PSJKS §§ 4 lg 2, 5 2. Õiguskantsleri reaktiivne (pärast jõustumist) abstraktne normikontroll PSJKS §§ 4 lg 2; 6 – saab vaidlustada seadust, VV määrust, ministri määrust, KOV määrust, Eesti Panga määrust 3. KOV pädevusvaidlus §§ 4 lg 2; 7 4. Kohtu konkreetne normikontroll (KNK) §§ 4 lg 3; 9: 11 lg 2; 14 lg 2 ● Resolutsioon ● Õigustloov akt peab olema asjassepuutuv – seadus on asjassepuutuv siis kui kohus peaks selle kehtivuse korral teisiti otsustama kui kehtetuse korral (kohtunik peab kirjutama kaks otsust) ● Põhistus – miks kohus arvab, et see asjassepuutuv norm on põhiseadusega vastuolus 5. Kaebus Riigikogu otsuse peale § 16 6. Riigikogu liikme või fraktsiooni kaebus Riigikogu juhatuse otsuse peale (organitüli eriliik) § 17
KORDAMISKÜSIMUSED 2009. AASTA RIIGIÕIGUSE EKSAMIKS ÜLDOSA 1. Milliseid eesmärke taotletakse riigiõiguse normidega? Erinevad käsitlused. Riigiõiguse normide põhituumiku moodustavad konstitutsioonilised normid, millega siseriiklik õigus peab olema kooskõlas. Kõik need, kes otsivad vastandlikke normide eesmärke, on ühel meelel, et riigiõiguse normid peavad tagama stabiilsuse ja vähendama konflikte. Muus osas võivad seisukohad olla vastandlikud. Iga normi kehtestamisel tuleb välja selgitada põhjused, kas antud situatsioonis tuleks eelistada riigi või indiviidi huve. Sellest tulenevalt ongi riigiõiguse normide praktiline eesmärk tasakaalu saavutamine indiviidi ja avaliku võimu vahel. Tegelikult põhineb sellisel lähenemisel ka isiku põhiõigustesse sekkumise kontrollimehhanismi tagamine, mida kasutavad ka konstitutsioonikohtud ja ka Riigikohus. Teine riigiõiguse eesmärk on indiviidi õiguste kaitse ja luua selline võ...
Jagunevad veel: - Riikliku tasandi vaidlused - Supranatsionaalse tasandi vaidlused - Rahvusvahelise tasandi vaidlused (PS järelevalve puhul raske eristada supranatsionaalset vaidlust rahvusvahelisest) Vastuargument: põhiseaduslikkuse järelevalve kohtunikud pole otseselt rahva poolt valitud ning seega vähesema legitimatsiooniga kui nt parlament! Poolt: Menetluse tulemusel peab kohtu poolt olema sissejuhatus, resolutsioon, põhjendus! Kohus legitimeerib ennast ratsionaalsete põhjenduste kaudu (parlament valituks osutumisega). Põhjused ja otsused on transparentsed ning neid saab õigusteaduses kritiseerida. Kui otsused oleks ebaloogilised, kaotaks põhiseadusliku järelevalve kohus illegitiimseks! Vastu: PS saab tõlgendada väga erinevatel viisidel ning seega saab PS järelevalve kohus tõlgendada iga
Ettekirjutuses sisaldub lisaks kirjeldavale osale ka mitmeid erladi blokke õiguslikku kui ka faktiliste asjaolude määratlust, kaalumise kirjeldamine. Kaalumisel tuleb arvestada erinevaid huvisid - avalik huvi - adressaadi huvi - kolmandate isikute huvi Kaalumise juures eelistatakse avalikku huvi erahuvidele, kui avalik huvi on ilmselgelt domineeriv. Avalik huvi peab tuginema kehtivale õigusele ja see ei ole alati seotud riigiasutuste tegevusega. Ettekirjutuse resolutsioon keelab või kohustab isikut millekski. Isik, kellele ettekirjutus on tehtud, peab konkreetselt arus saama, mida ta tohib teha ja mida ta peab tegema. 54 Ettekirjutus ei saa olla sõnastatud nii üldsõnaliselt, et see ei saa olla praktiliseks tegevusjuhendiks. Ettekirjus sisaldab endas ka hoiatuse nende tagajärgede suhtes, mis saabuvad siis, kui seda resolutsiooni nõuetakohalselt ei täideta
rakendamist). Nõuded PNG failidele: 1. Optimaalne formaat. Iga illustratsiooni suurus sõltub konkreetsest olukorrast, kuid maksimaalne suurus on 575*379 – tekstiakna suurus. Maksimaalne kõrgus on määratud 51 Netscape Navigatori akna kõrgusega ekraani suuruse 800*600 juures. Mitrosoft Internet Exploreri akna kõrgus on pisut suurem. 2. Resolutsioon 72 dpi – kuvari lahutusvõime. 3. Värvisügavus. Sõltub illustratsiooni eesmärgist. Paljudel juhtudel piisab sügavusest 1 bpp – must toon ja läbipaistev taust. Esteetilisema tulemuse saamiseks on plaanis kasutada rohkem erinevaid toone. Kui võimalik, kasutada vaid elevandiluu valget (enamasti määratud läbipaistva alana) #FFFFEE ja sinist #BFCFE0. Salvestamisel graafika optimeeritakse (2 … 8 bpp). 4. Illustratsioonidel puuduvad raamid. 5
Rahvusvaheline mereõigus on rahvusvahelise õiguse osa, mis reguleerib riikidevahelisi suhteid merede ja nende all asuva maapõue uurimisel ja kasutamisel. Tegemist on rahvusvahelise tavaõiguse normide pinnalt välja arenenud õigusharuga. HUGO GROTIUS traktaat ,,Mare liberum": avameri on inimkonna ühisvara (res communis) ega tohi olla hõivatud kellegi poolt. See on rahvusvahelise mereõiguse üldtunnustatud põhimõte. Põhimõtet kinnitab ÜRO Peaassamblee 17. detsembri 1970. aasta resolutsioon nr 2749 (XXV), mis deklareerib pidulikult muu hulgas, et väljapoole riikide jurisdiktsiooni jäävate merede ja ookeanide põhi ning selle all asuv maapõu ja seal paiknevad loodusvarad on inimkonna ühisvara, mida riigi asukohast sõltumata uuritakse ja kasutatakse kogu inimkonna hüvanguks. Siseveekogud. siseveed on territoriaalmere lähtejoonest maismaa poole jäävad veed. Nendeks loetakse jõed, järved, kanalid jm maismaaga külgnevad veed. Sisevetega on seotud ka
Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur 1. Personaalarvutites kasutatavad protsessorid. Nende tüübid ja parameetrid. Tänapäeva desktop arvutites kasutatakse peamiselt kahe konkureeriva tootja (Intel ja AMD) protsessoreid. Tootmises olevate protsessorite võrdlused on toodud allpoololevas tabelis Tabel 1. Protsessorite parameetrid (X- toetus on olemas; 0- puudub; sulgudes on märgitud protsessori taktsagedus, mille kohta antud number käib). Tabelis on loetletud sellised parameetrid nagu tootmistehnoloogia, tehnilised parameetrid (korpuse- ja pesa tüüp), elektrilised parameetrid (toitepinge ja voolutarve), soojuslikud parameetrid (temperatuur, soojusvõimsus, info temperatuurikaitselülituse kohta), sageduslikud parameetrid (siinisagedus ja sisemine taktsagedus), vahemälu suurus ja siini laius, multimeedial...
Ettekirjutuses sisaldub lisaks kirjeldavale osale ka mitmeid eraldi blokke õiguslikku kui ka faktiliste asjaolude määratlust, kaalumise kirjeldamine. Kaalumisel tuleb arvestada erinevaid huvisid - avalik huvi - adressaadi huvi - kolmandate isikute huvi Kaalumise juures eelistatakse avalikku huvi erahuvidele, kui avalik huvi on ilmselgelt domineeriv. Avalik huvi peab tuginema kehtivale õigusele ja see ei ole alati seotud riigiasutuste tegevusega. Ettekirjutuse resolutsioon keelab või kohustab isikut millekski. Isik, kellele ettekirjutus on tehtud, peab konkreetselt arus saama, mida ta tohib teha ja mida ta peab tegema. Ettekirjutus ei saa olla sõnastatud nii üldsõnaliselt, et see ei saa olla praktiliseks tegevusjuhendiks. Ettekirjus sisaldab endas ka hoiatuse nende tagajärgede suhtes, mis saabuvad siis, kui seda resolutsiooni nõuetakohalselt ei täideta. Nt kui ettekirjutseda peatati mingi loa kehtivus, siis
· kättetoimetamisega (kui avaldust täielikult ei rahuldatud) adressaadile või · kande tegemisega (kui avaldus rahuldatakse täielikult) Kande tegemine kohtulahendi alusel · Mistahes kohtuotsus või määrus, millega tuvastatakse või muudetakse kande aluseks olnud asjaolusid (nt organite otsuste kehtivuse vaidlused, pankrotimäärus, sundlõpetamise määrus), (vt ÄS § 33 lg 11 ja lg 12 ; TsMS § 593 lg 1). · Kohtulahendi resolutsioon peab sisaldama ka juhist, millised kanded tuleb teha. Kande tegemine registripidaja algatusel Registripidaja võib teha kande ametiülesannete korras, kui tal on andmeid registrikannete mittevastavuse kohta tegelikkusele. Eeldab reeglina järelepärimise tegemist ettevõtjale (ÄS § 59 lg 5; § 60; § 61). RKTKo 19.11.2003 otsus nr. 3-2-1-133-03. Kandeavalduse esitamise kohustus · Ettevõtjal on kohustus esitada viivitamata kandeavaldus, kui kande aluseks olevad asjaolud on
Teiseks aluseks kannete tegemisele on tsiviilkohtumenetluse korras tehtud ja äriseadustikus (aga ka muudes seadustes) sätestatud kohtuotsused (nt pankrotiotsus või ühingu sundlõpetamise otsus). Sellisel juhul formuleerib registripidaja ise kohtulahendi alusel kande teksti. Nii kohtuotsus, millega on tuvastatud nõukogu otsuse, mis on juhatuse liikmete valimise aluseks, tühisus; samuti pankrotiotsus või sundlõpetamise otsus, vt ÄS § 33 lg 1.1 ja lg 1.2; TsMS § 593 lg 1. Kohtulahendi resolutsioon peab sisaldama ka juhist, millised kanded tuleb teha. c) Registripidaja omal algatusel Kolmandaks võib algatada kande tegemist registripidaja ise juhul, kui registripidajal on andmeid registrikannete ja faktilise olukorra erinevuse kohta. Sellisel juhul võib registripidaja esitada ettevõtjale selle kohta järelpärimisi. Kui kahe nädala jooksul pärast järelpärimist kande tegemisele või muutmisele vastu ei vaieldud, teeb või parandab registripidaja (kohtunik) kande ise (§ 61)
Koguti allkirju palvekirjale, et Saksa väed saabuksid Eestimaale korda looma, neid koguti baltisakslaste ja eestlase hulgas. Ka neil oli enesemääratlemise loosung- lubati igast õigused ja iseseisvuse kuulutamine. Avalikult ükski Eesti poliitik Saksa poolt ei olud. Aastavahetusnõupidamised Tallinnas. 31.dets „Estonias” otsusustati välja kuulutada läbiajal Eesti iseseisvus, et ära hoida Saksa okupatsiooni. Korrati 1. jaanuar. 7-13 jaanuar võeti vastu resolutsioon, et tuleb kuulutada iseseisvaks vabariigiks. Esseerid ja Eesti Töövabariik. Iseseisva Eesti loosungi tõid avalikuse ette esimesena 1917 septembris Tööerakond. Esseerid tulid 2. jaanuar 1918 välja Eesti Töövabariigi ideega, mis pidanuks kindlustama töörahva võimu jätkumise. Enamlased lükkasid kava tagasi ja viskasid esseerid valitsusest välja. Sammud iseseisvumise suunas: pinnasondeerimine Vene erakondade ja välissaatkondade juures, välisdelegatsioon,
menetluses hinnata taotletava kokkuleppe lubatavust, selgust ja puudutatud isiku õiguslikku huvi sellise kokkuleppe nõudmiseks. Lisaks saab kohus hinnata seda, kas taotletav kokkulepe on mõistlik ega piira liigselt korteriomanike õigusi reaalosa ainukasutusel. (p 17) Seadust täpsustava tingimuse kasutuskorda lisamisest ei või kohus keelduda põhjendusega, et seaduses on üldised reeglid nagunii juba ette nähtud. Kinnisasja kasutuskorda määrava kohtulahendi resolutsioon peab olema üheselt arusaadav ja täidetav ka otsuse ülejäänud tekstita. Kinnistusraamatu kanded peavad olema arusaadavad, ülevaatlikud ja realiseeritavad ega või olla vastuolulised. (p 15) Riigikohtu otsus 3-2-1-81-13, pöörata eelkõige tähelepanu p 17-19 o Asjaolud: Hageja nõudis omandi kasutamise rikkumise kõrvaldamist, et tal antaks võimalus teise korruse sissepääsu abil oma omandit kasutada (koridor oli kaasomandis); kõrvaldama mehhaanilised
) saare lõunaosa, tõotas, et ei võitle vastu Ja majanduslikule ülemvõimule Koreas, kohustus oma väed Mandzuuriast välja viima. Ve-Ja sõda puudutas ka Eestit. Kuulutati välja mobilisatsioon. Kuni 1905. aasta suveni jõuti mobiliseerida umbes 7400 eestlast (+1000, kes algul mobiliseeritud olid +3000 veel korrapäraste nekrutite värbamise tõttu) Ve- Ja sõda halvendas inimeste suhtimist valitsevatesse võimudesse, suurendas rahulolematust Võeti vastu resolutsioon, milles nõuti kodanikuõiguse, parlamendi valimist ja põhiseadust. Keiser lubas laiendada usuvabadust, laiendada omavalitsuste õigusi ja alustada ettevalmistusi PS koostamiseks. Ainult lubaduseks see jäigi, kuna kogu valitsuse tähelepanu oli koondatud sõjale Ja-ga. Haritlasringkondades vohama hakanud rahulolematus, sealt jõudis rahuolematus ka lihtsamate inimesteni. Rev puhkes üsna ootamatult. 1905 jaan esimestel päevadel vallandus streik ühes Peterburi suurimas tööstusev-s Putilovis
EESTI UUSAEG 08.09.2009 Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. Kursuse läbimiseks: Õppekirjandus Retsensioon/essee kirjandusest üks meelepärane raamat. Võib valida ka midagi muud (aga enne öelda). Tähtaeg ca kaks nädalat enne eksamit. Enda mõtteid ka. Suuline eksam Eesti rahvastik ja asustus 18. sajandil Heldur Palli on ajaloolist demograafiat kõige põhjalikumalt uurinud. Andmepõhised hinnangud. Hinnanguline lõpptulemus. 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. Suremus oli paljudes kihelkondades väga kõrge (üle ...
Rahvameeleolude tabamise ja fikseerimise siht. Arutleti kõikvõimalikke probleeme - kirikureformi, kohtureformi, haridusküsimusi. Võeti vastu otsused, millest Maanõukogu hiljem üritas juhinduda. Kõige suuremat tähelepanu pälvis Jüri Vilmsi ettekanne - kui seni oli räägitud autonoomist, siis tema kõnes tuli mõte, et Eestist peaks saama võrdõiguslik osariigiks. See kiideti heaks, vormistati vastav resolutsioon ja Eesti oli saanud endale uue riigipoliitilise eesmärgi. Selleks, et Eesti saaks võrdõiguslikuks osariigiks Venemaa Föderatsoonis, selleks oli vaja muuta Venemaa võrdõiguslikuks Föderatsiooniks. Vallavolikogude valmiste andmete kohta on säilinud väga lünklikult. Paljudes valdades toimus hääletamine ühele ainsele nimele. Linnades tegutsesid parteide organisatsioonid, aga linnade puhul eelistati minna valimistele sotsialistliku blokina ja demokraatliku
Eesti varauusaeg Algus kokkuleppeliselt 1558. Muudatused, toimuvad kiirelt, sündmused toovad kaasa muutused pol ja kult elus. Lõpp kas 1700 ( veeb, Saks väed Riia all, sept Vene väed Riia all) või 1710 , de jure 1721, kui ala on lõplikult Vene võimu all. 1710 pedagoogiliselt sobib. Erinevatel rahvastel erinevad arusaamad rahvusriigist( nt Rootsi , Kalmari unioon 1523; Saksamaa 1517). 1558 algavad suured muutused. 61 aetakse ordu lõplikult laiali. Mõiste Eesti ala. 17 saj Eesti jaot 4 alaks. Nt Saaremaa, osa Ingverimaast. Kalendriga suuri probleeme. Eesti alal nii Juliuse kui ka Gregoriuse kalender ( 1582). 17.saj kalendri vahe 10 päeva, ( 18 saj 11 päeva, 19 saj 12p jne). Tuleb arvestada lugedes erinevate kaasaegsete autorite teoseid. Nt 1629 Altmargi relvarahu Rootsi käsitluses dateeritakse 16.sept, Poola käsitlustes 26.sept. Põhjasõjaga tekib samuti probleeme, 3 erinevar daatumit tekitava...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
