstud ülikooli lõputöö, mis käsitles kultuuridevahelist psühholoogiat. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Ester liitotsing, kataloogi osa Ül...
Majandusõpetus Arte Gümnaasium 2011 Majandusõpetus MÕISTED Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalik kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust. Riigi majanduse eesmärk on tagada riigi elanikkonna äraelamise ja arengu võimalusi, sellepärast kuuluvad riigi majanduse koosseisu sellised tegevusalad nagu näiteks hariduse saamine, tervise ja kultuuriliste vajaduste eest hoolitsemine jms. Majandusõpetus Majandus hõlmab äriühinguid/ettevõteid, mis toodavad kaupu ja pakuvad teenuseid. Ettevõted, mis toodavad sarnaseid kaupu ja pakuvad sarnaseid teenuseid, moodustavad majandusharusid, nt energeetika, masinatööstus, põllumajandus, turism jne. Majandusharud jaotatakse omakorda majandussektoriteks, mille äriühingus/ettevõted tegelevad tooraine hankimisega loodusest (primaarne sektor), tooraine töötlemisega (sekundaarne sektor...
mitte ainult ei jätkunud, vaid tugevnesid · sõja lõpul toimusid massilised arreteerimised, mille ohvriks langesid sakslaste vallutatud aladel elanud inimesed ning Saksa sõjavangi langenud Nõukogude sõdurid · 1950. aastatel kandis Nõukogude Liidus karistust 5,5 miljonit inimest GULAG · vangilaagreid vajati Nõukogude majanduse käigushoidmiseks · 1945.a. moodustas NSVL tööstustoodang 91%, põllumajanduse oma 60% sõjaeelsest · sellele vaatamata andis Stalin käsu suunata peamised ressursid tööstusesse, eeskätt sõjatööstusesse · rahva elatustase oli madal ning esmatarbekaupu nappis · 146.-1947.a põua järel suri Moldaavias ja Lõuna- Ukrainas hulgaliselt inimesi nälga Kolõma laagrite võrgustik · süvenes ideoloogiline surve · hakati võitlema "läänestumise" vastu · Stalini eestvõttel likvideeriti terved teadusharud, näiteks geneetika · isikukultus omandas seninägematu ulatuse · kogu võimutäius kuulus Stalinile, keda ümbritses lähikondlaste kitsas ring
on ennetamine vajalik ja kuidas seda teha. Kui ennetamine on võimalik, siis neljana sammuna on ennetamise teostamine ehk otsustatakse kes, millal mida teeb ja millal tegevus lõpetatakse. Viimase viienda sammuna on vajalik pidev töö järelevalve ja riskihindamise dokumentatsioon. Nendesse sammudesse on vajalik kaasata ka töötajad, sest sageli ei ole nad ise teadlikud tööalastest riskidest. Teinekord aga oskavad töötajad tööandjaid riskiennetamisel aidata, suunates ressursid õigetesse kohtadesse. Isiklikult olen töötanud ühes ehitusettevõttes ja peale seda pikemalt transpordiettevõttes. Minu kogemus näitab, et just ehitusvaldkonnas on rohkem tähelepanu pööratud tööohutusele ja riskihindamisele. Eestil on Teet Gross aga veel pikk maa minna kui teemaks on tööohutus, järelvalve ja ennetamine võrreldes näiteks meie põhjanaabri Soomega. Küll aga oli
1. Kirjelda ettevõtlikku inimest (4punkti)*Mõistab probleemi olemust ja suudab püstitada eesmärki.*Saab aru, kuidas probleemi lahendada või eesmärki saavutada.*Leiab ressursid probleemi lahendamiseks ja eesmärgi saavutamiseks. *Lahendab probleemi või saavutab selle ise. 2. Nimetage noorte eeliseid ettevõtluses (6punkti)*Aktiivsus, ambitsioonikus, motiveeritus, vaba aega on rohkem , julgus võtta riske, parem tervis/töövõime, ebaõnnestudes minnakse uuele katsele. 3. Mis on frantsiis?*Frantsiis on oma põhiolemuselt õigus, mille raames frantsiisi omanik ehk frantsiisi andja annab õiguse kasutada enda kaubamärki või äriideed. 4
Suhtekorralduse planeerimine Ülevaade komm strateegiast ja planeerimisest Komstrat üldised eeldused Eelduste kindlakstegemiseks tehakse tavapäraselt uuring. Organisatsiooni: arusaam oma identiteedist ja keskkonna olukorrast teadmine oma sihtrühmadest teadmine, milles on probleem, milles on kommunikatsiooni ülesanne- miks strateegiat üldse tehakse? juhtkonna poolne tahe ja valmisolek koostamiseks ja rakenduseks eelarve strateegiat koostav, elluviiv ja hindav meeskond Komunikatsioonistratateegia alus on visioon oma tegevuskeskkonnast pikemas perspektiivis ja oma organisatsiooni kohast selles missioon- tegevused, milleks ollakse ellu kutsutud, kuidas oma visiooni teostada põhiväärtused- mida organisatsioon hindab, millest juhindub oma tegevuses ja kommunikatsioonis. * vt. raadio 1, restart, E-residentsus, D. Vaarik. Sidusrühmad vs sihtrühmad- vahe seisneb selles, ...
Haridus ja loovus kui tänapäeva olulisemad majandusressursid Mina elan Eestis. Ma arvan, et enamus Eurooplasest teab meie isamaast seda, et see on suht väike. Eesti pindala on 43 432km2 (võrdleme Venemaaga 17 098 246). Miks ma seda ütlen? Vastus on loogiline: mida suurem riik, seda rohkem maaressurssem ja kuna Eesti pole suur tuleb meile leida mingit teist ressurssi selleks, et meie majandus saaks kuidagi arendada. Õnneks Eesti haridus on väga kõrgel tasemel, eriti keskharidus. Oma kogemusest saan öelda, et matemaatikat meie koolilapsed õppivad palju tõsisem, kui näiteks Inglismaal (kus paiguvad maailma kuulsamad ülikoolid). Keelte kohta saan öelda, et eestlastel on lapsepõlvest vajadus teisi keeli õppima (kuid see vajadus hoopis ehitab meile eelist), sest et eesti keelset infot on palju vähem, kui näiteks inglise keeles või saksa keeles (info all ma mõtlen ka erinevaid filme, muusikat, ajakirju ja õppematerjale). Kõik nimetatud punkti...
Saksamaal aga hakati majandust juhtima nelja-aasta plaanide kaudu. Algas ka aktiivne juutide tagakiusamine ja hakati kontrollima inimese eraelu. Itaalias organiseeriti riik kutsekogude ja korporatsioonide kaudu, mis pidid ära hoidma streigid ja tööseisakud. Mina arvan seda, et majanduse riigi kontrolli alla võtmine oli võimalik ainult tänu sellele, et rahvas oli hirmul ning ei julgenud vastu vaieda. Itaalia välispoliitika oli agressiivne ning ammendas riigi niigi napid ressursid lõplikult. Kuna Saksamaal Hitleri aegne rahva elatustase sai olla ajutine, vajas ta kiiresti võidukat sõda, mis muutis Hitleri välispoliitika algusest peale äärmiselt agressiivseks. Venemaal pidas Stalin terrorit sotsialistliku riigi loomulikuks osaks oli ka Stalini välispoliitika agressiivne, kuigi ta peitis oma kavatsusi. Kõigis kolmes riigis oli välispoliitika agressiivne, sest nende juhid olid terroli, hirmu ja vägivalla propageerijad.
1-2 tööstusühiskond postindustriaal Info e teadmusühiskond -esikohal tööstuslik tootmine -teenindussektori osatähtsuse kasv -info suur osatähtsus -töö korraldatud konveieril -teaduse ja tehnoloogia osa -teadus, uurimisasutused, -distsipliin, kontroll tootja üle majanduses tähtsustamine avastusteleiutiste rakendamine -''aeg on raha'' -haritud spetsialistide nõue -paindlik, vaba töökorraldus -ratsionaalsus e mõistuspärasus -keskklassi kujunemine -loovus, meeskonnatöö, teadmiste -bürokraatia laienemine -mänedzeride revolutsioon e rakendamine -tööaja domineerimine puhkeaja üle omaniku rolli vähenemine -konkurents -leibkonnamudel -masstootmine, massikultuur -demokraatia levik -linnainimeste osakaal ...
- - Võimalused Ohud - - - - - - - - 7. Toode/teenus. Kirjelda ettevõtte poolt pakutavaid tooteid ja teenuseid. 8. Tootmine/teenindamine. Kirjelda oma ettevõtluse põhitegevusprotsessi tootmise ja/või teenindusega seonduvat. 8.1 Vajalikud ressursid. Kirjelda ettevõtte põhitegevuse realiseerimiseks vajalike põhiressursse alljärgnevas tabelivormis. Ressurss Ressursi varu 9. Turu analüüs 9.1 Turusituatsioon ja arengutrendid. Kirjelda lühidalt oma sihtturgu ning seda millised väljavaated antud turul on aasta, 2-3 aasta pärast. 9.2 Turu analüüs (ülevaade tegevusharust, turu potentsiaali hinnang, sihtgrupi kirjeldamine). 10. Konkurents. Kirjelda ja analüüsi konkurente
Itaalia põllumajanduse iseloomustus Itaalia maismaa pindala on 29 414 Ha. Põllu-, rohu- ja metsamaa osatähtsus on suhteliselt suur. Põllu- ja rohumaa moodustavad 56% riigi territooriumist ja metsamaa 23%. Pinnamood on Itaalias enamasti mägine, Itaalia keskel on Appenniini mäestik ja põhjaosas on Alpid, nendes kahes kohas on kõrgusvööndilisuse ala. Põllumajandusega tegelevad põhiliselt Itaalia põhjaosa ja idarannik, sest seal on tasane maapind ning põlluharimiseks vajalikud tingimused. Itaalia asub lähistroopikavöötmes. Aasta keskmine temperatuur on 10 kuni 20oC. Keskmine temperatuur jaanuaris on 0 kuni 8 oC. Juuli keskmine temperatuur on 24 kuni 32oC, idarannikul ka üle 32oC. Itaalia asub soojas vöötmes ja sooja vöötme aktiivsete temperatuuride summa on 4000 kuni 8000 oC. Keskmine sademete hulk on 1000 mm aastas. Rohkem sajab Põhja-Itaalias, kus mägedes võib sademeid langeda isegi üle 3000 mm aastas. Lõuna-Itaalias langeb mõnes piir...
tasanditele ei ulatu. Taktikaline planeerimine Taktikalisi plaane tehakse trateegiliste plaanide eri osade täitmiseks. Taktika keskendub inimestele ja tegevustele. Esimene ja kõige olulisem juhtide jaoks on jõuda äratundmisele, et taktikalised eesmärgid ei ole midagi eraldiseisvat, vaid tulenevad strateegilistest eesmärkidest. Järgmine samm on konkretiseerida, sest strateegiad on sageli üldsõnalised: taktikalisel planeerimisel tuleb määratleda konkreetsed ressursid ja tegevuse ajalised piirid. Taktikaline planeerimine nõuab juhilt mahukat tööd inimestega. Ta peab koguma infot nii firma töötajatelt kui ka väljaspool asetsvatelt inimestelt, töötlema seda ja edastama neile, kes seda kasutama hakkavad. Kui taktikalised plaanid on koostatud, sõltub kõik sellest, kuidas neid täidetakse. Plaani edukas elluviimine omakorda oleneb oskusest kasutada ressursse ja otsustamise tõhuusest. Ka
Makroökonoomika Nimi aprill 2018.a. 1. Kogu rahvastik on 1 miljon inimest, tööealisi elanikke on 700 tuhat, passiivne elanikkond ehk mitteaktiivsed on tööealiste hulgas 100 tuhat, tööga hõivatuid on 500 tuhat, struktuurse tööpuuduse näitaja on 7%, friktsionaalse tööpuuduse näitaja on 3%. Leida kui palju on töötuid, milline on tööpuuduse protsent, kui palju on arvuliselt neid, keda võib nimetada loomulikeks töötuteks? Kui palju on passiivseid elanikke kokku?(2 p). NB! Tööealine rahvastik = aktiivsed (tööga hõivatud+töötud)+passiivsed Aktiivsed = tööealised passiivsed (mitteaktiivsed) = 700-100=600 tuhat Töötud = aktiivsed tööga hõivatud = 600-500=100 tuhat Tööpuuduse protsent = töötud/aktiivsed = 100/600=0,1666 ehk 16,7% Loomulikud töötud = (0,07+0,03)*600= 60 tuhat 2. Riigis on järgmine tarbimise struktuur: toidukaupadele kulus 40% sisse...
Интернет учебными материалами - õppematerjalid энциклопедиями - entsüklopeediad Сайт/любимые сайты - Sait / lemmiksaidid Пользоваться - kasutama Ссылка - Link я пользуюсь ты пользуешься Проводить время - Aega veetma он/она пользуется я провожу мы пользуемся ты проводишь вы пользуетесь он/она проводит они пользуются мы проводим Все люди пользуются интернет-банком и электронной почтой. вы проводите ...
1) Ressursid ehk tootmistegurid (Resources) on kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks: maa, kapital ja töö. 2) Majandustegevus kättesaadavate ressursside kasutamist inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks nim.maj.teg 3) Kapital (Capital)- varasema tööga majandustegevuse käigus loodud hüvised, et toota uusi hüviseid (hooned ehitised masinad, seadmed, tööriistad jne) 4) Investeering (Investment)- uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess 5) Ceteris paribus- korraga võib muutuda vaid üks nõudlust-pakkumist mõjutavaist tegureist ning teised antud vaatlusalust süsteemi mõjutavad tegurid peavad olema konstantsed. 6) Positivislik majandusteadus (positive economics)- käsitleb asju nii nagu nad on. tegeleb sellega, mis on olemas, kuidas majandus toimib, pöörab tähelepanu protsessidele, mille eesmärgiks on analüüsida majandusnähtuste omavahelisi seoseid. 7) Normatiivne majandusteadu...
· Formaalsed reeglid ei toimi ilma, et oleks toetatud tähendusstruktuuride poolt · Muutused, nende võimalikkus ja sisu väljendab võimusuhteid huvigruppide vahel. 4. loeng kapitalide käsitlused 1) Inimkapitali mõiste inimkapital - kapital, mis ei ole selle kandjast ,,eraldatav". haridus ja oskused, tervis; motiveeritus ja väärtused; indiviidi-põhine kapital. 2) Sotsiaalne kapital sotsiaalne kapital - sotsiaalse võrgustiku kaudu ligipääsetavad ressursid ja nende mitmekesisus. · Ei ole inimese vahetu omand, vaid suhete ja nende mobiliseerimise kaudu kasutatavad ressursid (info ja sotsiaalsed vahetussuhted, staatus, identiteet). 3) Tihedad, tugevad sidemed, siduv kapital · Vastastikususe normid, mis toetavad kollektiivset tegevust (organiseerumist) liikmete ühistes huvides (Coleman 1990); · Usalduslikud (vabatahtlikud) koostöösidemed üksikindiviidide vahel, ,,civic virtue" (,,kodanikuvoorus") (Putnam 2000);
Vastus 1 printer kapital Vastus 2 nafta leiukoht maa Vastus 3 karjamaa maa Vastus 4 laohoone kapital Vastus 5 autoosad kapital pangaametni Vastus 6 töö k Tagasiside Tootmistegurid ehk tootlikud ressursid on kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. On olemas kolm tootmistegurite kategooriat: maa, töö ja kapital. Maa hõlma kõiki loodusressursse (haritav maa, metsad, maavarad, loduskeskkond, veeresursid jne), mida võib hüviste tootmiseks kasutada. Töö hõlmab inimese vaimseid ja kehalisi võimeid, mida kasutatakse tootmisprotsessis. Ettevõtlikkus on inimressurss, mis ühendab teisi
X tootmine suurenes, Y m0 m 1 tootmine kahanes X tootmise suurenemine 43 Lühiajaliselt on hind paindlik ja kogus konstantne S S p Ressursid DY1 kolivad Dx DY Dx1 Q Q Pikaajaliselt on kogus paindlik: Y tootmine suureneb, X tootmine kahaneb 44 Tarbijale vastuvõe- Pakkujale vastuvõe- tavad hinna ja koguse tavad hinna ja koguse kombinatsioonid kombinatsioonid
majanduslikke otsuseid, st valikuid: kas kulutada raha nätsu, kinopileti või raamatu peale, kas otsida suveks mõni tööots või vahtida kodus niisama lakke. Asju, mille vahel valida, on tohutult palju. Mida rikkamad me oleme, seda suuremad on sissetulekud ja valikuvõimalused. Vaene inimene saab valida töölesõiduks bussi ja trammi vahel, rikas peab plaani, kas sõita puhkusereisile laeva või lennukiga. Nii rikka kui vaese vajadused on võimalustest alati suuremad, ressursid, raha ja aeg, alati piiratud. Ressursid - põhielemendid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste loomiseks (maavarad, puit, vesi, õhk). Majandusõpetus on õpetus sellest, kuidas igaüks eraldi püüab piiratud võimaluste juures teha valikuid saavutamaks maksimaalset heaolu ja rikkust. Tootmisressursid ehk tootmistegurid 1. Maa - loodusvarad, mida inimene oma tegevuses kasutab (õhk, vesi, mets, maavarad). 2
võrgustike on muutuv ja ta varjeerub inimese elu jooksul pidevalt. On kasulikud kuna pakuvad inimestele sotsiaalset toetust. 21.Sotsiaalne ebavõrdsus, kihistumine (stratifikatsioon) Vastus: Sotsiaalne kihistumine ehk stratifikatsioon on ebavõrdsus ühiskonnas. Kõikides ühiskondades on 3 kõrgelt hinnatud ressurssi: 1)võim-võime sundida oma tahet peale teistele inimestele (Weber); 2) prestiizlugpeetavus, teiste inimeste austus; 3)omandmateriaalne varandus. Kõikides ühiskondades on need ressursid ebavõrdselt jaotunud. 22.Olulisemad ressursid, mis määravad ära inimese positsiooni ühiskonnas Vastus: VÕIM on inimese võime sundida oma tahet peale teisele inimesele (Weber). See võim on jaotunud ebavõrdselt peaaegu kõigis suhetes, gruppides, ühiskondades. Autoriteet on võim, mis käib kaasas kindla sotsiaalse staatusega Mõjuvõim on inimese võime veenda teisi järgima enda tahet. PRESTIIZ sõltub teiste inimeste austusest. Ühiskonniti erinev, mida või keda austatakse
kultuurilised ja sotsiaalsed tunnusjooned; sihtkoha kättesaadavus, sh nii füüsiline kui ka informatsiooni kättesaadavus; kohaliku kogukonna suhtumine turistidesse; üldine infrastruktuur ja turismiinfrastruktuur; hinnatase; ostmisvõimalused; sportimise- ja lõõgastumisvõimalused. 10. Mis on turismisihtkoha tunnused? Turismisihtkohas on midagi atraktiivset, seal on turismirajatised ja vajalik infrastruktuur. 11. Millised on Eesti loodusturismi ressursid ja väärtused? Loodusturismi ressursid: avatud kõigile, puudub selge omanik, meie rahva ja riigi ühine omand; tasuta kättesaadavad ja kasutatavad; enamasti haprad ressursid, mida vaja eriliselt hoida ja kaitsta, et nad säiliksid; kergesti üle-, ära ja väärkasutatavad. (inimkapital, looduskeskkond, maaomand, finants, hooned, rajatised, vaatamisväärsused, kultuuripärand, kogukond, teenused, sotsiaalne kapital). 12. Mis on Eesti turismi tugevused? Mis on Eesti turismi nõrkused?
........................................................... 8 2.1. Aborigeenid .......................................................................................................................... 8 2.2. Eurooplaste asustus ............................................................................................................. 8 2.3. Järvede piirkonna areng ..................................................................................................... 8 2.4. Tähtsad ressursid................................................................................................................. 8 2.5. Tranport ............................................................................................................................... 9 2.6. Puhkus .................................................................................................................................. 9 3. Suure Järvistu tänased probleemid ja lahendused .....................................
klassiühiskondadele Meritokraatia / meritokraatlik ühiskond - Meritokraatial põhinev sotsiaalse hierarhia taastootmine: sotsiaalsed positsioonid ja hüved jaotuvad vastavalt panusele (võimekus, ettevalmistus) Klassisüsteem kui kaasaegne stratifikatsioonisüsteem - Domineeriv sotsiaalse stratifikatsiooni vorm kaasajal – SOTSIAALNE KLASS / KIHT - Suuremastaabilised inimeste grupid, keda iseloomustavad sarnased majanduslikud ressursid ja ametipositsioonid, mis mõjutavad vastavalt ka nende elustiili; - Klassisüsteem on pidevas muutumises, ei ole piiratud (nt õiguslikul või religioossel pinnal) -> klasside-vaheliste piiride suhteline hägusus; - Impersonaalsem kui varasemad stratifikatsioonisüsteemid (nt seisuslik ühiskond: personaalsed suhted, kohustused, privileegid) - Sotsiaalne mobiilsus - tõenäolisem kui teistes süsteemides; Intersektsionaalne lähenemine ebavõrdsusele - Intersektsionaalsus
1. intelligents 34. brosüür 67. balansseerima 2. taburet 35. potentsiaalne 68. Schopenhauer 3. Kreutzwald 36. ressursid 69. mateeria 4. kaheksateistkümneaastane 37. mehhanism 70. boheemlane 5. karameljas 38. efektne 71. Sisyphos 6. professionaalne 39. Faehlmann 72. saslõkk 7. familiaarne 40. kurioossed 73. portsjon 8
Vaatame ringi, näeme: metsa küllalt, põldu piisavalt. Miks siis muretseda? Jätkub ju meile ja teistelegi. Ressursse maha müües saame kasumit. Ideaalne on ju müüa lõputult kestvat varandust. Kuid kui lõputu loodus ikkagi on? Kas jätkub seda rikkust tulevatele põlvedele, kas meilegi? Muidugi on ju tore arvata, et elu on muretu. Miks peakski me muretsema. Kui me ise saame elada sellises külluses, siis miks peaks seda mitte meie järeltulijadki tegema? Kui ka mingid ressursid otsa lõppevad, siis küllap saab neidki kuidagi asendada ning küllap keegi mõtleb ka mõne allternatiivi välja, vabastades sellega meid sõltuvusest loodusest. Lõppude- lõpuks on kõik siin ilmas asendatav. Aga siiski ei ole asjad niivõrd lihtsad. Kui mõni geniaalne teadur avastab viisi, kuidas efektiivselt fossiilsete kütuste ikkest vabaneda, siis üldiselt ühel või teisel viisil temast ja ta
tooted vanadel turgudel(uute mudelite loomise, kvaliteedi parandamise kaudu)Tturu laiendamine -vanad tooted uutele turgudele(võib toimuda uute turusegmentide või müügimeetodite arvel)Diversifikatsioon-uued tooted uutele turgudele.Strateegia valik sõltub ettevõtte ressurssidest ja riskivalmidusest:Palju ressursse, kuid ei taha riskida ->vali tootearendus. Vähe ressursse -> vali turu laiendamine. Turundus on protsess, kus sobitatakse firma ressursid ja tarbija vajadused,Turunduse eesmärk on muuta müük iseeneslikuks. Sihiks on tunda ja mõista tarbijaid nii hästi, et loodud kaup sobiks neile ja müüks ennast iseTurunduse üldmõisteteks on vajadus, soov, nõudlus; tooted/teenused; turud; turundus, turundajad.TURG on toote olemasolevate ja potentsiaalsete tarbijate ning tehingute kogum. Kes tahab müüa:peab otsima ostjaid;välja selgitama nende vajadused;korraldama vastavate kaupade tootmise, müügitoetuse, turustamise
Õppimine kui kasvatuse ja kasvatusteaduse probleem 2 (J.Orn, 1993, 5/6, Haridus). Õppimise toimetulek kui kasvatuse probleem: Kui käsitada inimese sünnipäraseid eeldusi, tema võimeid, aga samuti elu jooksul omandatut kui ressursse, kui antust, siis keskne kasvatusideoloogiline probleem ei ole mitte selles, missugused need ressursid on, vaid selles, kes neid kasutab. Meil domineerib objektne lähenemine, mis püüab individuaalsete eelduste arvestamise nimel kasutada inimest kui ressurssi. Tähendab, kesksed on küsimused, mida, kuidas ja mille jaoks inimene kasutab seda, mis on tal olemas teadmiste, oskuste, võimetena. Et tulla toime õppimisega, peab domineerima subjektne lähenemine, mis omakorda arvestab individuaalset lähenemist. Selle jaoks aga peab õppimine omakorda olema
7. Neid kasutatakse paaris, s.t. võimlejal on käes kaks seda eset, mis peavad terve kava vältel olema liikumises. Nendega sooritatakse "veskeid", zongleeritakse, tehakse väikesi ja suuri viskeid nii ühe- kui ka kahekaupa. Need on valmistatud puust, plastist või kummist. Nende pikkus on 40-50 cm, kurikapea diameeter maksimaalselt 3 cm ja ühe selle miinimumkaal 150 grammi. 8. Detailne kava konkreetsete ülesannete täitmiseks, mis esitab ka teostajad, kasusaajad, tähtajad, tulemused ja ressursid. 9. Seda kasutatakse põhiliselt hüppevahendina. Sellega sooritatakse kõrgeid viskeid, otsa lahtilaskmisi, ümber keha põimimisi ja hüplemisi. See on valmistatud sünteetilisest materjalist ja pikkus vastab võimleja kasvule. 10. Vahend, millega saab treenida erinevaid lihaseid oma kehas. Tavaliselt kasutatakse neid käes hoides käte treenimiseks. Neid on erinevate raskustega ja on ka kange, millele saab ise erinevaid raskuseid juurde panna ja ära võtta. 11
Täiusliku konkurentsi tulemused: - kujuneb tasakaal nõutu ja pakkumise vahel - turg tagab tootmisressurside parima paigutuse erinevate toodete ja teenuste vahel - turu toimimine sünnib tootjaid alandama tootmiskulusid Turg ei toimi täiuslikult, tootmise ja tarbimisega kaasnevad välismõjud ja ühishüvesid ei pakuta turul piisavalt. VÄLISMÕJU on tootmisel või tarbimisel tekkiv kõrvalmõju firmadele või inimestele, kes pole otseselt antud hüviste tootmise või tarbimisega seotud. Negatiivne välismõju ehk välismõju(nt.saastatus) REGULEERIDA 1.otsene keelustamine 2.moraalne mõjutamine 3.maksude kehtestamine Positiivne ehk välistulu(nt.erateed, sillad, pargid) TOETUS 1.suunata raha ja vahendeid 2.pöörata tähelepanu ühiskonnaliikmete haridusele Ühishüved on kaubad ja teenused, mida tarbitakse kollektiivselt ja ilma turuvahenduseta(nt. haridus, kultuur) Ühishüved Erakaubad Ammendamatud Ammen...
SEOTUD · Brasiilia kuulub MERCOSUR majandusorganisatsiooni, mis on 1991 aastal loodud Lõuna- Ameerika ühisturg · Ühinenud Rahvaste Organistasioon, ühines 1945 · Jalgpalli maailmaorganisatsioon FIFA · Skautide Maailmaorganisatsioon RIIGI PEAMISED SISSETULEKUALLIKAD · Import riis, nafta, gaas, süsi · Eksport suhkur, mais, kohv, puuviljad, loomaliha, apelsinimahl, lennukid,, mootorsõidukid, raud, metallid, tekstiil, jalanõud. TOORAINE RESSURSID, MAAVARAD · Leidub:rauamaaki, niklit, kroomi, mangaani, teemante, kulda · Mäetööstusest on esikohal maakide kaevandamine PÕLLUMAJANDUS-, TÖÖSTUS- JA TEENINDUSSEKTOR · Tööjõud Brasiilia põllumajanduses on 8% kogu rahvaarvust · Peamised põllukultuurid on mais, kohvipuu ja puuviljad ·Brasiilias on tööstusharudest esindatud maavarade kaevandamine, metalli-, elektroonika-, auto-, keemia-, raadio-, raskemasina- ja puidutööstus
KUIDAS TARBIDA SOOJUSENERGIAT SÄÄSTLIKULT? Kuidas tarbida soojusenergiat säästlikult? Tänapäeval on tehnoloogia arenenud väga kiiresti ja paljud inimesed (eriti vanemad inimesed) ei tea kuidas soojusenergiat säästlikult tarbida, ega pööra sellele suurt tähelepanu. See on muutunud väga suureks probleemiks, kuna soojusenergiat toodetakse põhiliselt puidust, põlevkivist, turbast ja maagaasist. Aga need on kõik piiratud ressursid. Inimesed ise saavad enda igapäevaseid tegevusi sättida nii, et peetakse silmas keskonna taluvusepiire ning ressursside säilitamise vajadust. Seega on iga inimese kodu selleks paigaks, kus algab energia mõistlik tarbimine. Selles essees räägin ma sellest, kust kaob majast või korterist soojust kõige rohkem ja kuidas on võimalik soosjusenergiat säästlikumalt kasutada. Tänapäeval on võimalik kutsuda firmasid, need kontrollivad ja mõõdavad palju soojust
Riskihindamise kava Kavandamisel on vaja kokku leppida järgnevas: - milliseid keskkonnakorralduslikke eesmärke riski ohjaja taotleb - kas hindamine peab toetama keskkonnakorraldusliku valiku tegemist - milliseid ülesandeid, sh edukuskriteeriume, seatakse ülesannete täitmise hindamiseks - hindamise käsitlusala ja erilist tähelepanu vajavad aspektid - hindamiseks kasutada olevad ressursid. Kokkulepe võiks hõlmata ka neid keskkonnariski hindamise korralduse ning metoodilisi aspekte, mis on seotud õiguslike nõuetega või tulenevad keskkonnariski hindamise põhjustest ning kontekstist ning stressorite levimist kirjeldavate mudelite valimist. Keskkonnariskihindamise dokumenteeritud kava võimaldab jälgida, et esialgseid kavatsusi hindamise ajal ei unustata, ning vajaduse korral kava muuta. Kavandamist peab hoidma lahus keskkonnariski hindamise teaduslikust osast.
Kemikaalid Kemikaalid Toidukaubad Metallid Tekstiilid Toidukaubad Metallid Tekstiilid Suurimad importpartnerid on Suurimad eksportpartnerid on Holland ja Prantsusmaa Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriigid Tooraineressursid ja maavarad Riigis olevad maavarad, mida Tooraine ressursid: kaevandatakse: Kivisüsi Plii Pruunsüsi Tsink Maagaas Naatrium Rauamaak Vask Nikkel Uraan Sool Ehitusmaterjalid Puit Põllumaad Põllumajandus, Tööstuse ja Teenindussektori %ne jaotus Energia Click to edit Master text styles Second level Third level · Tarbimine- 54.13 Fourth level
meetmeid inimeste eksistentsi jätkamise nimel. Päris suletud ringi mööda me ei käi, kuid probleemid nõuavad nendega tegelemist. Vastasel juhul ei saa me olla kindlad, kas järelpõlvedel on piisavalt ressursse, mille toel elada. Me ei saa küll lõpetada nende vahendite kasutamist, küll aga on võimalik seda piirata. Ameerika romaanikirjanik Kurt Vonnengut on öelnud: ,, Loodetavasti ei riku see pidu, aga tõde on selline: me oleme oma planeedi ressursid, sealhulgas ka õhu ja vee, maha laristanud nagu homset ei olekski, ja sellepärast homset ei tulegi''. Ühelt poolt on tal õigus, me oleme laristanud loodusvara, kuid veel ei ole hilja leida uusi moodustusi, et priiskamine lõpetada.
horisontaalset(liikumine keskkonnas nt. ühest linnast teise) ja vertikaalset(liikumine karjääriredelil nt. lihttöölisest spetsialistiks). sotsiaalne staatus positsioon ühiskonnas, olenevalt omandatud väärtustest nt. kõrgklass palju rikkust, maad jne inimgruppide eristumise alused kõrgklass, keskklass, alamklass sotsiaalsed lõhed varanduslikud-, piirkondlikud-, etnilised- ja usulised lõhed 8. Võimu ressursid: 1)ainelised omand(maa, hooned), kapital(raha) 2)vaimsed päritolu, teadmised, kogemused (sots. kapital) 9. Võimu teostamise meetodid: 1)sundlus karisma, hirm 2)autoriteet traditsioonid, mõistuslik kaalutlus 10. Riigivõimule ainuomased tunnused: 1)kehtestada seadusi 2)koguda makse 3)kasutada vägivalda julgeoleku tagamiseks 4)otsused on kohustuslikud kõigile riigi territooriumil asuvatele isikutele 5)esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises
(pakutav lisaväärtus) Tellijad Norrast, Meretransport refeer Väga täpne ja korralik Personaalne suhtlus GLOBAL Aafrikast ja Islandist laevadega teenuse täitmine, kliendiga teenuse punktuaalsus, tracking teemadel võimalused Peamised ressursid Partnerid Inimressurss Reefer laev (hiljem laevad) Rahaline kapital Kulud Tulud Palgad Teenuse osutamine Kontor (kontori omanikud, rendikulu ei ole) Vahendustasu Väga suured kulud seoutd laevadega: remontid, sadamate sisenemine, laadijate rent jne.
Vastupidavustreening Tervisele, töövõimele ja meeleolule on parim vastupidavustreening. Vastupidavus tähendab tervislikust küljest ja väga lihtsustatult väljendudes võimet sooritada võimalikult pikka aega dünaamilist lihastööd suure hulga lihastega. Hea vastupidavuse tase on organismile hea tervise ja töö võime üks tähtsamaid eeldusi, samuti aitab pikendada meie eluiga. Spordialasid, mida võib lugeda vastupidavustreeninguks on mitmeid. Näiteks jooksmine, tervisekõnd, kepikõnd, jalgrattasõit, suusatamine, ujumine, rulluisutamine. Nagu igasuguse muu treeningu juures, peab ka aeroobse puhul vaatama nii häid kui halbu külgi. Vastupidavustreeningu plussid: säilitab ja suurendab organismi üldist töövõimet, suurendab südame töömahtu, langetab pulsisagedust, suurendab aeroobset töövõimet, suurendab ve...
trükkimisteenus • eraisik kes otsib trükkimislahend usi Peamised ressursid Müügikanal • Trükkimismasinad • Kontor • Trükkimismaterjal • Koostööpartnerid • Kodulehekülg • Facebook • Instagram
68% rahvastikust elab linnades. Ligi 13% rahvastikust on koondunud nelja suurimasse linna. Nende rahvaarvud on järgmised: Rooma (2 700 000.) , Milano (1 359 000) , Napoli (1 072 000) , Torino (953 000) 2. Iseloomusta linnade paiknemist. Püüa temaatiliste kaartide abil selgitada, miks on suuremad linnad kujunenud just nendesse kohtadesse. Suurema rahvaarvuga linnad asuvad Põhja- ja Kesk-Itaalias. Paljudest riikidest asuvad ka rannikualadel, kus on eluks vajalikud ressursid pareminig kättesaadavamad. Kindlasti ka kaubavahtus soodustab nenderiikriikide majanduskasvu. Tihedamini on asustatud Lombardia madalik ning Liguuria ja Aadria mere rannik. Kõige hõredam asustus on Alpides ja Sardiinias. on asustatud Lombardia madalik ning Liguuria ja Aadria mere rannik. Kõige hõredam asustus on Alpides ja Kasutatud kirjandus: http://www.miksike.ee/docs/referaadid/itaalia_liina.htm http://kristinkaur.weebly.com/1.html http://rainl.weebly.com/linnastumine.html
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
