MÕISTED: Genotüüp - isendi geneetiline kogum/informatsioon Fenotüüp - isendi tunnuste (füsioloogilised, käitumuslikud, arengulised ja ehituslikud) kogum, mis kujuneb organismi arengus genotüübis sisalduva info realiseerumise tulemusena + keskkonna mõjutused Alleel - ühe geeni esinemisvorm, nt (dominantne ja retsessiivne) Dominantne alleel - alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub alati organismis (surub maha retsessiivse alleeli toime, nt pruunid silmad ja tume nahk jne) Retsessiivne alleel - alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub vaid dominantse alleeli puudumisel (alleeli varjuvus tunnusepaaris) Homosügoot - organism/rakk, kellel on vaadeldava tunnuse suhtes identsed alleelid (AA, aa) Heterosügoot - organism/rakk, kellel on vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid (Aa, aA); võivad olla erinevad tunnused järglastel Pärilikkus - organismide omaduste edasikandumine ühelt põlvkonnalt teisele mittesugulisel või sugulisel päran...
4700 kbp pikk (umbes 1400 µm), mass on 4.4×10-15 g., sisaldab 3...6 × 106 nukleotiidipaari (bp) ühe geeni "pikkus" on umbes 1000 nukleotiidi-paari. Bakterite genoomne DNA haploidne, tsirkulaarne, kaheahelaine, singulaarne. Genoom - kodeerib mitu tuhat polüpeptiidi (~360 aminohapet). Ekstrakoromosomaalne DNA - plasmiid § Diskreetsed, ekstrakoromosomaalsed replikonid. § Suurus varieerub - 5 ×106 - 100 ×106 daltonit. § Enamasti kodeerib bakteritele mittevitaalseid omadusi. § Replikatsioon genoomist sõltumatult. § Enamus plasmiide supercoil'ed, tsirkulaarsed, kaheahelaline DNA, mõned ka lineaarsed plasmiidid - Borrelia, Streptomyces § Pole elutegevuseks vajalik, kuid võib anda evolutsioonilise eelise Plasmiidide poolt determineeritavad omadused § Paljud plasmiidid on vastutavad mitmete meditsiinilist tähendust omavate omaduste eest: antibiootikumresistentsus (R plasmiid), toksiinide produktsioon, adhesiooniks ja kolonisatsiooniks vajalike raku pinnastruktuuride süntees
· Inimese keharakkudes ons 23 paari kromosoome.(inimese ühes keharakus on 46 kromosoomi ehk 2 korda 23. Emalt, isalt saame, isal on 23 ja emal 23 kromosoomi). On 22 kehakromosoomi ja 1 sugukromosoom ehk kas x või y. XY on poiss, XX on tüdruk.) · Iga kromosoom koosneb ühest DNA molekulist. · Kahekromaatiidiline kromosoom kahest DNA molekulist. DNA struktuuri avastamine toimus 1953 a. James Watsoni ja Francis Cricki poolt. Mis on REPLIKATSIOON ? · Replikatsioon on DNA kahekordistumine enne raku jagunemist. (kaks ühesugust rakku) · DNA ahel koosneb nukleotiididest. · A- adeniin, G-guaniin, T- tümidiin C tsütosiin(GC, AT, CG, TA) Komplementaarsus- uus dna ahel sünteesitakse vastavalt komplementaarsusele. Ensüüm helikaas tekitab ahelatek laialiminekut TRANSKRIPTSIOON- DNAlt süsnteesitakse RNA. · Informatsioon- RNA(mRNA)(mRNA- info kandja) · Transport-RNA(tRNA)(tRNA-transpordib ribosoomi)
ja arengu geneetilisel määramisel. Mittejagunevates rakkudes esinev DNA rohkem lahtikeerdunult , ta on transkriptsiooniliselt aktiivne. Jaguneva raku replitseerunud kromosoom koosneb kahest geneetiliselt identsest tütarkromatiidist, kus on samad geenid ja samad alleelid. Tütarkromatiidid on üksteisega ühendatud tsentromeeri kaudu. Tsentromeeri moodustaval DNA järjestusel on kaks funktsioonid: 1) nende järjestuste kaudu on replikatsioon järel kaks DNA-molekuli üksteisega ühendatud; 2)sinna kinnituvad valgud, mis viivad rakkude jagunemisele tütarkromatiidid enne jagunemist raku vastaspoolustele. Tsentromeeri asukoht kromosoomides on kas keskel või ühele kromosoomile lähemal. Tsentromeerist mõlemale poole jäävaid kromosoomiosi nim kromosoomi õlgadeks. Kromosoomi otsmisi struktuure nimetatakse telomeerideks, neil on spetsiifilised DNA
teostama kõiki eluks vajalikke funktsioone: 1 toitumist ja hingamist; 2 paljunemist ja teatud keskkonna asustamist; olema resistentne välistele faktoritele tänu paindlikele geneetilistele mehhanismidele, s.o. ellu jääma äärmuslikes tingimustes. Bakterirakk koosneb tsütoplasmast ja membraanist. Bakterid paljunevad lihtsa pooldumise teel, mis algab sellest, et mikroob kasvab oma pärilikult määratud pikkuseni. Pooldumise eel toimub DNA replikatsioon, mille tulemusena moodustub bakteris kaks rõngaskromosoomi. Järgnevalt sünteesitakse raku keskossa rakumembraanid.. Protsess lõpeb raku keskele vaheseina tekkimisega, mille tulemusena moodustuvad kaks uut tütarrakku. Need võivad jääda üksteisega veel mõneks ajaks seotuks, moodustades erineva pikkusega ahelaid Koos tsütoplasma jagunemisega kaheks jaotuvad selles paiknevad rakuorganellid tütarrakkude vahel. Moodustunud tütarrakud on geneetiliselt samased lähterakuga
moodustunud kaksikspiraal o Tertsiaarstruktuur- valkude abil kokkupakitud DNA RNA struktuuritasemed. o Primaarstruktuur- RNA ribonukleotiidide järjestus o Sekundaarstruktuur- RNA ühe ahela komplementaarne paardumine, kokkukäändumine o Tertsiaarst ruktuur- sekundaarstruktuuride kokkukäändumine Replikatsioon, transkriptsioon ja translatsioon. o Replikatsioon- päriliku materjali kahekordistumine Kaksikheeliks käändub lahti o Transkriptsioon- RNA süntees DNA maatriksi alusel o Valgu biosüntees mRNA nukleotiidse järjestuse tõlkimisel valkude aminohappeliseks järjestuseks Milliseid nukleotiidse ehitusega olulisi aineid veel organismis on? (tooge näide: ATP, GTP, NADH, FADH jne) 7
2. Intelligentsus – milline IQ on sobilik 3. Vägivald 4. Seksuaalsus 6. Molekulaarbioloogia põhipostulaat Geneetiline informatsioon kandub edasi nukleiinhappelt nukleiinhappele – ehk põlvkonnast põlvkonda Geneetiline info ei kandu valgult nukleeinhappele, sest valk on tunnus! Teatud tunnused ei kandu geneetiliselt üle nt kiilaspäisele mehele ei sünni tingimata kiilaspäine laps Geneetilise info ülekanne 1. Replikatsioon – DNA > DNA; RNA > RNA 2. Transkriptsioon- DNA > RNA 3. Pöördtranskriptsioon – RNA > DNA 4. Translatsioon – RNA > valk 5. Valik (tunnus) 7. Muutlikkus ja epigeneetika Eluajal omandatud tunnused ei pärandu edasi järgmisele – see on areng - Pärandub geneetiline informatsioon - Sugurakus pole siniseid silmi - Lapsed pole hallipäised Keskkonnasõltuv tunnuste avaldumine - Emapärilikkus - Epigeneetika
16. Mida nimetatakse interfaasiks? Kahe mitoosi vahele jäävat raku eluperioodi. 17. Mis toimub interfaasis? Organellide arv suureneb, toimub ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees, raku mõõtmed suurenevad. 18. Millised on kromosoomid interfaasi alguses? Lahtikeerdunud nukleosoomsed fibrillid. 19. Millised on kromosoomid interfaasi lõpus? Kahekromatiidilised. 20. Milleks on vajalik DNA replikatsioon enne mitoosi? On oluline, et tekkivatele tütarrakudele jääks ühesugune kromosoomistik. 21. Mis on mitoos? Raku jagunemine. 22. Millised tütarrakud moodustuvad mitoosi tulemusena? 23. Millisteks faasideks jaotatakse mitoos? Profaas, metafaas, anafaas, telofaas. 24. Milline on kahekromatiidilise kromosoomi ehitus? 25. Milline on ühekromatiidilise kromosoomi ehitus? 26. Mis toimub profaasis? Metafaasis? Anafaasis? Telofaasis? 27. Millised rakud jagunevad ja millised mitte
ja tulevane tuumamembraan alustab moodustumist nende ümber. Kõige lõpuks järgneb telofaasile veel tsütukinees, mille käigus emarakk lahkneb kaheks identseks tütarrakuks. Mitoos on tähtis selleks, et suurendada rakkude arvu, mis omakorda tagab organismi kasvu. Mitoosi käigus asendadakse surnud hukkunud rakke. Meioos Meioos on rakujagunemise viis, mille käigus tekib neli tütarrakku. See toimub sugurakkudes. Enne meioosi timub interfaas: DNA replikatsioon, raku kasv, jagunemiseks vajalike valkude süntees. Meioos koosneb reduktsioonjagunemisest (meioos I) ja ekvatsioonjagunemisest (meioos II). Sarnaselt mitoosile jagatakse meioos neljaks põhifaasiks: 1. Profaas 2. Metafaas 3. Anafaas 4. Telofaas Meioos I ehk reduktsioonjagunemine I Profaas: Kõige pikem faas meioosi jooksul, selles timuvad põhilised iseloomulikud sündmused. Profaas jagatakse veel viieks alafaasiks:
immuunmälu ja vastupidamisevõime kindlale haigustekitajale Vaktsiin – haigustekitaja antigeene sisaldav segu, mis haigestumist ei põhjusta, kuid takitab immuunsuse antud haigustekitaja vastu Viiruse paljunemise etappid: Viirus kinnitub märklaudraku pinnale Viirus siseneb rakku Viiruse kapsiidis olevad valgud ja nukleiinhapped vabanevad raku tsütoplasmasse Toimub viiruse genoomi replikatsioon ja viiruse valkude süntees Uued viirusosakesed pannakse kokku Viirusosakesed väljuvad rakust Vaktsineerimiskava – riiklik kava, mis sätestab, millal ja milliste haiguste vastu lapsi vaktsineeritakse Antigeen – organismile võõras molekul, mis kutsub esile immuunreaktsiooni, sealhulgas antikehade tootmise Levinumad viirushaigused inimestel Epideemia – hulgaline haigestumine mingisse ägedasse nakkushaigusse
18.Mida nimetatakse interfaasiks? Aega kahe jagunemise ehk mitoosi vahel. 19.Mis toimub interfaasis? · intensiivne raku mõõtmete ja struktuuride kasv (rakk töötab) · sünteesifaas(DNA süntees, lõpuks tuum 10% suurem sünteesi kontroll) · vahetu ettevalmistus mitoosiks: nn liikuvate valkude süntees, ATP ja RNA süntees 20.Millised on kromosoomid interfaasi alguses? Haploidsed 21.Millised on kromosoomid interfaasi lõpus? Diploidsed 22.Milleks on vajalik DNA replikatsioon enne mitoosi? Tagatakse kromosoomide arvu püsivus ja kahe tütarraku geneetiline identsus. 23.Mis on mitoos? Päristuumse raku jagunemine, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus ja kahe tütarraku geneetiline identsus. 24.Millised tütarrakud moodustuvad mitoosi tulemusena? Geneetiliselt identsed tütarrakud. 25.Millisteks faasideks jaotatakse mitoos? · Profaas · Metafaas · Anafaas · Telofaas 26.Milline on kahekromatiidilise kromosoomi ehitus?
Geneetiline info Geneetiliselt identsed Ei ole geneetiliselt säilitatakse identsed kombineeritud, erinevad Mitmekesisus Bioloogiline tähtsus Organismi tunnuste Et saaks kohanduda säilitamine keskkonna tingimustega. Interfaas on aeg, kus toimub DNA replikatsioon, tsentrioolide kahestumine ja kromosoomid on lahti keerdunud. Mitoos kromosoomide võrdväärne jagunemine tütarrakkude vahel, mis on geneetiliselt identsed. 1. Profaas - algab kääviniidistiku kujunemine. Kromosoomid keerduvad kokku. Tuumamembraan lõhustub. Tsentrioolid liiguvad poolustele. 2. Metafaas kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile. Kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge.
DNA ja RNA DNA-desoksüriribonukleiinhape. Molekuli koostis: monumeerideks on desokrüribokunkleotiidid : lämmastikalus, desoksüriboos ja fosfaatrühma liitumisel. Lämmastikalused on: Adeniin, guaniin, tümiin ja tsütosiin.(A, G, C, T) DNA Struktuur: Komplementaarsusprintsiip- nukleotiidide üksteisele vastavus. DNA ülesanded: Tähtsus seisneb: Päriliku informatsiooni säilitamises ja selle täpses ülekandmises raku jagunemisel. DNA kahekordistumine ehk replikatsioon. Siis saavad tütarrakud samagususe päriliku informatsiooni. Replikatsiooni tulemusena tekib ühest DNA molekulist kaks ühesuguse primaarstruktuuriga DNA molekuli. RNA- Ribonukleiinhape Molekulide ehitus Monumeerideks on Ribonukleotiidid. Kolmeosalised: Lämmastikalus, riboos, fosfaarühma liitumisel. Lämmastikalused on: Adeniin, Guaniin, Tümiin ja uratsiil. (A, G, T, U) RNA ülesanne: RNA võtab osa geneetilise info realiseerimisest. Informatsiooni RNA mRNA
tsütoplasmas. Päristuumsete ehk eukarüootide rakkudes on tuum, kus asub pärilikkuseaine ning mida ümbritseb tuumamembraan. DNA avastasid 1953.aastal J.Watson, F.Crick , M.Wilkins ja R.Franklind. Viimane ei saanud Nobeli preemiat, sest ei polnud infos kindel ja Wilkins kasutas ise tema uuritud materjale Watsonile ja Crickile (kaks ahelat). Nobeli auhnd 1962aastal. Esimest korda oli ajalehes artikkel sellest 25.aprill 1953. REPLIKATSIOON / 8h TRANSKRIPTSIOON EESMÄRK DNA-molekuli kopeerimine Päriliku info avaldumine ehk DNA'st tekib RNA TOIMUMISKOHT Rakutuum Rakutuum KOPEERITAV VÕI Kogu DNA Väike osa DNAahelast, ehk ÜMBERKIRJUTATAV üks geen MATERJAL
kogu organismi kohta Tunnuse kujunemine Geenides sisalduva info alusel sünteesitakse organismis erinevate omadustega valgud Valgud pole mitte ainult raku koostisosad vaid ka ensüümid ja katalüsaatorid, samuti teiste molekulide transportijad ja säilitajad. Kindlas rakus on aktiivsed ainult need geenid, mis on vajalikud selle raku arenguks ja talitluseks. Miks ei avaldu keharakkudes kõik geenid ühe ajal, kuigi nad on seal olemas? Enne jagunemist DNA kahekordistub - Replikatsioon - DNA polümeraas - ensüüm - H sidemed http://bio.edu.ee/models/models/theory/et/replik_theory.htm Organismi kõigis keharakkudes on ühepalju kromosoome Kromosoomipaarid (üks kromosoom isalt ja teine emalt) Sugurakkudes on igat kromosoomi üks. Inimese keharakkudes 23 paari Üks neist sugurakkude paar Äädikakärbsel 8, lambal 54 koeral 78, šimpansil 48 Järglaste rakkudes on sama palju kromosoome kui vanematel
adeniin A tümiin T tsütosiin C guaniin G 4 18. Nimeta nukleotiidi koostisosad. Nukleotiidid koosnevad lämmastikalusest, suhkrust (desoksüriboos) ja fosfaadist. 19. Komplementaarsuse mõiste. Nukleiinhapete vastastikune sobivus. Uus DNA ahel sünteesitakse vastavalt komplementaarsusele A- T, T-A, C-G, G-C. 20. DNA replikatsiooni mõiste. DNA replikatsioon on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. See protsess leiab aset kõikides elusorganismides ning on aluseks bioloogilisele põlvnemisele. Mõlemad ahelad algsest kaheahelalisest DNA molekulist töötavad komplementaarse ahela sünteesil matriitsina. Rakuline vigade korrigeerimine (proofreading aktiivsus) ning teised veaparandusmehhanismid kindlustavad replikatsiooni võimalikult suure täpsuse.
Dogma evolutsiooniline aspekt: looduslik valik toimub organismide mitte geenide tasemel. Valik toimub geeniproduktide tasemel. Ühte „head“ geeni võib ümbritseda „halvad“ geenid ja teda ei valita. Mutatsioonid toimuvad juhuslikult. Epigeneetiline pärilikkus - on seotud genoomi ekspressiooni mustrite kordumisega uues põlvkonnas (DNA metüleerimine), ei ole seotud muutustega genoomis. Geneetilise info 3 põhilist ülekandeprotsessi: 1. Replikatsioon – kahekordistumine geneetiline info on säilitatud DNA kaksikheeliksi kujul viib läbi DNA-sõltuv DNA polümeraas (substraat: desoksünukleosiid-5’-trifosfaat) DNA replikatsioon – eukarüootidel RNA replikatsioon – viirustel DNA sünteesitakse – DNA alusel, RNA alusel; rekombinatsiooni, reparatsiooni alusel Kitsas mõiste – DNA süntees Laiem mõiste – RNA praimeri süntees, DNA ja kromosoomi struktuuri muutused, replikatsiooni regulatsioon 2. Transkriptsioon – mahakirjutamine
suhtes geneetilised mosaiigid. (Kassidel ja hiirtel avaldub fenotüübis karva pigmentatsiooni mosaiiksus.) X kromosoomi pikas õlas asub X-inaktivstsiooni keskus, kust inaktivatsioon levib mõlemas suunas. Inaktiivse X kromosoomi DNA on metüleeritud ja tugevalt kondenseerunud moodustav Barri kehakesi. See kinnitub tuumamembraani sisepinnale ning ta replikatsioon pole teiste kromosoomidega sünkroonne. Sugurakkudes on ta siiski reaktiveeritud. 21. Mitoosi- ja meioosikromosoomide uurimise tsütoloogilised meetodid. · Mitoosikromosoomide uurimine Mitoosi metafaasis, sest siis on nad kõige paremini jälgitavad. Nt võetakse inimese valgeid vererakke, kasvatatakse neid kultuuris, stimuleeritakse rakujagunemist. Metafaasi jõudnud rakke töödeldakse kemikaalidega, mis peatavad
5. Pärilikkuse põhimõisted Pärilikkus- järglaste sarnasus vanematega, tunnuste ülekanne vanematelt järglastele. Päritavus- päriliku muutlikkuse määr, geneetilise muutlikkuse suhtosa Pärandumine- geneetilise info ülekanne, sõltuvus sigimis- ja rakkude jagunemisviisides Kreatsionism- loomisteooria (Jumal), intelligentse kavandamise teooria. 6. Molekulaarbioloogia põhipostulaat Molekulaarbioloogia keskne dogma (Cricki postulaat): 1. Replikatsioon: DNA->DNA, RNA->RNA, 2. Transkriptsioon: DNA->RNA, 3. Pöördtranskriptsioon: RNA->DNA, 4. Translatsioon: RNA->valk. Geneetiline kood(võti)- nukleotiidne info aminohappelisse infosse. 5. Valk(tunnus) mitte nukleiinhappele! Geneetiline informatsiooni vool toimub põlvkonnast põlvkonda nukleiinhappelt nukleiinhappele (DNA, RNA) ja nukleiinhappelt valku (tunnus), mitte aga valgult nukleiinhappele. 7. Muutlikkus ja pärilik reaktsiooni norm
Tekivad: korra kuus 4109 Kestus: 2-3 kuud Selles saab eristada järgmisi etappe: 1) Paljunemine (mütoos) 2) Kasvamine (tsütoplasma hulga suurenemine) 3) küpsemine (meioos) 4) transformatsioon (ainult isassugurakkudes) Paljunemine Toimub diploidsete spermatogeenide jagunemine. Selle eesmärk on rakkude arvu suurendamine. Kasvamine Kui spermatogoonid on läbinud kasvamisstaadiumi, siis on tegemist I järku spermatotsüütidega (siin veel 46 kromosoomi). Enne meioosi minekut on toimunud DNA replikatsioon ja siis on juba 46 2-kromatiidilist kromosoomi. Küpsemine e. meioos Meioosis toimub 2 jagunemist: I jagunemise tagajärjel tekib ühest I järku spermatotsüüdist 2 II järku spermatotsüüti, milles kummaski on 23 2-kromatiidilist kromosoomi; II jagunemise tulemusena tekib ühest II järku spermatotsüüdist 2 spermatiidi, milles kummaski on 23 1-kromatiidilist kromosoomi. Formeerumine Selle etapi tulemusena omandab spermatiid spermatosoidi ehituse ja kuju:
Liis Pärilikkus ja muutlikkus Universaalsed biokeemilised protsessid DNA replikatsioon DNA ahela kahekordistumine, mida viib läbi ensüüm nimega DNA polümeraas. Selle protsessiga tagatakse rakkude jagunemisel täpne päriliku info jagunemine tütarrakkudesse. Transkriptsioon (ehk mahakirjutamine) protsess, mille käigus pärilik info DNA ahelalt kirjutatakse geenide kaupa maha RNA molekuliks, et see viia tuumast välja ribosoomidesse. Läbiviijaks on ensüüm RNA polümeraas. Et alustada RNA sünteesi, kinnitub ensüüm geeni algusossa, mida nimetatakse
Sest nii on kombeks. Viljar Veidenberg Pärilikkus ja muutlikkus Universaalsed biokeemilised protsessid DNA replikatsioon DNA ahela kahekordistumine, mida viib läbi ensüüm nimega DNA polümeraas. Selle protsessiga tagatakse rakkude jagunemisel täpne päriliku info jagunemine tütarrakkudesse. Transkriptsioon (ehk mahakirjutamine) protsess, mille käigus pärilik info DNA ahelalt kirjutatakse geenide kaupa maha RNA molekuliks, et see viia tuumast välja ribosoomidesse. Läbiviijaks on ensüüm RNA polümeraas. Et alustada RNA sünteesi, kinnitub ensüüm geeni algusossa, mida nimetatakse
Lihtlipiidid on neutraalrasvad Liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo- ja glükolipiidid Tsükliliste lipiidide hulka kuuluvad tsükliliste alkoholide baasil moodustuvad lipiidid Valgud bioregulatoorne funktsioon, ehituslik funktsioon, ensümaatiline funktsioon Näide: aminohapped Ei ole polümeerne Liitvalgud Lihtvalgud Nukleiinhapped info säilimine ja edastamine, inforealiseerimine Biopolümeerid, mille monomeerid on nukleotiidid DNA RNA DNA replikatsioon - DNA replikatsioon on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. See protsess leiab aset kõikides elusorganismides ning on aluseks bioloogilisele põlvnemisele. DNA desoksüribonukleiinhape Päriliku info säilitamine ja täpne edasiandmine. Kromosoomid on eukarüootsetes rakkudes mitoosi ja meioosi ajal valgusmikroskoobis nähtavad valkudega kondenseerunud DNA-molekulid. Kromosoomid asuvad rakutuumas
Lihtlipiidid on neutraalrasvad Liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo- ja glükolipiidid Tsükliliste lipiidide hulka kuuluvad tsükliliste alkoholide baasil moodustuvad lipiidid Valgud bioregulatoorne funktsioon, ehituslik funktsioon, ensümaatiline funktsioon Näide: aminohapped Ei ole polümeerne Liitvalgud Lihtvalgud Nukleiinhapped info säilimine ja edastamine, inforealiseerimine Biopolümeerid, mille monomeerid on nukleotiidid DNA RNA DNA replikatsioon - DNA replikatsioon on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. See protsess leiab aset kõikides elusorganismides ning on aluseks bioloogilisele põlvnemisele. DNA desoksüribonukleiinhape Päriliku info säilitamine ja täpne edasiandmine. Kromosoomid on eukarüootsetes rakkudes mitoosi ja meioosi ajal valgusmikroskoobis nähtavad valkudega kondenseerunud DNA-molekulid. Kromosoomid asuvad rakutuumas
Dispersiivne mudel – mõlemas DNA molekulis sisaldavad DNA ahelad segu vanadest ja uuesti sünteesitud lõikudest. Eksperimentaalselt leidis kinnitust semikonservatiivne mudel – kui E.coli rakkudes märkida DNA lämmastiku raske isotoobiga ja viia siis rakud keskkonda, kus on ainult kerge isotoop, siis järgmises põlvkonnas koosneb DNA kergest ja raskest ahelast. Ka eukarüootides replitseerub DNA selle mudeli alusel – kui DNAs on replikatsioon toimunud, on alfa ahel. Uuel jagunemisel üks kromatiid kannab radioaktiivselt raskemat ahelat ja teine mitte. 50. DNA replikatsiooni initsiatsiooni mehhanism. DNA replikatsioon bakterikromosoomil algab ühest punktist ja seejärel liiguvad Y-kujulised replikatsioonikahvlid mööda rõngaskromosoomi vastassuundades. Bakteritel on üks alguspunkt, eukarüootidel on mitmeid, sest kromosoomid on lineaarsed. DNA
Nii kui RNA süntees algab, on 1.DNA asub rakutuumas ja seal toimub ka samaaegselt võimalik valgusüntees. RNA süntees – transkriptsioon. 2.RNA transporditekse läbi tuumapooride tsütoplasmasse 3.Ribosoomides, mis paiknevad ERil, toimub valgusüntees mRNA-s sisalduva geneetilise info põhjal REPLIKATS Replikatsioon algab paljudest IOON replikatsioonialguspunktidest, kuni Replikatsioon algab ühest kohast, kuni replikatsioonikahvlid ühinevad. teeb rõngaskromosoomil ringi peale INTRONID Esinevad intronid valke kodeerivates geenides. Introneid ei esine, splaissing ei ole vajalik
täidetud poolvedela tsütoplasmaga, milles leidub arvukalt erinevaid organelle. Mükoplasma on mikroorganism, mis on väikseim looduses vabalt elav bakter. Tsütoplasma on raku sisemuses olev poolvedel aine, kus leidub arvukalt erinevaid organelle. Peamiseks koostisaineks on vesi. Rakutuum on eukarüootse raku tsütoplasmas asuv organell, mis juhib kogu raku elutegevust, kannab endasi pärilikku infot. Rakutuumas toimub DNA replikatsioon. Karüoplasma on tuumasisene plasma, mis sisaldab valke, RNA´d, mitmesuguseid madalmolekulaarseid ühendeid. Histoonid on peamised kromosoomi valgud, mis kaitsevad DNA´d ning aitavad rakujagunemise ajal kromosoome kokku pakkida. Homoloogilisteks kromosoomideks nimetatakse paarilisi kromosoome. Nad sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Nukleosoomne fibrill on DNA, mis on keerdunud ümber histoonide molekulidest koosnevate kerakeste.
genoomiks. Isendile omaste geenide ja nende erivormide kogumit nimetatakse genotüüpideks. Isendi vaadeldavate tunnuste kogumit nimetatakse fenotüübiks. Keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist. Kasutatakse nõndanimetatud kaksikute meetodit (ühemunaraku kaksikud). Pärilikkuse molekulaargeneetilised alused. Molekulaargeneetika põhilised uurimissuunad on: 1)DNA süntees ehk replikatsioon 2)RNA süntees ehk transkriptsioon 3)valgu süntees ehk translatsioon DNA süntees eelneb alati rakkude pooldumisele. Pärilik info sisaldub DNA nukleotiidses järjestuses. DNA, RNA, kui ka valkude sünteesid on matriitssünteesid. Mendeli monohübriidse ristamise katsed (ÜLESANDED ON VIHIKUS) Ühe geeni erivorme nimetatakse alleelideks. Geenipaari seisundit, mille puhul mõlemas homoloogilises kromosoomis paikneb vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel, nim. homosügootsuseks
Pärilikkus PÄRILIKKUS looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad oma vanematega. Geneetika teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Genoom ühekordses kromosoomikomplektis olev geenide kogum. Ühes kromosoomis on üks genoom. Genotüüp ühe isendi kõikide geenide ja geenierivormide kogum. Fenotüüp ühe isendi vaadeldavate tunnuste kogum. Keskkond, kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist. MATRIITSÜNTEESID - DNA, RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide ahelate alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse. Molekulaargeneetika - teadus, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. Replikatsioon DNA kahekordistumine, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. See toimub rakutuumas. (A=T, C=-G)....
Vegetatiivsel paljunemisel saavad uued organismid alguse ühest vanemorganismist ning tulemusena on nad päriliku info poolest samased oma vanemaga. o Eoseline-toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. Seened ja sammaltaimed. o Vegetatiivne paljunemine - prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad. o Pooldumine-toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. Näiteks: bakterid, käsnad. o Pungumine-alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel. Tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). o Taimede osadega - risoomidega, mugulatega, sibulatega, varre-ja lehetükikestega. o Polüembrüoonia-kiletiivalistel, vöölastel, imetajatel ühemunakaksikud. 3
Kordamine bioloogia kontrolltööks I Mitoos Mitoos- mittesuguline paljunemine, tütarrakk on eellasraku geneetiline koopia Karüokinees- tuuma jagunemine Tsütokinees- tsütoplasma jagunemine Osata kirjeldada ja ära tunda joonisel! Interfaas- faas kahe mitoosi vahel, DNA replikatsioon, suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv Profaas- tsentrioolid liiguvad poolustele, kromosoomid keerduvad kokku ja muutuvad nähtavaks, algab kääviniidistiku kujunemine Metafaas- kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile, kääviniidid kinnituvad ühe otsaga tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge Anafaas- kääviniidid lühenevad, kromatiidid liiguvad poolustele Telofaas- kääviniidid kaovad, tekivad tuumakesed. Loomarakus plasmamembraan sopistub
VALGUD Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid. Valgud moodustuvad vaid elusorganismides, seetõttu nim neid biopolümeerideks. Kõikide aminohapete koostisesse kuuluvad aluseliste omadustega aminorühm ja happeliste omadustega karboksüülrühm. Aminohappeid sünteesitakse raku tsütoplasmas paiknevates ribosoomides. Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nim peptiidsidemeks. Valgu molekulis on peptiidsidemetega ühendatud sadu või tuhandeid aminohappejääke, valdav osa valke koosneb ühest ahelast. Valgud omavad mitmesuguseid ruumilisi struktuure. Valkude omadused tulenevad molekuli koostisesse kuuluvate aminohappejääkide järjestusest ja nende hulgast. Valgu kompleksi nukleiinhappega nim nukleoproteiiniks. Ensüümid on bikeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad valgud. lihtvalk e proteiin ainult aminohappejääkidest liitvalk e...
kromosoomide lahknemine NB! Vaata skeemi meioosis ebaõnnestub. õpik lk 46-47! 1 I interfaas I profaas Toimub DNA replikatsioon (kromosoomid duplitseeruvad Toimub kromosoomide ristsiire ehk crossingover. kahekromatiidilisteks) Homoloogilised kromosoomid liibuvad kokku ning Tsentrioolid kahekordistuvad kromatiidid vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Isalt pärinev kromosoom
MEIOOS. SPERMATOGENEES. OVOGENEES Koostas Kersti Veskimets MEIOOS ... on raku jagunemine, mille käigus kromosoomide arv väheneb 2 korda s.t. tekivad haploidsed rakud (n), need on sugurakud. http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Sperm-egg.jpg Sugurakud ise enam ei jagune! Enne meioosi toimub DNA replikatsioon, kromosoomid keerduvad kokku ja muutuvad kahekromatiidilisteks (sarnane mitoosiga). Meioosis toimub kaks jagunemist. Vaata meioosi toimumist: Selge esitus http://www.johnkyrk.com/meiosis.html Vaata väga head meioosi algust: http://biomedicum.ut.ee/armpgb/1kursus/MEIOSIS_animation.flv I jagunemine ehk taandjagunemine jaotatakse samuti nelja faasi: I PROFAAS Homoloogilised kromosoomid
energia metabolism toimub plasmamembraanis, puuduvad tsütoskelett ja rakusisene liikumine Eukarüootne rakk DNA pakitud kromosoomidesse, paljuneb mitoosi teel, esinevad membraaniga ümbritsetud organellid, energia metabolism toimub mitokondrites, tsütoskelett on kompleks mikrotuubulitest ja filamentidest, rakusiseseks liikumiseks on mitoos, vesiikulite transport. Rakuorganellide põhifunktsiooni · plasmamembraan aktiivse transpordi süsteemid · tuum DNA replikatsioon, tRNA, mRNA ja tuumavalkude süntees · endoplasmaatiline võrgustik lipiidide süntees, biosünteesitud valkude suunamine nende lõplikku paika rakus · Golgi kompleks membraanikomponentide lõplik valmimine · mitokondrid tsitraaditsükkel, rasvhapete oksüdatsioon, aminohapete katabolism · lüsosoomid hüdrolaaside eraldamine · ribosoomid valkude süntees · peroksisoomid aminohapete oksüdeerimine
DNA-ahelate kondenseerumine kom- ja rakk jaguneb kaheks. Mõlemad tütarrakud sisaldavad ühte homoloogilist kro- paktseteks kromosoomideks (joonis 5) ja mosoomi, mis koosneb kahest tütarkromatiidist. Teisel meiootilisel jagunemisel seejärel replikatsioon, mille käigus lahknevad tütarkromatiidid analoogselt mitoosile ja kummastki diploidsest kromosoomi moodustav DNA-ahel tütarrakust tekib kaks haploidset sugurakku. kahestub ja vastavalt DNA komplemen- Peale viljastumist tungib seemnerakk munarakku, nende tuumad ühinevad, kahe-
tasemel · GEEN DNA lõik, mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi 6 · DNA, RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide ahelate alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse MATRIITSSÜNTEES. DNA REPLIKATSIOON REPLIKATSIOON · DNA kahekordistumine · matriitssüntess, saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli · ensüüm DNApolümeraas keerab lahti DNA biheeliksi · karüoplasmas olevates nukleotiididest sünteesitakse kummagi esialgse ahela juurde uus · toimub enne raku jagunemist (mitoos, meioos) · tagab päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse
48. Nukleiinhapete sünteesi suund ja nukleiinhapete sünteesi läbiviivad ensüümid. Suund on 49. DNA replikatsiooni kolm mudelit konservatiivne, dispersiivne ja semikonservatiivne. Milline neist mudelitest leidis eksperimentaalselt kinnitust? 50. DNA replikatsiooni initsiatsiooni mehhanism. 51. Erinevate DNA polümeraaside funktsioonid bakterites. Mis mehhanismidega on tagatud DNA replikatsiooni täpsus? 52. DNA replikatsioon juhtivalt ja mahajäävalt ahelalt. 53. Võrrelge bakteri ja eukarüoodi kromosoomide replikatsiooni. Bakteritel algab ühest kohast korrast (oriC) ja liigub mõlemas suunas. Eukarüoodil algab mitmest kohast korraga. 54. DNA replikatsiooni veereva ratta mudel. Milliste DNA molekulide replikatsiooni puhul seda on kirjeldatud? 55. Molekulaarbioloogia põhidogma translatsioon ja replikatsioon, geneetiline informatsioon liigub DNA-lt RNA-le ja RNA-lt valgule
välja lülitatud eelmine rühm geene. Sellist regulatsioonitüüpi on kirjeldatud detailselt näiteks bakterite sporulatsiooni korral ja bakteriofaagide puhul nende bakterirakus paljunemisel ja morfogeneesis. Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid Rakkude kasvamine on kompleksne protsess, mille realiseerumiseks peavad toimuma järgmised sündmused: 1. Toitainete sisenemine rakku 2. Rakku sisenenud toitainete konverteerimine energiaks ja rakukomponentideks 3. Kromosoomi replikatsioon 4. Raku suuruse ja massi suurenemine 5. Raku jagunemine tütarrakkudeks, millest mõlemad sisaldavad koopia genoomist ja mis on identsed ka teiste eluliste komponentide poolest. Rakkude kasvu tulemusena rakupopulatsioon suureneb. Ideaalsetes tingimustes, kus kasvuks vajalikke toitaineid jagub piisavalt, suureneb rakkude arv populatsioonis eksponentsiaalselt. Sel juhul on iga individuaalse raku generatsiooniaeg (aeg, mille tagant toimub raku pooldumine) minimaalne. Bakteri E.
Bioloogia uurib elu. 1 Anatoomia- bioloogiateadus, mis uurib organismide ehitust. Bioloogia- teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid. Biosfäär- Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Etoloogia- loomade käitumist uuriv bioloogiateadus. Füsioloogia- bioloogiateadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni. Humoraalne regulatsioon- organismi elundkondade talitluste regulatsioon(peamiselt veres esinevate) hormoonide vahendusel. Loodusseadus- teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. Loodusnähtuste püsiv korduvus. Molekulaatbioloogia- bioloogiateadus, mis uurib elu molekulaarset taset. Neuraalne regulatsioon- närvisüsteemi vahendusel toimuv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon. Populatsioon- samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda. Pärilikkus-eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad e...
DNA Lämmastikalus-süsivesik-fosfaatrühm A-adeniin G-guaniin C-tsütosiin T-tümiin Polümeerid: DNA molekul Esmane truktuur: nukleotiidide kaksikahel Komplimentaarsus: A=T T=A C=G G=C Teine struktuur: biheeliks Füüsikalised omadused: denaturatsioon, renaturatsioon, replikatsioon (DNA molekuli kahekordistumine) Tähtsus organismis: kromosoomide ehitusmaterjal, pärilikkuse säilitaja, RNA Alus-süsivesik-P U uratsiil-riboos-P A adeniin-riboos-P G guaniin-riboos-P C tsütosiin-riboos-P Polümeerid: RNA molekul Esmane struktuur: nukleotiidide üksikahel Teine struktuur: ristikheina lehe kujuline A=U C=G
· Nad on väga väikesed mõni µm. · Kõige väikseim on mükoplasma. Kuju alusel eristatakse: · Kokid e kerabakterid · Kepikesed e pulkbakterid · Spirillid e kruvibakterid · Spiroheedid e keeritsbakterid · Niitjad bakterid · Jätketega bakterid A batsill, E spirill, B,C,D - kokid Konjugatsioon - Bakterite paljunemine algab konjugatsiooniga Bakteriraku pooldumine: · Rakk pikeneb. · Toimub ainete bio-süntees, DNA ja plasmiidide replikatsioon. · Rakukest ja plasma-membraan sopistuvad sisse. · Moodustub rakuvahe-sein. · Tekib kaks tütarrakku Koloonia bakterite populatsioon, mis moodustub tardsöötmel ühe raku järglaskonna. Bakterite tähtsus looduses: · Bakterid on looduses orgaanilise aine lagundajad e destruendid. · Nad tagastavad atmosfääri taimede poolt omastatud süsihappegaasi ja suurendavad mullas huumuse osa. · Bakterid tagavad looduses ainete ringluse.
Bioloogia KT (paljunemine) 1. Paljunemine on järglaste saamine. 2. Mittesuguline paljunemine - mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast, paljunemine võib toimuda eoseliselt või vegetatiivselt, nt: vegetatiivselt: taimed, algloomad, eoseliselt: sõnajalgtaimed, sirmik. 3. Mittesuguline paljunemine jaguneb - vegetatiivne ja eoseline paljunemine. 4. Vegetatiivse paljunemise võimalused pooldumine: toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks, n: bakterid, käsnad, pungumine: alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel, tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). 5. Iseviljastumine - ühel ja samal isendil on olemas mõlemad sugurakud, sugurakkude ühinemisel saab ta järglasi, nt: kaanid, vihmaussid. 6. Partenogenees - ehk neitsistsigimine on mitmetel taime- ja loomarühmadel
kodeerivad peale transposaasi (katalüüsib algse, transposooni sisaldava DNA integreerumist märklaud DNAsse tekib kointegraat) ka muid valke resolvaasi (viib läbi kahe paardunud Tn3 elemendi rekombinatsiooni ja teiseks pidurdab uue transposaasi ja resolvaasi sünteesi) ja b laktamaasi (põhjustab resistentsust antibiootikum ampitsilliinile). transponeerumiseks ehk liikumiseks genoomis uude kohta on vajalik DNA replikatsioon. transpositsioonil duplitseerub peremehe DNA järjestus (esinevad DirectRepeats järjestused) 2. Joonista skeemid IS - ja Tn elementidest koos oluliste viidetega? ???? 3. Millised on eukarüootides leiduvate olulisemate mobiilsete elementide tüübid? Mobiilsete elementide klassifikatsioon transpositsioonimehhanismi järgi. kategooria: lõika ja - kleebi transposoonid: nii eu- kui prokarüootides
süntees ning M faasi ajal raku jagunemine. Imetaja rakkude puhul, mida on kasvatatud koekultuuris, kestab rakutsükkel umbes 24 tundi. G1 faas kestab 10 tundi ning sel ajal toimub rakus normaalne metabolism, rakk kasvab suuremaks, temas sisalduvate organellide arv kahekordistub ja toimub ettevalmistus DNA replikatsiooniks. S faas algab DNA replikatsiooniga ning kestab ligikaudu 9 tundi. S faasi lõpuks koosnevad kromosoomid kahest tütarkromatiidist. Kui replikatsioon on lõppenud, läheb rakk faasi G2, mis kestab neli tundi. Selles faasis jätkub raku kasvamine ja ta valmistub mitoosiks. Interfaas kõik rakutsükli faasid, mis jäävad raku jagunemisfaaside vahele (faasid G1, S ja G2). Mitoos-raku tuuma jagunemine koos tavaliselt sellega kaasneva tsütoplasma jagunemise e. tsütokineesiga. Seal toimub raku geneetilise materjali ning tsütoplasma jaotamine tütarrakkude vahel. Jaotatakse tavaliselt viiex alafaasiks. 4 esimest moodustavad tuumajagunemise e
nendevahelised geneetilised kaugused sentimorganites (cM). Lookused- mingi geeni asukoht kromosoomis või geneetilisel kromosoomikaardil. Homoloogiliste kromosoomide samades lookustes asuvad alleelid. Geenide lokalisatsioon geenide paigutus. Geenid paiknevad kromosoomides kindlais kohtades lookustes. 23.rakutsükkel - Rakutsükli moodustab jada sündmusi, mille käigus toimub perioodiline DNA replikatsioon ning replitseerunud DNA jaotumine tütarrakkudesse. Eukarüootse raku rakutsüklis eristatakse nelja faasi G1, S, G2 ja M. Kahte G faasi nimetatakse vahefaasideks ("gaps"), S faasis toimub DNA süntees ning M faasi ajal raku jagunemine. Imetaja rakkude puhul, mida on kasvatatud koekultuuris, kestab rakutsükkel umbes 24 tundi. G1 faas kestab 10 tundi ning sel ajal toimub rakus normaalne metabolism, rakk
märgitud DNA lämmastik keskkonda kus ainult kerge isotoop järgmises põlvkonnas DNA kergest ja raskest ahelast. Sama tehti ka taimerakkude ja radioaktiivse tümidiiniga mitteradioaktiivsel söötmel teisel jaotumisel ainult 1 kromosoomidest radioaktiivne.) Dispersiivne mudel mõlemas DNA molekulis sisaldavad DNA ahelad segu vanadest ja uuesti sünteesitud lõikudest. 50. DNA replikatsiooni initsiatsiooni mehhanism. DNA replikatsioon algab ori järjestustelt, kus toimub DNA ahelate lahtikeerdumine ja praimeri süntees. Bakterkromosoomil on ainult üks alguspunkt oriC. Replikatsiooni initsiatsiooniks on vajalik DNA ahelate lokaalne lahtikeerdumine ning praimeri süntees. DNA dupleksi avamine toimub kas transkriptsiooni toimel või spetsiaalsete initsiaator valkude seondumise tulemusena. Ori regioonid on alati A-T rikkad. 51. Erinevate DNA polümeraaside funktsioonid bakterites. Mis mehhanismidega on
Tähtsus: 1 diploidsest rakust 4 haploidset rakku; ristsiirde tõttu tütarrakud geneetiliselt erinevad suureneb pärilik muutlikus; meioos kaasneb sugurakkude ja eoste moodustumisega. Toimub 2 järjestikku rakujagunemist. I jagunemine komplekssem homoloogilised kromosoomid paarduvad omavahel & lahknevad seejärel juhuslikkuse alusel tütarrakkudese. II jagunemisel jaotuvad tütarrakkudesse tütarkromatiidid nagu mitoosis. Interfaas DNA ja rakuorganellide replikatsioon. I meioosi profaas pikk, kompleksne. Tuumakesed kaovad, tuumamembraan lahustub. Kromatiidide vahel DNA segmentide vahetus ristsiirde homoloogilised kromosoomidd liibuvad paarikaupa kokku, kromatiidid vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Metafaas kromosoomid liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile. Anafaas homoloogilised kromosoomid eralduvad ja liiguvad vastaspoolustele. Tütarkromatiidid jäävad omavahel tsentromeeride kaudu ühendatuks! Telofaas kääviniidid
Ei jagune vöötlihaskoe-, närvirakud, ilma tuumata vererakud. Tagab kromosoomide arvu püsimise tütarrakkudes. Eristatakse: 1tuuma jagunemist e. Karüokinees geneetiline info jagatakse tekkinud tuumade vahel. 2Tsütokinees jagatakse tsütoplasma tekkinud rakkude vahel ära. Kahe mitoosi vahele jääb interfaas. INTERFAAS+MITOOS=RAKUTSÜKKEL Interfaas faas kahe mitoosi vahel. ·tsentrioolid kahekordistuvad ·DNA replikatsioon (kahekordistumine) ·kromosoomid on lahti keerdunud ·ATP süntees Suurenenud raku mõõtmed ja organellide arv. Interfaasis enamik rakke diferentseerub: omandavad vastava koe tüübile iseloomuliku kuju ja talitluse. Interfaasi lõpus DNA kahekordistumise tagajärjel on kromosoomid rakujagunemise alguseks kahekromatiidilised. Ühe kromosoomi kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeeri abil. Mitoosi faasid 1Profaas ettevalmistusfaas ·kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks
ELU OLEMUS Bioloogia - teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid. Tsütoloogia - teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitust. Morfoloogia teadus, mis uurib organismide välisehitust. Anatoomia teadus, mis uurib organismide siseehitust. Füsioloogia teadus, mis organismide talitlusi ja regulatsioone. Ökoloogia teadus, mis uurib organismide ning organismide keskkonna vahelisi seoseid. Etoloogia teadus, mis uurib loomade käitumist. Botaanika teadus, mis uurib taimi. Zooloogia teadus, mis uurib loomi. Mükoloogia teadus, mis uurib seeni. Viroloogia teadus, mis uurib viirusi. ELU OMADUSED 7 omadust, millele peab vastama korraga: 1. Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest. Rakk on kõige väiksem ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel olemas kõik elu tunnused. 2. Kõik elusogranismid on keerukama organiseeritusega(organismiga) kui eluta organismid. 3. Kõikidele elusorganismidele on iseloomulik aine...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
