vajalike materjalide toimetamine tarnijalt tootjani mõistliku tarneala ja väiksemate kogukuludega.Hanullogistika=logistikasisend Logistikasisend:Loodusressursid-maa,seadmes,varustus Inimressursid-tööjõud Finantsressursid Inforessursid 2)Tootmislogistika-üldeesmärk on tootlikkuse suurenamine,tehnoloogia,arendamine,ressurside ja tootmisprotsesside optimeerimine. Ressursid:tööjõud,kapital,aeg,organisatsioon(tehas,ettevõte) 3)Jaotuslogistika(logistikaväljund)-eesmärk on juhtida logistilisi osategevusi,mis toimuvad peale toote valmimist,kuni selle toote jõudmiseni tarneahela järgmisse etappi või lõpptarbijani. Põhilised osategevused jaotuslogistikas:materjalide käsitlemine,ladustamine,pakkumine,vedu,sihtturule ettevalmistamine,nõudluse prognoos,info töötlemine.
väiksemateks. Valikvastused: Märkige sobiva vastuse täht joonele. __b_ 1. Riigi elatustase tõuseb, kui a. SKT ja rahvastik kasvavad ühe kiirusega. b. kasvab reaalne SKT ühe inimese kohta. c. rahvastik kasvab kiiremini kui SKT. d. tootmine ja tarbimine vähenevad. __d_ 2. Missugune väide on õige? a. Tootmine ja tootlikkus on üks ja seesama. b. Tootmise kasv peab tooma kaasa tootlikkuse kasvu. c. Tootlikkus kasvab, kui kõik riigi ressursid on täielikult rakendatud. d. Tootlikkuse kasv toob kaasa toodangu mahu kasvu samade ressursside korral. _b__ 3. Tootlikkus a. on üksiktööliste jõupingutuste tulemus. b. mõõdab seda, kui efektiivselt kasutatakse ressursse kaupade ja teenuste tootmisel. c. on näitaja, millega riigis mõõdetakse tööstus- ja mittetööstustoodangu hulka. d. ei ole otseselt seotud firma tootmis- ega turundustegevusega.
liikmeraamat või liikmekaart. Allikas: Hoiu-laenuühistu seadus Hoiu-laenuühistu ühele liikmele antud laen või ühele liikmele kattuvate tähtaegadega antud mitme laenu summa kokku ei tohi olla rohkem kui 10 korda suurem tema poolt tasutud osamaksu summast ega tohi ületada 20 protsenti hoiu-laenuühistu osakapitalist. Allikas: Hoiu-laenuühistu seadus Tartu Hoiu-laenuühistu taktikaline eesmärk on koondada hoiustena säästusid omavate liikmete rahalised ressursid ning väljastada need laenudena laenuvajadusega liikmetele. Tartu Hoiu-laenuühistu tegevus on suunatud oma liikmete hüvanguks. Nii ringleb kapital liikmete käes nende vajaduste paremaks rahuldamiseks. Allikas: Tartu hoiu-laenuühistu kodulehekülg Enamikku maailma rahaühistuid toetava ja ühendava Hoiu-laenuühistute Maailmanõukogu (WOCCU) andmed kajastavad ühistute tegevust ligemale sajas riigis üle maailma. Allikas: Hoiu-laenuühistu liidu kodulehekülg
kaasnevat negatiivset keskkonnamõju oluliselt vähendada. Eesti suundumused: a. Põlevkivi kaevandamisest tingitud veekõrvaldus on püsivalt suur. b. Põllumajandustootmise intensiivistumine toob kaasa nitraatioonide ja võib kaasa tuua taimekaitsevahendite sisalduse suurenemise maapinnalähedastes põhjaveekihtides. Analüüsis ,,LifeCycle Analysis of the Estonian Oil Shale Industry" räägitakse sellest, et põlevkivi globaalsed ressursid ületavad nafta tagavarasid mitmekümnekordselt. See urimus avab põlevkivi kasutamisega seotud varjatud ohte ja riske kahes mõttes. Ühelt poolt on tegu tõepoolest kõige ehtsama varjamisega Eesti põlevkivitööstuses; teine aspekt varjatusest, nimelt kergesti kättesaadavate ja ka mittespetsialistidele arusaadavate koondteadmiste puudumine põlevkivienergeetika keskkonnamõjude kohta. 1980. aastal, põlevkivi kaevandamise maksimumaastal kaevandati paaegu 30 miljonit tonni
peaks aimu andma, kas tema projektid on teostatavad. 4. Tegevjuht võtab finantsjuhti kuulda. Kokkuvõte Selles juhtimissituatsiooni näites oli peamiseks probleemiks see, et tegevjuhil puudus vajalik juhtimiskompetents.Ta oli liiga kindlameelne enda otsuste suhtes, usaldas ainult iseennast ning ei rääkinud läbi finantsjuhiga oma plaane ja projekte.Tegevjuht ei arvestanud majandusliku olukorraga ning arvas, et ressursid on piiramatud.Kui tegevjuht oleks läbi rääkinud ning nõu küsinud finantsjuhilt poleks firmat likvideeritud .Samuti oleks pidanud teised juhatuse liikmed tema projektid läbi vaatama ning oma heaks kiidu andma. Kindlasti oleks juhatus pidanud kuulda võtma ka finantsjuhi arvamust, et kas nende ettevõttel on võimalik selliseid uuendusi ellu viia.Antud situatsiooni ära hoidmiseks oleks pidanud tegevjuht oma juhtimismudelit
aga intensiivsemalt konkureerima töökohtadele. 5.hinnasüsteem: Mida toota? Kui ostjad soovivad rohkem kaupu on nad nõus selle eest ka rohkem maksma, kõrged hinnad meelitavad ka teisi ettevõtjaid tootma, tootmise kasvades tõusevad ka palgad. Kui nõudlus toodangu järgi kahaneb toimub vastupidine. Kuidas toota?toota võimalikult väikeste kulutustega, saades võimalikult suurt tulu. Kellele toota? väärtustatakse tehtavat tööd 6.Konkurents tekib kuna kaubad ja ressursid on piiratud. 7.Inimesed konkureerivad 1)ressursside pärast-loodus,inim, kapitali 2)toodete pärast ja ostjad konkureerivad ostes, ja müüjad pakkudes kaupu ja teenuseid, mida ostjad soovivad ning selliste hindadega millega on ostja nõus maksma. Ettevõtjatel kel õnnestub kasum, ei õnnestu kahjum.Ettevõtjad teavad kui nemad ei rahulda tarbijate vajadusi siis teevad seda konkurendid 8.Konkurents on kasulik, kuna 1) aitab toota efektiivselt.(tootjad peavad pidevalt oma
võivad kaduda. Inglise keele mõjutused väiksematele keeltele. Väiksemad keeled satuvad väljasuremisohtu. Kommertskultuur Globaliseerumist soodustab lääne kommertskultuuri ja sellega koos kommertsühiskonna väärtussüsteemi pealetung. Inglise keele domineerimine ja infosüsteemide levik laiendas kommertskultuuri tarbijaskonda, mis võimaldab kommertskultuuri tööstusel investeerida üha rohkem raha tootmisse. Sisuliselt piiramatud ressursid võimaldavad levitada oma sõnumit üha valjema häälega, mille tulemusel taastoodetakse ja kinnistatakse kommertskultuurile omast väärtussüsteemi. Mida omasemaks see väärtussüsteem muutub, seda avatumaks muututakse globaalsele massikultuurile. Kas globaliseerumist saab seostada amerikaniseerumisega? Kultuuri tasandil ei saa globaliseerumist amerikaniseerumisega seostada. Eksiarvamust põhjustab see, et igaüks tunneb välismaal reisides ära
Loodus ei andesta vigu Miljoneid aastaid tagasi algas meie koduplaneedil elu- ainuraksetest organismidest alates läbi keerukate muundumiste ja uuenemiste kõrgemate eluvormideni.Läbi ajalooetappide võib jälgida looduse imepärast võimet saavutada täiuslikkus ning elimineerida kõik, mis takistab selle saavutamist. Loodus on harmooniline tervik, inimene kuulub siia maailma ühe tema osana. Inimese arengulugu on planeedile Maa esitanud mitmeid väljakutseid. Primitiivses ühiskonnas elati kooskõlas loodusseadustega, elulaad oli maalähedane, inimkond ei koormanud loodust veel eriti oma olemasoluga.Seoses tsivilisatsiooni edasiarenguga olukord muutus-praeguseks on inimühiskond tervikuna paljude enese sooritatud vigade pärast mitmete probleemide ees. 19.sajandil algas tööstuse areng ning see on toimunud kasvavas tempos.Juurutati palju uusi tehnoloogiaid, loodusest pumbati välja tohutult ressursse- loodusvarasi...
Majanduslik stabiilsus · Turg ja majandus tervikuna toimivad kõige effektiivsemalt tasakaalustatud seisundis. · Turu üldine tasakaal- nõutav kauba/tegurite kogus vastab pakutavale kgusele. · Iga ühiskond loob endale oma majandussüsteemi, mis lähtub kindlatest printsiipidest. · Moodustub toimivate seadustega majanduskeskond, mida kujundab majanduspoliitika. Ühiskonnas loodud väärtusi saab mõõta: · Kulutuste põhjal, mida tehakse kaupade/teenuste ostmisel. · Tulude põhjal, mida saadakse tootmistegurite eest. RKT- rahvusvaheline kogutoodang- ühe riigi tootmistegurite poolt ühes aastas loodud kaupade ja teenuste rahaline koguväärtus (ainult Eesti kapital). · Nominaalne SKT- arvestatakse jooksvates hindades. · Reaalne SKT- nominaalset SKT-d on korrikeeritud inflatsiooniga. SKT- mis mõjutab selle suurust · Hõlmab ainult lõpptarbimist. · Ainult riigi territoo...
Kas alati tasub jääda õnnele lootma? Inimene on õnnelik, kui ta on rahul sellega, mis tal on. Õnn väljendub inimeste jaoks erinevates asjades. Kohati on kontrast suurem, kui me arvatagi oskaksime. Õnne väljendumine sõltub meie elutingimustest, nõudlikkusest ja ootustest. Julgen väita, et enamasti ei hinda me seda, mis meil on ega näe õnne asjades, kus ometigi peaksime seda märkama. Meie jaoks kõige enesestmõistetavamad ja loomulikumad tingimused, võimalused ja ressursid võivad kellegi teise jaoks tähendada elu, millest ei oskaks unistadagi. Kuid ometigi pakub tema elu, mida kogedes või millele mõeldes tabab meid kohutav haletsus ning mõistmatus, talle rõõmu ja õnne sama rohkelt, kui meie oma meile. Tema jaoks on tal olemas kõik, mida vaja, et olla õnnelik. Olles kogenud ainult neid tingimusi, mis talle elamiseks on antud, ei oska ta paremat tahtagi. Selles väljendub inimeste nõudlikkuse erinevus. Igaüks on
1. Teadusliku juhtimise koolkond keskendus põhiliselt: a) Töötajate heaolu tõstmisele b) Tootlikkuse tõstmisele c) Töötajate tööga rahulolu tõstmisele 2. Õigeks organiseerimiseks tuleb tagada, et: a) Oleks vajalik arv vajaliku kvalifikatsiooniga töötajaid b) Töötajad tunneksid oma rolli organisatsioonis ja seost teiste töötajatega c) Töötjad tunneksid oma eesmärke d) Iga töötaja saaks õigeaegselt tööks vajalikud ressursid 3. Organisatsioonis tekkiv sünergiline mõju on: a) Aineline, visuaalne, kollegiaalne b) Aineline, organisatsiooniline, vaimne c) Aineline, kolmemõõtmeline, materiaalne 4. Juhitavusnormi all mõistetakse: a) Ülemuste arvu ühe alluva kohta b) Juhile vahetult alluvate töötajate piirarvu c) Tööde arvu, mida juht peab regulaarselt iga päev tegema d) Ettekirjutust, mis määrab nõudmised juhi haridustasemele 5. Juhi rollid Mintzbergi järgi on:
Kommunistidele astus Itaalis vastu töötuid koondanud fasistide liikumine. Liikumise juhiks oli Benito Mussolini. Ta lubas taastada riigis korra ja Itaalia võimususe. Oluliseks peeti rahva kui terviku heaolu. Üksikisiku roll oli tähtsusetu. Kuigi väljaspoolt paistis Mussolini Itaalia 1930-datel väga muljetavaldav, siis tegelikkuses ei suutnud Mussolini Itaaliat selles kehvas olukorras aidata. Majanduskasv oli madal ja agressiivne välispoliitika ammendas Itaalia vähesed ressursid lõplikult. Peale sõda hakkasid rahulolematud koonduma Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse, mille juhiks oli Adolf Hitler. Pärast võimuhaaramiskatset Münchenis suruti mässukatse maha ja Hitler määrati vangi- kirjutas teose ,,Mein Kamp". Oma raamatus kuulutas Hitler Saksamaale suurt tulevikku. Selleks tuli tühistada Versailles´ rahu ja teised lepingud. Samuti tuli laiendada sakslaste territooriumi. Uus kord pidi
mingil hetkel, et raha eest ei saa õnne. Rahale tuuakse ohvriks iseenda vaba aeg ja tervis. Paljud inimesed töötavad päevast päeva tervist kahjustavates töökohtades. Eriti on see levinud meeste seas, kelle suremus on selle tõttu palju kõrgem kui naistel. Ka liigne muretsemine raha pärast rikub sageli tervist. Samuti veedavad paljud vanemad tööl nädalavahetused, tehes ületunde. Nende ainukene soov on tagada enda lastele hea elu ning piisavad rahalised ressursid. Selle arvelt väheneb pere koos olemise aeg. Vahel juhtub, et lapsed ei näegi oma vanemaid, kuna viimased veedavad kogu oma aja töötades. See tuleb sellest, et raha tähtsust hinnatakse üle. Enamus meie tegemistest vajab raha. Tihti ei mõelda, et kunagi ei saa tagasi osta kaotatud aega või tervist. Raha on midagi, mida me kõik vajame, kuid tihti anname rohkem endast ära kui tagasi saame. Raha on õnnistus, kui unustatakse selle olulisus
21.juunil astus Päts oma kohalt tagasi ja juhiks sai Johannes Vares-Barbarus ja 21.juulil kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. Abi oodati Saksamaalt. 1941.aasta suvel võeti rõõmuhõisete ja tervitustega vastu Saksa sõdurid, kes pidid olema nende päästjad. Lootus purunes, kui saadi teada, et Saksamaa ei taha midagi kuulda iseseisvast Eesti riigist. Eesti taheti liita Suur-Saksamaa koostisosaks ja kõik ressursid rakendati Saksamaa huvides. Kõik jäi sarnaseks Nõukogude Okupatsioonile. Endiselt küüditati inimesi ja eraomand puudus. Saksa okupatsiooniga hakati ka Eesti alasid puhastama juutidest ja vähemusrahvastest. Korraldati vangilaagreid ja hävitamisi. Teise maailmasõja ajal oli kolm armeed, kus eestlased said sõdida. Nendeks olid Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee. Punaarmeesse koguti inimesi peamiselt sunniviisiliselt. sellega liitusid enamasti kommunistid.
Norra ja Islandi kalatööstuse ülevaade (ressursid, areng ja koht maailma majanduses) Islandi rahvas peab end eelkõige kalarahvaks. 1900. aastatel tuli 90% riigi sissetulekutest kalastööstusest. Kuni 20. sajandini oli Island sõltuv kalandusest ja oli üks vaesemaid ja vähim arenenud riike Euroopas. Aga Teise maailmasõja lõpus tõid riigile õitsengu kalapüügi industrialiseerimine ja NATO sõjabaasi paigutamine Islandile. Juba 1990. aastate lõpuks oli Island üks Euroopa rikkamaid riike. Islandi vetes on üle 320 liigi kalu. Levinumad neist on tursk, heeringas, tuunikala ja lõhe. Island ekspordib mereande umbes 1,2 miljardi euro eest ja suurem osa läheb Euroopasse. Suuremateks importijateks on UK, Hispaania, Prantsusmaa, Saksamaa huvitaval kombel ka Norra. Kõige rohkem eksporditakse mereandidest kuivatatud kala. Tuleb välja, et Islandil on ideaalsed tingimused kala kuivatamiseks. Nimelt s...
JÄÄTMED: Jäätmeid tekib palju! Taaskasutatakse vähe! Jäätmete sorteerimine Ohtlikud jäätmed, Probleemjäätmed (elektri- ja elektroonikajäätmed,rehvid jt.), Pakendid:, Paber ja papp, Klaas Joogikartong, Klaas, Metall Plast, Biolagunevad, jäätmed, Olmejäätmete , konteiner , Ehitusjäätmed ja mööbel. Jäätmete taaskasutamine materjaliringluses Paber, Klaas, Metall, Plastik Segapakendid Pakendikonteinerisse sobivad: alumiiniumist jms metallist pudelid ja purgid ning konservikarbid; plastpudelid, -purgid, -topsid, -karbid, kilekotid: kartongist piima-, mahla- ja veinipakid. Klaastaara- uus klaas Metallpurgid- uute purkide vms metallesemete valmistamine Tetrapakendid- paberi ja papi tootmine Plastikpudelid- kile vms materjali tootmine Plastpudelid Plastpudelid purustatakse, valmistatakse helbed. Plastitehas OÜ valmistab helbeid ja transpordib Aasiasse. Helvestest valmistatakse kilet, fliise, jopede, patjade jms. täitematerjali. Näiteks Jaama tn...
hindade muutus on protsentides. Tulemus on ka protsentides. 5. Kuidas on omavahel seotud investeeringud, amortisatsioon ja kapitali juurdekasv? Aasta alguses oli ettevõtte kapitali väärtus 10 miljonit eurot, investeeringuid tehti aasta jooksul 2 miljonit, amortisatsiooninorm oli 30% ja amortisatsioonieraldised arvutati kapitali väärtuselt aasta alguses. Milline oli kapitali väärtus aasta lõpus? Andke ka valem. K1=K0+d*K0+I=10-0,3*10+2=9 6. Kui ressursid on 10% alakasutatud ja u*=8,5%, ja k=2,5 ning tuleb leida tegelik tööpuudus u. (Y*-Y)/Y*=k(u-u*) u= (100-90)/100=2,5(u-0,085) siis 0,1=2,5(u-0,085) 0,1=2,5u-0,2125 0,3125=2,5u u=0,3125:2,5=0,125 ehk 12,5%. NB! Vastus erineb veidi kui võtate 100-ks Y, aga loomulik oleks võtta 100-ks võrdlusbaas ehk Y*.
spordifanaatikuid, kes oleks oma päevalehte soovinud, kõrgekvaliteedilisele paberile trükitud ajaleht pidi ületama konkurente nii trükitehniliselt kui sisuliselt, ajakirjanikele maksti palka turutasemest 3 – 5 korda rohkem.“ Lähtudes teooriast, tuleks teha väliskeskkonna analüüs, et selgitada välja missugused trendid võivad mõjutada organisatsiooni, jõuda arusaamisele võimaluste osas ja hinnata võimalikud ohud. Hinnata organisatsiooni ressursid, millised on tugevad ja nõrgad küljed ning rakendada õigeid strateegiaid. Ettevõtte juht alustas oma äri liiga suurte kulutustega. ,,kõrgekvaliteediline paber, parimad spordiajakirjanikud, ajalehe maht 24 või 32 lehekülge, ajaleht oli illustreeritud rohkete fotodega.“ Ettevõtlusega alustades oleks pidanud lähtuma ressursside jaotamise strateegiast ning selgitama välja tugevad ja nõrgad küljed oma äris.
Maasikukaitseala - Neeruti maastikukaitseala Vana kaistsekorraga ala - Jõepere veskiallikad; (Kalevipoja allikad) Puistu - Jõepere põlispuud Asub Rakvere maardal alal (fosforiit) Kirjas prognoosivaruna Kui leiate infot kultuuriloost ja see on oluline, siis ka see (sh pärandkultuur). Nende allikate kohta on rahvajutt, et kivi on sinna visanud Kalevipoeg Vanapagana pihta Neeruti künnivagudelt. Vanapagan tulnud tema allikasse sülitama. Kivi hüütakse ka Lindakiviks Looduslikud ressursid (mets, metsa kõrvalkasutus, turvas jne) Natura 2000 metsad Turism (õppe- ja matkarajad, turismiettevõtjad, kes kaitsealal või selle naabruses tegutsevad) Neerutis ja Viitnal (TTÜ geoloogia instituut), Kreutzwaldi sünnikoht (keskkonnaamet) korraldatakse matk Kalevipoja radadel..(viide) Neeruti MKA matkaraja kogupikkus on 14 km, mida saad läbida 3,3 km, 6,9 km või 9 km retkedena. Rada kulgeb piki 10000 a tagasi tekkinud oose
Majandusõpetus 2.Majandussüsteemid, turumajandus II.Vaba ettevõtlus ehk turumajandus II. 1.Turumajanduse tugisambad, pilars of market economy. 1. 2. Eraomandus, private property, ownership - ressursid ja tooted 2. - (omandiobjektid) , mille omanik on eraisik või ettevõte, mitte riik , . 3. otiiv, motive on millegi tegemise ajend. Turumajanduses on 3. () - . majanduslikud motiivid kasum, intress, palk ja rent (Tasu , %, ( tootmifaktorite kasutamise eest) ). 4. Spetsialiseerumine, spezialisation - on protsess, milles ettevõtted ja 4. ,
taiga, tundra, savann. 3. Ökoloogilised tegurid (nende erinevad liigitused), ökoloogiline amplituud, tolerantsuskõver, ökoloogiline niss; Ökoloogilised tegurid: kõik keskkonna aine ning info- ja energiavood, millega organism ja tema keskkkond üksteist mõjutavad. 1) Jagunevad: a) abiootilised (füüsikalised) päiksevalgus, temperatuur, niiskus, tuul, vee ja mulla pH, rõhk; b) biootilised (organismide vahelised suhted) sümbioos, konkurents, parasitism jne 2) Ressursid, tarbitakse otseselt, neid on tavaliselt vähe: FAK e. PAR (fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus), vesi, mineraalid, hapnik, teised organismid. 3) Tingimused, mis võimaldavad ressursside tarbimist (loovad võimaluse ressursside tarbimiseks), nt. pH, temp., soolsus. Otsesed saab otseselt tarbida, nt. toit. Kaudsed ei saa otseselt tarbida, nt. kõrgus. Ökoloogiline amplituud: ökoloogilise teguri intensiivsuste vahemik, milles vaadeldav isend saab elada, kasvada ja paljuneda.
Väär 3. Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimesel on eesmärgid ja nad otsivad õigeid teid nende saavutamiseks. Tõene 4. Majandusteooria on teadus, mis uurib ratsionaalset majanduslikku käitumist, mis seisneb objektiivse kasulikkuse maksimeerimises. Väär 5. Nähtamatuks käeks pidas Smith konkurentsi, mis suhtelistes hindades sisalduva info alusel paigutab tootlikud ressursid efektiivselt. Tõene 6. Neoklassikalise koolkonna poolt rakendatavaks eelduseks on täiusliku informatsiooni olemasolu majandussubjektidel ja kõikide tootmistegurite täielik mobiilsus. Tõene 7. Neoklassikalise majanduskoolkonna rajajaks on inglise majandusteadlane Alfred Marshall. Tõene 8. Pareto-efektiivsed (ehk paigutusefektiivsed) on kõik punktid võimaliku tootmise piiri peal. Tõene 9. Punktides võimaliku tootmise piiri peal on tootlikud ressursid hõivatud 100%. Väär 10
Eestvedamine Kontrollimine Eesmärgid: Säästlikkus, efektiivsus (saavutada tulemus). (võimaldab saavutada eesmärgid kiiresti ja võimalikult väheste resurssidega). Juhtimise olemus: Juhtimine on eesmärkide saavutamise protsess, tasakaalu säilitamine, (teiste inimeste) tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine. Juhtide põhiline kohustus on strateegia loomine ja organisatsiooni kujundamine selle rakendamiseks Juhtimise komponendid: keskkond, koostöö, ressursid, eesmärgid, tasakaal Juhtide rollid ja oskused - Suhtlusrollid: esindaja, estvedaja, sidepidaja - Info rollid: vastuvõtja, jagaja - Otsustusrollid: läbirääkija - Oskused: tehnilised, suhtlusalased Mida nõutakse juhtidelt? EMOTSIONAALNE INTELLIGENTSUS: - Eneseteadvus, emotsioonide juhtimine, enesemotivatsioon, empaatia, suhtekorraldus Karismaatiline liider - Loob visiooni, inspireerib, väärtustab Juhtimisteooriate areng 1911- Frederic Taylor
Vaenlane purustati. Võidu põhjused: 1. Punaarmee üksused olid nõrgenenud, alahindasid EV võitlusvõimet ja sattusid tihti paanikasse; 2. Eesti mobiliseeris kiirelt oma relvajõud (veebruaris 1919 armees 30 000 meest); 3. Eestisse saabusid vabatahtlikud abilised Soomest (3700), Rootsist (220) ja Taanist (170); 4. Eestil oli andekas väejuhatus (ülemjuhataja J. Laidoner, sõjalaevastiku kontraadmiral J. Pitka); 5. Valitsus suutis koondada Vabariigi ressursid: · EV pani välja 100 000-mehelise armee, mis oli 10% elanikkonnast; · 10.10.1919 vastuvõetud maaseadus, mis muutis talurahva pärisomanikuks, muutis sõja üldrahvalikuks sõjaks, kus olid esindatud kõik sotsiaalsed kihid; · kõik majanduslikud ressursid (tööstus, side, põllumajandus, transport) rakendati rinde teenistusse. Tähtsus: ESIMENE EESTLASTE POOLT TÄIELIKULT VÕIDETUD SÕDA! * Lõppes Tartu rahulepinguga (02.02.1920), millele Eesti poolt kirjutas alla J
Eesti Maaülikool Tuuleenergia Referaat Timo Kuus Tartu 2007 2 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................3 Sissejuhatus..........................................................................................................................4 Tuuleenergia ressursid Eestis ..............................................................................................5 Tuuleenergia tulevik Eestis..................................................................................................7 Teiste maade kogemus.........................................................................................................7 Kokkuvõte..........................................................................................................................11
4.1.1. Turu kirjeldus 5 4.1.2. Tarbijaskonna määratlus 5 4.1.3. Turu-uuringute läbiviimine 5 4.1.4. Konkurents 5 4.2. TURUSTAMINE 6 4.2.1. Turustuskanalid 6 4.2.2. Müügiprognoos 6 4.3. TOOTMINE, RESSURSID JA INFRASTRUKTUUR 6 4.3.1. Ettevõtte asukoha valiku põhjendus 6 4.3.2. Tööjõu vajadus 6 4.3.3. Ettevõtte varade kindlustus 6 4.4. ORGANISATSIOON JA JUHTIMINE 7 4.4.1. Ettevõtte juhtkond 7 4.4.2. Ettevõtte juhtivtöötajate iseloomustus 7 4.4.3
võrgustikud suurima osa võimusuhetes. Teiste võimuliikide suhtes moodustab ülimusliku võimu liigi riigivõim, kuna riigivõimul on ainuomaseid ehk monopoolseid tunnuseid. Näiteks on riigivõim kirjalike õigusnormidega rangemini korraldatud kui majanduslik võim, kuna riigivõimul on õigus koguda makse ja kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist. Erinevatele võimupositsioonile võimaldavad inimestel asuda aga erinevad omadused ja ressursid. Võimu ressursid võivad olla nii ainelised kui ka vaimsed. Esimeste hulka kuuluvad näiteks omand ja kapital, teiste alla aga teadmised ja kogemused. Ühiskonna arenedes on ressursside tähtsus muutunud. Kapitalismieelsetel aegadel olid maavaldus ja päritolu peamised tegurid, millest võim sõltus. Just nendele tugines feodaalide ja mõisnike võim. Nüüdisajal on lisaks päritolule ja ainelisele kapitalile (maa, raha, kinnisvara) tähtsaks
tigngimustes teevad oma majanduse otsuseid selliselt, maksimeerivad rahulolu või kasumit · makromajandus ehk makroökonoomika, uurib majandust tervikuna · inflatsioonimäär - tarbijahinna indeks · töötud- inimesed, kes on ilma tööta · tööhõive- inimesed, kes töötavad · sisend ->tootmine -> hüvis : 1) kaup · 2) teenus Tootmise sisend ehk ressursid: 1)maa (hõlmab ennas maismaapind, floorat ja faunat(loomad taimed), terrotoriaalveed ja siseveekogud,õhuruum 2)töö-inimese vaimsete ja füüsiliste tegevuste summa 3) kapital-varasema tootmisprotsessi käigus loodud: 1. reaalkapital - kõik millel on füüsiline keha 2. inimkapital - inimene, kellel on juba
- Ligipääsetavad: valitud sihtgrupile ligipääs läbi turundusmeetmestiku. - Olulised: segment piisavalt suur, et loodud turundusmeetmestiku loomine ja rakendamine oleks kasumlik. - Stabiilsed: segmendid püsiksid piisavalt kaua strateegiate elluviimiseks, ja et need ka ära tasuks. 18) Mis on sihturunduse kontsentreerumisstrateegia? Mis on diferentseerimisstrateegia? Kontsentreerumisstrateegia korral suunab ettevõte kõik oma ressursid ühe segmendi vajaduste rahuldamisele, luues spetsiaalse turundusmeetmestiku. Diferentseerimisstrateegia korral suunab ettevõte oma ressursid kahele või enamale segmendile, luues iga segmendi jaoks eri turundusmeetmestiku. 19) Mis on toote positsiooneerimine? Defineeri mõiste. Kuidas erinevad toote positsioneerimine ja brändijuhtimine, kui mõlema ühisnimetajaks on imago ehk mulje? (artikkel http://smallbusiness.chron.com/difference-between-branding-positioning-22564.html ).
4) Ühiskondlikud kaubad – konkurentsitu tarbimine (päike,tuul,vihm). 5) SKP – sisemajanduse koguprodukt, toodete mahtu terrotooriumil. RKP – rahvamajanduse koguprodukt, rahvuse poolt toodetud teenused ja hüvised kokku 6) Kulude ja tulude ringkäik – hüviste turg, ressursside turg (majanduslik ringkäik) vt joonis vihikus. Kulutused- majapidamised ostavad turult midagi(kulutus), ettevõte palkab tööjõudu ( kodumajapidamise jaoks tulu). 7) Tegurid ehk ressursid, toodete turg ehk majapidamised saavalt sealt osta.. 8) SKP = C(eratarbimine) + I(investeeringud) + G(avalik sektor) + Nx(netoeksport) 9) Vaata 10 peatükk 10) Vaata 10 peatükk 11) Vaata 10 peatükk 12) SKP tasakaal tuleb, sissetulekud ja tarbimise on tasakaalust. 13) Ettevõtete puhul on tulu siis kui nad suudavad midagi maha müüa. (Kogutulu = Hind*Kogus[ettevõte]), avaliku sektori kulutsed on kaupade ja teenuste ostud.
Agraarühiskonna areng oli väga aeglane, sest: kasutati algelisi töövahendeid kogukondade suhtlus puudus uuendused levisid väga aeglaselt oli madal haridustase puudus kirjaoskus levisid traditsioonid, millest loobumine toimub väga aeglaselt 5.Millised tööstusharud tekkisid seoses industrialiseerimisega? Industriaalühiskond - turumajandus Majandusharud - töötlev tööstus Tootmisüksus - tehas, ettevõte Töö iseloom - masinatöö Ressursid - maavarad Hõive - valdav osa tööstuses Tegevuspiirkond - riik Maailmamajandus - alles kujuneb Industrialiseerimine algas Lääne-Euroopast ja levis üle maailma. Tekstiilitööstuse järel hakkasid arenema: metallurgia masinaehitus keemiatööstus klaasi tootmine aurutranspordi vahendid kaevandamine 6.Millised tegurid andsid tõuke geograafilisele tööjaotuse kujunemisele? Raudteede kasutuselevõtt 19. sajandil võimaldas suuremahulisi
Ajastu Agraarajastu Industriaalajastu Infoajastu Peamised Põllumajandus, metsandus, Töötlev tööstus, Teenindus, info töötlemineja mahandusharud Kalandus, jahindus Tekstiili,masinatööstus edastamine, transport Peamine tootmisüksus Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis või teenindusüksus Töö iseloom Käsiitsitöö Masinatöö Vaimne töö Peamised kasutatavad Maa, mets, vesi Maavarad Informatsioon ressursid Hõive Valdav osa töötajaist Valdav osa töötajatest Valdav osa teeninduses põllumajanduses tööstuses Peamine Maakond Riik Kogu maailm tegevuspiirkond Osalemine ...
seened. Üks saab toitaineid ja mineraale, teine fotosünteesist ülejääva süsiniku, mida kasutatakse seeneniidistiku ehitamiseks. Kui kõi eelpool nimetatud kooseluvormid on liikide vahelised, siis liikide sisnene on konkurents, vähe sellest, konkurents on veel mõlemale osapoolele kahjulik ka. Konkurents ressursside pärast paneb isendid püüdlema paremuse poole, sest muidu nad lihtsalt häviks. Nagu ütleb meie majandusõpetaja, siis ressursid on piiratud ja nii tegelikult ka on. Ressursside jagamises võib eristada kahte äärmust: 1.) despootlik juurdepääs on ainult piiratud hulgal konkurentidest, esineb ka enda oma kaitset( elupaikade puhul territoorium jne). 2.) võrdne ressursside jaotus, juurdepääs piiratud ressurssidele on piiramatul hulgal konkurentidel. Konkurentsiga saab siduda ka väga hästi lindude rännet. Linnud lendavad soojale maale, et saada omale toitu, mida külmemas kohas napib, vähendavad
Vt. konspekt joonis lk 38 Isik, kes töötab lühendatud tööpäevaga, kuna ei leia täiskoormusega tööd: c) arvestatakse tööjõu hulka Millised maksud riik kehtestab? Üksikisiku tulumaks, sotsiaalkindlustusmaks, ettevõtte tulumaks, korporatsioonide tulumaks, käibemaks, lisandväärtuse maks, müügimaks, aktsiisimaks, omandi ehk kinnisvaramaks, saastemaksud, pärandi- ja kinkemaksud, tollimaksud, riigilõivud Millised tegurid määravad väliskaubanduse? Looduslikud ressursid, geograafiline asend, töötajate kvalifikatsioon, tollipoliitika, vahetuskurss Mis on maksbilanss? Statistiline aruanne, mis summeerib riigi majandustehingud maailmaga teatud perioodi (1 aasta) jooksul Esita eesti krooni otsekurss euro suhtes: 1= 15,6466EEK Makro II-II Riigi põhilised sissetuleku allikad: maksud; laenud (sise- ja välis-); riigiettevõtete kasum; välisabi; riigivara müük Automaatsed stabilisaatorid fiskaalpoliitikas: fiskaalpoliitika vahendid, mis on majandussüsteemi
· Majanduskriisijärgselt: suutnud siiski ta Itaaliat kehvas olukorras aidata: Austria,Läti,Eesti,Bulgaaria,Kreeka,Rumeenia majanduskasv oli madal,agressiivne välispoliitika ammendas itaalia ähesed ressursid lõplikult. Totalitaarne riik: Natsionalism Saksamaal: · Võim on koondatud ühele juhile ja tema sõltlastele · Peale sõda hakkasid rahulolematud koonduma · Kontrollitakse inimeste elu(mõtteavaldused,teod) Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse, mille
Franco. Francisco Paulino Hermenegildo Teódulo Franco y Bahamonde Salgado Pardo ehk Francisco Franco Bahamonde oli Hispaania riigijuht alates 1939. aastast kuni oma elu lõpuni.Franco suri 1975.aastal. Franco on sündinud Ibeeria ranniku linna El Ferrolis.Tal oli kaks venda ja üks õde.Franco tahtis jägida perekonnatava ja liituda mereväega,aga riigi ressursid ei lubanud seda ja ta elu kaldus teises suunas.14 aastaselt läks ta militaarsesse akadeemiasse Toledos.Järgmised kolm aastat tegeles ta ratsutamise,vehklemise,relvakäsitlemise ja sõjateooriate omandamisega.17 aastaselt sai ta juba teiseks leitnandiks. Franco suguvõsas on ka Portugali kuningaid mis tegid tema perekonnast tõsiseltvõetava grupi.1926.aastal sai temast Hispaania üks kõige noorematest kindralitest. 1936-1939 juhtis ta
reaalset ostujõudu 5. Elukallidus elatusmaksumus; summa, mille üks leibkonna liige kulutab keskmiselt kaupadele ja teenustele konkreetses ühiskonnas mingi aja (tavaliselt aasta) jooksul 6. Tarbijahinnaindeks (THI) indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust 7. Toimetulekuressursid rahaline tulu, füüsiline vara ja vaimne vara, millest oleneb inimese toimetulek. Ressursid, mis aitavad inimesel toime tulla. 8. Absoluutne vaesus seisund, kus inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalset taset 9. Sotsiaalne tõrjutus olukord, kus inimesel ei ole võimalust pääseda ressursside ja teenuste juurde; nt. võimalus tööd teha või ligipääs sotsiaalkindlustusele, haridusele, tervishoiuteenustele, kultuurile ja vaba aja veetmise võimalustele; ka infotehnoloogiale 10
Tänapäeval omab inimene mitut staatust, kuna ta on üheaegselt kaasatud erinevatesse tegevustesse. Inimese sots. staat. tähendab, et ühiskond ootab temalt teatavat käitumist igale staatusele vastab teatud sobiliku käitumise mall, mis määratleb selle staatusega inimese suhted teistega. Staatusega sobivat käitumisstand. nim. sots. malliks. Inimgruppide eristumine üksteisest põhjused: varanduslikud, regionaalsed, rahvuslikud, ideoloogilised, usulised. Võim ühiskonnas: võimu ressursid: omand ja aineline kapital, inimkapital (teadmised ja oskused), sots. kapital (suhted, usaldus). Võimu teost. meetodid: tradit. dünastiad on sajandeid valitsenud, autoriteetsus kuuletutakse veendumusest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad, mõistuslik kaalutlus maksame kõik ausalt makse, kuna teame, et see on meie kõigi huvides, sund hirm võgivalla ja karistuse ees. Ka seadused on sund. Komponendid: asutused ja instit., riigibürokraatia, kirjalikud õigusnormid
rahvusvaheliseks julgeolekuorganisooniks. Nagu on elu näidanud kas või Gruusia sõja põhjal, ei ole need organisatsioonid võimelised tagama täielikku rahu, kuid siiski tõenäoliselt ära hoidma kolmanda maailasõja puhkemise. Üks olulisi tegureid, mida valitsused oleks saanud väga hõlpsasti suunata, oli sõjatööstuse tormiline areng. Suur osa majandusest koosnes relva- ja rasketööstusest. See oli kõige selgem märk tulevast sõjast, kuna kuskil tuli lõpuks need ressursid realiseerida. Võidurelvastumine tõi lõpuks kaasa olukorra, kus ainus võimalik turg majandulike produktide kasutamiseks oligi sõja pidamine. Hea näide võidurelvastumisest on sakslaste ja inglaste laevastiku moodustamine. Iga laeva kohta, mis sakslased ehitasid, ehitasid inglased kaks. Sõjaline mõtlemine oli muutunud oluliselt kaalukamaks kui diplomaatia. Nii oli oma osa ka kindralstaapide poolt koostatud sõjaplaanidel, millega valitsused polnud tihtipeale isegi kursis
Ühiskonnaõpetuse tasemetöö Ühiskond süsteem, mille üksikud osad on omavahel seotud ja moodustavad üheskoos uue kvaliteedi ehk väärtuse. Ühiskonnaelu valdkonnad ja sektorid 1. Avalik sektor 2. Erasektor ehk tulundussektor 3. Kolmas sektor ehk mittetulundussektor 4. Eraelu Majandus tootmise ja kaulpelmise valdkond. Majandus vajab tootmisressursse (loodusvard ja kapital) Poliitika riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus. Ühiskonna arengujuhtimise ja kordineerimisega tegelev valdkond. Hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust, mis on seotud võimu-ja õigussuhetega. Poliitikat teevad riigivõimu esindavad asutused. Avalik poliitika inimese igapäevase elu ja toimetulekuga tegelev poliitika liik (hariduspoliitika, keskkonnapoliitika, sotsiaalpoliitika). Avalik sektor ühiskonna osa, mille moodustavad riigi-ja omavalitsusasutused, ressursid ja tegevus. Eesmärgiks tagada riigi tõhus toimimine....
poolt peab ettevõtetel olema võimalus esitada riigile häid IT-lahendusi, teiselt poolt arendada omi leiutisi jne. Riik ei hakka ju midagi tegema tema kätte sattunud intellektuaalomandiga". Seega võimalik variant on seadusandluse muutmine, mis annaks riigi poolt tellitud lahenduse arendamis-ja müümisõiguse tootja kätte. See suurendaks suurel määral eksporti ja annab Eesti IT-firmadele võimaluse kasvada ja maailmas silma hakata. Vastasel juhul jääksid kasutamata väga kasulikud ressursid. 21. jaanuaril toimunud Reformierakonna korraldatud E-ekspordi ümarlaual tuli huvitava mõttega välja IT-visionäär Linnar Viik: ,,Leian et selleks, et meie e-eksporti toetada, peaks riigi tellitavad IT-lahendused, mis moodustavad pea kolmandiku või isegi üle kolmandiku meie IT-arenduse turumahust, mitte kuuluma riigile ega selle teostajale, vaid peaks olema vabavaraks kuulutatud. See võimaldaks kõikidel erinevatel partneritel seda eksportida," See
selles kohas, kus nad neid soovivad. Ettevõtlikkus Ettevõtjate eestvedav ja uuenduslik vaim ehk ettevõtlikkus tähendab võimaluste nägemist ja nendele reageerimist, et tuua turule uusi või paremaid tooteid. Majandusringlus Majandusringlus on raha, ressursside ja toodete ringlus ehk ringvoog. Raha voolab ühes suunas ning ressursid, kaubad ja teenused teises suunas. Vt. joonist. Kodumajapidamised Kodumajapidamised hõlmavad kõiki riigis elavaid inimesi. Neil on järgmised majandusrollid: - Ressursiomanikud omavad kõiki majandusressursse suuremal või vähemal määral. - Tarbijad kasutavad ettevõtete toodetud kaupu ja teenuseid.
loodusvarade säästvat tarbimist. Jätkusuutlike põhimõtete rakendamisega panustavad ettevõtted oma pikaajalisse majandusedusse ja samas kogu ühiskonna jätkusuutlikku arengusse. ettevõtja Ettevõtja on isik, kes on idee teostamise nimel nõus riskima oma karjääri ja rahalise kindustatusega, kulutades oma aega ja kapitali ebakindlas ettevõtmises. Ettevõtjat võib määratleda, kui kedagi, kes rakendab kõik hetkel kasutatavad ressursid tulevikus ehk teostuva võimaluse nimel. ettevõte Ettevõte on organisatsiooniliselt iseseisev, eraldatud varaga iseseisva isikuna tegutsev majandusüksus. Ettevõte on: varanduslikult iseseisev ettevõtte vara on eraldatud teiste majandusorganisatsioonide varast, ettevõtte hetke varanduslik seis kajastakse bilansis organisatsiooniliselt iseseisev oma raamatupidamine, juhtimine jne juriidiselt iseseisev omab omaette isikuna õigusi ja kohustusi
mitte ühtegi ühist väärtust ei leia, on see kokkuvõttes halb meile kõigile. Suurte probleemide lahendamisel on oluline koostöö. Pole ju mõtet, et ühed inimesed kaitsevad loodust ja teised hävitavad seda. Sellepärast on tehtud mitmeid kokkuleppeid, kus püütakse arvestada ka tootjate huve ning samas hoida loodust. Näiteks on koostatud keskkonnastrateegia, mille põhieesmärk on tagada inimesi rahuldav tervislik keskkond ja majanduse arendamiseks vajalikud ressursid loodust oluliselt kahjustamata, säilitades seejuures maastike ja elustike mitmekesisus ning arvestades ka majandusliku arengutasemega. Samas on selge ka see, et inimesed ei saa minna tagasi koopaaega ja oma saavutused majanduses ära unustada. Olgugi, et loodus mängib kõigi maailma inimeste elus tähtsat rolli, teeb seda kindlasti ka majandus. Meie elu mõjutab ju igapäevaselt see, kas on töökoht ning
Heaoluriik ... riik, mis sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule HR sekkub aktiivselt majandusse jagab maksupoliitika abil ümber tulu ning korraldab haridust, tervishoidu ja perepoliitikat. Majanduslikku tõhusust kõrvutatakse hr's alati sotsiaalse õiglusega. Üheks oluliseks eesmärgiks on ühishüvede pakkumine. Võttes enda kanda niisuguseid teenuseid ja riske, millest turg huvitatud pole, tõstab hr kaudselt ka turumajanduse efektiivsust. HR'l on kaks põhilist tunnust: 1) Ressursside ülekandmine. Ressursse, eeskätt rahalisi, võib üle kanda valdkonniti (nt väliskaubandusest kaitsepoliitikasse või tervishoidu), samuti rikkamatelt ühiskonnaliikmetelt vaesematele. 2) ca pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Bismarck 1880ndatel tööõnnetus- ja tervisekindlustus Bever...
Kas Eestis on võimalik saada ajalehepoisist miljonäriks? Võrreldes Eestit Ameerika Ühendriikidega, jääb selle pisikese Põhja- Euroopa riigi pindala 217 ning rahvaarv 231 korda alla ühele maailma suurimale ning võimalusterohkeimale riigile. Suures riigis on palju eeliseid- seal liigub rohkem raha- palgad on suuremad, lihtsam on leida toetajaid ning mõttekaaslasi ja nõudlus erinevate teenuste ning kaupade järele on samuti suurem. Teisest küljest on raskem ennast teostada ning ka konkurents on tugevam. Ometi on just Ameerikast tulnud ütlus- ''Ajalehepoisist miljonäriks''. Kas ka nii väikesest riigis, nagu Eesti, on võimalik see ameerikalik ütlus tegelikkuseks teha? Suured ideed nõuavad tohutut tahtejõudu ning enesekindlust. Kõige aluseks on inimese usk oma mõtetesse ning järjepidevus. Sul võib olla hea idee ning algkapital selle teostamiseks, kuid peab olema ka usk sellesse, mille nimel vaeva näed. Alustades noorena ...
Eestis pole veel täpsemaid uuringuid tehtud päikeseenergia vallas, kuid praegused süsteemid on arvatavasti võimelised katma umbes poole päevasest vee soojendamise kuludes, säästes sellega raha pealt ja hoides loodust. Päikesekiirguse intensiivsus ja kestvus sõltuvad laiuskraadist, kohaliku kliima iseärasustest, aastaajast, ööpäevast ning õhu puhtusest. Meie laiuskraadidel on võimalik kasutada päikesekütet kombineeritult koos teiste soojusallikatega, kuna meie päikesekiirguse ressursid on küllaltki väikesed ning ebastabiilsed. Päikeseenergia kogumine ja kasutamine toimub kas passiivsel või aktiivsel kujul. Esimesel juhul projekteeritakse hoone nii, et see neelab võimalikult palju päikesekiirgust ja soojeneb seega iseenesest, teisel juhul kogutakse kollektoritega[13] energiat kas soojusena või elektrina. Selleks paigaldatakse hoonete katustele või maapinnale päikesekollektorid.
*Staatus on inimese poolt kujundatud ja hinnanguline. (Eliit-pos/ hall mass- neg) * Muutumatu tunnus- omistatud staatus Saavutatud- omandatud staatus * Rollikonflikt- olukord, kus staatustega kaasnevad nõudmised ei ole omavahel kooskõlas. * Inimgruppide eristumise alused: - varanduslikud - regionaalsed - rahvuslikud - ideoloogilised, sh usulised 2.5 Võim ühiskonnas domineerimine- valitsemine, ülekaalus olemine * Võimu ressursid: ainelised (kapital (inim/sots), omand) vaimsed (teadmised, kogemused) * Autoriteetne võim- inimesed kuuletuvad veendumusest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad. * Kuninga võimule alluti traditsioonide jõul. * Karismaatiline liider- juht, kes omandab oma ülimusliku autoriteedi tänu oma juhitalendile ja liidrioskustele. * Mõistuslik kaalutlus. *Riigivõimule ainuomased tunnused:
,,Kui palju on asju, mida ma ei vaja." (Sokrates) Sajandeid tagasi tootis inimene seda, mida tal endal või lähielanikel vaja läks, see oli tingitud sellest, et suhtlemine toimus enamasti ainult lähestikku olevate asulate vahel, kontakt kaugemalasuvatega aga peaaegu puudus. Tänapäeva tehnoloogia areng ning rahvastiku kiire kasv on viinud olukorrani, mil ühe inimese kohta toodetakse ja tarbitakse rohkem kui kunagi varem, tootmine ja kaubavahetus toimub üle terve maailma. Mitmed looduse poolt pakutud ressursid on lõpukorral või juba ammendunud. Üha enam peab inimkond otsima uusi mooduseid alternatiivseteks tootmisviisideks. Mis juhtub siis, kui tootmine muutub liiga massiliseks? Kas tõesti oleme jõudnud ajajärku, mil tuleks tõsiselt mõtiskleda selle üle, mida toob tulevik? Praegust ühiskonda iseloomustatakse kui tarbimisühiskonda. Siiski võib seda öelda ainult arenenud riikide elanike kohta, sest rikkad riigid tarbivad ligi kolm ko...
- Matemaatiline valemite keerulisus - Graafiline · Majanduses on kõik muutuv, pole konstantne · Marginaalne analüüs piiril olev · MAJANDUS Piiratud ressurssidest võimalikult suure kasumlikkuse loomise protsess · ? Mida, kuidas ja kelle jaoks toota? · Pareto optimum ressursid ümberjaotatuna, keegi ei kaota aga 1 võidab - Ressursside piiratus ajas muutub - Inimene läheb tootmisest välja masinad - Homo oeconomicus tundetu, ratsionaalselt käituv inimene, taotleb oma eesmärke Opportunity cost selle hind, et saada kätte midagi, muudest asjadest pidin loobuma. Alternatiiv ehk loobumiskulu. · Ringlusprotsessis osalejad on inimene, ettevõte, riik ja raha ringlemine. Majapidamisteooria ehk tarbijavaliku teooria
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
