· Kõikehaaravuse põhimõte Riigieelarve peab sisaldama riigi kõiki tulusid ja kulusid (kõikehaaravuse põhimõte). Kõik tulud, mida saavad riigi kui avalik- õigusliku juriidilise isiku asutused, peavad olema kajastatud riigieelarves. Kohalike omavalitsuste ning teiste avalik-õiguslike juriidiliste isikute (nt Rahvusooper Estonia jt) tulusid ega kulusid riigieelarves ei kajastata- kajastatakse ainult neile masktavaid toetusi või laekuvaid kasumieraldisi. RES kohaselt tuleb Eestis eelarved koostada brutopõhimõttel, kuigi PS seda otseselt ei nõua. · Ühtsuse põhimõte Ehk ühe aruandeperioodi tulud ja kulud peavad olema kajastatud ühes eelarves. Riigikogus vastu võetud konkreetse aasta eelarve peab andma tervikliku ülevaate riigi majandustegevusest eelarveaastal. Riigieelarve tulud, kulud ja finantseerimistehingud
Eesti erakonnad Eesti erakonnad Selles esitluses tutvustan ma lühidalt kuute Eesti Vabariigi erakonda: - Keskerakond - Eesti Reformierakond - Eesti Rahvaliit - Eestimaa Rohelised - Isamaa ja Res Publica liit - Sotsiaaldemokraatlik Erakond Eesti Keskerakond Estonian Centre Party Keskerakond asutati 12. oktoobril 1991 Tallinnas. Erakonna esimees on Edgar Savisaar. Keskerakonna majanduspoliitiliseks tegevuseks on sotsiaalse turumajanduse arendamine. Keskerakond nimetab ennast humanistlike
19951996 Eesti välisminister VIII ja IX Riigikogu liige 19992002 rahandusminister 20022003 peaminister 2003- Euroopa komisjoni asepresident 2.3 Mart Laar 9 Sündinud: 22.aprillil 1960 Viljandis [4] Erakond ja peaministri aastad: Isamaaliit 1992-1994 ja 1999-2002 Isiklikku: Mart Laar on Eesti poliitik ja ajaloolane. Alates 26. maist 2007 on Mart Laar Isamaa ja Res Publica Liidu esimees. Rahvusvaheliselt on Mart Laar silma paistnud eelkõige ühetaolise tulumaksu teerajajana Ida-Euroopas. 2006. aastal sai ta Cato Instituudi poolt välja antava Milton Friedmani auhinna vabaduse edendamise eest. Kuuenda klassi poisina võitis Mart Laar ülemaailmsel laste joonistuste võistlusel auhinna. Pildil oli kujutatud jäähokit. Lõpetas 1983 Tartu Ülikooli ajaloolasena. Aastatel 19921995 oli Mart Laar erakonna Isamaa, seejärel 19982002 Isamaaliidu esimees
MART LAAR MART LAAR · Mart Laar on sündinud 22. aprillil 1960. a Viljandis. · On Eesti poliitik ja ajaloolane. · Ta on olnud Eesti peaminister 19921994 ja 19992002. Alates 26. maist 2007 on Mart Laar Isamaa ja Res Bublica Liidu esimees Töökohad · Tallinna 24. Keskkooli ajalooõpetaja 19831986 · Kultuuriministeeriumi ajaloomälestiste osakonna juhataja 19861990 · Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 19901992 · VII Riigikogu 1992 · Eesti Vabariigi peamininister 19921994 · VIII Riigikogu 19951999 · IX Riigikogu 1999 · Eesti Vabariigi peaminister 19992002 · IX Riigikogu 20022003 · X Riigikogu 20032007
Linnavolikogu liige ja Nõmme Halduskogu esimees ning justiitsministri nõunik. Aastatel 2000–2005 oli Pevkur tegev Nõmme linnaosavalitsuses, esmalt haldussekretärina, hiljem linnaosa vanemana SISEMINISTER HANNO PEVKUR Marina Kaljurand on Eesti Vabariigi välisminister alates 16. juulist 2015. Ta on erakondliku kuuluvuseta. VÄLISMINISTER MARINA KALJURAND Marko Pomerants on Eesti Vabariigi keskkonnaminister alates 9. aprillist 2015. Ta kuulub Erakonda Isamaa ja Res Publica Liit. Aastatel 2011-2015 kuulus Marko Pomerants Riigikogu XII koosseisu. Aastatel 2009-2011 oli ta Eesti Vabariigi siseminister. Aastatel 2007-2009 oli ta XI Riigikogu liige ning 2003. aastal X Riigikogu liige.Aastatel 2003-2005 oli Pomerants Eesti Vabariigi sotsiaalminister. KESKKONNAMINISTER MARKO POMERANTS Urmas Reinsalu on Eesti Vabariigi justiitsminister alates 9. aprillist 2015. Ta kuulub Erakonda Isamaa ja Res Publica Liit. Aastatel 2014-2015 oli Urmas Reinsalu XII Riigikogu
Avatud Ülikool I aasta Rühm 17 KODUTÖÖ Ladina juriidiline terminoloogia Juhendaja lektor M. Ristikivi Tartu 2008 Käesoleva rühmatöö põhise kodutöö eesmärgiks on tõlkeharjutuste lahendamine aines Ladina juriidiline terminoloogia. Tõlkimine: Tekst 2 16) Res in commercio käibeline asi ; res extra commercium käibeväline e. käibetu asi. 17) Per aes et libram - vase ja kaalu abil ; libripens - kaalumees (kaaluga) Tekst 4 24) Intra vires volituste piires (ulatuses); Ultra vires üle võimu piiride Tekst 5 8) Ex lege seadusest (tulenevad) ; Ex contractu lepingust (tulenevad) 10) Ab usu tavakohaselt Tekst 7 13) Fructus civiles tsiviilsed viljad /õigusvili/ (asja tulu); fructus naturales looduslikud viljad
Hagieseme kindlaks määramine, protsessi aluse põhjendamine, hagi või vaidluse tunnistamine 19. Stipulatio poena trahvi/karistuse määramine, trahvi kokkuleppimine Aquae et ignis interdicto vee ja tule keelamine 20. Possessio iuris õiguse valdamine Possessio rei asja valdamine 21. Ius Quiritium kviriitlik õigus (ius Romanum) Ius gentium rahvaste õigus Ius vitae et necis õigus elu ja surma üle · Tekst 2, laused: 1, 3, 6-20 1. Res mancipi mantsipeeritavad asjad, asjad mida Roomas võõrandati ainult piduliku tehingu mancipatio teel. Võõrandati st omandiõigus anti üle formaalse müügitehingu mancipatio teel, hiljem in iure cessio ehk kohtus loovutamise teel. Res nec mancipi mitte mantsipeeritavad asjad (majapidamisesemed ja tooted, raha, metsloomad). Olid võõrandatavad vormivaba üleandmise traditio teel. 3. Servitutes personarum isiklikud servituudid, isikutega seotud servituudid
1. Algandmed INP-profiil S235 b = c = a/2 = 1,75 m F = 10 kN p = F/b = 5,7 kN/m [S] = 4 a = 3,5 m Joonis täheliste andmetega 1.1 Toereaktsioonid (1) Ühtlase joonkoormuse resultant F res 4,99 p= => =¿ 5,7 kN/m b 0,875 Fres = p*b/2 => 5,7*0,875 = 4,99 ≈ 5 kN 1.1 Toereaktsioonid (2) A ∑ M =0 -F*AC - FB*AB + Fres*AD + Fres*AJ= 0 => arvutan sellest FB asendades arvudega 5∗3,0625−10∗5,25+5∗0,4375 FB = =−10 kN 3,5 Negatiivne märk tähendab, et vektori suund joonisel on tagurpidi. Teeme joonisele paranduse 1
Suur koletis. Elas kord üks suur koletis, kellele meeldis õudselt logeleda. Ta logeles pikki tunde kõrgel oma lossis , imetledes rohelisi metsi, kuldkollaseid põlde ja sinavaid mägesid. Talle meeldis kuulata linnu laulu ja mängida peitust, kuid mure oli selles et ta ei saanud kuhugile ennast peita, ükskõik kuhu oleks a ennast peitnud ikka oleks ta üles leitud. Talle meeldis ka käia järvede ääres, vaadates siledalt veepinnalt enda peegeldust. Suur koletis armastas järvi ja nende juures olles oli ta väga õnnelik. Kuid suurel koletisel oli ka üks suur mure. Nimelt ei olnud suurel koletisel sõpru. Kõik teised kartsid koletist ning keegi ei julgenud temaga koos aega viita. Suur koletis aga oli väga sõbralik ning hea iseloomuga. Koletis tahtis nii väga et tal oleks keegi, kellega aega viita , keegi kes kuulaks ta muresid ja õnnestumisi ja oleks talle tähtsam kui ei miski muu. Ühel päeval kui suurt koletist oli ...
SALVADOR DALI (1904-1989) Salvador Dali sündis Hispaania väikelinnas Vahemere ääres. Tema isa oli kohalik notar ja mõjukas ühiskonna tegelane. Dali sündis 9 kuud pärast vanema venna surma. Kuna vanemad panid talle sama eesnime, mis oli olnud vennal, siis tundis Dali ennast surnud venna asendajana. Tegelikul hellitasid vanemad Dalid ja viimane käitus juba lapsena nagu väike türann. Kui ta oma tahtmist ei saanud, siis oli ta võimeline muljetavaldavateks raevupurseteks. Poisi kasvatamise eest kandsid hoolt maja naised: ema, vanaema, tädi ja lapsehoidja. Juba siis algasid Dali tülid isaga. Joonistamine kuulus Dali igapäevasesse õppekavva. 1918.aastal oli näitusel väljas tema tööd, mis said kriitikutelt kiitva hinnangu. Kooli ajal asutas Dali koolilehe ja tegi sellele usinalt kaastööd. Lapsepõlve suved veetis Dali koos noorema õe Ana- Mariaga suvilas, mis paiknes ühes kalurikülas. Sealne loodus, kõrged kaljud ja meri, avaldasid noorele kunst...
elemendile
m[1] = new int [3];
m[1][0] = 9;
// massiivi v2ljastamine for-tsyklite abil
for (int i=0; i
õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Omandiõigus kuulub asjaõiguse (ius in rem) valdkonda ning annab õigustatud isikule võimaluse kaitsta oma õigust kõikide teiste isikute vastu kes tema õigusi rikub või ei tunnista.20 Andmed teiste rahvaste õigustest ja Rooma õigusest annavad tunnistust, et kõige vanemal ajal ei olnud sellist mõistet nagu eraomand. Asjade liigitus res mancipi ja res nec mancipi'deks kujunes välja alles pikema aja jooksul. Omand oli olemas küll juba ka ürgses ühiskonnas, kuid omandiõigus, s.o. õigus, mida kaitseb riik, tekkis alles ühiskonna jagunemise ning riigi tekkimisega.21 Asjaõigus on õiguskäibes osalejate omavahelisi suhteid reguleeriva eraõiguse üks osa. Asjaõigus moodustab koos võlaõigusega varaõiguse tuuma. Mõlemad õigusvaldkonnad reguleerivad isikute (õiguse subjektide) suhteid varasse (õiguse objektidesse)
Colorem colores Abl.bello bellis Abl. colore coloribus IV käändkond us IV käändkond - u N.fructus fructus N.cornu cornua G.fructus fructu|um G.cornus cornuum D.fructui fructibus D.cornu cornibus Acc.fructum fructus Acc.cornu cornua Abl.fructu fructibus Abl.cornu cornibus V käändkond e Nominativus quis?quid? kes?mis N.res res Genitivus cuius? Kelle?mille? G.rei rerum Dativus cui? Kellele?millele? D.rei rebus Accusativus quem?quid? keda?mida? Acc.rem res Ablativus quo? Kellelt?millelt?millega Abl.re rebus Vocativus üttekääne
Abl.bello bellis Abl. colore coloribus IV käändkond – us IV käändkond - u N.fructus fructus N.cornu cornua G.fructus fructu|um G.cornus cornuum D.fructui fructibus D.cornu cornibus Acc.fructum fructus Acc.cornu cornua Abl.fructu fructibus Abl.cornu cornibus V käändkond – e Nominativus quis?quid? kes?mis N.res res Genitivus cuius? Kelle?mille? G.rei rerum Dativus cui? Kellele?millele? D.rei rebus Accusativus quem?quid? keda?mida? Acc.rem res Ablativus quo? Kellelt?millelt?millega Abl.re rebus Vocativus üttekääne
pea iga päev poliitikast mõtlema. Samas näitas sama küsitlus, et enamus vastanutest toetas Ansipi peaministriks saamist. 4. märtsil 2007, võitis Ansipi erakond Eesti parlamendi valimised, tõstes sellega oma kohti Riigikogus 19-lt 31-le. Ansip isiklikult sai üle 22,500 hääle; kõige suurem häältetulemus Eesti Vabariigi ajaloos. Talle anti taas ülesanne moodustada valitsus, aga nüüd president Toomas Hendrik Ilvese poolt. Ta moodustas koalitsiooni Isamaa ja Res Publica Liidu ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga. Tema teine valitsusaeg peaministrina algas 5. aprillil 2007. Andrus Ansipi esimene valitsus Andrus Ansipi esimene valitsus astus ametisse 13. aprillil 2005 andes ametivannet Riigikogu ees. Valitsuskoalitsiooni kuulusid kolm erakond: Eesti Reformierakond, Eesti Keskerakong ja Eestimaa Rahvaliit. Reformierakond ja Eestimaa Rahvaliit olid osalenud ka eelmises valitsuses, mida juhtis Juhan Parts. Vahel kutsuti seda küüslaugu-
EESTI ERAKONNAD 2016 9.A 2016 ERAKOND · ERAKOND EHK PARTEI ON INIMESTE ÜHENDUS, MILLE EESMÄRK ON VÄLJENDADA OMA LIIKMETE POLIITILISI HUVE, MÕJUTADA RIIGI POLIITIKAT JA TAOTLEDA KAHE ESIMESE EESMÄRGI ELLUVIIMISEKS POLIITILIST VÕIMU RIIGIKOGU KOOSSEIS · EESTI REFORMIERAKOND · SOTSIAALDEMOKRAATLIK ERAKOND · ERAKOND ISAMAA JA RES PUBLICA LIIT · EESTI KESKERAKOND · EESTI VABAERAKOND · EESTI KONSERVATIIVNE RAHVAERAKOND EESTI REFORMIERAKOND · LIIKMETE ARV: 12 505 · ASUTAMISAASTA: 13.11.1994 · ESIMEES: TAAVI RÕIVAS · MAAILMAVAADE: LIBERAALNE, MAJANDUSLIK JA KLASSIKALINE LIBERALISM ERAKOND ISAMAA JA RES PUBLICA LIIT (IRL) · LIIKMETE ARV: ROHKEM KUI 9800 · ESIMEES: MARGUS TSAHKNA · MAAILMAVAADE: RAHVUSLIK KONSERVATIIVNE · ASUTAMISAASTA: 1989 SOTSIAALDEMOKRAATLIK ERAKOND · ASUTAMISAASTA: 1990
41. negotiorum gestio käsundita asjaajamine 42. bona fides hea usk 43. mala fides paha usk 44. creditor võlausaldaja 45. debitor võlgnik 46. novatio uuendus, muutmine 47. cessio loovutamine 1 48. dare andma 49. facere tegema 50. solutio täitmine 51. conditio tingimus 52. vis maior vääramatu jõud 53. mora viivitus 54. res asi 55. dominium omand; omandiõigus 56. proprietas omadn; omandiõigus 57. possessio valdus 58. traditio vormivaba üleandmine 59. res mobiles liikuvad ehk vallasasjad 60. res immobiles liikumatud ehk kinnisasjad 61. ius possidendi valdamise õigus, õigus asja vallata 62. ius utendi õigus asja kasutada 63. ius disponendi õigus asja käsutada 64. servitus servituut 65. ususfructus kasutusvaldus 66. occupatio hõivamine, vallutamine 67
Eesti Keskerakond Edgar Savisaar Eesti Konservatiivne Rahvaerakond Margo Miljand Eesti Reformierakond Andrus Ansip Eesti Vabaduspartei Põllumeeste Kogu Leho Lamus Eestimaa Ühendatud Vasakpartei Heino Rüütel ja Sergei Jürgens Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid Aldo Vinkel Erakond Eestimaa Rohelised Aleksander Laane Erakond Isamaa ja Res Publica Liit Urmas Reinsalu Sotsiaaldemokraatlik Erakond Sven Mikser 2011.aastal osutusid Riigikogusse valituteks : Erakond Kohti Riigikogus Isamaa ja Res Publica Liit 23 Eesti Reformierakond 33 Eesti Keskerakond 21 Sotsiaaldemokraatlik Erakond 19 Muutused võrreldes eelnevaga: Riigikokku sai nelja erakonna asemel kuus 2007.aasta
Kuulub Euroopa liberaalide ja reformiparteide ühendusse Maksude alandamine Eesti Euroopa viie rikkama riigi hulka! Silvergate Viimased lahkujad: Kristiina Ojuland, Jaak Jõerüüt Viimased liitujad: Johannes Kert, Ants Laaneots, Eve Kivi, Heidy Purga, Eerik-Niiles Kross Taavi Rõivas Sündis 1979 Tallinna Reaalkool TÜ majandus 2012-14 sotsiaalminister Vabaabielus, tütar Reformierakond http://www.youtube.com/watch?v=NjAYs1x 1xYs&feature=related Isamaa ja Res Publica Liit Asutatud 2006 (Isamaaliit 1995; Res Publica 2001) Erakonna esimehed: Isamaaliit:1995-1998 T. Jürgenson, 1998-2002 M. Laar, 2002-2005 T. Kelam, 2005-2006 T. Lukas; Res Publica: 2001-2002 R. Taagepera, 2002-2005 J. Parts, 2005-2006 T. Veskimägi; IRL 2007-12 M. Laar, 2012- U. Reinsalu Juhatuse liikmed veel: E. Ergma, J. Aaviksoo, J. Parts, A. Kokk, A. Saare, A. Akkermann, E. Nool, H.- V. Seeder, K. Iva, K.-M. Vaher, L-L. Pakosta, M. Kübar, M. Tsahkna, M. Mihkelson, M
Eesti riigimees. Eesti esimene president. Eesti omavalitsuse Oli Eesti riigimees, eesti Linnapea oli, vandeadvokaat. juht. Esimene kohtuminister. Päevaleht Teataja,Eesti Jüri Uluot Andrei Zdanov Tunne Kelam Ivan(Johannes)Käbin Sai uueks peaministriks. Nõukogude Liidu Eesti poliitik. Isamaa ja Oli Eestimaa Kommu Õigusteadlane ja poliitik. riigitegelane. Res Publica Liige nistliku Partei juht. Ülo Nugis Nikolai Karotamm Arnold Rüütel Eesti eelmine president. On Eesti poliitik ja majandustegelane. / Eesti NSV poliitik. On Eesti poliitik ja põllu- EK(b)P KK I sekretär. majandusteadlane . Karl Vaino Edgar Savisaar Mihhail Gorbatsov Marju Lauristin
Eesti erakonnad 2015.a seisuga Arvuliselt on hetkel Eestis suuremaid tegutsevaid erakondi 11 ning nendeks on: Eesti Iseseisvuspartei Eesti Keskerakond Eesti Konservatiivne Rahvaerakond Eesti Reformierakond Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu Eesti Vabaerakond Eestimaa Ühendatud Vasakpartei Erakond Eestimaa Rohelised Erakond Isamaa ja Res Publica Liit Rahva Ühtsuse Erakond Sotsiaaldemokraatlik Erakond Eesti Keskerakond Eesti Keskerakond on Eesti partei. See asutati 12. oktoobril 1991 Tallinnas. Erakonna esimees on Edgar Savisaar. Erakond paigutab ennast poliitilisse tsentrumisse. Keskerakond kuulub Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendusse. Keskerakonna majanduspoliitika nurgakiviks on sotsiaalse turumajanduse arendamine. Liikmete arvult on Keskerakond 2015
occupatio (asja hõlmamine eesmärgiga teda endale hoida) res nullius (mitte kellegi asi) res derelicta (omaniku poolt hüljatud) - kaotatud asi vs hüljatud asi: kaotatud asi pole omaniku poolt tahtlikult hüljatud occupatio bellica (sõjasaak) thesaurus (peitvara) usucapio (igamine) - saab omanikuks siis, kui on pikalt asja vallanud. eesmärk stabiliseerida õigussuhteid specificatio (ümbertegemine) originaarne/algne omandamine (erinevad viisid) 1) occupatio 2) res nullius 3) res derelicta 4) occupatio bellica 5) thesaurus Ümberkujundamine - üks algse omandamise viise Kui materjal maksab rohkem kui toode, on omanikuks materjali omanik Omandiõiguste kaitse hagi 1) omandiõiguse kaitse - vindikatsioonihagi (tagasivõtmine ebaseaduslikust valdusest) - negatoor hagi (lepingu eitamist oma kostja ja kolmanda isiku õiguse vahel) Õigused võõrale asjale - servituudid, ei ole kohustus vaid asi! (miski, mis teenib midagi teist) 5
vaen, illegaalne immigratsioon, infotehnoloogiline kuritegevus ja intellektuaalse omandi vargus, prostitutsioon ja koolivägivald. Samuti on erakonna programmis maaelu edendamine, noorsoopoliitika, vanurite ja toimetulekuraskustega inimeste heaolu tagamine ning palju muud. Toetatakse astmelist tulumaksu ning 5% ettevõtte tulumaksu kehtestamist, samuti ka madalat käibemaksu ja luksuskaupade kõrgemat maksustamist. Erakond Isamaa ja Res Publica Liit (lühend IRL) on erakondade Isamaliit ja Res Publica ühinemise tagajärjel tekkinud erakond. Algselt väljapakutud nimi oli Erakond Eesti Eest. Ühinemiskavatsusest teatati 4.aprillil 2006. aastal ning ametlikult registreeriti uus erakond 15.novembril 2006. Erakond kehastab konservatiivset maailmavaadet. Res Publica (M.Laar) on palju liberaalsem, Isamaliit (J.Parts) aga rahvuslik-konsrvatiivne. Isamaa ja Res Publica Liit tegutseb selle nimel, et eesti rahval ja meie lastel läheks elus hästi. Nad tahavad näha Eestit maana,
Tegelased: Katku Villu � ema ja isa J�ri Katku Neero K�rboja Anna � isa Rein ja t�di Madli K�rboja Mousi K�rboja eestegija Mikk Liisa Leena Jaan Kokkuv�te: Teos algab Villu vangist tulekuga, kus ta pidi olema �he mehe tapmise p�rast �le aasta. Niipea, kui ta vangist oli v�lja saanud, taasavastas ta k�ik ilusa, mis maailmas on: lindude laulu, kase kohina jms. Ta v�eti koju vastu nagu ta poleks kunagi vangis olnudki ja meest tapnud, aga ise ta nii ei tundnud. Villu tahtis kohe t��d tegema hakata, kuna ta oli seda �ppinud ja harjunud t�id tegema. Kuid ennem otsustas ta j�rvele minna, et linna tolmu endalt maha pesta. J�rve ��res olles leidis Villu j�ljed. Neid oli kaks paari. Ta sai varsti aru, kellega tegemist, kuna tal oli varem hobiks teiste j�lgi uurida ja vaadata, kuhu nad l�inud on. Need olid K�rboja Anna ja tema koer Mousi. Kuigi tema otsus tundus talle kahtlasena, sest Anna polnud juba teab, mis aj...
Tegu on konspektiga, mis aitab valmistuda geograafia kliima-alaseks kontrolltööks. Juttu on atmosfääri ehitusest (atmosfääri kihid ja nende paksus, õhu tiheduse muutumine, temperatuuri muutumine jne.), ilmast ja kliimast (mõlema mõiste seletus, ilmaelmendid, kliimatekke tegurid), päikesekiirgusest ja koha geograafilisest laiusest (erinevad kiirgused; seletus, miks on suurlinnades ja suurte veekogude ääres, võrreldes ümbritsevate aladega, hajuskiirgusel suurem osatähtsus) ja pööripäevadest (kui tihti esinevad, millal esinevad, mis nendega kaasneb jne.).
http://www.abiks.pri.ee VALIMISI ON VAJA: 1)riigi juhtide selekteerimiskes 2)kodanike soovide väljendamiseks 3)poliitika toetuse kontrollimiseks 4)kodanike harimiseks VALIMISTE PÕHIREEGLID 1)vabad(valimine;kandideerimine) 2)üldised ei kehti (varanduslikud; soolised; rassilised, usulised piirangud) kehtivad (kodakondsuspiirangud (paralamendi valimised(+) ja omavalitsuse valim())) 3)võrdsed(võrdsed hääled kandideerimisel (riigi raha ja meedia raha)) VALIMISSÜSTEEMID 1) Majoritaarne süsteem e enamusvalimised *valitakse ühe mandaadilistest ringkondadest suhtelise enamuse alusel *domineerivad 23 suuremat parteid (ntx USA demokraadid ja vabariiklased) *suurim erakond saab abs enamuse>tekivad üheparteilised enamusvalitsused *kehtib sõjaväelaste hääletuskeeld *teatud juhtudel toimivad valimised abs enamuse põhimõttel (ntx pres...
1. Valitud mõõtkavas arvutusskeem. Andmed: Materjal S235 Nõutav varutegur [S] = 4 a = 5 m = 5000 mm c = 2,6 m = 2600 mm b = a / 2 = b = 2.5 m = 2500 mm Punktkoormuse väärtus F = 10kN Ühtlase joonkoormuse intensiivsus p = F / b = 10 / 2.5 = 4 kN/m Terase elastsusmoodul E = 190 GPa Joonis 1. Skeem valitud mõõtkavas 3 2. Toereaktsioonide väärtused. Joonis 2. Toereaktsioonid Ühtlase joonkoormuse resultant: F res = p * b = 4 * 2,5 = 10 kN 2.1 Kõikide momentide summa punkti A suhtes ∑ MA = 0 Tasakaalu tingimus DB F * AC + F RES * (AD + 2 ) - F B * AB = 0 DB ) 2.5 ) F * AC + F RES * (AD + 10 * 7.6 + 10 * (2.5 + → FB = AB 2
kohalikeks valimisteks. EDP liikmed kandideerivad Isamaaliidu nimekirjas. Aasta 2006 algul (03.01.2006 kirjutati alla ühinemisleppele) plaaniti rahvuslike erakondade ühendamist, nendeks olid Demokraadid - Eesti Demokraatlik Parti (EDP), Eesti Iseseisvuspartei (EIP) ja Põllumeeste Kogu (PK). Ühinemine aga ebaõnnestus, seda eelkõige Põllumeeste Kogu loobumise tõttu. 18. Märts 2006 otsustab EDP oma kongressil ühineda Isamaaliiduga. Ühinemine Isamaa ja Res Publica Liiduga (IRL) aga ei õnnestu. 11.02.2008 teeb Harju maakohtu registriosakond erakonnale sundlõpetamise hoiatuse, kuna erakonna esitatud nimekirjas oli vajaliku tuhande asemel vaid 920 liiget. Aega oma liikmete arvu seadusega vastavusse viimiseks antakse kuni 15.04.2008. 2008 aasta alguses plaanitakse taas rahvuslike erakondade ühinemist, kaasategevad taas Eesti Iseseisvuspartei (EIP) ja Põllumeeste Kogu (PK). Ka seegi ühinemine jookseb 06.05.2008 ummikusse
väärtustel, nagu üksikisiku vabadus ise otsustada, ettevõtlike inimeste ja ettevõtjate kaitse, madalad maksud ja sallivus. Reformierakonnas on hetkel 9420 liiget. Esimees Andrus Ansip Auesimees - Siim Kallas Juhatus - Arto Aas, Laine Jänes, Urmas Kruuse, Tõnis Kõiv, Rein Lang, Jürgen Ligi, Lauri Luik, Meelis Mälberg, Urmas Paet, Keit Pentus, Hanno Pevkur, Valdo Randpere, Taavi Rõivas, Jaanus Tamkivi Kristen Michal Peasekretär ISAMAA JA RES PUBLICA LIIT Isamaa ja Res Publica Liit on konservatiivne erakond. Maailma poliitmaastikul on konservatiivid inimesed, kelle jaoks vabadus on tähtsaim väärtus, ent kes samas usuvad, et vabadus tähendab enamat kui vabadust raha teenida. Erinevalt liberaalidest, kelle jaoks raha on ainus väärtus, peame meie tähtsaks ühiskonna sidusust, kultuuri, traditsioone. Ning erinevalt kõigist vasakpoolsetest peame vabadust tähtsamaks kui võrdsust.
*Maruste: kobareelnõud pole tegelikult lubatavad. Põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste Reformierakonnast nentis 9. Nov. riigikogus sarnaselt opositsiooni esindajatele, et kobareelnõud ei ole tegelikult lubatavad. «Põhiseaduskomisjon arutas seda situatsoiooni, kas kobarviisil menetlemine on korrektne ja leidsime, et sellist praktikat me ei tohi aktsepteerida,» rääkis Maruste rahvusringhäälingu raadiouudistele. Sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna Isamaa ja Res Publica Liidust (IRL) kinnitas samuti, et on otsustatud, et lahutatakse kobarseadusest sisulised eelnõud. Rahanduskomisjoni liige Taavi Rõivas Reformierakonnast ütles, et edaspidi võiks asjad teistpidi käia ning eelarvega seotud seadused esitatakse valitsuse poolt eraldi seaduseelnõudena. Keskerakonna fraktsioonijuht Kadri Simson rõhutas, et Keskerakond toetab vabariigi presidendi seisukohta, et 2011. aastaks peaks riigikogu olema nii küps, et ta õiguspraaki ei tee.
Keskerakonna sihtgrupiks on eelkõige pensionärid ja oluliseks sihtgrupiks on keskklass. Eesti Keskerakond peab oluliseks keskkonnaprobleemide lahendamist tasakaalustatud arengu võtmes. Keskkonnaga seonduv on järjest enam päevakorral sotsiaalses mõttes, eeskätt inimese tervise ja heaolu tagatisena. Keskerakond näeb Eesti keskkonna tervise tulevikku mahepõllumajanduse, loodushoidliku eluviisi, alternatiiveenergeetika ja keskkonnahariduse arendamises. Isamaa ja Res Publica liit: Isamaa ja Res Publica Liidu maailmavaade on parempoolne ehk konservatiivne erakond. Konservatiivide arvates tugineb ühiskond traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikule moraalile. Seepärast pooldavad nad stabiilsust ja ettevaatlikke, järkjärgulisi reforme. Konservatiivid pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist nii rahvuslikul kui ka varanduslikul alusel. Isamaa ja Res Publika Liit pooldab turumajandust, vaba ettevõtlust ja algatusvõimelist ühiskonda
, koostati ca 556 Sisaldab pärast Koodeksi koostamist vastuvõetud keisri korraldusi (novae leges), on käesoleva sissejuhatava kursuse puhul vähemtähtis ja seda ka klassikalise Rooma õiguse uurimise seisukohalt ÕIGUSE SÜSTEMATISEERIMINE 1. Institutsiooniline süsteem: a. (Nii nimetus kui sisu on alguse saanud Gaiuse "Institutiones"-st G.1.8.) b. PERSONAE - isikud - isikutega seotud õigus c. RES - asjad - asjade omandamise alusel d. ACTIONES - hagid - õiguste kaitse (sarnane süsteem tänapäeval prantsuse Code civil, Austria ABGB) 2. Pandektiline süsteem: a. Nimetus CIC 2.osa pealkirjast DIGESTA SEU PANDECTAE b. Sisu ajaloolise koolkonna poolt i. Gustav Hugo (1764-1844) ii. Georg Heise (1778 - 1851) c. Üldosa ja eriosa EESTI TSIVIILSEADUSTIK JÄRGIB PANDEKTILIST SÜSTEEMI: 1
Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust res publica, sest peaaegu kogu res publica, s rahvas võttis valitsemisest osa. Kõik roomlased moodustasid kodanikkonna ehk rooma rahva. Riiki juhtisid igal aastal valitavad magistraadid ja vanemate nõukogu senat, seega juhtis riiki nobiliteet. Rahvakoosolekud võimaldasid ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Kreeka ajaloolase Polybiose arvates polegi paremat riigikorda leida kui seda oli Roomal. Magistraadid ~valiti rahvakoosolekul enamasti üheks aastaks ning igasse
Otsekiirgus on paralleelsete kiirtena maapinnale judev pikesekiirgus. Hajuskiirgus on pikesekiirgus, mis juab maapinnale prast pilvede ja tolmu ja mnel muul phjusel tekitatud hajumist hus. Kogukiirgus on otse ja hajuskiirguse summa. Kiirgusbilanss on maale saabunud ja maalt lahkunud kiirgusvahe. Tuul on hu horisontaalne liikumine maapinna suhtes, mida phjustab hutemperatuuri ja hurhu ebahtane jaotus. Fn on mestikualadel puhuv soe ja kuiv tuul. Mistraal on klm tuul, Vahemere res. Boora on klm tuul, Musta mere res. Mussoon on psiv tuul, mis puhub 2x aastas suunda muutes. Jugavool on suurtest temperatuuri erinevustest phjustatud tugev horisontaalne huvool, mis esineb troposfri krgemates kihtides lhistroopilistel laiustel. Briis on suurte siseveekogude ja merede rannikul puhuv kohalik tuul. Hoovus on mere vi suure jrve vee psiv horisontaalne liikumine. Hoovused jagunevad: klmad- ja soojad hoovused.
Millises erakonnas ma oleksin Eesti on palju erakondi ning igal inimesel on võimalus leida endale sobiv ja meelepärane. Hetke seisuga on Eesti 22 erakonda ning riigikokku kuulav nendest Eesti Keskerakond, Eesti Reformierakond, Isamaa ja Res Publica liit ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Need jagunevad omakorda veel parem- ja vasakpoolseteks. Praegusel ajal pole mul kindlasti soovi liituda mõne erakonnaga ning üsna tõenäoline, et ka tulevikus ei tee seda. Kuid kui teeksin seda kunagi, siis kindlasti ei liituks ma Keskerakonnaga. Nimelt leian, et Keskerakond lubab inimestele kõikvõimalikke asju kokku, kuid reliseerida ei suudeta enamusi neist ning need, mis ellu viiakse on mingi konksuga.
Laste puhul isavõimu piirid algul absoluutne. Tekib lapse sünniga, vallaslapse seadustamisega, lapsendamisega (ka võõra inimese perekonda võtmine). Isa võib poja vabastada emancipatio. Isa andis pojale teatud vara iseseisvaks majandamiseks, nagu orjade pekuuliumid. Hooldus ja eestkoste. Eestkoste tasuta, eestkoste alaealise üle, naise üle, hooldus hullumeelse üle, hooldus pillajate üle. Asjaõigus Absoluutne õigus; omandiõigus ja õigused võõrale asjale. Asi res mancipi (maatükk, maja Itaalias, orjad, tööloomad) ja res nec mancipi (kõik muu). Res mancipi sai võõrandada ainult mancipatio ja hiljem in iure cessio teel. Res nec mancipi vormivabalt traditio teel. Hiljem liigitatakse kinnis- ja vallasasjadeks. Käibevälised asjad ei saanud müüa, nt õhk, voolav vesi, meri ja merekaldad, avalikud teed, jõe kaldad, pühad asjad kalmud jt. Ülejäänud käibelised asjad. Lisaks peremeheta asjad, mida võis hõivata.
viinamarjadest, oliividest või viljapeadest veini, õli või teravilja [...].) Küsimus asja omandi kohta asja ümbertöötamise järel tekkis alles Serviuse institutsionaalse õigusteooriaga ning sellest peale on asja kuuluvuse üle selle ümbetöötamise järel vaieldud. Sabiniaanide ja prokuliaanide erinevaid arvamusi kirjeldab Rooma jurist Gaius (G. 2.79): […] Quidam materiam et substantiam spectandam esse putant, id est, ut cuius materia sit, illius et res, quae facta sit, uideatur esse, idque maxime placuit Sabino et Cassio; alii uero eius rem esse putant, qui fecerit, idque maxime diuersae scholae auctoribus uisum est […]. ([...] Mõned on arvamusel, et peaks vaatama, kellele kuulub asja materjal või aine; see tähendab, et kellele kuulub materjal, selle omaks peetakse ka ümbertöötatud asja ning seda arvavad eriti Sabinus ja Cassius. Teised aga
Vana-Rooma Tänapäevasele riigile on lähedasem Vana-Rooma vabariik ehk res publica. Res publica oli õigussüsteem, mis määras kõigi Rooma kodanike õigused ja kohustused. Mittekodanikele ehk peregriinidele Rooma õigust ei kohaldatud. Vana-Rooma vabariigi ajajärk kestis aastast 510 eKr aastani 30 eKr või aastani 27 eKr. Kuninga asemel sai võimukandjaks kaks valitavat konsulit. Konsul oli Vana-Roomas täidesaatva võimu teostaja. Konsulid võisid Rooma riigis kõike teha: olla vahekohtunikud, kinnitada, määrata ja valitseda. Nad olid sõjaväe juhid ja esindasid
ius publicum avalik õigus ius civile 1. tsiviilõigus; 2. Rooma kodanike suhteid reguleeriv õigus legitimatio seadustamine; õiguspäraseks tunnistamine lex seadus; määrus; korraldus; kirjutatud õigus ius gentium rahvaste õigus (tänapäeval tähistatakse selle mõistega ka rhv õigust) ius naturale loomuõigus, loodusõigus, loomulik õigus ius privatum eraõigus ius honorarium Rooma kõrgete riigiametnike (preetorite ja ediilide) loodud õigus leges duodecim tabularum "Kaheteistkümne tahvli seadused" (451-450 eKr, Rooma vabariigi aegne seadus, roomlaste õiguse ius Quiritium'i peamine allikas) a testato testamendijärgne pärimine ab intestato seadusjärgne pärimine (pärimine seaduse eeskirjade kohaselt, kui testamenti ei ole tehtud) hereditas pärand, pärimine legatum legaat; kellelegi testamendiga määratud varaline hüve; annak fideicommissum fideikomiss; testamentlik korraldus, millega pärandaja esitab pärijale palve anda...
Vana-Rooma Asub Appenniini poolsaarel. Jagunes geograafiliselt kolmeks: *Põhja-Itaalia-gallialased (geldid) *Kesk-Itaalia- etruskid, itaalikud, samniidid *Lõuna-Itaalia- kreeklased Piirkond oli nii jagatud u. 8.saj. eKr. Kronoloogiline ülevaade: 1. Kuningate aeg (8.-6.saj. eKr) -Romuluse ja Remuse legend 2. Vabariigi aeg (res publica) ( 6.-1.saj. eKr) -Kodusõdade aeg (2.-1.saj. eKr) 3. Keisririigi aeg -Varane keisririik (1.saj eKr-3.saj.) -Hiline keisririik (3.saj.-5.saj.) Etruskid ja Rooma riigi algus Etruskid-esimene kõrgkultuur Itaalias Linnriigid. Linnriike oli kokku 12, neil oli valitav kuningas, seal toimus laiaulatuslik orjapidamine ja naistel oli ühiskonnas suur osatähtsus. Kultuur-kõrgeltarenenud põllumajandus ja kunst, surma osatähtsus religioonis, ennustamise suur tähtsus. 753. a. eKr- Rooma linna asutamine Riik. Seadused. Sõjavägi. 510. a. eKr-Res Publica (Vabariik) Kõige olulise...
· Toetavad proportsionaalset maksusüsteemi, madal tulumaks (lubasid 10%). Proportsionaalne maksusüsteem tähendab seda, et kõik maksavad ühise maksumäära alusel. · Vaba kaubandus. · Riik on halb peremees ning erakapital on kõige parem peremees, ehk nad soosivad erastamist. Eestis peab jätkuma erastamine ka infrastruktuuri valdkonnas. · Tasuline haridus, aga tuleb finantseerida õppelaenuga. · Riigi kulud võimalikult väiksed. Isamaa ja Res Publica liidu programm: · Kehastab konservatiivset maailmavaadet. Res Publica (M.Laar) on palju liberaalsem, Isamaliit (J.Parts) aga rahvuslik konsrvatiivne. · Inimene kui ühiskonna osa, rõhutavad ühiskonna sidusust, rõhutavad Eesti kultuuri, kristlikku traditsiooni ja rahvuslust. · Pere väärtused: perekond ja lapsed. · Isikuvabadus. · Turumajandus. · Toetavad avatud majandust, ning kapitali võrdne kohtlemine (ei kattu tavaliselt
Riina Kopti Euroopa Rahvapartei Tutvustus Euroopa Rahvapartei on paremtsentristlik Euroopa partei, mis ühendab kristlik- demokraatlikke ja konservatiivseid Euroopa parteisid. Rahvaparteil on 72 liikmes parteid 39 riigis. Eesti parteidest kuulub Rahvaparteisse Isamaa ja Res Publica Liit. Euroopa Rahvapartei fraktsioon on Euroopa Parlamendi suurim, sinna kuulub (2010. aasta augusti seisuga) 265 liiget. Euroopa Rahvapartei asutati 1976. aastal. Liikmed Täieõiguslikud liikmed, kellel on kõik õigused kõigis ERP organisatsioonides ja tegevustes, on Euroopa Liidu liikmesriigid. Assotsieerunud liikmed on tavaliselt ELi kandidaatriikide või EFTA liikmed, kellel on samasugused õigused nagu seda on ka täieõiguslikel liikmetel, kuid
1. Eesti muinasaeg ja ajalooline aeg: algus sündmus + aeg, kestvus muinasaeg-ajaloo periood , mille kohta kirjalikud ajaloo allikad kas puuduvad või neeid on väga vähe. see on ajajärk 1. inimeste saabumisest Pulli kuni Liivimaa ristisõja alguseni alalooline aeg- aeg, mille kohta on säilinud kirjalikud ajalooallikad muinas-algus : Pulli, aeg: 9000ekr-1200pkr ajalooline-algus:liivimaa ristisõda, aeg:altes 1200 2. Teada muinasaja arheoloogilisi kultuure koos algusajaga, osata neid iseloomustada sh. Nimetuse põhjendus ja omavaheline võrdlus 3. Muinasaja perioodid ( kivi-, pronksi-, rauaaeg ) kestus Iseloomustus ning võrdlus valdkonniti ( elatusalad, matmiskombed ) Mesoliitikum 9000-5000 Kunda kultuur · Töö-ja tarberiistade materjalid Kivi, luu, savi, puu · Tegevus-/elatusalad Kalastamine, jaht · Asutuse paiknemine, eluase, eluviis Rändav eluviis, kodaelamu püst...
RIIK, ÕIGUS, ARMEE Riigikord Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust res publica, sest peaegu kogu rahvas võttis riigi valitsemisest osa. Kõik roomlased, nii patriitsid kui ka plebeid, moodustasid Rooma kodanikkonna ehk Rooma Rahva. Kuid tegelikkuses oli Rooma riigikord oli siiski aristokraatlik. Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud -magistraadid - ja vanemate nõukogu - senat. Riigiametisse ja senatisse pääsesid ainult need, kes olid piisavalt jõukad, kellel oli poliitilise elu kogemusi ja kes olid avalikkuse ees tuntud.
Jõhvi Gümnaasium Peruu Referaat Jõhvi 2011 Peruu on maailma mastaabis keskmine riik, kus elab 29 248 943 inimest. Sellise rahvaarvuga asub ta suuruse alusel 42. kohal (238-st riigist). Sarnase rahvaarvuga on veel Uzbekistan, Malaysia, Nepaal, Afganistan. Suurem osa rahvustikust elab Andide ümber ning Vaikese ookeani ääres. Terve ookeani äär ei ole asustatud, kuna seal on kohati kõrb. Ida-Peruus on vähem elanike kuna seal on vihmametsad, tihedamalt on asustatud ainult Iquitos'e linna ümbrus, kus on rajatud palju istandusi. Rahvastiku paiknemist mõjutab ka maavarade asukoht. Suured varud vase-, hõbeda-, tsingi- ja rauamaaki ning kulda asub Andide juures. Sellest ka inimeste koondumine Andide juurde, sest kaevandused pakuvad tööd. Ligikaudu kolmandik inimestest elab pealinnas Limas. Üldiselt võib öelda, et rahvastiku paiknemise määravad elamiseks sobivad looduslikud tingimused ja töökuhtade olemasolu. Keskmine rahvasti...
Elevandiluuranniku migratsioon Igas riigis, nii ka Elevandiluurannikul toimub riigisisene ränne, sest paljud inimesed ei ole oma kodukohaga, kus nad sündisid, rahul ning soovivad minna teise linna elama. Elevandiluurannikul toimub ka rahvusvahelist rännet. Rohkem toimub immigratsiooni, ehk sisserännet.Enamik sisserändajatest on pärit Elevandiluuranniku naaberriikidest nagu Ghana, Mali ja Guineast. Elevandiluuranniku sisserännaku ehk tõmbepõhjusteks võivad olla mitte sõjad, ehk rahuaeg. Veel, et Elevandiluurannik asub rohkem rannikuäärne riik (asub Atlandi ookeani ääres). Põllumajanduse poolest on samuti Elevandiluurannik heal kohal ning see on toonud rohkem immigrante. Suur osa väljarändest on ajaloos toimunud Prantsusmaale, sest 1893. aastal sai Elevandiluurannikust Prantsusmaa koloonia. Väljarännet ehk tõukepõhjusteks Elevandiluurannikult minema minemiseks võib olla halvad elamistingimused, mis ei ole Aafr...
Kõrboja Peremees Raamat saab alguse kui raamatu põhitegelane Katku talu perepoeg Villu, kes on kõva purjutaja ja kõva kakleja, saabub vanglast koju. Ta veedab esimese öö lakas. Järgmisel hommikul äratab teda ema tulek, kes läheb sahvrist perele hommikusöögikraami otsima. Pere ei ole just eriti vaimustunud Villu tagasituleku peale, eriti isa kes väidab, et kaikaga löömine polnud kuigi mehe tegu ning, et öigemees oleks rusikatega vastu hakanud. Villule tuleb mõte minna järve äärde hommikusele suplusele. Järve ääres näeb Villu võõraid jalajälgi liival, mis võiksid kuuluda kellelegi preilile. Neid jälgita ei ole ta varem nende kandis kohanud. Koju jõudes küsibki Villu emalt et: "Kelle jäljed need järve ääres võiksid olla?". Ema teadis pojale öelda et: "Anna on koju tulnud. Rein tahab Kõrboja talu Anna kätte anda sest tema enda jõud enam Kõrbojast üle ei käi. Las Anna võtab Kõrboja enda kätte ni...
Lugemispäevik ,,Kõrboja peremees" Autor: Anton Hansen Tammsaare Pealkiri: ,,Kõrboja peremees" Lühike sisukokkuvõte: Raamatu sündmustik hakkab kulgema Katku Villu elukäänakute ja Kõrbojale peremehele otsimisega. Villu naaseb kodutallu. Ta oli just pääsenenud vangist. Katku Villu oli nimelt vangis istunud inimese tapmise pärast. Villu elu pole just eriti eeskujulik olnud: ta on salakütt, purjutaja ja mitte eriti tööst huvituv mees. Ta satub ka alatihti naiste pärast kaklustesse ja tal on vallaslaps vaese teenijanna Eeviga, kes elab ilma mingi toetuse ja meheta Kuusiku talu saunas oma emaga. Villu on seda tüüpi mees, kes tahab edu ja rikkust saavutada lihtsalt kasvõi seadusevastaselt. Katku Villu ema armastab teda palju, kuid isa jaoks pole ta just lemmik. Võiks öelda, et isa toob Villule Vabadussõjas langenud venda eeskujuks. Ja kui Villu raamatu lõpus en...
2. XII Riigikogu koalitsioon ja opositsioon (mitu liiget on ja millised erakonnad moodustavad RK koalitsiooni, millised opositsiooni)? Koalitsiooni moodustavad need parteid, kes kuuluvad valitsusse. Opositsiooni aga need erakonnad kes ei ole valitsuses esindatud ja kes mängivad vastasjõu rolli. 3. Nimeta riigikogu fraktsioonid ja nende juhid. Eesti Keskerakond (K) - Kadri Simson Eesti Reformierakond (Re) - Jaanus Tamkivi Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) - Kaia Iva Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) - Sven Mikser 4. Nimeta Riigikogu alatised komisjonid ja nende juhid. Euroopa Liidu asjade komisjon (ELK) - Arto Aas Keskkonnakomisjon (KKK) - Erki Nool Kultuurikomisjon (KK) - Urmas Klaas Maaelukomisjon (MEK) - Kalvi Kõva Majanduskomisjon (MK) - Kaja Kallas Põhiseaduskomisjon (PSK) - Rait Maruste Rahanduskomisjon (RK) - Sven Sester Riigikaitsekomisjon (RKK) - Mati Raidma
LADINA KEEL II.kontrolltöö väljendid A priori eelnevalt Ab ovo algne Actori incumbit probatio Hagejal asub tõendamise alus/nõusolek Ad hoc Kindlaks juhtumiks Conditio sine qua non Tingimus, ilma milleta ei... De facto Faktiliselt, tegelikult De jure Juriidiliselt, õiguslikult De lege ferenda Väljaantav seaduse järgi, koostatava seaduse kohaselt De lege lata Väljaantud seaduse järgi, kehtiva seaduse kohaselt e.g. näiteks Erga omnes Kõikide suhtes (nt kehtiv kohustus) Et al. ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
