(introitus) algustekstist "Requiem aeternam dona eis Domine" (Igavene rahu anna neile, Issand). Reekviemis kasutatakse missa osi Kyrie, Sanctus/Benedictus, Agnus Dei. Ära on jäetud Gloria, Credo, lisatud on Dies irae (Tuba mirum, Confutatis, Lacrymosa Dies irae osad). Mozart alustas reekviemi kirjutamist 1791 aastal, kuid tema surma tõttu lõpetas teose õpilane Süssmayr. Reekviem on Mozarti kõige kuulsam vaimulik teos. Sonaadivorm Ekspo Töötlu Repriis sitsioo s n Pea- Side- Kõrval- Lõpu- Pea- Side- Kõrval- Lõpu- partii partii partii partii partii partii partii partii T TD D D Ebapüsiv T T T T (T toonika; D dominant) FRANZ JOSEPH HAYDN (1732-1809) Lapsepõlv ja Sündis Austrias. . Tänu ilusale lauluhäälele võeti ta 8-
● Rondovorm- A (refrään) B (episood) A C A D A F A jne ● Sonaat-allegro vorm e soonadivorm Peapartii Sidepart Kõrval- Lõpupar Töötlus Peapartii Sidepart Kõrval- Lõpupar ii partii tii ii partii tii TOONIKA DOMINANT TOONIKA TOONIKA EKSPOSITSIOON REPRIIS ● Kõikide mitmeosaliste teoste esimene osa Klassikaline sonaaditsükkel KOLMEOSALINE: 1. osa - kiire 2. osa - aeglane 3. osa - kiire Nt: sonaat, soolokontsert NELJAOSALINE: 1. osa - kiire 2. osa - aeglane 3. osa - tantsuline 4. osa - kiire Nt: sonaat, sümfoonia, keelpillikvartett
Kasutab loomingus kiriku- ja Gregoriuse koraali ning saksa rahvalaulu. Tema muusika meeldib harva kohe, see nõuab süvenemist ja üksi olemist. Maetud Johannese kiriku surnuaeda, 1950 ümbermaetud Tooma kiriku kabelisse. Polüfoonia kõik hääled on iseseisvad. Lihtsaim näide on kaanon, keerulisem fuuga. Fuuga koosneb järgmistest osadest: · I ekspositsioon: meile tutvustatakse ühte teemat · II töötlus: teemaarendus (teised helistikud, tämbrid, rütm) · III repriis: teema kordus algkujul (nagu ekspositsioonis) · IV coda: lühike lisalõpp (ei pea alati olema) Fuugale eelneb tavaliselt PRELÜÜD, FANTAASIA, TOCCATA. Näiteks: prelüüd ja fuuga; toccata ja fuuga. Anna Magdalena noodivihikud (2) need kirjutas ta oma teisele naisele Anna Magdalenale. Kumbki sisaldas 12 lihtsat klaveripala. Brandenburgi kontserdid need 6 kontserti on kirjutatud krahv Brandenburgi tellimusel. 1720 1721 oli Bach Berliinis, et Köthenisse uut klavessiini tellida
Barokk Klassitsism *Polüfooniline muusika * Homofooniline muusika, *Ebakorrapärane, veider *Esiplaanile tuli lihtne inimene,taheti , *Ülistati kangelaslikkust, suurte tegude paatost, et kõik inimesed oleksid võrdsed. liikumishoogu ja esindulikust. *Kunst oli kättesadav ka *MUUSIKA : Viisirikkus ülemises hääles, tavainimesele. Koloratuurne meloodia, mängulisus, *Kõik labane kadus, usuti inimese tundepuhangud jne. tarkusesse ja mõistusesse. Töö oli *Tulid esile motoorsed rütmid, tempo kontrastid. õnne alus. *Juhtivaks muusikamaaks oli Itaalia. *MUUSIKA: Muusikas valitsesid *Kunst oli kättesaadav vaid rikastele, see väljendas ranged vormiskeem...
Sai alguse feodaalkorra hääbuse ja kapitalismi tekkega 18 sajandi lõpul. Loosungiks oli: ,, Vabadus, võrdsus, vendlus" Niimoodi läks lihtsat inimest ülistav kust. Kunst pidi olema valgustav, looduslähedane ja kasvatav. Põlu alla sattus luksus ja kombelõtvus. Uuendused muusikas: Homofooniline instrumentaalmuusika. Koosnes kolmest põhiosast: 1. ekspositsioon - tutvustatakse kahte konstrastset teemat 2. töötlus arendatakse, varieeritakse mõlemat teemat 3. repriis enamasti antakse peateema algkujul, millele võib lisanduda kinnitav lõpposa Uued zanrid: 1. Trio(viiul, tsello, klaver) 2. kvartett( 2 viiulitt, altviiul ja tsello) 3. sümfoonia( sonaat sümfoonia orkestrile) 4. instrumentaalkontsert Vokaalmuusikas esiplaanil ooper ja laul. · Franz Joseph Haydn(1732 1809) Sündis Austrias. Kuni häälemurdeni laulis kirikukooris, pärast häälemurret töötas tänavamuusikuna ja andis tunde. Heloloojaks õppis iseseisvalt.
Klassikalise orkestri kujunemine Sünnikoht Mannheim edelasaksamaal. Euroopa suurim õukonnaorkester ja heliloojate koolkond, Johann Stamitz. See ongi aluseks klassikalisele sümfooniaorkestrile, mille aluseks oli suur 4 häälne keelpilli rühm. Suurim uuendus keelpillidega ühendatud neljahäälne puupillide rühm. Ainult trompet, metsasarv alguses. Beethoven kasutas esmalt trombooni oma 9. sümfoonias. Teine tähtis keskus Preisi kuninga Friedrich õukond Berliinis. Oli kuulus hiilgava kontserdielu poolest, osalesid väljapaistvad muusikud kaasa arvatud flöödimängijana ka kuningas ise. Sonaadivorm lühikeste fraasidega meloodia, karakterikontrastid teemade vahel, avalõik reegline jõuline, järgneb lüüriline. 2 põhihelistiku ning neile vastavate erikarakteris teemade vastandamine on selle vormi alus. SN koosneb 3 lõigust (ekspositsioon, töötlus, repriis). SN kasutatakse enamasti sonaaditsükli kiiremates osades. Sonaaditsükleid kahesuguseid: 3 osa...
Suri 28.07.1750 Tempereeritud Klaviir oktav jaotatud 12 pooltooniks, mis võimaldab kasutada kõiki 24 helistikku HTK Hästi Tempereeritud Klaviir Inventsioon polüfooniline muusikapala, milles on palju kasutatud imitatsiooni Prelüüd - vaba ülesehitusega pala (eelmäng fuugale ) Fuuga kindla ülesehitusega polüfooniline teos, mille aluseks on lühike ja meeldejääv teema; fuuga ülesehitus: ekspositsioon, töötlus, repriis Tokaata - vaba ülesehitusega pala klahvpillidele Passacaglia variantsioonvorm, mille teema on põhiliselt bassis Bachi loomingu iseloomustus: · Kirjutas põhiliselt vaimulikku muusikat, see oli tema viis Jumalat teenida · On polüfoonilise muusika suurmeister · Teoste aluseks olid sageli saksa kirikulaulud (luteri koraalid) · Armastas fuugavormi ja viis selle kõrgeima meisterlikkuse tasemele · Muusikas esines sageli tekstist tulenevaid kujundeid ja sümboleid
Klassitsismiajastu on saanud nime ladinakeelse sõna classicus järgi, mis tähendab esmaklassiline, parim. Sellel perioodil püüti kunstis jäljendada antiikkultuurist põhimõtteid. Klassitsism jaguneb 4 perioodiks: · Varaklassitsism(1750-1780) sündisid uued vormid ja zanrid jõudsid selle aja jooksul küpse kunstilise väljenduse. · Kõrgperiood(1780-1810) tekkisid tähtsamad teosed, looming ja autorid. · Üleminekuaeg(1720-1760) tekkisid uued muusikavormid ja zanrid. · Uus klassitsism (20 saj.) toimus ülemineku aeg. Euroopas mõjutasid kultuuripilti 18 saj. lõpul ja 19 saj. algul sündmused nagu Suur Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad ning kuulus Viini kongress. Klassitsismi nimetati valgusajastuks, sest leiti et inimene on kõige tähtsam (vaimu pimedus (ei kirikule) mõistus, tarkus olid kõige tähtsamad). Kuulsamad valgusajastu filosoofid ja teosed on Jean Jacques Rousseau kirjutas oma ,,Muusikasõnastiku"...
Väga tähtsal kohal oli andekus ja haridus. Anti välja muusikaõpikuid ning arenes noodotrükk, muusikaajakirjandus ja tekkis muusikakriitika. Kujunes välja klassikalise orkestri koosseis: keelpilid, puupuhkpillid ja vaskpuhkillid. Täntsain vorm on SONAADIVORM:Koosned kolmest lõigust 1) Ekspositsioon: esitletakse teemasid. 2) Töötlus: arendatakse teemasid edasi, kuni pingestatud keskpunktini. 3) Repriis ehk lõpp: tasakaalustav osa. Võib järgneda coda. SONAAT: Instrumentaal zanr, põhineb sanaaditsükklil. Zanrid, mis põhinevad sonaaditsükklil: sonat, trio, keelpillikvartett, instrumentaal kontsert, sünfoonia. Viini klassikud Joseph Haydn oli esimene kolmest Viini klassikust. Muusikat kirjutas ta ligi pool sajandit ning kõigis zanrites. Ta elas kõrvuti paljude eri rahvusest inimestega.
1. BAROKK KUNSTIS: · 17.-18. saj. I pool · Sünnikohaks peetakse Itaaliat · Iseloomulikud jooned maalikunstis: soojad toonid, sujuvad värviüleminekud, ilma teravate piirjoonteta, varjundid (palju heleda ja tuneda kontraste), ajaloolised teemad, väljendati taltsutamata kirgi ning tähtsaid inimese suuri tegusi tegemas. Inimesed maalidel olid rahutud, pingelised, rõhutatud, diaoganaalsuunas, ebatavaliste poosidega, jõulisus, vormikus. Ülepaisutatud kired ja tunded · Iseloomulikud joonjed arhitektuuris: sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad; materjaliks tihti marmor, kuld, kard; kuplid, tornikesed, aknaääri ilustasid voluudid; rajati palju purskkaeve parkidesse; palju skulptuure; hooneid: Santa Susanna kirik, Peetri kirik Roomas, · Kuulsad kunstnikud: Michelangelo, Ruberdson, van Dyek Rembrandt, Nicolas Poussin 2. BAROKK MUUSIKAS homofoo...
· Süidilaadsed teosed: o Divertisment meelelahutuslik muusika. Mozardi esimesed teosed. o Rapsoodia ühe maa rahvalaulude kogum. · Fuuga oli barokiajastu muusika tähtsaim vorm. See on mitmehäälne toes, milles hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena kindlate reeglite järgi. Fuugal on kolm osa: 1. Ekspositsioon tutvustatakse teemat 2. Töötlus arendatakse teemat 3. Repriis kordus, teema alghelistikus Nimetus tuleneb itaaliakeelsest sõnast fuga põgenemine (hääled justkui ajaksid üksteist taga). Tavaliselt eelnes fuugale sissejuhatava osana prelüüd, toccata või fantaasia. Fuugasid leidub enim barokiajastu klaviiri- ja oreli-, aga ka koorimuusikas. Suurima meisterlikkuse saavutas fuuga G. Fr. Händeli ja J. S. Bachi loomingus. J.S.Bach "Hästitempereeritud klaviir" toccata, fuuga d-moll.
- Voltaire, Jean – Jacques Rosseau, Schiller, J.W. Goethe, Descartes, J.L. David 4 Missugune muusikavorm sai kõigi klassitsismiajastu muusikažanrite aluseks? Sonaadivorm 5 Nimeta ja seleta sonaadivormi osad. - Sonaadivormi ehitus on järgmine: ekspositsioon – seal esitletakse peateemat ja kõrvalteemat. - Töötlus – teemade arendamine, vastandamine, erinevad helistikud, muudetakse teemasid - Repriis – ekspositsiooni kordus muudatustega 6 Mitu teemat on sonaat-allegro ekspositsioonis? Nimeta need. - 2 teemat: üks on peateema ja teine kõrvalteema 7 Mis on sonaaditsükkel? Sonaaditsükkel ehk sonaat-sümfooniline tsükkel on muusikas mitmeosaline vorm, milles vähemalt üks osa (tavaliselt esimene) on sonaadivormis. 8 Nimeta erinevaid sonaaditsükleid (4)? Kammersonaaditsükkel, tempodega kiire- aeglane- kiire
1. BAROKK MUUSIKAS 17-18 saj. algus. Rahutus, ülepaisutatud, eriskummaline, emotsionaalne. homofoonia (mitmehäälsus), ilmalik muusika, vokaalmuusika, instrumentaal, prelüüd, kantaat. Professionaalsete muusikute kujunemine, hindama hakati muusikute isikupära; solistide kultus. Heliloojad: Bach, Händel, Mozart, Antonio Vivaldi jpt . 2. TANTSUSÜIT (suite pr.k. järgnevus, korrapärane rida). Kujunes välja Saksamaal 17.saj. lõpul. Mitmeosaline teos väikestele pillikoosseisudele. Koosnes 4 erineva karakteri ja päritoluga õukonnatantsust: 1) allemande 4-osaline. Rahulik saksa sammtants 2) courante 3-osaline. Kiire prantsuse hüppetants 3) sarabande aeglane 3-osaline. Pidulik, traagiline hispaania tants 4) gigue 3-osaline soti hüppetants, kiireim osa 3. CONCERTO GROSSO grupp soliste võistleb suurema orkestriga. Koosneb kolmest osast: kiire, aeglane ja kiire 4. PRELÜÜD JA FUUGA fuuga on polüfoonilise muusika tähtsaim...
Ferenc (Franz) Liszt 1811 Raiding (Austria-Ungari) 1886 Bayreuth Sünnipaik Ungari ja Austria piiri lähedal, Liszti kodune keel oli saksa keel. Sellegi poolest pidas Liszt end rahvuselt ja hingelt ungarlaseks. Isa mängis klaverit, tsellot ning oli lauluandega (töötas Eszterhazy'de juures). Franz oli pere ainus laps, umbes 6aastaselt hakkas isalt klaveritunde saama. Sõitis koos isaga Viini ning jätkas õpinguid kuulsa õpetaja Carl Czerny juures, kes õpetas poissi tema andekuse tõttu tasuta. Czerny juures saavutas Liszt oma hiilgava tehnika, improviseerimis- ja noodilugemisoskuse. Teooriat õpetas Lisztile Mozarti kuulsaim kaasaegne helilooja Antonio Salieri. Rahvusvaheline karjäär klaverimängijana algas juba 1822. aastal ja kestis väikeste vaheaegadega 1840. aastate lõpuni. 1823. aastal mängis ette Beethovenile, kes tunnustas Liszti suurt annet. Samal aastal püüdis astuda Pariisi konservatooriumi, kuid teda ei võetud vastu. Liszt oli pet...
Loodi enam juhtiva meloodiahäälega mitmehäälsust, kuid ka polüfoonial oli oma kindel koht, eriti saksa muusikas. Kuigi barokiajastul oli polüfoonia juba küllalt vanamoodne, kujunes just sel ajal välja täiuslikem imitatsioonilise polüfoonia vorm muusikaajaloos - Fuuga(vorm) (fuga it k põgenemine) enamasti 2-5 -häälne polüfoonia. Fuuga skeem: ekspositsioon- teema läbib järjest kõik hääled. töötlus e. keskosa - teema -arendus, repriis (kordus) -teema alghelistikus. Fuugavormis võis olla nii vokaal kui inst teos või selle osa Eraldi zanri moodustavad prelüüd ja fuuga, kus lihtsam pala prelüüd on keerukale fuugale sissejuhatuseks, eelmänguks, meeleollu viimiseks. Prelüüde ja fuugasid luuakse klahvpillidele Kogu baroki muusikat mõjutas oluliselt kompositsioonitehnika muutumine. Juba renessanssi ajastul esitati polüfoonilist laulu ka nii, et meloodiahäält lauldi ja ülejäänud hääli mängiti lautol lihtsustatult.
Muusika hakkas arenema järk-järgult klassitsismi traditsioonide pinnalt. Romantismiaja muusikud võtsid Viini klassikultelt üle zanrid ja muusikavormid nt klassikaline sonaaditsükkel (kahe põhihelistiku ja neid esindavate teemade vastandamine). Sonaaditsükkel koosneb põhiliselt kolmest lõigust: 1. ekspositsioon peateema ja kõrvalteema esimene esitlus teoses. 2. töötlus heliteose keskmine osa, kus arendatakse ekspositsioonis esitatud teemasid. 3. repriis ekspositsiooni materjali kordav vormiosa sonaadivormi lõpus. Samas käsitlesid romantismiajastu heliloojad neid üsna vabalt. 1.2. Uued zanrid muusikas Kammermuusikas (ansamblile või sooloesitajale loodud instrumentaal- või vokaalmuusika) kujunesid välja klaverisaatega soololaulud, mida hakati koondama tsüklitesse. Samuti hakati kirjutama erinevaid väikevorme klaverile ja tekkis sümfooniline poeem
II aeglane (andante, adagio) III tantsuline (allegretto) enamasti menuett, hiljem skertso (kolmeosalises jäetakse see osa ära) IV kiire (presto) finaal I osa on alati sonaadivormis: I Ekspositsioon Jaguneb peateemaks (energiline, ühes helistikus), sidepartiiks, kõrvalteemaks (rahulik, teises helistikus) ja lõpupartiiks. Selle käigus esitletakse kahte kontrastset teemat. II Töötlus Pingestatakse olukorda (muudetakse rütmi, harmooniat, helistikke jne...) III Repriis Ekspositsiooni kordamine, ainult pea ja kõrvalteema on samas helistikus seekord. Enne ekspositsiooni võib olla ka sissejuhatus ja pärast repriisi coda.
· Sonaadivorm sonaadivorm e. sonaat - allegro on muusika vorm, mis koosneb ekspositsioonist, töötlusest ja repriisist. · Sonaaditsükkel mitmeosaline tsükkel, mille esimene osa on sonaadivormis. · Ekspositsioon tutvustab teoste teemasi. Jaguneb kaheks: peapartii ja kõrvalpartii. Lisaks side- ja lõpupartii. · Töötlus vaatleb teemasi erinevatest külgedest. Helistikuline mitmekesisus. · Repriis alghelistiku ja teemade naasmine. · Sümfoonia sonaaditsüklil põhinev 4-osaline teos sümfooniaorkestrile. · Instrumentaalkontsert sonaaditsüklil põhinev 3-osaline teos soolopillile ja sümfooniaorkestrile. · Keelpillikvartett 4-osaline teos keelpillikvartetile ( I, II viiul, altviiul, tsello ) · Singspiel - Saksa laulumäng, mis sündis inglise ballaadooperi ja prantsuse
1. BAROKK KUNSTIS: 17.-18. saj. I pool Sünnikohaks peetakse Itaaliat Iseloomulikud jooned maalikunstis: soojad toonid, sujuvad värviüleminekud, ilma teravate piirjoonteta, varjundid (palju heleda ja tuneda kontraste), ajaloolised teemad, väljendati taltsutamata kirgi ning tähtsaid inimese suuri tegusi tegemas. Inimesed maalidel olid rahutud, pingelised, rõhutatud, diaoganaalsuunas, ebatavaliste poosidega, jõulisus, vormikus. Ülepaisutatud kired ja tunded Iseloomulikud joonjed arhitektuuris: sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad; materjaliks tihti marmor, kuld, kard; kuplid, tornikesed, aknaääri ilustasid voluudid; rajati palju purskkaeve parkidesse; palju skulptuure; hooneid: Santa Susanna kirik, Peetri kirik Roomas, Kuulsad kunstnikud: Michelangelo, Ruberdson, van Dyek Rembrandt, Nicolas Poussin 2. BAROKK MUUSIKAS – homofoo...
11. Fuuga- Barokiajastu polüfoonilise muusika tähtsaim vorm. See oli mitmehäälne teos. Tavaliselt eelnes fuugale sissejuhatava osana prelüüd, toccata või fantaasia. Fuugasid leidub enim barokiajastu klaviiri- ja oreli- ja koorimuusikas. Händel ja Bach olid suurimad meistrid sellel alal. Fuuga osad on ekspositsioon, kus on siis tuuma esitus, sealt edasi töötlus, mille alla käib teema arendus, sealt järgmine repriis, kus on siis teema esitus ning viimasena coda, mis hõlmab siis lõpu osa. 12. Tantsusüit- sonaadi ja kontserdi kõrval instrumentaalmuusika olulisim vorm, kujutas endast eri karakteritega tantsude järgnevust. Kirjutati ansamblile, orkestrile, soolopillile. Eelkäijaks oli 16. Sajandi pavana ja gagliarda. Saksamaal kinnistus täntsusüidi 4-osaline süiditsükkel: Allemande- aeglane Saksa tants, 4-osalises taktimõõdus
Saab alguse kirikumuusikast Fuuga on mitmehäälne vokaal- või instrumentaalteos, milles hääled astuvad kindlate reeglite järgi iseseisvatena üksteise järel sisse. Fuuga algab ekspositsiooniga, kus tutvustatakse teemat põhihelistikus (dux - juhthääl). Järgnevalt kõlab sama teema kvindi võrra kõrgemalt või kvindi võrra madalamalt (comes saatehääl). Järgneb töötlus, kus teema arendamine ja muutmine, varieerimine. Teose kõrgpunktiks on kulminatsioon. Lõpuosa repriis, kus teema esitatatkse algkujul. Tähtsaimad heliloojad: Bach, Händel. Prelüüd on tavaliselt fuugale sissejuhatavaks osaks, aitas kuulaja ette valmistada fuuga meeleoluga. Ooper muusikaline lavateos, milles esitatakse kogu tekst lauldes. Laulu saadab intstrumentaalmuusika. Kasutatakse kaht laulmisviisi: retsitatiiv ja aaria. Ooperid: Beethooven ,,Fidelio", Debussy ,,Bellias ja Melisande" Monteverdi ,,Orpheus" Jacopo Peri ,,Euridice" Cherubini ,,Medeia".
Kordamine muusikaks, klassitsism Mõisted: Funktsionaalharmoonia – I, IV, V, astele tuginev harmoonia. Toonika – helilaadi I aste, põhitoon. Dominant – helilaadi V aste. Subdominant – helilaadi IV aste. Ekspositsioon – sonaadivormi I osa, milles esitatakse teemad. Töötlus – sonaadivormi püsimatu helistiku ja vatsavalt ka pingestumata väljendusega keskosa, mis asendab esitletud teemasi. Repriis – heliteose algmaterjali korduv vormiosa. Keelpillikvartett – neljast keelpillist koosnev ansambel. Klaverikontsert – virtuoosne, enamasti kolmeosaline ulatuslik teos klaverile ja orkestrile. Kammermuusika – ühele esitajale või väikesele ansamblile loodud muusika. Kammersonaat – koosneb sissejuhatusest ja 2-4 tantsulisest osast, sarnaneb tantsusüidiga. Avamäng – muusikalist lavateost, oratooriumi või kantaati sissejuhatav helitöö orkestrile. Sümfoonia – sonaaditsükli alusel loodud mitmeosaline teos sümfooniaorkestrile. Opera seri...
Kuigi barokiajastul oli polüfoonia juba küllalt vanamoodne, kujunes just sellel ajal välja täiuslikem imitatsioonilise polüfoonia vorm muusikaajaloos fuuga(vorm) (fuga it k põgenemine) enamasti 25 häälne polüfoonia. Fuugavorm koosneb: ekspositsioon teema läbib järjest kõik hääled, vastavalt on fuuga algus ühehäälne, siis kahehäälne jne. kuni kõik hääled on teemaga sisse astunud (sarnane kaanoniga). keskosa toimub teema muutmine, repriis (kordus) teema alghelistikus. Fuugavormis võis olla nii vokaal kui instr teos või selle osa. Eraldi zanri moodustavad prelüüd ja fuuga, kus prelüüd on keerukale fuugale sissejuhatuseks, eelmänguks, meeleollu viimiseks. Prelüüde ja fuugasid luuakse klahvpillidele. Ooper Ooperis on ühendatud kirjandus (libreto), kujutav kunst (lavakujundus, kostüümid), tants ja muusika Ooperi muusikalised numbrid Solist esitab aariat, retsitatiivi (kõnelaul, viib
Mõisted Classicus ladina keeles ,,esmaklassiline", ,,parim", millest sai nime kunstivool 18.-19. sajandil Eelklassitsism nö üleminekuaeg barokilt klassitsismile ajavahemikul 1720-1760 Varaklassitsism (klassikalise) muusika preiood, mille jooksul vormid ja zanrid jõudsid oma kunstilise küpsuseni, ajavahemikul 1760-1780 klassitsismi kõrgaeg (klassikalise) stiili kõrgaeg, aastatel 1780-1810, millal kolm Viini klassikut lõid oma suurimad teoseid valgustusajastu mõttevool, mis mõjutas suurelt ka klassitsismi Rousseau üks suurimaid prantsuse valgustusajastu filosoofe, kelle õpetuse järgi on tähtsaim loomulikus ja looduslikkus Voltaire üks valgustusjastu suurimaid prantsuse filosoofe, mässumeelne kirjanik ja ajaloolane, kes elas lõpuaastatel Sveitsis paguluses. Suur Prantsuse revolutsioon 18. sajandi lõpus tervet Euroopat raputanud sündmus, mis mõjutas suuresti tollast mõtlemisviisi. Ühes riigis asendus monarhia demokraatiaga V...
ja dominanti kõrvalpartiis. Tavaliselt on kummalgi lõigul oma teema, nende selgemakseristamiseks. 2. Töötlus sonaadivormi püsimatu helistikuga ja vastavalt ka pingestatuma väljendusega keskosa, mis arendab ekspositsioonis esitletud muusikalist materjali. Tavaliselt on töötluse lõpuosas vormi dramaturgiline kõrgpunkt, kulminatsioon, mis lahendabstabiilsessepeahelistikkujärgmiselõigu algul. 3. Repriis kordab ekspesitsiooni muusikalist materjali, vältides helistike konflikti. Repriis tasakaalustabtöötlusekulminatsioonija on kõigestabiilsemvormiosa. Sonaadivormikasutatakseenamastisonaaditsükli kiiretesosades. Klassikalisi sonaaditsükleid on kahesuguseid: 1) kolmeosalinekammersonaaditsükkeltempodegakiire aeglane kiire. 2) neljaosalinesümfooniatsükkel. Eeelmisetsükli kiire finaali etteon lisatudmenuettvõi skertos: kiire-aeglane menuett/skertos kiire
(5) Oreliteosed Orel oli Bachi lemmikinstrument. Oreli teosed jagatakse kahte suurte rühma 1) Koraali prelüüdid. Kirjutas 150 2) Prelüüdid, fantaasiad, toccatod fuugadega. Prelüüdid, fantaasiad, toccatod olid improvisatsioonilised, vabas vormis. Fuuga on range vorm mis koosneb kolmest osast: a) ekspositsioon b) töötlus c) repriis Klaverilooming Võrreldes oreliga, oli 18. sajandil klaveril tagasihoidlik koht. Klaver oli koduse musitdeerimise pill. Bach konstrueeris ise pilli, mis sai tuntuks klavessiini nime all. See oli klahvinstrument, milles ühe heli tekitamiseks kasutati mitut keelt korraga.Bachi ajastu klaverite puuduseks oli naturaalne häälestus. 1720. aastal oli aga juba välja kujunenud tempereeritud süsteem, mis andis võimaluse kirjutada teoseid kõigis helistikes.
1) Klassitsism kujunes välja 18.s.II (1750) Prantsusmaal ja Austrias. 2) Põhiideed: ratsionalism, mõistuse ajastu , loomulik inimene on ideaal. KUNST OLGU VALGUSTAV JA KASVATAV, LIHTNE JA SELGE. 3) Klassitsismi põhiideede kujunemisele aitasid kaasa filosoofid nagu Rosseau, Voltaire, Diderot. 4) Klassitsismis peeti ülimaks antiikkunsti ülevat lihtsust ja elulähedust. Eriti väljendus see arhitektuuris. Nt: Tartu Ülikool, Washingtonis Valge Maja, triumfikaar Pariisis 5) Kui varasematel ajastutel oli vaimulikul muusikal suurem tähtsus kui ilmalikul, siis klassitsismi ajastuks oli arenenud ilmaliku muusika osatätsus. Järjest enam ülistatakse jumalaid. 6) Enne klassitsismi olid kõik hääled iseseisvad e. polüfoonilised. Klassitsismi ajaks langes osakaal homofooniale, kus üks hääl juhtis ja teised saatsid. 7) Enne klassitsismi oli juhtiv pool vokaalil. Klassitsismi ajaks oli arenenud instrumentaalmuusika tähtsus 8) Klassitsismis ...
Klassikalisel sümfoonial on 4 osa; I osa: Kiire tempo. Sonaadivorm II osa: Aeglane tempo III osa: Tantsuline iseloom, sageli menuett. IV osa: Kiire tempo. Rondovorm. Kuidas on üles ehitatud sonaadivorm? Sonaadivormis on kaks teemat peateema ja kõrvalteema. Vormi arengus on kolm etappi ekspositsioon, töötlus ja repriis. Sonaadivorm tugineb kahe teema arendusele, mida eksponeeritakse erinevates helistikes, korratakse aga repriisis samas helistikus. Sageli lõpetab vormi coda (itaalia k. saba) Kelle loomingus kujunes välja klassikaline sümfoonia? Klassikaline sümfoonia kujunes välja Joseph Haydni loomingus. Sellepärast nimetatakse Haydnit vahel ka sümfoonia "isaks". Tähtsamad punktid Märkus: Enamus tähtsamaid punkte on kirjas juba küsimuste näol! Eesti sümfoonikud XX sajandil. Vt
120 Fuuga eelkäijaks oli renessansiajastul levinud ricercar. Fuuga on kõrgeim polüfoonilise muusika vorm, mis saavutas oma täiuse Bachi loomingus. Fuuga esitatakse koos eelmängu ehk prelüüdi või improvisatsioonilise sissejuhatava osa – toccata või fantaasiaga. Fuuga ülesehitus: - ekspositsioon – teema tutvustus (teema käib läbi kõikide häälte), - töötlus – teema arendus ja kulminatsioon, - repriis – teema tuleb algkujul alghelistikus tagasi. Topeltfuugas on kaks teemat. Fuuga lõpus võib olla (ei pea olema) coda (it. keeles – saba), mis kinnistab peahelistiku. 19) BACH ja HÄNDEL Lühike kokkuvõte heliloojate eluloost, loomingust (žanrid ja tähtsamad teosed) Heliloojate elu ja loomingu võrdlus Johann Sebastian Bach (1685-1750) Sündis 21.märtsil 1685 Eisenachis. Ta oli pärit Kesk-Saksamaa pikkade traditsioonidega muusikute suguvõsast
Barokk (1600-1750 aastal) 18. sajandil saab see pilkenimeks tänu J.J Rousseau´le. Tsitaat "Baroklik muusika on selline ..." 1600-sünnib ka ooper. 1750-sureb J.S.Bach Portugali keelest sõna Barocco-tähendab lopergust pärli. 17.saj- vastandite, kontrastide ajastu. 1618-1640 -30 aastane sõda Põhja protestantliku ja Lõuna katoliku vahel. Tänapäeval jagatakse barkokki: Toretsev -Itaalias, paljude kaunistustega. Realistlik Intellektuaalne Iseloomulikud jooned: Ebakorrapärasus Kontrastid (subito-äkki, forte- ,piano- ) ülepaisutatud stiil Väline ilu ei ole dominant vaid isiksus on Afektiteooria (afekt-ülipiiripealne seisund. Muusikas palju erinevaid stiile.) Pillamine, meelelahutus (Rokokoo stiil-baroki haru) Pessimism, meeleheide Virtuoosne tehnika Müstika Liikuvus Kirjandus Erinevad suunad: ...
1 Muusikaajaloo kirjaliku töö näidisküsimused 1. 2. Muusikalised väljendusvahendid on: Muusika tekib, kui on olemas üks järgmistest nähtustest: Rütm, meloodia, tempo, dünaamika, harmoonia, helilaad, faktuur, helistik, tämber, vorm, žanr, orkestratsioon,… 3. Miks ja kuidas tekkis inimeste poolt loodud muusika? Nimeta vähemalt 5 põhjust 1) Inimese erutatud, emotsionaalne kõne ehk inimhääl tekib tunnete väljendamise vajadusest. 2) Rutiinse töö kergendamiseks, saatmiseks, teadete edastamiseks rütmi abil.Arvatakse, et ürginimene kujunes inimeseks tööprotsessis ja seega võib muusika üks tekke põhjus peituda töös ja selle rütmis. 3) Jumalate kummardamiseks maagia, rituaalide täitmisel – tantsiti, lauldi, et võimendada edastatavat sõnumit 4) Soojätkamise vajadus – kes kõvemini laulab (esin...
Sonaadivormil põhinevad järgmised uued instrumental- muusika zanrid sonaadi osad - Sonaadivorm (e. Sonaat-allegro vorm – esimese liikumise vorm. Mitmeosaliste teoste populaarne esimese osa ülesehitus) 1) Sissejuhatus – ei esine alati 2) Ekspositsioon – esitletakse: 2.1) peateemat – aktiivsem (põhihelistikus) 2.2) kõrvalteemat – leebem (dominanthelistikus) 3) Töötlus – teemade arendamine, vastandamine, erinevad helistikud, muudetakse teemasid... 4) Repriis – ekspositisooni kordus muudatustega, loob raamid, terviku (põhihelistikus). (Muudetakse meloodiat, sõnu, kuid põhineb siiski algteemadel) 5) Coda – lõpetav lõik, saba (ei esine alati) mis on: kvartett; trio; duet; aaria - klassikaline keelpillikvartett (Haydn) on teos 4 keelpillile – I viiul, II viiul, vioola e. altviiul, tšello (4 osa) keelpillitrio -3-le pillile loodud teos (nt 2 viiulit + tšello)
Neisse aastaisse jäään ka Haydni ja Mozarti varane looming. Varaklassikalisele orkestrimuusikale on iseloomulik hoogne ja pulseeriv rütmika ning lihtne harmoonia. Tavalised on mitme teema kasutamine ja järsud karakterikontrastid teemade vahel. Kahe põhihelistiku ja neile vastavate erinevas karakteris teemade vastandamine on klassikalise sonaadivormi alus. Sonaadivorm koosneb kolmest lõigust: ekspositsioon, töötlus ja repriis. Klassikalise stiili kõrgaeg jääb vahemikku 1780-1810. Sellesse aega jäävad Haydni ja Mozarti olulisimad teosed ning samuti mõlema surma-aastad. 1780. aastatelõpul alustas noor Beethoven, kelle loomingu suurim ja iseloomulikum osa valmis järgmise sajandi esimese kümnendi jooksul. 3 Raskem on muusikaloos ajaliselt määratatleda klassitsismiajastu lõppu. Kui näiteks baroki
Sümpaatiat tundis Hesse ida filosoofiate vastu, siit budismimõjuline Harry "minatus" ja isiksuste paljusus maagilises teatris. Saksa ekspressionismist on pärit kurtisaanide romantiseerimine. Freudi mõjud on märgata Hermann-Hermine dualismis ja Harry igatsuses lapseea kõikehõlmava sootu armastuse järele. Ülesehituselt on romaan mitmekihiline; Hesse ise võrdles selle ülesehitust sonaadivormiga muusikas (ekspositsioon vastanduvate teemadega, töötlus, repriis, kus teemad lahenevad, ja kooda. -Autor on oskuslikult paigutanud ühte elusolendisse mitu hinge. Neist domineerivad on hunt ja inimene, kuid hiljem selgub, et määratlus ei saa olla nii kindlajooneline, sest sisemaailmas on peidus rohkem olevusi. Harry Haller on pealtnäha tavaline keskealine meesterahvas, kuid sisimas on võitlemas kaks poolust, hunt ja inimene. Pidev võimuvahetus hinges ei lase nautida tavaelu ning toob kaasa rahulolematuse ja kriitika ümbritseva suhtes. Harrys peituv
koht, eriti saksa muusikas. Kuigi barokiajastul oli polüfoonia juba küllalt vanamoodne, kujunes just sellel ajal välja täiuslikem imitatsioonilise polüfoonia vorm muusikaajaloos – fuuga(vorm) (fuga it k põgenemine) enamasti 2-5 – häälne polüfoonia. Fuugavorm koosneb: ekspositsioon – teema läbib järjest kõik hääled, fuuga algus ühehäälne, siis kahehäälne jne. kuni kõik hääled on teemaga sisse astunud (sarnane kaanoniga). keskosa - toimub teema ja helistike muutmine, repriis (kordus) – teema alghelistikus. Fuugavormis võis olla nii vokaal kui instrumentaalteos või selle osa. Eraldi žanri moodustavad prelüüd ja fuuga, kus prelüüd on keerukale fuugale sissejuhatuseks, eelmänguks, meeleollu viimiseks. Prelüüde ja fuugasid luuakse enamasti klahvpillidele. Ooper Ooperis on ühendatud kirjandus (libreto), kujutav kunst (lavakujundus, kostüümid), tants ja muusika Ooperi muusikalised numbrid:
Sümpaatiat tundis Hesse ida filosoofiate vastu, siit budismimõjuline Harry "minatus" ja isiksuste paljusus maagilises teatris. Saksa ekspressionismist on pärit kurtisaanide romantiseerimine. Freudi mõjud on märgata Hermann-Hermine dualismis ja Harry igatsuses lapseea kõikehõlmava sootu armastuse järele. Ülesehituselt on romaan mitmekihiline; Hesse ise võrdles selle ülesehitust sonaadivormiga muusikas (ekspositsioon vastanduvate teemadega, töötlus, repriis, kus teemad lahenevad, ja kooda. "Stepihundi" kõige tänulikumaks publikuks olid 1960. aastate hipid ja teised noored mässumeelsed, kes kasutasid seda teejuhina oma psühhedeelsetel retkedel. Harry Heller (Max von Sydow) vihkab 1920date pealiskaudset ühiskonda, kuid ei suuda oma seotust sellega katkestada. Iseennast kogeb ta kahestunud olendina, poolenisti inimene (kaastundlik, kultuurne), poolenisti hunt (järjekindel, instinktide ori)
jne.). Refrään kordub vähemalt kolm korda, harilikult põhihelistikus, episoodid on kontrastsed, kõrvalhelistikus. Tüüpilise 5-osalise rondo skeem A B A C A. Variatsioon (lad.k. variatio) muutus, vaheldus. Muusikalise teema kordus muudetud kujul helilooja võib muuta rütmi, meloodiat, helistikku, tempot vm. Vormiskeem A A1 A2 A3 A4... Sonaadivorm (sonaat-allegro vorm) üks instrumentaalmuusika ja ka ajastu tähtsaim vorm. Ülesehitus - ekspositsioon, töötlus ja repriis - loe lk. 271-272, tabel. Sonaadivormi pinnalt kasvas välja klassikaline sonaaditsükkel, mille I osa on alati sonaadivormis. Sonaaditsükkel võib olla kas 3- või 4-osaline. Kolmeosaline tsükkel esineb instrumentaalkontsertides ja kammersonaatides, neljaosaline esineb sümfooniates ja keelpillikvartettides 3- o s a l i n e s o n a a d i t s ü k k e l 4- o s a l i n e s o n a a d i t s ü k k e l 1) Allegro (kiire põhiosa) 1) Allegro (kiire)
14) Fuuga lk. 120 Fuuga eelkäijaks oli renessansiajastul levinud ricercare. Fuuga on kõrgeim polüfoonilise muusika vorm, mis saavutas oma täiuse Bachi loomingus. Fuuga esitatakse koos eelmängu ehk prelüüdi või improvisatsioonilise sissejuhatava osa toccata või fantaasiaga. Fuuga ülesehitus: ekspositsioon teema tutvustus (teema käib läbi kõikide häälte), töötlus teema arendus ja kulminatsioon, repriis teema tuleb algkujul alghelistikus tagasi. Topeltfuugas on kaks teemat. Fuuga lõpus võib olla (ei pea olema) coda (it. keeles saba), mis kinnistab peahelistiku BACH ja HÄNDEL 15) Lühike kokkuvõte heliloojate eluloost, loomingust (zanrid ja tähtsamad teosed) Johann Sebastian Bach ( 1685-1750 ) oli saksa helilooja ja organist, Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige. Oma eluajal ja ka veel 18. sajandi lõpul oli Bach tuntud vaid võrdlemisi kitsas
· kopsupõletik (kopsukoe põletikuline seisund) · kopsukelmepõletik (kopsupõletik haarab kopsukoe ja areneb kopsukelmele või kekseinale, valulik sissehingamine ) · köha ( ei ole haigus, on sümptom) 13.Kirjeldage läkaköha staadiume Nimetatakse 100 päeva köhaks · jaguneb nelja perioodi: 1. katarraalne periood ( 2 nädalat ), ninaneelust eritub lima 2. lisandub hooköha, lõpeb oksendamisega 3. lisandub repriis ( kimedakõlaline sissehingamisraskus- kõri spasmi tõttu ) 4. paranemisperiood Kestvus 3.5 kuud 14.Koolieeliku nohu, kuidas vältida teiste laste nakatumist rühmas · nina ja selle kõrvalkoobaste haigus, sageli samaaegselt ninaneelupõletikuga. · nohune laps lasteaiarühmas, kus ruumid väikesed ja palju lapsi koos, nakatab kergesti oma kaaslased, seega ei tohiks last enne lasteaeda saata kui nohu ravitud
põhinevat harmooniat. Muusika dünaamilised väljendusvahendid avardusid oluliselt. Eriti orkestrimuusikas kasutati suuri dünaamikakontraste ja pikki dünaamilisi arendusi. 17. Klassitsismi muusikazanrid. Klassitsismiajastule iseloomulikud uued vormid ja zanrid kujunesid instrumentaalmuusikas, neist olulisim on sonaadivorm. Sonaadivorm koosneb peamiselt kolmest lõigust: ekspositsioon, töötlus ja repriis. Kujunesid uued instrumentaalmuusikazanrid nagu sümfoonia, kammersonaat, keelpillikvartett, instrumentaalkontsert. Kujunes välja ka klassikalise sümfooniaorkesti koosseis. 18ndal sajandi keskel tulid tõsise ooperi asemele laulumäng ja koomiline ooper mis tõid vaataja reaalse elu keskele ning tegelased ja konfliktid olid neile omaaegsest linnaühiskonnast hästi tuttavad. Sisust lähtuvalt eelistatakse kergemat ja ,,igapäevasemat" stiili:
Muusikaajalugu konspekt Perjoodid muusikaajaloos 17.01.07 I. Vanade kultuurrahvaste muusika ( kuni 5 saj. p.Kr ) II. Keskaja muusika ( 5 13 saj ) (gootika) III. Renessanss ( 14 16 saj ) IV. Barokk ( 17 18 saj I poolel ) V. Klassitsism ( 18 saj II pool 19 saj I veerand ) VI. Romantism ( 19 saj ) VII. Modertism ( stiilide paljasus) 20 saj Vanade kultuurrahvaste muusika 17.01.07 Muusika on sama vana kui inimkond. Väljakaevamistelt leitud kaunistatud tarbeesemed, vanad ehted, pillide jäänused kõik need kõnelevad meile, et inimestel on alati olnud vajadus ilu ja mängu järele. Muinasajal ei olnud helikunst omaette kunstiliik ta oli tihedalt seotud usundite ja kommetega, tantsude ja mängudega. Muusikale omastati ...
Suvetöö Muusikaajalugu 1) Keskaeg on periood antiikaja ja uusaja vahel, mis tähistas humanistide arvates kahe maailmaajaloolise ajastu vahelist pausi. Keskaja alguseks loetakse enamasti Lääne-Roomas langemist aastal 476. Veel loetakse keskaja alguseks Marcus Aureliuse surma aastat 180, aastat 330, mil Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol, või aastat 395, mil Impeeriumi ida- ja lääneosa eraldumine kinnistus. Mõiste "keskaeg" võttis kasutusele Giovanni Andrea, kes oli Paavst II raamatukoguhoidja. Keskaja lõpuks loetakse klassikaliselt aastat 1453, kui vallutatakse bütsants.Samas võib lugeda ka muid aastaarve, nt 1492, kui Kolumbus jõuab Ameerikasse. Keskaeg jagatakse kolmeks perioodiks: 1.Varakeskaeg 5.-11. saj. 2. Kõrgkeskaeg 11.-14. saj Kujunes linnakultuur, käsitöö ja kaubandus arenes, peeneks muutuvad õukonnakombed.Keskaja tipp on 13. saj (ristisõjad ja ...
Loksa I Keskkool MUUSIKAAJALUGU Õpimapp Koostas: Kätlin Puusepp Juhendaja: Riina Paartalu 2008 Muinasaeg ja vanaaeg (40 000- 500 eKr) Muinasaeg on inimeste kõrgem varasem ajajärk, millal koopaelanikest sai tsiviliseeritud inimesed- nad hakkasid maad harima. Lõpuks said neist linnaelanikud. ~40 000 aastat tagasi hakati maju ehitama, muusikat looma ja koopaseintele pilte lmaalima. 8500 aastat eKr tekkisid esimesed kaupmeeste ühingud. Kulus veel 5000 aastat, enne kui hakkasid Egiptuses ja Mesopotaamias väikesed tsivilisatsioonid tekkima. Paljud legendid jutustavad, et muusika loodi jumalate poolt ja anti rahvale. Muusika tekkis praktilisest vajadusest allutada loodus. · Hindud- neil olid konkreetsed laulud( näiteks vihmalaul) + primitiivsed tantsud. Neil lauludel oli suur mõju inim...
koomiline ooper. Sisult lähtuvalt eelistatakse kergemat ja ,,igapäevasemat" stiili. Tõsise ooperi üks tuntumaid reformijaid oli Cristoph Willibald Gluck. Ta ühendas erinevate maade ooperistiilid uueks ja üldmõistetavaks kunstiliseks tervikuks. 18) KLASSITSISMIAJASTU MUUSIKAZANRID Klassitsismiajastule iseloomulikud uued vormid ja zanrid kujunesid instrumentaalmuusikas. Neist olulisim on sonaadivorm, mis koosneb peamiselt kolmest lõigust: ekspositsioon, töötlus ja repriis. Neile võidi veel lisada alustav sissejuhatus ning lõpetav kooda. Sonaadivormiga on seotud klassikaline sonaaditsükkel milles vähemalt üks osa on sonaadivormis. Klassikalisi sonaaditsükleid on kahesuguseid: kolmeosaline ja neljaosaline sonaaditsükkel. 18. Sajandi keskel toimusid olulised muutused instrumentaalkoosseisudes. Basso Continuo asemele tuli väljakirjutatud klahvpilli-partii, mis sai ansamblis juhtivaks. Ka keelpillikvartett oli levinud koosseis
1. Kirjanduse klassikalise mõiste kujunemine Techne- oskus, meisterlikkus Tänapäeva postmodernistlik kultuur on urbanistlik Tehnoloogia areng- kaob autorlus dehumaniseerimine "Kirjanduse" etümoloogia Euroopa keeltes: lad. littertra Tähestik Grammatika Kirjalik tekst Haritus, õpetatus "Kirjanduse" mõiste ajalooline kujunemine Kirjavara (Schrifttum, ) Ilukirjandus (belles-lettres), 17-18. saj Fiction (fiktsioon: vale, väljamõeldis; ilukirjanduslik proosateos; narratiiv) / nonfiction Nonfiction (mittefiktsioon) Emmanuel Carrcre "L'Adversaire" (2000), eesti k. "Vaenlane" (2002) Jean-Claude Romand Kirjanduse määratlused Neoplatonlik esteetika- kunst kui ülev ja kaunis Formalism, strukturalism- kirjandusliku teksti poeetiline funktsioon Funktsionaalne määratlus (J. Mukaovski) Kunst on see, mida kunstiks peetakse (iga nähtus või ese võib saada esteetilise funktsiooni kandjaks) Kirjanduse funktsioonid Hedonistlik- kumsti võime naudingut pa...
III. kiire 4 osaline: I. sonaat-allegro (kiire) II. aeglane III. tantsuline (menuett) IV. kiire Sonaat-allegro vorm: I. ekspositsioon (peateema- jõuline, toonikas; kõrvalteema- leebe, lüüriline, dominanthelistikus. Sidepartii viib kaks teemat kokku, lõpupartii) II. töötlus (peateema töötlemine- saab helistikku vahetada, rütmi muuta, erinevad pillid, mažoori ja minoori vahetamine) III. Repriis (PT, sp, KT, lp) Ronto vorm: ABACA Peateema kordub ja vahepeal peab olema vähemalt 2 vaheteemat. 1. Muusika 2. Matemaatika 3. Muusika 4. Füüsika 5. Muusika 6. Rootsi keel 7. Muusika Nartsissid, roosid, nartsissid, sinililled, nartsissid, tulbid, nartsissid Variatsiooni vorm: Teema ja vähemalt kaks variatsiooni A A1 A2 A3 Ludwig van Beethoven
I õpiaasta kevadsemester 2013: Varane muusikalugu (MTX 310) kursuse teemad. 1. Saksa protestantlik kirikumuusika 16.17. sajandil. Heinrich Schütz ja tema ajastu saksa muusikas. Kontsertstiil ja oratoorium. Muusikaline retoorika ja figuuriõpetus. Muusika Põhja-Saksamaal 17. sajandi II poolel. 2. Johann Sebastian Bach. Stiili kujunemine, mõjutused. Helikeele semantika, tsitaadid. Olulisemad vokaalteosed (passioonid, kantaadid, missa). Instrumentaalmuusika (orkestri-, kammer-, oreli- ja klaviirimuusika). 3. Georg Friedrich Händel. Stiili kujunemine, mõjutused. Ooperilooming. Inglise oratoorium. Instrumentaallooming. 4.Klassikalise stiili ja uute vormide kujunemine muusikas 18. sajandi keskel. Tähtsamad muusikakeskused (Mannheim, Berliin/Potsdam, Viin, Pariis) ja koolkonnad 18. sajandi keskel, nendega seotud muutused ja tähtsamad heliloojad. 5. Klassikalise sümfoonia kujunemine. Orkester 18. sajandi II poolel. 6. Sonaadivorm. ...
MUUSIKAAJALUGU 17. SAJAND 20. SAJAND Barokk 17-18. sajandi I pool (1600-1750) Barokkmuusika iseloomustus: tasakaalustatud, pingeline, lihtsad viisid, rohked kaunistused, virtuoosne kunst, monodia, teatraalsus, pateetika, kunstide süntees. Eristuvad: ooperistiil, kirikustiil, kammerstiil ja segastiil. Barokiajastu ajalised piirid: 1)1580-1630:vanane periood, uute väljendusvahendite ja vormide tekkimine; 2)1630--1680:keskmine periood, piirkonniti erinevate stiilide väljakujunemine; 3)1680-1740:hiline periood, ajastu zanride kõrgaeg; Barokkstiil on alguse saanud Itaaliast. Tulid esiplaanile salongid, muusika õhtud. Tuli monoodia-stiil, mis väljendub ühehäälselt. 17.saj. saab eristada kolme stiili, mis võivad ka omavahel seguneda. Vana ehk kiriklik stiil jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette Teatraalne stiil oli...
Esimesel plaadil on peamiselt kantrilood, teisel domineerib rokiliin ning kolmandal pakutakse juba võrdlemisi kirju kava. Fix'i trumbiks on läbi aegade olnud intonatsioonitäpne mitmehäälne laul, hea ansamblitunnetus ja omalooming. (ibid: 113-114) 1981. aastal lahkusid ansamblist esimesed loomingulised liidrid Priit Pihlap ja Juhan Sütt, aasta hiljem ka Vello Toomemets. Vajadus tekkis väljenduslaadi uuendamise vastu, mis sai teoks ühinemisel ansambliga Repriis, millega töötas Fix'i endine muusikaline juht Väino Land. Sündis Fix'i suur koosseis, mille puhkpillirühm võimaldas ka dzässilaadsemat muusikat või dzässrokki teha. 1983. aastal on Fix jällegi väikeses koosseisus, mille peamine muusika looja oli Viljo Tamm. Lugusid kirjutasid ka tugevad instrumentalistid-improvisaatorid Evald Raidma ja Viktor Vassiljev. 1987. aastaks oli koosseis järgmine Viktor Vassiljev (vokaal, kitarr), Väino Land
tonaalsus. Muusika tellijaks sai haritud kõrgkodanlus, kes pidas üleval orkestreid ja tellis heliloojatelt teoseid. Üha enam tähtsustus vabahelilooja staatus helilooja ei olnud enam õukonna ega kiriku teenistuses. Kammermuusikas tekib klaveri trio, keelpillikvartett ja klaveri kvintett; orkestrimuusikas klassikaline sümfooniaorkester. Zanrid: Sonaadivormi skeem ekspositsioon (teema tutvustus) -> töötlus (teema arendus) +kulminatsioon -> repriis (teema esitlus algkujul) -> kooda (lõpuosa) Sonaat - instrumentaalmuusika zanr. Sonaat on soolopillile (saatega või ilma) kirjutatud sonaaditsükkel, mis saab nime soolopilli järgi (nt. Klaverisonaat, viiulisonaat jne.). Sonaadil on tavaliselt kolm osa: 1. osa on sonaadivormis ja kiires tempos 2. osa on aeglases tempos, tihti variatsioonivormis 3. osa on kiire, tavaliselt rondovormis Sümfoonia - muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
