Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon Käitumise bioloogilised alused ja õppimine KORDAMISKÜSIMUSED 2012 I Käitumise bioloogilised alused 1. NEURONID. Millistest osadest koosneb närvirakk ja mis on nende osade ülesanded? Mis on närviraku sees? Milliseid funktsionaalselt ja/või morfoloogiliselt eri tüüpi neuroneid oskad nimetada? Mille poolest nad erinevad? Kas neuroneid saab tekkida organismis elu jooksul juurde? Koosneb: aksonid-juhib signaale eemale raku kehast erinevate märklaudade suunas Dendriidid-võtavad vastu signaale teiste närvirakkude aksonitelt Rakukeha(tuum jms) Neuron lõpeb sünapsiga Eri tüüpi neuronid: Motoorne(seonudvad lihastega-saab liigutada), sonsoorne, interneuronid(kerged) Morfoloogiliselt erinevad neuronud: erinevad selle poolest, kuidas on seotud Neuronei...
5. Nukleiinhapped. Nukleotiidid kui nukleiinhapete ehitusplokid, nende keemiline struktuur - riboos ja desoksüriboos, lämmastikalused (puriin- ja pürimidiinalused), fosforhappe jäägid. 3', 5'-fosfodiestersideme keemiline olemus. Nukleiinhapped kui polünukleotiidid. DNA molekul kui kaksikheliks, fosfaadi- ja suhkrujääkide ning lämmastikaluste paiknemine kaksikheeliksis, lämmastikaluste paardumise printsiip. DNA funktsioonid. DNA replikatsioon RNA eri liikide suhteline kogus ja asukoht rakus. Valgusünteesi biokeemiline mehhanism. Transkriptsioon. Translatsioon. Geneetilise koodi olemus ja lühiiseloomustus. Geen, genoom. 6. Ensüümid. Ensüümid kui bioloogilised katalüsaatorid, nende valguline ehitus, toime biokeemiliste reaktsioonide kulgemise kiirusele ja suunale. Aktivatsioonienergia alandamine kui ensüümide toimimise pôhiline printsiip. Ensüümi ja substraadi ning ensüümi ja produkti komplekside teke ja
*) Desoksüriboosist -) 1953 aastal said James Watson ja Francis Crick kuulsuse kui DNA avastajad. -) DNA ahelad püsivad koos tänu komplementaarsus printsiibile ehk A'd on võrdselt T'ga (nad on kaksiks sidemes) ja C'd on võrdselt G'ga (nad on kolmik sidemes). -) DNA on tavaliselt biheeliksi kujuline. -) DNA tähtus: *) Sisaldab pärilikkuse informatsiooni. *) Tagab selle täpse ülekande raku jagunemisel. *) Kromosoomide oluliseim ehitusmaterjal -) Replikatsioon DNA kahekordistumine ning selle tulemusena saab ühest DNA molekulist kaks identset DNA molekuli. Seda viib läbi DNA-polümeraas. *) DNA-polümeraas sünteesiv ensüüm, mis viib läbi DNA replikatsiooni. * RNA ehk ribonukleiinhape on biopolümer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. -) Ribonukleotiidid koosnevad kolmest komponendist: *) Fosfaatrühmast. *) Riboosist ehk monosahhariidist. *) Lämmastikalusest (neid on neli erinevat A, C, G, U)
kus geneetilise koodi alusel lülitatakse aminohape sünteesitavasse valguahelasse. AMINOHAPETE TOIMETAMINE VALGU SÜNTEESI TOIMUMISKOHTA Selle lülitamise koha tunneb ära tRNA antikoodon. Iga tRNA suudab siduda ainult üht kindlat aminohappet. rRNA ( ribosoomi RNA) - moodustab ribosoomide põhilise osa (ca 60% kaalust) ja sünteesib peptiidsidemeid aminohapete vahel. 7. Mis on replikatsioon, kuidas see toimub? Replikatsioon on DNA kahekordistumine enne raku jagunemist. Toimub tuumas, tuumapiirkonnas, kloroplastides ja mitokondrites. Päristuumsetel rakkudel toimub see enne mitoosi ja meioosi. Matriitssüntees- st, et DNA , RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide (DNA või RNA) ahelate alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse. Sel teel tagatakse geeneetilise info ülekanne. Ensüüm helikaas lõhub DNA biheeliksi.
Fosfolipiidid ühest kiütseroolist, 2 rasvjäägist ja 1 fosfaatrühmast. Esinevad rakumembraani koostises. Tsüklilisedlipiidide.steroidid suguhormoonid ja dvitamiin. Aminohape amfoteerne ühend, valgu ehitusosa e. valgu monomeer. Peptiidside kovalentne side, ühendab aminohappe jäägid valgumolekuliks. Polüpeptiid valgu sünteesi esmane tulemus. Globulaarnevalk kerakujule sarnanev valk. Firbillaarnevalk niitjas valk. Denaturatsioon olukord, kui valgu kõrgstruktuur laguneb lihtsamaks struktuuriks. Renaturatsioon kui valk võtab kõrgemat järku struktuuri. Ensüüm valk, mis reguleerib biokeemiliste reakts. kiirust. AIDS Viirushaigus inimesel, omandatud immuunpuuduslikkuse sündroom. HIV viiruse tüüp, aidsi tekitav viirus. Vitamiin madalamolekulaarne aine, aktiviseerib ensüümi. Transportvalk valk, mis kannab edasi teisi mol. Retseptorvalk valk, mis annab inf. raku sisse. Kontaktsioonvalk valk, mis võimaldab liikumisi. Antikeh...
muutlikkuse seaduspärasusi. Kromosoomid pärilikkuse kandjad, asuvad tuumas (eukarüootidel) Geen pärilikkustegur - DNA lõik , mis määrab ära RNA molekuli sünteesi. Genotüüp ühe isendi kromosoomistikus paiknev geenide kogum. Fenotüüp ühe isendi tunnuste kogum. Keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist, avaldumist. Molekulaargeneetika uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. 3 olulist protsessi: 1. DNA replikatsioon e DNA süntees eelneb raku jagunemisele 2. Transkriptsioon e RNA süntees DNA lõigu kopeerimine 3. Translatsioon e valgu süntees Pärilikud tunnused avalduvad erinevate valkude talitluse tulemusena! DNA REPLIKATSIOON I: Toimumiskoht: * Eeltuumsetel tsütoplasmas * Päristuumsetel tuumas, mitokondrites, kloroplastides. II. Aeg: *Eeltuumsetel mõni aeg enne jagunemist *Päristuumsetel rakutsükli S- faasis III. Eeldused: 1
Eesmärk: rakkude saamine, uurimine muutuvates tingimustes. Oluline, et oleks kasvunõuetele vastav sööde (loomarakkudel keerulisem) ja kasvutingimused (tº, gaas, valgus jne). Funktsionaalsed ja struktuurilised tunnused Kõiki rakke saab jaotada lähtudes nendest tunnustest: · Funktsionaalsed. Neid jaotatakse: 1. Reproduktiivne põhineb molekulaarbioloogia põhipostulaatidel. Replikatsioon - DNA süntees (kindlustab pärilikkusaine säilimise ja edasiandmise jagunemisel) DNA Transkriptsioon -RNA RNA süntees (tagab päriliku info realiseerimise raku elutsükli vältel) RNA Translatsioon valgusüntees valk 2. Metaboolne (rakkude ainevahetus) mõistetakse raku ainevahetuseks vajalike ensüümide kordinatsiooni sünteesi ja talitlust
Eesmärk: rakkude saamine, uurimine muutuvates tingimustes. Oluline, et oleks kasvunõuetele vastav sööde (loomarakkudel keerulisem) ja kasvutingimused (tº, gaas, valgus jne). Funktsionaalsed ja struktuurilised tunnused Kõiki rakke saab jaotada lähtudes nendest tunnustest: Funktsionaalsed. Neid jaotatakse: 1. Reproduktiivne põhineb molekulaarbioloogia põhipostulaatidel. Replikatsioon - DNA süntees (kindlustab pärilikkusaine säilimise ja edasiandmise jagunemisel) DNA Transkriptsioon -RNA RNA süntees (tagab päriliku info realiseerimise raku elutsükli vältel) RNA Translatsioon valgusüntees valk 2. Metaboolne (rakkude ainevahetus) mõistetakse raku ainevahetuseks vajalike ensüümide kordinatsiooni sünteesi ja talitlust
Rakk on väiksem morfofunktsionaalne ühik , millel on olemas kõik elusaine elusomadused: ehitus, ainevahetus, erutatavus, liikuvus, kasv, üaljunemine ja kohanemisvõime. Lühikese elueagarakkud (vere rakud) Pika eluaeaga rakkud (maksarakkud) Jagunemisvõime kaotanid rakkud närvirakkud Mis limiteerib rakkude suurust ? Pinna ja mahu suurus; Tuuma teenindava ruumala suhe; Raku membraani tugevus Rakkude suurus sõltub : 1) gen. Määratlus 2) Vanusest 3) Mitoosi faasist 4) Varuainete hulgas DNA enmikus organismide pärilikku informatsiooni säilitamine 3 einevust mitoosi ja meioosi vahel ? - Mitoos esineb organismi kasvamisel, meioos sugurakkude moodustumisel - Mitoos eukarüootsete rakkude jagunemine mille tulemusel moodustuvad 2 identsed diploidsed kromosoomistikuga tüttarrakku - Meioos- eukarüootsete rakkude jagunemine mille tulemusel moodustuvad 2 identsed haploidsed kromosoomistikkuga tüttarrakku Apoptoosile ...
c. roll valgu sünteesi protsessis. · Liiguvad pikki mRNA ahelat, desifreerides nukleotiidide järjestust. · Toovad mRNA juurde vastavate aminohapetega ,,laetud" tRNA molekulid. · Katalüüsivad peptiidsidemete teket aminohapete vahel kasutades ATP või GTP keemilist energiat. 9. Valkude sünteesi protsess hõlmab eukarüootsetel rakkudel järgmisi organelle ja kompartemente: · Raku tuum DNA replikatsioon, transkriptsioon · Tsütoplasma · Ribosoom transalatsioon 10. Translatsiooni etapid: · Initsieerimine sisaldab mRNA ja initsiaatori aminoatsüül-tRNA sidumist ribosoomi väikesele subühikule, millele järgneb seostumine suurele subühikule. Osalevad tsütoplsma valk- initsiaatorfaktorid. · Elongatsioon kõikide peptiidsidemete süntees, korduv tsükkel, mille käigus aminoatsüül-tRNA-d
52. Geenide klassifikatsioon- Struktuurgeenid: transkribeeruvad andes mRNA või transleeruvad andes polüpeptiide. Transkribeeruvad, andes tRNA või rRNA. Regulaatorgeenid: reguleerivad esmese kahe tüübi ekspressiooni, puudub kodeeriv funktsioon (repressorgeenid, induktorgeenid). 53. Valgu sünteesi etapid: 1.Transkriptsioon: geneetiline info kandub DNA lt üle mRNA le 2.Translatsioon: mRNA le salvestatud info "tõlgitakse " polüpeptiidseteks ahelateks. 54. Replikatsioon: DNA molekuli duplitseerumine 55. Geenmutatsioone ehk muutusi geenides kutsuvad esile mutageenid 56. Metabolism ehk ainevahetus koosneb keemilistest ja füüsikalistest protsessidest, mille abil võtab organism ümbritsevast keskkonnast energiat ja kasutab seda elutegevuseks. Ainevahetus on elu üks tähtsamaid tunnuseid. 57. Diffusioon- Ainete liikumine kõrgema kontsentratsiooniga alalt madalama kontsentratsiooniga alale. 58. Ainevahetusele iseloomulik:
Saadused Polümeerid Monomeerid Seos org vanusega Ülekaalus noortel Vanematel Seos ensüümidega Vajalikud ensüümid Vajalikud ensüümid Näited protsessidest Foto-, valgusüntees, Rakuhingamine, seedimine, denaturatsioon,glükogeeni replikatsioon,polüpeptiidi hüdrolüüs, neutraalrasva moodustumine, nukleotiidide oksüdatsioon, oligosahhariidi teke ühinemine,vitamiinide teke polüsahhariidist Toimumiskoht rakus Tsütoplasmavõrgustikul, Mitokondris kloroplastidel 3.Makroergilised ühendid ja nende ül rakus. ATP molekuli ehitus.
Võsunditega (maasikas, hanijalg) Juurevõsudega (lepp, vaarikas) Mugulatega (kartul) Risoomidega (orashein, piparmünt) Pistikutega, pistokstega (paju, mustsõstar) 1 vanem Enamasti 2 vanemat Järglane pärib ühe vanema päriliku materjali Järglasel kombineerub 2 vanema muutlikkus Muutlikkus väike Muutlikkus suurem 2. Mitoos INTERFAAS- faas kahe mitoosi vahel Rakus intensiivne aine-ja energiavahetus. DNA replikatsioon ATP süntees Suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv Tsentrioolid kahestuvad Kromosoomid on lahti keerdunud PROFAAS- ettevalmistav faas Kromosoomid keerduvad kokku (nähtavaks) Tuumakesed kaovad Tuum suureneb Tuumamembraanid lahustuvad Tsentrioolid liiguvad poolustele Algab kääviniidistiku kujunemine METAFAAS- eraldumisfaas Kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile Kääviniidid kinnituvad ühe otsaga
Rakud, koed, nahk Nimeta pildil olevad rakud ja nende ülesanded. 1. Neuroni rakukeha. Edastada impulssi 3. kapillaar ühekihiline lameepiteelkude 4. akson närvirakk Gliiarakkude ül - isolaator ja toestus Nimeta pildil olevaid gliiarakke ja nende ülesandeid. 2. Oligodendrotsüüt- moodustavad müoliin katte. 5. astrotsüüt- vahendab toitaineid, valikuliselt laseb läbi. 6. Ependüümirakud- vooderdavad ajuvatsakesi ja seljaaju tsentraalkanalit, toodab liikvorit 7. Mikrogliia rakk- tõeline fagotsüüt, liikuv. Missugustest rakkudest moodustub pildil kujutatud elund? Endokriinset rakku, näärmerakku Kuidas nimetatakse membraanitranspordi protsessi, mill...
Karüogramm - Fotokujutist karüotüübist, kus kromosoomid on reastatud suuruse järgi nim karüogrammiks. Karüotüüp - Indiviidile iseloomulik kromosoomide arv, kuju ja vöödimuster Tsütogeneetika - uurib kromosoome jagunevates rakkudes 6. Geeni mõiste Geen kontrollivad loomade ja taimede värvust ja kuju, võimet näha ja kuulda, vastupanuvõimet haigustekitajatele jne. 7. Nende mõiste, toimumise koht, aeg ja tähtsus. Replikatsioon - DNA kahekordistumise protsess. Toimub raku tuumas, tuumapiirkonnas, mitokondrites ja kloroplastides . Toimub iga kord enne raku jagunemist (interfaasis), tekib ühest DNA molekulist 2 identset DNA molekuli. transkriptsioon - DNA molekuli sünteesitakse (ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne) RNA molekul (rna süntees). Toimub rakutuumas, tuumapiirkonnas, mitokondrites ja kloroplastides interfaasi ajal. Geeni ekspressiooni esimene etapp
membraaniga ümbritsetud organellid ( bakterid) Rakutsükkel koosneb interfaasist ja meioosist Rakuring*- raku eluring ühest jagunemisest teiseni 10% Mitoosi käigus jaguneb kõigepealt tuum- karüokinees. Seejärel jagatakse tsütoplasma ja rakuorganellid kahe uue raku vahel- tsütokinees. 90% Interfaas on rakujagunemise vaheline aeg, kõige aktiivsem elutegevuse aeg. ( ainevahetuse protsessid , DNA kahekordistumine e replikatsioon, suureneb rakuorganellide arv, rakumõõtmete suurenemine) Replikatsioon e DNA kahekordistumine 1) Ensüüm katkestab lämmastikualuste vahel olevad vesiniksidemed ja DNA- kaksikheelik avaneb. 2) Teise ensüümi abil kinnituvad uued nukleotiidid mõlema ahela külge. 3) Lõpuks tekib kaks identset kasikahelat, milles üks on uus ja teine vana ahel. 2.1 Mitoosi tulemuseks on identsed tütarrakud
1869. Friedrich Miescher eraldas rakutuumast aine, mille nimetas nukleiinhappeks. 1953. James Watson ja Francis Crick avastasid DNA molekuli keeruka biheeliksikujulise sekundaarstruktuuri. Molekulaargeneetika on teadusharu, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. Keskendub kolmele universaalsele protsessile: a) DNA sünteesile ehk replikatsioonile b) RNA sünteesile ehk transkriptsioonile c) valgu sünteesile ehk translatsioonile DNA replikatsioon eelneb rakujagunemisele. Pärilik info sisaldub DNA nukleotiidses järjestuses. DNA lõiku, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi, nimetatakse geeniks. Nukleiinhapete (DNA, RNA) ning valkude sünteesiprotsesside ühine iseärasus on see, et erinevalt teistest biosünteesidest on need matriitssünteesid. See tähendab, et DNA, RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide (DNA või RNA) ahelatel, mis määravad sünteesitavate molekulide primaarstruktuuri. 12
RNA molekulid on üheahelalised, kuid võivad molekulisiseselt komplementaarselt paarduda. 7. Geneetilise informatsiooni liikumine rakus (matriitssünteesi olemus) Nukleiinhapete ja valkude sünteesiprotsesside ühine iseärasus on see, et need on matriitssünteesid. St DNA, RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide (DNA, RNA) ahelatel, mis määravad sünteesitavate molekulide primaarstruktuuri. Sel teel tagatakse geneetilise info ülekanne. DNA replikatsioon toimub rakutuumas ja eelneb rakujagunemisele. Ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Järgnevalt sünteesitakse interfaasi ajal transkriptsiooni käigus rakutuumas olevalt DNA-lt mRNA. mRNA liigub tsütoplasmas paiknevatesse ribosoomidesse, kus translatsiooni tulemusena saadakse valgud. 8. DNA replikatsioon DNA kahekordistamine. Teostab ensüüm DNA polümeraas. Süntees toimub praimeri ja matriitsi olemasolul. Esmalt DNA helikaas lahutab
Geneetika 1.1 DNA ja RNA ehitus Nukleiinhapped-DNA, RNA ;koosnevad nukleotiididest. Monomeer- DNA ehitusüksused on desoksüribonukleotiidid (nukleotiid) Nukleotiid- (suhkur) desoksüriboos + fosfaatrüm + lämmastikalus Kromosoom (5) - terviklik DNA molekul ja sellega seotud valgud Kromatiin(4)- rakutuumas asuv pärilikusaine koos selle pakkimises olevate Valkudega. Valk(2) DNA(3) Geen(1)-DNA molekuli lõik Genoom-liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline material. Aluspaar-kaks omavahel vesiniksidemega seotud nukleotiidi Lämmastikalused: DNA RNA A adeniin A adeniin C tsütosiin C tsütosiin G guaniin G guaniin T tümiin U urasiil mRNA-viib DNAs s...
· Mutageenid- tegurid(pole geen), mis põhjustavad geneetilisi muutusi. Mutageenid, mis põhjustavad kasvajaid on kantserogeenid! o Füüsikalised mutageenid: röntgeni- ja kammakiirgus, UV kiirgus o Keemilised mutageenid: ravimid, happed, lahustid, bensiin, värvid o Bioloogilised mutageenid: mikroorganismid, viirused, hallitusseente toksiinid · Mutatsioone võivad põhjustada ka organismisisesed vead(mille põhjuseks omakorda võivad olla mutageenid): · Replikatsioon, transkriptsioon, translatsioon 1. Geenmutatsioonid: o Väikesed muudatused DNA nukleotiidses järjestuses o Hõlmavad geenis ühte või mõnda nukleotiidi Nukleotiidipaari lisandumine Nukleotiidipaari kadumine Nukleotiidipaari ümbervahetumine o Võivad põhjustada uute alleelide teket o Ei avaldu fenotüübis järgmistel juhtudel: Ühe nukleotiidi asendumine teisega ei põhjusta valgu molekulis ühe aminohappe
Sugurakkude (gameetide) tuumade ühinemisel (viljastumisel) moodustunud sügoodist areneb uus isend. Emasgameediks on munarakk, isasgameediks aga seemnerakk ehk sperm. Sügoot jaguneb korduvalt, läbib mitmed lootestaadiumid, mille käigus eristuvad koed ja organid. 3) Kuidas jaotatakse mittesugulist paljunemist? Vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne); Eoseline paljunemine. 4) Selgita erinevaid vegetatiivse paljunemise võimalusi ja too näiteid. · Pooldumine toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. Nt: bakterid, ainuraksed. (Nt Bakteri pooldumine Ainuõõsse pooldumine). · Pungumine alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel. Tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). Nt Hüdra pungumine, Pärmiseene pungumine, Käsn).
- Hiline blastotsüst püsib isapoolse X-kromosoomi inaktivatsioon embrüovälistes kudedes, kuid epiblasti (embrüo) rakkudes juhuslik X-kromosoomi inaktivatsioon - Somaatilistes rakkudes püsib inaktivatsiooni muster kogu elu jooksul - Ürgsugurakkudes toimub oogoonides juhuslik X-kromosoomi inaktivatsioon - Meioosi käigus toimub X-kromosoomi XIST-geeni demetülatsioon (aktivatsioon) Meioosi I jagunemise I profaasis MITOOS: Interfaas jaguneb G1, S ja G2. S faasis toimub DNA replikatsioon, histoonide süntees. G1 ja G2 annavad rakule vajaliku aja kasvamiseks. Profaas kromatiin kondenseerub kromosoomideks. Lagunevad tsütoplasmaatilised mikrotuubulid ja hakkab tekkima kääviniidistik. Prometafaas algab tuumamembraani lagunemine vesiikuliteks. Kromosoomide tsentromeeride külge moodustuvad kinetohoorid. Metafaas kromosoomid on reastunud ühele tasapinnale kahe pooluse vahele.
DNA ei ole aminohappejääkidest nt munavalge. 2.Liitvalgud tervikuna, vaid on jaotatud lõikudena koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast nt kromosoomidesse. Inimesel on 46 kromosoomi.Üks kromosoomid (nukleoproteiinid) ja kromosoom koosnebki ühest DNA molekulist, mis hemoglobiinKõikidel valkudel on on pakitud paljudele valgumolekulidele, nagu niit primaarstruktuur Selle aminohapete järjestuse niidirullile. DNA replikatsioon on rakkude järgi on näidatud valkude omadused.Aminohapped pooldumise ainus, vältimatu eeldus.Nii saab iga rakk on ühendatud peptiidsidemetega. endale jälle eeskirja, kuidas endale vajalikke valke Tertsiaarstruktuur toota.DNA on "isekas" ta tahab ainult ennast Seotud vesiniksidemetega. Gloobul Ensüümid, paljundada!Meie oleme tema tööriistad. RNA antikehad, vereplasma valgud Fibrill
viivad läbi keerulisi kataboolseid ja anaboolseid reaktsioone, säilitades samal ajal konstantse rakusisese keskkonna. Rakud on avatud termodünaamilised süsteemid, mis osalevad aine- ja energiavahetuses rakuvälise keskkonnaga. Rakk on isepaljunev mullreaktor. Prokarüootse ja eukarüootse raku võrdlus. Loeng 01/slaid 36 Rakuorganellide põhifunktsioonid. (vt lisaks gümn bio kokkuvõtet) Plasmamembraan aktiivse transpordisüsteemid. Tuum DNA replikatsioon, RNA transkriptsioon ja tuumavalkude süntees. ER lipiidide süntees, biosünteesitud biomolekulide suunamine nende lõplikku paika rakus. Golgi kompleks glükoproteiinide ja muude membraanikomponentide lõplik valmimine. Mitokondrid tsitraaditsükkel, elektrontransport ja oksüdeeriv fosforüleeimine, rasvahapete ja püruvaadi oksüdatsioon,
Diploidne kromosoomistik-enamikule liikidele isel.kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. Erandiks sugukromosoomid XjaY, mis ei ole homoloogilised Eoseline paljunemine-mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste(spooride)abil (seened, protistid, osad taimed) Vegetatiivne paljunemine-mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus org pärineb ühe vanema mingist kehaosast.(bakterid, protistid, seened, osa selgrootuid, paljud taimed) Gameet-organismi sugurakk. 2 tüüpi:munarakud, seemnerakud(spermid) Generatiivne paljunemine-suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil. Sugurakud võivad pärineda kas ühelt(iseviljastumine)või kahelt vanemalt(ristviljastumine) Haploidne kromosoomistik-meioosi tulemusena 2x vähenenud kromosoomistik. (sugurakkudes, eostes) Interfaas-päristuumse raku kahe jagunemise(mitoosi/meiroosi) vahele jääv eluperiood Kahekromatiidiline kromosoom- interfaasi lõpus toimuva DN...
ATP - adenosiintrifosfaat on kõigis rakkudes esinev makroergiline ühen, mis osaleb raku aine- ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekandjana Autosoom - kromosoom, mis esineb võrdsel arvul liigi kõigil normaalsetel isenditel ega sõltu nende soost Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat Bakteriofaag - viirus, mille peremeesrakuks on bakter Biogeneetiline reegel - selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe Bioloogia - teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid Bioloogiline surm - organismi elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine Biosfäär - kogu Maad ümbritsev, elu sisaldav kiht Biotehnoloogia - rakendusbioloogia haru, ...
asendumine (asendusputatsioon) Mõttetu- tekib triplet, mis ei kodeeti ühtki aminohapet (merevaik, ooker, opaal) Sünonüümsed-üks koodon asendub sünonüümse koodoniga ja polüpeptiidahela aminohappeline järjestus ei muutu Kromosoom koosneb geenidest, mis koosneb lookustest. Kromosoomide interfaas: Kromosoomid despiraliseeruvad, kromatiinsustantsis, tuumakeõPresünteetiline RNA ja valsusüntees Süntees-DNA replikatsioon Postsünteetiline-mitoosi ettevalmistus Mitoos- informatsiooni jaotumine tütarrakkude vahel, kehaosade regeneratsioon. Profaas, metafaas, anafaas, telofaas Meioos- suguliselt paljunevad rakud, kaks mitootilist jagunemist, krossingover, jagunemiste vahel on interfaas, kus ei toimu DNA replikatsiooni Liikide ristimine- eri liikide ristandite saamine on haruldane ja võimalik vaid fülogeneetiliselt lähedasi liike. Eeldus mitte ainult kromosoomide arv
jamoodustada paar A=T(U), G=C DNA kaksikheeliksi suur ja väike vagu- suur vagu 3,4nm, sisaldab 10 nukleotiidi ning vahemaa lämmastikalsute vahel DNA ahelas on väike vagu DNA replikatsiooni mehhanism. DNA replikatsiooni poolkonservatiivne mudel. DNA replikatsiooni alguspunkt- origin punktid, AT rikkad järjestused replikatsiooni mull- topoisomeraas on kaksikahela lahti keeranud, helikaas lõhub vesiniksidemed ja tekib replikatsiooni mull replikatsiooni kahvel- Replikatsioon toimub alguspunktist lähtuvalt kahes suunas, moodustub kaks Y-kujulist struktuuri. Matriitsahelad- Transkriptsioonil DNA-ahel, mida kopeeritakse komplementaarse RNA- ahela moodustamiseks. DNA sünteesi liider- ja viivisahel- Replikatsioon toimub alati 5´3´ suunas.Juhtiv ahel on 5´3´ suunaga ja DNA polümeraas kinnitub ning sünteesitakse uus ahel. Teisel ahela 3´5´ suunaga ei suuda polümeraas koheselt sünteesida. DNA replikatsioonil osalevad ensüümid
ja edasikandmine realiseerimine valgusünteesi käigus 6. Kolm põhilist RNA-de klassi rakkudes, nende funktsioonid. mRNA- informatsiooni RNA, geneetilise info vahendaja. tRNA- transpordi RNA, transpordib aminohappeid ribosoomi. rRNA- ribosoomi RNA, ühendab aminohapped omavahel valkudeks. 7. Mis on replikatsioon, kuidas see toimub? DNA kahekordistumine enne raku jagunemist, see toimub seal, kus leidub DNA-d (tuumas, tuumapiirkonnas, kloropplastides, mitokondrites). Replikatsiooni toimumiseks keerab DNA- polümeraas (ensüüm, mis sünteesib desoksüribonukleotiididest DNA molekule). DNA biheeliksi järk-järgult lahti ja sünteesib mõlema vana ahela kõrvale uued komplementaarsed ahelad. Seejuures rakendub komplementaarsus- printsiip, mille
loomulikku ainevahetust tootmaks tööstuslikul skaalal butanooli, atsetooni, antibiootikume. Tänapäeval on spetsiifilisi geene võimalik eraldada peaaegu ükskõik millisest doonororganismist (nagu nt inimene, taimed või bakterid) ning viia (kloneerida) see peaaegu ükskõik millise teise retsipient organismi genoomi. 1:9-12. 2. Kirjeldage võrdlevalt eu- ja prokarüootset geeni. Prokarüüotsel puuduvad intronid, DNA rõngaskromosoomina ehk plasmiidina, DNA ei ole liitunud valkudega, replikatsioon algab vaid ühest puntkist, replikatsioon ja transkriptsioon kiiremad, kiire paljunemine, iga mutatsioon satub kohe loodusliku valiku alla, kuna on haploidne kromosoomistik, on RNA, geenide rekombinatsioon paraseksuaalne, puudub tuum. 3. Mis on intronid ja eksonid ja kus neid esineb? Mittekodeerivad ja kodeerivad geeniosad. Esineb geenides. 4. Kui palju on looduslikke aminohappeid? 22, kuid 20 on universaalsed. 5. Mis on mutageenid? Mutageenideks nimetatakse mutatsioone
jagunemist. Iga jagunemistsükliga jäävad telomeerid järjest lühemaks(telomeerseid järjestuselemente ei lisata 3' otsa juurde) ning teatud kriitilisest piirist alates raku jagunemine seiskub. Need rakud, mis peavad aga organismis kogu aeg paljunema (näit. idurakud, vereloome tüvirakud) lahendavad küsimuse sellega, et neis aktiveeritakse ensüüm telomeraas. See uuendab pidevalt telomeere. Replikatsiooni alguspunkt - See on teatud järjestuselement kromosoomis, kust algab DNA replikatsioon. Replikatsiooni alguspunkte on võimalik nähtavaks muuta. Sellisel moel on näha, et ühel kromosoomil liigub palju replikatsiooni kahvleid. Peale selle on näha, et osa replik. alguspunkte paikneb tihedasti koos, klastritena, teatud piirkondades DNA molekulis, kromosoomi teistes osades nad aga puuduvad. 5. Tsütoplasma võrgustik (TV). Tsütoplasmavõrgustik e. endoplasmaatiline retiikulum (ER) on ühekordse membraaniga ümbritsetud terviklik kompartment, mis on iseloomulik kõigile
Iga jagunemistsükliga jäävad telomeerid järjest lühemaks(telomeerseid järjestuselemente ei lisata 3' otsa juurde) ning teatud kriitilisest piirist alates raku jagunemine seiskub. Need rakud, mis peavad aga organismis kogu aeg paljunema (näit. idurakud, vereloome tüvirakud) lahendavad küsimuse sellega, et neis aktiveeritakse ensüüm telomeraas. See uuendab pidevalt telomeere. Replikatsiooni alguspunkt - See on teatud järjestuselement kromosoomis, kust algab DNA replikatsioon. Replikatsiooni alguspunkte on võimalik nähtavaks muuta. Sellisel moel on näha, et ühel kromosoomil liigub palju replikatsiooni kahvleid. Peale selle on näha, et osa replik. alguspunkte paikneb tihedasti koos, klastritena, teatud piirkondades DNA molekulis, kromosoomi teistes osades nad aga puuduvad. 5. Tsütoplasma võrgustik (TV). Tsütoplasmavõrgustik e. endoplasmaatiline retiikulum (ER) on ühekordse
Näiteks aeroobid kasutavad ära hapniku ja loovad soodsad tingimused hapnikukartlike bakterite jaoks. Biokiles toimub ka geenide ülekanne bakterite vahel. Biokiles on bakterid tundetumad antibiootikumidele, sest lima takistab antibiootikumide difusiooni rakkudeni. Mikroorganismide paljunemine ja kasv. · Enamik baktereid paljuneb pooldumise teel. · Tekkivad tütarrakud on ühesuurused ja geneetiliselt identsed. · Enne pooldumist toimub kromosoomi replikatsioon ja kumbi tütarrakk saa sellest koopia. · Plasmiidid võivad jaguneda tütarrakkude vahel ebavõrdselt ja kui ei ole peal selektiivset pressi, siis võib plasmiid osadest rakkudest kergesti elimineeruda. Pooldumine võib toimuda sissesopistumise (näiteks E. coli) teel Pooldumine võib toimuda ka ristvaheseina sissekasvamise teel (näiteks B. subtilis). Rakkude jagunemise alustamiseks on vajalik valk FtsZ, mida on leitud nii bakteritel kui
Tegurid, mis muudavad alleelide sagedust geenifondis :____________ 78 Molekulaarbioloogia : ________________________________________ 80 Molekulaarbioloogia postulaat : _______________________________ 80 Matriitsreaktsioonid : _______________________________________ 80 Matriitsreaktsioonid jagunevad leviku alusel : ____________________ 80 Jagunevad reaktsiooni olemuselt : _____________________________ 80 DNA replikatsioon :_________________________________________ 80 DNA reparatsioon :_________________________________________ 81 RNA süntees e. transkriptsioon _______________________________ 81 Geneetiline kood : _________________________________________ 82 Eritähenduslikud koodonid : __________________________________ 82 Valgusüntees e. translatsioon : _______________________________ 82 Pärilikkus Pärilikkuse põhimõisted :
kaktused, ananassid. GENEETIKA Kromosoomid on elu reguleerimise teabe talletamiseks, geenide materiaalne kandja. Seda teavet ei loe kromosoomid vaid karüoplasma/tsütoplasma. Kromosoomide ehitus: DNA+histoonid (valgud)=nukleosoomne fibrill, sellest koosneb kromosoom. in 46. Rõngaskromosoomid bakterid, eeltuumsed. Pulkjad kromosoomid päristuumsed. Opreon korraga loetav, valku kodeeriv, regulatoorne ja mõttetu osa. MITOOS Interfaas (kahe mitoosi vahel, DNA replikatsioon, ATP süntees, suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv, kromosoomid lahti keerdunud, tsentrioolid kahestuvad). Mitoos (jagunemise tulemusel kromosoomide arv tütarrakkudes sama, identsed rakud, surnud rakkude asendamiseks). 1. Profaas (ettevalmistav, kromosoomid keerduvad kokku ja muutuvad nähtavaks, tuumakesed kaovad, tuum suureneb, tsentrioolid poolustele, tekivad kääviniidid). 2. Metafaas (eraldumisfaas, kromosoomid koonduvad ekvatoriaaltasandile, kääviniidid
raku ja väliskeskkonna vahel, seob eraldi rakud kiududesse, retseptoorne välissegnalide vastuvõtt 6. Golgi kompleks Glükoproteiinide jm membraanikomponentide valmimine, uute valgumolekulide süntees. Materjal tuleb ER-ist, see sorteeritakse, muudetakse (lihtvalk -> liitvalk), tihendatakse, pakendatakse membraanstruktuuridesse. Osavõtt rakumembraani formeerumisel, taimerakkudes ka rakukesta.Lüsosoomide teke 7. tuum DNA replikatsioon, tRNA, mRNA ja tuumavalkude süntees 8. Plastiidid- kloroplast:fotosüntees, leikoplastid:toitainete varu, kromoplastid: ergas värv meelitab tolmeldajaid . 9. lüsosoom Sisaldavad lõhustava toimega ensüüme ja lagundavat materjali. 10. tsütoskelett Tsütoskelett on eukarüootsetel rakkudel, see koosneb tuubulitest (mikro) ja filamentidest (vahe, mikro), valgud: aktiin, tubuliin, müosiin. Funktsioonid: struktuurne raku
BIOLOOGIA Bioloogia uurib elu Bioloogia teadus, mis uurib elu Tsütoloogia rakuõpetus, uurib rakkude ehitust ja talitust Morfoloogia teadus, mis uurib organismide välisehitust Anatoomia teadus, mis uurib organismide siseehitust Füsioloogia teadus, mis uurib organismi talitlusi ja regulatsioone Etoloogia teadus, mis uurib loomade käitumist Botaanika teadus, mis uurib taimi Zooloogia teadus, mis uurib loomi Mükoloogia teadus, mis uurib seeni Viroloogia teadus, mis uurib viirusi Elutunnused 1. Iseloomulik rakuline ehitus. Rakust ei ole väiksemat talituslikku üksust 2. Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega kui eluta objektid 3. Kõikidele elusorganismidele on iseloomulik metabolism (organismis toimuv aine- ja energiavahetus) 4. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik homoöstaas (organismi staabilne sisekeskond, mis tagatakse metabolimi teel) 5. Palj...
Bakter võib olla kala pinnal, limas - koduloomad nakatuvad süües kala. Inimestel põhjustab nahapõletikku (erüsipeloid) – nt värske liha kaudu. Sigadel – septiseemia, nahakahjustused, krooniline artriit, endokardiit Lammastel – polüartriit, pneumoonia, endokardiit Kalkunitel – septiseemia, artriit, endokardiit Virulentsusfaktorid * kapsel – kaitseb organismi fagotsütoosi eest (makrofaagide ja neutrofiilide vastu) – saab toimuda rakusisene replikatsioon * ensüüm – neuraminidaas – vaja kinnitumiseks endoteelile, toimub inasioon rakkudesse, kahjustab epiteeli, kinnituvad monotsüütidele. * ensüüm – hüaluronidaas – hõlmustab bakteri levimist kudedes. * pinnaproteiinid – aitavad kinnituda kudedele ja moodustada biofilmi. spaA proteiin on põhiline antigeen, mida kasutatakse vakstiini arendamisel – võimendab neutrofiilide opsoniseerimisvõimet. 2. Sigade punataudi laboratoorne diagoos
kromatiinile omased histoonide metüleerimised). Tema replikatsiooni aeg on varieeruv. Heterokromatiin on transkriptsiooniliselt inaktiivne. Esineb tsentromeerides ja telomeerides. Heterokromatiini iseloomustab võime levida: kui on juba tekkinud hakkab toimuma ahelreaktsioon, mis viib ühe suurema osa kromatiini heterokromatiniseerumisele. Rakud peavad vaeva nägema selle tõkestamiseks. Heterokromatiini iseloomustavad deatsetüleeritud histoonid. Replikatsioon toimub hiljem. Heterokromatiin: on oluline tsentromeerides, heterokromatiini valgud seonduvad DNA kordustele mis on tsentromeeride ümbruses ning on vajalikud õigeks tütarkromatiidide seondumiseks ja kromosoomi segregatsioonis. stabiliseerib korduvaid DNA järjestusi tsentromeerides ja mujal genoomis inhibeerides rekombinatsiooni homoloogsete korduste vahel.
1 Üldbioloogia. 1.-2. SISSEJUHATUS BIOLOOGIA tegeleb elu uurimisega. Oma metodoloogiliselt olemuselt füüsika-keemia ja sotsiaalteaduste vahel. Eluteadus areneb pidevalt, teaduse ja tehnoloogia areng toetavad teineteist. Elu on kompleksne ja organiseeritud. Elule on omane kodeeritud teabe kasutamine ( elutud kristallid "kasutavad" kasvamiseks vahetut teavet). Erinevate ühikute koostoimes silutakse võimalikud keskkonna hävitavad kõikumised, mis hävitaksid üksikud seostumata elemendid (DNA-valgud; aktiivsed-passiivsed geenid). Kompekssuse tõttu on elu kirjeldamisel võimalik kasutada parallelselt ja põimuvalt erinevaid klassifikatsioone (nt. organisme võib klassifitseerida biosüstemaatikast või ökonisist lähtuvalt). Elu põhineb elusorganismidel. Väljaspool organisme esinevad elu nähtused vaid ajutiselt ja passiivselt. ELUSORGANISMIDE peamised tunnused: 1. Paljunemine: õ...
(6) Proteaasi inhibiitorid (NS3/4A) blokeerivad ära proteiini lõikamise, seega ei saa moodustuda 5 HCV valgud: struktuursed ja mitte-struktuursed. Seega ei saa moodustuda ka replikatsioonikompleks viraalse RNA tootmiseks. Kõik DAA-d inhibeerivad viiruse RNA sünteesi.(6) RNA polümeraasi inhibiitorid (NS5B, RdRp) olles nukleo(t/s)iidi ja mittenuklesiidi analoogid termineerivad ahela sünteesi ehk replikatsioon katkeb.(6) Eellugu Iga aste HCV replikatsioonis on potentsiaalne ravimiründepunkt. Raskused HCV rakukultuuri loomisel olid probleemiks ravimite katsetamisel. Seega oli algselt peamiseks ravimite väljatöötamise suunaks proteaasi NS3/S4A inhibiitorite välja töötamine, mille nn eeskujuks oli HIV infektsiooni proteaasi inhibiitorite varasem avastamine. Kui rakukultuuri probleem lahendati, keskenduti rohkem RdRp vastaste ravimite uuringutele. (10)
Neljandaks lämmastikaluseks on U (DNAs oli T) RNA koosneb: · Fosfaatrühmast · Lämmastikalusest · Riboosist. Ribonukleotiitide järjestus molekulis on RNA primaarstruktuur Erinevatel RNA molekulidel on erinev ülesanne: 1. INFORMATSIOON mRNA selle baasil sünteesitakse valku 2. TRANSPORT tRNA (ristikulehe kuju, antikoodoni abil) transpordib aminohappeid 3. RIBOSOOMI rRNA RNA molkul, mis on ribosoomi koostises. DNA replikatsioon DNA läheb kaheks uueks DNAks T-A-A-G-C-G-C-A-T A-T-T-C-G-C-G-T-A T-A-A-G-C-G-C-A-T A-T-T-C-G-C-G-T-A BIOLOOGIA 2010 U-A-A-G-C-G-C (RNA) Koodon ning selle antikoodon on A-U-U Võrreldav tunnus DNA RNA Monomeer desoksüribonukleotiid ribonukleotiid Lämmastikalused Adeniin, guaniin, tsütosiin, Adeniin, guaniin, tsütosiin,
elundeid. N: Selgroogsete jäsemed. Järeldus: organismid on ühte pärit oluga aga areng on läinud eri suundadesse Võrdlev embrüoloogia võrreldes erinevatesse süstemaatilistesse üksustesse kuuluvate organismide looteid selgub, et looted on oma arengu alguses väga sarnased. (inimese, kala loode) Geneetiline võrdlus tegeldakse DNA-ga ja on leitud, et DNA-ga seotud protsessid, nagu replikatsioon, transkriptsioon ja translatsioon on erinevatel organismidel väga sarnased. Elu päritolu Mida tõestas Louis Pasteur? Louis Pasteur tõestas 1860-ndal aastal eksperimentaalselt, et ka bakterid tekivad üksnes olemasolevatest bakteritest (kõik elus pärineb elusast) Elu tekkimise eeldused? Füüsikaline evolutsioon, keemiline evolutsioon Milliseid etappe pidi elu keemiline evolutsioon läbima? 1.etapp bioloogiliste monomeeride teke 2
BIOLOOGIA EKSAMIKS 1. BIOLOOGIA UURIB ELU Biomolekulid-Ained mis ei moodustu väljaspool organismi- sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil. Elu tunnus: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, (biomolekulide esinemine), aine- ja energiavahetus, sisekeskonna stabiilsus(ph), paljunemine, (pärilikkus), reageerimine ärritustele, areng Viirus pole elusorganism! Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. Üherakulised: -eeltuumsed-bakterid( arhebakterid, purpurbakterid, mükoblasmad) päristuumsed-protistid(ränivetikad, ripsloomad, munasseened, viburloomad, eosloomad, kingloom) Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat Imetajad ja linnud on ainukesed püsisoojased organismid Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt, pooldumise teel. Hulkraksed paljunevad kas mittesug...
Kuulub GTP, CTP, UTP, TTP, NADP, NAD jt. plastiidide hulka, sisaldab tihti varuaineid. Matriitsreaktsioon ühe biomolekuli Varutärklist sisaldavat leukoplasti nimetatakse monomeeride järjestuse alusel teise biomolekuli amüloplastiks. süntees. Matriitsreaktsioonid on replikatsioon, Lihtlipiid (rasv) vees mittelahustuv orgaaniline transkriptsioon ja translatsioon. aine, mida organismid säilitavad ja lagundavad Meioos päristuumse raku jagunemise viis, mille energia saamiseks. Propaantriooli (glütserooli) ja käigus kromosoomide arv tütarrakus väheneb kaks rasvhapete ester.
DNA 21. september 2009. a. 13:59 Desüksüribonukleiinhape (DNA) on biopolümer, mille monomerideks on desoksüribonukleotiidid. Lämmastikaluse nimi Monomeri nimi Tähis Adeniin Adenosiinfosfaat A A=T Guaniin Guanosiinfosfaat G C=G Tsütosiin Tsütidiinfosfaat C Tümiin Tümidiinfosfaat T Replikatsioon ehk kahekordistumine · Dna on kromosoomida tähtsaim osa · Ühes rakus on 1 DNA · Replikatsiooni käigus kahekordistub DNA molekul · Igas on 46 kromosoomi, mis sisaldavad 3,3109 nukleotsiidi (kokku 1,5m) · Inimese DNA replikeerub 8 tunniga · E. Coli (kolibakter) DNA replikeerub 42 min Bioloogia Page 11 RNA 21. september 2009. a. 14:00 Ribonukleiinhape (RNA) on biomer, mille monomerid on ribonukleotiid
kokkuliitmisel polüpeptiidideks. (messenger) tRNA- Transpordib aminohappeid ribosoomi. tRNAl on piirkonnad aminohapete seondumiseks ja antikoodonregioonid koodonite äratundmiseks mRNA ahelal. Mittekodeeriv RNA. (transport) rRna- ribosoomi katalüütiline komponent. Moodustab koos valkuteda tsütoplasmas nukleoprotiini e ribosoomi. Ühendab aminohapped omavahel valkudeks. Mittekodeeriv RNA(ribosoomi) 7. Mis on replikatsioon, kuidas see toimub? DNA kahekordistumine, selle tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Raku DNA replikatsioon algab spetsiifilistelt genoomi lõikudelt, mida kutsutakse originideks. DNA ahelate lahtikeerdumine origini kohalt ning uute ahelate süntees tekitavad aktiivse struktuuri, mida nimetatakse replikatsioonikahvliks. DNA polümeraas on ensüüm, mis sünteesib uut DNAd, lisades sünteesitavale ahelale
on antiparalleelsed: üks ahel:-5´ ots, teine-3´ots. DNA´l on kolm struktuuri: DNA esmane struktuur - nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas. Üksikahelaline DNA esineb rakus sünteesiprotsessides ja teatud viirustes. 2) DNA sekundaarstruktuur - DNA levinuim esinemisvorm. (biheeliks ja kaksikspiraal) 3) DNA tertsiaalstruktuur - tekib DNA ja valkude koosmõjul. DNA + valgud =kromosoomid. REPLIKATSIOON (DNAlt DNA) TRANSKRIPTSIOON (DNAlt mRNA ja rRNA) TRANSLATSIOON (mRNAlt VALK) Biofunktsioonid 1. kolme fosforhappe jäägiga nukleotiidid osalevad energiasalvestamises (ATP ja GTP osalevad energia salvestamises, neil on makroenergilised sidemed) 2. ühe fosforhappe jäägiga nukleotiidid nt AMP ja GMP on nukleiinhapete ehitusüksusteks, mitmed nukleotiidid on liitensüümides mittevalguliseks osaks (tavaliselt kohaks, kus toimub reaktsioon) osad
Ahelad on antiparalleelsed: üks ahel:-5´ ots, teine-3´ots. DNA´l on kolm struktuuri: DNA esmane struktuur - nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas. Üksikahelaline DNA esineb rakus sünteesiprotsessides ja teatud viirustes. 2) DNA sekundaarstruktuur - DNA levinuim esinemisvorm. (biheeliks ja kaksikspiraal) 3) DNA tertsiaalstruktuur - tekib DNA ja valkude koosmõjul. DNA + valgud =kromosoomid. REPLIKATSIOON (DNAlt DNA) TRANSKRIPTSIOON (DNAlt mRNA ja rRNA) TRANSLATSIOON (mRNAlt VALK) Biofunktsioonid 1. kolme fosforhappe jäägiga nukleotiidid osalevad energiasalvestamises (ATP ja GTP osalevad energia salvestamises, neil on makroenergilised sidemed) 2. ühe fosforhappe jäägiga nukleotiidid nt AMP ja GMP on nukleiinhapete ehitusüksusteks, mitmed nukleotiidid on liitensüümides mittevalguliseks osaks (tavaliselt kohaks, kus toimub reaktsioon) osad
Spooride säilumist võib ilmselt mõjutada kosmiline kiirgus, mis põhjustab DNA kaheahelalisi katkeid. Kui kiirgus on mõjunud spooridele pikka ega, siis on spoori DNA nii kahjustunud (lagunenud), et spoor enam ei idane. Kui aga spoorid paiknevad kiirguse eest kaitstult (setetes jne), siis võivad nad vist väga kaua säiluda. Kas endospoore võiks pidada paljunemisvahendiks? Jah, kui rakus moodustub mitu endospoori. Endospoori teke ja idanemine. 1. DNA replikatsioon. Moodustub 2 kromosoomi, mis paiknevad raku keskosas pulkja moodustisena (aksiaalfilament). 2. Üks kromosoom koos osa tsütoplasmaga liigub raku ühele poolusele ja eraldub sissesopistuva rakumembraanist moodustuva vaheseinaga. Moodustub 2 ebavõrdse suurusega rakku, väiksemast osast moodustub spoor. 3. Moodustuv spoor kattub emaraku TPMga. Moodustub prospoor e. eelspoor. Prospoor on ümbritsetud 2 membraaniga, mõlemad osalevad spoori kattematerjalide sünteesis. 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
