tulemuseks raha pakkumise kasv; range rahapol. püüab rahapakkumise kasvu pidurdada. TÄIDESAATJA? 26. fiskaalpoliitika eesmärgid, vahendid ja täidesaatja' Eesmärgid sarnased rahapoliitikale, vahendid Riigieelarve ja maksud, ellu viib valitsus. Eesmärk kõrge tööhõive, majanduskasv jne. 27. rahapoliitika teostamiseks kasutatavad vahendid ehk rahapoliitika instrumendid Avaturuoperatsioonid, laenu ja hoiuse püsivõimalused ning pankade kohustuslikud reservid keskpangas. 28. valuuta mõiste Valuuta on riigi rahvuslik rahaühik, mida teised riigid on aktsepteerinud maksevahendina. Hõlmab paberraha, münte, hoiuseid jt maksevahendeid, sh ka raha asendajaid. 29. valuutapoliitika mõiste Valuutasuhete- ja raharinglusalaste abinõude süsteem, mida riigid ja keskpangad rakendavad riigi majanduselu, eriti raha ostujõu ja valuutakursi mõjutamiseks. 30. valuutaturu mõiste
1) Aasta 1917 Autonoomia saavutamine. Venemaa veebruari revolut. Mõjul puhkesid rahutused. 1917. märtis Eestis. (streigid, ülekaalus vene meel ja keel) Eestimaa kubermangu kommissariks sai Jaan Poska. eesmärgiks sai autonoomia kehtestamine st. Eesti oleks olnud omavalitsus Vene riigi ees. Eesti rahvuslikud organisatsioonid koostasid ise autonoomiaseaduse eelnõu ja esitasid ise seaduse eelnõu ja esitasid selle kinnitamiseks Ajutisele Valitsusele. Surveavaldamiseks valitsusele korraldasid Petrogradis elavad eestlased 26.märtsil 1917 võimsa meeleavalduse. Ära hirmutatud AV kinnitaski Eestile omavalitsuse andmise seaduse 30. märts 1917. Seaduse kohaselt: *P.E ja L-E ühendati ühtseks Eestimaa kubermanguks. Komissariks sai J. Poska. *valiti rahvaesindus-Maapäev e. Ajutine Maanõukogu ja selle juurde organ Maavalitsus. (K. Päts) Bolševikud e enamlased (VSDTP) ei pooldanud iseseisvust, kuna et see kahjustab maailmarevolutsiooni huve. Eestis oli...
Pikaajalised finantsinvesteeringud 3. Passiva: 4. 5. Bilansiskeem: 6. AKTIVA(VARA) PASSIVA(KOHUSTISED JA OMAKAPITAL) 7. 8. Käibevara 9. Kohustised: Lühiajalised Pikaajalised 10.Põhivara 11.Omakapital: Omanike sissemakstud kapital Reservid Jaotamata kasum 12. BILANSIVÕRRAND: Algseis + sissetulek = väljatulek + lõppseis 13. 14. RAAMATUPIDAMISE SISE-EESKIRI 15.Raamatupidamise sise-eeskiri on raamatupidamise korraldamiseks koostatav ettevõttesisene reeglistik. Raamatupidamise seadusest lähtuvalt sise-eeskiri: Kehtestab kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega Reguleerib majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist Reguleerib algdokumentide käivet ja säilitamist
alternatiive. Kui riigi majandus on nõrk ja puuduvad piisavad tagavarad, on väga keeruline prognoosida maa edasist arengut. Kui eelarvestamise peamiseks eesmärgiks oleks võime mitte reageerida majanduse tingimuste muutmisele, hõlbustaks see eelarvestamist kuudes või nädalates, mitte aastates. Sellised eelarved eksisteerivad, kuid seda ainult vaesetes ja ebakindlates maades. Tihti rahandusministrid ei adu, kui suur on riigi tegelikud reservid või kui palju nad võivad raha kulutada. Sageli on sellisel juhul tagajärjeks otsuste tegemise edasilükkamine või jätmine viimasele minutile. Wildavsky on märkinud seda protsessi korduvaks eelarvestamiseks, ehk eelarvet võidakse koostada mitu korda aastas. Korduv eelarve pole usaldusväärne teejuht pakutud kulude kohta, vaid see näitab hoopiski ebakindlust ja kogematust. Kui majanduslikud või poliitilised olud muutuvad, mis on sage, tuleb eelarve uuesti üle vaadata. Järelikult on
rahvusvah valuutasuhteid. Rahapakkumise optimeerimisele kui peaeesmärgile on lähedane raha väärtuse stabiilsuse eesmärk. 19. Rahapoliitika strateegiad ja instrumendid o Rahamassi juhtimine o Vahetuskursi juhtimine o Inflatsiooni otsejuhtimine o Intressimäärade sidumine Rahapol instrumentideks on avaturuoperatsioonid (juhitakse lühiajalist intresside kujunemist), laenu ja hoiuse püsivõimalused, pankade kohustuslikud reservid keskpangas (eesmärgiks stabiliseerida rahaturu intressimäärad ja kontrollida likviidsust) 20. Ostujõu pariteedi teooria Kindlate hindade vaadelduna peab valuuta ostujõud kõikides riikides olema sama. P-hüviste koosluse hinnaindeks e-vahetuskurss P*-hüviste koosluse hinda välisvaluutas e(reaalne)=1, kui eksisteerib võrdne ostujõud Vahetuskurss: 21. Vahetuskurss poliitikainstrumendina
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond SUURBRITANNIA MAJANDUS 20. 21. SAJANDIL Referaat Tartu 2009 Suurbritannia majandus 20.sajandi algusest kuni Esimese maailmasõjani Suurbritannia Ühendkuningriik selle tänapäevases tähenduses sai alguse 1. mail 1707. aastal, kui allkirjastati Inglise Kuningriigi ja Soti Kuningriigi ühinemisleping. Suurbritannia majandus arenes väga kiiresti ja kuni 19. sajandi keskpaigani oli ta veel majanduslikult juhtiv riik kõikidel mittepõllumajanduslikel aladel, kuid sarnaselt teistele riikidele tabas Suurbritanniat 19. sajandi lõpul majanduskriis. Sellest väljumine ei olnud aga Suurbritannia jaoks niivõrd lihtne kui noortele kapitalistlikele riikidele USA-le ja Saksamaale ning kuigi enamikus tööstusharudes oli tegelikult ki...
1. Kes on raamatupidamiskohustuslane (RPK), st kes üldse peab raamatupidamist koostama. RPK- riik, KOV, kõik juriidilised isikud ja FIE'd. Võimalused: teeb(teevad)ise, võtavad tööle raamatupidaja, kasutavad teenust. RP eest vastutab ettevõtte juht. 2. Mis on raamatupidamine. NB! Dokumentide koostamine ja kogumine ei ole raamatupidamine, vaid üks raamatupidamise korraldamise osa. Raamatupidamine on plaanipärane tegevus, pidev tegeuvus, kus märgitakse ülesse rahalised tegevused. Kajastab ettevõtja tegevust iseloomustavaid arvandmeid. Need kogutakse, registreeritakse, analüüsitakse. 3. Raamatupidamise vajadus (kellele, milleks). Mida peab RP-s kajastama ja arvestama. Milleks: juhtida ja hinnata majanduslikku seisu, jälgida majandustegevust, kontrollida, koostada eelarveprognoose. Kellele: Omanikud, juhatus, nõukogu, töötajad, tarnijad, kliendid, investorid, laenuandjad, riik. 4. Kes vastutab RP korraldamise ee...
kuid löödi suurte kaotustega tagasi. Somme´i all võtsid inglased 15.sept 1916 esimest korda kasutusele soomusmasinad-tankid. Mõlemad pooled kaotasid Somme´i lahingus 1,3mlj meest, selget edu ei toonud see kummagile poolele. VENEMAA VASTURÜNNAK IDARINDEL Venemaa uus rindejuht kindral Brussilov asus ette valmistama pealetungi Galiitsias.1916.a.juunis murti Austria-Ungari kaitseliin läbi ning liiguti laial rindel edasi.Vene vägedel puudusid reservid, rünnak pidurdus.Brussilov julgustas 1916.a.aug Rumeeniat Antandi poolel sõtta astuma, millest tõusis abi asemel vaid häda.Keskriigid purustasid Rumeenia armee, Venemaal tuli oma rinnet liitlaste abiga pikendada.Saksamaa sai oma käsutusse Rumeenia naftaväljad, mis võimaldas allvee-ja õhusõda.Kerskriikide varustamine toiduainetega paranes. SÕDA MEREL Inglismaa oli Saksamaa merelt blokeerinud.Järjest rohkem kasutati alveelaevu, mis olid sõja algul edukalt rünnanud Inglise sõjalaevu
Lühiajalised kohustused kokku Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused Konverteeritavad võlakohustused Kokku Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku Omakapital Vähemusosalus1 Emaettevõtja aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital2 Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses3 Ülekurss Oma osad või aktsiad (miinus) Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) Omakapital kokku Passiva (kohustused ja omakapital) kokku Lisa 2 Skeem 1 Müügitulu Muud äritulud Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel Kaubad, toore, materjal ja teenused Muud tegevuskulud Tööjõukulud palgakulu sotsiaalmaksud pensionikulu
5) kõrgema sõjaväelise juhtkonna puudumine, seega puudus sõjaväeliste operatsioonide kordineerimine III Murrang sõja käigus toimus jaanuaris 1919, mil Eesti väed alustasid vastupealetungi ja veebruaris oli kogu Eesti taas vaba. (Kangelaslikkuse näitena tuuakse tavaliselt esile 31.jaanuaril 1919 toimunud Paju lahingut Julius Kuperjanovi juhtimisel.) Eestlaste vastupanu sundis Punaarmee juhtkonda peatama pealtungi põhirindel ja suunama kõik oma reservid (ca 80 000 meest) Eesti vastu. Kuni maini käisid ägedad lahingud Lõuna-Eestis ja Petserimaal, kuid eestlastel õnnestus need tagasi lüüa ja alustada ise vastupealetungi. Eestlaste edu põhjused: 1) vabatahtlike väeosade loomine (N: koolipoisid, spordiselts Kalevi liikmed, Kuperjanovi partisanid) 2) soomusrongide efektiivne kasutamine 3) Rahvaväe juhtimise ümberkorraldamine > vägede ülemjuhatajaks Johan Laidoner
LOENG 1 Majandusarvestuse valdkonnad Finantsarvestus (raamatupidamis) – ettevõtete jaoks finantsaruannete koostamine ja analüüsimine. Juhtimisarvestus – juhtkonna poolt ettevõtte üksiktegevuste ja allüksuste plaanimine, hindamine ja kontrollimine. Kinnitab ettevõtte ressursside vastavat kasutamist jne et juhtkond saaks vastu võtta õigeid otsuseid majandustegevuse efektiivsuse tõstmiseks. Kuluarvestus – eelarvete ja muude kulude kehtestamine ettevõtte erinevatele toimingutele. Maksude arvestus – tehniline valdkond; on seotud riikliku maksuseadlusandlusega. Auditeerimine – süsteemne hindamisprotsess et teha kindlaks ettevõtte majandustegevuse ja selle info kajastamise vastavus teatud kriteeriumitele. Tulemuste edastamine huvigruppidele. Finantsjuhtimine – tagamaks ettevõte finantseesmärkide püstitamise; Finantsressursside tagatuse ja muude ressursside kindlustuse. Majandusaastaaruanne ja kontod – Kohustus esitada igal ettevõttel äri...
9. juulil sakslased juba Lihulas ja siis kohe ka Virtsus. Punaarmee korpus seisis Emajõel, aeglane pealetug Türi ja Paide suunas. Kagu-Eestis ei osutanud Punaarmee vähimatki vastupanu. 9. juulil loovutati Valga, Võru ja Petseri. 10. juulil väike Saksa rühm korraks Tartusse. Tartus olid alanud partisanilahingud ja 10. juuli õhtuks läks Tartu lõunaosa ülestõusnute ja metsavendade kätte. Rinne püsis Emajõel 2 nädalat, suured purustused suurtükitule läbi linnale. Juuli keskel reservid ja suudeti Saksa pealetung mõneks ajaks peatada. Et oht Tallinnale (Stalin käskis eriliselt kaitsta), siis Märjamaa all peatati sakslaste edasitung. Sama Põltsamaa ja Türi ümbruses. 18. juulil Punaarmee dessant Saaremaalt ja vallutati tagasi Virtsu. Siis rinne stabiliseerus. Uued Saksa väeosad kohale. Saksa pealetungi jätkumine. Nüüd juba 2 armeekorpust 22. juulil alustati pealetungi Põltsamaa alt Mustvee suunas, jõuti Peipsi äärde ja võeti Punaarmee kotti
FINANTSJUHTIMISE PRAKTIKA Praktikaaruanne Õppejõud: Mõdriku 2015 SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS Praktika sooritati XXXX perioodil 01.12.2014. a kuni 26.12.2014. a.........3 1. ASUTUSE TUTVUSTUS JA STRUKTUUR........................................................................4 2. KASUTATAVAD ALGDOKUMENDID...............................................................................5 2.1 Arvestuses kasutatakse linna tulude ja varade kirjendamiseks järgmisi dokumente........5 2.2 Linna kulude ja kohustuste kirjendamise kuludokumendid.............................................5 3. RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS................................................................................6 3.1 Majandusaasta.....................................
kohanemise (e. adaptatsioon-) sündroom. 6 Argikäibes on küllalt levinud arusaamine, et stress on midagi võrdväärset halva tujugaja igal juhul on ta negatiivne, halb nähtus. Nii see ei ole. Stress on normaalse organismi normaalne, vajalik reaktsioon, et kohandada organismi muutusteks välis- ja sisekeskkonnas, et mobiliseerida nii psüühilised kui füüsilised reservid. Stressi põhjustajaks ehk stressoriks võivad olla raske kehaline pingutus, trauma, hapnikuvaegus, agressioon, pikemaaegne psüühiline pinge, isolatsioon, motiivide konfliktid, ajadefitsiit, mitmesugused muud emotsiogeensed tegurid. Stressireaktsioon areneb protsessina, killes võib eristada mitut staadiumi: 1) Häire- e. sokistaadium organismi on tunginud veanlane (näiteks gripiviirus) või
komandöride protestidest hoolimata, võttis ülemjuhatus ostsustaval hetkel kaks korpust rindelt ära ja saatis Ida-Preisimaale venelaste vastu, kus neid aga tegelikult vaja ei läinudki. 2.septembril 1914 olid sakslased jõudnud Pariisist 35 kilomeetri kaugusele. Prantsuse valitsus lahkus pealinnast. Sakslaste üksused olid selleks ajaks aga kandnud raskeid kaotusi ning pikkadest päevamarrsidest välja kurnatud. Prantslased koondasid Pariisi alla oma viimased reservid. Ägedates lahingutes pani inglaste poolt toetatud Prantsuse armee septembri algul Marne'i lahingus sakslaste edasiliikumise seisma. Korra tuli sakslaste läbimurde ärahoidmiseks mehi lahingusse viia koguni Pariisi taksodega. Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma, Schlieffeni plaan oli läbi kukkunud. Siiski suutsid sakslased uutel positsioonidel vastase pealetungi peatada, kuni mereni ulatuval kaevikuteliinil algas positsioonisõda. Sõjategevus maailmasõja teistel rinnetel
Lühiajalised kohustused kokku Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused Konverteeritavad võlakohustused Kokku Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku Omakapital Vähemusosalus1 Emaettevõtja aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital2 Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses3 Ülekurss Oma osad või aktsiad (miinus) Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) Omakapital kokku Passiva (kohustused ja omakapital) kokku. 1 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes. 2 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes. 3 Raamatupidamiskohustuslane, kellel puudub aktsia- või osakapital, asendab selle analoogilise omakapitali kategooriat iseloomustava kirjega. 31
* Frustratsioon (lad k frustratio asjatu lootus, ebaedu) - psüühiline pingeseisund , mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel. * Stress (ingl k surve, pinge) on pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel. Stress on normaalse organismi normaalne, vajalik reaktsioon, et kohaneda organismi muutusteks välis- ja sisekeskkonnas, et mobiliseerida nii füüsilised kui psüühilised reservid. * Ärevus - iseloomulik ootuse ja ebamäärasuse elamused ja abitus- ning hirmutunne. Märgatav välisel vaatlusel, mida saab tuvastada nelja lihtsa ,,parameetri" alusel 1) närvilisus, närib küüsi ja sage suitsetamine 2) pinge, rahutu uni 3) kalduvus kohmetusele, punastab 4) kurvameelsus, muretseb. Emotsiooni teoreetilisi käsitlusi on erinevaid, nagu: James-Lange teooria (1884,1885)- emotsioon on psühholoogiliste muutuste tagajärg, mitte põhjus
BARTERTEHING- kaupa vahetatakse kauba vastu Probleemid bartertehingutega 1. Huvide samaaegne kokkulangevus- üks tahab lahti saada lehmast ja vastu saada 3 lammast, aga vastaspoolt ei leidu 2. Kauba väärtuses on keeruline kokkuleppele jõuda 3. "vahetusraha probleem" lepitakse kokku et 1 lehma vastu saab 3 lammast, kuid vastaspoolel on ainult 2 lammast. 4. Ajaline tegur ja vahemaad- pikki vahemaid on raske ületada ning lähedalt pole kaupa saada. Suur osa kaubast, mida tol ajal o'vahetati oli toidukaup ja see rikneb. Hakkavad välja kujuenma kaubad, kus eelnevalt välja toodud probleemid puudusid või osaliselt puudusid. Need kaubad olid üsna lokaalsed. Nt Eesti aladel oli tervaili, nahad, vill, töö- ja sõjariistad ( nt nui). Neid sai vajadusel väiksema koguse vastu anda või tükeldada/lõigata väiksemaks jne. Geograafia seadis jälle teatud piirangud, tuli leida uusi viise. Hakati rändama kaugete maade ...
katteallikad. Katteallikatega näidatakse ära, kus kohast varad saadud on. Passiva poolel näidatavad varade katteallikad jagunevad kaheks: kohustused ja omakapital. Kohustused, teisisõnu võõrkapital – need on erinevad laenud, võlad ja ettemaksed, pikaajalised laenukohustused jne. Omakapitali alla kuuluvad ettevõtte osakapital (või aktsiakapital), varasemate majandusaastate kasum v kahjum, käesoleva majandusaasta kasum v kahjum, erinevad reservid jne. 5. Aktsia – väärtpaber, mis tõendab selle valdaja proportsionaalset osalust aktsiaseltsi aktsiakapitalis ning, mis annab selle omanikule ehk aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses sätestatud ja põhikirjaga ettenähtud õigused (nn aktsionäriõigused). Aktsaid on üldjuhul nimelised (registred shares), mujal maailmas esineb ka
Üldjuhul teostavad avaturuoperatsioone liikmesriikide keskpangad EKP algatusel ning tavaliselt rahaturul, kus tehingute tähtaeg on üldjuhul lühem kui aasta. Laenu ja hoiuse püsivõimalused eesmärk juhtida lühiajalist likviidsust rahaturul. Pankadele alati kättesaadavad võimalused raha lühiajaliseks laenamiseks ja hoiustamiseks (üleöölaen, üleööhoius). Laenu andmisel vajalik tagatis (madala riskiga võlakirjad). Pankade kohustuslikud reservid keskpangas keskpanga poolt määratud protsentuaalne osa (kohustusliku reservi määr) krediidiasutuste kohustustest (kohustusliku reservi baas), mis tuleb hoida reservina pangas. 21. Maastrichti kriteeriumid Hindade stabiilsus: inflatsioonitase ei tohi ületada kolme kõige madalama inflatsiooniga liikmesriigi keskmist inflatsioonitaset rohkem kui 1,5% võrra. Eelarvepuudujääk: liikmesriigi eelarvepuudujääk ei tohi ületada 3% SKT-st. Riigivõlg: ei tohi ületada 60% SKT-st.
Rahaloomeasutused on finantsettevõtted, mis võtavad avalikkuselt vastu hoiuseid ning annavad laenu ja/või investeerivad väärtpaberitesse Eesti rahaloomeasutused: Eesti Pank, krediidiasutused, hoiu-laenuühistud, rahaturufondid. 20. Potentsiaalne ja tegelik rahakordaja (Money Multiplier, m) Potentsiaalne rahakordaja: mmp= 1/RR RR kohustusliku reservi määr (reserve ratio) MB-keskpanga poolt emiteeritud sularaha ja reservid (money base) MB Pankade deposiitraha (kontoraha pakkumine): 8 M MB* mm Näide: R=100; RR=20% mm=1/RR = 1/0,2 = 5 M 100* 5 = 500 Tegelik rahakordaja mm on madalam. Põhjused: Kliendid võtavad oma arvelt sularaha (sularaha äravool deposiitidest, currency drain) Pankadel on olemas lisareservid Tegelik rahakordaja: mm=(1+CD)/(RR+CD+XR) CD sularaha ja hoiuste suhe (currency/deposiit ratio) XR -lisareservi määr 21
Ka intress on tavaliselt oluliselt madalam kui tarbimislaenul. Arvelduslaen Arvelduslaen võimaldab kliendikontol jääda ajutiselt miinusesse. Sündikaatlaen Sündikaatlaenuks nimetatakse laenu, mille puhul on mitu laenajat. Enamasti on tegu nii suurte summadega, et ükski pank ei soovi üksi nii suurt riski võtta. Kohustuslikud reservid Kohustusliku reservid on kindlaksmääratud osa panga hoiustest, mida ei saa välja laenata. Eesti Pank on kehtestanud kohustusliku reservi määraks 10% hoiustest. Varutegur Varutegur on reservi suurus, mida pank peab hoidma. Rahaloomekordisti Rahaloomekordisti ehk rahakordaja arvutamiseks jagatakse 100 varuteguriga. Rahamass suureneb või
Laiendava monetaarpoliitika efekt majanduses- Raha pakkumise suurenemine viib intressimäärade langemiseni Madalad intressimäärad viivad investeeringute mahu suurenemiseni Investeeringute nõudluse suurenemine mõjutab sissetulekuid, suureneb tarbimine KOGUNÕUDLUS JA SKP SUURENEVAD Rahapoliitika vahendid: (vahendid, et mõjutada raha hulka majanduses) Avaturuoperatsioonid Laenu ja hoiuse püsivõimalused ehk diskontomäär Pankade kohustuslikud reservid keskpangas. Avaturuoperatsioonid Avaturuoperatsioone sooritades müüb või ostab keskpank teatud väärtpabereid (riigi võlakirjad) eesmärgil mõjutada kommertspankade reserve (arved keskpangas), rahamassi ja intressitaset. Väärtpabereid pankadelt kokku ostes suurendab keskpank nende eest makstes pankade reserve ja seega rahamassi. Väärtpaberite müüki paiskamine vähendab rahahulka. Diskontomäär
kütusteks töödeldud (vääristatud) tahkeid, vedelaid või gaasilisi aineid. Seega kuuluvad biokütuste hulka puit, roog, energeetilised kultuurid, bioloogilise päritoluga põllumajandus-, tööstus- ja olmejäätmed ning nende tahked, vedelad ja gaasilised töötlemissaadused, kuid täna mitte turvas isegi siis, kui teda kasutatakse taastuvuse piirides. Kütuse varud ja tootmine* Vedelkütuse varud 1P Reservid, 2010 seisuga Konventsionaalne nafta Õliliivad Põlevkivi Kivisüsi GTL ressurss Ebakonventsionaalne kokku Ühik: 109 x toe 163 161 450 602 867 2080 GTL - gas to liquids ehk gaasist vedelkütus Tõestatud reserv tähendab, et 90% tõenäosusega on võimalik antud maardlast naftat ammutada sellised reservid tähistatakse kokkuleppeliselt tärminiga 1P.
algust. e. Hooajaline varu varu vorm, varude akumuleerimine enne hooaja algust. 38. Igat erinevat tootekoodi omavat omavat toodet/tootekogust nimetatakse laoartikliks. Seega LAOARTIKEL on unuikaalne toode mis erineb teistest toodetest mingil moel. 39.Keskmine laoseis on ajaperioodil laos oleva varu keskmine kogus või väärtus.Leidakse: maksimumtase-miinimumtase jagada 2 ehk 1kahentiku täiendustellimuse suurusest. Kuna laos on ka reservid siis: 1kahentiku täiendustellimuse kogus+reservaru. 40.Kirjeldab tasuvusaste varudesse seotud kapitali tootlust. 8 peatükk lk 13!!! Seal on kirjas kuidas neid leida tasuvusastet. 41.Ringlemissagedus näitab, mitu korda ettevõtte omaduses olev kaubavaru aasta või muu ajaperioodi jooksul vaheldub. Mõõtetakse füüsiliselt ja rahaliselt.Füüsiliselt:leidmiseks jagatakse kõikide laost müüdud toodete, mingi kitsama tooterühma või teatud toote müük
suhete halvenemisest Inglismaaga, mistõttu hakati otsima võimalusi neid normaliseerida. Pärast Nelsoni laevastiku lahkumist tühistati Inglismaa-vastane embargo ning mais sõlmiti vastsseisu lõpetav Vene-Inglise konventsioon. 5.2 Alkesander I manifest maamiilitsaüksuste loomiseks 30. 11. 1806 19. sajandi alguse Vene relvajõud põhinesid nekrutikohustusel, seetõttu puudusid armeel sõja tingimustes igasugused reservid. Nõnda pidi tsaarivalitsus suuremate sõjaliste konfliktide puhul kasutama erakorralist abinõu ning kokku kutsuma maakaitseväe. 30. novembril 1806 avaldas Aleksander I manifesti, mille kohaselt pidi loodama 6 hiiglaslik 612 000-meheline miilitsavägi, kus oleks Eestimaa kubermangust 8000 ja Liivimaa kubermangust 20 000 meest. 1807. aasta veebruariks-märtsiks oli nõutud arv miilitsamehi kokku kogutud.
võib hoiuste maht lühikese perioodi jooksul märgatavalt muutuda, kas tegemist on residentide või mitteresidentide hoiustega. Pikaajalised kohustused. · Teistest krediidiasutustest saadud vahendid, sh pikaajaliste ressursside näol saadud krediidiliinid, emiteeritud võlakirjad ning allutatud kohustused (laenud). Panga omakapital · Panga omakapitali koosseisu kuuluvad aktsiakapital, aazio, reservid, eelmiste aastate jaotamata kasum või kahjum ning jooksva majandusaasta kasum või kahjum. · Kasumiaruande põhjal saab hinnata pankade peamisi tulu- ning kuluallikaid. · Pankade kasumlikkuse hindamisel vaadeldakse konkreetse panga erinevate perioodide tulemusi. Peamised tuluallikad: Peamiseks tuluallikaks on intressitulud, Teiseks oluliseks tuluallikaks on pangateenuste tasud Kolmas tuluallikas on intressid ja dividendid investeeringutelt
Riske tuleb võtta teadlikult ja neid juhtida aktiivselt, et kõikide tehingute tulemusena saavutada optimaalne riski ja tulu suhe. Riski juhtimise aluseks on seadused ( mis finantsvaldkonnas tekivad), järelevalve ja muude regulatiivorganite poolt seatud normatiivid, üldised standardid ja rahaasutuse enda juhtkonna poolt kinnitatud põhimõtted. Riske püütakse juhtida üsna konservatiivselt ja broneerides võimalike riskide katmiseks, hüvitamiseks ka vastavad vahendid või reservid. Riskide juhtimiseks eelkõige kasutatakse erinevate limiitide süsteeme. Mida paremini riske juhitakse, seda paremini on firma kaitstud ootamatuste ja majanduses pidevalt esinevate ohtude vastu ja seda suurem on ka kasum. Rahaasutuse puhul v.a Kesk Pank on eesmärk kasumi teenimine oma omanikule ja teenida ka oma klientatuuri. Välimised riskid on keskkonnast tulenevad, pigem turuspetsiifilised.. ei sõltu konkreetsest rahaasutusest.
Kui kaugel võiks aga olla järgmine suurem naftakriis ning mis võiks selle põhjustada? Üldlevinud on spekulatsioonid naftatipu (ing. keeles peak oil) kohta, mis tähendab hetke, mil nafta tootmine saavutab maksimumi, mille järel see hakkab vähenema. See tooks kaasa nafta kallinemise ja energiakriisi. Mõnede arvamuste järgi on see paljudel riikidel juba käes, mis on tihedalt seoses spekulatsioonidega nafta reservide kohta. Mõnede uuringute järgi on nafta reservid viimase kahekümne aastaga aga hoopis kasvanud 998 mld-lt kuni 1258 mld- i barrelini.9 Teisalt hoiatavad mõned teadlased, et senised maailma naftavarude uuringud on liiga optimistlikud ja ressursid hakkavad lõppema palju varem kui valitsused ning naftakompaniid tunnistada tahaks. Samad teadlased arvavad, et naftatootmise tipp saavutatakse juba nelja aastaga ja sealtpeale hakkab tootmise osakaal tarbimisega võrreldes
1. Mikroökonoomika Uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude,/ kauba ja rahavooge üksikute kaupade lõikes. 2. Makroökonoomika Uurib majandust (kauba- ja rahavoogudega tervikuna) tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt , inflatsioonimäär. 3. Hüvised On üldmõiste, mille alla kuuluvad kaubad (commodities) ja teenused (services). 4. Turg On mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning hüviseid ning tootmistegureid vastastikku vahetavad. Tarbijad püüavad osta nii odavalt kui võimalik ja seega tootjad valmistavad hüvist nii odavalt kui võimalik. 5. Nõudlus On seos hüvise hinna ja koguse vahel, mida mingi ajaperioodi jooksul selle hinna juures soovitakse ja ollakse valmis OSTMA Nõudluse muutus väljendub nõudluskõvera nihkena. – NB! Nõudluse muutus ei ole sama, mis nõutava koguse muutus – Nõudluse muutus tähendab terve nõ...
27. Millist raha mõõtu nimetatakse M1? a. sularaha väljaspool panka, jooksvad hoiuarved ja reisitšekid b. sularaha väljaspool panka ja valuutaarved c. ainult sularaha väljaspool panka d. sularaha väljaspool panka, jooksvad hoiuarved ja riiklikud obligatsioonid 28. Rahabaasi moodustavad: a. ringluses olev raha ja keskpanga välispankades hoitav reserv b. ringluses olev raha ja pankade kohustuslikud ning täiendavad reservid c. ringluses olev raha ja tähtajalised hoiused d. ringluses olev raha ja kõigi börsil noteeritud aktsiate turuväärtus 29. Mida tähendab mõiste kinnine rahandus? a. firma ei suhtle pankadega vaid saab ise hakkama b. firma ei ole mitte kunagi võtnud laenu c. firma sularaha sissetulekud katavad jooksvad võlgnevused d. firma sissetulekud on suuremad kui kulud 30. Mida tähendab mõiste ettevõtte finantsvõimendus? a
28. Hüdroenergeetika peamised eelised ja puudused. Ei teki süsinikdioksiidi ega muid keskkonnakahjulikke aineid. Hüdroelektrijaamu püütakse ehitada väheasustatud piirkondadesse ja jõgedele, mille säng on kitsas ning sügav, langus aga võimalikult suur (nt. Gordon hüdroelektrijaam). Sellised jõed on maailmas peaaegu kõik juba kasutatud. 29. Kivisöe kasutamise peamised eelised ja puudused. Odav kasutada tänu kõrgele energiasaagikusele. Ülemaailmsed reservid on väga suured, ja ülemaailmset kivisöe tippu ei ole veel aastakümneid oodata; Leidub riikides kus näiteks naftat ei ole; Lihtne ja töökindel tehnoloogia. - Toodab rohkem süsinikdioksiidi energiaühiku kohta kui mistahes teine fossiilkütus. 30. Tuumaenergeetika peamised eelised ja puudused. Odav toota.; Inimesed saavad katkematu energia tagamist aastaringselt.; Tuumajaam on ohutu töökoht. ;Kiirgusfoon
ebamäärasuse elamused ning abitus- ja hirmutunne. Kaasneb suurenenud tundlikkus Stress pingeseisund, tekib stressorite mõjul (tüüpilised stressorid ülepingutus, raske kehaline pingutus, trauma, püsiv/tugev ohutunne, isolatsioon, motiivide konfliktid, ajadefitsiit, pikem psüühiline pinge) Stress on normaalse organismi normaalne ja vajalik reaktsioon, et kohandada organismi muutusteks välis- ja sisekeskkonnas, et mobiliseerida nii psüühilised kui füüsilised reservid. Stressi algusfaasis aktiveeritakse sümpaatiline närvisüsteem, stressireaktsiooni algusfaasis mobiliseeritakse energiavarud, hingamine tõhustub, erksus ja tähelepanu suurenevad, vererõh tõuseb, lihaste töövõime kasvab, valutundlikkus väheneb ning energiliseks reageerimiseks mittevajalikud protsessid päristakse (nt seedimistegevus, kudede taastamine). Stressireaktsiooni protsessi staadiumid:
lähedale. Prantslased kaotasid koos sakslastele loovutatud aladega olulise osa oma tööstusest ja majanduslikust potensiaalist. 4.5. Marne'i lahing Teisel septembril 1914 olid sakslased jõudnud Pariisist 35 kilomeetri kaugusele. Prantsuse valitsus lahkus pealinnast. Sakslaste üksused olid selleks ajaks aga kandnud raskeid kaotusi ning pikkadest päevamarssidest välja kurnatud. Prantslased koondasid Pariisi alla oma viimased reservid. Ägedates lahingutes pani inglaste poolt toetatud Prantsuse armee septembri algul Marne'i lahingus sakslaste edasiliikumise seisma. Korra tuli sakslaste läbimurde ärahoidmiseks mehi lahingusse viia koguni Pariisi taksodega. Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma, Schlieffeni plaan oli läbi kukkunud. 4.6. Tannembergi lahing Lahing toimus 26.-30. august 1914. Venemaa esialgne plaan oli anda lääk Austria- Ungarile. Prantsusmaa aga nõusid, et alustataks pealelööki Ida-Preisimaal
· hindade stabiilsus; · kõrge tööhõive; · maksebilansi tasakaal 11. Rahapoliitika teostamise instrumendid: · Avaturuoperatsioonid - juhitakse intressimäärasid ja likviidsust rahaturul ning väljendatakse rahapoliitilist hoiakut. Keskpank ostab või müüb rahaturul võlakirju. · Laenu ja hoiustamise püsivõimalused - keskpank pakub pankadele hoiustamise võimalust ja laenu võtmist. · Kohustuslikud reservid - krediidiasutused on kohustatud hoidma teatud osa võõrvahenditest likviidsena Eesti Pangas, 2%. 12. Eesti Panga funktsioonid: · Raharingluse korraldamine · Finantssüsteemi stabiilsuse tagamine · Riigi rahasüsteemi kujundamine ja käigushoidmine 13. Raha pakkumise näitajad: · M0 = sularaha majanduses · M1 = M0 + nõudmiseni hoiused · M2 = M1 + tähtajalised-, säästu- ja muud hoiused · M3 = M2 + aktsiad, võlakirjad
juhendeid turundusmeetmestiku elluviimiseks ja ressursside planeerimiseks, seetõttu on turundusplaan ka väga vajalik. 10. Mis on sihtrühm? = sihtturg? 11. Turunduse 4P ja nende kirjeldus? toode hind koht edustamine 12. Konkurentsianalüüsi olulisus Väikeettevõtted on suuremate ettevõtete lakkamatute rünnakute all, mis kohati meenutab lausa sõjategevust. Selleks, et konkurentsisõjas võita, on vaja koondada reservid ja ressursid võimalikku läbimurdekohta (sinna, kus tootel või teenusel on suurim väljavaade olla edukas) ja asjalikku luureinfot vastaste kohta. Konkurentide analüüs võimaldab konkurentsiolukorrast ilma kliendipoolse ajakuluta põhjaliku ülevaate. Eriti vajalik kiiresti muutuva turu korral. Konkurentide analüüs hõlmab kõikide oluliste konkurentide: * majandusnäitajate (käive, kasum, töötajate arv, müügipartnerite ja klientide arv) võrdlemist
Sisefinantseerimise võimaluseks on ettevõtte tulu kasutamine, see on omafinantseerimine. Välisfinantseerimine on nt kui erafirma omanik paigutas firmasse algkapitali või osaühingu osanikud paigutasid kapitali, sest vahendid on tulnud väljaspoolt. 36) Pikaajaline finantseerimine likviidsusreservide loomine. Sisse- ja väljamaksete tähtaegasid ei ole võimalik täpselt määrata, seega on vajalikud maksevahendite reservid. Likviidsusreservidena saab kasutada maksevahendite jääke ja varasid, mida saab kiiresti muuta maksevahenditeks, näiteks väärtpaberid. Likviidsusreserviks võib lugeda panga nõusolekut krediidiandmiseks vajaduse korral. 37) Lühiajaline finantseerimine. Lühiajaline finantseerimine tähendab praktikas mõnda päeva. Ettevõte peab võrdlema sisse- ja väljamakseid, jälgima kassaseisu, hindama kapitalivajadust ja likviidsusreserve. Lühiajaliste
· M2 = M1 + säästuhoiused M2 säästuhoiused. Säästuhoiuste puhul teenitakse suuremat intressi ja tänu sellele seataksepiiranguid selle raha kasutamisele. · M3 = M2+ tähtajalised hoiused 14. Rahakordaja olemus ja selle arvutamine. Rahakordaja - esialgse hoiuse kasvukordaja, valem: m=1/r kus m rahakordaja, r kohustusliku reservi määr Tegelik rahakordaja - näitaja, mis võtab arvesse nii täiendavad reservid kui ka raha väljavoolu pangasüsteemist. Valem RP = CU + DD kus RP rahapakkumine, CU ringluses olev raha, DD nõudehoiuse summa 15. Kuidas jaguneb finantssüsteem? Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad finantsasutusteks ja finantsturgudeks. 16. Finantsasutuste liigitus ja selgitused. Finantsinstitutsioon on finantsvahenduse vorm, mis määrab selle kuidas raha liigub säästjalt emitendile
suurenevad tänu tollimaksule, seejuures keelutolli korral jäävad valitsuse kulud endisele tasemele; ümberjaotav efekt- tolli rakendamisel kantakse tarbija hinnavaru osaliselt üle tootjatele ning valitsusele; majanduse efektiivsuse langus ehk nn tolli kaitsekulu. 99. Mida kajastab riigi maksebilanss? Millised on maksebilansi olulisimad koostisosad (jooksevkonto, kapitali- ja finantskonto, kaubandusbiklanss, tulude bilanss, ülekanneet bilanss, reservid...) ? Kuidas tekib maksebilansi defitsiit ja kuidas see mõjutab riigi majandust? Maksebilanss on staatiline aruanne, mis summerib konkreetse riigi poolt teatud perioodi jooksul sooritatud majandustehinguid ülejäänud maailmaga. Jooksevkonto kajastab kaupade, teenuste ja tulude ekspordi ja impordi jooksevülekandeid; kapitali- ja finantskonto kajastab kapitali eksporti ning importi, mis toimub valdavalt
inglaste dessandi Gallipolis) · Kuna läänes posistsioonisõda, siis koondas Saksamaa vägesid idasse (operatsioon Venemaa vastu). Vene väejuhatusel õnnestus septembri lõpuks rinne Riia-Daugapilsi-joonel stabiliseerida. Nikolai II koos Brussiloviga · Idarindel üritas Venemaa vasturünnakut, kui uueks rindejuhatajaks sai kindral Brussilov · 1916.a juunis murti Austria-Ungari kaitseliin läbi, kuid rünnak peagi pidurdus, sest reservid otsas Vene poolel. · Antandi poolel astus sõtta Rumeenia. · Venemaale tähendas see rindejoone pikenemist · Keskriigid aga purustasid kiiresti Rumeenia armee.(sealne nafta võimaldas allvee-ja õhusõda.) Sõjategevus merel · 1915. A Veebr alustas Saksamaa allveesõda. · Mais 1915 uputas saksa allveelaev suure inglise reisilaeva Lusitania(süüdistati sõjavarustuse vedamises) · 1916.a 31.mail toimus Jüüti merelahing, milles nii sakslased kui inglased
Ülejääk 200 ühikut tekib siis, kui hind on: a. 0,8 b. 1,4 c. 2 Question 35 (1 point) Ajaldatud puhasväärtust näitab kas firmal on kasulik investeerida: a. töötasudesse b. * põhivahenditesse c. teadusuuringutesse d. väärtpaberitesse Question 36 (1 point) Rahabaasi moodustavad: a. ringluses olev raha ja tähtajalised hoiused b. ringluses olev raha ja kõigi börsil noteeritud aktsiate turuväärtus c. * ringluses olev raha ja pankade kohustuslikud ning täiendavad reservid d. ringluses olev raha ja keskpanga välispankades hoitav reserv Question 37 (1 point) Mida tähendab mõiste ettevõtte finantsvõimendus? a. firma võlgade ja aktsiakapitali suhet b. firma võlgade ja väljaantud laenude suhet c. firma poolt väljaantud kõrge tulumääraga võlakirjade ja omakapitali suhet d. * firma võlgade ja omakapitali suhet Question 38 (1 point) Milline on lihtsa rahakordaja arvväärtus, kui keskpanga poolt kehtestatud kohustuslik reserv on 0,05 %? a. 0,05 b. 5 c
rahapakkumise kasv, karm rahapoliitika püüab rahapakkumise kasvu pidurdada. 26. Fiskaalpoliitika - eesmärgid, vahendid ja täidesaatja- Fiskaalpoliitika e. eelarvepoliitika eesmärgid on sarnased rahapoliitika eesmärkidega, fiskaalpoliitika vahenditeks on maksusüsteem ja valitsuse kulutused. 27. Rahapoliitika teostamiseks kasutatavad vahendid ehk rahapoliitika instrumendid Avaturuoperatsioonid, laenu ja hoiuse püsivõimalused ning pankade kohustuslikud reservid keskpangas. 28. Valuuta mõiste- on riigi rahvuslik rahaühik, mida teised riigid on aktsepteerinud maksevahendina. Hõlmab paberraha, münte, hoiuseid ja teisi maksevahendeid, s.h. ka raha asendajaid. 29. Valuutapoliitika mõiste- Valuutapoliitika on valuutasuhete- ja raharinglusalaste abinõude süsteem, mida riigid ja keskpangad rakendavad riigi majanduselu, eriti raha ostujõu ja valuutakursi mõjutamiseks. 30
Millised on rahanduse tekkimise · peab olema riik eeltingimused? · kaubalis- rahalised suhted peavad olema valitsevad. Rahanduse mõiste. · Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja (2) kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. · Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. Nimetage rahanduse · finantsturu efektiivsuse küsimused, valdkonnad (5) · tulu(määra) ja riski kaksikprobleemi, · optsioonide hindamist · arbitraaziteooriat ...
II Semster Maailm 20 sajandi algul ja I maailmasõda. suurriikide majanduslikareng. 2.11.12 Toimub kiire aga ebaühtlane areng. Kõige kiiremin arengu tempoga oli Venemaa aga arengu tasemelt võrreldes teiste riikidega oli viletsam. Saksamaal ja Usal oli kiirem tempo kui prantsusmaal ja Subritannial. Usas oli see põhjuseks et oli palju odavat tööjõudu, loodus ressurse oli palju, Saksamaal aitas ühendamine, Saksamaal keiser riigi tekkimine, Prantsusmaad võitetud sõjas ja saadud 5 miljonit franki ja veel saadud maid, Usast saab tööstusriik nr 1 ja teine oli saksa ja kolmas oli Inglismaa. I maailmasõja algust ja Inglismaa polnud Euroopa majanduslikus seisus esimene vaid oli Saksamaa. Suur ettevõttete tekkimine, Saksamaal suur relvatööstus ( kruppi relvatehased), AEG elektroonika tööstus, Rockerfeller, Standart Oil Compang olid kõtuse tootmis tööstused. Kapitali väljavedu, ei veatud enam kanper välja, vai...
Finantsaruanded Bilanss, 2005-2009 (tuh. Kr) 31.12.2005. 31.12.2006. 31.12.2007. 5 6 7 Raha ja pangakontod 23 777,0 46 816,6 20 513,4 Aktsiad ja muud väärtpaberid 6 285,4 - - Nõuded ostjate vastu (debitoorne võlgnevus) 42 674,3 55 921,1 147 399,4 Mitmesugused nõuded 15,9 498,0 18,2 Ettemakstud tulevaste per. kulud 3 563,4 4 966,7 6 010,7 Varud kokku 34 456,1 48 443,8 62 827,4 Käibevara kokku 110 772,1 156 646,2 236 769,0 Pikaajal. finantsinvesteeringud - - - Materiaalne põhivara (jääkmaks.) ...
Keskpankk Central Bank Commercial banks sularaha currency pangadeposiidid Bank deposits Nõudmiseni Current bank deposits pangadeposiidid Tähtajalised Time bank deposits pangadeposiidid rahaagregaadid Money aggregates Quasi raha Near money rahamass Money stock Panga reservid Bank reserves Kohustuslikud Required bank reserves pangareservid ülejääk excess bank reserves Tegelikud PR Actual bank reserves Kohustusliku reservi määr Required reserve ratio baasraha Monetary base Raha Money supply Deposiitide multiplikaator Deposit multiplier Raha multiplikaator Money multiplier Raha nõudlus Demand for money
Tööstuslikud mineraalid on fosfaat, boksiid, kaaliumkarbonaat, lubjakivi, klaas liiv, perliit, kips jt. Fosfaati leidub Glameed'i piirkonna ida Traif Town'is, reserve hinnanguliselt 213000000 tonni ja kontsentratsioon 21 protsenti fosfor oksiidi. On alust loota, et toodetakse kontsentreeritud fosfaadi on 4,5 miljonit tonni aastas. Boksiidimaaki leidub Zubairah piirkonnas East of Tere, reserve hinnanguliselt umbes 173,000,000 tonni. Mangaanimaaki leitakse lääne Rahe's võimalikud reservid võivad ületada 4 miljonit tonni. Kvartsliiva leidub Botain'i piirkonnas ida Riyadh'is, piki ala 75 km ², kus on hinnanguliselt 10 miljonit tonni. Nafta-ja maavarade ministeerium on kindlaks teinud üle 2000 ala, mis sisaldavad vajaliku toormaterjali järgmistes tööstusharudes: tsement, kips, klaas, Hiina keraamika, punased tellised, lubjakivi, kivivill. Saudi Araabia eksport ja import
suurendamiseks ning omanikele dividendideks. Seetõttu ei saa ka kindlalt kõigis majandussektorites kehtestada ühtseid kasumitootluse normatiive, sest erinevate toodeteteenuste arendamiseks, tootmiseks ja turustamiseks on ka erinevad finantseerimisvajadused ja omanike dividendiootused. Sisemised finantseerimisallikad seevastu on otseselt seotud majandussubjekti jätkusuutlikkuse komponentidega, milleks on eelkõige a) allikad tegevustulemusest ehk kasum ja reservid, b) allikad vara müügist ja c) amortisatsioon e. põhivara kulum. Lähemalt vajaks selgitamist kaks sisemise finantseerimisallika komponenti ehk reserv ja amortisatsioon. Reserve on võimalik majandussubjektil moodustada puhaskasumist, ehk rahast, mis jääb järele peale kõikide ettevõtlusega seotud kulude ja maksukohustuse täitmist. Finantsjuhtimise seisukohast on amortisatsioon aga majandussubjekti perioodi arvestuslik kulu, mille vastusoorituseks ei ole rahalist väljaminekut
nimetus on kukersiit, on Eesti tähtsaim maavara. Lisaks kukersiidile on Eesti maapõues ka graptoliitargilliiti, mis on samuti põlevkivi. Seda Eestis ei kaevandata ja väikse kütteväärtuse tõttu pole teda põleva maavarana kunagi kaevandatud. Küll on aga graptoliitargilliiti lühikest aega (19491952) kaevandatud selle uraanisisalduse pärast. Nagu nafta ja maagaasi, nii ka põlevkivi juures eristatakse ressursse ja reserve. Ressursid hõlmavad kõiki Maal asuvaid lademeid, reservid üksnes neid, mille kasutuselevõtmine on tänapäeva tehnoloogia juures majanduslikult otstarbekas. Kuna tänapäeva tehnoloogia pidevalt muutub, siis on maailma põlevkivireservid üksnes hinnangulised.Põlevkivi leidub paljudes maailma maades, kuid üksnes 33 neist on majanduslikult arvestatavad põlevkivilademed. Maailma põlevkiviressurssidest 62% asub USA-s ning Venemaal ja Brasiilias kokku 24%. Siiski võivad
osavust nõudvad tegevused. Tasapisi kaovad õpitud oskused ja abstraktse mõtlemise võime. Lõpuks muutuvad problemaatilisteks ka lihtsad tegevused. Haiguse raskes faasis on dementsusega inimesel raske ennast väljendada ja kõne muutub (Eloniemi-Sulkava jt 2007: 18- 19). Väga iseloomulik kognitiivsete võimete vähenemisele on, et stress, tunde-elu koormamineja ärritumine võivad märgatavalt nõrgendada kognitiivseid võimeid juba haiguse algperioodis. Kognitiivsed reservid ajus vähenevad ja nii võivad ägedad haigused olla kognitiivsete võimete häirumise põhjuseks ja aluseks ägedale segasusseisundile (Eloniemi-Sulkava jt 2007: 15). 7 2. ELAMISTOIMINGUD DEMENTSUSEGA PATSIENTIDEL VAJADUS JA NENDEGA TOIMETULEK Söömine, joomine - söömisega tekivad probleemid haiguse süvenedes. Võib juhtuda, et
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
