Pikaajaliste kohustuste tasumise tähtaeg on üle aasta. Reeglina on nendeks pikaajalised laenud. Laenude liigitamine pika- ja lühiajalisteks on tinglik, mis tähendab seda, et pikaajalise laenu lühiajaline osa liigitatakse lühiajaliste laenude hulka. Omakapital näitab ettevõtte omanike osaluse suurust ning täiendavalt teenitud kasumit. Omakapitali kirjed on järgmised: 1. Aktsiakapital nimiväärtuses; 2. Erinevad reservid, mis tulenevad seadusest või ettevõtte põhikirjast; 3. Aktsia ülekurss (saab tekkida aktsiate esmasrealiseerimisel, kui nad müüakse üle nimiväärtuse. Seega on ülekurss müügihinna ja nimiväärtuse vahe). Ülekurssi võib kasutada ainult kahjumide katteks kui kõik ülejäänud allikad on ära kasutatud või kasutada seda aktsiate fondi emissjoniks mis tähendab täiendavate aktsiate emiteerimist ilma rahaliste sissemaksetetta; 4
Pikaajaliste kohustuste tasumise tähtaeg on üle aasta. Reeglina on nendeks pikaajalised laenud. Laenude liigitamine pika- ja lühiajalisteks on tinglik, mis tähendab seda, et pikaajalise laenu lühiajaline osa liigitatakse lühiajaliste laenude hulka. Omakapital näitab ettevõtte omanike osaluse suurust ning täiendavalt teenitud kasumit. Omakapitali kirjed on järgmised: 1. Aktsiakapital nimiväärtuses; 2. Erinevad reservid, mis tulenevad seadusest või ettevõtte põhikirjast; 3. Aktsia ülekurss (saab tekkida aktsiate esmasrealiseerimisel, kui nad müüakse üle nimiväärtuse. Seega on ülekurss müügihinna ja nimiväärtuse vahe). Ülekurssi võib kasutada ainult kahjumide katteks kui kõik ülejäänud allikad on ära kasutatud või kasutada seda aktsiate fondi emissjoniks mis tähendab täiendavate aktsiate emiteerimist ilma rahaliste sissemaksetetta; 4
1. Riik ja poliitilised reziimid: 1.1. Riigi põhitunnused: Riik on institutsioonide kogum, mis korraldab mingil kindlal maa-alal valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Varaseimad riiklikud moodustised linnriigid kujunesid välja Lähis-Idas umbes 3500 eKr. Riigi põhitunnused on: - kindel territoorium ja kontroll selle üle (maismaa, riigi piiridesse jäävad veealad, riigi põhialadest eemale jäävad eraldatud alad e enklaavid). - suveräänsus e iseseisvus (võime toimida ilma väliste kitsendusteta). - rahvas (riigi kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud). 1.2. Riigivõimu iseloom: Riike eristatakse riigivõimu iseloomu (poliitilise reziimi) järgi demokraatlikeks (liberaalseteks) riikideks ning diktatuurideks. a) Demokraatlik riik- see on õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda läbi vabade ...
creditta usaldab). Deebettehingute käigus sooritakse makse välismaale/ deebet( ); Kreedittehingute käigus saadakse makse välismaalt/ kreedit( +); Saldo on kontojääk ehk konto ühe poole käive miinus teise poole käive. Maksebilansi osad on: · jooksevkonto, kajastab välismajandus-tegevusest saadavate tulude kujunemist; · kapitalikonto, kus kirjendatakse peamiselt immateriaalse varaga seotud tehingud ; · finantskonto, mis kajastab välisinvesteeringuid; · reservid, mille all näidatakse riigi keskpanga kulla- ja välisvaluuta reservide muutumist. Maksebilansi ülejääk (sufitsiit) -kaupade ja teenuste ekspordist saadavate vahendite, tulude ning ülekannete summa, millele on liidetud välisriikide investeeringud (st raha sissevoog), on suurem kui kaupade ja teenuste impordi väärtuse, välismaale makstud teguritulude ja ülekannete ning välismaale tehtud investeeringute summa (st raha väljavoog)
maksuvõlad Maksu- ja Tolliameti ees käibemaksu, sotsiaalmaksu või mõne muu maksu osas; võlgnevused töötajatele tehtud töö eest; võetud laenud juriidilistelt või füüsilistelt isikutelt. Omakapital (netovara) on raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe. Omakapital võib olla vaba või seotud: seotud omakapital on aktsiakapital aktsiaseltsis, osakapital osaühingus, moodustatud reservid jne.; vaba omakapital on kasum Bilansimuutused Bilanss näitab ettevõtte majanduslikku olukorda teatud kuupäeva seisuga. Ettevõtte igapäevase tegevuse käigus toimuvad majandustehingud. Majandustehing on raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis. Iga majandustehing mõjutab vähemalt kahte bilansikirjet, millega kaasneb bilansi struktuuri muutus või bilansimahu muutus
Ettevõtlus ja väikeettevõtte juhtimine Kordamisküsimused eksamiks - 2009/2010 õppeaasta 1. Ettevõtja mõiste - majanduskirjanduses ja Äriseadustikus. · Ettevõtja on isik, kes kulutab oma aja ja jõu oma ettevõtmisele, võttes enda kanda finants-, psühholoogilise ja sotsiaalse riski, saades tasuks rahulolu saavutatuga ja edu korral ka kasumi. · ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. · isiklik huvi, kasumi motiiv · millegi uue käivitamine, organiseerimine, planeerimine · erinevus kapitali andja funktsioonist · initsiatiivi ülesnäitamine · riski, vastutuse võtmine ÄS: Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. 2. Ettevõtja ja omanik-juht. Omanik-juht (owner-manager) - iseloomulik elustiiliettevõttele, juhib ja korraldab ettevõtte igapäevast tegevust, kuid ei ole...
Lühiajalised kohustused kokku Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused Konverteeritavad võlakohustused Kokku Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku Omakapital Vähemusosalus1 Emaettevõtja aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital2 Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses3 Ülekurss Oma osad või aktsiad (miinus) Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) Omakapital kokku Passiva (kohustused ja omakapital) kokku. 34 Lisa 2 Bilansikirjete selgitus. Bilansikirje Kirje sisu Arvestuspõhimõte Viide juhendile AKTIVA Käibevara
Kohustused liigitatakse lühi- ja pikaajalisteks kohustusteks lühiajalised tuleb tasuda tavaliselt käibevarade arvelt 1a jooksul. Pikaajalised kohustused tasutakse pikema perioodi jooksul, mis on üle 1 aasta. Pikaajaliste kohustuste lühiajalist osa kajastatakse lühiajalise kohustusena. Omakapital näitab ettevõtte aktsionäride osaluse suurust. Omakapitali kirjeteks on aktsiakapital nominaalväärtuses, aruande perioodi kasum kahjum, eelmiste perioodide kasum kahjum, erinevad reservid, aktsiate emisiooni kasum, tagasiostetud oma aktsiad. Kasumiauanne on põhiaruanne mis kajastab ettevõtte tulusid ja kulusid ning nende vahet kasumit või kahjumit mingi perioodi vältel. Tulude ja kulude arvestus algab majandusperioodi algusest ning sõltuvalt selle perioodilisesest lisatakse iga järgnev periood eelnevatele. Tulud on aruande perioodi sissetulekud, mille tekkimisega kaasneb varade väärtuse suurenemine või
(Tomson 1999: 47) Ühistute asutamine kujunes massiliseks, neid asutati igas külas ja nad kujunesid omavahel tõelisteks konkurentideks, mis kokkuvõttes kahjustas maaelu. (Leetsar 1999:28) 10 Aastatel 1922-1929 ületasid riigi tulud kogu aeg kulusid. Nende aastatega jäi riigil 19,4 miljardit krooni üle ehk siis Eesti riigil olid kogutud korralikud reservid. (Tomson 1999:53) 1919. aastal loodud Eesti Pank töötas algselt hoiu-, laenu-, emissioonipangana (raha ja väärtpaberite ringlusse laskmise pangana), ilma kullaklauslita (valuuta väärtus ei olnud tagatud kullas), mis tähendas, et vajadusel oli võimalik raha juurde trükkida. 1924. aastaks oli Eesti Pank välja laenanud üle oma tegelike võimaluste (üle 6 miljardi marga) ja krediitide tagasisaamine osutus raskeks. Et aga
kümotrüpsiin). Nende toimel tekivad soolesidaldises 2-6 aminohappega peptiidahelad ning vabad aminohapped. Viimased imenduvad aktiivselt ja eriti kiiresti limaskesta rakkudesse. RASVADE SEEDIMINE Lipaasideks on lipaas ja fosdolipaas. Kõhunäärmenõre lipaas lõhustab triglütseriidid monoglütseriidideks ja vabadeks rasvhapeteks- fosfolipaas lõhustab fosfolipiide. Talletamine süsivesikud ja valfus ladestuvad pöörduvalt ainult vähesel määral. Lühiajaliselt kasutuses olevad valgu reservid moodustavad vadi 45 gr, glükogeeni reservid 300- 400 gr. Suuremad energiavarud on olemas ainutl rasvadepoode kujul. TOITUMISSOOVITUSED: ·Soovitused tervislikuks toitumiseks on läbi teinud mitmeid liialdusi ·Soovitusi mõjutavad tootjate ärihuvid ja neid toetavad reklaamikampaaniad ·Nii on olnud kümnendite kaupa märksõnadeks 70ndatel kalorid 80ndatel lipiidid 90ndatel mineraalained 95ndatel antioksüdandid 2000ndatel oomega-3 rasvhapped
ainulaadsed. Vaata suuri puud, mis kuuluvad Laureli perekonda: Ocotea foetens, Laurus Azorica, Persea indica, Apollonias barbujana ja teised, nagu Clethra arborea või Juniperus cedrus. Allpool võid leida põõsaid ja teisi väiksemaid Laurissilva taimi, kus pulbitseb lindude elu. Seal on (Columba trocaz), tüüpiline Laurissilva metsa ja Madeira rahvuspargi sümbol. Tule ja avasta elav reliikvia, tõeline laboratoorium botaanikutele ja taimesõpradele! Looduse reservid Paljud alad, mis on kaitstud maal ja merel on kõige tähtsamad Madeira looduse tagavarad. Madeira saartel on suurepärane ökoturism. Madeira looduspark on asutatud 1982.aastal. See on kaitstud kultuuripärand, mis kujutab endast klassifitseeritud biovarusid, kus me leiame erakordse floora ja fauna. Madeira looduspark omab 2/3 kogu teritooriumist, mis on looduse reservid ja kaitstud maa- alad. Dessertsaarte looduse
pankadelt laenatud summasid. Omakapital on raamatupidamiskohustuslase vara, millest on maha arvatud kõik tema kohustused. VARAD=kohustused+oma-kapital VARAD-KOHUSTUSED=OMA-KAPITAL Omakapital on pikk nimekiri headest asjadest ettevõtte osakapital (omanike sissemaksud osakapitaliks), eelmiste perioodide (aastate) kasumid (no muidugi kahjumid ka, aga kes seda ikka armastab), käesoleva majandusaasta kasumid (kahjumid), reservid (ohh, mis need veel on, kuulen kilkeid need on sinu firma kasumist kõrvalepandud rahad kas põhikirjaliselt nõutud osas või ka näiteks suuremaks tulevikuliseks väljaminekuks külmutatud summad, mida muuks otstarbeks ei kasutata) Eesti hea raamatupidamistava rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse Raamatupidamise seadusega ning mida täiendavad väljaantavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid.
Raha ja pangandus Raha Barter Raha konkreetsed funktsioonid Raha abstraktsed funktsioonid Maksevahend Vahetusvahend Ringlusvahend Väärtuse mõõt Akumulatsiooni vahend Raha liigid Raha unikaalsus 30 Kaupraha Sümbolraha Seaduslik maksevahend Greshami seadus Emissioonitulu Raha agregaadid M1 M2 Deposiitraha Kommertspangad Osalise reserviga pangandus Raha loomine kommertspankade poolt Kohustuslik reservimäär Kohustuslikud reservid Lisareservid Raha lihtne multiplikaator Raha tegelik multiplikaator 16. Avalik sektor. Fiskaalpoliitika Fiskaalpoliitika Avaliku sektori kulutused Keyneslik fiskaalpoliitika Neoklassikaline fiskaalpoliitika Automaatne fiskaalpoliitika Automaatsed stabilisaatorid Situatsioonikohane e diskreetne fiskaalpoliitika 31 Laiendav e ekspansiivne fiskaalpoliitika Kitsendav e range fiskaalpoliitika Ettevõtte tulumaks Üksikisiku tulumaks
Metabolism ajus 15. Aktiivse ja passiivse lihase metabolism 16. Triatsüülglütseroolide süntees ja lagundamine rasvkoe rakkudes. Glükoosi funktsioon rasvkoes 17. Maks kui metabolismi tsentraalne organ. Glükoosi homeostaasi tagamine, lipiidide metabolismi regulatsioon. Metaboolsed kütused, mida kasutatakse maksas 18. Insuliini, glükagooni ja epinefriini toime Vere glükoositaseme kontroll insuliini ja glükagooni poolt 19. Metaboolse kütuse reservid inimese organismis 20. Näljaga kaasnevad metaboolsed muutused. Adaptatsioon pikaajalise nälja korral, muutused metabolismis ajus ja valkude lagundamisel 21. Diabetis mellitus: insuliini puudumine NUKLEOTIIDIDE BIOSÜNTEES 1. Loetlege nukleotiidide põhilised biokeemilised funktsioonid. DNA ja RNA eellasmolekulid, keemilise energia kandjad (ATP, GTP), makroergiliste ühendite koostises, koensüümide koosseisus, sekundaarsed virgatsmolekulid, aktiveeritud vaheühendid.
-ga. laenud. Eluaseme laenu kasut: 1)maja korteri ostm.; müügikasum); aruandeperioodi kasum/kahjum; eelmiste väiksem tulu, väiksem risk Võlausaldaja võib hoida 2)maa ostmiseks; 3)maja, korteri kap. remondiks; peri. kasum/kahjum; üldine pangandusreserv; ümber- pantkirju oma käes või müüa need järelturul teistele 4)elamispinna ostu-müügi vahe katmiseks. Silla krediit hindamiste reserv; muud reservid. Panga omavahendid subjektidele. Standartsete tingimustega võla-kirjadest (Bridge Loan)- eluaseme vahetus ühest elupaigast teise. Omanike poolt panka invest. raha. Omakapital kajastab mood. fonde, mille tagatisel emiteeritakse ja müüakse Kinnisvara lenu tähtaeg 10..20..30 aastat, tagatakse pangaomanike vastutust hoiustajate ees. 1)Esmased pikaajlisi fondi aktsiaid
7. mai Saksa allveelaev uputas suure Inglise läbi ning liikusif laial rindel mitukümmend reisilaeva Lusitania -> sakslastele sai osaks kilomeetrit edasi, tekitades vastasele suuri ülemaailmne hukkamõist, kuigi väitsid, et laeva kaotusi pardal olevat veetud IMle sõjavarustust Rünnak pidurdus Vene vägedel puudusid reservid, sakslastele tulid appi liitlased 1916 sügis Jüüti merelahing 1916 Rumeenia asutus Antandi poolel sõtta Saksa laevastik sattus Taani ranniku lähedal Kolmikliidu riigid purustasid Rumeenia armee Inglise laevastiku varitsusele kiiresti ja VMl tuli oma rinnet liitlaste Sakslased vabanesid inglaste haardest ja naasid abistamiseks veelgi pikendada
Raha otsustati käiku lasta 100% tagatisega, mis ei ole tegelikkuses võimalik aga nii läks. Mai 92 ülemkogu võttis vastu 3 seadust- raha seadused. Kõigi nende kolme seaduse peale hääletas ainult üks inimene vastu. Seadused said tehtud konsulteerimata IMFga, millest tekkis skandaal- eestlased pakkusid välja teha fikseeritud kursiga rahareformi (tagatakse kullareservidega)- sellel on palju riske, kui seda valesti teha, siis kaotatakse kõik reservid, asja võti oli kurss. Raha seoti saksa margaga. 25.mai Washingtoni reisi üksi Siim Kallasel, sest raha oli vähe. Eesti Liitus IMFiga. Seal öeldi, et nii ei saa rahareformi teha. Seal öeldi, et kui see rahareformi süsteem vastu peab, siis on tehtud kõige parem rahareform. 17. juuni kuulutati välja et 8 eesti krooni saab olema 1 saksa mark. 10 rubla = 1 kroon. Kokku korjatud rublad ummistasid garaaze.
maksuvõlad Maksu- ja Tolliameti ees käibemaksu, sotsiaalmaksu või mõne muu maksu osas; võlgnevused töötajatele tehtud töö eest; võetud laenud juriidilistelt või füüsilistelt isikutelt. Omakapital (netovara) on raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe. Omakapital võib olla vaba või seotud: seotud omakapital on aktsiakapital aktsiaseltsis, osakapital osaühingus, moodustatud reservid jne.; vaba omakapital on kasum Bilansimuutused Bilanss näitab ettevõtte majanduslikku olukorda teatud kuupäeva seisuga. Ettevõtte igapäevase tegevuse käigus toimuvad majandustehingud. Majandustehing on raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis. Iga majandustehing mõjutab vähemalt kahte bilansikirjet, millega kaasneb bilansi struktuuri muutus või bilansimahu muutus
inflatsiooni aeglustumine Ekspansiivne (laiendav) rahapoliitika tähendab raha pakkumise suhtelist suurendamist võrreldes SKP kasvuga. intressimäärade alanemine Tagajärjeks on investeeringute suurenemine, kogunõudluse suurenemine, reaalse SKP suurenemine Rahapoliitika vahendid (instrumendid) Rahapoliitika enamlevinud vahendid on: Avaturuoperatsioonid Laenu ja hoiuse püsivõimalused ehk diskontomäär Pankade kohustuslikud reservid keskpangas. Avaturuoperatsioonid Avaturuoperatsioone sooritades müüb või ostab keskpank teatud väärtpabereid eesmärgil mõjutada kommertspankade reserve (arved keskpangas), rahamassi ja intressitaset Väärtpabereid pankadelt kokku ostes suurendab keskpank nende eest makstes pankade reserve ja seega rahamassi. Väärtpaberite müüki paiskamine vähendab rahahulka. Näiteid USA keskpanga hiigelmahukas võlakirjade ostuprogramm, mida kutsutakse ka
Kommertspangad on vahelülid nende vahel, kes soovivad oma säästusid välja laenata ja kes soovivad neid säästusid kasutada. Kommertspanga bilanss näeb välja järgmine: 35 PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 Varad Kohustused Reservid Nõudmiseni hoiused Laenud Tähtajalised hoiused Väärtpaberid Säästuhoiused Reaalvarad Omakapital Joonis 15. Kommertspanga bilanss Seega on kommertspankade ülesandeks suunata finantsvahendid nende vahendite pakkujatelt nende vahendite soovijatele
· Ettemaksed · Maksuvõlad · Varud · Võlad töövõtjatele Pikaajalised kohustused PÕHIVARA OMAKAPITAL · Finantsinvesteeringud · Aktsia- ehk osakapital · Kinnisvarainvesteeringud · Ülekurss · Materiaalne põhivara · (Oma osad või aktsiad) · Immateriaalne põhivara · Reservid · Kasum (kahjum) 3.1.1 Muutused bilansis Majandustehing on sündmus, mis vastab üheaegselt kahele tingimusele: - tehing mõjutab ettevõtte finantsseisundit; - tehingut on võimalik rahalises väärtuses usaldusväärselt kajastada. Iga majandustehing muudab bilansi struktuuri või bilansi struktuuri ja bilansimahtu. Esineb neli põhilist bilansimuutuste varianti. I Aktiva - Passiva suurenemine Majandustehing mõjutab mõlemat bilansipoolt
2) Antioksüdantide tarbimine 3) Probiootiliste bakterite lisatarbimine (biotooted) 4) Mitokondrite talitlusefektiivsuse tõstmine (vitamiin Q) 5) Kehaosade vahetamine REK: 1) Vananemise ilmingud (4 erinevat) 2) Kirjeldage kahte muutust, mis toimub inimese luustikuga vananedes 3) Millised muutused toimuvad südameveresoonkonnas 4) Võrrelge rauka ja imikut (2 sarnasust ja erinevusi) SURM Organismi elutegevuse pöördumatu lakkamine Etapid: I Agoonia Seisund kus kõik reservid mobiliseeritakse elutegevuse jätkamiseks- kramplik hingamine, teadvushäired, südamearütmia, sulguv lihaste lõtvumine, kopsuturse, krambid a)organism tuleb seisundist ise välja- nt. läbi tasandi mürgituse korral b) kliiniline surm- puudub hingamine, südametegevus, teadvus, kuid rakud on eluvõimelised. Kliinilise surma kestus sõltub välisteguritest (~5 min) * väheneb ülekuumenemisel * pikeneb alajahtumisel Kõige tundlikumad on ajukoore rakud
pärinevaid kahjulikke aineid (mürgid, ravimid). Keerukas talitlus ja varmas reageerimine mitmesugustele haigust tekitavatele faktoritele muudab maksa haigestumise sagedaseks ja sümptomatoloogia kirjuks. Maksakude ja talitlust kahjustavad mitmed hepatotroopsed ained (viirused, mürgid) ja toitumisega seotud tegurid (valguvaegus, alkohol). Maksal on väga hea regeneratsioonivõime ja suured füsioloogilised reservid. Maks on eluliste talitluste kandja, tema operatiivsel eemaldamisel ei ela katseloom ainsatki päeva. 29. Ägeda kopsupõletiku komplikatsioonid- PNEUMOONIA Pneumoonia (pneumonia) e. kopsupõletik kopsukoe põletik, mille tekitajaks võivad olla bakterid, viirused, seened. Haigusteket soodustavaks faktoriteks on külmetamine, traumad, närvivapustus jne. kõik , mis langetab organismi vastupanu. Kopsupõletik võib olla 1. Primaarne 2. Sekundaarne
MAJANDUSTEOORIA Eksam enne jõule v jaanuari alguses (Liivi tn, u 1h arvutis). Economics (N. Greogory Mankw) Kes on pildil ? Adam Smith-Nähtamatu käsi, 18. saj lõpp, Rahvaste rikkuste põhjus, šoti, industaliseerimine Inglismaal. Maj ei pea juhtima, ettevõtete, inimeste ja riigi huvi paneb turumaj tööle. Karl Max-revolutsiooni organiseerija Alfred Marshall- 1 ökonoomia õpiku autor 1870. Sealt tuleb palju termineid, mida me praegu kasutamine. Elas Londoni suurema ajast. John Meynard Kaynes-Inglise majandusteadlane, A. Marshall vastand. Maj isendaga hakkama enam ei saanud (liiga keeruliseks muutus). Milline on riigi sekkumine ? 80ndad majanduse peenhäälestamine. Suur tööpuudus-mida riik peaks tegema ? Suure vabaturumajanduse väiksem regulatsioon. Tekkisid vastuolud. Võtke laenu, tehke investeeringuid, siis hakkab maj käima. Friedrich Hayek- riigi liigne sekkumine, Kaynes ja Hayek enamvähem samal ajal tegut...
SISUKORD Definitsioon, valem, rakendamisega seotud oluline Nt mpv definitsioon, arvutusvalem ja tõlgendamine+kuidas kasutatakse 1 1) FINANTSJUHTIMISE EESMÄRK JA ÜLESANDED. VÄÄRTUSKONSEPTSIOON. VÄÄRTPABERID Finantsjuhi eesmärk on leida uudseid meetodeid probleemide lahendamiseks ja kasutada seejärel nende meetodite rakendamiseks oma muutuste läbiviimise oskusi. Ettevõtte majanduslik eesmärk: ettevõtte väärtuse maksimeerimine (sellise kapitalistruktuuri kujundamine). Esmalt makstakse kohustused. Laenude kasutamise tulemusena tekib finantsvõimendus ja saab suurendada ettevõtte väärtust. • Juhtimiseesmärk: maksimeerida ettevõtte omanike heaolu (rikkust) => maksimeerida aktsia hind • Aktsia hind = Kõigi tulevaste dividendide nüüdisväärtus diskonteerituna nõutava tulumääraga Finantsjuhtimine on kapitali ehk rahaliste ressursside juhtimine. Hõlmab ettevõtte raha...
tuhande inimese võrra ehk ca 12%). Majanduse kiire kasvu ajal langes tööpuudus 4%-ni ning palga kasv oli väga kiire. Majanduskriisi ajal hakati palku vähendama ja koondamiste tõttu tõusis tööpuudus 2010. aasta alguseks 19%-ni. Seejärel on hakanud olukord tasapisi paranema. Eesti valitsused on üldiselt ajanud tasakaalustatud poliitikat, mistõttu riigieelarve on olnud enam-vähem tasakaalus või ülejäägis. Just ülejääkidest kogunenud reservid võimaldasid Eesti valitsusel ka majanduskriisi ajal laenuvõtmist vältida, mistõttu Eesti valitsuse võlakoorem on Euroopa madalaimate seas: üksnes 7,2% SKP-st. Majanduslanguse ajal 2009. aastal oli valitsus sunnitud puudujäägi piiramiseks tõstma makse ja vähendama kulutusi. Selle tulemusena oli eelarve puudujääk muu Euroopa taustal väga tagasihoidlik, üksnes 1,7% SKP-st. . Esialgsetel andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2012. aasta IV kvartalis varasema
1. Mis on võistupakkumine. Pakkumissüsteemi põhiprintsiibid Mitmel töövõtjal palutakse teha pakkumused projekti kogusummale, võttes aluseks tellija poolt koostatud töömahtude loendid. Eduka töövõtja pakkumus saab aluseks projekti finantsjuhtimisele: seega üks dokument (töömahtude loend) on aluseks nii töövõtja valikul, hinna määramisel kui lepingu juhtimisel. Selline lepingutüüp annab tõenäoselt madalaima hinna, kuigi pole õige lugeda seda moodust parimaks, sest ka tema pole vaba puudustest. Siiski on see lepingutüüp koos töömahtude loendiga dokumendiks, mis annab enamiku andmeid maksumusanalüüsiks ja muidugi tagab kontrolli pakkumuste üle. Pakkumissüsteemi põhiprintsiibid: - kõigile pakkujatele võrdsed algandmed - õiglane konkurents (ilma hinna kokkulepeteta) Võistupakkumise korraldab tellija või tema poolt volitatud juriidiline isik. Tellija huvides on, et pretendentide arv ei oleks liiga väike, sest siis ei tule välja madalam pakku...
kuni Talvesõja lõpuni. Seetõttu jäi Soomel väga vajalik välisabi saamata. Neis tingimustes kujunes soomlaste põhiprobleemiks maapiiride kaitsmine. Jõudude vahekorra tõttu oli seegi ülejõukäiv. Elavjõult ületasid Nõukogude relvajõud soomlasi umbes neli korda, suurtükiväe osas umbes 7-8 korda. Lennuväes oli vahekord üks kümne vastu, kuna soomusvägede osas polnud vahekord üldsegi võrreldav. Nõukogude väejuhatusel olid varuks 170 miljoni elanikuga suurriigi tohutud reservid 4 miljoni elanikuga väikese Soome vastu. Soomlastele läks appi palju eestlasi. Kuna talv oli väga külm ja Soome laht üleni kinni külmunud, võidi laht ületada suuskadel. Nõukogude väejuhatuse arvestuste kohaselt pidi Soome vallutatama paari nädalaga. Sellest lähtudes tehti väekoondistele ülesandeks liikuda juba esimesel lahingupäeval kogu rinde ulatuses 20-25 kilomeetrit edasi. Väejuhatuse optimismi jagas nähtavasti ka Nõukogude valitsus, kes veel enne
amüloos - vees lahustuv tärklis - tselluloos (beeta - D - glükoosidest) *Loomne varuaine: Glükogeen alpha - D - glükoosidest Funktsioonid: 1. Energeetiline funktsioon. Erinevalt rasvadest on glükoos ja glükogeen kasutatavad mitte üksnes aeroobsetes tingimustes, lihase hapnikuga küllaldase varustatuse korral, vaid ka anaeroobselt, hapniku defitsiidi oludes. Teiseks glükogeeni näol paiknevad olulised süsivesikute reservid otseslt lihasrakus, mistütu nende kasutamist energiaallikana on võimalik vastavalt vajadusele kiiresti intensiivistada või pidurdada. Peamine alternatiivne "kütus" - rasvad - paikneb aga valdavalt lihasrakust (lihasest) kauhel ning selle kättesaadavus ja kasutatavus töötavates lihastes on seetõttu suhteliselt piiratud. Kokkuvõttes siis süsivesikud, eelkõige glükoos, on ühelt poolt vahetuks energiaallikaks, teisalt moodustavad nad aga
Haritlaste palku tuleval aastal ei tõsteta 10.12.2008 Postimees Täna toimunud TALO ja vabariigi valitsuse vahelised tuleva aasta palga alammäära läbirääkimised lõppesid konstateeringuga, et kõrghariduse, teaduse ja kultuurivaldkonna töötajate palka tuleval aastal ei tõsteta. Erandina leidis valitsus võimaluse tõsta üldharidus ja kutsekoolide pedagoogide ametjärkude palga alammäära, teatas TALO. Hinnates pedagoogide suhtes üles näidatud head tahet positiivseks, avaldas delegatsiooni juht Ago Tuuling siiski arvamust, et sellise otsusega vastandati haritlaste õigustatud ootused ning toimiti läbirääkimiste üldise põhimõtte vastu, mille kohaselt hariduse ja kultuuri palgakasvikud on võrdsed. Delegatsiooni juht jätkas, et mõistab majandussurutisest tulenevaid raskusi, kuid ei saa kuidagi nõustuda, et valitsus ja tööandjad loodavad majanduse madalseisust välja tuua vaid massiliste koondamistega ning palga külmutamisega. «Ka kokkuh...
1. pikaajalised finantsinvesteeringud 2. kinnisvara investeeringud 3. materiaalne põhivara (maa, ehitised, masinad, seadmed, tööriistad, inventar) 4. immateriaalne põhivara (ainetu vara) patendid, kaubamärgid, litsentsid. PASSIVA: kohustused ja omakapital koosneb: – lühiajalised kohustused (kuni 1. aasta pikkused kohustused) - pikaajalised kohustused (pikaajalised pangalaenud) üle 1. aasta tähtaeg - omakapital (aktsiakapital, osakapital) – reservid – vaba omakapital( eelmiste perioodide jaotamata kasum ja aruande perioodi kasum/kahjum) BILANSISKEEM: Raamatupidamise seaduse lisast: bilansiskeem, kasumi aruande skeem. Paberi peal on olemas. BILANSS: AKTIVA PASSIVA Käibevara: Lühiajalised kohustused: Pangakontol 70000 Lühiajalised pangalaenud 15500
lahenduseks 'puhta kivisöe' tehnoloogiad, mis toovad kivisöest energia tootmisel kaasa tunduvalt madalama õhusaaste. Kokkuvõte 'puhtamast' energiast + Maailma suurimad majandused Hiina ja USA kivisöe suurimad tarbijad + Olemasolev infrastruktuur kivisöest elektri tootmiseks - 55 - + Väga tugev kivisöe tarbimise kasv Hiinas + Maailma suurriikidel korralikud kivisöe reservid + Kivisöe heitgaaside kahjulikkus ning 'roheliste' surve puhtamat energiat kasutada - Iga uue tehnoloogia juurutamine võtab aega. Esialgu kallim hind Tuuleenergia Tuuleenergia on puhta energia sektor, mis on nautimas nii üldsuse kui ka poliitikute tuge, mis on investoritele väga julgustavaks märgiks. Ka tuuleenergia puhul näeme võimalusi eelkõige turu suurimas ning tugevaimas tegijas. Seega vaatame eelkõige sektori absoluutse tipu Taani börsil noteeritud Vestase poole
pirnid) ühe kauba hinna tõus suurendab teise kauba nõudlust. Avaliku sektori ( riigi) poolt pakutav kaup on avaliku sektori poolt pakutavad kaubad, mis sisaldavad nii ühiskondlikke kaupu kui ka neid, mis pole ühiskondlikud kaubad. Näiteks arenenud riikides pakub avalik sektor rahvuslikku julgeolekut, mis on ühiskondlik kaup ja postiteenuseid, mis seda pole. Avaliku sektori kulutused on avaliku sektori kulutused kaupade ja teenuste ostmiseks. Baasraha on sularaha ning kommertspankade reservid keskpangas. Bartertehing on tehing, mille korral vahetatakse hüviseid omavahel. Bilanss on raamatupidamisaruanne, mille ühel poolel on kõik varad ( aktiva) ja teisel poolel on kõik kohustused ja omakapital ( passiva). Ceteris paribus on majandusanalüüsis kasutatav eeldus, et kõik muutujad on konstantsed. Devalveerimine on valuuta odavnemine fikseeritud kursi tingimustes, mis alandab kodumaise valuuta väärtust suhtena teiste valuutade väärtustesse.
teinekord iseenesest objektiivselt tähtsusetud esemed või faktid, kui neil on konkreetse inimese jaoks eriline tähendus. Meeleolu kujundavad veel kaasinimesed, loodus ilmastiku laad, kunstiteosed. Ärevus emotsionaalne seisund, millele on iseloomulik ootuse ja ebamäärasuse elamused ja abitus- ning hirmutunne. Stress on normaalse organismi normaalne, vajalik reaktsioon, et kohandada organismi muutusteks välis- ja sisekeskkonnas, et mobiliseerida nii psüühilised kui füüsilised reservid. Stressi põhjustajaks ehk stressoriks võivad olla raske kehaline 39 pingutus, trauma, hapnikuvaegus, agressioon, pikemaaegne psüühiline pinge, isolatsioon, motiivide konflikt, ajadefitsiit, mitmesugused muud emotsiogeensed tegurid. Stressireaktsioon areneb protsessina, milles võib eristada mitut staadiumi: (1) häire- e sokistaadium organismi on tunginud vaenlane (nt gripiviirus) või
iseenesest objektiivselt tähtsusetud esemed või faktid, kui neil on konkreetse inimese jaoks eriline tähendus. Meeleolu kujundavad veel kaasinimesed, loodus ilmastiku laad, kunstiteosed. Ärevus emotsionaalne seisund, millele on iseloomulik ootuse ja ebamäärasuse elamused ja abitus- ning hirmutunne. Stress on normaalse organismi normaalne, vajalik reaktsioon, et kohandada organismi muutusteks välis- ja sisekeskkonnas, et mobiliseerida nii psüühilised kui füüsilised reservid. Stressi põhjustajaks ehk stressoriks võivad olla raske kehaline pingutus, trauma, hapnikuvaegus, agressioon, pikemaaegne psüühiline pinge, isolatsioon, motiivide konflikt, ajadefitsiit, mitmesugused muud emotsiogeensed tegurid. Stressireaktsioon areneb protsessina, milles võib eristada mitut staadiumi: (1) häire- e sokistaadium organismi on tunginud vaenlane (nt gripiviirus) või ohustatakse inimese põhivajadusi (rünne elule ja
Rahapoliitika eesmärgid 1) majanduse pidev, ühtlane kasv 2) hindade stabiilsus 3) kõrge tööhõive 4) maksebilansi tasakaal jt ülesanded. Kuna ülaltoodud eesmärgid pole korraga saavutatavad, siis rõhutatakse eesmärgina ühte neist. Rahapoliitika eesmärkide saavutamiseks reguleerib keskpank raha pakkumist, mis avaldab mõju intressimääradele ja valuutakurssidele. Keskpanga vahendid rahapoliitika mõjutamiseks · pankade kohustuslikud reservid keskpangas · laenu ja hoiuse püsivõimalused · avaturuoperatsioonid KOHUSTUSLIK RESERV JA TEMA FUNKTSIOONID!!! Kohustuslik reserv on pankade kohustus hoida keskpangas teatud osa oma klientidelt vastu võetud hoiustest. Eestis on kohustuslik reserv 13% igast sajast kroonist, mis on panka hoiustatud või mille pank on oma klientidelt muul viisil kaasanud. Rahvusvahelises võrdluses väga range nõue.
Selliste tegurite tulevast arengut prognoosides tuleb arvestada, et nad kujunevad tavaliselt uhiskondlikus (poliitilises) protsessis, milles juht (otsustaja) peaks ennast nägema kohaneja kõrval ka osalisena. Väliskeskkonna kõrgematel juhtimistasanditel kujundatavate tingimuste koordineerimises, tasakaalustamises ja mõjukuse suurendamises peituvad majanduse arengu kiirendamise suured reservid. · Osade tegevuse tingimuste kujundamisel tuleb aga juhil (otsustajal) suhelda aktiivset koostööpartneritega (toodete ja teenuste hinnad ning kvaliteedinõuded, tarnetähtajad jms lepingutingimused). Lepingu sõlmimise järel on need juhitamatud tingimused, mida tuleb järgida. Nende kujundamisel langeb juhile (otsustajale) suur vastutus oma turupositsiooni parimaks realiseerimiseks võimaluste ja argumentide leidmisel. 7.Selgitage majanduse ja uhiskonna
EUROOPA LIIDU ALUSED JA INSTITUTSIOONID Loengukonspekt Euroakadeemia rakenduskõrgharidusõppele (autor Juhan Värk, PhD) I loengupaar ----------------- Sissejuhatus ainesse. Euroopa Ühenduse ja Euroopa Liidu teke. Euroopa Liit kui seadusandlik ühendus. Euroopa Liidu õigusaktid. 1. mail 2004. aastal sai Eestist Euroopa Liidu täieõiguslik liige. Seega jõudis Eestile juriidiliselt lõpule palju aastaid väldanud integreerumisprotsess riigiülesesse ühtsesse Euroopasse. Tolle kõiki eestimaalasi puudutava sündmuse puhul on loomulikult oluline teada ka selle riigiülese ning tänaseks 27 Euroopa riiki hõlmava poliitilis-majandusliku ühenduse teket, arenguid, põhilisi toimemehanisme ja institutsioone ning vastavaid õiguslikke aluseid. Kõike seda käsitlebki õppeaine nimega "Euroopa Liidu alused ja institutsioonid". Aastatega on sa...
Lõpetamata toodang Pangalaenud Valmistoodang Muud pikaajalised võlad Omakapital Ostetud kaubad müügiks Ettemaksed hankijatele Aktsiakapital nominaalväärtuses Põhivara Aažio Annetatud kapital Pikaajalised finantsinvesteeringud Ümberhindluse reserv Tütarettevõtete aktsiad või osakud Reservid Muud aktsiad, osakud ja võlatähed Eelmiste perioodide jaotamata kasum Mitmesugused pikaajalised nõuded Aruandeaasta kasum “-”Omaaktsiad Materiaalne põhivara Soetusmaksumuses Maa ja ehitised Masinad ja seadmed Soetusmaksumuses “-” Akumuleeritud põhivara kulum Lõpetamata ehitus Ettemaksed materiaalse põhivara eest Immateriaalne põhivara Arenguväljaminekud Ostetud kontsessioonid, litsentsid jms.
· Ärevus(emotsionaalne seisund, millele on iseloomulik ootuse ja ebamäärasuse elamused ja abitus- ning hirmutunn) · Stress (pingeseisund , mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel) Stress on normaalse organismi normaalne, vajalik reaktsioon, et kohandada organismi muutusteks välis- ja sisekeskkonnas, et mobiliseerida nii psüühilised kui füüsilised reservid. Stressireaktsioon areneb protsessina, milles võib eristada mitut staadiumi: 1)häire- e sokistaadium organismi on tunginud vaenlane või ohustatakse inimese põhivajadusi 2)vastupanustaadium koondatakse organismi kaitsejõud, tähelepanu kontsenreerub, vererõhk ja kehatemperatuur tõusevad, vere suhkrusisaldus ja kloriidisisaldus suurenevad jne; 3)kurnatusstaadium, mida iseloomustab stressitaluvuspiiri ületamine ja organismi
Psühholoogia- õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika- väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Aju tegevuse tulemus, funktsioon. Ka hingeelu, hingelaad, isikupärased hingeelulised nähtused. Psüühiline tegelikkusepeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritaajate mõjumisel meeleorganeile. Välismõjurid- helivõnkumine, elektromagneetilised lained (nähtav valgus), füüsilis-mehaaniline surve, molekulid õhu koostisosana jne. Erutus kantakse edasi närvikeskustesse- peaajusse ja selle koorde, kus tekivad teadvustatud kujundid, infi nendest vahendavad psüühilised esindused ehk representatsioonid. Psüühiline tegevus on infotöötlus, mis loob maailma mudeli selle subjektiivses vormis. Subjektiivselt väljendub psüühika inimese aistingute, tajude, kujutluste, mõtete jne vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses, kõnes, miimikas jne. Teadvuse kolma aspekti Ned Blocki järgi: 1. fenomeniline teadvus (st v...
veel 2000 mereväelast, aga suuremas osas ilma suurtükkideta (531. ja 532. mereväe suurtükipataljon). Mereväelased olid jagatud kas muude suuremate üksuste juurde või koondatud korvetikapten Kurt Schulzi juhitavasse võitlusgruppi (BA MA, RH III/318, 319; BA MA, RM 45-I/79; BA MA, RM 45-I/247). Diviisiülem uute lisajõudude toomisega arvestada ei saanud ning saarte kaitseks paigutati igale saarele üks pataljon. Reservid jäid Saaremaale. Hiiumaa kaitsele jäi 23. diviisi füsiljeepataljon koos kahe suurtükipatarei ja väiksemate abijõududega. Muhumaa kaitsele määrati 68. füsiljeerügemendi staap koos juurde antud 67. rügemendi kompaniidega, väiksemate pioneeri- ja muude üksustega major Melzeri juhtimisel. Saaremaa kaitsele oli määratud 67. grenaderirügement koos juurde antud üksustega ooberst Jonas Graf zu Eulenburgi juhtimisel. Saksa väejuhatusele oli ka selge, et saarte pikemaajaliseks kaitseks
muututda kopsude ventilatsioon ja väljahingatava õhu hingamisgaaside fraktsioonid, mitte aga nende hulgad. Juhul, kui ainevahetuse tase ei muutu, on korrutis VA * FACO2 = const. See tähendab, et ainevahetusele mittevastava kopsude ventilatsiooni tõusuga kaasub CO2 fraktsiooni langus ja vastupidi. (vt. veel valemeid lk 85, 86) Kopsude mahud ja mahtuvused: Hingamismaht (VT) on tavalisel hingamisel ühe korraga sisse- või väljahingatud õhu hulk. VT suurendamisekso n reservid nii välja- kui sissehingamisel. Väljahingamise suunas on reserviks ekspiratoorne reservmaht (ERV), s.o õhu hulk, mis saadakse pärast tavalist väljahingamist maksimaalse sügavuseni välja hingates, ja sissehingamise suunas on reserviks inspiratoorne reservmaht (IRV), s.o õhu hulk, mis saadakse pärast tavalise sügavusega sissehingamist maksimaalse sügavuseni sisse hingates. Pärast maksimaalse sügavusega sissehingamist maksimaalse sügavuseni välja hingaryd ühu hulk on ekspiratoorne
Ärevus(emotsionaalne seisund, millele on iseloomulik ootuse ja ebamäärasuse elamused ja abitus- ning hirmutunn) Stress (pingeseisund , mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel) Stress on normaalse organismi normaalne, vajalik reaktsioon, et kohandada organismi muutusteks välis- ja sisekeskkonnas, et mobiliseerida nii psüühilised kui füüsilised reservid. Stressireaktsioon areneb protsessina, milles võib eristada mitut staadiumi: 1)häire- e šokistaadium –organismi on tunginud vaenlane või ohustatakse inimese põhivajadusi 2)vastupanustaadium – koondatakse organismi kaitsejõud, tähelepanu kontsenreerub, vererõhk ja kehatemperatuur tõusevad, vere suhkrusisaldus ja kloriidisisaldus suurenevad jne; 3)kurnatusstaadium, mida iseloomustab stressitaluvuspiiri ületamine ja organismi
Prantsusmaalt Laenuandjad tahavad saada tagasi oma intresse ja kuna teavad, et Kreekalt ei saa, siis vaikselt ,,soovitavad" Eestil Kreekale omakorda laenu anda (n.ö solidaarsuse ja vendluse põhimõttest tulenevalt). Tegelikkuses tähendab see seda, et Eesti maksab ära Kreeka laenuintressid, mis lähevad Saksamaale ja Prantsusmaale, samas meie enda reservid vähenevad selle tõttu. Miks tegelikult Eesti laenab: et saada ise intressi teel raha, mida ise ära maksta Rootsi pankadele. Kuidas Kreeka probleemi lahendada, keegi ei anna laenu ja midagi edasi ei juhtu. See ka vastus, mis juhtub, kui riik läheb pankrotti ei midagi ei juhtu. Laenu andmine on ikkagi vaid valuvaigisti, mitte tegeliku probleemi lahendamine. Võla
atributsiooni idee, afektiivne kategooria, emotsioon on tunnetuse ja vastava füsioloogilise erutuse koondprodukt Emotsionaalsed seisundid: meeleolu,ärevus,stress,frustratsioon,afekt,kirg Ärevusele on iseloomulik ootuse ja ebamäärasuse elamused ja abitus- ning hirmutunne. Stress on normaalse organismi normaalne, vajalik reaktsioon, et kohandada organismi muutusteks välis- ja sisekeskkonnas, et mobiliseerida nii psüühilised kui füüsilised reservid. Stressil: häire e sokistaadium, vastupanustaadium,kurnatusstaadium Frustratsioonireakts kaks põhitunnust impulsiivsus või tolerantsus Et frustratsioon viiks agressioonile, on enamasti oluline, et frustreeritud inimene tajuks temale takistusi seadnud või takistuseks ostunud inimeste käitumist enda suhtes sihilikult pahana. Kirg on tugev, püsiv, sügav tundmus, mis haarab kogu inimese, allutab endale tema mõtete ja tegevuse põhisuunduse.
Ostetud kaubad müügiks Omakapital Ettemaksed hankijatele Põhivara Aktsiakapital nominaalväärtuses Aazio Pikaajalised finantsinvesteeringud Annetatud kapital Tütarettevõtete aktsiad või osakud Ümberhindluse reserv Muud aktsiad, osakud ja võlatähed Reservid Mitmesugused pikaajalised nõuded Eelmiste perioodide jaotamata kasum Aruandeaasta kasum Materiaalne põhivara "-"Omaaktsiad Soetusmaksumuses Maa ja ehitised Soetusmaksumuses Masinad ja seadmed "-" Akumuleeritud põhivara kulum Lõpetamata ehitus Ettemaksed materiaalse põhivara eest Immateriaalne põhivara Arenguväljaminekud Ostetud kontsessioonid, litsentsid jms. Firmaväärtus (goodwill)
Vale 75. Lihtsaim rahamultiplikaator ehk reservivõimendi on võrdne kohustusliku reservimääraga rr juhul, kui pankadel ei ole lisareserve ja sularaha väljavoogu pangasüsteemist ei toimu. Vale 76. Sularaha ja deposiitraha suhe ehk sularahamäär cr näitab raha omanike poolt sularahana hoitava raha protsentuaalset osakaalu pangadeposiitidest ning selle näitaja kasv vähendab raha pakkumist pankade poolt. Õige 77. Panga lisareservid XR on reservid, mille võrra panga tegelik sularahareserv on väiksem kohustuslikust reservist. Vale 78. Mõiste ,,raha likviidsus" käsitlemisel peame arvestama, et: kõik eelpool nimetatud on õiged ( raha on võrreldes kõikide teiste kaupadega kõige likviidsem, likviidsus näitab, kui kiiresti ja ulatuslikult saab vara konverteerida sularahaks, rahaagregaatidest on sularaha kõige likviidsem, mida suurem on likviidsus, seda väiksemad on kaubavahetuse tehingukulu) 79
Võnnu lahing (võitlused Lemsalu, Stolbeni, Ronneburgi ja Võnnu all). Võnnu vabastamine ja edasitung Riiani. Vaherahu: Võnnu lahing sai alguse 19. juunil Saksa pealetungiga. Ründaja rollis olev Rauddiviis pidas Rahvaväega lahinguid Lemsalu, Straupe ja Stalbe all. Ööl vastu 21. juunit saadeti lahingusse ka Balti Landeswehr, mis arendas pealetungi nii põhja kui kirde suunas. Saksa pealetungi suudeti aeglustada piisavalt kaua, et tuua kohale Valgas paiknevad reservid. 22. juunil leidsid Volmari ümbruses aset vihased kokkupõrked üksikute talude, teeristide ja kõrgendike pärast, kuid kumbki pool ei saavutanud otsustavat edu. Sakslased taganesid ning 23. juuni hommikul marssisid Rahvaväe üksused lahinguteta sisse sakslaste poolt maha jäetud Võnnu linna. Kuid Landeswehr'i sõda polnud läbi, jätkati ründamist taanduvate sakslaste kannul. Peaülesandeks seadis Rahvaväe juhatus Riia vallutamise. 30
Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks c) Monotoonne tegevus Lisandub närvisüsteemi mõju. Kui pikka aega selline tegevus kestab (N: aeglases tempos mööda linna kõndimine). Jalgade vereringe pole kuigivõrd kiire niing ainevahetuse laguproduktid ei lähe jalgadest ära ning põhjustavad väsimuse tekke kergemini (vastu aitab see, kui jalad kõrgemale panna) Lihaste väsimuse vastu (hüpoglükeemia – glükoosi järsk vähenemine org): 1) Puhkus – reservid võetakse kasutusele (makstast ja lihastest, glükoneogenees). Puhkuse ajal viiakse välja ka kogunenud ainevahetuse laguprodukte. Sellele aitab kaasa, kui väsinud jalad tõsta kõrgemale (raskuse tõttu veri jalgadest liigub paremini me poole) 2) Energiavarude täiendamine söömise kaudu. Kõige kiiremini aitab glükoosi, fruktoosi tarbimine (mis juba on monosahhariid, saab otse imenduda, sest imenduda saab ainult monosahhariid), veelgi kiirem
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
