Selle käigus tagatakse kromosoomides olevat geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel. Karüokineesi lõpus agab tsütoplasma jagunemine ehk tsütokinees, mille tulemusena moodustub kaks tütarraku moodustumist. Päristuumsed rakud poolduvad mitoosi teel. Interfaasi lõpus mitokondrid poolduvad, rakk paisub, algab DNA replikatsioon. Mitoos on päristuumse raku jagunemine, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus ehk kahe tütarraku geneetiline identsus. Enne mitoosi toimub DNA replikatsioon. Kontrollitakse DNA õigsust. Vaadeldakse nelja faasina: profaas, metafaas, anafaas,telofaas. Mitoosi tähtsus: kasvamiseks, kudede uuendamiseks, haavade parandamiseks, vegetatiivseks paljunemiseks. Taimedel on enamus rakke mitoosivõimetud. Jagunevad ainult juure ja varre tippudes meristeemrakud. Meioos on rakujagunemis vorm, mille käigus kromosoomide arv väheneb kaks korda. Meioosi teel moodustuvad sugurakud ja eosed. Meioosis kaks korda vähenenud kromosoomistikku nimetatakse haploidseteks
APOPTOOS (programmeeritud rakusurm) NEKROOS (koekärbus) Põhjustatud raku siseselt Põhjustatud raku väliselt Mõjutab ühte rakku Mõjutab mitmeid, kõrvuti asetsevaid rakke Põletikuvaba Põletikulised Raku kahanemine Raku turse Aktiivne protsess (ATP vajadus) Passiivne protsess RAKUBIOLOOGIA TSENTRAALNE DOGMA DNA -------> replikatsioon (tuumas, mitokondris) ---> transkriptsioon (tuumas, ribosoomides, ER's) -----> RNA -------> translatsioon(ribosoomides, endoplasmaatilises retiikulimis)-------> VALK REPLIKATSIOON matriitssüntees, mille tulemusena sünteesitakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Matriitsiks on DNA ühe ahela nukleotiidijärjestus. -Replikatsiooni etapid: I helikaas eraldab ahelad II DNA polümeraas seondub ahelaga
-16. päeval. anatomy.iupui.edu/.../Female04/cycle.jpg Ovogenees ovogoon Ovogeneesis saab eristada 4 etappi: Paljunemine - ovogoonid jagunevad 46 mitootiliselt, et tõsta rakkude arvu; Kasvamine - on aeglane ja kiire alastaadium. Aeglase kasvu staadiumi läbinud rakke nimetatakse I järku ootsüütideks. I järku ootsüüt Enne meioosi minekut on toimunud DNA replikatsioon (46 2-kromatiidilist kromosoomi). 46 Ovogenees Küpsemine e meioos - I meiootiline jagunemine: I järku ootsüüt ühest I järku ootsüüdist kujuneb 23 välja üks II järku ootsüüt ja üks polotsüüt; II meiootiline jagunemine: II järku ootsüüt polotsüüt ühest II järku ootsüüdist kujuneb
Meioos Meioos · Rakkude jagunemise viis, mille tulemusena kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda · Meioosil on 2 jagunemist: · Meioos I · Meioos II(mis on sarnane mitoosile) · Meioosi teel moodustuvad sugurakud ja eosed · I interfaas · Toimub DNA replikatsioon (kromosoomid duplitseeruvad kahekromatiidilisteks) · Tsentrioolid kahekordistuvad · I profaas · Toimub kromosoomide ristsiire · ´homoloogilised kromosoomid liibuvad kokku ning kromatiidid vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi · Moodustub kääviniidistik, tuum ja tuumakesed lõhustuvad · Isalt pärinev kromosoom Emalt pärinev kromosoom I metafaas · Homoloogilised kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile
Mitoosi ja meioosi võrdlus Sarnasused Erinevused Meioos Mitoos * Meioosi I interfaasis ja mitoosi interfaasis toimub * Profaas on ettevalmistav faas * I profaasis toimub ristsiire DNA replikatsioon ja tsentrioolid kahekordistuvad * I anafaasis lahknevad * Anafaasis kromatiidid liiguvad kromosoomid poolustele poolustele * Meioosi I metafaasis ja mitoosi metafaasis * II profaasis ei toimu DNA * Tekivad geneetiliselt identsed koonduvad kroosoomid tütarrakud replikatsiooni ekvatoriaaltasandile
Bioloogia 06.03.2012 Keharakkude moodustumine Interfaas Faas kahe mitoosi vahel Toimub DNA replikatsioon e. DNA kahekordistumine ATP süntees Suurenenud raku mõõtmed ja organellide arv Tsentrioolid kahestuvad Kromosoomid on lahtikeerdunud nukleosoomsete fibrillidena Profaas ettevalmistav faas Kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks Tuumakesed kaovad Tuum suureneb Tuumamembraan lahustub Tsentrioolid liiguvad poolustele Moodustub mitoosikääv Metafaas eraldumisfaas Kromosoomid koonduvad käävi ekvatoriaaltasandile
Inimese keharakkudes on 46 kromosoomi (23 paari). Inimese genoomi moodustavad 24 kromosoomi, sest sugukromosoomid loetakse eraldi. genotüüp ühe isendi kromosoomis olevate geenide kogum alleel geeni erivorm fenotüüp ühe isendi vaadeldavate/avalduvate tunnuste kogum; sõltub lisaks geenidele ka keskkonnast (keskkond võib kas pidurdada või kiirendada genotüübi avaldumist) Pärilikkuse molekulaargeneetilised alused: * replikatsioon * transkriptsioon * translatsioon (3 universaalset protsessi) DNA RNA valgud DNA koosneb nukleotiididest, mis omakorda koosnevad fosforhappejääkidest, lämmastikalustest, desoksüriboosist DNA replikatsioon. * toimub enne raku jagunemist raku tuumas, teostajaks DNA-polümeraas * selle käigus lõhutakse DNA-polümeraasiga lämmastikaluste sidemed; vabadest nukleotiididest ehitatakse
III VARIANT Mõisted 1.Meioos- Raku jagunemine, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosi teel tekivad sugurakud. 2. Gameet- Vanemorganismide sugurakk 3. Östrogeen- naissuguhormoon, mis reguleerib suguküpsuse saabumist, sugutunnuste kujunemist ja menstruatsiooni ja raseduse kulgu. 4. Karüokinees- rakujagunemise (mitoosi või meioosi) käigus esinev rakutuuma jagunemine. 5. Spermatogoon- spermide esmased eellased. 6. Embrüogenees-organismi looteline areng.algab munaraku viljastumisega lõppeb sünnimomendiga. 7. Menstruatsioon- tsükliliselt korduv vereeritus suguküpse naise emakast , mille käigus väljutatakse viljastumata munarakk ja osa emaka limaskestast 8. Täismoondeline areng- läbitakse muna, vastse, nuku ja valmiku staadiumid. Esineb näiteks liblikatel, Kas väited õiged või valed? Kõik inimese somaatilised rakud on diploidse kromosoomistikuga. õige Tsütokinees o...
Viburid Fimbriad e. Piilid kinnitumiseks vajalikud valgulised karvakesed raku pinnal Aerosoomid e. Gaasivakuoolid vees elavatel tsüanobakteritel (sinivetikad) reguleerivad raku erikaalu Spoorid paks kest, väike veesisaldus eba soodsate tingimuste üleelamiseks. Säilivad pikka aega Bakterite paljunemine Pooldumise teel: Rakk pikeneb Ainete biosüntees, DNA ja pasmiidide replikatsioon Rakukesta ja tsütoplasmamembraani sissesopistumine Moodustub rakuvahesein Tekib kaks identset tütarrakku
nakatamiseks peab viirus esmalt sellele kinnituma. Seejärel lagundatakse kinnitumiskohas rakukest ja membraan. Rakku sisestatakse DNA, milles paikneb info viirusele vajalike valkude sünteesiks. Seejärel sünteesitakse viiruse DNA alusel regulaatorvalke, mis korraldavad ümber bakteri ainevahetuse. Viirusele ebavajalike geenide transkriptsioon peatub. Paljunemisperioodil toimub viiruse genoomi korduv replikatsioon ja kapsiidivalkude süntees. Neist moodustuvad uued viirusosakesed, mis lõpuks lagundavad bakteri membraani ja kesta ning väljuvad ümbritsevasse keskkonda. Rakk hukkub. Viiruse lüütiliseks tsükliks nimetatakse paljunemisprotsessi, millega kaasneb peremeesraku hävinemine. Viiruse lüsogeenseks tsükliks nimetatakse paljunemisprotsessi, mille käigus peremeesraku kromosoomiga seostunud viiruse genoom koheselt ei avaldu (viiruse genoom lülitub peremeesraku kromosoomi koostisesse)
ümber, keemiline koostis muutub jne. 19. Geenitehnoloogia mudelorganismid *soolekepike *pärm *poolduv pärm *ümaruss *äädikakärbes *sebrakala *koduhiir *rändrott *müürlook *riis täpsemalt on powerpointis igast liigist juttu Selle leiate loengud 2011 alt ja see on pealkirjaga Geenitehnoloogia I 2011 Rakk rakutüübidkoedECM ja MUDELORGANISMID 20. DNA pakkimine, kromosoomide ehitus Sarapuu õpik Rakuehitus ja talitus lk 8-9(54-55) 21. Replikatsioon Replikatsioon- matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Päristuumsetel rakkudel toimub see enne mitoosi ja meioosi. Matriitssüntees- st, et DNA , RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide (DNA või RNA) ahelate alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse. Sel teel tagatakse geeneetilise info ülekanne. http://et.wikipedia.org/wiki/DNA_replikatsioon DNA replikatsioon
Geneetika-teadus pärilikkusest| pärilikkus-organismide genofondi pärandumine| genoom- liigile omane geneetiline materjal(krom.arv)|genotüüp-organismi kõik geenid ühes rakus| fenotüüp-organismi kõik tunnused|geen-pärilikkustegur|Replikatsioon-DNA kahekordistumine, toimub rakutuumas, protsess on mitoos|Transkriptsioon- on RNA molekuli süntees, toimub rakutuumas interfaasi ajal, teda teostab ensüüm- RNA polümeraas|Translatsioon- ehk valgusüntees toimub ribosoomides. Protseess algab mRNA ühinemisest ribosoomiga. T. on universaalne protseess, kuna ta esineb nii euka kui prokaariootides|Geneetiline kood- selle abil saab leida igale koodonile vastava aminohappe|Tripletsus-ühe koodoni koosseisu kuulub 3 nukleotiidi mRNA-s| Sünonüümsus-ühte aminohapet võib määrata mitu koodoni|Universaalsus-ühesugune kõigil elusolenditel|Ühetähenduslikkus-teatud koodon määrab alati kindlat aminohapet| Kattumatus-vaadeldaval ajahetkel saab üks nukleotiid olla ühe...
1. Mendeli II seadus Homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimus genotüüpide lahknemine suhtes 1: 2: 1 ja fenotüüpide lahknemine suhtes 3: 1. Aa x Aa A a A AA Aa a Aa aa 2. Mõisted Monogeenne tunnus Polügeenne tunnus. Genotüüp- isendile omane geenide ja selle erivormide kogum. Fenotüüp- isendi vaadeldavate tunnuste kogum, mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest. Genofond- liigi/populatsiooni kõigi geenide ja nende alleelide e eriviormide kogum Homosügootsus- geenipaari seisund, mille puhul mõlemas homoloogilises kromosoomis paikneb vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel. Heterosügootsus- geenipaari seisund, mille puhul homoloogilistes kromosoomides paiknevad vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid. Replikatsioon- Transkriptsioon- RNA süntees Translatsioon- valgu süntees Geneetiline kood- mRNA nukleotiidide triplettide vastavus aminohapete valgu molekulis. Om:universaalne, sünonüümne-ühele amin...
BIOLOOGIA: PÄRILIKKUS Geneetika teadus, mis tegeleb pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusega Geen kromosoomi osa, tunnuste osa kodeerib Genoom 24. kromosoomi. Liigile omases ühekordses kromosoomikomplektis olevad geenid. Genotüüp ühele isendile omased geenid ja geenivormid kokku. Geenivorm (alleel) Geeni esinemise vorm Fenotüüp Isendi kõik aaldunud tunnused kokku ORGANISMI TUNNUSED MÄÄRVAD geenid ja keskkond Transkriptsioon mRNA süntees, info maha kirjutamine DNA-lt. RNA süntees toimub tuumas Transkriptsiooni kulg: 1) Keeratakse DNA lahti 2) seostumine promootoriga 3) transkriptsioon 4) Lõppeb terminaatorpiirkonnas 5) DNA taastab kuju (A-U; T-A; G-C;) VALGU SÜNTEES e. TRANSLATSIOON mRNA- määrab ara valgu aminohappelise järjestuse Valk koosneb siis aminohapetest Informatsiooni mRNA pealt loetakse kolme nukleotiidi kaudu KOLM nukleotiidi on üks KOODON ja 1KOODON määrab ära ühe aminohappe. Iga mRNA molekul on varustatu...
Genom-ligiomases ühekordses kromosomikomplektis sisalduv genetiline material.transkriptsion- matriitssün Tees,toimub rakutumas,ensüm on rna-polümeras,seostub vastava geni algusosaga.gen-dna lõik,mismärab Ühe rnamolekuli süntesi.genetiline kod-vastavus rna ja valkuge primarstrukturidevahel.antikodon- asubtrnas Seostub aminohapega,asub mrnas.antikodonid a-u g-c uac,cgu,uaa.viga dna ahelas- vähkkasvaja,sur jagu Nemisvõimenrak ei täida ülesandeid.vir sarn eluta org-väljaspol peremesrake elu tunused puduvad.viruse Genid ja ül-strukturgenid(sis info virusosakese ehituse kuluvate valkude süntesiks)replikatsion- kindlustavad Viruse dna rna paljunemise.regulaator-ensümid koraldavad umber peremesraku ainevahetuse.vir lüsogen Paljunemin-peremesrakuga seotunud viruse genom koheselt ei avaldu.iselomulik peidetud haiguste puhul Hiv,aids,herpes Genotübi kujunemist mõjutavad keskkond.translatsion-valkude süntes,ribosomides,maatriksiks mrna.info Tõl...
Viiruse paljunemise etapid: 1)viirusosakese seondumine raku pinnale antiretseptorite abil 2)viiruse sisenemine rakku ümbrisega viirused sulatavad oma ümbrise kokku raku membraaniga ning selle käigus sisestatakse viiruse kapsiid raku sisemusse 3)viiruse genoomi vabanemine raku tsütoplasmas 4)viiruse genoomi replikatsiooni varane staadium viirusvalkude mRNA süntees 5)viiruse genoomi replikatsiooni hiline staadium genoomi kiire replikatsioon, struktuurvalkude süntees, viirusosakeste moodustumine ja vabanemine DNA genoomiga viiruste paljunemine: 1)raku nakatumine viirusosake seondub rakumembraanile, kapsiid siseneb rakku, DNA liigub rakutuuma 2)paljunemise varane staadium raku ainevahetuse muutmiseks ja viiruse DNA replikatsiooniks vajalike valkude süntees 3)paljunemise hiline staadium DNA replikatsioon, struktuurvalkude süntees, viiruse kapsiidi moodustumine, organismi
16. Mida nimetatakse interfaasiks? Kahe mitoosi vahele jäävat raku eluperioodi. 17. Mis toimub interfaasis? Organellide arv suureneb, toimub ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees, raku mõõtmed suurenevad. 18. Millised on kromosoomid interfaasi alguses? Lahtikeerdunud nukleosoomsed fibrillid. 19. Millised on kromosoomid interfaasi lõpus? Kahekromatiidilised. 20. Milleks on vajalik DNA replikatsioon enne mitoosi? On oluline, et tekkivatele tütarrakudele jääks ühesugune kromosoomistik. 21. Mis on mitoos? Raku jagunemine. 22. Millised tütarrakud moodustuvad mitoosi tulemusena? Niitjatst valkudest koosnevad kääviniidid 23. Millisteks faasideks jaotatakse mitoos? Profaas, metafaas, anafaas, telofaas. 24. Milline on kahekromatiidilise kromosoomi ehitus? Koostises kaks identset DNA molekuli 25. Milline on ühekromatiidilise kromosoomi ehitus
! Replikatsiooni viivad läbi DNA polümeraasid (erinevad eri ahelatel). Replikatsioonijärgne parandamine: polümeraasid. Valepaardumiste eemaldamiseks: DNA polümeraas III – lisab nukleotiide sünteesitava ahela 3’ otsa; suudab eemaldada viimase DNA-le lisatud nukleotiidi (eksonukleaasne aktiivsus) st valesti lisatud nukleotiid eemaldatakse ning asendatakse õigega: DNA üks parandusmehhanisme bakteris. Pärast vea eemaldamist replikatsioon jätkub. DNA polümeraas I – aeglasem, aga tal on nii 3’ 5’ kui ka 5’ 3’ eksonukleaasne aktiivsus; Replikatsiooni käigus tunneb ära RNA praimeri ja asendab selle desoksüribonukleotiididega; Parandab vead, mida ei suutnud parandada DNA polümeraas III On ka DNA polümeraas V ja IV – neil puudub 3’-5’ eksonukleaasne aktiivsus, seetõttu teevad nad palju vigu 2. PRO- JA EUKARÜOOTSE RAKU GENOOM
komplementaarne RNA molekul, toimub rakutuumas interfaasis viib läbi RNA- polümeraaz (A-U, T-A, C-G) Translatsioon- vaja ensüüme aminohappe jääke transport rnasi ribosoomi ja mrnad ja atb-d Matriitssüntees mille tulemusena saadakse mRNA nukleotiidsele järjestusele vastav valgu molekul Fenotüüp-isendi tunnused kindlal arenguastmel Genotüüp-ühe organismi kromosoomistikus olev geenide kogum Replikatsioon transkriptioon translatsioon Kus toimub? rakutuumas tsütoplasmas Mida vaja on? DNA-polümeraas RNA-polümeraaz mRNA molekuli tRNA molekule aminohappeid ensüüme
1. geneetika – teadusharu, mis uurib muutlikkust ja pärilikkust. molekulaargeneetika – teadusharu, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasandil. 2. geneetiline kood – 3 järjestikust mRNA nukleotiidi määravad ühe kindla aminohappe valgu molekulis. koodon – ühele aminohappele vastav mRNA molekuli nukleotiidkolmik. 3. Milles seisneb geneetilise koodi universaalsus? Koodonite ja aminohapete vastavus on ühesugune. Seda nii eel- kui ka päristuumsete organismide rakkudes. 4. Millega algab ja millega lõpeb geneetiline kood? Geneetiline kood algab alguskoodoniga AUG (Met) ja lõpeb stoppkoodonitega. 5. Kuidas toimub RNA-süntees? (transkriptsioon) Toimub raku tuumas. RNA sünteesitakse komplementaarsuse alusel.Transkriptsiooni viib läbi ensüüm RNA- polümeraas, mis seostub promootoriga. Vabaneb terminaatori polümeraas, RNA on valmis. 6. Kuidas toimub DNA-süntees? (replikatsioon) DNA süntees on DNA kahekordistamineraku jagunemise ...
Nukleiinhappeid on kahte tüüpi: Deoksüribonukleiinhape ehk Dna – leidub raku tuumas, mitokondris ja kloroplastis Ribonukleiinhape ehk RNA – leidub kogu rakus. RNA täidab kolme erinevat ülesannet organismis. Esiteks toodab ta informatsiooni rakutuumast ribosoomi valgusünteesiks. Teiseks transpordib ta aminohapet tsütoplasmast ribosoomi. Kolmandaks osaleb ta ribosoomi koostises valgusünteesis. mRNA (5%) - informatsiooni RNA Info toimetamine RNAlt valgu sünteesi toimumiskohta. tRNA (15%) - transport RNA Aminohapete taransport valkude sünteesi toimumiskohta. rRNA (80%) - ribosoomi RNA Kuulumine ribosoomi koostisesse, millel leiab aset valgusüntees. Replikatsioon on Dna kahekordistumine enne raku jagunemist. Uus Dna ahel sünteesitakse vastavalt komplementaarsusele. Komplementaarsusprintsiip on kaksikahelaliste nukleiinhapete ehitusprintsiip. Dna on kromosoomide põhiline koostisosa. Päriliku info säil...
BIOLOOGIA MÕISTED: Pärilikkuse molekulaarsed alused ja viirused Geneetika bioloogiaharu, mis uurib organismide pärilikkust ja muutlikkust. Geen DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. Genoom ühes liigiomases haploidses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Ühele liigile iseloomulik geenide kogum. Genotüüp päriliku materjali kogum. Fenotüüp pärilikkus + muutlikkus / genotüüp + keskkond. Replikatsioon 1 DNA molekul >> 2 sama nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Transkriptsioon DNA 1st ahelast komplementaarsusprintsiibil RNA ahel. Translatsioon valkude süntees mRNA info järgi. Promootor DNA nukleotiidne järjestus, millega transkriptsiooni läbiv ensüüm (RNA_polümeraas) peab sünteesi alustamiseks ühinema. Terminaator DNA nukleotiidne järjestus, mis lõpetab transkriptsiooni. Repressor takistab ensüümi (RNA-polümeraasi) ühinemise promootorpiirkonnaga. geneetiline kood keemiliste juhist...
Põhjustaja: Asfarviridae Ikosaeedriline Asfivirus Lipiidse ümbrisega Sigade Aafrika katku viirus Genoom sisaldab kaheahelalist DNA-d Korjuses 2,5 kuud Replikatsioon toimub Väljaheites 5 kuud nakatunud raku tsütoplasmas Pinnases 6 kuud Viirus indutseerib komplementi siduvate-, pretsipiteerivate- ja Nakatunud sea lihas 5-6 hemadsorptsiooni pidurdavate kuud antikehade teket Toatemperatuuril 1,5
http://www.abiks.pri.ee 1. elemendid: H,C,O,N,(S) 2. Monomeerideks on 20 aminohapet R (radikaal) | H C NH2 | COOH 3. polümeeriks on hiigelsuur valgu molekul a) esmane e primaarstruktuur aminohappejääkide ahel peptiidside b) teisene e ekundaarstruktuur (heeliks, voltunud ahel) c) kolmandane e tertsiaarstruktuur (gloobul) d) neljandane e kvaternaarstruktuur mitu valgu molekuli seotud S sidemega lihtvalk e proteiin ainult aminohappejääkidest liitvalk e proteiid aminohappejäägid+muu aine glükoproteiid (aminoh.+süsivesik) lipoproteiid (aminoh.+lepiid) 4. Füüüsikalised omadusedmõned on kleepuvad, vees lahustuvad, temp.tundlikus denaturatsioonvalk kaotab kõrgemat järku struktuurid renaturatsioonvalk taastab oma struktuurid hüdrolüüsvalk laguneb tagasi ami...
Lämmastikalus Lämmastikaluseid on neli erinevat. Ainukene, mis muutub DNA monomeerides on lämmastikalus (A, T, C, G) Komplementaarsusprintsiip ahelate üksteise vastavus, A = T; C = G. (biheeliksis) DNA tähtsus talletab pärilikku informatsiooni ning tagab selle täpse edasikandumise rakkude jagunemisel. DNA on ka kromosoomile olulisim ehitusmaterjal. DNA kahekordistumine replikatsioon. Selle tulemusena saab ühest DNA molekulist kaks identset DNA molekuli. DNA replikatsiooni viib läbi DNA polümeraas. DNA polümeraas sünteesiv ensüüm, mis viib läbi replikatsiooni. Samaaegselt kustutab biheeliksi vahelisi sidemeid ning moodustab kummalegi küljele vastavuses olevad DNA molekuli osad. Monosahhariid DNA molekuli osas on desoksüriboos. RIBONUKLEIINHAPE RNA ehk ribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid.
VIIRUSED on väga väiksesed (0.01-0.3µm), enamik on KERAJA, SILINDERJA või HULKTAHUKA kujulised. Nendes saab eristada ainult ühte tüüpi nukleiinhapet (DNA või RNA). Iga viiruse genoomi ümbritseb KAPSIID. LÜÜTILINE TSÜKKEL Viirus kinnitub rakule, sisestab sinna faagi DNA, milles sisaldub vajalik info valkude sünteesimiseks. Bakteriofaagi paljunemisperioodil toimub korduv replikatsioon ja kapsiidvalkude süntees, neist tekivad uued viiruseosakesed ning toimub bakteri surm. LÜSOGEENNE TSÜKKEL Rakku sisenenud GENOOM lülitub peremeesraku koostisesse ja säilib seal mingi aja mitteaktiivses olekus. Peremeesraku jagunemisega kanduvad geenid edasi tütarrakkudesse. Viirused on organismidele kahjulikud, põhjustades haigusi ja tihti ka surma. Nad võivad ka geene ühest organismist teistele üle kanda. LEVINUMAD VIIRUSED tuulerõuged, herpes, soolatüükad, marutaud, mumps, punetised, HIV. INIMENE kaitseb ennast viiruste eest, kui võtta antibioo...
DNA JA RNA DNA ülesanne: Säilitab rakus pärilikku infot. Raku jagunemisel annab täpselt edasi. RNA ülesanne: DNA-s oleva päriliku info kopeerib. Selle vajalikku kohta toimetab. (Teostab valgusünteesi) Ehitusüksusteks on nukleotiidid: suhkur (RNA- riboos; DNA- desoksüriboos), fosfaatrühm, lämmastikalus. DNA RNA A- adeniin A- adeniin T- tümiin U- uratsiil NB! C- tsütosiin C- tsütosiin G- guaniin G- guaniin Komplementaarsus: Lämmastikalused ühinevad paaridesse vesiniksidemete abil A-T *2 sidet* C-G *3 sidet* (DNA) /// A-U *2 sidet* C-G *3 sidet* (RNA) DNA kahekordistumine ehk replikatsioon- (...
puuduvad kindlad membraansed struktuurid, biokeemilised protsessid toimuvad raku tsütosoolis DNA on kogunenud raku ühte piirkonna- nim nukleoidiks väike genoom, suurus 106-107 nukleotiidi, sisaldades 1000-6000 geeni EUKARÜOOTNE/PÄRISTUUMNE RAKK omavad rakutuuma märgatavalt keerulisem raku ehitus (organellid) eukarüootsele rakule on omane rakuorganellide mitmekesisus Raku tuum: tuumas toimuvad DNA replikatsioon, geenide regulatsioon ja transkriptsioon enamik DNAst on rakutuumas kromatiini kujul kaetud tuumamembraaniga, mills on tuumapoorid aktiivsetel rakkudel moodustunud RNA rikas ala e tuumake tuumaskelett toetab tuuma struktuuri Rakud moodustavad erinevaid kudesid. koed moodustuvad rakkudest ja rakuvälisest maatriksist koed omakorda võivad moodustada organeid
Need ahelad omavahel vastavad, nad on seotud vesiniksidemetega, see on ka kahe ahela koos püsimise alus. Pärilik info seisneb DNA nukleotiidjärjestuses. Nukleotiidide järjestust molekulis nimetatakse DNA esimest järku struktuuriks. DNA asub päristuumsetel rakutuumas ja kannab endas geneetilist informatsiooni.. DNA tähtsus seisneb päriliku info säilitamises ja selle täpses ülekandmises raku jagunemise käigus moodustavatele tütarrakkudele. DNA repliaktsioon DNA süntees ehk DNA replikatsioon on DNA omadus taastoota iseennast. Replikatsioon on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. See toimud raku tuumas vastava ensüümi (DNA- polümeraas) osalusel. Ensüüm keerab DNA biheeliksi järk-järgult lahti ja sünteesib karüoplasmas olevatest nukleotiididest kummagi esialgse ahela kõrvale uue vastavale komplementaarsuspritntsiibile. Replikatsioon toimub enne raku jagunemist.
Pärilikkus-eluslooduse üldine seaduspärasus,mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talituselt vanematega. Geneetika-teadusharu,mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seadusärasusi Genoom-liigiomases ühekordses kromossomikomplektis sisalduv geneetiline materjal.Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist (22autosoomist+sugu X ja Y) Genotüüp-isendile omane geenide ja selle erivormide(alleelide)kogum Fenotüüp-isendi vaadeldavate tunnuste kogum,mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest. Geen-DNA-lõik,mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi Replikatsioon-matriitssüntees,mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli Päristuumsetel rakkudel toimub enne mitoosi ja meioosi. Transkriptsioon-matriitssüntees,mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Transkriptsioonil saadakse mRNA,tRNA,rRNA molekulid. Transl...
Tähtsused Meioos Mitoos Moodustub Suurendab rakkude arvu sugurakud ja eosed Tekivad 4 Surnud ja hukkunud rakkude geneetiliselt asendamiseks erinevat tütarrakku kromosoomide Ainuraksete organismi paljunemine arv väheneb kaks korda, mis on oluline viljastumiseks Meioosi Meioos Mitoosi Mitoos faasid faasid I Toimub DNA Interfaas Faas kahe interfaas replikatsioon mitoosi vahel I profaas Toimub ristsiire Profaas Tsentrioolid liiguvad poolustele I Homoloogilised Metafaa Kromosoomid metafaa kromosoomid s koonduvad raku s koonduvad raku ekvatoriaaltasa ekvatoriaaltasa ndile ndile I Kromosoomid Anafaas Kromatiidid
(putuktolmlemine ja tuultolmlemine). Õistaimedel toimub kaheviljastumine Tolmteral on vegetatiivne (kasvtab tolmutoru) ja generatiivne rakk (2 spermi) Üks sperm viljastab munaraku → idu Teine sperm viljastab lootekoti keskraku → endosperm RAKUTSÜKKEL Päristuumsed rakud paljunevad mitoosi teel Kahe pooldumise vahel (interfaasis) rakk täidab oma ülesandeid – ta töötab Interfaasi lõpuks mitokondrid poolduvad, rakk paisub, algab DNA replikatsioon Rakutsükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni Rakutsüklis viiakse paljunema või surma Apoptoos – kontrollitud raku surm, mida juhib valk p53. Apoptoos on vajalik: o Vanade rakkude kõrvaldamiseks o Sõrmede, varvaste jne tekkimisel o Mutatsioonidega rakkude hävitamiseks Mitoos - eukarüootsete rakkude jagunemine, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus
Suhkur: riboos A- adeniin, G- guaniin, C- tsütosiin, U-uratsiil -U-C-A-G-U-A-G-C- -A-G-U-C-A-U-C-G A-U; T-A; C-G; G-C DNA, GEEN DNA on päriliku info kandja. Geen on DNA- molekuli lõik, mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemises Geenides sisalduva info alusel sünteesitakse organismis erinevate omadustega valgud, mis osalevad organismi tunnuste kujunemises Kromosoomid koosnevad DNAst ja sellega seotud valgumolekulidest Mis on replikatsioon? Replikatsioon on DNA kahekordistumine enne raku jagunemist. tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Replikatsiooni etapid: 1. Ensüüm helikaas lõhub vesiniksidemed lämmastikaluste vahel ja keerab kaksikspiraali lahti Praimer - lühike (DNA või RNA) järjestus, mis on komplementaarne DNA järjestusega. 2. Ensüüm DNA-polümeraas seondub DNA ahelaga (vajab töö alustamiseks praimerit,
molekul-see on kas lineaarne või rõngakujuline. RNA-viiruste ehituses võib olla 1 või mitu RNA molekuli. 7. Kuidas toimub viiruse lüütiline tsükkel? Raku nakatamiseks peab viirus esmalt sellele kinnituma. Seejärel lagundavad sabandi koostises olevad valgud rakukesta ja membraani viiruse kinnituskohas. Bakterirakku sisestatakse faagi DNA, mille geenides paikneb info viirusele vajalike valkude sünteeriks. Bakteriofaagi paljunemisperioodil toimub viiruse genoomi korduv replikatsioon ja kapsiidivalkude süntees. Neist moodustuvad uued viiruseosakesed, mis lõpuks lagundavad bakteri membraani ja kesta ning väljuvad ümbritsevasse keskkonda. Viiruseosakese vabaminemisega kaasneb bakteri hukkumine. 8. Milles seisneb viiruse lüsogeene tsükkel? Selle käigus eiavaldu koheselt peremeesraku kromosoomidega seostunud viiruse genoom.
ORF2 kodeerib VP5 valku (17 kDa). VP5 on mittestruktuurne valk, mis pole viiruse replikatsiooniks absoluutselt vajalik. Segmendi B kodeeriv ala sisaldab ühte lugemisraami, mis kodeerib VP1 valku. VP1 on dsRNA segmentide terminaalseks valguks (side RNA 5'-terminaalse G-jäägiga Ser-jäägi kaudu VP1-s), mille abil genoomi segmendid moodustavad stabiilseid rõnga kujulisi struktuure. Peale selle on VP1 multifunktsionaalne ensüüm RdRp (transkriptaas ja replikaas), GT ja MT. 1.2. Replikatsioon Ehkki nii IPNV kui ka IBDV replitseeruvad rakukultuuris on nende andmed nende replikatsioonist väga piiratud. Uurimist on takistanud raku poolsete biosünteeside foon, sest birnaviiruse infektsioon ei mõjuta oluliselt raku biosünteese ja on samas ka ise tundlik actinomycine D-le. Teadaolevalt ei ole birnaviirste replikatsioon seotud rakutuumaga. Birnaviiruste virionid (erinevalt reoviirustest) ei vaja transkriptsioon aktiveerimiseks kapsiidivalkude proteolüüsi.
emataime juurest, varrest või lehest. See on üks mittesugulise paljunemise viise, kuna uus taim pärib ainult ühe emataime tunnused. Vegetatiivsel paljunemisel annab emastaim järglastele edasi oma sordi tunnused. Vegetatiivselt paljunevad taimed hakkavad rutem õitsema ja viljuma, kui seemnetega paljunevad taimed. Paljuneda saab juurevõsudega, risoomiga, sibulatega, võsunditega, lehtedega jms. 3) Miks eelneb igale mitoosile DNA replikatsioon? - Kuna mõlemad rakud peavad saama sama geneetilise info. 4) Mis on mitoosi/ meioosi põhieesmärk? (VÕRDLUS) - Mitoos: Mitoos - keharakkude paljunemine. *Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel. 5) *Tütarrakud on geneetiliselt identsed. 6) *Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv. 7) *Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks. 8) -Meioos: Meioos - sugurakkude paljunemine *Meioos on sugurakkude jagunemise viis
Mitoos Interfaas Tsütokinees 13. Mis toimub karüokineesis (mitoosis)? Profaas Metafaas Anafaas Telofaas 14. Mis toimub tsütokineesis? • Loomarakkudel: membraan nöördub keskelt kokku (tänu tsütoskeleti valkudele) Kestaga rakkudel moodustub vahe- lamell ja siis mõlemalt poolt kujunevad rakukestad. 15. Mida nimetatakse interfaasiks? Aega kahe jagunemise ehk mitoosi vahel. 16. Milleks on vajalik DNA replikatsioon enne mitoosi? Tagatakse kromosoomide arvu püsivus ja kahe tütarraku geneetiline identsus. 17. Millised tütarrakud moodustuvad mitoosi tulemusena? Geneetiliselt identsed tütarrakud. 18. Millisteks faasideks jaotatakse mitoos? Profaas Metafaas Anafaas Telofaas 19. Mis toimub profaasis? Kromosoomide kokkupakkimine transpordiks Tuumakesed ja tuumaümbris kaovad Moodustub mitoosi kääv 20. Mis toimub metafaasis?
1. Iseloomusta INTERFAASI: · DNA replikatsioon kahekordistumine · Rakuorganellide arvu suurendamine · Sünteesitakse maksoergilisi ühendeid (ATP) · Tsentrioolide kahestumine · Kromosoomid keerduvad kihti 2. Mitoosifaasid: rakutsükkel = interfaas + mitoos · PROFAAS kromosoomid keerduvad kokku ja muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad. Rakk polariseerub. Poolustele liikuvate tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid
liik - kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsioonid. kossteem - isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu ksteisega seotud organismid koos neid mbritseva keskkonnaga. (nt. vesikeskkond) biosfr - elukond on Maad mbritsev elusloodust sisaldav kiht. 3. Elusolendite riigid: Taimed Loomad Seened Bakterid Algloomad 4. Bioloogia haruteadused ja nende uurimisobjektid: molekulaarbioloogia - geen, mutatsioon, rakk, replikatsioon, transkriptsioon, translatsioon. rakubioloogia - rakkude ehitus ja talitus ehk elu avaldused. anatoomia - organismide ehitus. fsioloogia - bioloogilised protsessid ning nende phjuslikud seosed. geneetika - geenide vanematel jrglastele edasikandumine ja tunnuste moodustumise seadusprasus isendi arengu vltel. koloogia - taimede, loomade ja inimeste kooselu ja omavahelised suhted neid mbritsevas looduses. viroloogia - viirused mikrobioloogia - mikroobide mitmesugused omadused
2)geenid, millelt transkriptsioon toimub ainult teatud koes. 3)geenid, mis on aktiivsed teatud ajal. 4)geenid, mis ei tööta ( transkriptsiooni ei toimu ) 4.pilet 1.Elemendid ja ained rakus. Keemilised elemendid rakus : hapnik, süsinik, vesinik, lämmastik, kaalium, väävel, fosfor, kloor, kaltsium, naatrium, magneesium, raud. Ained rakus : vesi, ühendid soolad, valgud, lipiidid, sahhariidid, nukleiidhapped, RNA. 2. DNA replikatsioon, geeni ehitus. DNA replikatsioon on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. See protsess leiab aset kõikides elusorganismides ning on aluseks bioloogilisele põlvnemisele 5.pilet. 1. Vesi ja ioonid rakus. Ioonid rakus : · Laenguga osake · Katioonid: laeng +; H+ ;NH4+ ; K+ ; Na+ ; Ca2+ ; Mg2+ .
Geneetika on teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduvat geneetilist materjali nim. genoomiks. Ühele isendile omaste geenide ja nende erivormide kogumit nim. genotüübiks. Ühe isendi vaadeldavate tunnuste kogumit nim. fenotüübiks. Keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist. Molekulaargeneetika on teadusharu, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsed tasemel. DNA sünteeisle e. Replikatsioonile, RNA sünteesile e. Transkriptsioonile ja valgu sünteesile e. Translatsioonile. DNA lõiku, mis äärab ühe RNA molekuli sünteesi, nim. geeniks. Päriliku info avaldumise etapid. Transkriptsiooni käigus sünteesitakse rakutuumas paikneva DNA struktuuri alusel mRNA molekulid, mis liiguvad tsütoplasmas asuvatesse ribosoomidesse. Seal toimub translatsioon, mille tulemusena saadakse mRNA nukleotiidsele järjestusele vastavad...
Muutlikkus-organismide võime üksteisest erineda. Geen-DNA lõik, mis määrab ühe RNA molekuli. Geen osaleb mingi päriliku tunnuse kujunemises. Alleel-geeni esinemisvorm.Dominantsed-A Retsesiivsed-a Genotüüp-ühe organismi geenide kogum Mutatsioon-muutus DNA ehituses Mutageen-mutatsiooni põhjustav tegur Meioos- on rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. Nii tekivad sugurakud. Replikatsioon-DNA kahekordistumine Muutlikuse vormid. Mittepärilik muutlikus-põhjus-keskkond, sõltub geenidest. NT:Suvel tumedama nahaga, talvel heledama. Pärilik e. Geneetiline a)kombinatiivne, ei tekita uusi tunnuseid. Nt: Silmad nagu emal, juuksed nagu isal. b)mutatsiooniline-uued DNA järjestused. Mutatsioonid. Muutuse ulatuse järgi: 1.geenimutatsioonid- kui muutub üksiku geeni struktuur 2.kromosoommutatsioon-46 kromosoomi, aga kromosoomi Kuju võib olla muutunud.nt. kassikisa sündroom. 3.geenimutatsioon-kro...
PÄRILIKKUS AKTIVAATOR regulaatorvalk, mis on vajalik transkriptsiooni läbiviiva ensüümi (RNA- polümeraasi) seostumiseks geeni promootorpiirkonnaga ALLEEL ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivarjandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalevad sama tunnuse eriviisilises avaldumises ANTIKOODON tRNA molekuli kolmenukleotiidne järjestus, mis seostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga BIHEELIKS DNA molekuli teist järku struktuur DESOKSÜRIBONUKLEIINHAPE e DNA pärilikkuse kandja, kromosoomide põhiline koostisaine. Biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleiidid DIPLOIDNE KROMOSOOMISTIK enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena (erandiks on sugukromosoomid X ja Y, mis ei ole homoloogilised), tähistatakse 2n (inimesel 2n = 46 naisel jaguneb see...
Seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed. VEGETATIIVNE- jaguneb kaheks. Mitoosi tähtsus: vajalik organismi kasvuks, vajalik surnud rakkude asendamiseks, vajalik prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad. POOLDUMINE - toimub DNA paljunemiseks, päristuumsete rakkude jagunemiseks. Mitoos 46 kromosoomi, Meioos 23 kromosoomi. replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. N: bakterid, käsnad. PUNGUMINE - alamatel taimedel ja MEIOOS- Meioos on rakkude jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv väheneb kaks korda. I loomadel, pärmseentel. Tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või JAGUNEMINE 1) Profaas: tuuma membraanid lagundatakse, kromosoomid keerduvad kokku, tsentrioolid jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn)
2) Avalduvad kindla koe rakkudes 3) Avalduvad elutegevuse kindlal etapil 4) Ei avaldu kunagi 4. Transkriptsiooni reguleerimine 5. Millise molekuli osast on jutt? Nukleotiid U RNA molekul Stoppkoodon RNA molekul Nukleotiid T DNA molekul Aminohape DNA ja RNA molekulid Geen DNA molekul Promootor DNA molekul Transleeritav piirkond 6. Matriitsreaktsioon on ühe biomolekuli monomeeride järjestuse alusel teise biomolekuli süntees. Matriitsreaktsioonid on replikatsioon, transkriptsioon ja translatsioon. 7. Viirus koosneb nukleiinhappest ja valkudest. Pole rakulist ehitust! 8. HAIGUS VIIRUS PEAMINE LEVIMISVIIS Gripp Gripiviirus A,B,C Piisknakkus Hingamisteede põletikud Adeno- , rino-, korona-, piisknakkus paragripiviirused Soolestiku põletikud Entero-, rota-, kaliitsiviirused Saastunud vesi, toit
PÄRILIKKUS 1.Mõisted genotüüp ja fenotüüp, seosed nende vahe. Genotüüp-isendile omane geenide ja selle erivormide kogum. Fenotüüp-isendi vaadeldavate tunnuste kogum, mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest. 2.Matriitssünteesid (Nende toimumise koht ja aeg rakus, mis on aluseks info ülekandel) Matriirssünteesid-sünteesid, mis toimuvad olemasolevate molekulide põhjal. Replikatsioon-DNA süntees tuumas enne raku jagunemist A=T; G=C; C=G; T=A Transkriptsioon-Rna süntees, mis toimub tuumas enne valgu sünteesi T=A; C=G; G=C; A=U Translatsioon-valgu süntees tsütoplasmas , ribosoomides 3.Geenide mõiste. Geeni struktuur Geen-DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. 4.Geenide avaldumine (Millest sõltub ja kuidas kontrollitakse geenide avaldumist) Geenide avaldumine toimub kui geenil toimub transkriptsioon. Geenid avalduvad erinevalt: 1) geenid, mis avalduvad kõigis rakkudes ...
poolel. Selle sõnastasid Schleiden ja Schwann. Schleiden tuli järeldusele, et kõik taimed koosevad rakkudest, Schwann avastas sama loomarakkude kohta. Põhiväited: 1. Kõik organismid koosnevad rakkudest 2. Uus rakk tekib olemasolevast 3. Raku ehitus ja talitlus on omavahel seotud. 2.Mõisted eu/prokarüoot, arhed, organell, protistid, mikromeeter, preparaat, kude, sünaps, osmoos, difusioon, aktiivne/passiivne transport, fagotsütoos, füsioloogiline lahus, geen, poorid, DNA replikatsioon. Eukarüoot – päristuumne rakk, rakkudes on rakutuum, mida ümbritseb membraan. Prokarüoot – eeltuumne rakk, rakkudes rakutuuma pole, nende pärilikkusaine asub tsütoplasma Arhed – ürgid on prokarüootsete organismide rühm, millesse kuuluvad organismid on omadustelt rakutuumata organismide ja rakutuumaga organismide vahepealsed Organell – kindlat ülesannet täitev eraldatud ühik raku sees Protistid – eukarüoodid, kes ei kuulu loomade, taimede ega seente hulka. Protistid on
Teemad kordamiseks: Biotehnoloogia kontrolltöö nr 1 (12.b ja 12.m klass) 1. Ajalooline ülevaade bioloogia arengust (õp tabel lk 18 ja vihik), tähtsamad sündmused - sündmuste järjestamisoskus. Biotehnoloogia on rakendusbioloogia haruteadus, mis kasutab erinevate elusorganismide elutegevusele tuginevaid protsesse inimesele vajalike ainete tootmiseks. 2007- geeninokaut 1987- GM-taimed 1981- esimene transgeenne imetaja 1928- esimene antibiootikum ~100- esimene biotõrje 2. Fundamentaal- ja rakendusteadused, nende seoseid. Bioonika, selle näiteid. Fundamentaal- e. põhiteadus– uuritakse objektide või nähtuste olemust ja seaduspärasusi. (nt. füüsika, keemia, bioloogia) Rakendusteadus – tegelevad loodusteaduslike teadmiste praktilise rakendamisega, arendamisega nt. meditsiini ja põllumajanduse tarbeks. Bioonika- bioloogia ja tehnika piiriteadus, mis uurib bioloogilisi struktuure ja protsesse eesmärgiga leida ...
Geen p53 peatab raku jagunemist Apoptoos kontrollitud raku surm, mida juhib geen p53. Apoptoos on vajalik: a) vanade rakkude kõrvaldamiseks b) loote arengu käigus sõrmede ja varvaste tekkimiseks c) mutatsioonidega rakkude hävitamiseks Mitoos Mitoos on päristuumsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes ehk kahe tütarraku geneetiline identsus (2n). Interfaas faas kahe mitoosi vahel Toimub DNA replikatsioon, järgneb DNA õigsuse kontroll Toimub ATP süntees Suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv Tsentrioolid kastuvad Kromosoomid on lahti keerdunud Mitoosi vaadeldakse 4 faasina: Profaas ettevalmistav faas Kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks Tuumakesed kaovad Tuum suureneb Tuumamembraanid lahustuvad Tsentrioolid liiguvad poolustele Algab kääviniidistiku kujunemine Metafaas eraldumisfaas Kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile
jaotatakse kolmeks osaks: · interfaas toimub raku kasvamine, mitoosiks vajalike toitainete kogumine ja DNA kahekordistamine · mitoos tulemuseks on raku jagunemine kaheks erinevaks rakuks, mida kutsutakse tütarrakkudeks · tsütokinees toimub raku lõplik jagunemine 2. Millistes faasides on rakutsükli kontrollpunktid, mida kontrollitakse ja kuidas? S-faasis toimub DNA replikatsioon ja histoonide süntees · G1 faasis raku taastumine, kasvamine, ettevalmistused replikatsiooniks · G1 faasi lõpul on G1- faasi kontrollpunkt, mis suunab raku S-faasi · G2 faas võimaldab kontrollida, kas DNA replikatsioon on lõpetatud. Seal toimub ettevalmistus mitoosiks, rakuorganellide süntees, tsentrioolide jagunemine. G2-faasi-kontrollpunkti läbimine G2 faasi lõpul suunab raku mitoosi. 3