reservarmee olemasolu, mis tidavad erinevaid lesandeid, niteks osutavad vastupanu agressorile, koolitavad noori sdureid ajateenistuseks, osalevad vlismissioonidel ning looduskatastroofide korral osutavad abi tsiviilelanikkonnale. Vikeriigi ja suurriigi julgeoleku tagamise kige suurem erinevus on see, et suurriikidel on rohkem elanike ja rahalisi ressursse kui vikeriikidel. Niteks suurriigid nagu hendriigid, Inglismaa ja Prantsusmaa loodavad reservarmee moodustamisel oma rahvaarvule, majanduslikule vimsusele ja kasutavad seetttu vabatahtlike vrbamist. Phjamaad ei oma selliseid majanduslikke ressursse ja piisavat rahvaarvu, seetttu tuginetakse ainsale alternatiivile- ajateenistusele. Klma sja lppemise jrgses eufoorias on erandiks Hollandi ja Belgia, kelle rahvuslik koguprodukt vimaldab neil osta parimaid relvassteeme ja vrvata piisavalt kaaderkoosseisu. Vikeriigil on vhe ressursse igas valdkonnas ja eriti inimressursse arvestades, seega pole
reservarmee kandidaadid, suurtel tõusuperioodidel astuvad nad kiiresti ning massiliselt tööliste tegevarmee ridadesse. Kolmandaks allakäinud, puruvaesed, töövõimetud - need on isikud, kes hukuvad oma vähese liikuvuse tõttu, siis isikud, kes elavad töölise normaalvanusest kauem ja tööstuse ohvrid, kelle arv kasvab ohtlike masinate levikuga, kaevanduste, keemiavabrikute arenemisega. Pauperism on tööliste tegevarmee invaliididemaja ja tööstusliku reservarmee surnud kaal. Mida suurem on see reservarmee võrreldes tööliste tegevarmeega, seda hulgalisem on alaline ülerahvastus, kelle viletsus on pöördproportsionaalne tema töövaevaga. Lõpuks, mida suuremad on töölisklassi kerjuslikud kihid ja tööstuslik reservarmee, seda suurem on ametlik pauperism. See on kapitalistliku akumulatsiooni absoluutne üldine seadus. 1.3 Ühtede töökus sünnitab teiste jõudeolekut
7. Kus saab õppida politseinikuks? 8. Nim. 3 tingimust politseinikuks saamisel. 9. Kes abistavad politseid? 10. Kes on abipolitseinikud? 11. Nim. 3 abipolitseinikuks saamise tingimust. 12. Mis on KAPO? 13. Nim. Vähemalt 4 Kapo ülesannet. 14. Millal ja kes hävitas Eesti iseseisva sõjaväe? 15. Millal lahkus Vene sõjavägi Eestist? 16. Millal hakati uut armeed looma? 17. Mis on kaitsevägi? 18. Millised 2 varianti oli sõjaväe loomisel? 19. Mida kujutab endast reservarmee? 20. Palju on sõdureid Eesti sõjaväes rahu ajal? 21. Sõjavägi on apoliitiline... mida see siis tähendab? 22. Kui kaua ja mis vanuses toimub ajateenistus? 23. Kes nimetab ametisse kaitseväe juhataja? 24. Kuidas jaguneb kaitsevägi? 25. Mis on kaitseliit? 26. Kuidas on kaitseliit üle Eesti jaotatud? Mitu malevat on üle Eesti? 27. Mis on tsiviilkontroll? 28. Millal ja kes võttis vastu üldise sõjaväekohustuse? 29. Mida kujutab endast abiteenistus? Kaua see kestab? 30
kohtumenetluses esindajat. Kohtunik mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Õiguste ja vabaduste tagamiseks on oluline, et otsust langetades ei kuuletuks kohtunik täidesaatva võimu ja üksikisiku tahtele, vaid seadusele, mida kohaldatakse kõigi kodanike suhtes ühteviisi. 8. Kaitsevägi ja Kaitseliit. Mis need on ja kuidas jagunevad? Kaitsevägi on kaitsejõudude tähtsaim osa, mis on pidevas valmisolekus riigi sõjaliseks kaitseks. Kaitsevägi on ülesehitatud reservarmee põhimõttel, riigi kaitsejõudude põhiosa moodustavad reservis olevad üksused. Reservväe moodustavad kõik kodanikud. Reservarmee on väheste inim- ja majanduslike ressurssidega riigile ainuvõimalik riigikaitsevorm, kuna rahuajal ei pea riik üleval suurearvulist kaitseväge, aga kriisiolukorras mobiliseerib kõik kodanikud kodumaa kaitsele. Kaitseväge juhib rahuajal kaitseväe juhataja ja sõjaajal kaitseväe ülemjuhataja.
Venemaalt viiakse naftat läbi Eesti lääneriikidesse 2. Väliskaubanduse bilanss kaupade sisse- ja väljaveo summade vahekord riigis kindla perioodi vältel; näiteks Eestis on negatiivne väliskaubanduse bilanss. See tähendab, et me ostame sisse rohkem, kui müüme välja 3. Valuutareserv riigi säilitatavad varad, nagu kuld, välisvaluuta ja laenu eriõigused; valuutareservi kasutatakse, kui riigil tekib makseraskusi 4. Reservarmee tagavaravägi, tegevteenistusest vabastatud sõjaväekohuslased 5. Millest sõltuvad investeeringud ja investorite huvid? Investeerimine on oma raha paigutamine eesmärgiga teenida paigutatud raha arvel täiendavat tulu. Investeerida võib nii erinevatesse finantsinstrumentidesse kui ka muusse varasse - näiteks kinnisvarasse. Investeerimisega alustamine ei eelda suurt hulka raha ega majandusalast kõrgharidust. Investeerimisega tegelevad investorid. 6
pidev sõjaline valmisolek ja kaitse Kaitsejõud koosnevad kaitseväest, Kaitseliidust ning Siseministeeriumi valitsemisalas olevatest sõjaväeliselt korraldatud üksustest. Kaitsejõudude komplekteerimise isikkoosseisuga tagavad ajateenistus, mis on kohustuslik kõigile meeskodanikele, lepinguline tegevteenistus kaitsejõududes, kohustuslik teenistus reservis ja vabatahtlik teenistus Kaitseliidus. Kaitsevägi on ülesehitatud reservarmee põhimõttel, riigi kaitsejõudude põhiosa moodustavad reservis olevad üksused Funktsionaalsusest ja võimekusest lähtuvalt jaguneb kaitsevägi: üldotstarbelisteks üksusteks (reageerimisüksused ja põhijõud) - üldotstarbelised üksused on mõeldud sõjaliste ülesannete täitmiseks ülesannete kogu spektri ulatuses ning territoriaalkaitseüksusteks (maakaitseüksused) - peamisteks ülesanneteks on tagala julgestamine, vastuvõtva riigi toetuse
Ajateenistus kestab 8 või 11 kuud olenevalt sellest, millise väljaõppe ajateenija läbib. Sõduriõpe on lühem aga reservohvitseriks saamine nõuab aga põhjalikumaid teadmisi ja oskusi. Teenistusse kutsutakse Eestis regionaalsuse põhimõttel, mis tähendab et ühest kohast pärit mehed lähevad ühte väeüksusesse. Kuni 60-aastaseid võib kord viie aasta jooksul kutsuda reservõppusele,et korrata eelenevalt õpitut ning teha tutvust uuema sõjatehnikaga. Sellise armee nimi on reservarmee. Need armeed tõõtavad rahuajal, kuna neid on odav ülal hoida. Tegevväes on rahuajal umbes 5500 sõdurit, neist ligikaudu pooled moodustavad ajateenijad. Kaitseliit on vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon. Kaitseliidu tegevuses osalevad inimesed oma põhitöö kõrvalt, lähtudes missioonitundest. Kaitseliit jaguneb 15 malevaks, mis enam-vähem kattuvad maakondadega. Kaitseliit teeb koostööd omavalitsuse, piirivalve ja tuletõrjega. Näiteks on kaitseliitlased olnud abiks
Eestis on 4 regionaalset politseiprefektuuri. * Ida Politseiprefektuuri tööpiirkond on Lääne ja Ida-Viru maakond. * Lõuna Politseiprefektuuri tööpiirkond on Tartu -, Jõgeva -, Viljandi -, Põlva -, Võru ja Valgamaa * Lääne Politseiprefektuuri tööpiirkond on Järva -, Rapla -, Lääne -, Pärnu -, Hiiu ja Saaremaa * Põhja Politseiprefektuuri tööpiirkond on Harju maakond 5. Kellest koosneb kaitsejõud (2 liitu) kaitsevägi ja kaitseliit 6. Mis on reservarmee tagavaravägi, tegevteenistusest vabastatud sõjaväekohuslased 7. Kellele on kohustuslik sõjaväkke minna meestele vanuses 18-27 8. Kaitsejõu väeliigid (1) Kaitsevägi jaguneb lähtuvalt tegutsemisalast väeliikideks. (2) Kaitseväe väeliigid on maavägi, merevägi ja õhuvägi. (3) Väeliigi koosseisus eristatakse otstarbe alusel relvaliike, mida iseloomustab eriomane relvastus ja lahingutehnika. 11. Kellest koosneb kaitseliit
· Abistada tsiviilelanikke kriisioludes loodusõnnetuste, ökokatastroofide, epideemiate korral. · Õpetada sõjaliselt välja kaitsevägi ja selle reserv. · Osaleda rahvusvahelises sõjalises koostöös. Kaitseliit Vabatahtlik korrakaitseorganisatsioon Eestis. · Teeb koostööd omavalitsuse, piirivalve ja tuletõrjega (abi osutamine suurte metsatulekahjude kustutamisel, abipolitseinikena töötamine jne) 4. Mis on reservarmee põhimõte? Kuna igapäevaelus pole mõtet nii suurt kaitseväge ülal pidada, valmistatakse mingil perioodil inimesed sõjaliselt valmis ning kui see aeg on läbi, siis on neid võimalik hiljem sõja puhkemisel reservist kodumaa kaitseks mobiliseerida. Ehk lühidalt on põhimõte selles, et võimaliku sõja puhkemisel on kohe mingi arv sõjaliste oskustega inimesi kaitseks mobiliseerida. 5. Milles seisneb tsiviilkontroll? Tsiviilkontroll seisneb riigikaitse tagamises/teostamises
DEMOKRAATIA riik, kus võimul rahvas · Otsene rahvas osaleb otseselt otsustamises · Esindusdem. otsustajateks rahva poolt valitud esindajad e. saadikud. Nt: kõik praegused dem. riigid Monarhia veresuguluse alusel päritav ainuisikuline võim · Absoluutne e. piiramatu kogu võim kuulub ühele valitsejale. Nt: Bahreini emiraat · Konstitutsiooniline e. piiratud monarh + parlament. Nt: GB, SWE, NOR Vabariik valitav võim, riigipeaks president EESTI PARLAMENTAARNE DEMOKRAATIA Võimude lahusus seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim Parlamentaalne korraldus rahvas valib otsestel valimistel parlamendisaadikud Presidentaalne korraldus rahvas valib otse nii parlamendi kui presidendi Föderaalriik piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus. Nt: RUS, USA, GER Unitaarriik kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika. Nt: GB, FIN, SWE, NOR, EST Õiguskantsler kontrollib põhiseaduse ja seadu...
väikefirmade väljasuremine. Rahvuslik turg tõrjub välja kohaliku turu, aga rahvusvaheline rahvusliku turu. See suurendab veelgi ebavõrdsust. · Süvenev kriis ja depressioon o Marx järeldas, et kui firmaomanikud otsustavad tootmist suurendada, siis neid kaupu ei jõua enam keegi osta ja sellele järgnevad pankrotid, tekib paanika, investeerimine lõpetatakse. · Industriaalne reservarmee o Asendamiste ja depressiooni tõttu visatakse järjest enam töölisi tänavale. Ühel hetkel ei suuda võim jääda kapitalistide kätte. Marxi teosed ja kirjutised Marxi teoses ,,Teesides Feuerbachi kohta" ning tema ja Engelsi ühises töös ,,Saksa ideoloogia", kus tõlgendas väljatöötatud materialistlikku ajalookäsitlust. 1845-1846 aastatel kirjutatud ,,Saksa ideoloogiaga" (1832) sisuliselt seotud ,,Teesides Feuerbachi
2. DEMOKRAATLIK VALITSEMINE Demokraatia rahvavõim, rahvavalitsus e. riik, kus on võimul rahvas. Otsene demokraatia rahvas osaleb otseselt otsustamises Esindusdemokraatia selline riigikorraldus, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad e. saadikud. Monarhia päritava võimuga riik; veresuguluse alusel päritav ainuisikuline võim. Absoluutne monarhia riik, kus kogu võim kuulub ühele valitsejale Konstitutsiooniline monarhia monarh jagab võimu rahva poolt valitud parlamendiga ja tegutseb konstitutsiooni raames. Vabariik valitava võimuga riik. Õigusriigi põhimõtted: 1) kogu valitsemine käib seaduste järgi 2) kõik inimesed on seaduse ees võrdsed 3) võim pole koondunud ühe inimese kätte 4) võim on avalik 5) eraelus on inimene vaba ja seadusega kaitstud omavoli ning tagakiusamise eest 6) poliitika on humaanne, st et esikohal on inimese huvid 7) poliitika ajamisel arvestatakse ka vähemuste huve. Autoritaarne riik pole ...
kohtunik, advokaat, prokurör - Eesti kohtusüsteem - Õiguskantsleri ülesanded - Politsei, prokuratuur 9) Kodanikukaitse - Erinevad võimalused kodanikukaitseks: naabrivalve, kaitseliit. - Kodanikukaitse vajalikkus 10) Eesti riigikaitse struktuur ja funktsioonid (õpik lk 80-84; TV ül 67-69) - Põhiseaduse X ptk §-d 126-131 - Mõisted: välisjulgeolek, reservarmee, kaitsejõud, kaitsevägi, kaitseliit - Kaitseväe ülesanded - Sõjaväekohustus kas peaks olema või mitte 11) Eesti Vabariik rahvusvahelistes organisatsioonides (õpik lk 180-183, TV ül 145) - ÜRO - Euroopa Liit - NATO 3. Kodanikuühiskond 1) Kodanikukultuur (õpik lk 85-89; TV ül 71-72) - Mõisted: erakond, ühiskondlik massiliikumine, ametiühing, sotsiaaldialoog, streik.
kehtiva riigikorra ja riigi Sisejulgeolek (õigus- ja iseseisvuse tagamine. korrakaitse) kuulub sise- Riigikaitset korraldab ja justiitsministeeriumi kaitseministeerium. valitsusalasse. Eesti riigikaitse on ülesehitatud reservarmee põhimõttel. Eesti riigikaitse teostamisel rakendatakse tsiviilkontrolli. Ülesannete kogu 9. klassile 2. Demokraatlik valitsemine Riigikaitse valdkonnad Eestis 2.10. Riigikaitse ja riiklik Valdkond Tegevuse korraldaja Tegevuse sisu
VALIMISED *valmiste peamine funktsioon- tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vaheldumine + võimulolijad saaksid tagasisidet + usalduseindikaator + hariv funktsioon *vabade valimiste põhimõtted(5)- ühele kohale mitu kandidaati + kõigil võrdne võimalus oma vaateid levitada + valijal õigus iseseisvaks ja salajaseks valikuks + aus häälte lugemine ja tulemuste täielik avalikustamine + valmiste regulaarsus *VALIMISED ON ÜLDISED, ÜHETAOLISED, SALAJASED *majoritaarne valimissüsteem- enamusvalmised; valitakse enim oma valimisringkonnas hääli saanud kandidaat (nt UK); head küljed: selgus, lihtsus halvad küljed: annab eelised suurparteidele, kaotsiläinud hääled *proportsionaalne valimissüsteem- iga partei saab parlamendis kohti vastavalt kogu riigis kogutud häälte arvule (nt EST); head küljed: hääled ei lähe kaduma, sest neid saab üle kanda halvad küljed: keerukus, erakondade suur mõju; iseärasused: hääletatakse ühe in poolt mingist parteis...
b)19-aastane c) keskharidus vähemalt d) eesti keelt oskaja e) ei tohi olla piiratud teovõimega f) läbitud ajateenistuskohustus g) ei tohi olla karistatud tahtliku kuritöö eest h) ei tohi kuuluda erakonna juhtorganitesse i) ei tohi osaleda streikides RIIGIKAITSE Riigikaitse kõrgeim just on Eesti Vabariigi President. Kaitseväe otsene juht on kaitseväe juhataja. Kaitsevägi jaguneb: maa- mere- ja õhuväeks. Eestis on üldine sõjaväeteenistuse kohustus. Reservarmee. Eesti meessoost kodanikud vanuses 18-27a peavad minema ajateenistusse 8-11 kuuks. Kui sellest keelduda nt usulistel või kõlbelistel põhjustel, siis peab minema asendusteenistusse (nt päästetöödele) 16-24ks kuuks. Kaitseväekohustus (st kui tuleb sõda) on tervetel Eesti meessoost kodanikel vanuses 16-60a. Ka naine võib minna vabatahtlikult ajateenistusse. Kaitsevägi – kohustuslik riigikaitsekskorraldatud relvastatud jõud, mis moodustatakse tegevteenistusse võetud kodanikest
c) keskharidus vähemalt d) eesti keelt oskaja e) ei tohi olla piiratud teovõimega f) läbitud ajateenistuskohustus g) ei tohi olla karistatud tahtliku kuritöö eest h) ei tohi kuuluda erakonna juhtorganitesse i) ei tohi osaleda streikides RIIGIKAITSE Riigikaitse kõrgeim just on Eesti Vabariigi President. Kaitseväe otsene juht on kaitseväe juhataja. Kaitsevägi jaguneb: maa- mere- ja õhuväeks. Eestis on üldine sõjaväeteenistuse kohustus. Reservarmee. Eesti meessoost kodanikud vanuses 18-27a peavad minema ajateenistusse 8-11 kuuks. Kui sellest keelduda nt usulistel või kõlbelistel põhjustel, siis peab minema asendusteenistusse (nt päästetöödele) 16-24ks kuuks. Kaitseväekohustus (st kui tuleb sõda) on tervetel Eesti meessoost kodanikel vanuses 16- 60a. Ka naine võib minna vabatahtlikult ajateenistusse. Kaitsevägi kohustuslik riigikaitsekskorraldatud relvastatud jõud, mis moodustatakse tegevteenistusse võetud kodanikest
ajateenija läbib. Sõduriõpe on lühem, all- või reservohvitseriks saamine nõuab aga põhjalikumaid teadmisi ja oskusi. Kuni 60-aastaseid isikuid võib kord viie aasta jooksul kutsuda ka reservõppusele. Reservõppus on omamoodi täiendkoolitus, kus korratakse varem õpitud oskusi ja täiendatakse neid uutega, näiteks tutvutakse uue moodsa relvastuse või sõjatehnikaga. Niisugust riigikaitse ülesehitust, kus põhiosa isikkoosseisust on reservis, tuntakse reservarmee põhimõttena. Eesti riigikaitse teostamisel rakendatakse demokraatlikule riigile omast tsiviilkontrolli. Riigikaitse kõrgeimaks juhiks on president. Kaitsevägi ja vabatahtlikud riigikaitseorganisatsioonid kuuluvad Kaitseministeeriumi haldusalasse. Demokraatlikult valitud ja ametisse nimetatud täitevvõimuorganid otsustavad kaitseväe kasutamise üle, eraldavad sellele raha ja teostavad järelevalet. Kaitsejõude juhib kaitseväe juhataja, sõja ajal kaitsevõe ülemjuhataja.
vajalik tööjõu tootmiseks ja taastootmiseks. Jaotab kapitali põhikapitaliks ja käibekapitaliks. Analüüsis ühiskondliku kapitali taastootmist ja ringlemist. Esimesena sotsialistidest kasutas Marxi kaasmõtlejana F. Engels (1820-1895) kapitalistliku ühiskonna majandussuhete analüüsimisel dialektilist meetodit ja tõi välja järgmised seaduspärasused: · majanduskriiside perioodiline kordumine; · töötute reservarmee kujunemine; · tööliste ekspluateerimise tugevnemine kapitalismi arenedes; · sotsiaalse revolutsiooni paratamatus; · tootlike jõudude ja erakapitalilerajatud tootmissuhete konflikt; · märkis esmakordselt ametiühingute ja streikide suurt tähtsust tööliste eluliste huvide kaitsmisel. Enamluse kaudu Venemaal muutus marksistlik unelm esmakordselt sotsialismi kujul tõelisuseks. Marksismi kaitsjate ja enamluse eesotsas seisis V. Lenin (1870-1924),
Ühiskond - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Industriaalne e tööstusühiskond 18. sajandu Inglismaa Tööstuslik tootmine *manufaktuurid asendusid vabrikutega Töötegemine muutus ratsionaalseks ("aeg ja raha") Tugevnes bürokraatia Tööaeg domineeris puhkaja üle Palgatöö (määras väärtused) Otsiti meelelohutust (kasiinod, kabareed, loterii jne) Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus Progressi sümboliks kujuneb linn (palgad, moodsad kaubad, transport) Muutus leibkonnamudel - väikepere Postindustriaalne ühiskond alates 20. sajandi viimasest veerandist Teenindussektori osatähtsuse kasv Tootmise mahu asemel tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Koveieritööliste asemel vajatakse haritud spetsialiste Riik reguleerib ka majanduse arengut (varem vaid poliitika ja õiguskord) Omanike asemel teevad otsuseid tegevjuhid (spetsialistid) Kujuneb keskklass Vabam töökorraldus Oluline loovus ...
1 POLITOLOOGIA Pilet 1. Poliitilised ideoloogiad - konservatism Termin pärineb ladina keelest (conservare- säilitamine, alalhoidlikkus, vanameelsus). Parempoolne ideoloogia, tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Konservatismi loojaks šoti filosoofi Edmund Burke’i, kes rõhutas, et muutuseid ei tohi teha kiirustades ega vägivaldselt, vaid ühiskond peab arenema rahulikult, stabiilselt traditsioonide vaimus. Pidas vajalikuks säilitada ühiskonnaelus palju endistest väärtustest, sest need on juba läbiproovitud ja toimivad, seevastu uute puhul ei või teada, kas need töötavad. Revolutsiooni pidas Burke halvaks, kaootiliseks ja ühiskonda lõhkuvaks nähtuseks. Leidis, et muudatused on paratamatud, aga neid tuleks ...
Ühiskonda tuleb korraldada vastavalt mõistuse printsiibile, naisele kuuluvad samad õigused, mis mehele. Ideeliseks allikaks on individualismi printsiip – võrdne positsioon, võrdne kohtlemine. Tegemist on reformistliku ideoloogiaga – mehekesksust ja meeste võimu tuleks korrigeerida. Naised erinevad meestest ning seda tuleks aktsepteerida. Sotsialistlik feminism – võrdsusest pole mõtet rääkida klasside ebavõrdsuse tingimustes. Naised moodustavad tööjõu reservarmee – kodune töö on sama vajalik kui iga muu töö. 70-ndatel kampaaniad, millega püüti kodutööd väärtustada. Naiste vabanemine saab olla vaid laiema sotsiaalse revolutsiooni produkt. Sooline rõhumine tuleneb iseenesest mitte ainult klassidest ja majandusest. Naised täidavad 4 funktsiooni: 1) tööjõu taastootjad 2) laste sotsialiseerujad 3) seksuaalobjektid 4) kaupade tootjad. Naised tuleb vabastada kõikidest neist funktsioonidest, alles siis tekib võrdsus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
