I. BIOKEEMIA AINE. RAKU EHITUS. VESI JA VESILAHUSED. (Õpik lk 3-32) 1. Bioelemendid. Bioloogilised makromolekulid. Bioelemendid: O, H, C, N, P, S. Moodustavad 99% kõikidest aatomitest inimkehas. Elemendid on molekulide tekitamiseks sobivad, sest moodustavad kovalentseid sidemeid elektronpaaride jagamisega. Biomolekulid: Valgud (ehk proteiinid, hargnemata biopolümeerid, koosnevad 20 aminohappest, moodustavad ensüümid (lipaas),retseptorid(insuliini retseptor); Nukleiinhapped (hargnemata biopolümeerid, monomeerideks nukleotiidid (dna, rna)); Süsivesikud (ehk karbohüdraadid, monomeerideks monosahhariidid, nendest tekivad polüsahhariidid mis on seotud glükosiidsidemetega; olulised energiaallikad, osalevad ka rakk-rakk äratundmisprotsessides); Lipiidid (ei moodusta polümeere!; võimelised moodustama suuri struktuure, kuid monomeerid on ühendatud nõrkade jõududega; oluline roll energiaallikana, signaalmolekulidena). Biopolümeer valgud, n...
evolutionary biology are put to use in research on the structure of the human mind. ... . It is a way of thinking about psychology ... (Cosmides, L.; Tooby, J.) Kõige tähtsamad suhted: - diaadilised suhted, - hierarhilised suhted, - kõrge reproduktiivse väärtusega kaaslased, - geneetilised sugulased, - koalitsioon (ehk sõbrad). Olulised põhiprintsiibid suhete käsitlemisel: - Reproduktsioon ja inklusiivne kohasus – geenide replikatsioon - Seksuaalne valik – soosisene ja sugudevaheline omaduste valik - Vanemlik investeerimine – meeste (geenid; raha, aeg jms) ja naiste (keha) erinevad panused järglaste kasvatamisel ja sellest tulenevalt erinevad käitumisstrateegiad suhtlemisel. - Käitumuslike strateegiate sagedusest sõltuvus – omaduse kohasus on seotud selle omaduse jaotumisest populatsioonis Suhete adaptiivne funktsioon: - Romantilised suhted – seksuaalne reproduktsioon ja koostöö järglaste eest hoolitsemisel
kogumid – ribonukleiinhapete ja valkude kompleksid, mis osalevad erinevates protsessides, mis on seotud geeniekspressiooni regulatsiooniga. Tuuma kehakesed ei ole membraaniga ümbritsetud. PML kehad e promüelotsüütse leukeemia – o Neis moodustuvad valgukompleksid, mis osalevad DNA reparatsiooni protsessis ja apoptoosi esilekutsumises o tihedalt seotud piirkondadega, kus toimub viiruste replikatsioon ja transkriptsioon infektsiooni varases staadiumis o seostatakse kasvajate arengu mahasurumisega, valkude proteolüüsiga, geeniregulatsiooniga, rakkude diferentseerumisega, transkriptsiooni reguleerimise ning raku vastusega viiruse sissetungile o Leiti PML’I tekitava muteerunud geeni kodeeritud valgu vastase antikeha abil, mis PML kehadega seostub Cajal’i kehad – täpne funktsioon pole teada;
ATP-d sünteesida ja kaks eriviisi, milleks nad seda kasutavad. Kääritamisel pärmirakud toodavad ATP-d, tänu ensüümidele, mis asuvad (tsütoplasmas, käärimine on ju anaeroobne protsess). VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA Teadusharu, mis uurib elu avaldusi molekulaarsel tasandil. Lihtne tasand, mis käsitleb bioloogilise info liikumist: DNA transkriptsioon RNA translatsioon valk. DNA- DNA; DNA- RNA valk; RNA- DNA. 94 1.) DNA replikatsioon 4.) RNA replikatsioon (RNA viirustes) 2.) (RNA) transkriptsioon 5.) pöördtranskriptsioon (RNA viirused) 3.) translatsioon ehk valgusüntees Molekulaarbiolooigliste protsesside aluseks on matriitssünteesid jäljend süntees, kus uue molekul sünteesitakse eeskujumolekuli baasil ensüümide vahendusel. 1.) matriitssünteese saab jagada leviku alusel a.) universaalsed matriitssünteesid, st esinevad kõikides rakkudes (DNA
Interfaas periood kahe mitoosi vahel. G1 faasil on 2 nimetust: postmitootiline ja presünteetiline. Lõpus on esimene kontrollpunkt. Olulised sündmused: rakkude kasv, raku struktuuride arvu suurenemine. Need sündmused rajanevad valgusüteesil. Erandiks on G0 faas, selles olevad rakud minetavad kas ajutiselt nt. teatud silma kestade rakud. S faas ehk sünteesifaas toimub DNA kahekordistumine e. replikatsioon. Faasi lõpuks on moodustunud kahekromatiidilised kromosoomid. Selles faasis suurenevad tuuma mõõtmed. Lõpus teine kontrollpunkt, sisuliselt kõige olulisem, kontrollitakse DNA terviklikkust ja veatust. Vigade avastamisel: rakus käivitatakse enesehävituslikud signaalid e. apoptoos, tulevad tapjarakud ja hävitavad selle raku või muutustega rakk säilitab eluvõime ja hakkab andma järgmisi vahepõlvkondi ja kujuneb kasvaja.
Ümbritsetud kahekordse membraaniga nn tuumaümbrisega. Välimine membraan on sageli seotud ER membraaniga ja kahe membraani vaheline ruum on ER luumeni jätkuks. Tuumamembraanid koosnevad lipiidsest kaksikkihist, milles esinevad teatud tüüpi valgud. Tuumas on eristatav tuumakese piirkond. Tuuma sisemist osa, mis ei ole tuumake, nimetatakse nukleo- e. karüoplasmaks. Tuuma struktuur ja koostis on määratud tuuma funktsioonidega. Tuumas paikneb DNA ja toimub DNA replikatsioon. Tuumas paikneval DNA-l sünteesitakse mRNA, tRNA, rRNA, samuti toimub tuumas ribosoomide subühikute teke. mRNA, tRNA ja ribosoomide subühikud peavad liikuma tuumast tsütoplasmasse. Tsütoplasmast tuuma peavad liikuma tsütoplasmas sünteesitud valgud (histoonid, regulaatorvalgud, DNA ja RNA polümeraasid jt) Seega läbi tuuma membraani peavad liikuma kõrgmolekulaarsed ühendid ja tuuma membraan peab omama transpordiks sobivaid struktuure
tuumas. 2. Translatsioon ehk geneetilise info tõlkimine valkudeks toimub tsütoplasmas ning eeldab DNA molekulist transkribeeritud 3 eri tüüpi RNA ühistööd: transfeer-RNA (tRNA), ribosoomi-RNA (rRNA) ja messenger-RNA (mRNA). T-Rna tunneb ära ja toimetab kohale vajalikud aminohapped, seob need mRNA-ga ning rRNA ehitab üles valgu sünteesi ellu viivad ribosoomid. DNA replikatsioon geneetilise materjali täpne kopeerimine. Raku jagunemine: 1. rakutuuma jagunemine ehk mitoos Profaas kromatiini vedruniidid tõmbuvad kokku ja tihenevad pulgakujulisteks kehakesteks ehk kromosoomideks mitoosikäävi tellingute najal Metafaas kromatiidid reastuvad mitoosikäävil Anafaas pärilikkusaine poolitub ja jaguneb uute rakkude vahel
Selliseid molekule kutsutakse optilisteks või stereoisomeerideks. Enamik molekule rakus koosnevad vähemalt ühest asümmeetrilisest süsiniku aatomist, mida kutsutakse ka kiraalseks süsiniku aatomiks. Looduses on kõik suhkrud D-isomeerid ja kõik aminohapped L-isomeerid. D-L süsteemi aluseks on glütseeraldehüüdi paigutus (2C OH paremal/vasakul). Ravimitööstus peab õigete ravimite tootmiseks arvestama ka kiraalsusi ja kasutama looduslikke, sest muidu ravim ei toimi. 5. Eukarüootne replikatsioon. Mehanism ja läbiviivad ensüümid. Replikatsiooni mehhanism pärineb peamiselt viiruse SV40 replikatsiooni uurimisest. Replikatsioon algab järjestusest, mida kutsutakse origin'iks, igas DNA-s on neid palju. DNA polümeraasid ei saa DNA-ahelat lahti keerata.
protsesis. Inaktiveeritud X kromosoom erineb teistest kromosoomidest, kuna inaktiivse X kromosoomi DNA on tugevalt keemiliselt modifitseeritud, metüleeritud. Lisaks on ta tugevamalt kondenseerunud, moodustades intensiivselt värvuvaid Barri kehakesi (nimetatud tsütoloogi Murray Barr järgi, kes need kehakesed esmakordselt tsütoloogiliselt tuvastas). Barri kehake kinnitub tuumamembraani sisepinnale ning tema replikatsioon ei ole teiste kromosoomidega sünkroonne. Sugurakke tootvates kudedes on ta reaktiveeritud, sest oogeneesis on vajalik, et mõnede X-liiteliste geenide mõlemad geenikoopiad oleksid aktiivsed. Ümberkorraldused kromosoomide struktuuris Ümberkorraldused kromosoomides võivad muuta segmendi positsiooni kromosoomis või viia ta teise kromosoomi. Inversioonid Inversiooniga on tegemist sel juhul, kui segment kromosoomist on ülejäänud osa suhtes 180 suhtes ümber pööratud
protsesis. Inaktiveeritud X kromosoom erineb teistest kromosoomidest, kuna inaktiivse X kromosoomi DNA on tugevalt keemiliselt modifitseeritud, metüleeritud. Lisaks on ta tugevamalt kondenseerunud, moodustades intensiivselt värvuvaid Barri kehakesi (nimetatud tsütoloogi Murray Barr järgi, kes need kehakesed esmakordselt tsütoloogiliselt tuvastas). Barri kehake kinnitub tuumamembraani sisepinnale ning tema replikatsioon ei ole teiste kromosoomidega sünkroonne. Sugurakke tootvates kudedes on ta reaktiveeritud, sest oogeneesis on vajalik, et mõnede X-liiteliste geenide mõlemad geenikoopiad oleksid aktiivsed. Ümberkorraldused kromosoomide struktuuris Ümberkorraldused kromosoomides võivad muuta segmendi positsiooni kromosoomis või viia ta teise kromosoomi. Inversioonid Inversiooniga on tegemist sel juhul, kui segment kromosoomist on ülejäänud osa suhtes 180 suhtes ümber pööratud
Selletõttu ongi adeniini hulk elusrakus DNA-s alati võrdne tüminiini hulgaga, samuti tsütosiini hulk guaniini hulgaga. Seda tõsiasja, samuti seaduspärasust, et puriinaluste hulk rakus võrdub pürimidiinaluste hulgaga, nimetatakse Chargaffi reegliks. 5. DNA funktsioonid: Geneetilise info säilitamine muutumatul kujul ja edasiandmine tütarrakkudele raku jagunemisel, samuti valgusünteesiks vajaliku info ülekandmine RNA-le. 6. DNA replikatsioon: Replikatsioon on DNA kahekordistumine. Raku jagunemisele eelneva uue komplementaarse DNA ahela sünteesi juba eksisteeriva DNA kõrvale katalüüsib ensüüm DNA polümeraas. 7. RNA eri liikide suhteline kogus ja asukoht rakus: mRNA – toimib informatsiooni transportijana rakutuumast tsütoplasmasse ja täidab valgusünteesil nn matriisi osa. tRNA – molekulid transpordivad aminohappeid kui valkude “ehitusplokke“ valgusünteesi toimumispaika.
Teatud sporulatsiooni etapist alates aga ei protsess enam pidurdatav. Sporulatsiooniga on seotud vähemalt 200 geeni, mis aktiveeruvad sporulatsiooni käigus. Spoori teke B. subtilisel võtab aega ca 8 tundi, idanemine toimub aga kiiresi, umbes 1-1.5 tunni jooksul. a)Rakkude jagunemine Ftsz valgu toimel, rakud jagunevad nööördudes. Kui toitu ja niiskust on piisavalt. b)Elutingimused halvenevad hakkab sporuloos toimuma. Sporogeneesi etapid. 1. DNA replikatsioon. Moodustub 2 kromosoomi, mis paiknevad raku keskosas pulkja moodustisena (aksiaalfilament). 2. Üks kromosoom koos osa tsütoplasmaga liigub raku ühele poolusele ja eraldub sissesopistuva rakumembraanist moodustuva vaheseinaga. Moodustub 2 ebavõrdse suurusega rakku, väiksemast osast moodustub spoor. 3. Moodustuv spoor kattub emaraku TPMga. Moodustub prospoor e. eelspoor. Prospoor on ümbritsetud 2 membraaniga, mõlemad osalevad spoori kattematerjalide sünteesis. 4
· Lehemuudendid Kaitsevahendid, putukapüünised. PALJUNEMINE · Vegetatiivne paljunemine Üks sugutu paljunemise vorme. Primitiivseim, kõige algelisem paljunemisviis. Toimub mingite taimeosade kaudu: risoomi, mugulate, sibulate, sigisibulate, roomavate vartega jne. Prokarüoodid, seened, algloomad, TAIMED, alamad loomad. Eristatakse pungumist ja pooldumist. Pooldumine: toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. Pungumine: tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdrad, käsnad). · Eoseline paljunemine Sugutu paljunemise viis. Eoselise paljunemise puhul annab organismile aluse eriline paljunemisrakk eos e spoor. Eoseid moodustavat ajajärku nimetatakse sporofüüdiks. Edasi
Lehemuudendid Kaitsevahendid, putukapüünised. PALJUNEMINE Vegetatiivne paljunemine Üks sugutu paljunemise vorme. Primitiivseim, kõige algelisem paljunemisviis. Toimub mingite taimeosade kaudu: risoomi, mugulate, sibulate, sigisibulate, roomavate vartega jne. Prokarüoodid, seened, algloomad, TAIMED, alamad loomad. Eristatakse pungumist ja pooldumist. Pooldumine: toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. Pungumine: tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdrad, käsnad). Eoseline paljunemine Sugutu paljunemise viis. Eoselise paljunemise puhul annab organismile aluse eriline paljunemisrakk – eos e spoor. Eoseid moodustavat ajajärku nimetatakse sporofüüdiks. Edasi
seentest. Enamus seeni koosneb mikroskoopilistest torujatest rakkudest, hüüfidest, mis võivad moodustada suure võrgustiku ehk mütseeli. Ühe seeneisendi mütseel võib hargneda kümneid kilomeetreid. 3,ülesanne suguliitelisest pärandumisest.Hemofiiliahaige mees on abielus terve naisega.perekonnas on hemofiiliahaige tütar.kui suur on TS et perekonda sünnib pärilikku hemofiiliat põdev poeg?.Hemofiilia haige lapse sünni TS on 50% aga poa sünd 25%. IV.1.nukleiinhapped .DNA;RNA DNA replikatsioon eelneb rakujagunemisele. Pärilik info sisaldub DNA nukleotiidses järjestuses. DNA lõiku, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi, nimetatakse geeniks. Nukleiinhapete (DNA, RNA) ning valkude sünteesiprotsesside ühine iseärasus on see, et erinevalt teistest biosünteesidest on need matriitssünteesid. See tähendab, et DNA, RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide (DNA või RNA) ahelatel, mis määravad sünteesitavate molekulide primaarstruktuuri. Transkriptsioon
jagunemisvõime ainevahetusetüüp heterotroofne autotroofne heterotroofne LIISI KINK 5 BIOKEEMIA test I Rakuorganellide põhifunktsioonid Plasmamembraan aktiivse transpordi süsteemid Tuum DNA replikatsioon, tRNA, mRNA ja tuumavalkude süntees Endoplasmaatiline võrgustik lipiidide süntees, biosünteesitud biomolekulide suunamine nende lõplikku paika rakus Golgi kompleks glükoproteiinide jm membraanikomponentide lõplik valmimine Mitokondrid tsitraadi tsükkel, elektrontransport ja oksüdeeriv fosforüülimine, rasvhapete ja püruvaadi oksüdatsioon, aminohapete katabolism Lüsosoomid hüdrolaaside eraldamine
Viiruse elimineerimiseks on organismis spetsiifilised effektor- mehhanismid ja mittespetsiifilise vastuse mehhnismid. Spetsiifilise vastuse osa: 1. Neutraliseerivad AK-d - seonduvad viirusega, kui ta on rakust väljas; 2. CD8 T rakud (CTL) - vajavad Th rakke (tsütokiinide tootjad) ja kostimulatsiooni nakatunud rakkudelt. Mittespetsiifilised: Tüüp I interferoon suudab inhibeerida viiruse replikatsiooni. Inhibeeritakse valgu süntees /viiruse replikatsioon. INF / seostuvad ka NK rakkudega ja tõstavad NK rakkude lüütilist aktiivsust. NK-rakud lüüsivad nakatunud rakud, sest need ei esitle enam AG-ne. Interferoonid on antiviraalsed valgud, mis takistavad viiruse paljunemist. On väikesed (15-30kD), taluvad kuumust ja madalat pH-d. On eriti olulised akuutsete, lühiajaliste infektsioonide puhul, ei avalda mõju infekteeritud rakule on peremehe, aga mitte viiruse spetsiifilised.
a) millised kovalentsed sidemed on polünukleotiidahela ehituslikuks aluseks Ehituslikuks aluseks on 3'-5' fosfodiestersidemed b) milline on ahela 5' ja milline 3' ots ja milles on nende erinevus Ahelate otsad on erinevad: ühes ahela otsas on suhkru 5' süsinik, mille otsa on seotud fosfaatjääk, teises ahela otsas on 3' süsinik ja sellega seotud vaba OH-rühm. c) millises suunas (3' 5' või 5' 3') polünukleotiidahelat üles märgitakse ja miks. 5' 3'suunas, vastab valkude N C suunale. DNA replikatsioon toimub samas suunas. 7. Millised konkreetsed lämmastikalused on võimelised omavahel paarduma (base pairing) ja kuidas selliseid aluseid nimetatakse? Komplementaarsed lämmastikalused e Watson-Crick'i aluspaarid DNA: A=T, GC RNA: A=U, GC 8. Millised sidemed (tüüp, arv) formeeruvad komplementaarsete N-aluste vahel? Näidake
Põhimõte on see, et kui polümeraas liidab mingi nukleotiidi DNA ahelale ja pürofosfaat liitub? Lisatakse adenosiin-5-fosfosulfaat ja ATP sünteesitakse neist kahest ühendist kokku. Lisades lutsiferaasi, saab valguse. Kui lisame nukleotiidi, mis sinna positsiooni sobib, saamegi valguse. 3. Hübridisatsioonipõhised 4. alleelspetsiifilised ligatsioonitehnikad 1. põhimõte: veereva ratta replikatsioon. Vaja on kolme erinevat oligod. Üks neist (3) lõpeb täpselt enne meid huvitavat positsiooni ja teised kaks lõpevad G või Cga. Vastavalt sellele, kumb neid paardub (ligeerub) tänu ligaasidele oligo 3ga... teine pestakse välja. Polümeraas hakkab rulluma, kasutades üht ahelat maatriksiks ja amplifitseerib selle. Saab väga tugeva ja selge signaali. 5. alleelspetsiifilised nukleaasi restriktsioonitehnikad: 1
Raku tsükkel on kõrgelt organiseeritud sündmuste jada, mille resultaadiks on rakkude jagunemine ja paljunemine. Raku tsükli käigus replikeerub DNA, tuuma ümbris laguneb, kromosoomid segregeeruvd ja rakud jagunevad, Eristatakse: Interfaas (G1-,S,-G2-faas) M-faas e. Mitoos Rakutsükli faasid · M-faas: mitoos, kromosoomide segregatsioon, rakkude jagunemine tsütokineesi faasis · Interfaas 1. G1- faas RNA ja valkude sünteesiks 2. S- DNA replikatsioon, sünteesi faas 3. G2- iga kromosoom koosneb kahest õdekromatiinist, mille faasi lõpp juhatab sisse M- faasi Rakutsükli kontroll · Rakutsüklit kontrollivad rajad organiseerivad rakutsükli sündmused õigesse järjestusse 1) Tsükliin-sõltuvad kinaasid (CDK-cyclin dependent kinase)- indutseerivad kindalte valkude seriini ja treoniini jääkide fosforülerimist 2) Tsükliinid (sostuvad CDk-dega ja kontrollivad nende aktiivsust)
kui ka prokarüootidel kõiguvad NAD(P)H ja vabade rasvhapete kontsentratsioon, fosfolipiidide biosüntees, cAMP kontsentratsioon, mRNA hulk (geeniekspressioon), rakusisene vabade aminohapete hulk, membraanipotentsiaal, rakusisene pH, hingamise metabolism, glükolüüs, rakusisene Ca2+ kontsentratsioon, proteolüüs, mRNA metabolism, tRNA, uurea tsükkel, Krebsi tsükkel, aminohapete transport, peroksüdaasi-oksüdaasi reaktsioonid, fosforüleeritus jne. On leitud, et kogu genoomi replikatsioon ja geenide ekspressioon ostsilleerib väikese amplituudiga. Rakud on avatud dünaamilised süsteemid, kus metaboolse stressi korral võib adenosiinide kontsentratsioon väga tugevalt varieeruda. Näiteks hulkraksete eukarüootidel võib skeletilihastes ATP kontsentratsioon muutuda rohkem kui 100 korda väga lühikese aja jooksul. Vaatamata sellele, et adenosiinide (ATP, ADP ja AMP) kontsentratsioon rakkudes kõigub väga tugevasti, jääb enamikes elusrakkudes AEC (0,7) 0,8 ja 0,95 vahele,
Kuidas tekivad mutatsioonid? Võime ilmselt eeldada, et stohhastiliselt ja üpris muutumatu kiirusega läbi aegade - näiteks peaasjalikult konstantsena püsiva kosmilise kiirguse/Maa radioaktiivse kiiruse tagapõhjal, aluste keto-enool tasakaalu tõttu vms. Kuid - meid ei huvita niivõrd mutatsioonide teke, vaid populatsioonis levivate/fikseeruvate mutatsioonide olemasolu. Seega, meid hakkavad huvitama alles need mutatsioonid, mis "elavad üle" rakutsükli idurakkudes. Ja just replikatsioon ongi üks kohtadest, mille jooksul, võib arvata, on spontaansetel mutatsioonidel sugurakkudes (nende eellastes) võimalus fikseeruda. Sellest loogilisest oletusest (oletusest põhjusel, et on väga raske adekvaatselt hinnata spontaanselt tekkivate "virtuaalsete" mutatsioonide tegelikku hulka - see arv, ennustades näiteks UV kahjustuste arvu alusel naha pindmise kihi rakkudes, on päratu suur vrld. kogunisti
akuutses faasis. Viiruse elimineerimiseks on organismis spetsiifilised effektor-mehhanismid ja mittespetsiifilise vastuse mehhnismid. Spetsiifilise vastuse osa: 1. Neutraliseerivad AK-d - seonduvad viirusega, kui ta on rakust väljas;2. CD8 T rakud (CTL) - vajavad Th rakke (tsütokiinide tootjad) ja kostimulatsiooni nakatunud rakkudelt. Mittespetsiifilised: Tüüp I interferoon (IFN- ja INF-) suudab inhibeerida viiruse replikatsiooni. Inhibeeritakse valgu süntees /viiruse replikatsioon. INF / seostuvad ka NK rakkudega ja tõstavad NK rakkude lüütilist aktiivsust. NK-rakud lüüsivad nakatunud rakud, sest need ei esitle enam AG-ne. IL-12 aktiveerib samuti NK rakke (infektsiooni varajase staadiumis). Interferoonid on antiviraalsed valgud, mis takistavad viiruse paljunemist. On väikesed (15-30kD), taluvad kuumust ja madalat pH-d. On eriti olulised akuutsete, lühiajaliste infektsioonide puhul, ei avalda
tsükliks. Mitootiline tsükkel koosneb interfaasist ja mitoosist ning kestab umbes 10-20 tundi, mitoos ise kestab 1-2 tundi. Emarakust tekib 2 tütarrakku, mis on emarakuga identsed ning suudavad mõne aja möödudes omakorda jaguneda Jaguneb 5 faasiks - interfaas, profaas, metafaas, anafaas ja telofaas. Rakutsükli pikimas faasis, interfaasis rakk ei jagune. Interfaasis rakk suureneb, suureneb organellide arv, kromosoomid on lahti keerdunud ning toimub DNA replikatsioon – DNA kahekordistub. Mitoosi faasid - profaas Mitoosi faasid - metafaas Mitoosi faasid - anafaas Mitoosi faasid – telofaas Rakkude paljunemine - meioos Sama universaalne kui mitoos, kuid toimub neis rakkudes, mis tekivad seoses paljunemisega. Meioosi puhul toimub 2 järjestikust jagunemist, mille vahel geneetilist materjali juurde ei toodeta. Meioosi tulemusena saadakse 4 haploidset sugurakku, mis ristsiirde tõttu veidi erinevad ning pole võimelised enam edasi jagunema. Meioosi faasid
Seetõttu ei saa olla täpne. Kujundavad seda: · Esmamulje kas võõra inimese üle saab otsustada pärast põgusat kohtumist? Kas käitumine ühes olukorras annab alust oletada, et käitub ka teises olukorras samamoodi? Esmamuljed kujunevad kiiresti. Reeglina väliste ja jälgitavate kategooriate alusel. Sugu, etniline grupp, näoilme, kehahoiakud 4 tüüpilist kategooriat esmamulje kujunemiseks. Esmamulje kujunemise aluseks on inimese enda varasemate teooriate replikatsioon. · Olukorra mõju see kuidas asjad käima peavad. Silma torkavad erisused. · Jälgitav käitumine inimesel on lihtne liigutuste põhjal järeldada tegevuse eesmärki. Nt treenimine: http://www.biomotionlab.ca/Demos/BMLwalker.html Nt hindamine: www.youtube.com/watch?v=f8TFi6qvPbc Välimus Kõige olulisem kriteerium mille alusel tehakse teiste üle otsustusi, on välimus. · Willis ja Todorov (2006): tudengitele tundmatute inimeste nägude näitamine ja
oluline roll inaktivatsiooni protsesis. Inaktiveeritud X kromosoom erineb teistest kromosoomidest, kuna inaktiivse X kromosoomi DNA on tugevalt keemiliselt modifitseeritud, metüleeritud. Lisaks on ta tugevamalt kondenseerunud, moodustades intensiivselt värvuvaid Barri kehakesi (nimetatud tsütoloogi Murray Barr järgi, kes need kehakesed esmakordselt tsütoloogiliselt tuvastas). Barri kehake kinnitub tuumamembraani sisepinnale ning tema replikatsioon ei ole teiste kromosoomidega sünkroonne. Sugurakke tootvates kudedes on ta reaktiveeritud, sest oogeneesis on vajalik, et mõnede X-liiteliste geenide mõlemad geenikoopiad oleksid aktiivsed. 5. Eerinevused kromosoomide arvus ja struktuuris 5.1. Kromosoomide uurimise tsütoloogilised meetodid Kromosoomide arvu ja struktuuri on võimalik uurida, värvides jagunevaid rakke teatavate värvidega ning vaadeldes värvunud kromosoome mikroskoobis. Vastavat teadusala, mis
Longer surveillance period makes possible to kvantitatiivse või kvalitatiivse uuringu get more holistic picture of phenomenon läbiviimist läbi pikema ajaperioodi, mis (Pettigrew, 1992) tähendab andmete kogumist läbi pikema · Sügavam pilt nähtusest läbi korduvate ajaperioodi (n. replikatsioon varasema lähenduste ja arusaamise katsete. ,,Longitudinal research promotes deeper kvantitatiivse või kvalitatiivse uuringu learning because it provides repeated trials kordamine või longitudinal case study ) for approximating and understanding a research question or topic"
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
