Formandid määravad vokaalide ja mõnede heliliste konsonantide laadi 36. Kuidas on võimalik kirjeldada häälelainet sageduse, intensiivsuse (amplituudi) ja aja kaudu (spektrogramm ja spekter)? Sagedusspekter graafilisel kujutamisel on horisontaalteljel sagedus, vertikaalteljel amplituud. Aeg ja sagedus: horisontaalteljel aeg, vertikaalteljel sagedus 37. Mis annab erinevatele täishäälikutele erineva kvaliteedi? Kõnetraktis tekkiv resonants. Paljude häälikute akustilised erinevused põhinevad sellel, et neid väljendavad liithelid koosnevad erinevatest toonidest. 38. Kuidas on omavahel seotud vokaalide akustika ja artikulatsioon? Mida tead eesti keele vokaalide akustilistest omadustest? Vokaalide akustilistest omadustest on olulisim nende formantkoostis ehk see, missugustesse häälelaine sagedusribadesse on kogunenud kõige rohkem akustilist energiat. F1 näitab vokaali
Võlliliin, ülesanne , ehitus, põhiosad ja lühike iseloomustus: Võlliliini ülesanne on peamasina pöördemomendi edastamine väntvõllilt sõukruvile. Sõukruvi pöörlemisel arendatav tõukejõud kantakse peatugilaagri kaudu laeva korpusele, mis paneb laeva liikuma.. Võlliliini ehitus, paigutus laeval ja mõõtmed määrab peajõuseadmete tüüp ja sõukruvide arv. Ühe sõukruviga võlliliin: 1. Dedvudseade 7. Masinaruumi vaheseina tihend 2. Sõuvõll 8. Peatugilaager 3. Kandelaager 9. Tugivõll 4. Võllipidur 10. Tugivõlli ja peamasina vahevõll 5. Vahevõllide kandelaagrid 11. Peamasin 6. Vahevõllid Võlliliin koosneb sõuvõllist , vahevõlli(de)st ja tugivõllist . Vahevõllide arv ja võlliliini pikkus oleneb laeva suurusest ja masinaruumi ning peamasina asetusest laevas .Võlliliini pikkus võib olla 100 m ja rohkem. Laeva telgjoone suhtes o...
5. Füüsikaline pendel (+ valem ja joonis) Füüsikaliseks pendliks nimetatakse iga reaalset keha, mis ripub kinnitatuna raskuskeskmega mittekokkulangevast punktist. T =2 π √ l mgl 6. Vabavõnkumine ja võnkumise sumbumine (+ joonis) Vabavõnkumine ehk omavõnkumine on füüsikas võnkumine, mis toimub süsteemis, millele ei mõju väliseid jõudusid. 8 7. Sundvõnkumine ja resonants Sundvõnkumine on perioodiliselt muutuva välisjõu tõttu toimuv võnkumine. Füüsikas on resonants nähtus, kus võnkeamplituud saavutab teatud sagedusel maksimaalse väärtuse. 8. Võnkumiste liitmine: samasihilised (sama ja erineva ringsagedusega), tuiklemine ja virvendus; ristsihilised (sama ringsagedus) (+ joonis) 10. ELASTSUSLAINE 1.Piki- ja ristlaine (+joonised) Pikilaine on laine, milles võnkumine toimub laine levimise sihis.
Näiteks katla leegi signaal on sageduspiirkonnas 10 kuni 40 hertzi ja sellise riba võimendus asub leegi regulaatoris. Eriti kitsa ribaga võimendeid kasutatakse raadio tehnikas vastuvõtja häälestamiseks soovitavale jaamale st. need võimendid peavad olema ümber häälestatavad. Tavalised valitakse selektiivseteks võimenditeks ja kui nad baseeruvad häälestatavatel võnkeringidel, siis ka resonants võimenditeks. 1.1.4. Lairiba võimendi Lairiba võimendit kasutatakse impuls signaalide võimendamisel, sest impulsilised pinged koosnevad harmoonilistest ja kui soovitakse, et impulsi kuju võimendamisel ei moonutuks tuleb võrdeliselt võimendada kõiki hormoonilisi. Taoliste sageduste karakteristika on kujult
Füüsika Kinemaatika Mehaaniline liikumine Punktmass Keha,mille suhtes mõõtmed jäetakse lihtuse mõttes arvestamata. Trajektoor Joon, mida mööda keha liigub. Ühtlane liikumine Keha läbib mistahes võrdsetes ajaühikutes võrdsed teepikkused. Mitteühtlane liikumine Keha läbib võrdsetes ajaühikutes ebavõrdsed teepikkused. Liikumise suhtelisus Erinevate taustkehade suhtes liigub sama keha erinevalt. Teepikkus Kui mõõdetakse keha läbitud tee pikkust piki trajektoori. Nihe Vektor keha algasukohast lõppasukohta. Aeg Vaadeldakse absoluutse suurusena ehk liigub pidevalt ja alati ühtmoodi, pole algust ja lõppu, kõikide kehade jaoks kehtib sama aeg. Taustsüsteem Moodustavad taustkeha, sellega seotud koorinaadistik ja ajamõõtmise süsteem. Gravitatsiooniline vastastikmõju Üks esimesi jõude,mida inimene tundma õppis. Vaba langemine Kukkumine, kus õhutakistus puudub või on väga väike. Ühtlane sirgjooneline liikumine Selline sirgj...
Tartu Kutsehariduskeskus Majutus- ja toitlustusosakond Merkuur Nele Lange TeP08 Tartu Sisukord: Mõõtmed.................................................................................lk 3 Pöörlemine.............................................................................lk 3-4 Vaadeldavus...........................................................................lk 4-5 Heledus....................................................................................lk 6 Päritolu....................................................................................lk 6 Atmosfäär...............................................................................lk 6-7 Temperatuur..............................................................................lk 7 Magnetväli.......................................
kõveruskeskpunkti poole ja on seega kiirusvektoriga risti. Trajektoori kõveruskeskpunkti suunatud jõudu, mis põhjustab ringliikumist, nimetatakse kesktõmbejõuks 32.Kuidas mõista ringliikumise kiirendust juhul kui kiiruse arvuline väärtus ei muutu? Tuleb välja, et ringliikumisel esineb kiirendus ka siis, kui kiiruse arvväärtus ei muutu. Kiirendus on ka ühtlasel ringliikumisel, kuna liikumise suund muutub. 33.Mis on resonants? Resonantsiks nimetatakse nähtust, kus välise mõju sageduse kokkulangemisel süsteemi vabavõnkumise sagedusega suureneb võnkeamplituud märgatavalt 34.Mõisted: laine, amplituud, periood, sagedus, lainepikkus. Laineks nimetatakse võnkumiste edasikandumist ruumis. Kuna laine on ruumis leviv võnkumine, siis iseloomustavad seda ka kõik võnkumist kirjeldavad suurused. Nii iseloomustavad lainet võnkeamplituudx0 (mõõtühik 1 m), periood T (1 s) ja sagedus f (1 Hz).
JALGRATTAKIIVER 1972 a. Trekisõiduvõistlus Ajalugu 1972 Tour De France Bailen´i reguleeritav kiiver ...
SISSEJUHATUS Antud referaat1 on puidust ja puitmaterjali kasutamisest. Puidu all mõeldakse üldkeeles puude ja põõsaste tüve ja okste kõva kudet. Kitsamas botaanilises mõttes nimetatakse puiduks seemnetaimede kambiumi moodustatud sekundaarset ksüleemi. See definitsioon ei hõlma näiteks palmiliste puitu; ometi on sellegi puhul iseloomulik ligniini kogunemine rakuseina. Laiemas mõttes mõistetaksegi puidu all lignifitseerunud (puitunud) taimekudet. Puidu kasutamine materjalina ja kütteainena on taimede kasutamise üks varasemaid viise. Puit on väga mitmekülgsete kasutus võimalustega taastuv tooraine, mis kuulub tänini tähtsaimate taimsete saaduste hulka. 1 Tegemist on Wikipeedia artikliga puidu kohta. Taoline referaadi koostamise viis on tegelikult keelatud, kuna sellisel juhul on tegemist plagiaadiga! 1. PUIDU TEKE Puit tekib puidurakkude kasvamise ja paljunemise tulemusena. Selle hulgas eristatakse kahte erinevat mehhanismi. Puidu ...
HPV vaktsiini puhul subühiku vaktsiiniga. Millistele nendest vaktsiinidest on vaja lisada adjuvanti? a) HPV vaktsiin b) Hepatiit A vaktsiin c) Kollapalaviku vaktsiin 8. Mis põhimõttel töötab kodune rasedustest, mille abil mõõdetakse inimese koorioni gonadotropiini taset uriinis? a) Sandwich ELISA biosensor b) Elektrokeemiline biosensor c) Pinnaplasmoon resonants (SPR) biosensor d) Kvartskristall mikrokaal (QCM) biosensor 9. Kas järgnev väide ,,Kõik geneetiliselt modifitseeritud organismid (GMO-d) on transgeensed" a) Väär b) Õige 10. Millist allpool toodud meetodit kasutati esimese kloonitud lamba Dolly saamiseks: a) Somaatilise raku tuuma ülekannet ilma tuumata viljastamata munarakku (SCNT) b) DNA mikrosüstimist viljastatud munaraku isaspronukleusse
toimub energia neeldumine ja saab olla registreeritud. 31.TMR-i seadme skeem 32. Impulss TMR põhimõte Anda korraga kõigile uuritavatele lainetetekitajatele?????????? Tuuma spinnid püüdlevad tagasi tasakaalu olekusse ja kiirgavad saadud üleliigse energia raadiokiirguse kujul. 33. Keemilise nihe olemus Elektroonide liikumine tuuma ümber moodustab lokaalse magnetvälja. See lisamagnetväli kas liitub või lahutub välisele mabnetväljale B0. Lisavälja tõttu tekib "näiv" resonants kas suuremal või väiksemal väljatugevusel võrreldes B0 => keemiline nihe: kus sigma- ekraneerimise konstant. 34. Spin-spin sidestuse olemus mingi lihtsama molekuli näitel 35.1H ja 13C spektri erinevus 36.Lihtsama spektri interpreteerimine (näiteks, 2-butanoon) 13C spektri interpreteerimine toimub ainult keemilise nihke alusel! 37.Massispektromeetria definitsioon
1. Millistest faasidest koosneb kõneakt? 1) Sõnumi kodeerimine (mõte, mõistestamine, keelendamine) 2) Sõnumi tootmine (ütleja füsioloogiline, neuraalne tegevus) artikulatoorne foneetika 3) Sõnum signaalina (hääleline) akustiline foneetika 4) Sõnumi vastuvõtmine (kuulaja füsioloogiline ja neuraalne tegevus) - tajufoneetika 5) Sõnumi dekodeerimine (keeleline tõlgendamine, mõtte analüüsimine) tajufoneetika 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Kõnekommunikatsioon inimeste vahel toimub häälikute abil ning foneetika kui hääldus- ja häälikuõpetus uurib häälikuid ning nende käitumist inimeste kõnes. 3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada? Uurimisalad: · Artikulatoorne foneetika · Akustiline foneetika · Auditiivne foneetika Uurimisvaldkonnad: · Üldfoneetika kogu kõnemehhanismi uurimine · Deskriptiivne ehk kirjeldav fonee...
TÄIENDÕPPE KORDAMISKÜSIMUSED NB! Kontrolltöös teoreetiliste küsimuste vastustes kirjutatud valemite korral tuleb selgitada kasutatud sümbolite tähendust. Joonistele tuleb kanda peale ka füüsikaliste suuruste sümbolid. 1. Ühtlase liikumise definitsioon. Ühtlane liikumine liikumine, mille korral keha läbib mistahes võrdsete ajavahemike vältel võrdsed teepikkused. 2. Ühtlase liikumise kiiruse valem ja ühikud. [] = [] = =1 [] 3. Kiiruste liitmise seadus paralleelsete ja ristuvate kiiruste korral. Omavahel ristuvad kiirused liidetakse Pythagorase teoreemi kasutades: = 12 + 22 samasihilisi kiirusi liidetakse ja lahutakse nagu tavalisi arve, kusjuures märk valitakse vastavalt liidetavate kiiruste suunale: = 1 ± 2 4. Keha hetkkiiruse definitsioon tuletise kaudu. () = = = 0 5. Ühtlaselt muutuva liikumise definitsioon. Ühtlasel...
Gravitatsiooniseadus Tuiklemine Keele võnkumised Bernoulli võrrand Baromeetriline valem Jõud, millega kaks keha tõmbuvad, on võrdeline Samasihiliste liidetavate võnkumiste sagedus 2l Ideaalne vedelik – puudub sisehõõrdumine. Atmosfäärirõhk mingil kõrgusel h on tingitud nende kehade massidega ning pöördvõrdeline erineb vähe(<<). Pulsseeriva amplituudiga l n n seal asuvate gaasikihtide kaalust. Tähistame ...
· Vedrupendli võnkumise valemi tuletamine. o Konspekt V, lk 4-7. · Sumbuvad võnkumised, sumbuvustegur. o Igas vabalt võnkuvas reaalses süsteemis toimivad takistusjõud, mille mõjul võnkumise ulatus väheneb võnkumised sumbuvad. Väikeste võngete puhul kahaneb amplituud eksponentsiaalselt: a(t) = a0 , a0 amplituud katse alghetkel, kui t=0 ja sumbuvustegur. · Sundvõnkumised, resonants, vibratsioon, mõju inimesele. o Sundvõnkumisteks nimetatakse võnkumisi, mida võnkumisvõimeline süsteem sooritab perioodiliselt muutuva välisjõu toimel. Kui sundiv jõud muutub väga aeglaselt süsteemi omavõnkesagedusega võrreldes, siis kujunev resultantvõnkesagedus langeb praktiliselt kokku sundvõnkumiste sagedusega.
Näiteks me liigutame kõndimisel käsi ning jalgu edasi-tagasi. Paljud mikroorganismid liiguvad viburi võngutamise abil, linnud ja putukad lehvitavad tiibu, vee-elanikud liigutavad saba, uimi või loibi. Resonants • Resonantsiks nimetatakse nähtust, kus välise mõju sageduse kokkulangemisel süsteemi vabavõnkumise sagedusega suureneb võnkeamplituud märgatavalt. • Resonantsi saab kasutada tundmatu võnkesageduse määramisel. • Resonants võib ka ohtlik olla. Võime näiteks ette kujutada, mis juhtuks, kui silla kõikumise ning silla konarlikul kattel sõitva auto õõtsumise sagedused kokku langeksid. • Teadmisi resonantsi olemusest saab kasutada maavärinate kahjude vähendamiseks. Kokkuvõte, küsimused • Resonants- Resonantsiks nimetatakse nähtust, kus välise mõju sageduse kokkulangemisel süsteemi vabavõnkumise sagedusega suureneb võnkeamplituud märgatavalt.
liikumisvõrrand ja perioodi arvutamise valem. 66. Kasutades alljärgnevat joonist, tuletage füüsikalise pendli perioodi arvutamise valem. 67. Kasutades füüsikalise pendli perioodi arvutamise valemit, tuletage matemaatilise pendli võnkumise võrrand. 68. On antud sumbuva võnkumise võrrand. Ilmutage siit sumbuvustegur ja defineerige see. Mis on sumbuvuse logaritmiline dekrement? 69. Graafikul on kaks resonantskõverat. Kumb sumbuvustegur on suurem? Mida tähendab A0? Mis on resonants? Sundvvõnkumised on siis, kiu süsteem pannakse võnkuma välise perioodilise jõu mõjul. Kui välise perioodilise jõu sagedus on võrdne võnkuva süsteemi omavõnkesagedusega, siis on tegemist resonantsiga. 70. Kujutage alljärgnev võnkumine vektordiagrammina. 71. Lähtudes alljärgnevatest valemitest , tuletage tuiklemise võrrand. 72. Mis on laine, ristlaine, pikilaine, lainefront, samafaasipind? Mis vahe on lainefrondil ja samafaasipinnal?
Kas oskate leida sobivad valemid? Missuguste konstruktsioonide puhul massi seadus kehtib? Ühekordse klaasi heliisolatsioon allub massi seadusele: R = 20 lg (mf) 48 (dB), kus m on materjali 1 m 2 kaal, kg, ning f on sagedus, Hz. Massi kahekordistumisel on heliisolatsiooni kasv 6 dB. Massi seadus kehtib allpool kriitilist sagedust. Kriitilisel sagedusel (õigemini kriitilise sageduse piirkonnas) heliisolatsioon langeb. Selle põhjuseks on ruumiline resonants, mis tekib, kui laine pikkus õhus saab võrdseks paindelaine pikkusega materjalis. Seda olukorda nimetatakse lainete ühildumise efektiks. Selles piirkonnas heliisolatsioon ei sõltu materjali massist, vaid materjali jäikusest ja helienergia kadude suurusest materjalis. Mida jäigem ja paksem on materjal, seda madalam on kriitiline sagedus. Kui rasketel ehitusmaterjalidel on kriitiline sagedus madalas
· · 5. Ristsuunaliste harmooniliste võnkumiste liitmine. · Kahe ristsuunalise sama sagedusega harmoonilisest võnkumisest osavõtva keha trajektooriks on ellips; erinevate sageduste korral saadakse trajektooriks keerulised kõverad, mida nim. Lissajous' kujunditeks. · 6. Sumbuvad võnkumised. · Sumbuvad võnkumised on võnkumised, mis toimuvad võnkuvates süsteemides takistusjõu mõjul, . · Sumbe dekrement . · 7. Sundvõnkumised. Resonants. · Juhul, kui sumbetegur <0, on võnkumised ,,peaaegu" harmoonilised ajas eksponentsiaalselt kahanvea amplituudiga · . Kui lisaks mõjub süsteemile ka väline perioodiline jõud , siis toimuvad sundvõnkumised, mis väikese keskkonnatakistuse ja piisava aja möödumisel võnkumiste algusest, on kirjeldatavad valemiga , kus on faasivahe sundiva jõu ja sundvõnkumise vahel. Amplituud A on võrdne sundiva jõu amplituudiga ja sõltub ka selle sagedusest .
1. RC generaatorid 2. LC generaatorid 3. Kvarts generaatorid Igasugune generaator on positiivse tagasisidega lülitus kusjuures siinuspinge genekates on tekitatud positiivne tagasiside ainult ühele sagedusele ja sellel hakkabki genekas võnkuma. RC generaatorites tekitatakse vajalik pinge takistustes ja kondensaatoritest koostatud filtritega. LC genekates tekitatakse nn. selektiivne tagasiside võnkeringide kasutamisega kusjuures kasutatava võnkeringi resonants sagedus määrab generaatori võnkesageduse. Kvarst genekates on võnkesagedus määratud kvarts resonaatori kasutamisega, milline toimib kõrgekvaliteedilise võnkeringina. RC genekad on praktikas levinud madalamatel sagedustel, LC genekad kõrgematel sagedustel ja kvarts genekaid kasutatakse siis kui nõutakse kõrgesageduse stabiilsusega võnkumisi. RC generaatorid RC generaator on võimendi milles on tekitatud positiivne ülekriitiline tagasiside, kus juures
võnkumise võrrand. 68) On antud sumbuva võnkumise võrrand. Ilmutage siit sumbuvustegur ja defineerige see. Mis on sumbuvuse logaritmiline dekrement? x xmax e t cost Sumbuvustegur näitab amplituudi kahanemist ajaühikus. <- Logaritmiline dekrement näitab amplituudi kahanemist ühe perioodi jooksul 69) Graafikul on kaks resonantskõverat. Kumb sumbuvustegur on suurem? Mida tähendab A0? Mis on resonants A0 on amplituud sel juhul, kui välist jõudu ei ole. Sundvõnkumised on siis, kui süsteem pannakse võnkuma välise perioodilise jõu mõjul. Kui välise perioodilise jõu sagedus on võrdne võnkuva süsteemi omavõnkesagedusega, siis on tegemist resonantsiga. 70) Kujutage alljärgnev võnkumine vektordiagrammina. 71) Lähtudes alljärgnevatest valemitest , tuletage tuiklemise võrrand. 72) Mis on laine, ristlaine, pikilaine, lainefront, samafaasipind
vastavad spektriosad ergastavad aatomites ja molekulides? Selgitada erinevust emissiooni, absorbtsiooni ja fluorestsentsi nähtuste vahel. Miks mõned molekulid fluorestseeruvad ja teised mitte? Spektri jagunemine- raadio laine, teraherts, infrapunakiirgus, nähtav valgus, UV-kiirgus, röntgenkiirgus, gammakiirgus. Protsessid- Absorptsioon- kui kvandi energia sobib aatomi mõnede energianivoode vahega toimub resonants: aatom neelab EM kiirguse energiat ja läheb kõrgemale energia nivoole, toimub adsorptsioon. Emissioon- ergastatud seisundist pöördub aatom tagasi põhiolekusse, toimub emissioon. Fluoresents- kvantide neeldumise tulemusena ergastatakse molekulid kõikidele võimalikele ergastatud singlett- olekute võnkenivoodele, kust toimub kiirguseta üleminek ergastatud singletse oleku põhinivoole. Sellest
B Fotosüntees Kirjutage elektronide liikumise rada alates e- doonorist kui lahuses on ühendid redokspotentsiaalidega +0.82, -0.05 ja -1,3 V -1,3-0,05+0,82 Redokspotentsiaal = elektronafiinsus Nimetage mõni fotosünteesi valgusreaktsioonides osalev ühend/kompleks mis paikneb kloroplastide luumenis Plastotsüaniin (asub luumenis et elektronid liiguks plastokinoonilt ikka Cytb6f-le,mitte plastotsüaniinile) Taimed kasutavad fotosünteesis millist valgust? Fotosünteetiliselt aktiivne valgus 400 700 nm. Loetlege viis sinist valgust absorbeerivat pigmentide rühma taimedes Klorofüll a Klorofüll b Karotinoidid Fütokroomid Krüptokroomid Nimetage fotosünteetiliselt aktiivse valguse lainepikkuste vahemik ja nimetage pigmendid mis fotosünteesis kasutatavat valgust absorbeerivad 400 700 nm. Peamised pigmendid on klorofüllid. Rohelise ja kollase valguse jaoks ksantofüllid ja karotinoidid. Ühe mooli violetsete kvantide ...
Tallinna Järveotsa Gümnaasium Mairo Tikerberi 10.b klass EHITUSMATERJALID LÄBI AEGADE BETOON JA PUIT Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Ago Kalberg Tallinn 2010 Uurimistöö on lubatud kaitsmisele 31. augustil 2010. aastal Tallinna Järveotsa Gümnaasiumi kaitsmisnõukogu poolt. Kaitsmine toimub 31. augustil 2010. aastal kell 10.00 Tallinna Järveotsa Gümnaasiumis. Retsensent: Koostasin käesoleva uurimistöö iseseisvalt. Kõik antud töös esitatud andmed ja muud faktid on usaldusväärsed ning täpsed. Õpilane Mairo Tikerberi, Autoriõigus: Mairo Tikerberi, 2010 Autoriõigus: Tallinna Järveotsa Gümnaasium, 2010 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS...............................................
Merkuuri nimi Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt kellele Vana-Kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil (Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg). Merkuuri orbiit · Merkuuri keskmine kaugus Päikesest: 57 919 000 km (0,387 Maa keskmist kaugust Päikesest) · Merkuuri suurim kaugus Päikesest: 70 000 000 km (0,47 Maa vähimast kaugusest Päikesest) · Merkuuri vähim kaugus Päikesest: 46 000 000 km (0,31 Maa suurimast kaugusest Päikesest) · Merkuuri vähim kaugus Maast: 82 000 000 km · Merkuuri suurim kaugus Maast: 217 000 000 km · Orbiidi ekstsentrilisus: 0,2056 (12,7 korda suurem Maa orbiidi ekstsentrilisusest) · Orbiidi pikkus: 360 000 000 km (0,38 Maa orbiidi pikkust) · Merkuuri sideeriline tiirlemisperiood: 87,97 Maa ööpäeva (87 ööpäeva ja 23,3 tundi; 0,24 Maa sideer...
Apollo- tema ilmumise järgi hommikuse tähena ja Hermes kui õhtune täht. Kreeka astronoomid teadsid, et need kaks nime ostutavad siiski ühele ja samale taevakehale. Kuni 1962. Aastani arvati, et Merkuuri päev on sama pikk, kui tema aasta, kuid see teooria lükati ümber 1965. Aastal radarivaatlusega. Nüüd teatakse, et Merkuur pöörleb oma kahe aasta jooksul kolm korda. Päikesesüsteemis on Merkuur ainus keha, millel teatakse olevat orbiidi/pöörlemise resonants suhtega midagi muud kui üks- ühele. Kosmosest on Merkuuri pildistatud vaid ühe automaatjaama Mariner 10- ne poolt. Jaam lendas kolm korda Merkuurist mööda, kuid kahjuks on kõikidel piltidel üks ja sama poolkera. Merkuur sarnaneb kõige rohkem Maa kaaslase Kuuga. Tema pind on väga vana ja kraatreid täis, Merkuuril ei ole atmosfääri ega oletatavasti ka laamtektoonikat. Tiheduselt on Merkuur teine keha Päikesesüsteemis pärast Maad.
Vonkesagedus on ajauhikus sooritatud vongete arv Vonkeperiood on aeg, mille jooksul sooritatakse uks taisvonge. Vabavonkumiseks nimetatakse sisejoudude mojul toimuvat vonkumist. Vabavonkumise sagedust nimetatakse vonkesusteemi omavonkesageduseks Sundvonkumiseks nimetatakse vonkumist, mis toimub perioodiliselt mojuva valisjou toi mel. Sundvonkumist iseloomustab sundiva jou sagedus. Kui sundiva jou sagedus langeb kokku susteemi omavonkesagedusega, tekib resonants: vonkeamplituud kasvab jarsult. Mehaaniline laine on vonkumiste levimine elastses keskkonnas. Laine levimisel ei kandu keskkonnaosakesed lainega kaasa, vaid vonguvad oma tasakaaluasendi umber. Laine kannab edasi energiat. Ristlaine korral vonguvad osakesed risti laine levimissuunaga. Ristlained saavad levida ? tahketes kehades; ? kahe keskkonna lahutuspiiril. Pikilaine korral vonguvad osakesed piki laine levimissuunda. Pikilained saava levida ? tahketes kehades; ? vedelikes;
. M = Fl = −mglsinα Ei ole üldjuhul harmooniline. o Vabavõnkumine ja võnkumise sumbumine (+ joonis) ehk omavõnkumine on füüsikas võnkumine, mis toimub süsteemis, millele ei mõju väliseid jõudusid. Võnkumine toimub ainult algenergia arvel ja on alati sumbuv. Sumbuva võnkumise korral amplituud ja seega ka keha võnkumise energia kahaneb pidevalt. Amplituudi kahanemine on ekspotentsiaalne. Sundvõnkumine ja resonants sundvõnkumine toimub mingi välise, perioodiliselt mõjuva jõu mõjul. Süsteemi jõud kompenseerib liikuvale kehale mõjuva hõõrdejõu. (joonis paremal) Resomamts – võnkeamplituudi järsku kasvamist perioodilise välisjõu sageduse kokkulangemisel süsteemi vabavõnkumise sagedusega. Selle tekkimise eelduseks ongi sageduste võrdsus. o Võnkumiste liitmine: samasihilised (sama ja erineva ringsagedusega), tuiklemine ja virvendus;
(võib ka hingamismahust, sisse- , väljahingamise reservmahust) 10 Arteriaalse vere O2 osarõhu languse (hüpoksia) korral täheldatakse kopsude ventilatsiooni a) vähenemist b) tõusu c) hüperventilatsiooni. Fonatsiooni füüsikaliseks aluseks on a) häälepaelte võnkumine b) häälepaelte sulgumine c) häälepaelte avanemine d) kõnetraktis tekkinud resonants. Arteriaalse vere O2 osarõhu languse (hüpoksia) korral täheldatakse kopsude ventilatsiooni a) tõusu b) vähenemist c) hüperventilatsiooni (1p) Arteriaalse vere O2 osarõhutõus on (1p) a) hüpoksia b) hüperkapnia c) düspnoe Hingamisteede hulka kuuluvad (2p): ninaõõs (kooskõrvalurgetega), neel, kõri, hingetoru, bronhid, bronhioolid Parem bronh (2p): a) on pikem kui vasak bronh b) jätkab enam hingetoru suunas c) siseneb paremasse kopsuväratisse
väiksemateks peptiidideks, millede absoluutmassi saab täpselt massspektromeetriga mõõta. Neid masse võrreldakse siis andmebaasis olevate tuntud valkude järjestustega. Tulemusi anlüüsitakse statilistiliselt, et leida sobivaim vaste (umbes nii). 4. Mass-spektriomeetria, NMR, röntkenstruktuuri analüüs, peptiidide keemiline süntees. Mass-spektormeetria on analüütiline laboritehnika, mille käigus identifitseeritakse molekulid vastavalt nende massi/laengu suhtele. Tuuma-magnet resonants (NMR) ona anlüütiline tehnika, kus mõõdetakse raadiosagedusliku kiirguse mõju valgumolekuli tuumade spinnidele. Lähedalasuvad aatomid mõjutavad üksteist ja selle kaudu on võimalik välja arvutada nende paiknemine üksteise suhtes. Saadakse 3D valgustruktuur. Röntgenstruktuuri analüüs on analüütiline meetod määramaks molekulide paiknemist kristallides, kus röntgenkiired löövad kristalli ja murduvad paljudesse kindlatesse suundadesse
a. Tahke keha - ristlaine ja pikilaine b. vedelikes - ainult pikilaine c. gaasis - ainult pikilaine 4. Seo vastavussse suuruse definitsioon ja nimetus a. ajavahemikus sooritatud võngete arv - Sagedus b. võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist - hälve c. aeg, mille jooksul sooritatakse 1 täisvõnge - võnkeperiood d. täisvõngete arv 2 pi sekundi jooksul - ringisagedus 5. Kui sundiva jõu sagedus langeb kokku süsteemi vabavõngetega, tekib: resonants 6. Võnkumine, mille korral tänu hõõrdumisele võnkuva keha energia ja amplituud, on sumbuv võnkumine 7. Nurga taga seisva auto mootoi mõra kuuleme me seetõttu, et lainete korral esineb: difraktsioon 8. Kui neli sagedus on ühe ja sama amplituudi korral 2 korda suurem, siis neli intensiivsust: on 4x suurem 9. Inteferents on: lainete liitumine 10. suurema sagedusega lainetel on lainepikkus: väiksem 11. Lainete liitumisel: mõnedes ruumipunktides lained nõrgenevad, mõnedes
3) Kulgliikumise dünaamika põhimõisted •Mass (+ mõõtühik) Mass m on kehade inertsusemõõt. Mass on skalaarne suurus [m]SI =1kg •Inerts (+ inertsus) Inertsus on keha omadus säilitada oma liikumisolekut •Inertsiaalne taustsüsteem Samal ajal kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on absoluutselt ekvivalentsed ja ükski mehaaniline katse (antud taustsüsteemi raames) ei võimalda kindlaks teha, kas süsteem liigub ütlaselt sirgjooneliselt või on paigal. Inertsiseaduse kontroll võimaldabki kindlaks teha, kas taustsüsteem liigub ühtlaselt sirgjooneliselt (või on paigal) või mitte. •Jõud (+ mõõtühik) Jõud on ühe keha mõju teisele, mille tulemusena muutub kehade liikumisolek või nad deformeeruvad. Jõud on alati vektorsuurus. (F)SI=1N •Newtoni 3 seadust (+ valemid ja joonised) Iga keha liikumisolek on muutumatu seni kuni kehale ei mõju mingit jõudu või resultan...
4. AJAMITE JÕUAHELATE LÜLITUSED Kuidas ühendatakse elektrimootori mähised toiteallikaga? Lülitid, releed ja kontaktorid, programmeeritavad kontrollerid Kuidas toimub mootorite kiiruse reguleerimine? Impulss- või takistusreguleerimine? Pooljuhtmuundurite skeemid 4.1. Mootorite lihtsad käivitus- ja kaitseahelad Asünkroonmootori otselülitus toitevõrku. Suurt osa asünkroonmootoritest lülitatakse otse toitevõrku. Lülitusseadmeks võivad olla kas koormus või kaitselülitid. Sagedaste lülituste korral on lülitusseadmeks tavaliselt surunupplülititega juhitav kontaktor. Sõltuvalt vajadusest võib mootor pöörelda kas ühes suunas, või tuleb selle pöörlemissuunda muuta. Ühesuunalise pöörlemisega mootori otselülitus toitevõrku on näidatud joonisel 4.1. Mootori ja juhtnuppude toiteahelad pingestatakse lülitiga Q, milleks tavaliselt on kaitselüliti. Mootori käivitamine toimub vajutamisega surunupplülitile SK, mis sulgeb kontaktori lülitusmagneti mähis...
Merkuuri päritolu Merkuur on moodustunud umbes samamoodi nagu Maa. Planeedid moodustusid umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Sel ajal langes planeetidele palju hajusainet ja kivipuru, mis oli järele jäänud planeedid moodustanud udukogust. Tõenäoliselt eristusid päris alguses tihe metalliline tuum ja silikaatidest koor. Kui suurem kivirahe oli vaibumas, voolas laava planeedi pinnale, kattes vana koore. Sel ajal tekkisid kraatritevahelised tasandikud. Hiljem Merkuur jahtus. Tuum tõmbus kokku. See tõi kaasa koore pragunemise ning pikkade ja kõrgete kaljurünkade moodustumise. Pärast seda ujutas laava madalmikud üle ning moodustas siledad tasandikud. Seejärel tekkis mikrometeoriitide toimel tolmune pind, mida nimetatakse ka regoliidiks. Suuremad meteoriidid tekitasid kiirtega kraatreid. Merkuuri pind ei ole miljoneid aastaid enam muutunud, kui jätta kõrvale aeg-ajalt aset leidvad kokkupõrked meteoriitidega. Merkuuri uurimislugu Merkuur ...
Lainete levikiirus v oleneb keskkonna elektrilistest ja magnetilistest omadustest. Raadioside põhieesmärk pole mitte energia, vaid informatsiooni edastamine saatjalt vastuvõtjale Moduleerimine-raadiolainete levikut kindlustav kõrge sagedus on tuntud kui kandesagedus. Edastatavad võnkumised aga madalsageduslaineteks. Kandesagedusvõnkumisi mõjutatakse kindlaviisiliselt madalsagedusvõnkumistega. See ongi modulleerimine.Resonants vastuvõtjas- Raadiotehnikas võimaldab resonants signaalide selektiivset vastuvõttu häälestada vastuvõtja raadio- või TV-saatja sagedusele.Demoduleerimine-on kaugsides protsess analoogsignaalide vastuvõtmiseks ja muundamiseks digitaalkujule. Analoogsignaal- ignaal, milles andmeid esitav tunnussuurus võib igal hetkel omandada suvalise väärtuse mingist pidevast vahemikust. Näiteks võib analoogsignaal pidevalt järgida mingi teise andmeid esitava füüsikalise suuruse väärtusi x(t) = A cos(2f t) Digitaalsignaal-
Auto remont, hooldamine Ginemaatiliselt seotud pindade sissetöötamine Detailide ühtlane purunemine lubatud tolerantsi piires. Rikete liigitus Konstruktiivsed defektid Hõõrduvate detailide materjalide ebaõige valik, ginemaatiliselt seotud detailide ebõige alglõku määramine, hõõrduvatelt pindadelt soojuse halb ärajuhtimine. Tootmisalased defektid Mittekvaliteetsed või vastav materjal (mittekvaliteetsed detailid), detailide ebõige terminile töötlemine, detailide ebaõige mehaaniline töötlemine, nõrk tehniline kontroll valmis toodangu üle. Käitlemisest tulenevad defektid Mittekvaliteetsed kütte- ja määrdained, mootori hoolduse graafikust mitte kinnipidamine. Avariilise iseloomuga defektid Muttrite ebõige pingutamine. · Hammasrihma vahetus. Klapi vahede kontroll, vajadusel reguleerimine. Hammasrihma vahetusega tuleb tavaliselt vahetada ka rullikuid. · Kiil- ja soonikrihmade kontroll, vajadusel pingutus · Mootoriõli ja...
1.*** Mida uurib klassikaline füüsika ja millistest osadest ta koosneb? Mis on täiendusprintsiip? Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest. Uurib aine ja välja omadusi ja liikumise seadusi. Klassikaline füüsika koosneb staatikast, kinemaatikast ja dünaamikast. Niels Henrik David Bohr (1885 1962, Taani, Nobeli preemia 1922): Ükski uus teooria ei saa tekkida täiesti tühjale kohale. Vana teooria on uue teooria piirjuhtum. Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. Puudub kindel piir valdkondade vahel. Mudel on keha või nähtuse kirjeldamise lihtsustatud vahend, mis on varustatud matemaatilise tõlgendusega. näiteks: punktmass, ideaalse gaasi mudel, absoluutselt elastne keha, ainepunkt. 2.Mis on mateeria ja millised on tema osad? Mis on ruum ja aeg? Mida tähendab aja ja ruumi homogeensus? Loetlege vastastikmõjud tugevuse kahanemise järjekorras. ...
väike laik. Võib järeldada, et lained mõjusid intensiivsemalt just küpsetuskambri vasakul poolel, kuna ka sokolaadiga sooritatud katsel tekkis vasakule rohkem sulamisilminguid varem kui paremale. Joonis 4. Seisulaine. (Sääsk et al 2000: 21) 14 Mõõdetud on poollainepikkust, kuna nendes punktides on laine resonants kõige suurem, mistõttu on laine intensiivsus kõige tugevam. (vt Joonis 4) Katsest võib järeldada, et ahju seintelt peegelduvad mikrolained ei taga toidu ühtlast soojenemist, nagu on väidetud leheküljel 9 allikas Oxlade et al. Vajalik on siiski ka pöörleva aluse olemasolu, nagu seda on näidatud joonisel 3. Katset saab edukalt kasutada ka füüsika tundides elava näitena lainepikkuse mõõtmise võimalikkusest ja valguse kiiruse määramiseks kodustes tingimustes. Katse 2
See on harmooniliselt võnkuva keha liikumisvõrrand. x- hälve x0- amplituud w0- ringsagedus wot+j- faas j- algfaas cos on perioodiline funktsioon perioodiga T 2 1 t + 2 T= = t +T = 0 0 0 + 0 (t + T ) = 0t + 2 + 33. On antud sumbuva võnkumise võrrand. Ilmutage siit sumbuvustegur ja defineerige see. Mis on sumbuvuse logaritmiline dekrement? Graafikul on kaks resonantskõverat. Kumb sumbuvustegur on suurem? Mida tähendab A0? Mis on resonants? x = xmax e - t cos t võtame x', kus koosinus on üks: Sumbuvustegur näitab amplituudi kahanemist ajaühikus. <- Logaritmiline dekrement näitab amplituudi kahanemist ühe perioodi jooksul. A0 on amplituud sel juhul, kui välist jõudu ei ole. x = x0 cos 0t 0 = const 34. Kujutage alljärgnev võnkumine vektordiagrammina. 35. Lähtudes alljärgnevatest valemitest , tuletage tuiklemise võrrand. 36
Eksamiküsimused: 1. Orgaanilise keemia põhisuunad, valemid ja struktuurvalemid, Lewise punktvalemid. Orgaanilise keemia põhisuunad: *Individuaalsete komponentide eraldamine looduslikest produktidest. *Ühendite süntees ja puhastamine.* Orgaaniliste ühendite struktuuri uurimine, struktuuri ja omaduste vahelise sõltuvuse selgitamine. Lewise punktivalemid: Aatomi valentselektronid on märgitud punktidena, mis on grupeeritud nelja võimaliku paarina ümber aatomi. Iga aatomi ümber tuleb moodustada oktett. 2. Orgaaniliste ühendite struktuur ja nomenklatuur. Lewise struktuurid näitavad sidemete ja vabade elektronpaaride ligikaudset paiknemist molekulis. Lihtsamate ja keerukamate molekulide kuju kirjeldamiseks antakse sidemepikkused, nurgad sidemete vahel , nurgad tasandite vahel. Nomenklatuur: 1) trivaalsed nimetused(uurea); 2) pooltrivaalsed nimetused(atsetoon) ; 3) süstemaatilised nimetused (IUPAC) (etaanhape); 3. Aatomorbitaalid, hüb...
Uurimustöö Päikesesüsteem Sisukord Sisukord...............................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 PÄIKESESÜSTEEM...........................................................................................................4 PÄIKE..............................................................................................................................4 MAA RÜHMA PLANEEDID.............................................................................................5 MERKUUR .....................................................................................................................5 VEENUS ................................................................................
Vedelik ainult pikilaine Gaas ainult pikilaine 4. Sea vastavusse suuruse definitsioon ja nimetus Võnkuva keha suurim kaugus tasakaaluasendist amplituud Võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist hälve Aeg, mille jooksul sooritatakse 1 täisvõnge võnkeperiood Ajaühikus sooritatud võngete arv sagedus Täisvõngete arv 2 sekundi jooksul ringsagedus 5. Kui sundiva jõu sagedus langeb kokku süsteemi vabavõngete sagedusega, tekib resonants 6. Võnkumine, mille korral tänu hõõrdumisele võnkuva keha energia ja amplituud vähenevad, on sumbuv võnkumine 7. Nurga taga seisva auto mootori müra kuuleme me seetõttu, et lainete korral esineb difraktsioon 8. Kui heli sagedus on ühe ja sama amplituudi korral 2 korda suurem, siis heli intensiivsus on 2 korda suurem 9. Interferents on lainete liitumine 10. Suurema sagedusega lainetel on lainepikkus väiksem 11
Nurk- e. ringsagedus, ω – ühik rad/s Harmoonilised võnkumised: Mittesumbuv võnkumine, mille hälve on määratud siinus- või koosinus-funktsiooniga. Pendel: Amplituud väike, raskuse mõõtmed võrreldes niidi pikkusega väikesed, niit kerge ja venimatu. Matemaatiline pendel: kaalutu, venimatu niidi otsa riputatud masspunkt. Võnkumise energia: Võnkuval süsteemil on nii Ek kui Ep. Suletud süsteemis energia ei teki ega kao, vaid muutub ühes liigist teise. Sundvõnkumine - resonants: Keha võnkumise amplituudi kasv välise jõu mõjul. Mõjub perioodiline väline jõud, mille sagedus langeb kokku süsteemi omavõnkesagedusega Mehaaniliste sundvõnkumiste resonantsi näited: Kiik, muusikariistade korpus, raadiotehnikas signaalide selektiivne vastuvõtt. Vibratsioon on väikese amplituudiga kiire mehaaniline võnkumine, värisemine. Vibratsiooni vähendamiseks kasutatakse summutavat e. amortiseeruvat lüli: kummirattad, autokere ja
ja põrgut õilmitsema panev põrm. Su sünge hellus laiub üle taeva, ürgüksildaste ulukite hüüd, mis kaunilt kannab needust, vabalt vaeva ja vapralt väsimust ja sulnilt süüd. Kuskil ajajõe taga Laiub surm nagu lävi läbi hommikuao. Aga olnu ei hävi, sest et mälu ei kao. Kauge kirgedepüha amuletid mu peos, teist saab selgemaks üha peente kurbuste seos. Taamal tõrvikuid kõikus. Puhkes tiirane tants. Äkki temasse lõikus mingi õrn resonants. Nägin viibet Su randmes. Loore langes kui lund. Ja ma läksin Sind kandes ja me mõlema und. Teispool kivist terrasse keegi muigavat näis. Nagu hiilivaid kasse varje kannul meil käis. Nii me läksime. Kuhu, ei me teadnudki veel. Sõnad lämbusid suhu. Lõhnas vaik ja kaneel. Kuskil kilkasid pantrid. Kuskil lehvis üks tiib. Oli kutse tas kramplik. Järvel tiirles amfiib. Veel üks kiljatus kaikus. Veel üks löök lõikas vett. Siis see haihtus. Jäi vaikus.
MASINATEHNIKA MHE0061. EKSAMIKÜSIMUSED. 1. Mis on sideme- e. toereaktsioon? Sidemereaktsiooniks (toereaktsiooniks) nimetatakse jõudu, millega side takistab keha liikumist. 2. Milliste parameetritega iseloomustatakse jõudu? Jõud on vektoriaalne suurus, teda iseloomustatakse arvväärtuse, rakenduspunkti ja suunaga. 3. Tasapinnaline jõusüsteem ja selle tasakaalustamiseks vajalikud tingimused. Tasapinnaliseks jõusüsteemiks nimetatakse jõusüsteemi, mille jõud asetsevad ühes tasapinnas. Ühes punktis lõikuvate mõjusirgetega jõudude süsteemi nimetatakse koonduvaks jõusüsteemiks. Kui kehale mõjub mitu jõudu siis võib alati leida nende jõudude resultandi. 1.Tasapinnalise jõusüsteemi tasakaaluks on vajalik ja piisav, et kõikide jõudude projektsioonide algebralised summad kahel koordinaatteljel ja kõikide jõudude momentide algebraline summa suvalise punkti suhtes võrduksid nulliga. 2. Tasapinnalise jõusüsteemi tasakaaluks on vajalik ja piisav, et kõ...
järgi hommikuse tähena ja Hermes kui õhtune täht. Kreeka astronoomid teadsid, et need kaks nime ostutavad siiski ühele ja samale taevakehale. (4) Kuni 1962. Aastani arvati, et Merkuuri päev on sama pikk, kui tema aasta, kuid see teooria lükati ümber 1965. Aastal radarivaatlusega. Nüüd teatakse, et Merkuur pöörleb oma kahe aasta jooksul kolm korda. Päikesesüsteemis on Merkuur ainus keha, millel teatakse olevat orbiidi/pöörlemise resonants suhtega midagi muud kui üks- ühele. (3) Kosmosest on Merkuuri pildistatud vaid ühe automaatjaama Mariner 10- ne poolt. Jaam lendas kolm korda Merkuurist mööda, kuid kahjuks on kõikidel piltidel üks ja sama poolkera. Merkuur sarnaneb kõige rohkem Maa kaaslase Kuuga. Tema pind on väga vana ja kraatreid täis, Merkuuril ei ole atmosfääri ega oletatavasti ka laamtektoonikat. Tiheduselt on Merkuur teine keha Päikesesüsteemis pärast Maad. (3)
Seejuures kiirgab ta 2-3 neutronit ja suur hulk energiat. Lõhustumisel kasutatakse tuumade pommitamiseks aeglaseid neutroneid. Kiired neutronid ei suuda lohustumist esile kutsuda. Voib muutuda ahelreaktsiooniks, kui lohustumise tagajarjel tekkinud neutronid kutsuvad esile uusi lohustumisi. Leiab aset tuumareaktoris, aatompommis. Ahelreaktsiooni käiku mõjutab neutronite paljunemistegur k. 5. Erineva energiaga neutronite reaktsioonid tuumaga. Tuumalagunemise mehhanism. Silmapilksed, resonants ja hilinevad neutronid. Tuumalagunemisel vabanev energia. Reaktori jääkenergiaeraldus. Tuumakillud. 3 Tuumalagunemisel vabanev energia: Silmapilksete גHilinevate ג Tuumakildude kvantide kvantide Neutronite β osakeste Antineutronite kin. energia energia energia energia energia energia SUMMA
suurust diametraaltasandist Pehme (alapüstuv) laev tender ship - minimaalse metatsentrilise kõrgusega laev. Pikimetatsentriline kõrgus longitudinal metacentric height GML pikimetatsentri ja raskuskeskme vahe. Püstuvusulatus range of stability kreeninurkade vahemik, mil laev säilitab positiivse püstuvuse. Raskuskese centre of gravity G laeva kaalujõudude rakenduspunkt; punkt, mille suhtes laev tasakaalustub. Resonants synchronism olukord, kus laeva- ja laineperioodid on võrdsed. Rippenurk angle of loll kreeninurk, mille juures negatiivse algpüstuvusega laev muutub püstuvaks. Staatilise püstuvuse moment (taastav moment) MT moment of statical stability (righting moment) moment, mis püüab laeva kreeniasendist püsti ajada. Süvis draught (draft) T laeva kiilupõhja vertikaalkaugus veepinnast; mõõdetakse vööris, ahtris, vahel ka miidlil.
Eesmärgid on suurendada arengut, teadlikkust, spontaansust, ja isiksuslikku potentsiaali ning aidata kliendil ära tunda ja harjutada isiklikku vabadust otsustamaks, kelleks ta tahab saada. Terapeutiline suhe: r õhk on inimene-inimene suhtel ja terapeudi autentsusel. Tehnikad ja protseduurid: primaarne on mõistmine ja sekundaarsed tehnikad (nt tähenduste ja tunnete reflekteerimine; terapeudi resonants, teadlikkuse kontiinumi uurimine; meditatsioon). Laialivalguv kontseptsioon ja voolav sõnavara komplitseerivad terapeutilist protsessi. Puuduvad selged tehnikad. Piiratud rakendusvaldkonnad . Kliendikeskne teraapia: Carl Rogers rõhutab inimsuse positiivsust, inimest käsitletakse pidevalt täiuslikkuse poole püüdlejana. Põhiline eeldus on, et suheldes hooliva terapeudiga on kliendil võimalik
Ehitiste renoveerimine 1. Mis on konstruktsiooni kandepiirseisund ja kuidas seda kontrollida enne hoone renoveerimist? Kandepiirseisund on seisund, mille ületamisega kaasnevad konstruktsiooni kahjustused või purunemine. Kontrollitakse katusekonstruktsioon, torustike jne läbiviigukohad, ülemise korruse lagi, liitekohad, niisked ruumid, hallitus, torude liitekohad, vee läbijooks, seinte alaosad, hoonealuse maa niiskuse olukord, drenaaž, pinnasevesi, vihm, täitepinnas, keldrid (esimene korrus), põrandaalune ruum, uksed, aknad, väliskonstruktsioonid. 2. Teraskonstruktsioonide avariide põhjusi Lumi ja selle läbimõtlemata puhastamine, ladestumised tööstustolmust, konstr tegeliku massi - kõrvalekalded, dünaamika (ka resonants), temperatuuri mõjutused; - ülekoormamine, või ka surutud vööde mittevastav sidumine; - habras purunemine. Habras purunemine materjali külmarabanduse või pingekondensa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
