28.07.1914 – 11.11.1918 (Franz Ferdinandi hukkamine – Compiegne’I vaherahu) I MS põhjused ja sõjale kaasaaidanud asjaolud: Põhjused: 1) Teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel – Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas, kuid Pr ja SB olid sellele vastu. 2) Sooviti mõjupiirkondi ja asumaid suurendada. Kaasaaidanud asjaolud: 1) Alahinnati ohtu - ei peetud maailmasõda võimalikuks ja ei pingutatud selle ärahoidmise nimel 2) Sõda romantiseeriti – sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. Sooviti ja oodati sõda. 3) Polnud organisatsioone, mis reguleeriksid rahvusvahelisi kriise. Sõdivate riikide plaanid, nende tugevad ja nõrgad küljed: Saksa: Shclieffeni plaan - Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel Venemaa alistamine. Sõda plaaniti võita 3-4 kuuga. Prantsuse: Plaan 17 - Seati saksa piirile tugev kindlustuste süsteem, kuid mitte Belgia piirile (ei uskunud, et Saksa Belgia neutraliteeti rikub), taheti Lotri...
1914-1918 lõppes I maailmasõda 1918 compegne'i vaherahu 1919-1920 pariisi rahukonverents 1930 loodi diktatuur 1929-33 suur ülemaailmne majanduskriis 1932 uus USA president-T.D.Roosevelt 1935 itaalia väed tungisid etioopiasse 1936 berliini-rooma telg 1936 komiterni-vastane pakt 1936-39 hispaania kodusõda. Millised muudatused toimusid riikide jõuvahekorras pärast Esimest maailmasõda? Keskriigid said Antandi riikide käest lüüa. Venemaal toimus isevalitsusliku Tsaari-Venemaa nõrgenemine, mis viis Nikolai II kukutamiseni ning Ajutise Valitsuse võimulepääsuni. Saksamaa kuulutati sõja süüdla- seks ja kaotas mõjuvõimu ja suured alad. USA oli kõige mõjuvõimsam riik, kuna kõik olid talle võlgu. Millised impeeriumid lakkasid I maailmasõja järel eksisteerimast ? Venemaa(Eesti,Läti,Leedu,Poola,Soome, Nõukogude Venemaa), Austria-Ungari(Austria, Ungari, Tsehho- slovakkia) , Saksa keisri-riik(Saksa Vabariik) ja Osmani riik(Türgi Vabariik) Kes kuulusid ...
EKSAMITÖÖ KOOD A E 0 0 2 3 III OSA. FAKTITEADMISTEL PÕHINEVAD ÜLESANDED (45 punkti) 1. Ülesanne tekstikatke põhjal. (6 p) /---/ Pealesunnitud tööstusliku kiirarenguga kaasnes keskkonna kahjustamine ohtlikul määral. Olukord muutus eriti hulluks Eestis. 1980-ndate aastate lõpus kaevandati Kirde-Eestis umbes 23–24 miljonit tonni põlevkivi aastas – 90% sellest läks energia tootmiseks. Põlevkivi kaevandamine rikkus pinnast ja reostas põhjavett. Soojuselektrijaamad eritasid õhku enam kui pool miljonit tonni saasteaineid aastas. Kogu keskkonnakahjustuse pidi kandma Eesti, samas kui teised piirkonnad said lihtsalt elektrienergiat alla omahinna. /---/ ...
Esimene Maailmasõda 1914 1918 Sõja põhjused: Suurriikide soov kindlustada oma ülemvõim Euroopas, seejärel kogu maailmas Taheti kolooniaid ümber jagada Kättemaks (?) Muud soodustavad tegurid: Sõja romantiseerimine Ohu alahindamine Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine Sõjaline mõtlemine osutus diplomaatiast kaalukamaks Sõjatehnika areng Ajend: Atentaat A-Ungari troonipärijale Franz Ferdinandile 28.06.1914 Sõjaplaanid: Saksamaa: nim Schlieffeni plaaniks. Nägi ette Pr kiire purustamise ja seejärel vägede suunamise itta Ven vastu. Teostamiseks koondati suur osa armeest läänerinde paremale poolele. Sõda kavatseti 3-4 kuuga võita. Prantsusmaa: nim plaan 17ks. Eesmärgiks seati Prantsuse-Preisi sõjas kogetud lüüasaamist vältida. Saksa piiril tugev kindlustussüsteem, Belgia piir jäeti vabaks. Plaani kohaselt pidid hõivama Elsassi ja Lotringi nin...
d) Väheneb ühe kromosoomi arv ü Imetajatel on levinud genoommutatsioonid, mis muudavad sugukromosoomide arvu. Genoommutatsioonide tekkepõhjused: 1. endomitoos DNA kahekordistub, aga raku jagunemist ei toimu. 2. Viljastumisel osaleb diploidne sugurakk areneva organismi ploidsus on suurenenud. 3. Hübridiseeruvad erineva kromosoomide arvuga vanemad. Organismide kaitsevõimalused mutatsioonide kahjuliku mõju eest: 1. reparatsioon DNA vigade leidmine ja kõrvaldamine 2. diploidsus geenialleelid on keharakkudes kahes korduses 3. regulaatorgeenide mõju ei luba mutanteerunud alleele avalduma. 4. Polügeensus üks tunnus määratakse paljude geenide poolt(seda loetakse suurimaks bioloogiliseks saavutuseks organismidel). Polügeensed tunnused on tavaliselt väga elutähtsad(kasv, kaal, vaimsed võimed). 5. Haplofaasi lühenemine elutsüklis(haplofaasis avalduvad kõik mutatsioonid). Bakteritel on
1. Aluspaari väljalõikamisega seotud reparatsioon. DNA ühel ahelal olevate vigastuste parandamiseks on kolm peamist süsteemi: · Base excision repair (BER), mille käigus eemaldatakse DNA ahelast üksik kahjustatud nukleotiid mis asendatakse uuega. BER-i kasutatakse peamiselt oksüdeeritud, alküleeritud, hüdrolüüsitud ja deamineeritud nukleotiidide väljavahetamiseks. · Nucleotide excision repair (NER), mille käigus asendatakse DNA kahjustuse ümbrusest umbes 30 nukleotiidi pikkune üheahelaline DNA lõik. NER tunneb ära vigastusi, mis tekitavad suuremaid muudatusi DNA üldises struktuuris. Sellisteks on näiteks tümiini dimeerid ja DNA üheahelalised katked. NER jaotub kaheks alaliigiks: 1) transcription-coupled repair (TCR), mis aktiveerub, kui RNA polümeraas "avastab" DNA kahjustuse ning jääb seetõttu transkribeeritavale alale seisma. TCR tagab transkri...
Loodeti, et GBR murdub, kuna selle plaani ajal oli ta ainuke liitlasriik, kes veel sõjas oli. USA ei olnud veel sõtta astunud ja Prantsusmaa oli äsja kapituleerunud. GBR väljalükkamiseks kasutati tema linnade pommitamist, mis kestis 1941. aastani, kuid tulemusi sellel ei olnud h) Kummaline sõda Prantsusmaa-Saksamaa vaheline sõda, mis soikus, kumbki pool aktiivsust ei näidanud, istuti kaevikutes ja harva toimus tulevahetus. i) reparatsioon sõja kaotanud riikide hüvitised ja kahjutasud võitjariikidele 10. Millised riigid kaotasid Teise maailmasõja? Milliste riikidega sõlmiti Pariisis rahuleping? Kaotajad olid Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. 11. Millised alad pidi loovutama NSV Liidule: a) Soome Petsamo sadam ja Karjala alad. b) Jaapan Põhjaterritoorium (4 saart, mille ümbruses on palju kala, naftat, gaasi ja mineraale) c) Saksamaa Ida-Berliin ja Kirde-Saksamaa d) Poola Ida-Poola alad
BIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ Mikroelemendid on keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt väikesetes kogustes (võrrelduna makroelementidega). Makroelemendid on keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt suurtes kogustes (võrrelduna mikroelementidega). Mikroelemente saab käsitleda kitsamas ja laiemas mõistes. Kitsamas mõistes arvatakse siia kaltsium, fosfor, magneesium, kaalium, naatrium, kloor ja väävel. Laiemas mõttes aga lisaks eelmainituile ka organismide peamised koostiselemendid – süsinik, hapnik, lämmastik ja vesinik. Taimede kontekstis räägitakse mõnikord ka makrotoiteelementidest. Väävel Väävel kuulub inimkeha ainevahetuse võtmeühendite ehitusse ja sidekudede ehitusstruktuuridesse. Väävlit saame vägagi erineva päritoluga toiduainetest. Rohkesti on väävlit munades, piimatoodetes (juust, kohupiim), lihas ja kalas. Taimedest on vää...
Positsioonisõda - ehk kaevikusõda, selle vastandiks on aga manööversõda Mobilisatsioon - ehk mobiliseerimine on kõikide jõude kogumine ja sõjaks valmis seadmine. Oktoobripööre - Petrogradis toimunud riigipööre, mille käigus bolsevikud kukutasid Venemaa ajutise valitsuse. desarmeerimine - on vahendite süsteem, mida rakendatakse, et vähendada sõjaväe isikkoosseisu ja relvastust. reparatsioonid - Reparatsioon on sõja võitnud riigile tekitatud kahju täielik või osaline hüvitamine sõja kaotanud riigi poolt. Versailles' süsteem - pärast I maailmasõda Euroopas välja kujunenud poliitiline süsteem, mis kaitses sõja võitnud riikide (eelkõige Prantsusmaa ja Suurbritannia) huve. Rahvasteliit - oli valitsustevaheline rahvusvaheline organisatsioon, mille peamine eesmärk oli tagada maailmarahu(nt et uus sõda ei algaks).
inaktivatsiooni. Selle tulemusena ilmnevad muutused bakteri fenotüübis. Inaktiveeritud geen(id) isoleeritakse transposoonis sisalduva geneetilise markeri avaldumise alusel. Lihtsad tandeemsed kordused, 1-6 nukleotiidi pikad üle kogu genoomi / trinukleotiidsed kordused / rea inimese pärilike haiguste ettearvamisvõimalus. 143. Fotoreaktivatsioon ja SOS vastus. Fotoreaktivatsioon - valgusest sõltuv reparatsioon (maksimaalne toime valguse sinisel osal). Valgustundlik ensüüm DNA fotolüaas (valguse poolt aktiveeritav) liitub näit tümiini dimeeridele ja kõrvaldab neid. Kõrvaldab ka tsütosiini dimeere ja tsütosiin-tümiin dimeere. Pimedas ei toimi. SOS vastus - kui rakk on tugevalt kahjustatud, siis peab sellel indutseerima korraga kõikvõimalike reparatsiooni-, replikatsiooni- ja rekombinatsioonivalke, et rakk jääks ellu. Tihti põhjustatud UV kiirgusega
seonduma ka siis, kui hoida bakterirakke pimedas, kuid sel juhul ei katalüüsi ta sideme katkestamist. Väljalõikereparatsioon - kas kahjustatud lämmastikaluste väljalõikamisega (base excision repair) või nukleotiidide väljalõikamisega. Uratsiil DNA glükosülaas on väga spetsiifiline ja kõrvaldab DNA ahelast ainult uratsiili. Uratsiil tekibtsütosiini deamineerimise tulemusena. Sellel ensüümil AP endonukleaasne aktiivsus puudub. DNA "mismatch" reparatsioon MMR - üldiselt on DNA ahelad rakus metüleeritud. Peale DNA replikatsiooni on uus DNA ahel veel metüleerimata, DNA ,,mismatch" reparatsioon MMR korrigeerib DNA järjestust peale replikatsiooni, kõrvaldades valestipaardunudnukleotiide DNA ahelast mida pole veel metüleeritud. Rekombinatsiooniline DNA reparatsioon- see sõltub RecA valgust ning käivitub SOS vastuse tulemusena. RecA valk soodustab DNA ahelate ülekannet, aitab neil paarduda, osaleb DNA ahelate hargnemiskoha migratsioonil
...........................................................................19 Matriitsreaktsioonid jagunevad leviku alusel :................................................................................19 Jagunevad reaktsiooni olemuselt :...................................................................................................19 DNA replikatsioon :.........................................................................................................................19 DNA reparatsioon :..........................................................................................................................20 RNA süntees e. transkriptsioon........................................................................................................20 Geneetiline kood :............................................................................................................................21 Eritähenduslikud koodonid :......................................................
Replikatsioon saab toimuma hakata kindlatest piirkondadest – ori-regioonid. Seejärel on vaja sünteesida praimer, mida teeb kas primaas või RNA polümeraas. Praimerit on vaja, sest DNA polümeraas saab sünteesida ainult olemasolevat ahelat - praimer on selleks algeks. Praimeri külge kinnitub DNA polümeraas. 51. Erinevate DNA polümeraaside funktsioonid bakterites. Mis mehhanismidega on tagatud DNA replikatsiooni täpsus? Pol I ja Pol II – DNA reparatsioon Pol III – põhiline süntees Pol IV ja Pol V – DNA süntees, kui Pol III töö on vea tõttu blokeerunud. DNA replikatsiooni täpsus on tagatud Pol III subühikute (epsilon) poolt ja samuti Pol I ja II vastutavad replikatsioonis tehtud vigade paranduste eest. 52. DNA replikatsioon juhtivalt ja mahajäävalt ahelalt. Juhtiv ahel – replikatsioon toimub järjest 5´ ---> 3´ suunaga, alguses vaja ainult ühte praimerit, sünteesib DNA primaas.
Sel juhul võivad DNA ahelad lahti keerduda ja eralduda. Negatiivset superspiralisatsiooni tekitab näiteks güraas. lac promootoril on heksameeride vaheala 18 bp transkriptsioon võimendub anaeroobses keskkonnas, kus suureneb DNA negatiivne superspiralisatsioon E. colil. Positiivse superspiralisatsiooni puhul (seda tekitab näiteks topoisomeraas I) kulub ühe DNA heeliksi täispöörde saavutamiseks vähem aluspaare. RecA (DNA rekombinatsioon, reparatsioon, kõrvaldab repressori nende promootorite eest, mis kontrollivad DNA polümeraasi ja rekombinatsiooni) promootoril on heksameeride vaheala 16 bp transkriptsioonitase suureneb DNA positiivse supespiralisatsiooni korral. Näit. külmashoki puhul suureneb RecA valgu kogus rakus positiivse superspiralisatsiooni tõttu. 4. Selgitage mõne näite varal regulatoorseid mehhanisme bakterirakus, mis käivituvad aminohapete limitatsiooni korral. Transkriptsiooni regulatsioon attenuatsiooniga
võrra on üks ahel lühem (okazaki fragmentide ahel). Telomeeri kordustele lisanduvad telomeeriga seonduvad valgud, mis tunnevad ära heksameerseid kordusi ja peidavad kromosoomi otsad ära, et need ei oleks kättesaadavad rekombinatsiooniensüümidele (ei saa rekombinatsioon toimuda). Replikatsioon Rakkudes on palju erinevaid DNA polümeraase, neist vaid mõned osalevad kromosoomide replikatsioonil. E. Coli DNA polümeaasid (= prokarüootide polümeraasid): 1) Pol I – reparatsioon, RNA praimeri eemaldamine (1 polüpeptiid) 2) Pol II – reparatsioon (1 polüpeptiid) 3) Pol III – replikatsioon (3(9 (koos lisafaktoritega) polüpeptiidi) 4) Pol IV – reparatsioon, aukude täitmine (1 polüpeptiid) 5) Pol V – aukude täitmine (3 polüpeptiidi) Polümeraasid on seotud ka nukleotiidide lagundamisega. Pol IV ja V on erilised. Rnaas H – eemaldab koos Pol I-ga RNA praimeri, see on kaheetapiline protsess. Rnaas H lagundab
KORDAMISKÜSIMUSED § 1-2 1. ISIKUD GEORGES CLEMENCEAU PR peaminister, kutsuti PR ,,tiigriks". Esindas PR huve Pariisi Rahukonverentsil(SM peab kõige eest maksma ja nõrgenema), kuulus ,,suurde nelikusse", mis otsustas rahulepingu tingimused. DAVID LLOYD GEORGE ING peaminister, kutsuti ,,Walesi võluriks". Esindas ING huve Pariisi Rahukonverentsil(SM tuleb karistada, aga mitte liiga karmilt), kuulus ,,suurde nelikusse", mis otsustas rahulepingu tingimused. WOODROW WILSON USA president, ,,koolmeistrist poliitik", I USA president, kes käis EUR-s. Esindas USA huve Pariisi Rahukonverentsil(tahtis ära hoida uut sõda, koostas selle jaoks ,,Wilsoni 14 punkti", mida jälgides oleks sõda ära hoitud), kuulus ,,suurde nelikusse", mis otsustas rahulepingu tingimused. BENITO MUSSOLINI IT valitseja 19221943, fasistide juht. Kehtestas riigis diktatuuri, kuulutas oma eesmärgiks muuta IT sama võimsaks, nagu seda ...
Kujunemine: -Häire meioosis, mis viib üksiku kromosoomi arvu muutuseni meioosis. -Viljastumises osaleb erandkorras diploidne/triploidne munarakk. -Üks munarakk viljastatakse kahe spermiga -Taimede viljastumine eri kromosoomiarvuga vanemate vahel -Viljastumises osaleb sugurakk, kus üks kromosoom on puudu -DNA kahekordistumine, kromosoomide lahknemine poolustel, aga ei toimu raku jagunemist. 18. 1. reparatsioon DNA vigade leidmine ja kõrvaldamine 2. diploidsus geenialleelid on keharakkudes kahes korduses 3. regulaatorgeenide mõju ei luba mutanteerunud alleele avalduma. 4. Polügeensus üks tunnus määratakse paljude geenide poolt(seda loetakse suurimaks bioloogiliseks saavutuseks organismidel). Polügeensed tunnused on tavaliselt väga elutähtsad(kasv, kaal, vaimsed võimed). 5. Haplofaasi lühenemine elutsüklis(haplofaasis avalduvad kõik mutatsioonid)
Äärmuslikes tingimustes aga raku tsütoplasma kas dehüdreerub (hüpertooniline keskkond) või rakud ei suuda piisavalt vett välja viia ja lõhkevad (hüpotooniline keskkond). 6. Keskkonna pH muutustest põhjustatud stress - muutused makromolekulide struktuuris ja biokeemiliste reaktsioonide toimumises. Happestressiga puutuvad kokku näiteks patogeenid. 7. Na+ ioonide kõrge kontsentratsioon. 8. DNA kahjustused - rakus indutseeritakse SOS vastus, käivitub DNA reparatsioon (rekombinatsiooniline reparatsioon), SOS mutagenees ning alternatiivne DNA replikatsioon. Bakterite kohanemine muutunud keskkonnatingimustega võib olla kas lühiajaline või pikaajaline. 1. Pikaajalise adapteerumise (geneetiline kohastumus) puhul on muutused toimunud bakteri genoomis. Selle tagajärjel kohaneb grupp organisme eluks antud keskkonnatingimustel, paljunedes neis tingimustes maksimaalse kiirusega. 2
1. Valgusest sõltuv fotoreaktivatsioon: vea parandamine kohapeal Fotoreaktivatsioon kõrvaldab tümiini dimeere ja vajab valgusenergiat. 2. Väljalõikereparatsioon: lämmastikualuste kõrvaldamine. Glükosülaasid kõrvaldavad DNA-st kahjustatud lämmastikaluseid. Eksonukleaas kõrvaldab lõigu DNA ahelast ja tühiku sünteesib täis DNA polümeraas, kasutades vastasahelat matriitsina 3. Replikatsioonijärgne valepaardumisi kõrvaldav DNA “mismatch” reparatsioon MMR: Nukleotiidide kõrvaldamine DNA ahelast. UvrABC väljalõike-nukleaas kõrvaldab DNA ahelast DNA kahjustuse, mis on tekkinud UV-kiirguse tagajärjel 4. Rekombinatsiooniline reparatsioon: rekombinantne reparatsioon DNA katkete puhul. 77. SOS vastus bakterites. DNA kahjustuste või DNA replikatsiooni inhibeerimise tagajärjel tekib rakkudes SOS vastus. Induktoriteks on UV-kiirgus, alküleerivad ühendid, tümiini vaegus ja ravimid. DNA replikatsiooni
V- kujuline, sisaldab 2 apoensüümi. Apoensüümi moodustavad subühikud a, e ja q. Epsilon subühik on vastutav DNA replikatsiooni täpsuse eest tal on 3'-5' eksonukleaasne aktiivsus, mis võimaldab valesti DNA ahelasse lülitatud nukleotiide kõrvaldada. On ka beeta-dimeerid, mis suurendavad polümeraasi kiirust u 37 korda klamber, mis ei lase DNA polümeraasil DNA-lt dissotseeruda. Ka on Pol I ja Pol II DNA reparatsioon, Pol I ka Okazaki fragmentide protsessimiseks. Ka on Pol IV ja V seotud vigaderohke DNA sünteesiga olukorras, kus DNA polümeraasi III poolt läbiviidav replikatsioon on blokeeritud DNA kahjustuse tõttu. Neil puudub vigade parandamisvõime. Tähtis kui bakter satub ebasoodsasse keskkonda. 52. DNA replikatsioon juhtivalt ja mahajäävalt ahelalt. Juhtivalt: 5'-3' suunaline ALATI. Pidev DNA süntees, DNA sünteesi alustamiseks
Mida mutageensem on kemikaal, seda suuremal hulgal tekib bakteritepopulatsiooni reverante, st. bakterirakke kes on võimelised moodustama kolooniaid histidiinivabas keskkonnas. Kuna mitmed kemikaalid on mutageensed vaid replitseeruva DNA korral, siis lisatakse kasvukeskkonda natuke histidiini , et rakud saaksid mõned korrad paljuneda. Söötmel ei tohi tekkida nähtavaid kolooniaid. 76)Põhilised DNA reparatsioonimehhanismid rakkudes. DNA ,,mismatch" reparatsioon MMR- üldiselt on DNA ahelad rakus metüleeritud. Peale DNA replikatsiooni on uus DNA ahel veel metüleerimata, DNA ,,mismatch" reparatsioon MMR korrigeerib DNA järjestust peale replikatsiooni, kõrvaldades valestipaardunudnukleotiide DNA ahelast mida pole veel metüleeritud. Rekombinatsiooniline DNA reparatsioon- see sõltub RecA valgust ning käivitub SOS vastuse tulemusena. RecA valk soodustab DNA ahelate ülekannet, aitab neil paarduda, osaleb DNA ahelate hargnemiskoha migratsioonil
374. Recoup korvama 375. Reduce- vähendama, alandama 376. Reflective- mõtlik, kaalutlev 377. Refurbish- remontima, värskendama 378. Refusal- äraütlemine, keeldumine 379. Regardless sõltumatta 380. Regardless- sõltumatu, hoolimatu 381. Regression- regression 382. Reinforce- tugevdama, kindlustama 383. Reinforcement- tugevdus, abiväge 384. Reluctance- vastumeelsus, takistus 385. Remain- püsima, säilima 386. Remark- märkus 387. Reparation- reparatsioon, hüvitis 388. Repercussion- mõju, vastukaja, tagasilöök 389. Representative- esindaja, esinduslik 390. Require- nõudma, vajama 391. Resentful- haavunud, solvunud, tige 392. Resentment- kibestumine, vimm, käega löömine 393. Resignation- tagasiastumisavaldus 394. Resorted- tugines 395. Response- reageering 396. Rest assured - võite kindel olla 397. Restraint- riirang, tõkend 398. Restricted- piiratud 399. Retail- jaemüük 400. Return- tagastama 401
c) nukleotiidipaaride asendumine - asendusmutatsioon (A-G või T-C). Asendusmutatsioon on tähenduslik ainult siis, kui see muudab koodoni tähendust ja põhjustab ühe aminohappe asendumist teisega. 2. Mõttetud mutatsioonid - tekib triplet, mis ei kodeeri ühtki aminohapet ja lõpetab polüpeptiidahela sünteesi (terminaatorkoodon). 3. Sünonüümsed mutatsioonid - koodon asendub sünonüümse (sama aminohapet kodeeriva) koodoniga ja polüpeptiidahela aminohapetejärjestus ei muutu. DNA reparatsioon Organismidel on evolutsiooni käigus välja kujunenud fermentsüsteemid, mis kindlustavad geneetilise info säilimise suhteliselt muutumatuna ja liikide püsimise. Absoluutne muutumatus katkestaks evolutsiooni. Sellised fermendid on võimelised nö. parandama (repareerima) DNA struktuuris tekkinud vigu juba replikatsiooni eel, selle käigus või järel krossingoveri teel. Siiani teatakse kahte reparatsiooni tüüpi: - valgusreparatsioon ja - pimereparatsioon.
Ajalugu eksam 1. Esimene raamat 3.demokraatia tv.14-15 Too näiteid demokraatia laienemise kohta pärast Esimest maailmasõda. 1)kodaniku õiguste ja vabaduste laienemine. 2)Valimisõiguse laienemine naistele ja vähendati meeste vanusepiiri. Sisepoliitika majandus kultuur Iseloomusta demokraatiat ja diktatuuri järgmiste tunnuste kaudu : Demokraatia: sisepoliitika: kodaniku vabadused ja inimõigused, rahva osalus ühiskonna küsimuste otsustamisel, mitme partei süsteem , võimude lahusus , vabad valimised .Majandus :turumajandus, konkurents .Kultuur: Sõna vabadus , mõtte vabadus ,tsensuuri puudumine, loomingu vabadus. Välispoliitika : Liikumise vabadus , majandus poliitiline kultuuriline koostöö. Ühiskonnaelu: Diktatuur :sisepoliitika :üks partei, võim koondunud ühe isiku kätte , juhikultus ,puudub võimude lahusus, kodanikuvabaduste ja inimõiguste piiramine, üks ideoloogia, hirmu õhkkond. Majandus: plaanimajandus , rasketööstuse/sõjatööstuse eeli...
potentsiaalsed mutageenid, töödeldakse uuritavaid kemikaale enne bakterikultuurile lisamist roti maksa ekstraktiga. 76. Põhilised DNA reparatsioonimehhanismid rakkudes. Valgusest sõltuv fotoaktivatsioon (kõrvaldab tümiini dimeere ja vajab valgusenergiat), väljalõikereparatsioon (kahjustatud lämmastikaluse või nukleotiidi väljalõikamine), replikatsioonijärgne valepaardumisi kõrvaldav DNA „mismatch“ reparatsioon MMR („mismatch“ korrigeerib DNA järjestust replikatsioonijärgselt, kõrvaldades valestipaardunud nukleotiide sellest DNA ahelast, mida pole jõutud veel metüleerida), rekombinatsiooniline reparatsioon (see on RecA valgust sõltub ning käivitub rakus SOS vastuse tulemusena. DNA replikatsioonikahvel peatub, kui DNA ahelas on kas DNA kahjustus, üksikahelaline või kaksikahelaline katke). 77. SOS vastus bakterites
http://www.abiks.pri.ee Aastaarvud 1632 Tartu Ülikooli asutamine 1680 Suur reduktsioon 1689 ilmub I Läti keelne piibel 17001721 Põhjasõda 1710 Eesti läheb Venemaa koosseisu 1721 Uusikaupunki rahu, lõppes Põhjasõda 1739 Esimene eesti keelne piibel 17831796 Katariina II asehalduskord 1809 Soome läheb Vene koosseisu 1857 hakkab ilmuma ajaleht "Pärnu Postimees" 1860 1880Ärkamisaeg, rahvusliikumine Eestis 1865 asutatakse laulu ja mänguselts "Vanemuine" (Jansen) 1869 Eesti esimene Üldlaulupidu 1870 I raudtee Eestis 1872 Eesti kirjameesteseltsi asutamine (Hurt, Jakobson) 1878 hakkab ilmuma ajaleht "Sakala" 1906 I eesti keelne gümnaasium 1907 rajatakse Eesti kirjan...
Saksamaal monarhia ning kuulutati välja vabariik. 11. novembril 1918 kirjutasid Antant ja Saksamaa alla Compiègne'i vaherahule. h) Okroobripööre/Oktoobrirevolutsioon - Oktoobrirevolutsioon ehk Oktoobripööre ehk Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon oli Tallinnas ja Petrogradis 5. - 8. novembril 1917 toimunud revolutsioon, millega bolševikud kukutasid Ajutise Valitsuse. i) separaatrahu – salajane rahu, mis sõlmiti liitlastest eraldi j) reparatsioon - sõja võitnud riigile tekitatud kahju täielik või osaline hüvitamine sõja kaotanud riigi poolt. k) Rahvasteliit - oli aastal 1919 rajatud rahvusvaheline organisatsioon. Pärast II maailmasõda asendas Rahvasteliitu sisuliselt Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. Rahvasteliidu loomise üheks aluseks olid Ameerika Ühendriikide presidendi Woodrow Wilsoni neliteist teesi. l) VSDTP - Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei.
RAHVUSVAHELISED SUHTED 20. SAJANDIL Esimene maailmasõda Sõjalised liidud enne maailmasõda: Kolmikliit: 1879 sõlmiti liiduleping Saksamaa ja AustriaUngari vahel, 1882 liitus Itaalia. Itaalia hakkas kaugenema 20. sajandi algul. Sõlmis Prantsusmaaga neutraliteedilepingu 1902. aastal. Eesmärgid: Saksamaa soovis haarata uusi kolooniaid, purustada Prantsusmaa, kaotada Inglismaa võim merel, AustriaUngari eesmärk oli tugevdada positsioni Balkani poolsaarel. Itaalia leidis aga liitlasteks Venemaa ja Prantsusmaa (kaugenes kolmikliidust, AustriaUngariga tekkis vihavaen). Uueks koostööpartneriks Saksamaale ja Prantsusmaale sai hoopis Türgi. Antant: Venemaa ja Prantsusmaa sõlmisid 1893 liidulepingu (vastu kolmikliidule), 1904. aastal Inglismaa ja Prantsusmaa sõlmisid lepingu, samal aastal sai ametlik nimetus Entente ehk Antant (südamlik liit). 1907. aastal sõlmisid kokkuleppe ka Venemaa ja Inglismaa. Lepingute k...
ribosoomis. Translatsiooni protsessi erinevad etapid võrdlevalt prokarüootides ja eukarüootides: initsiatsioon; elongatsioon ja terminatsioon. Geneetiline kood ja selle omadused. Koodon ja antikoodon paardumine. Asendusmutatsioonid polüpeptiide kodeerivates geenides: nonsens- ja missensmutatsioonid; supressormutatsioonid; supressor-tRNA-d. 14. Mutatsioonid, DNA reparatsioon ja rekombinatsioon. Mutatsioonid on alusmaterjaliks evolutsioonile. Mutatsioonid kromosoomide tasemel ja punktmutatsioonid. Mutatsioonide olemus: mutatsioonide avaldumine; spontaansed ja indutseeritud mutatsioonid; mutatsioonid tekivad juhuslikult; mutatsioonide reverteerumine. Mutatsioonide fenotüübiline efekt: dominantsed, retsessiivsed ja neutraalsed mutatsioonid; valgu omadusi ja metabolismiraja ensüümide aktiivsust mõjutavad
Resultaat: AT paarist võib läbi vahepealse AA paari saada TA paar. Üks a on rotatsioonis ja teine tautomeeris. Guaniin saab paaduda adeniiniga. Indutseeritud Mutatsioone saab esile kutsuda kemikaalide ja temperatuuriga. Kuigi röntgenkiirgus suurendab mutatsioonisagedust, röntgenkiirguse poolt põhjustatud mutatsioonide muster on sarnane loomulikele ehk spontaansetele mutatsioonidele. Mutatsioonid on juhuslikud, ei teki täpselt vastavalt raku vajadusele. 13. DNA reparatsioon (tüübid, töö põhimõte) Radiatsioon, keemilised mutageenid, kuumus, ensüümivead ja spontaanne lagunemine lõhuvad DNAd pidevalt. Oletatakse, et spontaanse hävimise tõttu hävib iga päev igas raku DNA tuhandeid nukleiinhappeid. Mõned vead kaasnevad DNA replikatsiooni ja transkriptsiooniga. Rakus on olemas mitmeid ensüüme, mis tegelevad nende vigade parandamisega. Selle eest vastutavad ensüümid on evolutsioonis püsinud samasugustena st nad on samasugused bakteril,
Lähiajalugu 1. osa gümnaasiumile I. Maailm 20. sajandi algul: 1. Imperialismiajastu ja ühiskondlikud liikumised; 2. Rahvusvahelised suhted; 3. Soome ja Baltimaad Vene impeeriumi koosseisus; 4. Kultuur ja elu-olu II. Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed: 5. Esimese maailmasõja põhjused ja puhkemine; 6. Esimene sõja-aasta 1914; 7. Sõjategevus 1915–1917; 8. Venemaa kokkuvarisemine; 9. Sõja lõpp läänes. Versailles’ rahuleping; 10. Kodusõda venemaal. Soome ja Balti riikide iseseisvumine. III. Maailm kahe sõja vahel: 11. Maailm esimese maailmasõja järel; 12. Demokraatlikud riigid; 13. Diktatuurid Lääne-Euroopas: Itaalia ja Saksamaa; 14. Kommunistlik diktatuur Venemaal; 15. Läänemeremaad; 16. Aasia, Aafrika, Ladina-Ameerika ja Okeaania; 17. Elu-olu ja kultuur. IV. Teine maailmasõda: 18. Sammhaaval uue sõjani; 19. Teise maailmasõja algus 1939–1941; 20. Balti riikide okupeerimine 1939–1940. Soome Talvesõda; 21. Sõjasündmused 1941–1943; 2...
I MAAILMASÕDA 5.ESIMESE MAAILMASÕJA PÕHJUSED JA ALGUS Maailmasõja põhjused Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20.saj alguses teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslased arvasid, et selleks tuleks kõigepealt purustada Prantsusmaa. Balkanil põrkusid aga A-U ja Venemaa taotlused. Maailmasõja puhkemisele aitasid kaasa järgmised asjaolud 1. Alahinnati ohtu- Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusele ja ei pingutanud selle ärahoidmiseks. 2. Sõda romantiseeriti- 20.saj algul oli levinud kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. 3. Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine- maailmas polnud 1914. Aastal organisatsioone, mis oleks suutnud kiirelt korraldada näiteks suurriikide liidrite koh...
I MAAILMASÕDA 5.ESIMESE MAAILMASÕJA PÕHJUSED JA ALGUS Maailmasõja põhjused Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20.saj alguses teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslased arvasid, et selleks tuleks kõigepealt purustada Prantsusmaa. Balkanil põrkusid aga A-U ja Venemaa taotlused. Maailmasõja puhkemisele aitasid kaasa järgmised asjaolud 1. Alahinnati ohtu- Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusele ja ei pingutanud selle ärahoidmiseks. 2. Sõda romantiseeriti- 20.saj algul oli levinud kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. 3. Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine- maailmas polnud 1914. Aastal organisatsioone, mis oleks suutnud kiirelt korraldada näiteks suurriikide liidrite koh...
1. II ms põhjused ja sündmused, mis viisid sõja puhkemiseni. Poliitilised eeldused: 9 rahvasteliit ei tule ülesannetega toime, sõjakaid suurriike ei suudeta ohjeldada 10 Versailles' süsteem osutub ebapüsivaks (Sx tühistab lepingu 1935) Majanduslikud eeldused: 11 Nii Hitler kui ka Stalin arendasid sõjatööstust 12 Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajab rakendust) Ideoloogilised eeldused: 13 Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi; diktaatorriikide vaenulikkus lääne demokraatia vastu 14 Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände *1935 Sx astub välja Rahvasteliidust, loobub Locarno lepingu täitmisest(kava revideerida Eur. riikide piire) *1936 Hitler viib väed Reini demilitariseeritud tsooni *Hispaania kodusõda (diktatuurid ignoreerivad mittevahelesegamispoliitikat + sisuliselt katsetavad uusi relvaliike ja sõjapidamisviise) >>Hisp-s kehtest. kindral Franco diktatuur. *Austri...
· DNA, see põhjustab rakkude surma, mutageneesi ja kasvajalist rakkude transformeerumist 17. Millised on kaitsemehhanismiks rakus radioaktiivse kahjustuse vastu ? · DNA reparatsioon, selles osalevad ensüümid 18. Millised rakud on kõrge radiotundlikkusega? · Mitoosis olevad, diferentseerumata ja primitiivsed rakud · Lümfotsüüdid, erütroblastid,
Marjanne Priidik 12.c klass Ajaloo olümpiaad Maailm 20. sajandi alguses. Esimene maailmasõda Maailma poliitiline kaart 20. sajandi algul : Impeeriumid : · 20. sajandi alguses oli Eestist kujunenud Vene impeeriumi majanduslikult ja kultuuriliselt enamarenenud alasid, kus toimus ülevenemaalisele turule orienteeritud tööstuslik ja põllumajanduslik suurtootmine. Sõjalised konfliktid 19. sajandi lõpus* ja 20. sajandi alguses : Inglise-Buuri sõda (18991902): · Suurbritannia koloniaalsõda buuri vabariikide Transvaali (LAV) ja Oranje vastu. Sooviti saada oma haldusalasse rikkalikud teemandi ja kullamaardlad. Kuigi inglased saavutasid 1900 pöördelise võidu, jätkus buuride partisanisõda veel kaks aastat. Inglaste halastamatu võitlustaktika (buuride farmide ja ...
Ungari, Tšhheoslovakkia, jugoslaavia, loovutas alasd rumeeniale. Vene Impeeriumi lagunemisel Eesti, Läti, Leedu, Poola, Soome, andis veel alasid rumeeniale, Poola sai ka alasid Austria-Ungarilt. Iirima sai ka iseseisvaks. Saksamaa teritoorium vähenes peake I maailmasõda, loovutas alasid Prantsusmaale, läks veel Poolale, Poolale oli vaja merepiiri. Tulid esimesd naispoliitikud kuna mehed pidid olema sõjas. Versailles- sõlmiti saksamaaga 28.06.1919, Saksamaale oli määratud reparatsioon võitjad riigid ei suutnud kokku leppida summas, saksa sõjaväe suurus pirati 100000 meheni ei võinud omada alvelaevu, Compiegne- 11.11.1918 kell 11 lõppes sõja tegevuse vaherahu Saksamaa revolutsioon, tuli tagasi tõmbuda enda piiritesse demilitariseeritud tsoon- piirkonas ei tohtinud olla sõjaväge, sõjaväe ehitisi saksamaal, liitlasväed oli seal a kontrollisid, ei lubatud liituda Austriaga saksamaam ( Versailles).
Euroopa riigid 19. saj. lõpul ja 20. saj. algul SKEEM: Euroopa 19. saj lõpul ja 20. saj algul - šovinism – inimesed pidasid enda rahvust paremaks kui teisipäev - imperialism – suurriigid püüdsid saavutada mõjuvõimu kogu maailmas - kolooniad – suurriigid hõivasid omale kolooniaid arengumaadeks odava tööjõu ja tooraine eesmärgil; asumaade rajamine, eesmärgiks saada toorainet (Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa) o 3 suurimat koloniaalriiki: Suurbritannia – Aafrika, Aasia Prantsusmaa – Aafrika, Aasia Saksamaa – Aafrika - Euroopa kesksus – 20. saj alguseks olid pea terve maailm Euroopa mõjuvalduses; euroopalike ideede levik (demokraatia, eraomanduslik majandus, isikuvabadus) Tehnika Majandus Ühiskondlik elu Konveiertootm Tran...
Kõige tüüpilisemaks supressormutatsiooni näiteks on mutatsioonid tRNA geenides, mille tulemusena mutatsioon tRNA 77 antikoodonis võimaldab tRNA-l paarduda mRNA-s oleva UAG stop koodoniga ja taastada täispika polüpeptiidi sünteesi. Stop koodoniga paarduvat mutantset tRNA-d nimetatakse supressor-tRNA-ks. 78 14. Mutatsioonid, DNA reparatsioon ja rekombinatsioon Mutatsioonid võimaldavad geneetilist varieeruvust ja on alusmaterjaliks evolutsioonile Geneetiline informatsioon on talletatud DNA nukleotiidses järjestuses. DNA molekuli replikatsiooni täpsus sõltub DNA polümeraasi vigu korrigeerivast (ingl. k. proofreading) aktiivsusest. Sellegipoolest tekib geneetilise materjali kopeerimisel vigu, mida nimetatakse mutatsioonideks. Organismi, kellel avaldub
reverteerumissageduste mõõtmisel tingimustes, kus bakterite kasvukeskkonda on lisatud uuritavaid kemikaale. Mida mutageensem on kemikaal, seda suuremal hulgal tekib bakteripopulatsiooni revertante (bakt.rakke, mis on võimelised kolooniaid moodustama histidiini-vabas keskk-s). 75. Põhilised DNA reparatsioonimehhanismid rakkudes. 1) Vea parandamine kohapeal, 2) Kahjustatud lämmastikaluse kõrvaldamine, 3) Nukleotiidide kõrvaldamine DNA ahelast. DNA reparatsioon MMR korrigeerib DNA järjestust peale replikatsiooni, kõrvaldades valesti paardunud nukleotiide DNA ahelast, mida pole veel metüleeritud. Rekombinatsiooniline DNA reparatsioon sõltub RecA valgust ja käivitub SOS- vastuse tulemusena. 76. SOS vastus bakterites. Üksikahelalise DNA teke aktiveerib RecA valgu moodustub RecA-ssDNA nukleoproteiinne filament. Aktiivne RecA stimuleerib transkriptsiooni negatiivse regluaatori LexA protelüüsi, mis inaktiveerib LexA
suurtükid ja kogu voor koos Augusti välikassaga, milles oli 150 000 riigitaalrit ning isegi tema hõbenõud. August kogus oma sõjaväe järelejäänud üksused kokku ning tõmbus tagasi Poola idaossa. Pärast seda kaotust pakkus August rootslastele jälle rahu, lubades nende nõudmistele vastu tulla niipalju kui iganes võimalik. Ta tahtis ainult jääda Poola kuningaks. Ka kardinal-priimas esitas Poola nimel rahuettepanekuid. Ta pakkus Rootsile Poola Liivimaad, Kuramaad ja suurt reparatsioon, kui ainult Karl XII loobub kuninga tagandamise nõudest. Karl näitas veel kord üles kangekaelsust, mille tõttu teda hüüti Raudpeaks, ja jäi Augusti tagandamise nõude juurde. August tõmbus oma õukonnaga tagasi Sandomierzisse. Seal moodustas Poola aadel konföderatsiooni August II toetuseks. Nad võitlesid Rootsi okupatsiooni vastu Poolas ja Rootsi poolt nõutud uue kuninga vastu. Sissiaktsioonidega sidusid nad Rootsi vägesid, kahjustades nende võitlusvõimet.
Molekulaarbioloogia : ________________________________________ 80 Molekulaarbioloogia postulaat : _______________________________ 80 Matriitsreaktsioonid : _______________________________________ 80 Matriitsreaktsioonid jagunevad leviku alusel : ____________________ 80 Jagunevad reaktsiooni olemuselt : _____________________________ 80 DNA replikatsioon :_________________________________________ 80 DNA reparatsioon :_________________________________________ 81 RNA süntees e. transkriptsioon _______________________________ 81 Geneetiline kood : _________________________________________ 82 Eritähenduslikud koodonid : __________________________________ 82 Valgusüntees e. translatsioon : _______________________________ 82 Pärilikkus Pärilikkuse põhimõisted : Pärilikkus organismide võime saada kas endataolisi või endasamaseid järglasi.
pidi tegelema otseselt sõja ja rahu küsimustega, et riikidevahelisi tüliküsimusi mitte lasta sõjaks kasvada, eesmärgiga tagada maailmas riikidevaheline rahu, julgeolek ja territoriaalne puutumatus. Üldiselt olid 20.ndad aastad demokraatia aastad,kus sündisid mitmed lepingud: 1) 1925. a. Locarno konverentsil sõlmitud Reini tagatispakt, millega Saksamaal keelati demilitariseerida Reini jõe vasakut kallast; 2) Briand-Kelloggi pakti mõisteti hukka igasugune sõjategevus. Mõiste: reparatsioon = sõja võitjale tekitatud kahju hüvitamine kaotaja poolt 1. WEIMARI VABARIIK SAKSAMAAL 1920. AASTATEL Weimari vabariigiga polnud rahul ka kõrgemad sõjaväelased, kuna novembrirevolutsioon oli röövinud võitlusvõime saksa armeelt. Samal ajal kardeti veelgi enam sõjavangist tagasipöörduvate sõdurite revolutsioneerumist. Selleks töödeldi mehi ideoloogiliselt. Suurt sõnaosavust ilmutas siin noor kapral Adolf Hitler. 5. I 1919. a
revertante. 76. Põhilised DNA reparatsioonimehhanismid rakkudes. · Vea parandamine kohapeal nt fotoreaktivatsioon kõrvaldab tümiini dimeere (selleks vajatakse valgusenergiat). · Lämmastikaluse kõrvaldamine mida viivad läbi glükosülaasid · Nukleotiidide kõrvaldamine DNA ahelast väljalõike-nukleaas kõrvaldab DNA ahelast kahjustunud DNA lõigu ning asemele sünteesitakse uus · Mismatch reparatsioon kõrvaldab DNA valepaardumist · DNA katkeid parandav reparatsioon toimub homoloogilise rekombinatsiooni abil. 77. SOS vastus bakterites. · Üksikahelalise DNA teke aktiveerib RecA valgu moodustub RecA-ssDNA nukleoproteiinne filament. Aktiivne RecA stimuleerib transkriptsiooni negatiivse regulaatori LexA proteolüüsi, mis inaktiveerib LexA. Transkriptsioonitase suureneb
probleemid näidisriikides. 3) Maailmamajandus kahe maailmasõja vahel: majanduse tükliline areng ja ületootmiskriisid; majandusliku tõusu ja majanduskriiside põhjused (tsüklid 1918-1922, 1923-1924, 1925-1929, 1929-1934, 1935-1939); Suure depressiooni puhkemise põhjused ja tagajärjed; keinsianistlikule majanduspoliitikale iseloomulikud jooned. 4) Mõisted: desarmeerimine (e demilitariseerimine), reparatsioon (e kontributsioon), Versailles`i süsteem, passiivne vastupanu, inflatsioon, hüperinflatsioon, õlleputš, Dawes`i plaan, Weimari vabariik, patsifism, frankistid, konstitutsioon, keeluseadus, New Deal, keinsianism, ratifitseerimine, välispoliitiline isolatsionism, neutraliteet, koalitsioonivalitsus, ületootmiskriis, defitsiit, protektsionism, Suur depressioon, deflatsioon(ipoliitika), majandusliku liberalismi poliitika.
järguline asendumine fibroosse armkoega. Äge põletik: kiire reaktsioon. Iseloomulikud vaskulaarsed muutused, eksudaadi teke, PMN voog. Krooniline põletik: persisteerne reaktsioon monotsüütide/makrofaagide voog, armistumine(remodelleerumine). (põletiku rakulised komponendid: T-lümfotsüüdid (produtseerivad lümfokiine) Põletiku lõpe. Elusorganismidele on omane kaitsekohastuslik võime taastada kudede terviklikkust (reparatsioonivõime); Reparatsioon: 1) regeneratsioon; 2) Organisatsioon. Regeneratsioon: hävinud koe- ja rakuelementide taastekkimine, tänu millele taastatakse organismi koostisosade terviklikkus (+ funktsioon); Organisatsioon: kahjustatud (hävinud) kudede asendumine elusa kiudsidekoega, mille tulemuseks on sidekoelise armi teke; leiab aset tavaliselt: (1) haavade paranemisel; (2) siseelundite põletike
Õpik 1. Miks pidi Saksamaa nõustuma raskete rahutingimustega? Sest neid kuulutas Versialles’ rahuleping sõjas süüdlaseks. Nad pidid loobuma suurtest aladest ja tasuma sõjalised kahjud. 2. Miks nimetati Pariisi rahukonverentsil loodud uut poliitilist korraldust ka Versialles’ diktaadiks? Sest pidevalt avaldasid Sakslased rahulolematust Versialles’s koostatud dokumentidega ning sellega, et prantslased ja inglased surusid oma rahutingimusi neile peale. 3. Mis on reparatsioon? Kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale. 4. Mis oli Rahvasteliidu tegevuse eesmärk? Rahvasteliidu eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. 5. Miks teravnes 1930. Aastatel rahvusvaheline olukord? Sest ei oldud rahul riigikorraldusega ja Versialles’ rahulepingu tingimustega, lisaks oli ka majanduskriis 6. Millistel põhjustel said enamikus Euroopa riikides 1930. Aastatel võimule diktatuurid?
Järsud muutused geneetilises materjalis ongi mutatsioonid, neid muutusi põhjustanud protsesse nimetatakse mutageneesiks ja mutatsioone põhjustanud tegureid nimetatakse mutageenideks. Mutatsioonid esinevad kõikidel päriliku materjali organiseerituse tasemel: genoommutatsioonid, kromosomaalsed mutatsioonid, geen- ehk punktmutatsioonid, spontaansed ja indutseeritud mutatsioonid, somaatilised ja germinatiivsed mutatsioonid, Geen, kromosomaalsed ja genoommutatsioonid, Pleiotroopia, DNA reparatsioon. Arenguks on vajalik see, et need muutused genoomis ikkagi toimuksid. Need ei tohi olla järsud. Fenotüüp on pärilikkus + keskkond. Sellise muutlikuse korral keskkond määrab ära selle milline see konkreetne fenotüüp on. See võib muutuda sõltuvalt sellest milline konkreetne keskkond millisel ontogeneesi etapil teda mõjutab. Fenotüübiline muutlikus on väga erineva ulatusega, mida nim reaktsiooninormiks (ehk ulatus), mille piirides saab tunnus muutuda kui keskkonnatingimused muutuvad
jne.) Vananemine viib rakkude ultrastruktuuri häiretele Rakkude morfoloogilised vananemisel: 1. Rakkude tuuma kuju muutumine sagaraliseks 2. Mitokondrite polümorfism ja vakuoliseerimine 3. Endoplasmaatilise retiikulumi redutseerumine Golgi aparaadi deformatsioon Raku funktsioonid vananemisel: 1. Pidurdub oksüdatiivne fosforüleerimine 2. Nõrgeneb nukleiinhapete ja valkude süntees 3. Redutseerub kromosoomikahjustuse reparatsioon 4. Väheneb toitainete omastatavus 5. Langeb võime reageerida stressile, infektsioonidele Vananemise teke on seotud: · Endogeensete ja eksogeensete faktoritega · Klonaalne vananemine: enamikul rakkudel on nende jagunemiste arv "ette määratud" ja seotud organismi üldise elueaga. · Klonaalne jagunemine on seotud kromosoomide otstes asetsevate "telomeeridega" · Vastavalt eelseisvate rakupooldumiste arvu vähenemisele kahaneb telomeeride
voltuma, translokeeruma ning muutuma transkriptsioonifaktoritele ja teistele valkudele kättesaadavateks. Perikromatiinne piirkond on funktsionaalne ruum tuumas, mis määrab kromatiini voltumise. Selles piirkonnas esinevad replikatsiooni, transkriptsiooni ja RNA prosessingu faktorid. Perikromatiinne piirkonnas toimuvad transkriptsioon, kotransktiptsiooniline vaigistamine, DNA replikatsioon ja tõenäoliselt ka reparatsioon. Nii RNA kui DNA süntees toimub perikromatiinses piirkonnas, kuid mitte sisemistes interkromatiini kompartmendi laguunides. Perikromatiinne piirkond jaotab kromosoomide territooriumi kromatiini domeenideks. • CT-de (ja CD-de) funktsioneerimine: kromosoomide ja kromatiini dünaamika mudelid genoomi funktsiooni tagamisel ja geenide koordineeritud ekspressiooniprofiili tagamisel. Geeniregulatsioonil erinevate kromosoomide osad suhtlevad teine teisega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
