· Süsi on süsiniku aatomitest koosnev lihtaine, mis moodustab looduses mitmeid modifikatsioone antratsiit, kivisüsi, pruunsüsi/ligniit · 95% - C; 6% - H, 5% - S, 15% - O, 2% - N Süsi Süsi · 29,9% globaalsest primaarenergia vajadustest; · 41% maailma elektritoodangust; · Kasutatakse 70% maailma terase tootmisel; ca 13% (ca 1 mlrd t) söe toodangust. · 2012 toodeti 7830 mln tonni sütt; pruunsütt 905 mln tonni · Söe reservid 861 mlrd tonni (WEC) või 1038 mlrd tonni (BGR) Süsi · 2007 a. veeti 789,5 mln t, 3177 mlrd t-miili · 2011 a veeti mln 944 mln t, 3664 mlrd t-miili · Eksport Indoneesia (34%), Austraalia (30%), USA (10%), Kolumbia (8%), LAV (7%), Venemaa (6%), Kanada (3%) · Import Jaapan (18%), Euroopa (18%), Hiina (13%), India (13%), Lõuna-Korea (13%), Taivan (6%) · Süsi jaotatakse tükkide suurusest lähtuvalt klassidesse:
kuus 278,02 eurot. Tööandja peab andma töötajale puhkust aasta jooksul vähemalt 28 kalendripäeva(Eestis) ja maksma puhkusetasu. Iga kuu 10. Kuupäeval tuleb esitada tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsiooni vorm TSD.(+ maksta eelmise kuu omad). Omakapital: aktsia- või osakapital, registreerimata aktsia- või osakapital, ülekurss(aazio), oma aktsiad või osad(miinusega), reservid, jaotamata kasum(kahjum). Omakapital koosneb ettevõtte omanike poolt investeeritud kapitalist ning ettevõtte tegevustulemusena tekkinud kapitalist tingimusel, et ettevõte on oma eluea jooksul teeninud enam kasumit kui kahjumit. Vaba omakapital on jaotamata kasum. Minimaalne aktsiakapital on aktsiaseltsi asutamisel 25 000 eurot. Kõrgeim juhtimisorgan on üldkoosolek. Minimaalne osaühingu osakapital on 2500 eurot. Osaühingut juhib juhatus, kelle valib osanike üldkoosolek.
Likviidseteks finantsvaradeks nimetatakse niisuguseid varasid, mida saab võimalikult väikeste tehingukuludega (nii ajalises kui rahalises mõttes) vahetada rahaks. Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 8 Punktid: 1 Kommertspanga lisareservideks loetakse niisuguseid reserve, mille võrra panga tegelik sularahareserv on väiksem keskpanga poolt seatud kohustuslikust reservist. Vastus: Õige Vale Lisareserviks loetakse seda osa reservidest, mille võrra tegelikud reservid ületavad kohustuslikke reserve. Õige Selle esituse hinded 1/1. 9 Punktid: 1 Sümbolraha väärtus põhineb tema sisemisel väärtusel, kaupraha omab aga väärtust tänu valitsuse korraldusele. Vastus: Õige Vale Sisemist väärtust omab just kaupraha, kuna see on valmistatud olemuslikult kõrget väärtust omavast materjalist (tavaliselt väärismetallist). Sümbolraha (dekreetraha) väärtus põhineb
Likviidseteks finantsvaradeks nimetatakse niisuguseid varasid, mida saab võimalikult väikeste tehingukuludega (nii ajalises kui rahalises mõttes) vahetada rahaks. Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 8 Punktid: 1 Kommertspanga lisareservideks loetakse niisuguseid reserve, mille võrra panga tegelik sularahareserv on väiksem keskpanga poolt seatud kohustuslikust reservist. Vastus: Õige Vale Lisareserviks loetakse seda osa reservidest, mille võrra tegelikud reservid ületavad kohustuslikke reserve. Õige Selle esituse hinded 1/1. 9 Punktid: 1 Sümbolraha väärtus põhineb tema sisemisel väärtusel, kaupraha omab aga väärtust tänu valitsuse korraldusele. Vastus: Õige Vale Sisemist väärtust omab just kaupraha, kuna see on valmistatud olemuslikult kõrget väärtust omavast materjalist (tavaliselt väärismetallist). Sümbolraha (dekreetraha) väärtus põhineb
27. Mis on bartertehing? Bartertehing on otsetehing, kus kaupu või teenuseid vahetatakse raha kasutamata tehakse vahetuskaupa. 28. Mis on rahapoliitika ja millised on rahapoliitika vahendid? Rahapoliitika eesmärk on raha stabiilsuse tagamine. Raha stabiilsusena käsitletakse enamasti hinnataseme stabiilsust ja inflatsioonimäära kontrollitavust. Rahapoliitika enamlevinud vahendid on avaturuoperatsioonid, laenu ja hoiuse püsivõimalused ning pankade kohustuslikud reservid keskpangas. 29. Mis on töötus ja millised on töötuse eriliigid? Töötus on nähtus, mis seisneb selles, et inimesed, kes soovivad töötada, ei leia omale sobivat tööd. Sageli mõistetakse tööpuuduse all ka tööpuuduse näitajat, niisuguste inimeste osakaalu tööjõus. Hooajaline töötus, varjatud töötus, vabatahtlik töötust, tsükliline töötus. 30. Mis on inflatsioon ja millised on inflatsiooniteooriad? Inflatsioon on kaupade või teenuste hinnataseme tõus
ARVESTUSTE ALUSED 7-8 nädal BILANSI VÄLJAVÕTE Lühiajalised kohustused Laenukohustused Võlad ja ettemaksed Lühiajalised eraldised Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised Omakapital Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses Ülekurss Oma osad või aktsiad (miinus) Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) KOHUSTISED - mõisted Kohustis on hetke kohustus, mis on tekkinud möödunud sündmustest ja mille hüvitamisega arvatakse kaasnevat ettevõttele majanduslikult kasulike ressursside väljaminek. Lühiajalised kohustised on kohustised, mida loodetakse hüvitada ettevõtte normaalse talitlustsükli jooksul; tuleb hüvitada 12 kuu jooksul arvates bilansipäevast. Kohustised, mis ei ole lühiajalised, on pikaajalised.
hoidma keskpangas, alates 2012a. - 1% Riskikontsentratsiooni piirmäär kui suurt riski võib üks pank laenu andes ettevõtte grupi suhtes võtta Investeerimispiirangud (Krediidiasutuste seaduse §81 alusel) Panga netoomavahendid: Esimese taseme omavahendid: sissemakstud aktsiakapital ja ülekurss kasumi arvel moodustatud reservid eelmiste aastate jaotamata kasum/kahjum omaaktsiad (miinusega) immateriaalne põhivara (miinusega) jooksva aruande perioodi kahjum (miinusega) Teise taseme omavahendid: allutatud kohustused (tähtajaga üle 5 aasta; tagatiseta) ümberhindluse reservid kumulatiivsed tähtajalised eelisaktsiad esimese taseme omavahendeid ületav summa (miinusega) Kolmanda taseme omavahendid:
K K Töötasult maksude ja maksete deklareerimine ja maksmine Iga kuu 10. kuupäeval tuleb esitada tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioon vorm TSD. Iga kuu 10. kuupäeval tuleb maksta eelmisel kuul tehtud väljamaksetelt tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustuse ja kogumispensioni makseid. Omakapital (1) _ Aktsia- või osakapital _ Registreerimata aktsia- või osakapital _ Ülekurss (aazio) _ Oma aktsiad või osad (miinusega) _ Reservid _ Jaotamata kasum (kahjum) Omakapital koosneb ettevõtte omanike poolt investeeritud kapitalist ning ettevõtte tegevustulemusena tekkinud capitalist tingimusel, et ettevõtte on oma eluea jooksul teeninud enam kasumit kui kahjumit. Omakapital esineb ettevõtte bilansis netovarana, mis saadakse ettevõtte varadest peale kõigi kohustuste mahaarvamist. Seotud ja vaba omakapital Seotud omakapital on: * aktsia- või osakapital, * registreerimata aktsia- või osakapital, * ülekurss,
selleks sisse seatud käibekrediidi kontolt, mille pangaprotsendiks on 16% ja mis kuulub tasumisele järgmisel perioodil. VIHJE: Kui ettevõte tellib rohkem materjali kui ta suudab oma vahenditest maksta siis peab ta võtma kasutusele kallima käibekrediidi. Ettevõttel on mõistlik osta sisse nii palju kui rahalised vahendid võimaldavad või kasutada odavamat, pikaajalist krediiti. Siin kehtib põhimõte täpne planeerimine ja arvutamine hoiab kokku raha! Mittevajalikud rahalised reservid võib ettevõte panna panka hoiule lühiajalise hoiusena, mille pangaprotsent on 2% Kasumi maksustamine ja kasutamine Tavapärase äritegevuse tulemus on maksustatud tulumaksuga mis on 21%. Ettevõtte omanikud on otsustanud, et kogu perioodi jooksul teenitud kasum jääb ettevõttesse. 6
osakapital паевый капитал 24. Ülekurss (aažio) Завышенный курс (ажио) 25. Oma osad või aktsiad (-) Собственные паи или акции 26. Kohustuslik reservkapital Обязательный резервный капитал 27. Muud reservid Прочие резервы 28. Jaotamata kasum (-kahjum) Нераспределенная прибыль (убыток) Omakapital kokku Собственный капитал всего PAS S I VA K O K K U ПАССИВ ВСЕГО Firma 01.01___- 01.01.___-
Pikaajalised finantsinvesteeringud- väärtpaberid, antud laenud Kinnisvara-investeeringud Materiaalne põhivara- masinad, seadmed hooned Immateriaalne põhivara- patendid, kaubamärgid, litsentsid Raamatupidamiskohustuslase kohustised ja omakapital (passiva) Kohustised Lühiajalised kohustised- maksetähtaeg kuni aasta; lühilaenud; kreditoorne lühivõlg (ajutine võlg teisele) Pikaajalised kohustised- pikklaenud, liising Omakapital Seotud omakapital- Aktsia-või osakapital, Reservid Vaba omakapital- Aruandeaasta kasum, Eelmiste aastate jaotamata kasum vara = kohustised + omakapital ehk käibevara + põhivara = lühiajalised kohustised + pikaajalised kohustised + omakapital Bilansiskeem AKTIVA(VARA): Käibevara Põhivara PASSIVA(KOHUSTISED JA OMAKAPITAL): KOHUSTISED Lühiajalised kohustised Pikaajalised kohustised OMAKAPITAL Omanike sissemakstud kapital Reservid Jaotamata kasum Bilansivõrrand ALGSEIS + SISSETULEK = VÄLJAMINEK + LÕPPSEIS ehk
1. Hoiuseid vastuvõtvad ja hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad Hoiuseid vastuvõtvad finantsvahendajad: Kommertspangad; Investeerimispangad; Teised spetsialiseeritud pangaliigid (kaubanduspangad, hüpoteekpangad, hoiupangad) ; Ühistu- tüüpi finantsinstitutsioonid. EESTI: pangad, ühistupangad, hoiu-laenuühistud Hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad: Kindlustusseltsid; Liisingufirmad; Faktooringufirmad; Pensioni- ja investeerimisfondid; Riskihajutamisfondid; Fondivalitsejad; Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud; Investeerimisühingud; Järelevalveasutused; Reitinguagentuurid. 2. Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg) Krediidiasutused; Kindlustusseltsid; Kindlustusvahendajad; Fondivalitsejad; Investeerimis- ja pensionifondid; Investeerimisühingud; Investeerimisnõustajad; Väärtpaberituru kutselised osalised; Väärtpaberituru kauplemiskohad; E-raha asutused; Makseasutused. 3. Eesti krediidiasutused Pa...
Võlad ja ettemaksed 4 485 068 3 849 429 4 370 447 Lühiajalised kohustused kokku 4 485 068 3 849 429 4 370 447 KOHUSTUSED KOKKU 4 485 068 3 849 429 4 370 447 Omakapital Aktsiakapital nimiväärtuses 191 735 191 735 189 000 Ülekurss 28 792 28 792 28 792 Kohustuslik reservkapital 19 173 19 173 19 173 Muu reservid 26 184 26 193 24 364 Eelmiste perioodide jaotamata kasum 1 136 343 798 213 972 804 Aruandeaasta kasum 114 596 939 812 594 179 OMAKAPITAL KOKKU 1 696 923 2 003 918 1 828 312 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL 6 181 891 5 853 338 6 198 759 KOKKU 28 Lisa 2. Estravel AS kasumiaruanne (skeem 2)
Rahaloomeasutused on finantsettevõtted, mis võtavad avalikkuselt vastu hoiuseid ning annavad laenu ja/või investeerivad väärtpaberitesse Eesti rahaloomeasutused: Eesti Pank, krediidiasutused, hoiu-laenuühistud, rahaturufondid. 12. Potentsiaalne ja tegelik rahakordaja (Money Multiplier, m) Potentsiaalne rahakordaja: mmp= 1/RR RR –kohustusliku reservi määr (reserve ratio) MB-keskpanga poolt emiteeritud sularaha ja reservid (money base) MB Pankade deposiitraha (kontoraha pakkumine): M ≤ MB* mm Näide: R=100; RR=20% mm=1/RR = 1/0,2 = 5 → M ≤ 100* 5 = 500 Tegelik rahakordaja mm on madalam. Põhjused: Kliendid võtavad oma arvelt sularaha (sularaha äravool deposiitidest, currency drain) Pankadel on olemas lisareservid Tegelik rahakordaja: mm=(1+CD)/(RR+CD+XR) CD –sularaha ja hoiuste suhe (currency/deposiit ratio) XR -lisareservi määr 13. Baasraha ja rahaagregaadid (EKP metoodika) Baasraha (e
Maksimaalne põhikirjaga lubatud aktsiakapital on 8 800 000 krooni ja minimaalne 2 200 000 krooni. Kohus- Jaota- Aruande- tuslik mata perioodi Kokku Aktsia- reserv- Muud kasum kasum oma- kapital kapital reservid (Kahjum) (kahjum) kapital Saldo seisuga 31.12.2004 2 200 000 220 000 1 237 831 9 604 701 2 103 584 15 366 116 2004. a kasumi jaotamine 2 103 584 -2 103 584 0 Muude reservide suunamine jaotamata kasumisse -1 237 831 1 237 831 0
kokkupõrge prantsuse vasakule tiivale ilmunud Briti üksustega. Piirilahingus said Prantuse-Inglise väed lüüa ja rinne liikus mitusada km tagasi, jõudes Pariisi lähedale. Prantslased olid õppinud arukalt taanduma, kuid kaotasid koos sakslastele loovutatud aladega olulise osa tööstusest ja majanduslikust potensiaalist. Saksamaa otsustas muuta oma sõjaplaani et sõda kiiremalt lõpetada. Väed suunati otse Pariisi peale. Saksa väed olis lõpuks kurnatud. Prantslased koondasid viimasd reservid Pariisi alla. Prantuse armee pani sakslaste edasiliikumise seisma, sakslased tõmbusid tagasi, plaan oli äbi kukkunud. Siiski suutsud Sakslased uutel positsioonidel vastase pealetungi peatada, kaevikuteliinil algas positsioonisõda. Idarindel : Venamaa tungis Ida-Preisimaale, tõrjudes sakslaste nõrku jõude tagasi. Saksa armeele määrati uus juhtkond: etteotsa astus kindral Hindenburg, staabiülemaks sai kindral Luddendorff. Nad suutsid ühe vene armee puruks lüüa, teise Ida-Preisimaal
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Ettevõtluse Instituut Turunduse eriala Mait Adoma Euroopa- mis edasi? Essee Juhendaja Andres Arrak Tartu 2011 Euroopa- mis edasi? Praegune olukord Euroopas on huvitav ja annab mõtlemisainet- mis edasi saab, kas on tulemas uus majanduskriis, kuidas Eestil läheb jne. Enamus meist elab oma igapäevarutiinis võideldes argipävamuredega ning konstateerides fakti, et pole tööd, raha ega süüa. Lõhe Eesti ühiskonnas on väikese aja jooksul veelgi kasvanud, inimesi kes elavad allapoole vaesuspiiri on lubamatult palju. Vajalike ressursside puudumine tekitab inimestel alalhoiuinstinkti ja seega hakatakse paremaid võimalusi mujalt maailmast otsima. Paljud vanemad lähevad välismaale tööle, jättes pere siia maha. Halvimal juhul minnakse kahekesi mujale...
Maksebilansitehing on üldjuhul residendi ja mitteresidendi vaheline tehing, mis võib olla nii rahaline kui ka mitterahaline. Maksebilanss koostatakse tekkepõhiselt, st tehingu kirjendamise aluseks on ajahetk, mil tehing poolte vahel sõlmiti või omandiõigus muutus, sõltumata asjaolust, kas raha on tegelikult laekunud või makstud. Kõik maksebilansitehingud kajastatakse turuhindades. Maksebilanss on tasakaalus, kui: JOOKSEVKONTO + KAPITALI & FINANTSKONTO + RESERVID + VEAD JA TÄPSUSTUSED = 0 4. Mille poolest erinevad portfelli- ja otseinvesteeringud? Otseinvesteeringu puhul kaasneb teatud kontroll välismaiste ettevõtete üle, aga portfelliinvesteeringus seda ei ole. Portfelliinvesteeringuid tehes ollakse huvitatud eelkõige intressidest ja dividenditulust. Otsene välisinvesteering tehakse eesmärgiga saavutada kontroll välismaise ettevõtete üle. Soovitakse teenida omandikulu. 5
Müokinaasi (adenülaadi kinaasi) funktsioon, müokinaasne reaktsioon kui "avariisüsteem" ja "eba- ökonoomne" viis ATP produtseerimiseks. Oksüdatiivne fosforüülimine - oksüdeerimise ja fosforüülimise protsesside kooskôlastatud toimimine. Tegurid, mis tagavad selle mehhanismi väga suure mahtuvuse vôrreldes teiste ATP resünteesi teedega. 14. Süsivesikute mobiliseerimine ja kasutamine kehalisel tööl. Keha energeetilised reservid: lipiidid, valgud, süsivesikud; nende energiamahutavus ja mobiliseeritavus. Keha süsivesikutedepood. Süsivesikute varude mobiliseerimine lihases ja maksas. Süsivesikute kasutamine eri tüüpi lihaskiududes sôltuvalt töö intensiivsusest ja kestusest. Laktaadi te- ke töötavas lihases, tema kontsentratsiooni muutused lihases ja veres sôltuvalt töö kestusest ja intensiivsusest. 15. Lipiidide mobiliseerimine ja kasutamine kehalisel tööl. Vabad rasvhapped ja triglütseriidid kui
Lisaks kukersiidile on Eesti maapõues ka graptoliitargilliiti, mis on samuti põlevkivi. Seda Eestis ei kaevandata ja väikse kütteväärtuse tõttu pole teda põleva maavarana kunagi kaevandatud. Küll on aga graptoliitargilliiti lühikest aega (19491952) kaevandatud selle uraanisisalduse pärast. Nagu nafta ja maagaasi, nii ka põlevkivi juures eristatakse ressursse ja reserve. Ressursid hõlmavad kõiki Maal asuvaid lademeid, reservid üksnes neid, mille kasutuselevõtmine on tänapäeva tehnoloogia juures majanduslikult otstarbekas. Kuna tänapäeva tehnoloogia pidevalt muutub, siis on maailma põlevkivireservid üksnes hinnangulised. Põlevkivi leidub paljudes maailma maades, kuid üksnes 33 neist on majanduslikult arvestatavad põlevkivilademed. Maailma põlevkiviressurssidest 62% asub USA-s ning Venemaal ja Brasiilias kokku 24%. Siiski võivad need arvud tulevikus muutuda uute lademete avastamise tõttu. 2005
Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul Suurriikide blokkide kujunemine Euroopa riikide sõjalistesse blokkidesse grupeerumine; liiduleping Saksamaa ja Austira-Ungari vahel, hiljem ühines nendega ka Itaalia.nn Kolmikliit; tekitas rahutust;Saksamaa ei tahtnud enam pidada lubadust, et ei ründa oma põlist vaenlast Prantsusmaad; Venemaa ja Prantsusmaa sõlmisid liidulepingu, millega kohustasid teineteisel appi ruttama; Saksmaa olukord läks hullemaks siis kui Vene-Prantsuse liiduga ühines Inglismaa; Nende arust oli Euroopa jõudude tasakaal ohus; Prantsusmaa ja Inglismaa kirjutasid alla kokkuleppele amtliku nimega Antant; Hakati planeerima ühist sõjategevust Saksam. vastu; Inglismaa ja Venemaa vaheline kokkuleppe; Vastamisis seisid Antant ja Kolmikliit; algul arvati et suurriikide blokkide loomine hoiab ära sõja siis tegelikult lõi see eeldused Esimese maailmasõja puhkemiseks; Sõja tehnika areng ja võidurelvastumine; laialt võeti kasutusel ka k...
tähtaja möödum. 9 7. Omakapitali arvestus. Omakapital on bilansis: · esitatud jääkväärtusena (e/v vara, millest on maha arvatud tema kohustused); · liigend. õigusl. piirangute järgi (vastavalt äriseadustikule). Omakapital esit. 8 kirjel: 1) aktsiakapit. või osakapit. nimiväärtuses, 2) aazio (üle/alla nimiväärtuse), 3) annetatud kapital, 4) ümberhindluse reserv, 5) reservid, 6) eelmiste per. jaotamata kasum (kahjum), 7) aruandea. kasum (kahjum), 8) oma aktsiad või oma osad (miinus). Omakapital = käibevara + põhivara - lühiajal. kohustused - pikaajal. kohustused e. Omakapital = varad - kohustused · Omakapital riigiettevõtetes: riigikapital, ümberhindluse reserv, muud reservid (liikide lõikes), eelmiste per. jaotamata kasum, aruandea. kasum. · Omakapital täisühingus: osanike omakapital aruandea
o Riigi majanduse esmaülesandena näeme rahvusliku ettevõtluse eest seismist, mida peame oluliseks toetada ja arendada. Eestimaise eelistamine peab algama riigivõimu tasandilt. o Riigil on kohustus olla hea peremees. Riik säilitab omandi või osaluse strateegiliselt tähtsates infrastruktuuri majandusharudes: energeetikas, sides, sadamates, raudteel, maanteedel ning metsanduses ja muude loodusvarade haldamisel. Riigil peavad olema strateegilised reservid riikliku julgeoleku tagamiseks. o Vaba ettevõtlus on demokraatliku riigi majandusarengu alus. o Sotsiaalse kaitse süsteemis järgime Euroopa sotsiaalse turvalisuse keskseid printsiipe õiglane palk, väljateenitud töötasule vastav pension, perekulude toetamine, ühiskonnaliikmete kindlustamine sotsiaalsete riskide vastu, vajaliku hoolekande ja järelevalve tagamine ning põhimõte, et igaühel on õigus kaitsele vaesuse vastu. Eesti Vasakpartei
vastuse andma maksebilanss. Maksebilansi võib jagada kolmeks osabilansiks: 1) Jooksev konto sellest kajastatakse kaupade, teenuste ja tulude eksporti ja importi ning erinevaid ühepoolseid ülekandeid (annetused, kingitused, välisabi, stipendiumid, rahvusvahelised preemiad jne) 2) Kapitalikonto - mis kajastab kapitali eksporti ja importi, mis toimub peamiselt investeeringute, laenude, deposiitide ja teiste finantsinstrumentide kaudu. 3) Reservid - Mis sisaldab muutusi keskpanga kulla ja välisvaluuta varudes. Analüüsides maksebilanssi ei käsitleta seda tavaliselt tervikuna vaid hinnatakse üksikute osabilansside seisu. Jooksva ja kapitalikonto hindamisel räägitakse selle ülejäägist kui eksport ületab importi, ning puudujäägist vastupidisel juhul. Reservide hindamisel on tegemist nende suurenemise või vähenemisega. Hindamisel on oluline teada, et reservide ja
Konkurents on võitlus klientide pärast, mida peavad kõik samu vajadusi rahuldavad ettevõtted. Konkurents ettevõtete vahel muutub üha teravamaks ja seda põhjustavad eelkõige ettevõtete arvu suurenemine, tootehindade üleüldine alanemine ning tarbijate ja ettevõtjate targemaks muutumine. Konkurents turunduses Väikeettevõtted on suuremate ettevõtete lakkamatute rünnakute all, mis kohati meenutab lausa sõjategevust. Selleks, et konkurentsisõjas võita, on vaja koondada reservid ja ressursid võimalikku läbimurdekohta (sinna, kus tootel või teenusel on suurim väljavaade olla edukas) ja asjalikku luureinfot vastaste kohta. Konkurents turunduses Ettevõtjana tuleb rinda pista kolme taseme konkurentidega, kellest kõige tõsisem võitlus turu ja klientide pärast käib otseste konkurentidega. Otsesed konkurendid (nimetatakse ka esmasteks konkurentideks) on kõik ettevõtted, mis pakuvad tarbijatele analoogseid tooteid või teenuseid. Konkurents turunduses
• Nominaalse vahetuskursi jäikus • Finantssüsteemi haavatavus • Rahapoliitiline juhtimine • Piirangud fiskaalpoliitikale Rahapoliitika ellu viimine ja “viimase instantsi laenaja” roll • Likviidsuse kapitalivoogude abil kohaldumise üheks võimaluseks on kommertspankade arveldusarved keskpangas ning nende konverteeritavuse tagamine vastavalt ametlikule vahetuskursile. • Teiseks keskpanga kaudu automaatseks likviidsuse tagamise vahendiks on kohustuslikud reservid. • Võib juhtuda, et välisšokkide mõju pangandussüsteemile on nii tugev, et pankadel ei õnnestu likviidsuskriisi vältida - vajalik ”viimase instantsi laenaja” roll • Vajadust viimase instantsi laenaja abi järele võib vähendada adekvaatsete prudentsusnõuete kehtestamise ja asjakohase finantssektori järelevalve rakendamise teel Valuutakomitee kestus • Valuutakomiteed võib püsivaks vahetuskursisüsteemiks pidada riikides,
KOKKU rühm 16. 101 034 kr 21 725 kr Lühiajalised kohustused KOKKU 2 492 969 kr 268 164 kr Kohustused KOKKU 2 492 969 kr 268 164 kr Omakapital aktsiaseltsis või osaühingus 22 22. Aktsia- või osakapitali nimiväärtus 40 000 kr 40 000 kr 26. Reservid 26.1. Kohustuslik reservkapital 14 482 kr 0 kr 27. Eelmiste perioodide jaotamata kasum 0 kr 0 kr 28. Aruandeaasta kasum (kahjum) -69 415 kr 14 482 kr Omakapital aktsiaseltsis/osaühingus KOKKU -14 933 kr 54 482 kr PASSIVA KOKKU 2 478 036 kr 322 646 kr ÄRITULUD 2000 1999 1
KOKKU rühm 16. 101 034 kr 21 725 kr Lühiajalised kohustused KOKKU 2 492 969 kr 268 164 kr Kohustused KOKKU 2 492 969 kr 268 164 kr Omakapital aktsiaseltsis või osaühingus 22 22. Aktsia- või osakapitali nimiväärtus 40 000 kr 40 000 kr 26. Reservid 26.1. Kohustuslik reservkapital 14 482 kr 0 kr 27. Eelmiste perioodide jaotamata kasum 0 kr 0 kr 28. Aruandeaasta kasum (kahjum) -69 415 kr 14 482 kr Omakapital aktsiaseltsis/osaühingus KOKKU -14 933 kr 54 482 kr PASSIVA KOKKU 2 478 036 kr 322 646 kr ÄRITULUD 2000 1999 1
Veb.rev.=1917.a veb.Petrogradis massilised rahutused.=kasvas rev´iks=tsaar AleksanderII loobus troonis= võim AV´le=dem.reformide proovimine. Sündmuste sõlmpunkt Tallinn. 2.märts=ülelinnaline streik ja miiting Uuel Turul+madruste ühinemine= mindi pol.vange vabastama=kasvas üleriigiliseks.Korratused likvideeriti kiiresti. AV asendas kubernerid kubermangukomissaridega.Eestimaa kubermangu kom.sai J.Poska. Tekkis mitmeid parempoolseid parteisid (TSSN). Eesti rahvuslikud jõud üritasid kasutada sobivat hetke reformide teostamiseks(autonoomia saavutamine VM koosseisus). Petrograd aga venitas otsuse tegemisega, mispeale korraldasid eestlased demonstratsiooni. Märtsi lõpus avaldati AV määrus Eestimaa kubermangu ajutise korra kohta.=Eestimaa ja Liivimaa põhjaosa üheks kubermanguks.=loodi Ajutine Maanõukogu plaan. Hakati asendama vene ametnikke eestlastega, asjaajamiskeeleks sai eesti keel.= Hõõrumised Petrogradi ja Tallinna vahel, lisandus veel Am...
Õpikust "Lähiajalugu I" peatükid 1, 2, 5, 6, 8, 9,10, Õpikust "Eesti ajalugu 2" peatükid 27, 28, 29 Ptk 1: 1. Mida tähendavad imperialism-suurriikide püüe saavutada maailmas võimalikult suur mõjuvõim sovinism- ehk marurahvuslus: oma rahvust peeti teistest paremaks koloniaalimpeerium -eramaad koos kolooniatega Kuidas on need omavahel seotud? 19.saj lõpul ja 20.saj algul levis väga laialt rahvuslus e sovinism, see andis omakorda eeldused imperalismile 2. Nimeta uuendusi tehnikas 20. Sajandi alguses! seeriatootmine; lennunduse areng Kes oli Henry Ford? Tema järgi on saanud oma nime autofirma Ford. Tema käivitas oma autotehastes esimesed konveierid, tänu millele ühe auto tootmisaeg lühenes mitmelt päevalt 12- tunnile. Peale seda suurenes autode tootmine plahvatuslikult. 3. Kirjelda suundumusi majanduse arengus 20. Sajandi alguses! Väga olulisele kohale tõusis järjest enam kaubandus. Otsiti erinevaid viise kauba odavaks ja kiireks ...
· kõrgema sõjaväelise juhtkonna puudumine, seega puudus sõjaväeliste operatsioonide kordineerimine. d) Murrang sõja käigus toimus jaanuaris 1919, kui Eesti väed alustasid vastupealetungi ja veebruaris oli kogu Eesti taas vaba. Kangelaslikkuse näitena tuuakse tavaliselt esile 31.jaanuaril 1919 toimunud Paju lahingut Julius Kuperjanovi juhtimisel. Eestlaste vastupanu sundis Punaarmee juhtkonda peatama pealtungi põhirindel ja suunama kõik oma reservid, umbes 80 000 meest, Eesti vastu. Kuni maini käisid ägedad lahingud Lõuna-Eestis ja Petserimaal, kuid eestlastel õnnestus need tagasi lüüa ja alustada ise vastupealetungi. e) Eestlaste edu põhjused: · vabatahtlike väeosade loomine, näiteks koolipoisid, spordiselts Kalevi liikmed, Kuperjanovi partisanid jne. · soomusrongide efektiivne kasutamine. · Rahvaväe juhtimise ümberkorraldamine. Vägede ülemjuhatajaks oli Johann
) 6. Konsolideeritud majandusaasta aruandes: A näidatakse ainult konsolideerivale ettevõttele kuuluv osa tütarettevõtte omakapitalist, vähemusosanike osa jäetakse välja B konsolideeritakse tütarettevõtted alati kapitaliosaluse meetodil C liidetakse emaettevõtja ja tütarettevõtjate varad, kohustused ja omakapital D elimineeritakse tütarettevõtte omakapitali kõik komponendid (aktsiakapital, aažio, reservid, jaotamata kasum) E mul on erinev arvamus (milline?) 7. Alltoodud tabelis on toodud firma OK AS näitajad Näitaja 2008 2009 2010 2011 2012 Tasuvuse marginaal% 4% 4% 3% 3% 4% Vara käibesagedus 2.5 2.4 2.3 2.1 1.5 Keskmine vara/ omakapital
PÕLVA ÜHISGÜMNAASIUM TIINA LUHT 11c klass EESTI POLIITILINE ARENG 1905- 1918 REFERATIIVNE KOKKUVÕTE Juhendaja: Õp Liia Vijand PÕLVA 2009 Sissejuhatus Selle referatiivse kokkuvõtte teemaks on "Eesti poliitiline areng 1905- 1918", sest selles on käsitletud erinevaid tähtsamaid sündmuseid, mis puudutasid Eestit, mõjutasid iseseisvumise arengut ja mis on seotud Eesti poliitilise arenguga selles ajavahemikus. Teema käsitlus algab 1905. aastast, kuna sel aastal puhkes Venemaal revolutsioon, mis ei jätnud kõrvale ka Eestimaad ning pani aluse edasistele sündmuste käigule. Teema käsitlus lõpeb 1918. aasta veebruariga, Iseseisvusmanifesti ettelugemisega. Arvan, et see teema on tähtis ja vajab käsitlemist, et teada, kuidas saavutati tee iseseisvumisele ning millised on olnud meie maa varasemad suhted välisriikidega. Samuti võib näha, kuidas on suudetud hoida koos oma rahvast ning säilitada ühtekuuluvustunne...
28. Mis on rahapoliitika ja millised on rahapoliitik vahendid? Rahapoliitika ehk MONETAARPOLIITIKA all mõistetakse riigi keskpanga tegevust. Monetaarpoliitika eesmärk on raha stabiilsuse tagamine. Raha stabiilsusena käsitletakse enamasti hinnataseme stabiilsust ja inflatsioonimäära kontrollitavust. Rahapoliitika enamlevinud vahendid on avaturuoperatsioonid laenu ja hoiuse püsivõimalused ning pankade kohustuslikud reservid keskpangas. 29. Mis on töötus ja millised on töötuse eriliigid? Töötus väljendab olukorda, kus osa tööjõust, kes soovib töötada, ei suuda leida sobivat tööd. Töötuse eriliigid: · Hõõrde ehk siirde ehk friktsionaalne ajutine töötaolek, tekib seoses töökoha vahetamisega. Ta on lühiajaline ja vabatahtlik, et kokku viia vabad töökohad ja vabad tööd otsivad inimesed
funktsioone vaid äärmiselt piiratud ulatuses. Muud keskpanga funktsioonid - statistiliste andmete kogumine, - suhtlemine mitmesuguste rahvusvaheliste organisatsioonidega jms. Nende funktsioonide kajastusi leiab muuhulgas Eesti Panga regulaarsetest statistika publikatsioonidest ja EP internetileheküljelt Rahapoliitika instrumendid ·avaturuoperatsioonid (open market operations); ·laenu ja hoiuse püsivõimalused (standing facilities); ·pankade kohustuslikud reservid keskpangas (required reserves). Valuutakomitee süsteemi järgiv Eesti Pank ·kasutab oma rahapoliitika teostamise peamise vahendina otsest osalemist valuutaturul. Traditsiooniliste avaturuoperatsioonide tulemuslikkust piirab meil rakendatav valuutakomiteele tuginev rahasüsteem. Samas ei tähenda see, et osalemine valuutaturul oleks Eesti Panga jaoks ainus võimalus ning et muude keskpanga instrumentide kasutamine oleks täielikult välistatud. Kohustusliku reservi nõue
pikaajalisteks. Netovälisvõlg riigi kõikide majandussektorite tagasimaksmisele kuuluvate, s.t. võla iseloomuga välisnõuete ja kohustuste vahe. Võla iseloomuga ei ole investeeringud, millega kaasneb omandiõigus (kirjendatakse investeerimisobjekti omakapitali koosseisus). Nendeks on aktsia(osa) kapitali tehtud portfellinvesteeringud ning reinvesteeritud tulud (eelmise aasta jaotamata kasum/kahjum, reservid ning fondiemissioon). Välisvõla koosseisu ei arvata ka keskpanga kullavarusid ja osalust Rahvusvahelises Valuutafondis (SDRid). MAJANDUSTEADUSE ALUSED 57 Kapitalikonto ja jooksevkonto Kapitali liikumise (juhul kui võetud laenud mõjutavad raha pakkumist) majanduslikku mõju saab iseloomustada järgmise tuntud identsusvõrrandi abil: Y = C + I + G + (X - M ) ,
vahendiks on saanud avaturuoperatsioonid. Erinevalt enamikust keskpankadest kasutab Eesti Pank, tulenevalt valuutakomiteele tuginevast rahasüsteemist, oma rahapoliitika teostamise peamise vahendina otsest osalemist valuutaturul. Samas ei tähenda see seda, nagu oleks teiste rahapoliitika instrumentide kasutamine Eesti Panga jaoks täiesti võõras või välistatud. Rahapoliitika enamlevinud vahendid on avaturuoperatsioonid, laenu ja hoiuse püsivõimalused ning pankade kohustuslikud reservid keskpangas. Avaturuoperatsioonid. Erinevalt püsivõimalustest on avaturuoperatsioonide puhul aktiivseks ehk tehinguid algatavaks pooleks keskpank. Vormiliselt teostatakse tavapäraseid väärtpaberite ostu-, müügi- või repotehingud. Läbi selliste operatsioonide suudab keskpank rahaturu likviidsust muutes ehk lühiajalist raha kokku ostes või turule paisates üsna efektiivselt juhtida lühiajaliste intresside kujunemist. Sageli teostavad
1. pikaajalised finantsinvesteeringud 2. kinnisvara investeeringud 3. materiaalne põhivara (maa, ehitised, masinad, seadmed, tööriistad, inventar) 4. immateriaalne põhivara (ainetu vara) patendid, kaubamärgid, litsentsid. PASSIVA: kohustused ja omakapital koosneb: – lühiajalised kohustused (kuni 1. aasta pikkused kohustused) - pikaajalised kohustused (pikaajalised pangalaenud) üle 1. aasta tähtaeg - omakapital (aktsiakapital, osakapital) – reservid – vaba omakapital( eelmiste perioodide jaotamata kasum ja aruande perioodi kasum/kahjum) BILANSISKEEM: Raamatupidamise seaduse lisast: bilansiskeem, kasumi aruande skeem. Paberi peal on olemas. BILANSS: AKTIVA PASSIVA Käibevara: Lühiajalised kohustused: Pangakontol 70000 Lühiajalised pangalaenud 15500
Oma osad või aktsiad Ettevõtte valduses olevad Tagasiostetud aktsiate eest RTJ 3 (miinus) (näiteks tagasiostetud) tema makstud tasu õiglane enda poolt eelnevalt emiteeritud väärtus aktsiad või osad Kohustuslik reservkapital Vastavalt äriseadustiku nõuetele moodustatud kohustuslik reservkapital Muud reservid Realiseerimata tulud ja kulud, Välismaal asuvate Konsolideerim mida vastavalt RT juhenditele ei tütarettevõtete isel tekkiv kajastata kasumiaruandes konsolideerimisel tekkiva valuutakursi (näiteks välismaal asuvate valuutakursi reservi vahede reserv
Riiale, hõivates Väina jõe lõunakalda. Ulmanise valitsus palus abi Eestilt, kes saatis Riiga 2 soomus rongi, mis aitasid Bermondti avantüüri likvideerida. Narva kaitselahingud Novembri alguseks oli Punaarmee jõudnud Narva-eelsete kaitsepositsioonidele. Alanud heitluses olid Eesti väed sunnitud tagnema. Nõukogude juhtaud oli kindlalt otsustanud vallutada Narva iga hinnaga. Kohale toodi üle 160 000 mehe ja üle 200 suurtüki. Ka Eesti pool tõi kohale oma reservid. Detsembri alguseks olid esimesed rünnakud tagasi tõrjutud. Detsembri algul algasid Tartus rahuläbirääkimised. Kuu keskpaigal kujunes Krivasoo ja Vääska all ülimalt ohtlik olukord, mis lahendati suurte kaotuste hinnaga. 31. detsembril 1919. aastal lõpetasid Punaarmeelased rünnakud. Tartu läbirääkimised Rahu kiiret sõlmimist nõudsid nii majanduslik olukord kui ka sõjaline situatsioon. Kuna teised Baltiriigid ei olnud nõus ühised rahukõnelusi avama otsustas Eesti
koalitsioon. Sakslaste pealetungi eel suutsid nad evakueerida u 1500 tähtsaimat sõjatööstusega seotud ettevõtet. Punaarmee suurus oli vähenenud ja oli vaja uusi väejuhte, uut varustust ja loomulikult uusi sõdureid. Peamine põhjus, miks armee suurus oli vähenenud, oli see, et Stalin üritas saada lahti kõikidest ohtudest, mis oleks võinud ta troonilt tõugata. Lisaks oli operatsiooni Barbossa ajal sõdurite arv tunduvalt vähenenud. Punaarmeel olid olnud küll väga suured reservid, kuid mitte piiramatud. Nende armeesse kuulus 1,7 miljonit meest ja 2300 tanki. Pealekauba veel 81 laskur-, 62 tankibrigaadi ja 12 ratsadiviisi. Stalin esitas plaani, mille kohaselt tuli ette võtta üldpealetung Leningradist Musta mereni, et vabastada sakslaste kätte läinud alad. Stalin kartis, et sakslased ründavad paremalt poolelt, sest Moskva oli olnud kõige tähtsam sihtmärk. Süd Saksamaa oli sõlminud Kolmikpakti Jaapani ja Itaaliaga, mille kohaselt tehti koostööd.
Eesti iseseisvumine I Iseseisvumise eeldused A) kultuurilised: 1) kirjakeele ühtlustamine 2) eestikeelsete raamatute ja ajakirjade levik 3) rahvusliku intelligentsi ja rahvuskultuuri kujunemine 4) rahva eneseteadvust tugevdavate suurürituste (laulupidude, rahvaluule ja vanavara kogumine) korraldamine 5) aktiivne seltsitegevus B) majanduslikud: 1) talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg oma maa peremeheks 2) tööstuse areng, eriti 20.sajandi algul, mil Eesti muutus üheks tööstuslikult enam arenenud Venemaa piirkonnaks 3) algas linnade eestistumine 70 % linlasest eestlased (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed, töölised) C) poliitilised: 1) 1905.a revol äratas rahva poliitilisele aktiivsusele 2) hakati looma parteisid e erakondi 3) kerkisid esile eestlastest poliitikud 4) suurenes eestlaste osalus maa- ja linna omavalitsustes, sealt saadi haldamiseks vajalikke kogemusi 5) arenes ühisettevõtlus (meiereid, põllutöömasinate ühis...
VT õpik ja töölehed! 2.1 Võimude lahusus ja tasakaalustatus 1. Mis on võimude lahusus ja milline on selle eesmärk? Võimude lahusus- valitsemisasutuste omavaheline tööjaotus ; on seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Eesmärk: püütakse vältida võimutäiuse koondumist ühe institutsiooni või isiku kätte, sest see look eeldused riigivõimu kontrollimatule kasutamisele ja seega kuritarvitamisele. 2. Millised on horisontaalse lahususe puhul riigivõimu kategooriad? Seaduseandlik võim: parlament Täidesaatev võim: valitsus, riigipea Kohtuvõim:kohtusüsteem 3. Millised asutused esindavad horisontaalse lahususe puhul erinevaid võimuliike Eestis? Nende ülesanded? Seaduseandlik võim: parlament-algatada, võtta vastu ja menetleda seadusi; riigieelarve kinnitamine Täidesaatev võim: valitsus, riigipea-viib ellu riigi sise-ja välispoliitikat; suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust; koo...
lähedale. Prantslased kaotasid koos sakslastele loovutatud aladega olulise osa oma tööstusest ja majanduslikust potensiaalist. 3.5. Marne'i lahing Teisel septembril 1914 olid sakslased jõudnud Pariisist 35 kilomeetri kaugusele. Prantsuse valitsus lahkus pealinnast. Sakslaste üksused olid selleks ajaks aga kandnud raskeid kaotusi ning pikkadest päevamarssidest välja kurnatud. Prantslased koondasid Pariisi alla oma viimased reservid. Ägedates lahingutes pani inglaste poolt toetatud Prantsuse armee septembri algul Marne'i lahingus sakslaste edasiliikumise seisma. Korra tuli sakslaste läbimurde ärahoidmiseks mehi lahingusse viia koguni Pariisi taksodega. Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma, Schlieffeni plaan oli läbi kukkunud. 3.6. Tannembergi lahing Lahing toimus 26.-30. august 1914. Venemaa esialgne plaan oli anda löök Austria- Ungarile. Prantsusmaa aga nõudis, et alustataks pealelööki Ida-Preisimaal
Rahapoliitika elluviimine ja finantssüsteemi juhtimine on keskpanga ülesanne. Rahapoliitika eesmärgid: 1. hindade stabiilsus 2. majanduskasv 3. kõrge tööhõive 4. finantsturgude stabiilsus 5. intressimäära stabiilsus 6. välisvaluuta reservide stabiilsus Rahapoliitika teostamise vahendid: · Vabaturu operatsioonid - keskpank ostab või müüb riigi võlakirju. Kui keskpank müüb võlakirju, siis kommertspankade reservid vähenevad, seega raha pakkumine väheneb. Kui keskpank ostab valitsuse võlakirju, siis raha pakkumine suureneb. Selle tulemusena võlakirjade hinnad tõusevad ja intressimäärad langevad. · Diskontomäär - intressimäär, millega keskpank laenab raha kommertspankadele. Kui keskpank tahab suurendada raha massi, siis ta alandab diskontomäära, mille tulemusel kommertspangad võtavad keskpangast rohkem laenu.
21. Muud pikaajalised võlad Võlad emaettevõtjatele ja teistele konsolideerimisgrupi ettevõtjatele Võlad sidusettevõtjatele Muud Kokku 22. Pikaajalised eraldised Pensionieraldised Muud eraldised Kokku Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku Omakapital 23. Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses 24. Ülekurss 25. Oma osad või aktsiad (miinus) 26. Reservid 27. Kohustuslik reservkapital 28. Muud reservid 29. Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 30. Aruandeaaasta kasum (kahjum) Omakapital kokku PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) KOKKU MAJANDUSARVESTUS Kertu Lääts 2004 30 Lisa 3 KASUMIARUANDE SKEEM 1 Müügitulu Muud äritulud
väärtuse hoidmiseks (osta valuutat) Ideaalse rahasüsteemi probleemide ringid Kohanemine o Kuidas riigid kohandavad oma üle- ja puudujääke o Rahapoliitika (keskpank) ja fiskaalpoliitika (valitsus) o Devalveerimine (Kreeka) vs deflatsioon (tarbijad ootavad kuniks hinnad lähevad veel madalamaks ja see tekitab majanduslangust) Likviidsus o Reservid o Emissioonitulu võime ignoreerida maksebilanssi puudujääke, ilma, et see valuuta väärtust palju mõjutaks Usaldus kui stabiilne on kurss Maksebilanss Tehingud riigi ja välismaalima vahel Jooksevkonto kauplemine, Eestis ülejäägis (teenuste eksport) o Jooksvad tehingud: kaubanduse puudu- ja ülejääk; Intressid ja dividendid Kapitalikonto o Finantstehingud: laenud, investeeringud
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Üldandmed..................................................................................................................................3 Looduslikud tingimused..............................................................................................................4 Riigi arengu tase..........................................................................................................................5 Rahvastik.....................................................................................................................................6 Rahvastiku soolis- ja vanuseline koosseis...................................................................................7 Linnastumine.......................................................................................................
kodumaale. See tekitas probleeme vene ametnikega. Sõjavägi Eestis. Juba enne sõja puhkemist otsustati muuta Tallinn Läänemere sõjalaevastiku tegevusbaasiks. Tehti tööd Peeter Suure merekindluse rajamiseks. Kindlustused paiknesid lahe saartel ja rannikul. Garnisonina paigutati Tallinnasse 30 000 maaväelast ning 20 000 madrust. Intensiivseid kindlustustöid teostati ka Lääne-Eesti saartel ja rannikul. Lahingute kandumisel Riia alla muutus Eesti rindelähedaseks tagalaks. Siin paiknesid reservid, tekitati uusi väeosasid. Suurimad garnisonid paiknesid Narvas, Tartus, Valgas ja Võrus. 1917 aasta alguses ületas Eestis paiknevate Vene sõjavägede arvukus 100 000 piiri. Eestlased sõjaväes. Sõja vältel mobiliseeriti Vene armeesse umbes 100 000 eestlast, kellest 10 000 langes rindel. Paljud sattusid sõjavangi. Selliseid inimkaotusi polnud eesti rahvas varem kandnud. Vene üksustesse paigutatuna pidid eestlased halva keeleoskuse tõttu taluma tagakiusamist
Need on kolmandate isikute nõuded firmale, mille täitmise eest vastutab firma oma varaga. Lühiajalised ja pikaajalised kohustused. Piir on ikka aasta. Kolmas kohustus: omakapital, mis näitab aktsionäride osaluse suurust ning koosneb esialgsetest investeeringutest ning jaotamata kasumist. Aktsiakapital on bilansis nimiväärtuses. Omakapitali koosseisus: aktsia ülekurss -ka aazio võib olla selle sama mõiste tähenduses. Reservid - kohustus võib tekkida seadusest või põhikirjast. Jaotamata kasum (kahjum) . Tagasiostetud oma aktsiad (tresooraktia). Omakapitali koosseisus kajastatakse neid miinusmärgiga, niiet nad vähendavad omakapitali. Need tuleb realiseerida aasta jooksul ja kui seda ei suudeta, siis tuleb kanda need kahjumisse. Aktsiakapitali peab olema väheamlt 25000. Varad = Kohustused + omakapital Kasumiaruanne - iseloomustab ettevõtte tulusid ja kulusid ning nende vahet
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
