3 PEDOSFÄÄR+vt. ka lühikonspekt muld 1. teab, millistes keskkonnatingimustes on ülekaalus keemiline ja millistes füüsikaline murenemine, teab murenemise tähtsust looduses ja mõju inimtegevusele; murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, vee, õhu ja organismide toimel; murenemiskoorik maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine Füüsikaline murenemine e rabenemine Keemiline murenemine e porsumine -on kivimite mehaaniline peenendumine ilma -kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, keemilis-mineraloogilise koostise muutusteta, hapniku, süsihappegaasiga ja keemiliste saasteainetega mida põhjustavad temperatuuri kõikumised ja -keemilise murenemise käigus vabanevad vajalikud kivimipragudes oleva vee...
sügavusel asuvad põhjaveekihid. * Põhjavee alanemine: suur veevõtt, pikk kuivaperiood, kaevanduspiirkondades põhjavee väljapumpamine jmt * Tagajärjed: madalamate kaevude kuivaksjäämine, mere lähedal võib põhjustada põhjavee sooldumist, kuna merevesi hakkab valguma põhjavette. * Põhjavee reostumine: tööstusjäätmete või reostuse juhtimine veekogudesse, pinnasesse, põllumajandusreostus(üleväetamine ja valel ajal väetamine, reostus sõnnikuhoidlatest), transpordireostus(õnnetused teedel, teede soolatamine), olmereostus jmt * Tagajärjed: joogivee kõlblikkuse vähenemine ning võimalik kahjulikkus tervisele Infiltratsiooni mõjutavad tegurid: · Saju kestus: esimestel sajupäevadel suureneb infiltratsioon, kuid siis hakkab kiiresti langema, sest pinnasekihid on veega küllastunud · Saju intensiivsus: intensiivse saju korral voolab enamus sademeteveest jõgedesse ja järvedesse
viinamarju(ida-ja keskosas) Peamised loomakasvatusharud:lihaveised,sead,hobused,linnud Põllumajandustoodete import, eksport ·Põllumajandustooted, millega varustab end ise: nisu,mais,puuviljad,köögiviljad,puuvill,veiseliha,sealiha,kala,puit,linnud ·Impordib kaseiini,jogurtit,juustu,võid,puuvilju,vürtse,köögivilju,kala ·ekspordib soojajahu,puuvilju,maisi,kala,teravilju,veiseliha,tubakat Keskkonnaprobleemid Vee reostus pestitsiitide ja väetiste äravoolu tõttu.Kõrbestumine. Kalandus Peamiselt püütakse kala ookeanist, kuna neil on selleks vastav kaasaegne tehnika.Kala töödeldakse laeval ning müüakse sadamates.Viimastel aastatel on tehtud suuri pingutusi kalavarude kaitseks ja taastamiseks.Atlandi ookeani veed USA rannikul on kalast peaaegu tühjad.USA impordib ja ekspordib üsna palju kala.Püütakse:krabi,lõhet,rannakarpe,krevette,heeringaid Metsandus USA on üks suuremaid puude raiujaid
loodus- kui ka kultuurikeskkonna suureneb müra, tekivad parandamiseks (puhastatakse tee ääred liiklusummikud võsast, niidetakse, restaureeritakse · Kaovad loodusmaastikud, hooneid), paraneb piirkonna kahjustub looduskeskkond väljanägemine · Suureneb reostus Sotsiaal-kultuuriline: · Paraneb teeninduskultuur ja teenuste · Suureneb prostitutsioon, kvaliteet narkomaania, salakaubavedu, · Elustuvad ja säilivad traditsioonid, alkoholism tekib kohalik kultuuriidentiteet · Kaob kultuuriline omapära, · Paraneb suhtumine erinevatesse hävib kohalik identiteet, kui
Kõigele lisaks väideti ka seda, et tulevased torud pole ohutud laevaliiklusele. Selle argumendi ümberlükkamiseks pole vaja mingit kõrget ülikooli haridustki. Teadagi, et mere keskmiseks sügavuseks on 55m ning siinsete laevade süvised pole sügavamad kui 8- 10m, seega jääb vaba vett keskmiselt üle 45 meetrit ning torude mõõtmed on kavandis (Vene- Saksa gaasijuhtme Nord Stream projekti piiriülese keskkonnamõju hindamine) Kuna kõik ökoloogilised probleemid ja merega seonduvad reostus ohud said põhjendatud ja lahendatud, tuldi nende väidetele juurde veel probleemiga, et pole põhjendatud alternatiivsete gaasijuhtmete asukohtade mitteesitamist. Arusaadav, et ei saagi panna paika seda projektis kui uuringud käivad, ning läbirääkimised on pooleli. Tuleb saavutad iga riigiga kompromisse, et nõustutaks sellega, et nende territoriaalvetesse paigutatud gaasijuhe oleks vastuvõetav.
Segunemistingimused; Jaa esinemine; Okosusteemi kaitumine lakkamist on tegemist veepinna vabavonkumistega (nimetatakse (vetikate oitsengud jne). Laanemere kaitseks on loodud ummiklaineks). Ohureostus laevadelt. Laevadelt tuleva mitmeid rahvusvahelisi organisatsioone konventsioone, ohureostuse voiks jagada kaheks: Kutuse poletamisel tekkiv koostooprojekte. Moned neist: HELCOM. Laanemere Regiooni reostus (vaavel-, lammastik). Laevadel kasutatav kutus sisaldab Merekeskkonna Kaitse Konventsioon (1974 a. Helsingis); kumneid kordi rohkem vaavlit kui naiteks autodel kasutatav IBSFC.Laanemere Eluressursside ja Kalavarude Kaitse kutus. Lastimis-ja lossimistoodel tekkiv ohureostus (naide-> Konventsioon (1973 a. Gdanskis); BOOS. Laanemere operatiivne Muuga soeterminal). Kiirlaeva lained Laevalained voib jagada okeanograafia susteem; HIROMB
mis muudab veekogu gaasireziimi2. Selle ohu kõrvaldamiseks on tarvis suuremat kontrolli toitainete vette sattumise kohta. HELCOMi andmeil lasi 2000. aastal Eesti Läänemerre 28 924 tonni lämmastikku, see teeb 20,7 kg inimese kohta ja 965 tonni fosforit, mis teeb 0.69 kg inimese kohta. 3 Iga heitveeliiter või põllult vette imbunud väetisekilogramm jõuab lõpuks mõnda veekokku ja hakkab sealset elustikku mõjutama ning reostus liigub edasi Läänemerre. 1 http://www.envir.ee/1076895 2 http://et.wikipedia.org/wiki/Vee%C3%B5itseng 3 http://www.elfond.ee/et/teemad/meri/laeaenemere-kaitse/vetikaoht Toksilised ained Suureks ohuks nii merekeskkonnale kui ka inimestele ning Läänemerd ümbritsevale loodusele on erinevad toksilised ained ning paljud mürkkemikaalid mis kanduvad Läänemerre erinevatel viisidel. 2006
Eestis on oluline propageerida looduslähedast mõtlemist ja looduse hoidmist. Ainult nii saame säilitada unikaalse keskkonna, mis meid ümbritseb. Kahjuks on näiteks Läänemeri halb näide meie ja meie naabrite loodusega mittearvestamisest. Läänemeri kuulub maailma kõige saastatumate merede hulka, mille põhja on peidetud sõjategevuse jäägid ja tööstusjäätmed, lisaks on põhjakihtidesse akumuleerunud jõgede poolt merre kantud reostus. Merepõhi on nagu prügila, mida uurides geoloogid avastavad üha uusi reostusobjekte. Sellised tagajärjed on Eesti rahvale ja riigile loodetavasti õppetunniks ning Eesti jätkusuutliku strateegia abil saame tehtut korvata. 7 Kokkuvõte Inimkonna jätkusuutlikuse määrab inimeste teadlikkus ja teotahe. Kui rahvas võtab
(nt. vääveldioksiidid). Osad tekitavad närvisüsteemi või veresoonkonna haigusi (nt. lämmastik- ja süsinikoksiidid). Üheks ohtlikumaks loetakse pliid, sest see kinnitub ümbritsevatele taimedele ja mulda ning on mürgine (seepärast ei tohigi korjata seeni ja marju teede äärest).Keskmine auto, mille läbisõit aastas on 20 000 kilomeetrit ning millel on 2,0 liitrine mootor paiskab aastas õhku 5 tonni heitgaase. Küsitlusleht 1 Autokütuse reostus 1. Mis sinu arvates on peamine alternatiivkütus ? · Päike · Elekter · Vesinik · Vesi · Piiritus · Tuul · Muu (õled , geotermiline energia , tuumaenergia , eeter , etanool , maagaas , bensiin , nafta , diisel ) · Ei tea 2. Kui palju sinuarvates auto kesmiselt aastas heitgaase välja paiskab ? · 10tonni · 5 tonni · 3 tonni · 1 tonn · 500 kg · Ei oska vastata 3. Kas pooldad loodussõbralikku autot ? 4
samuti prügi. Pinnas, vesi ja õhk saavad saastatud. Lahendused: kasutada korduskasutatavaid ja looduslikke pakkematerjale, ohtlikud jäätmed viia selleks ettenähtud kogumispunktidesse. Eralduvaid gaase saab koguda ja kütteks kasutada. Prügilale ehitada puhastus- ja töötlemise seadmed. Liikide hävimist põhjustavad keskkonna muutumine ja hävimine, näiteks metsade raiumine ja soode kuivendamine. Inimpopulatsioonide laienemine toob kaasa elukohtade hävimise. Teised põhjused on reostus, jahipidamine, röövpüük ja kaubitsemine, samuti võõrliikide sissetoomine. Selle tagajärjeks on toiduvõrkude mõjutamine, mis võib põhjustada liikide elutegevuses ettearvamatusi. Lahenduseks on näiteks liikide kaitse alla võtmine, elupaikade säilitamine, kaitsealade rajamine, võitlus röövkaubandusega. Loodusvarade kasutamine ja energiaprobleemid. Taastumatud loodusvarad, nagu kaevandatud kütised saavad otsa ning moodustuvad jäätmed nagu tuhamäed, samuti
Et sellist isepuhastumist soodustada, on oluline reostusallikate (põllud) ja veekogude vahel jätta puhvertsoonid - mets, võsa. Seega eutrofeerumise vältimiseks tuleks säilitada taimestik veekallastel, mis aitaksid ära kasutada liigseid toitained. Eutrofeerumise vastu tuleks veekogude põhjast eemaldada muda, mis aitaks kaasa veeseisundi paranemisele ja elustik vees taastuks. Veekogude ääres olevatel taludel ja tööstusettevõtetel peab olema kindlasti kontroll peal, et sealt tulev reostus ei satuks veekogudesse. Bioinvasioon on kiire elusolendiliikide sissetung aladele, kus nad looduslikult pole elanud. Inimese abil saavad organismid levida oma algsest kodukohast sinna, kuhu nad looduslikult poleks eales jõudnud. Kõige rohkem loomi, kes kaotavad oma kodud on selgrootud, kes tahtmatult satuvad nt. puuviljakastidesse ja neis satuvad uutesse kohtadesse, seega alati tuleks vaadata import puuviljadelt ega neil ei ole peal ämblikke ega putukaid. Varem oli see
oktoobril, kui NSV Liit nõustus raketibaase likvideerima ja tuumarelvi Kuubalt ära viima. Ameerika kohustus ära jätma Kuuba vastased projektid ning pidi ära tooma oma raketid Türgist ja Itaaliast. 1963 NL, USA ja Suurbritannia allkirjastasid Moskva kokkuleppe. Esimene dokument tuuma maharelvastamiseks. Selle kokkuleppega keelustati tuumarelvakatsetused atmosfääris, maa peal ja vee all. Lubatud ainult maaalused katsetused, sest siis kõige väiksem reostus. John F Kennedy- USA president. ’63 nov tapetakse: pandi süüks, et liiga järeleandlikult käitus Kuuba kriisi ajal. Kui poleks olnud järeleandlikust, oleks olnud tuumasõda. Nikita Hruštšov- Nõukogude Liidu riigitegelane, kindralleitnant ja NLKP Keskkomitee esimene sekretär – riigi tegelik juht aastail 1953–1964. 6. Praha kevad. Prahas tekkinud ühiskondlik liikumine, mille eesmärgiks oli inimnäolise sotsialismi ülesehitamine
kiiresti. · Palju maad võetakse ehitiste, teede jmt alla. · Osa põllumajanduslikku maad lihtsalt hävib (erosioon, pinnase reostus, sooldumine jmt). Analüüsige, kuidas on haritava maa pindala inimese kohta erinevates riikides muutunud. http://www.businessinsider.com/chart-of-the-day-arable-land-per-capita-2011-2 Maakasutus mõnedes riikides Haritav Haritavat maad Elanike Riik maa elaniku kohta arv mln mln ha mln/ha Belgia 0,8 10,2 0,07
kasvatuspiirkondi ja eksportijaid; tee puuvill 56. toob näiteid ekstensiivse ja intensiivse põllumajandusega kaasnevatest keskkonnaprobleemidest Uute põldude rajamine Looduslike ökosüsteemide hävimine Maade niisutamine Soolade tõus aurumisega huumushorisonti - pinnase sooldumine Üleväetamine Saagi keemilise koostise muutused, põhja- ja pinnavete reostus (ohtlik just liigne lämmastik) Mürkkemikaalide Kasulike eluvormide hävimine koos kahjulikega, mesilaste, lindude toidu kasutamine mürgitumine, mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases Monokultuuride Haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine, mullaviljakuse vähenemine kasvatamine Raskete põllumajandus- Muldade tihenemine, õhusisalduse vähenemine, mullaorganismide elukeskkonna
kiiresti. • Palju maad võetakse ehitiste, teede jmt alla. • Osa põllumajanduslikku maad lihtsalt hävib (erosioon, pinnase reostus, sooldumine jmt). Analüüsige, kuidas on haritava maa pindala inimese kohta erinevates riikides muutunud. http://www.businessinsider.com/chart-of-the-day-arable-land-per-capita-2011-2 Maakasutus mõnedes riikides Haritav Haritavat maad Elanike Riik maa elaniku kohta arv mln mln ha mln/ha Belgia 0,8 10,2 0,07
Linnastumine Koostaja: Ülle Liiber Avaldatud Creative Commons litsensi ,,Autorile viitamine+ jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0) alusel vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee Sydney Ü.Liiberi foto Suurem osa inimesi tahab linnas elada · Aastal 1800 elas vaid 3% maailma rahvastikust linnades, 1900.a. juba 13% ja 1950. a. 29% ning 2008. a. 50%. 2025. aastal elab linnades tõenäoliselt juba 60% rahvastikust. % 1950 2000 2050 · Linnastumine on protsess, mille käigus järjest rohkem inimesi asub elama linnadesse. Linnarahvastiku osatähtsus maailma riikides Kanada Islan Venemaa ...
Kalakasvatus kasvatatakse kala siseveekogudes või rannikuvetes. Rannikuvetes kasvatatakse enamasti väärtuslikumat kala ekspordiks ning Aasia riikides on levinud talupidajate lisa sissetulekuna. 3 5.Selgita kalavarude vähenemise põhjusi. a) ülepüük maailma rahvaarv kasvab, suureneb ka nõudlus kalade järele. Püütakse rohkem kui varud taastuda suudavad. b) maailmamere reostus tingib elustiku sh kalade arvukuse vähenemise 6.Selgita maailmamere keskkonnaprobleeme. keskkonna probleemid: moodne püügitehnoloogia rikub mere ökosüsteeme. Kalavarude vähenemisel on palju ulatuslikum mõju kogu ökosüsteemile, kannatavad ka linnud ja teised loomad, kes kaladest toituvad. Inimtegevuse mõju mereelustikule, liikide hävimine, loodusliku mitmekesisuse vähenemine, ökosüsteemide hävimine, veetransport
keskkonnariski korral? Inimest ähvardava ohu minimeerimine. Jäätmeprobleem, õhusaaste, happevihmad, veesaaste, kasvuhooneefekt, osooniaugud, energiapuudus ja aatomienergia Inseneri kohustus rakendada kõiki oma teadmisi keskkonnakaitse huvides. SO2 kontsentratsiooni vähenemine söe kasutamise vähenemisega. NOx kõrgetemperatuurilisel põlemisel.NO2+H2O = hape. Happevihmad = H2NO3 & H2SO4 Keskkonnaprobleemid on tihti rahvusvahelised, kuna reostus ei tunne riigipiire. 19. saj. lõpust CO2 hulk atmosfääris >23% Ühiskonnariskide hindamine üldjuhul utilitaristlik käsitlus kasude/kahjude hindamine. Äraproovimata lahenduste modelleerimine. 6 Insenerikutse valiku eetikaprobleemid Kas tuumaenergiat arendavad insenerid on head või halvad? Insenerlik tegevus seostatuna isikliku õnne otsimisega. Aristoteles õnn=eneseteostamine, oma talendi realisatsioon. Samuel Florman naudingud inseneritegevusest:
erinevaid rändline . Kalavarud on viimastel aastatel vähenenud . Sügavamas soolases meres esineb muuhulgas turska ja makrelli , rannikumeres ja mageveekogudes lõhet ja haugi . Ka varem igapäevatoiduks olnud heeringas ja räim on muutunud delikatessiks . Jõgedes ja järvedes elab 52 liiki mageveekala , osa neist on haruldased . Rootsi suuremad keskkonnaohud on pinnast ja järvesid ohustavad happevihmad ning Põhjamere ja Läänemere reostus . Rootsis on 28 rahvusparki kogupindalaga 699 863 ha . Rootsi oli esimene riik Euroopas , ks 1909 aastal rahvusparke rajama hakkas . Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil. Riigi lääneosas kõrgub Skandinaavia mäestik . Lõunaosas asub tasane ja viljakas Skane . Keskosas laub Kesk Rootsi madalik ja idaosas Botnia lahe rannikumadalik .
loobumist). Mikroobse sisalduse vähendamise meetodid: filtreerimine, keemiline setitamine, kloorimine. Heitvesi – inimkasutuses olnud ja siis loodusesse tagasi juhitud vesi. Reovesi – osa heitveest, mille keemiline koostis või füüsikalised omadused on esialgsetega võrreldes muutunud. Jaguneb olmereoveeks, tootmisveeks, sademeveeks. Reoained on näiteks orgaanilised ained, toitained, heljum, vee bakteriaalne reostus. Veepuhastusmeetodid on füüsikalis-mehhaaniline (settimise või filtreerimise põhimõttega), keemiline (keemilise reaktsiooni tekitamine puhastusaine ja reoaine vahel), bioloogiline (aluseks mikroorganismide võime lagundada ja kasutada toitainena ära vees sisalduv orgaaniline aine). Puhastusjaam=nende meetodite kombinatsioon. Organismid ja bioloogilised protsessid jaotuvad hapnikutarbe järgi aeroobseteks ja anaeroobseteks. Reostuskoormus – reostatava aine hulk vees
TAHKEKÜTUSED KIVISÜSI Kivisüsi kuulub fossiilsete kütuste hulka ja on tähtis maavara. Kivisüsi on tekkinud taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel Kivisüsi on kõige enam süsinikuühendeid tootev kütus. Kivisöe süsinikusisaldus on 89-96%, väävlisisaldus aga 0,5-2,0%. Põhiliseks keskkonnakahjuks fossiilsete kütuste põletamisel on kasvuhoonegaaside heitmed, kuid samas ka kaevandamisega seotud põhjavee taseme alanemine ja reostus. Maastik, mille alt on kivisütt kaevandatud, muutub samuti kasutuskõlbmatuks. Kivisöega kütmisel kasutatakse samuti kas malm- või teraskatlaid. Ahju kivisöega kütta ei saa, kuna kivisöe kütteväärtus on liialt kõrge ja ahju kivivooderdis ei ole nendele tingimustele vastav. Kivisöega kütmise osakaal jääb aasta aastalt vähemaks, kuna käitlemisel tekkiv tolm, tuhk ja samuti ka kivisöe hoidmiseks vajaliku suurusega ruumi puudumine saavad tihti takistuseks.
tervist PAH-ide kahjuliku mõju eest, on Euroopa Komisjon oma määrusega nr 1881/2006 kehtestanud benso(a)püreeni piirnormid osale rasvu ja õlisid sisaldavatele toiduainetele ning ka toiduainetele, mille töötlemine kõrgel temperatuuril (näiteks suitsutamine või kuivatamine) võib põhjustada toidu kõrge saastatuse PAH-idega. Lisaks on piirnormid kehtestatud ka kalale ja kalast valmistatud toodetele, mille kõrget saastatust PAH-idega võib põhjustada keskkonnast tulenev reostus (näiteks naftareostused veekogudes). Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) arvates ei ole benso(a)püreen üksi piisav märgistusaine PAH-ide sisalduse hindamiseks toidus ning parem oleks kasutada hoopis nelja PAH-i (benso(a)püreeni, bens(a)antratseeni, benso(b)fluoranteeni ja krüseeni) summaarset sisaldust (nende nelja eelpoolloetletud PAH-i üldnimetus on ,,PAH4"). Euroopa Toiduohutusameti arvamust kuulda võttes võetigi vastu
13.Selgitage näidete abil põllumajandusliku tootmise mõju keskkonnale. a. Põllumajandusmasinate kasutamine muldade tihenemine, õhusisalduse vähenemine, mullaorganismide elukeskkonna halvenemine. b. Niisutamine - Soolade tõus aurumisega huumus-horisondi, pinnase sooldumine c. Väetamine ja taimekaitsevahendite kasutamine saagi keemilise koostise muutused, põhja- ja pinnavete reostus d. Monokultuuride - monokultuuride rajamine võib bioloogilist mitmekesisust paiguti vähendada. Haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine, mullaviljakuse vähenemine. 14.Kuidas on seotud riigiarengutase sellega, kas riigis tegeletakse rohkem rannikupüügiga või ookeanipüügiga? Rannikupüügiga tegeletakse enamasti arengumaades, kuna minnakse püüdma väikeste paatidega ranniku lähedalt, kala töödeldakse ja müüakse kohe ranna-
Ei möödu päevagi, mil me looduses ei viibiks. Loodusõpetuse sisu ja eesmärgid muutuvad päev-päevalt, käies kaasas inimkonna arenguga. Olen ka ise maal elanud ja seega oli loodus üks osa minu kasvukeskkonnast mida ma võtsin, kui iseenesestmõistetavana. Seega pean väga oluliseks looduse ja looduskeskkonna väärtustamist. Olen arvamusel, et inimesed peaksid loodusest rohkem lugu pidama ja mõistma, et iga maha visatud praht või reostus keskkonnas on lubamatu. Loodus on see, mis meid varustab eluks vajalike anndidega. Metsal on väga tähtis rolli ka globaalse soojenemise aeglustamises. Inimesed aga paraku ei mõtle eriti tihti tagajärgedele, mida nad reostusega tekitavad ja ei saada aru, et loodus on inimese jaoks väärtus ja eluks vajalik. Olen oma lastele juba varakult õpetanud, et praht pannakse selleks ette nähtud kohta ning olen ka rääkinud, mida see endaga kaasa toob. Hoiakud kujunevad välja just
lõhe. 59. analüüsib muutusi maailma kalanduses ning selgitab muutuste peamisi põhjusi; teab suuremate püügimahtudega riike; Maailmamere kalavarud vähenevad .Üldine kalapüük on suurenenud . Kalakasvatus on eriti suurenenud , 20-30 korda umbes .Viimastel aastatel püük maailmameres on vähe tõusnud. 60. selgitab kalavarude vähenemise põhjusi ja toob näiteid kalandusega seotud keskkonnaprobleemidest; Kalavarude vähenemise põhjused: ülepüük, maailmamere reostus. Mõisted: Vegetatsiooniperiood - ehk kasvuperiood ehk taimekasvuperiood ehk termiline kasvuperiood on ajaperiood, mille jooksul toimub taimede intensiivne kasv ja areng. ekstensiivne ja intensiivne põllumajandus – loe teksti ökoloogiline ehk mahepõllumajandus - looduskeskkonda ja ökoloogilist tasakaalu arvestav ja seda säästev põllumajandusproduktide tootmistehnoloogia.Viljelevate taimede ja loomade valik ning pidamise kord peab silmas, et suurendada või säilitada mulla viljakust.
mägedel kasvav mets. Suuremad metsa massiivid paiknevad riigi idaosas, tihedamalt põhjaosas. Olemasolevad puiduvarud rahuldavad peaaegu täielikult oma riigi vajaduse. Suhteliselt vähe puitu imporditakse. Riik ekspordib tööstuslikku palki, saematerjali, puitpaneele, tselluloosi ning paberit ja paberitooteid. Peamised metsadega seotud probleemid võiksid olla üleraie, vähene hooldamine ja reostus 8.Transport Filipiinidel takistavad transpordi infrastruktuuri arengut mägised alad, maa killustatus (palju saari). Sisevedudes võiksid olla olulised raudtee, meretransport, ,,Jeepney'd", motoriseeritud kolmerattalised, autotransport. See tuleneb maa killustatusest ja valitsuse vähesest toetusest. Rahvusvahelistes vedudes eelkõige õhu- ja meretransport. See tuleneb sellest, et Filipiinid on saareriik. Autotransport Filipiinidel on 199 950 km teid, millest 39 590 km on asfalteeritud
Keskkonnaprobleemid mis kaasnevad ekstensiivse ja intensiivse põllumajandusega Uute põldude rajamine Looduslike ökosüsteemide hävimine Maade niisutamine Soolade tõus aurumisega huumushorisonti pinnase sooldumine Üleväetamine Saagi keemilise koostise muutused, põhja ja pinnavee reostus (lämmastik) Mürkkemikaalide kasutamine Kasulike eluvormide hävimine koos kahjulikega, mesilaste, lindude toidu mürgitumine, mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases Monokultuuride kasvatamine Haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine, mullaviljakuse vähenemine
Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid Maailma energiaprobleemid Maailma energiavajadus kasvab kiires tempos. Prognoosi kohaselt võib muutuda energia vajadus kahe kordseks sajandi keskpaigaks preagusega võrreldes. Rahvaarvu suurenemeni on peamine põhjus miks kasvab energia vajadus. Arengu oluliseks indikaatoriks on ka energia kättesaadavus mis on paranenud väga suuresti. 85% maailmast kasutab iga päev elektrit kuid 1.1 miljardile inimesele jääb see ikkagi kättesaamatuks. Suurema osa energiast tarbivad arenenud riigid. Arenenud maades on ka viimasel ajal kas energia kasutuse kasv pidurdunud või siis isegi vähemaks jäänud. 1. Taastumatud energiad Fosiil ja tuumakütusele (need on ka taastumatud energiad) toetuv energiamajandus ei ole tänapäeval enam jätkusuutlik. Seda energiat toodetakse näiteks naftast,maagaasist ja kivisöest. Oma olemuselt on need orgaanilised kütteained, mis on tekkinud kunagiste taimede ja loo...
Geoloogia 1.Aktualismi printsiip- meetod, mis lähtub eeldusest, et mineviku protsesside tundma õppimine lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid tunnistades, et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid Maa pinnal ja sees erinesid tänapäevastest protsessidest ja mida kaugemas minevikus need toimusid, seda rohkem need protsessid erinevad. Tõestuseks on näiteks vired. 2.Maa siseehitus: Maa pindmine kest on maakoor, mille paksus kõigub 3 kilomeetrist ookeanide keskahelike all kuni 80 km-ni mandrite kõrgmäestike all. Ookeaniline maakoor, mis on tekkinud pinnale tõusnud vahevöö ülaosa ülessulanud kiviainese tardumisel. Mandriline ehk kontinentaalne maakoor on mandrite alune maakoor, mille ülemine kiht koosneb settekivimitest ja alumine on basaltne kiht ning nende vahel graniitne kiht. Vahevööst on maakoor eraldatud Moho piiriga (kivimite mineraalse koostise erinevusest tulenev piir). Vahevöö on maako...
filtrimisel saadud filtraadi aurutusjäägina. Reovesi sisaldab väga mitmesuguseid keemilisi ühendeid, millest paljude määramine ei ole vee iseloomustamiseks otseselt vajalik ega isegi võimalik. Seepärast piirdutakse üldjuhul vaid tähtsamate (tüüpiliste) reostusnäitajate määramisega, mis kajastavad reovee mõju veekogule. Olulisemateks reostusnäitajateks on orgaaniliste ainete sisaldus, taimetoitainete sisaldus, heljumisisaldus ja vee bakteriaalne reostus. Vee kvaliteedinõuete karmistumisel on hakatud määrama lisaks veel raskmetalle, mürgiseid orgaanilisi ühendeid ja ka veest lenduvaid ühendeid (põhjustavad puhastusseadmeil õhu saastumist). Olmereovees on ülekaalus süsivesinikud, proteiinid, vabad aminohapped, kõrgemad rasvhapped, lahustunud orgaanilised happed, muud süsinikuühendid. Anorgaaniliste ainete ioonkoostis oleneb toorvee ioontasakaalust ja soolasisaldusest ega mõjuta oluliselt reovee
Reoained esinevad vees lahustunud kujul, kolloidosakestena või lahustumatul kujul (heljumina). Heljum – uuritava reovee filtrimisel standardfiltrile jääva tahke aine kogus. Kuivaine – mõeldakse veeproovi aurutusjääki. Reovees olevad lahustunud ained määratakse vee filtrimisel saadud filtraadi aurutusjäägina. Olulisemateks reostusnäitajateks: orgaaniliste ainete sisaldus taimetoitainete sisaldus heljumisisaldus vee bakteriaalne reostus Olmereovees on ülekaalus süsivesikud 11-18%C; proteiinid 8- 10%, vabad aminohapped 0,51,5%, kõrgemad rasvhapped 23- 25%, lahustunud orgaanilised happed 7-11 %, muud 29-34% C. Biokeemiline hapnikutarve (BHT) -hapniku kogus, mida vees sisalduvad orgaanilised ained tarbivad hapendumisel (lagunemisel) aeroobsetes tingimustes kindlal temperatuuril teatud aja vältel. Standardtemperatuur on 20oC ja - aeg 7 ööpäeva.
valdav enamik baktereid. Hoiuala kaitsealune loodusobjekt, kus kaitstakse Natura-liikide (looma-, taime- ja seeneliigid) elupaiku väljaspool kaitsealasid, tagamaks nende soodsat seisundit. Immigratsioon isendite sisseränne teistest populatsioonidest. Indiviid isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev. Inimekvivalent (ie) ühe inimese tekitatud keskmine reostus ööpäevas. Hindamisalus on BHT, 1 ie = 54 g BHT5/ööpäevas. Võib väljendada ka teisiti: inimene põhjustab täieliku BHTt 75 g/d ning annab ööpäevas reovett keskmiselt 0,7 g fosforit ja 12 g N. Inimekvivalenti kasutatakse reostuskoormuse võrdlemiseks. Integratsioon (lad. integratio liitumine, terviku moodustamine, integer terve) liitumine. Jäätmed tekkekohas kõlbmatud, kuid mujal muuks otstarbeks (nt
tekitavad puudele kahjustusi on tähtis, et puude heaolu eest hoolitsevad inimesed, kes teavad kuidas tuleb teha hooldustöid. Muinsuskaitseseaduse alusel on keelatud haljastus-, raie-, kaeve ja maaparandustööd (seadus, Muinsuskaitseseadus, RT I, 12.07.2014, 100), selleks on vaja kindlat luba. Raadi järv Raadi järv sai tugevalt reostada tänu Nõukogude liidu sõjaväelennuvälja tegevusele. Järv on olnud reostunud juba mitukümmend aastat ning ajapikku reostus on vähenenud. On 9 tehtud uuringuid millega leiti, et probleeme tekitavad eelkõige lämmastik, naftasaadused ja fenoolid. Järve muda hoiab suure osa nendest kahjulikest ainetest endast seega on see suur oht vee ökosüsteemile (Keskkonnamõju hindamine) Kuna järv on reostatud on ka antud järv kalavaene. Peale selle, et järv on kalavaene võib reostus mõjutada ka seal piirkonnas põhjavett
osatähtsuse suurenemises. Tingitud sellest, et rahvastiku arvu tohutu kiire suurenemine on toonud kaasa tugeva surve ümbritsevale keskkonnale. Globaalprobleem - ulatuslik nüüdisühiskonna arenguraskus, mille lahendamiseks on vaja rakendada riikidevahelist koostööd nii keskkonna, majanduse kui sotsiaalsfääris. Ülemaailmne oht inimkonnale, mis on tekkinud mitmesuguste mõjurite kuhjumisel ja koostoimel. Rahvastiku kasv Loodusressursside kiire vähenemine Keskkonna reostus Elurikkuse vähenemine (liikide väljasuremine jms.) Kliimamuutused Hapestumine, osoonikihi lagunemine, kasvuhoonegaasid. Globaalprobleemi omapäraks on see, et ta on küll globaalne, kuid lahendada saab seda vaid tegutsedes lokaalselt. Ohud keskkonnas: Kultuurilise mitmekesisuse vähenemine Liikide levmine võõrliikidena väljapoole nende pärismaist leivilat Haiguste levimine on kontrollimatu, epideemia puhkemisel oleks see väga laiaulatuslik.
kahjustavad ka inimese tervist. Reostunud rannikuvees ujumine kahjustab ka inimeste tervist. Mõju inimeste toidulauale(kalade vähenemine). Majandustegevusele- väheneb kalade ja muude veeloomade hulk, mistõttu nende püük väheneb. Rannikute reostumise tagajärel väheneb piirkonna tähtsus turismipiirkonnana. Keskkonnale- Vee-elustik väheneb, muutub ning võimalik et hävib, mistõttu väheneb ka kalatoiduliste loomade ja lindude arv. Vee reostus mõjutab ka rannikuelustikku ning linde. Eriti ohtlik on naftareostus, mis on mürgine, takistab õhu juurdepääsu veele ning kleepub lindude sulgedesse, muutes need lennuvõimetuks. Korallide hävimine. 28. Äravoolu mõjutavad klimaatilised tegurid: 1) Sademete iseloom. Vihm mõjutab kohe, lumi alles peale sulamist; 2) Aurumine ja sademete kinnipidamine taimestikus; 3) Sademete intensiivsus (mm/h) ja kestus. Pinnavee äravool tekib suures alas, kui sademed
o väetiste kasutamine o tehnoloogia täiustamine o kapitali mahutused suured o toodangu omahind kõrge Ekstensiivse ja intensiivse põllumajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid; Uute põldude rajamine Looduslike ökosüsteemide hävimine Maade niisutamine Soolade tõus aurumisega huumus-horisonti- pinnase sooldumine Üleväetamine Saagi keemilise koostise muutused, põhja- ja pinnavete reostus (ohtlik just liigne lämmastik) Mürkkemikaalide kasutamine Kasulike eluvormide hävimine koos kahjulikega, mesilaste, lindude toidu mürgitumine, mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases Monokultuuride kasvatamine Haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine, mullaviljakuse vähenemine Raskete põllumajandus- Muldade tihenemine, õhusisalduse vähenemine, mullaorganismide
PTG Õpetaja: Tarmo Oidekivi Page 5 of 11 Õppeaine: Geograafia Kursus: I Klass: VIII Teema: Kliima 13. Too välja neli põhjus, kuidas võib põhjavesi reostuda. 1.p 1. Tööstusjäätmete või reovee juhtimine veekogudesse, pinnasesse. 2. Põllumajandusreostus üleväetamine ja valel ajal väetamine, reostus sõnnikuhoidlatest 3. Transpordireostus-teede soolatamine, õnnetused teedel-bensiini sattumine pinnasesse 4. Olmereostus Teema rahvastik hõlmab endas mitmeid erinevaid aspekte. Segamini lähevad juba mõisted rahvastik ja rahvus. Allpool vaatlemegi mida kujutab endas teema rahvastik. Rahvastikuks nimetatakse teatud maa-alal elavaid inimesi. Rahvastikuks võib olla kogu maakera rahvastik, kui ka mingil riigi territoorjumil elvavad inimesed.
Merevee Tagajärjed: Vee saastumine põhjustab distilleerimine. Vee nakkushaiguste levikut. Veekogude transportimine elustiku vaesumine või hukkumine(nafta piirkondadesse, kus vett ei reostus, laeva avarii eest). ole või vesi on saastunud. Õhu saastamine ja happevihmad. Õhu saastamine ja Põhjused: Kütuste põletamisel paiskuvad happevihmad . Vähendada
Kui väljalangemisi toimub massiliselt ja püsivalt, tekivad ökosüsteemis häired, mis ei jäta mõjutamata ühtegi osa. Tingey ja Barker (1992: 62) on kirjeldanud tuhandeid kemikaale, mida maailmas kasutatakse tööstus-, põllumajandus- ja kodusel otstarbel. Suur osa neist kemikaalidest, mis on kiirguslikult aktiivsed või toksilised satuvad lõpuks atmosfääri ja võivad kujutada otsest ohtu taimedele, loomadele ja mikroorganismidele. Tagajärjed, mida taoline reostus võib tekitada ei ole täielikult selge, teada on ainult väike osa negatiivsetest mõjudest. Alljärgnev joonis 2 näitab sajandite lõikes kuidas taime- ja loomaliigid on arvuliselt väljasurnud. 11 Chart Title 500 450 400 350 300 250 200 150 100 50 0 16. sajand 17. sajand 18. sajand 19.sajand 20. sajand 21. sajand Teadmata Taimeliigid Loomaliigid
Veereostust mõõdetakse kahjulike ainete konsentratsiooni või orgaanilise aine lagundamiseks kuluva hapniku kaudu. Reostuskoormus on suublasse ehk loodusesse või puhastusseadmeile ööpäevas juhitav reoainete kogus. Reoained esinevad vees lahustunud kujul, kolloidosakestena või lahustumatul kujul ehk heljumina. Olulisematakes reostusnäitajateks on orgaaniliste ainete sisaldus, taimetoitainete sisaldus, heljumisisaldus ja vee bakteriaalne reostus. Vee kvaliteedinõuete karmistumisel on hakatud määrama ka raskmetalle, mürgiseid orgaanilisi ühendeid ja veest lenduvaid ühendeid. (Kaljumäe, et al, 1998) Reovee puhastusmeetodid Reovee puhastusmeetodid määratakse olenevalt reovee omadustest ja nõuetest suublasse juhitava reovee kvaliteedile. Kasutusel on füüsikalised ehk mehaanilised, keemilised ja bioloogilised puhastusmeetodid. Konkreetne puhastusjaama skeem on tavaliselt kombinatsioon neist meetoditest. Mehaaniline puhastus
Olulisimad teemad Globaalne (taimede) liigifond Liigifond – selle moodustavad liigid, mis suudavad antud koosluses elada (keskkonnatingimused on sobivad) ning mis on ümbruses olemas. Taimede globaalne liigifond (elurikkus?) on vähenemas. Seotud ->Tume elurikkus (inglise keeles dark diversity) on looduskoosluses esineva liigifondi puudolev osa. Liigifondi puuduolevaks osaks loetakse liike, mis potentsiaalselt sobiksid konkreetsesse kooslusse, aga mida seal mingitel põhjustel siiski ei esine.[1] Eluslooduse organiseerituse tasandid Molekulaarne tasand(biomolekulid),rakuline tasand,Kude,elund ehk organ,elundkond ehk organsüsteem, organismi tasand,populatsiooni tasand,liigi tasand,ökosüsteemi tasand,biosfääri tasand Clementsi ja Gleasoni koosluse kontseptsioonid Clementsi kliimakskoosluse kontseptsiooni eeldus on olnud kliima pikaajaline stabiilsus. Kli...
Filipiini elanikkonnast on 33% tööl põllumajanduses. Kultuure kasvatatakse istandustes ja segataludes. Kasvatatakse põhiliselt suhkrurooga, kookospähkleid, riisi, maisi, banaane, maniokke, ananasse ja mangosid. Loomadest kasvatatakse lehmi, veiseid ning kanu. Tegeldakse ka kalandusega. Eksporditakse kookosõli ning puuvilju. Imporditakse teravilju. Keskkonnaprobleemideks on Filipiinidel reostus, metsade vähenemine, mere keskkonna kahjustused ja ülekalastamine. Reostust põhjustab suurema osa reovee saatmine merre. Metsad vähenevad linnastumise, illegaalse metsraie ning metsapõlengute tõttu. Mere keskkonnas on kahjustunud korallrahud, mangroovmetsad (igihaljaste puude tihnik mererannikul, mis on koduks paljudele elusolenditele ja mis kaitseb rannikut erosiooni eest) ning vetikad
Suureneb põhjavee tase kui toimub sademetevee infiltratsioon, mõjutab ka soode esinemine ja karstilehtrid ja karstlus. Põhjavesi väheneb auramise, inimtegevuse käigus, taimed võtavad palju vett, allikate äravool. 19. Põhjenda põhjavee kaitse vajalikkust oma kodukohas. Kui vesi imbub maapinda võtab ta kaasa palju reoaineid. Maa sees puhastub pikapeale looduslikult enamikest reoainetest. Mida kiiremini vesi kivimites saab liikuda seda suurem on põhjavee reostus. Näiteks Pandivere kõrgustikul põhjavesi suure nitraatide sisaldusega, sest põldudelt satub lämmastikühendeid koos vihma- ja lumesulaveega kergesti põhjavette. Vältida tuleks reostust puurkaevude juures. 20. Too näiteid vee kaitse vajalikkusest. B pool 1. Miks on Läänemere soolsus väike? Nimeta 3 põhjust. (3p) 1) väike aurustumine 2) mageda jõevee suur sissevool 3) halb ühendus põhjamerega 2. Millal on Gangesel madalvesi. Põhjenda. (2p)
suurenevad elanike sissetulekud, mis töö hooajalisus. tõstab maksulaekumisi ja parandab elatustaset. kasutatakse palju importkaupu. rajatakse teenindusettevõtteid, mida Keskkonnale: saavad kasutada ka kohalikud, seega paraneb infrastruktuur. kasvab liiklusintensiivsus, tekivad ummikud, suureneb müra, reostus. elavneb majandus üldse. suureneb koormus loodusele, restaureeritakse hooneid, paraneb piirkonna väljanägemine. loodusesse jäetakse maha palju prügi Keskkonnale: liigsest tallamisest, sõitmisest kaovad loodusmaastikud tehakse suuremaid kulutusi nii loodus-
· ataksia, · komistav kõnnak, · neelamis- ja artikulatsiooniraskused, · neurasteenia (närvinõrkus), · üldine nõrkus, · väsimus, · kontsentreerumisraskused, · nägemis- ja kuulmiskaotus, · treemor (lihasvärin), · kooma ning lõpuks surm. Elavhõbedat leidub kalades! 11 Elavhõbeda sattumine keskkonda · Tööstuse heitveed · Õhu reostus · Tõrjeained · Fossiilsed kütused · Kaevandustegevus · Veekogudesse satub maapinnast (metsade drenaaz) · Inimtegevus (prügi termomeetrid jne...) · Looduses on tavaliselt hüdroksiidina või kloriidina · Mikroobide abil võib muutuda mürgiseks dimetüülelavhõbedaks. 12 Elavhõbeda kokkukorjamine Elavhõbe on mürgine aine, toime avaldub aine aurude sissehingamisel
Puuvill- Hiina, USA, India, Pakistan, Usbekistan, Türgi, Austraalia Tsitruselised- Vahemere ääres ( Hispaania, Itaalia, Maroko, Egiptus), USA (Florida ps) Uute põldude rajamine Looduslike ökosüsteemide hävimine Maade niisutamine Soolade tõus aurumisega huumus-horisonti- pinnase sooldumine Üleväetamine Saagi keemilise koostise muutused, põhja- ja pinnavete reostus (ohtlik just liigne lämmastik) Mürkkemikaalide kasutamine Kasulike eluvormide hävimine koos kahjulikega, mesilaste, lindude toidu mürgitumine, mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases Monokultuuride kasvatamine Haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine, mullaviljakuse vähenemine
konventsiooni. Seda rahvusvahelist lepet seati juhtima alaline rahvusvaheline komisjon peakorteriga Helsingis. Nii ongi see 1980ndal aastal jõustunud ja tänaseni kehtiv konventsioon rohkem tuntud Helsingi komisjoni ehk HELCOM leppena. Poliitiliselt ja sisuliselt ajakohastatud uue, 1992 aasta leppega liitusid kõik tänased 9 läänemereriiki ja Euroopa Ühendus, tänane Euroopa Liit. HELCOMi töö jaguneb viide valdkonda: laevandus, mereohutus, maismaalt pärinev reostus, eluslooduse kaitse ja keskkonnaseire. Lepingupoolte ametnike ja teadlaste koostöös valmivad soovitused, mis näitavad kätte viisid olulisemate teemade ja valupunktidega tegelemiseks, tegudeni peaks jõutama läbi rahvusliku seadusandluse. Selliseid soovitusi on viimastel kümnenditel välja töötatud ligi kakssada, tänasest sajakonnast jõusolevast keskendub valdav enamik Läänemere tervise peamisele lörtsijale- reostusele.
Eriti aktuaalne on merevee saastumine aeglase veevahetusega merede puhul Läänemeri, Must meri, Vahemeri, Aasovi meri. Magevett saastavad: 1. Tööstuse-, majapidamis- ning põllumajandusreovete orgaanilised ained; 2. haigusi tekitavad mikroobid ja viirused; 3. toitained (N ja P); 4. anorgaanilised ained, eeskätt raskmetallid; 5. naftasaadused, pestitsiidid, sünteenilised pesuained (detergendid), fenoolid jne; 6. põhjasetted; 7. termiline reostus - jääksoojus soojuselektrijaamade ning tööstuse soojavete heide. 6. Litosfääri saaste. Pinnasest satub väliskeskkonda 50 mln tonni mineraalväetist ning 3 mln tonni mürkkemikkaale(pestitsiide,herbitsiide jm) aastas. Nendest 1/3 pesevad välja vihmaveed ning ülejäänud kadnuvad laiali tuulega.Umbes 25% materjalidest sisaldub infrastruktuurides ja 75% hajub tarbimise käigus keskkonnas tarbimisemissoonidena. 7
Teise jaotuse järgi, mis baseerub riigi sekkumise määra ja valitsuse käitumise järgi, eristatakse: kõrvalehoidvat apelleerivat tasakaalustavat stimuleerivat otsustavat osalevat ettekirjutavat direktiivselt planeeritavat 2. Implementation of corporate environmental policy: main stakeholders, environmental management systems, environmental audit. Korporatsioonid ja keskkond, 3 staadiumit: 1. staadium: Passiivne (kuni 1970) reostus otse või lahjendatud kujul loodusesse; tööstus eitas vastutust. Viis vastuseisuni tööstuste ja looduskaitse organisatsioonide/tarbijate vahel. Tõsised kk probleemid, ettevõtted eitasid vastutust. 2. staadium : Reaktiivne (1970d-1980d) end-of-pipe poliitika (tegeleb saatsega pärast selle tootmist, mitte selle ennetamisega) - reostuse hulga kontroll ja vähendamine. Tööstused ja valitsused andsid järele ühiskonna survele. Ettevõtetele kehtivaid
kogus (kg/d). Reoained esinevad vees lahustunud kujul, kolloidosakestena või lahustumatul kujul (heljumina). Heljum uuritava reovee filtrimisel standardfiltrile jääva tahke aine kogus, mida väljendatakse mg/l. Kuivaine mõeldakse veeproovi aurutusjääki. Reovees olevad lahustunud ained määratakse vee filtrimisel saadud filtraadi aurutusjäägina. · Olulisemateks reostusnäitajateks orgaaniliste ainete sisaldus taimetoitainete sisaldus heljumisisaldus vee bakteriaalne reostus. Olmereovees on ülekaalus süsivesikud 11-18%C; proteiinid 8- 10%, vabad aminohapped 0,5-1,5%, kõrgemad rasvhapped 23- 25%, lahustunud orgaanilised happed 7-11 %, muud 29-34% C. Reovee saasteained jaotuvad osakese suuruse järgi : lahustunud aineteks kolloidideks suspensioonideks Reovee orgaanilise aine sisaldust väljendatakse biokeemilise või keemilise hapnikutarbena. - Biokeemiline hapnikutarve (BHT) - kogus, mida vees sisalduvad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
