Jäätmed, mida saab kasutada, sõltub jäätmete koostisest  jäätmematerjal (vanaraud)  loomasööt  ehitus- ja täitematerjal Eesti prügilad: 1. kui palju? - kaardistatud 540 prügilat KESKKONNAMÕJU  kasvuhoogegaasid  osoonikihi hävimine ÕHK  hais  müra (vältimatu)  linnud, putukad, närilised  tolm  taimestiku hävimine  lendpraht, tolm (vältimatu) PINNAS  pinnase reostus  pinnavee reostumine  põhjavee reostus VESI Vee ja õhureostus jäätmekäitlusplatsidel Veereostus jäätmete kogumisel ja säilitamisel TERVIKJÄÄTMEKÄITLUS mitmesuguste käitlusvõtete sihipärane koosrakendamine selleks, et keskkonnale ja tervisele ohutul moel ning võimalikult väikeste kulutustega eemaldada keskkonnast võimalikult palju jäätmeid. Jäätmekäitlushierarhia- jäätmehulga vähendamine; korduskasutus; taaskasutus; biokütus;
3) Püügitehnikale on kehtestatud teatud nõudmised. 4) Püügivahendid on maksustatud. 5) Keskkonnaalased abinõud, mis aitavad vähendada maailmamere reostust. 6. Selgita majandus- ja territoriaalvete mõistet. ajandusvöönd - kuni 200 meremiili, kalapüük, maavarade kaevandamine, M laevasõit vabas vetes ja kehtib ülelennuõigus. Territoriaalveed - 3-12 meremiili, igasugune tegevus on rannikuriigi loal lubatud. 7. Selgita maailmamere keskkonnaprobleeme 1) Keemiline reostus: Väetised-Põllumajandusest merre jõudev väetis (väetised imbuvad läbi pinnase põhjavette, satuvad koos sellega ojadesse ja jõgedesse ning sealt liigub reostus edasi merre) põhjustab suuri probleeme rannikumeres. Toimides väetisena ka meres, põhjustavad nitraadid ja fosfaadid vetikate vohamise, mis omakorda põhjustab veekogu eutrofeerumise. Vohavad vetikad tarvitavad kõdunedes ära vees lahustunud hapniku, tekitades sellega
I maailmasõda Märksõnad 18.saj: täielik eestikeelne Piibel (tõlgitud varem, Tartu rahu, kultuurautonoomia, Kultuurkapital Tartu Riiklik Ülikool, kuid nüüd ilmub) 1739, restitutsioon (mõisate lahti (ka taasiseseisvumine), Suur majanduskriis, plaanimajandus, käsumajandus, riigistamine mõisnikele), hakkab ilmuma ilmalik krooni kasutuselevõtt (taasiseseisvumine ka), migratsioon, keskkonna reostus, kirjandus (rahvakalendrid), esimene eestikeelne asundustalud(mõisamaade riigistamine), sundindustrialiseeri- ajaleht ilmus esmakordselt kogu koolisüsteem eestikeelne, mine(rasketööstuse eelisarendamine), 19. saj: talurahvaseadused kuni pärisorjuse rahvuskultuuri õitseng, autoritaarne diktatuur, kolhoosid, sovhoosid,
Tehnoloogia kiire areng Väh.arenenud riigid ei suuda kallist tehnoloogiat osta või ise arendada Võimalus investeerida üle ilma Ebastabiilsetesse riikidesse ei investeerita Raha ja inimeste vaba liikumine Kuritegevuse kasv Maailm on muutunud väikeseks Reostus ja saaste,loodusvarade hävitamine Rikkad muutuvad rikkamaks Vaesed jäävad vaesemaks Maailmamajandus: kõikide riikide majandus vaadatuna nende omavahelistes suhetes (maailmaturg e kaubandus, finantstehingud, maj.organisatsioonid). geograafiline tööjaotusriik spetsialiseerub sellisele tootele, millel on enim eelduseid. Eeldused geogr.tööjaotuse tekkeks lõi veonduse areng ja maavarade ebaühtlane jaotus
talitlust, selle kaudu toimuvad ka olulised reflektoorsed tegevused: neelamine,oksendamine, köhimine jne. Miks tekib magevee puudus? Mis on tingitud ja tingimata refleksid? · Liigne kulutamine TINGIMATA- kaasasündinud refleksid , reflesid on pärilikud · Reostus Nt: imemisrefleks, neelamisrefleks TINGITUD- refleksid, mida on omandatud või õpitud elu jooksul, ei saa · Rahvaarvu kiire kasv pärandada Nt: käitumisrefleks, refleksid organismi kaitseks Miks peab metsa kaitsma? Mis on mälu? Mälu liigid( salvestamine, kättesaadavus, unustamine, maht)?
moodustuvad elumuskõverad endeem-liik või takson,mille levik piirdub mingi suhteliselt väikse maa-alagaendemism-päriskodususentroopia-süsteemi määramatuse,korrapäratuse määr,ka kätesaamatu energiaerütoopne-elupaika vähevalivfluktuatsioon-demökoloogiaspopultasioon järsk aastatine muutumine.Sünökoloogias koosluse muutumine mõne kuni kümne aasta vältel fütomass-kõikide taimsete organismide kogumassinimekvivalent-ühe inimese tekitatud keskmine reostus ööpäevas,so. 54gintegratsioon-liituminekeskkondtingimustekompleks,milles biosüsteem asubkineetilineenergiakonkreetinetegevus,valgusenergia,soojusenergiakoaktsioonid-organismide vastastikused suhtedkohanemine- pöörduv,ontogeneeetilinekontiinum-pidevuslevik-liigi territoriaalne paiknevusliigierisus-näitab,kuias antud ala isendite koguarv
Mulle meeldis eriti selle rahva juures austus metsa ja looduse vastu, sest kui ei oleks metsa ei oleks ka meid. Õnneks on osa hantide elust salvestatud dvd-le, see hoiab alles seda natukestki rahva traditsiooni ja olemust. Nad on siiski meie sugulased . Handi rahva kadumine mõjuks ka meile halvasti. Eestlastel oleks neilt palju õppida, kuidas looduse vastu olla austusväärne. See on minu arust väga oluline teema. Meil on väga ilus loodus, kuid ka meil võib tulla reostus, nagu on hantide maal, mille põhjustasid venelased, ja see võib osutuda meilegi saatuslikuks.Ma arvan, et maailm on rikas oma erinevate rahva kultuuride poolest. Kui rahvas kao või sulandub, siis kaob ka osa maailmast. Kurb tõdeda, kuid ma arvan et paarikümne aasta pärast on handi rahvaarv väga väike, rahvas venestub ja hääbub ajapikku.
Prantsusmaa Jaapan Saksamaa Venemaa 8. Tuuleenergia tootjad : Saksamaa USA Hispaania Taani India 9. Geoterminaalenergia tootjad : USA Filipiinid Itaalia Mehhiko Indoneesia Plussid ja miinused : NAFTA : Plussid : 1) Väga kõrge kütuse väärtus . 2) Mitmekülgne toore 3) Võimalus transportida väga suuri koguseid 4) Pealmine mootor jõudude allikas Miinused: 1) Mageda ja puhta vee reostus 2) Merevee reostamine 3) Taastumatu 4) Raske puurida 5) Suured kaod ja menetlused Maagaas plussid : 1) fossiilsetest kütustest suurima väärtusega 2) põlemisel tekib väga vähe saastet 3) juhtmeid pidi tõhus transportida 4) saab suunata otse tarbijani Miinused : 1) taastumatu 2) tülikas transportida 3) tehnoloogia on kallis 4) magevee raiskamine veeldamisel Kivisüsi plussid :
mistõttu on tuumaelektrijaamade rajamine on jõukohane vaid rikastele ja kõrgelt arenenud riikidele Tuumaenergia tootmine on ohtlik, sest tekivad radioaktiivsed jäätmed. Radioaktiivsus on ainete omadust iseeneslikult (väliste energiaallikate abita) kiirata elektromagnet kiirgust või suure energiaga osakesi. Tuumajaamad peavad olema ehitatud väga turvalisteks, sest muidu kui seal kulgevad protsessid kontrolli alt väljuvad, võib jaam õhku lennata ning siis tekkiv radioaktiivne reostus on loodusele, inimestele väga kahjulik. Inimeseni võivad radioaktiivseid aineid jõuda mitut moodi, kuid alguspunkt on tavaliselt sama. Radioaktiivse aine vabanemisel loodusesse hakkab see levima õhu kaudu. Sealt satub see loomade ja taimede kehadesse kas otseselt või pinnase kaudu taimedel või saastatud taimede söömisel loomadel. Kui inimene sööb loomaliha või taimi, mis on olnud kokkupuutes radioaktiivse ainega saab temagi radioatsiooni mürgituse.
· Mineraalvesi - Rohkelt lahustunud mineraalaineid sisaldav põhjavesi. Tervistava toimega. · Termaalvesi - Põhjavesi, mis on kuumenenud tänu kuumadele kivimitele. Vulkaanilises piirkonnas. Põhjavee kasutamine · Joogivesi · Majapidamine · Tööstused · Põllumajandus Põhjavee reostusallikad · Tööstusjäätmete või reostuse juhtimine veekogudesse, pinnasesse, · Kaevandused, · Põllumajandusreostus (üleväetamine ja valel ajal väetamine, reostus sõnnikuhoidlatest), · Transpordireostus (õnnetused teedel, teede soolatamine), · Olmereostus, prügilad. Mis alandab põhjavee taset? · Suur veevõtt · Pikk kuivaperiood · Kaevanduspiirkondades põhjavee väljapumpamine · Maaparandustööd  kuivendamine
Enamjaolt toimub see küll naftatankerite arvelt suurtel vetel, mis veekogusid ja ookeane massiliselt reostavad ning selle tagajärjel veeelustikku tapavad ning selle elukeskkonda kahjustavad. Kaubalaevade otsest negatiivset külge on raske esile tuua, kuid ka nafta vedu on kauba transport. Liiga palju on ette tulnud juhuseid, kus tankerid üksteisega kokku põrkavad või siis lihtsalt madalikule sõitmise tagajärjel ära upuvad ning reostus peale suurt õnnetust on veekogule väga ulatuslik ja hävitav. Suurte naftareostuste ära hoidmiseks tuleks suurem nafta vedu viia üle maa peale või täiustada tankereid, et nendega transportimine oleks võimalikult ohutu ja veekeskkonnale turvaline. Kolmandaks transportimise viisiks saab välja tuua raudteetranspordi. Võin arvata, et raudtee on kauba vedamiseks kõige säästvam ja ohutum viis. Suurte kaubarongide miinuseks
Inimtegevuse mõju keskkonnale Keskkonna tervise all mõistetakse inimeste tervist sõltuvalt keskkonnast ja keskkonna muutmist inimeste tervisele soodsamaks.Ei ole võimalik parandada inimese tervist ainult sotsiaalsete meetmetega. Mürasaaste seab paljude loomaliikide heaolu ja võib-olla isegi olemasolu üha suuremasse ohtu.Müra kahjulikkus sõltub selle tasemest, sagedusest, iseloomust, toimeajast ning inimese taluvusest.Kõrgem müratase häirib mõtlemist ja keskendumist ning põhjustab meeleolu langust, väsimust, peavalu ning unehäireid. Sellest tulenev väljamagamatus halvendab veelgi enesetunnet ja vaimset töövõimet, mis omakorda süvendab mitmeid tervisehäireid ning kaebusi. Suureneb vastuvõtlikkus haigustele. Müraga on seotud ka mõned neuroosivormid.Müra mõju suureneb, kui see toimib koos muude keskkonnastressoritega nagu õhusaaste ja kemikaalid. Selline olukord võib esineda eriti linnapiirkondades, kus enamik neist stres...
 Nende sattumine põhjavette  Kuidas nad põhjavette satuvad  Nende mõju elusorganismidele TUNTUD KANTSEROGEENID  Radoon, asbest, benseen, arseen  Tubakas  Raskemetallid (Sb, Pb jt)  Dioksiinid  Tuumajaamade jäätmed, radioaktiivsed ained  Halogeenid ÜLDISED MÄRKSÕNAD  Kantserogeenid (carcinogens)  Põhjavesi (groundwater)  Terviseriskid (health risk)  Kartsinoom, vähk (carcinoma, cancer)  Reostus, reostamine (pollution) OTSIPROFIILID  carcinogens AND groundwater  Carcinogens AND groundwater AND pollution  health risks AND groundwater AND pollution  groundwater AND pollution AND problems  groundwater AND health risks AND (carcinogen OR cancer)  groundwater AND cancer AND (organisms OR health)  groundwater AND ecosystem (cancer OR carcinoma OR toxicology) OTSING  ScienceDirect - ALL(carcinogens) and ALL(groundwater)
mis takistab kriisi tagajärgede puhastusprotsessi. Radioaktiivset vett lekib mahutitest koguaeg. Kandub Vaiksesse ookeani, kust triivib hoovuste tõttu umbes 5 aastaga USA läänerannikule. Reaktorite südamike tegelikku olukorda ei tea keegi, sest elektroonika (kaamerad, robotid) ei pea sealsele kiiritushulgale vastu. Kardetakse, et kolm 100 tonnist kütuseollust on tunginud läbi reaktori vundamendi. Oht seisneb selles, et kui sulanud tuumakütuse reostus maapõues leiab tee Tokyo vesikonda, siis evakueeritakse ligi 40 miljonit inimest. Kasutatud tuumakütuse vardad reaktoriüksuses 4 on kriililises olukorras. Need on ladestatud jaama ülemise korruse paakidesse ja paakide kontrukutsioonid said kriisi tagajärjel kannatada. Kasutatud kütus vajab jätkuvat vesijahutust, vastasel juhul põleks varraste tsirkooniumkate õhu käes ja käivituks ahelreaktsioon. Tulemuseks oleks, et kõik reaktorid ja kütusepaagid väljuksid kontrolli alt ja
edenenud. Vähem on rahvuslikke erimeelsusi, väga suurt tähelepanu on pööratud noorte huvitegevustele, jagatud toetusi maakohtade elluäratamiseks. Ka on tõusnud raamatukogude ja muuseumide külastatavus. Ja loomulikult ei saa me eksisteerida ilma keskkonnata, ilma maata. Oleme hakanud rohkem hoolima puhtast maast ja veest: otsime alternatiivseid energiaallikaid (päike, tuul, vesi), vähenenud on heitveega keskkonda jõudev reostus ja õhusaaste, isegi prügi loobitakse vähem teeserva. Ära võiks märkida taaraautomaadid ja kõige taaskasutamise tohutu populaarsuse. Eesti jätkusuutlikkus on väga-väga oluline teema meie kõigi jaoks. Rahvaarv on väike, palgad samuti, paljud elavad allpool vaesuspiiri. Ajateenistuses käib kestvusspordiala võistlus nimega ajateenistuse vältimine (Postimees). Aga siiski ma usun, et Eesti on jätkusuutlik riik:
Ookeanipüük on kallis ja tasub ennast ära vaid väga suurte mahtude korral. Töötlemine ja külmutamine laevas. Jaapan, Venemaa, Usa  ainult arenenud riigid. KALAKASVATUS: Kasvatatakse tiikides ja sumpades. Püük maailmamerest pole suurenenud, suurenenud on püük sisevetes * Õpiku joonise analüüs lk 42- muutused kalanduses  maailmamerest pole püük suurenenud, suurenenud on kalakasvatuse tähtsus ja sisevete tähtsus * Kalavarude vähenemise põhjused: ülepüük, maailmamere reostus *Milliseid sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärgi toob kaasa kalavarude vähenemine? sotsiaalne: töökohad kaovad, inimesed töötud majanduslikud: inimesed töötud, vähem kala söögiks, majanduse kahju, kalahind tõuseb METSAMAJANDUS JA TÖÖSTUS *Maailma metsarikkamad riigid: Kanada, Venemaa, Brasiilia Euroopas: Soome, Rootsi, Prantsusmaa *Näitajad metsavarude suuruse hindamiseks: aastane juurdekasv m3/ha, puiduvaru, metsasus *metsatüüpide iseloomustus
KORDAMISTEEMAD  RAHVASTIK DEMOGRAAFIA - rahvastikuteadus 1. Iseloomusta graafikute ja diagrammide abil rahvaarvu kasvu maailmas ja eri regioonides- 2. Selgita probleeme, mis on tekkinud või võivad kaasneda rahvaarvu kiire kasvuga maailmas. Loodus ei suuda toime tulla nii paljude inimeste elatamisega ja tekkivate jäätmetega. Tekib globaalne soojenemine, õhusaaste, osooni kihi hõrenemine, vee reostus ja veevarude ammendamine. Arengumaades ka nälg ja haiguste levik. Ka rahvusvaheline terrorism. 3. Nimeta rahvaarvu kiire kasvu põhjused  inimeses jäid paikseks, suremus langes, inimeste toitumistingimused paranesid, tervishoiu ja arstiteaduse areng. 4. Analüüsi sündimust ja suremust mõjutavaid tegureid eri arengutasemega riikides- Sündimust mõjutavad tegurid arenenud riikides on raseduse planeerimine, laste eest hoolitsemine, laste saamise iga
sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka arvukuse kriitiline langus) Eestis küllaltki haruldane ning vajab kaitsmist et säiliks looduslik mitmekesisus. Kahepaiksed on vajalikud, sest nad on aine ja energia transformeerija, teostavad biotõrjet, on toiduobjektideks paljudele selgroogsetele, viitavad keskkonnaseisundile (bioindikatsioon) 9. veekogude eutrofeerumine, kuivendamine, mürkkemikaalide reostus, häirimisfaktor, lisatoiduallikate teke. 10. Mitmed kärnkonnaliigid (kõre, rohekärnkonn, mudakonn) on jäänud haruldaseks seetõttu, et muutunud on traditsiooniline maakasutus ja niidud ning väikesed madalad veekogud on kinni kasvanud. Kõre asustab vaid Eesti läänerannikut ning rohekärnkonna võib leida ainult Kagu-Eestis Peipsi ääres. Praegu on mõlemad liigid muutunud üliharuldaseks: eelkõige sobivate elupaikade kinnikasvamise ja sigimisveekogude hävimise tõttu.
õhutemperatuur langeb järsult. Hoovihma võib sadada ka peale frondi üleminekut külmas õhumassis. Talvisel ajal esineb külma frondiga äikest väga harva. Kui külm front loodesse ja põhja. 15. Nimeta rannaprotsessid! · Setete kuhjumine · Rändeprotsessid · Kulutusprotsessid. 16. Maailmamere reostamine ja kaitse! · Reostamine: tööstusjäätmete või reostuse juhtimine veekogudesse, pinnasesse, põllumajandusreostus(üleväetamine ja valel ajal väetamine, reostus sõnnikuhoidlatest), transpordireostus(õnnetused teedel, teede soolatamine), olmereostus jmt · Kaitse: tammid, veehoidlad 17. Iseloomusta veeringet maal! 18. Maailmamere mõju kliimale! · Hoovused: poolustelt ekvaatorile- külm hoovus, ekvaatorilt poolustele- soe hoovus · Mandriline kliima: kuiv, kuumad suved, külmad talved, suur temperatuuri kõikumine · Mereline kliima: niiske, soe, väike temperatuuri kõikumine 19
b) tuvastatakse ohtu omavad tegevused, mis toimuvad riskiobjektil igas osas c) koostatakse ainete nimestik d) määratakse õnnetuse või riski tüübid (keemiliste ainete leke, tulekahju, plahvatus, radioaktiivne saastumine) e) määrata ohustatud objektid: inimene, keskkond, vara f) tagajärgede hindamine (riski pilt): mürgitused, hingamisteede kahjustused, põrutused, luumurrud, surmajuhtumid, varingud, tulekahjud, keskkonna reostus g) riski suuruse hindamine inimese elule/tervisele h) riski suuruse hindamine keskkonnale i) riski suuruse hindamine varale j) riski arenemiskiiruse määramine k) riski tõenäosuse hindamine l) milline on riskide + riskiobjektide prioriteet APELLI 3.aste a) ohustatud objekti riskifaktori arvestuskaardi koostamine b) riski või õnnetuse olukordades tegutsemise plaani koostamine c) individuaalkaitsevahendite + saastekontrolli aparaatide kasutamise tagamine
Kõrgeim punkt: Nevado Huascaran 6,768 m Rannikujoon: 2,414 km Looduslikud ressursid: vask, hõbe, kuld, nafta, puit, kala, rauamaak, kivisüsi, fosfaat, kaaliumkarbonaat, hüdroenergia, maagaas Maakasutus: põllumaa 2.88 % , püsikultuurid 0.47 % , muu 96.65 % Ohud: maavärinad, tsunamid, üleujutused, maalihked, kerge vulkaaniline aktiivsus Keskkonnaprobleemid: metsaraie (ebaseaduslik); ülekarjatamine viib pinnase erosioonini, kõrbestumine; õhusaaste Limas; jõgede ja rannikuvete reostus nii kohaliku omavalitsuse tegevuse tagajärjel kui kaevandamise jäätmete tõttu Ajalooline kujunemine  iseseisvaks riigiks Iidne Peruu oli asukohaks mitmetele prominentsetele Andide tsivilisatsioonidele, eriti inkadele, kelle impeerium hõivati Hispaania vallutajate poolt aastal 1533. Peruu iseseisvus kuulutati välja 28. juuli 1821. aastal, ülejäänud Hispaania väed löödi välja aastal 1824. Riigi arengutase Võrdlus Eesti, Saksamaa, Nigeri ja Türgiga Riik SKT 1 el
Loodus ei andesta vigu. Meie suurepärane planeet Maa on miljardite aastate jooksul kujunenud siin Linnutee galaktikas väävlihunnikust elu eksistentsi allikaks. Miljonite aastate jooksul on kujunenud selle planeedi loodus. Sadade tuhandete aastate jooksul on siin välja kujunenud primaatidest inimesed. Tuhandete aastate jooksul on inimeste seas tekkinud tsivilisatsioon. Sajandite jooksul on saanud agraarühiskonnast tarbimisühiskond. Kõik elusolendid Maal saavad tunda, mida meile emake loodus pakub. Saame tunda selle igat vilja. Kahjuks ei oska me seda hinnata ning hoolimatusest tingitud vead jätavad oma jälje. Kas emake loodus suudab meile andestada vead? Kaua aega on suutnud Maa end ise reguleerida. Tänu vulkaanilisele tegevusele on kujunenud pinnase kuju. Gaasid ja tuhk on olnud põhjuseks, miks Maa atmosfäär on kujunenud niivõrd sobivaks elu tekkeks. Algsete ehitustega organismid õppisid valgusen...
SISALDUS JA KÜTTE ENERGIASISALDUS HAJUB ROHKEM, KAOD VÄÄRTUS SUUREMAD MITMEKESISEM: KITSAM KASUTUSALA: SOOJUS, ELEKTRI PEAMISELT ELEKTRI, ENERGIA, KASUTUSALAD VÄHEM SOOJUSE MOOTORIKÜTUSED, TOOTMISEL KEEMIATÖÖSTUS TAASTUMATUD TAASTUVAD SUUR REOSTUS: LOODUSSÕBRALIK, KAEVANDAMINE, ROHELINE ENERGIA, PÕLETAMINE, MÕJU KESKKONNALE EI REOSTA ÕHKU, VETT. SUUR VEETARVE, VOOLUREZIIMI RIKKU AHERAINE MINE. TEHISMAASTIKUD VÕIMALIK VEDU SUURTE KASUTAMINE SÕLTUB RESSURSI OLEMASOLUST KAUGUSTE TAHA: TRANSPORDITAVUS
Jõevähk Välisehitus Jõevähi keha on sale ja koosneb paljudest lülidest. Vähi kehalülidest moodustub kaks kehaosa  pearindmik ja tagakeha. Pearindmikku katab selja poolt seljakilp, mille servad kaitsevad vähi külgedel paiknevaid lõpuseid. Peaosas paiknevad lühikestel liikuvatel varrekestel liitsilmad. Pea piirkonda kinnitub kaks paari tundlaid  lühikesed eesmised ja pikemad tagumised. Ümber suuava asetseb kolm paari lõugu, millele on abiks kolm paari rindmikule kinnituvaid lõugjalgu. Vähil on viis paari käimise jalgu. Esimesed neist on varustatud suurte sõrgadega. Keskmised neist on väikeste sõrgadega ning kaks viimast rindmiku jalapaari on sõrgadeta. Tagakehale kinnituvad üsna lühikesed ujujalad. Tagakeha lõpus asub uim. Vähk kõnnib, pea ees, ujub aga, saba ees. Kogu vähi keha on kaetud rohekaspruuni kesta ehk koorikuga. Vähi lihased kinnituvad kitiinkoorikule seestpoolt. Siseehitus Tähtsamat osa v...
b) tuvastatakse ohtu omavad tegevused, mis toimuvad riskiobjektil igas osas c) koostatakse ainete nimestik d) määratakse õnnetuse või riski tüübid (keemiliste ainete leke, tulekahju, plahvatus, radioaktiivne saastumine) e) määrata ohustatud objektid: inimene, keskkond, vara f) tagajärgede hindamine (riski pilt): mürgitused, hingamisteede kahjustused, põrutused, luumurrud, surmajuhtumid, varingud, tulekahjud, keskkonna reostus g) riski suuruse hindamine inimese elule/tervisele h) riski suuruse hindamine keskkonnale i) riski suuruse hindamine varale j) riski arenemiskiiruse määramine k) riski tõenäosuse hindamine l) milline on riskide + riskiobjektide prioriteet APELLI 3.aste a) ohustatud objekti riskifaktori arvestuskaardi koostamine b) riski või õnnetuse olukordades tegutsemise plaani koostamine c) individuaalkaitsevahendite + saastekontrolli aparaatide kasutamise tagamine
Delta on alal, mis on jõesetetest ummistunud ning milles on palju jõesänge, mis suurveeajal üleujutatakse Inflatsioon (Põhjavee kujunemine, vee imbumine pinnasesse) mõjutavad tegurid: 1. Saju kestus 2. Saju intensiivsus 3. Kivimite poorsus (pooride maht-suurem veekogus) 4. Taimkatte esinemine 5. Nõlva kalle 6. Pinnase niiskus Põhjavee reostusallikad: 1. Tööstusjäätmete või reostuse juhtimine veekokku, pinnasesse. 2. Põllumajandusreostus. Üleväetamine ja valel ajal väetamine. Reostus, sõnnikuhoidlad. 3. Trantspordireostus. Õnnetused teedel, teede soolatamine. 4. Olmereostus, prügilad. Kaevandamine. Põhjavee taseme alanemis põhjused: 1. Suur veevõtt 2. Pikk kuivaperiood 3. Kaevanduspiirkondades põhjavee väljapumpamine 4. Maaparandustööd kuivandamine
7.inimtegevus :arktikas:puudub Antarktikas:polaarjaamad Probeelmid: 8.tundlad asuvad ainult põhja-jäämerd ümbritevad maismaa aladel . jää ja külmakõrbetest lõunas. Kliima: temp. Kõikumine suur , talvel kuni -50kraadi , suvel kuni +20 kraadi Sademed:langevad peamiselt alla uduvihmana , sageli esinevad tuisud , samuti esineb ka igikelts- kestvalt külmunud maapind Veestik- puudub 9.inimtegevus:karjakasvatus , kalapüük , sisemaadel põtrade kasvatus Probeemid:prügi , reostus , nafta ja maagaasid ,, pinnaste lõhkumine masinatega (kuna nafta , maavara maapõues) 10.parasvöötme metsad paiknevad AINULT põhjapoollkeral tundratest ja metsatundratest lõunapool Kliima: suvel üle +20 kraadi m talvel -20kraadi Sademed:üle 750mm aastas Tuulevaikne sest on tihe taimkate 11.taigaks (heletaige: männid , lehised)(tumetaiga:nulg , kuused) Leetmullad 12.mitmerindelisus-see kui kõrgemad puud kasvavad koos madalamate puude ja põõsastega
Taastuv energiaressurss Vajadus alternatiivsete ja taastuvate energiallikate laialdasemaks kasutusele võtuks on muutunud üleilmseks tõsiasjaks. Mõned riigid alustavad nüüd, mõned on juba aastaid oma energiasaldot rohelisemaks ja säästvamaks kujundanud. Taastuvateks energiaressurssideks on biokütus, biomassienergia, geotermaalenergia, hüdroenergia, päikeseenergia, loodete energia, laineteenergia ja tuuleenergia. Biokütus on energeetilisel otstarbel kasutatav orgaaniline aine, mis organismide elutegevuse tulemusena on ökosüsteemis hiljuti moodustunud või mis on selle saadus. Biokütus võib olla taimset, loomset või mikroobset päritolu. Esmaste biokütustena on kasutusel näiteks küttepuu, hagu, õled, hein, sõnnik. Töödeldud biokütused on näiteks biodiislikütus, bioetanool, puiduhake. Biokütust võib saada nii pärismaiste koosluste majandamisel (metsaraie, võsaraie, heinategu, roolõikamine, jne) kui kultiveer...
Peamised kalapüügipiirkonnad maailmas: 1. ATLANDI OOKEANI kirde, põhja ja loode rannik. 2. VAIKSE OOKEANI loode, kirde, kagu ja kogu põhja rannik. SUUREMAD KALAPÜÜDJAD RIIGID MAAILMAS: Hiina, Peruu, Jaapan, India, Indoneesia, USA. 1 elaniku kohta on suurim kalapüüdja ISLAND. 3. Kalavarude vähenemise põhjused. 1. Tehnoloogia on nii palju arenenud, et korraga saab püüda palju rohkem kui varem. 2. Ülepüük 3. Maailmamere reostus 4. Kalapüügiõiguse müümine, territoriaalveed, majandusveed. Territoriaalveed  Rannikuriigile kuuluv rannikumere riba laiusega kuni 12 meremiili. Kuulub riigi territooriumi hulka. KALA PÜÜTAKSE SELLES PIIRKONNAS, MIS KUULUB RIIGILE. Majandusveed  RANNIKURIIGILE KUULUV RANNIKURIBA (200 meremiili), KUS RANNIKURIIGIL ON EESÕIGUS MAJANDUSTEGEVUSELE. Kalapüügiõiguse müümine  Iga rannikuriik tohib püüda kala oma majandusvööndis,
7. Milliseid hädaolukordi peab regionaalne riskianalüüs kajastama? ulatuslik metsa- ja maastiku tulekahju; ulatuslik tulekahju või plahvatus tööstus- või laohoonetes; tulekahju, plahvatus ja varing, mille tagajärjel saab vigastada palju inimesi; torm; üleujutus tiheasutusalas; ulatuslik merereostus; ulatuslik rannikureostus; ulatuslik maapinna, siseveekogu või põhjavee reostus sisemaal; paljude kannatanutega õnnetus maanteel; paljude kannatanutega õnnetus reisirongiga; paljude kannatanutega või suure looduskeskkonna kahjuga õnnetus ohtlikke aineid vedava rongiga; paljude kannatanutega reisilaeva õnnetus; massirahutus; epideemia; massiline mürgistus; erakordselt külm ilm; erakordselt kuum ilm; episootia; riigisisese tekkepõhjusega kiirgusõnnetus. 8. Elutähtis teenus on teenus, mis ..
karjäär kaevandus eelised Omahind odav Saab kätte sügavalt Ohutum töötajate Ei sõltu ilmastikust tervisele puudus Sõltub ilmastiku Omahind kallis tingimustest Ohtlik töötajatele Rikub maapinda ja Põhjavee reostus õhusaaste 12. hüdroelektrijaam, soojuselektrijaamad(kasutavad maavarasid), tuuleelektrijaam, tuumaelektrijaam, loodeteelektrijaamad(rannikul tõus ja mõõn), päikeseelektrijaam, geotermaalelektrijaamad(maa soojus) 13. 14. Tuumaenergia - USA, Prantsusmaa, Jaapan Hüdroenergia - Kanada, Brasiilia, Venemaa alternatiivenergia - Jaapan, USA ja Venemaa 15. Hiina kolme kuru hüdroelektrijaam Sotsiaalsed Majanduslikud Keskkond
Maakera veeressursid ja nende jaotumine Vee globaalne olukord Üht veekraani kasutavad 1 soomlane, 130 liibüalast, 300 maltalast ja üle 1000 kuveitlase. vee puudus: 1. kliimatingimuste tõttu (pidev kuivus ja vähe sademeid) 2. inimtegevusest johtuvatest põhjustest: kunstliku niisutamise suurenemine ja vihmametsade raie. Ookeanide reostumine 45% merereostusest vahetu reoveena või jõgede poolt kantuna. 1/3 jõuab meredesse õhu kaudu, 12% laevaliiklusega ja 10% on uputatud merre tahtlikult (dumping). Dumping  heitmete kaadamine merre. On uputatud ka radioaktiivseid jäätmeid, tööstusmürke, veekogu süvendamisel tekkinud jääke. 90% dumpingust on süvendamise jäätmed. *Igal aastal satub kalurite plastmassvahenditest merre umbes 150 000 tonni plastikut ning peale selle heidetakse suures koguses plastmassi merre ka laevadelt. Tagajärjeks: miljonite merelindude ja umbes 100000 vaala, hülge ja delfiini hukkumine plastmassi ...
Muudavad vee nakkusohtlikuks. Naftasaadused  kanalisatsiooni satuvad sillutatult aladelt voolava vihmaveega. On mürgised ja muudavad vee kasutuskõlbmatuks. Reostuskoormus - reovees sisalduvate reoainete hulk. See võrdub reovee hulga ja ainesisalduse korrutisega ning avaldatakse massihulgana mingis ajavahemikus. Väljendatakse sageli inimekvivalentides (ie). Ie on ühe inimese tekitatud keskmine ööpäevane reostus. Ie-d kasutatakse tootmisreovee võrdlemiseks olmereoveega. Norm on 60 g BHT-d Erireostus  on olmes või tootmises põhjustatud, BHT kaudu väljendatud veereostuskoormus üksikreostaja kohta. Reovee ärajuhtimine Sisekanalisatsioon  hoonesisesed seadmed ja torustikud Väliskanalisatsioon  hoonevälised seadmed ja torustikud Kinnistukanalisatsioon  maavaldusel paiknev kanalisatsioon Ühiskanalisatsioon  maavaldusest väljaspool paiknev kanalisatsioon. Lõpeb reooveepuhasti
teisaldamine või ümberpaigutamine. 2) allmaakaevandamise moodus (kamberkaevandamine puurlõhketööd. Lankkaevandaminekombain Kaevandamise piirangud Tehnoloogilised piirangud  Mäemasinaid on olemas igasuguste tingimuste jaoks. Peamine on tehnoloogiline piirang rikastamine., pole valmisskeeme. Keskkonnakaitselised piirangud peamine piirav tegur, keskkonna ja ühiskonna vähene taluvus. Mõju põhjaveele rikutakse veereziim, alanduslehtrid, reostus (Rakveres karstiilmingud) Diktüoneemakilt kihi purustamisel kipub süttima ja põledes mürgiseid gaase eritama. Väävelhape ja raskemetallid. Lisaks õhusaaste (radoon). Lahendus matmine savikihtide vahele. Kaevandamise piirangud Majanduslikud piirangud Kaevandamise tasuvus ei ole tõestatud. Fosforiiti ei peeta ülemaailmsel turul konkurentsivõimeliseks. Tooret tuleb rikastada ja rajada fosforiidi keemilise töötlemise keerukas kompleks = suured investeeringuid
Näiteks järjest rohkem populaarsust kogub veganlus ja ökonoomne elustiil. Eestiski on palju kuulsaid blogijaid, kes blogivad oma igapäevaelust, räägitakse palju taaskasutusest ja selle tähtsusest ning veganlusest. Eestis kahjuks ei ole liigne tarbimine ja vähene keskkonnateadlikkus ainuke probleem, probleemseid kohti on veel nagu näiteks: põhjaveevarude ebaratsionaalne kasutamine ning saastamine ja sellest tingitud põhjavee kvaliteedi ja kvantiteedi langus, veekogude reostus ning eutrofeerumine, pinnase erosioon, soode kuivamine, liigne metsaraie, põlevkivi kaevandamine ja põletamine. Eestis põhjustab keskkonnaprobleeme mitmed erinevad tegurid. Keskkonnaspetsialistid kui ka keskkonnaaktivistid tegelevad nende probleemide lahendamisega. Eestis on loodud ning kasutusele võetud ka keskkonnastrateegia. Kuna paraku me oleme tarbimisühiskond siis nagu ka mujal maailma on ka meil jäätmed üheks väga suureks probleemiallikaks. Tihti
Hiina 10,4%, Saksamaa 6,5%, Itaalia on USA 7,6%, Itaalia 7,3%, India 6,1%, 6,4% ja Saudi Araabia 4,1% (2010). Hispaania 5,4%, Saudi Araabia 5,4%, Prantsusmaa 4,7% ja Liibüa 4% (2010) Põldude väljanägemine Joonis 3: Põld Egiptuses Põllumajandusega seotud keskkonna probleemid Põllumajandusega seotud keskkonnaprobleemid- õhu ja vee reostus, pinnase saastumine, mürasaaste. Allikad https://padlet.com/artjom_konkin/h3iln06mbh9p http:// www.miksike.ee/documents/main/lisa/8klass/3teema/loodus/pollumajandus .htm https://et.wikipedia.org/wiki/Egiptus http://www.aretetravel.ee/Egiptus_57.htm https://vm.ee/et/majandus-14 http:// arileht.delfi.ee/news/uudised/egiptuse-majandus-on-varingu-aarel?id=65796 594 http://skolarbete.nu/skolarbeten/egypten-2/?gltr_lang=et https://www.google.ee/url
Üks suur probleem, millele on aastaid püütud lahendust leida, on globaalne soojenemine. See mõjutab meid otseselt ja võib juba mõne aastaga tõsiseid tagajärgi tuua. Liustikud on juba sulama hakanud ja kliima soojenenud. Kasutusele on küll võetud elektriautod ning mõnede tehaste korstendele on paigaldatud heitgaase õhust eraldavad filtrid. Need jäävad siiski bensiinil töötavate autode ja tavatehastega võrreldes vähemusse. Üldsust ei huvita kliima, reostus ja muud keskkonnaprobleemid. Nendega tegelemine nõuab liiga palju raha ja vaeva, mugavam on teeselda, et neid ei eksisteeri. Murekohtadele pööratakse tähelepanu alles siis, kui need meid, näiteks tervist või elukohta, mõjutama hakkavad. Kuid tihti on siis lahenduse leidmiseks juba liiga hilja. Praegusel hetkel on kriitilises olukorras olevaid loodusvaldkondi rekordiliselt palju. Kindlasti on väga raske keskenduda vaid ühe teema parandamisele, sest iga osa loodusest on teisega seotud
Selgus, et jõe kalastik on suhteliselt liigivaene ja registreeriti 11 liiki: haug, särg, lepamaim, linask, koger, trulling, hink, luts, luukarits, ahven, võldas. Püügikalu on jões vähe. 1991. a uurimistel jõevähki Jägala jõest ei leitud. Jõe seisund. Jõe vesi on Kiigumõisast kuni Kehrani keskmise toitelisusega ja Anijast kuni Jägala-Joa lõiguni rohketoiteline. Vesi on suplemiseks kõlbmatu ainult mõnes üksikus piirkonnas. Fosforiühendite reostus jões viimaste uuringute kohaselt puudus, kuid laialdaselt on levinud lämmastikureostus. Joonis 1 Jägala juga. Jägala juga. Jägala joa varasem rahvapärane nimi on Joarüngas. Jägala juga asub Harju maakonnas Jõelähtme vallas Jägala jõel, 3 km selle suudmest ülesvoolu ja 1 km Koogi küla keskmest põhja pool. Joa kohal laskub Jägala jõgi 8 km kõrguse ja kuni 60 m laiuse kaarja joana alla Põhja-
päikesepaneelide ja tammede rajamine kulukas ja keeruline. Väga tähtis meile kõigile on puhas õhk ja vesi ning kui neid reostata, muutuvad kõigi elamistingimused halvemaks. Õhu ja vee puhtust mõjutavad palju masinate heitgaasid ja korstnatest tulev tahm. Suured tehased ja samuti autod, mida tekib aina juurde, reostavad õhku väga palju ja suurte tööstustehaste töötamisel kaasneb tavaliselt ka vee reostus, kuna vette lastakse palju jääkprodukte. Paljud inimesed, kes elavad linnas, ostavad endale suured maasturid, mis võtavad palju kütet ja saastavad õhku rohkem kui väikeautod. Kuna autosid on palju ja heitgaasid, mis autodelt tulevad, on väga mürgised, siis peaksid inimesed kasutama rohkem ühistransporti või siis loodussõbralikemaid autosid. Näiteks suurtes linnades on ju väga mugav sõita ühistranspordiga, väiksemate autodega või siis jalgrattaga. Selle tulemusena
Rohelise mõtteviisi poolt ja vastu Veel tööstusrevolutsiooni ajal usuti, et Maa loodusvarad on jääv suurus, mida saab vaid riikide vahel erinevalt jaotada. Tänaseks on teada, et see nii ei ole. Aastasadade pikkuse hooletu kuritarvitamise tõttu on inimese koduplaneet saastunud ja välja kurnatud. Olukorra parandamiseks loodud rohelisele liikumisele astuvad ülemaailmses debatis vastu konservatiivsema suuna pooldajad. Keskkonnakaitsjate peamiseks mureks on reostus. Tööstus ja olmekeemia paiskavad atmosfääri freoone ning teisi kahjulikke gaase. Selle tulemuseks on osooniaukude suurenemine ja kliima soojenemine, mis ähvardavad Maa elamiskõlbmatuks muuta. Neile probleemidele pööratakse ülemaailmses poliitikas üha rohkem tähelepanu. Õhusaaste hulga piiramiseks loodud Kyoto protokoll kohustab riike keskkonnareostust vähendama. Protokoll ei ole aga eriti populaarne  roheliste arvates ei piisa sellest elamisväärse keskkonna säilitamiseks Maal
Hüdrosfäär veeringe väike suur aurustumine veekogu vee aurustumine ookeanilt, selle pinnalt, sademetena sinna tagasi liikumine maismaa kohale. (toim. ööpäeva jooksul) Tekkivad sademed võivad jõuda: *liustikele*põhjavette*jõgedesse *taimedele(transpiratsioon-vee aurustumine taimede pinnalt) PÕHJAVESI-maakoore kivimite/setete poorides/lõhedes olev vesi *tekib sademetest *erinevatel setetel on filtratsiooni e vee läbilaskevõime erinev kruus, lõhedega lubjakivi- 1000-100m vett/ööpäevas liiv- 100-10m/24 h saviliiv, liivsavi- 0,1-0,01m/24h savi, turvas- 0.01- 0.001m/24h *Vettkandvad kihid-liiv, kruus, lõh. lub...
Ilm on muutlik. Suvel on erinevused lõuna ja põhjaosa ilma vahel suhteliselt väikesed, sest põhjas on päev pikem. Põhjas ja sisemaal saabub sügis ja talv varakult, lõunas ja rannikul on aga pikk ja soe sügis. Kui Läänemeri jäätub, on idarannikul märgatavalt külmem talv. Looduslikud tingimused Keskkonnaohud Rootsi suuremad keskkonnaohud on pinnast ja järvesid ohustavad happevihmad ning Põhjamere ja Läänemere reostus. Riigi arengutase Tähtsaim aru on tööstus. Tööstusel põhirõhk on masina- ja raske tööstusel. Toodab masinaid, autosid, laevu, lennukeid, tööstusseadmeid, kõrge kvaliteedilist terast. Teisel kohal on metsa- ja puidu tööstus. Toodab veel paberit, tselluloosi ja mööblit. Põllumajandus on hästi mehhaniseeritud. Peamised põllukultuurid on suhkrupeet, kartul, ader ja nisu. Riigi arengutase Loomakasvatuses on tähtsaim sea- ja veise kasvatus.
Kassinurme linnuse rekonstrueerimine. Ohud loodusväärtustele on märkimisväärsed, nimelt happevihmade tõttu kahjustunud puud, mis võivad vajada väljavahetamist.Turismi tõttu võivad kahjustuda metsarajad ning üldine metsa ökosüsteem( läbi prügi maha viskamise jmt). Lisaks külastatakse Kassinurmet tihti ka lemmikloomadega (koerad), kes võivad rikkuda floorat oma väljaheidetega ning tallumisega. Lisaks asub Kassinurme linnamäe lähistel ka raudtee, millest tingituna ka võimalik reostus. Kaitse järelvalve tagatakse talgutega, seadustega, maastiku hooldamisega(niitmine, võsaraie ja külastusobjektide hooldamine) ja negatiivsete mõjude leevendamisega. Kasutatud allikad: · Eesti Metsaselts. 2010. Kassinurme linnamägi. http://www.metsaselts.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=76&Itemid=162. (03.12.12). · Wikipedia. 2012. Kassinurme linnus. http://et.wikipedia.org/wiki/Kassinurme_linnus . (03.12.12). · Kink, H. & Erg, K. 2010. Kassinurme allikad.
27.12.12 Asuvad ainult põhjapoolkeral Esineb igikelts ja polügonaalpinnas Esineb polaarpäev ja -öö. Sademeid vähe Suur loomade ja lindude arvu kõikumine rännete tõttu Soostunud mullad, keltsmullad Loomadest põhjapõder, lemming, polaarrebane, linnud Kidur taimestik (samblad, samblikud, kanarbik, kääbuskask, pajud) Maavarade kaevandamine, mereloomade küttimine, kalapüük, põhjapõdrakasvatus Keskkonnaprobleemideks on pinnase reostus ja pinnase hävimine, looduse aeglane taastumine 27.12.12 Parasvöötmemetsad 27.12.12 Suurima levilaga loodusvöönd Põhja Ameerikas ja Euraasias Parasvöötme põhjaosas - taiga; Euroopas Läänemere ja Põhja-Ameerikas Suure Järvistu ümbruses - segametsad; Euroopa keskosas  lehtmetsad Kliima valdavalt mandriline, kujunenud 4 aastaaega Tihe sisevetevõrgustik Väheviljakad leetmullad Inimmõju lõunapoolsetes lehtmetsades
Mutatsiooniline muutlikkus-uued geenivormid ehk alleelid tekivad mutatsioonide teel. Enamik mutatsioonidest fenotüübis ei avaldu. Need, mis avalduvad, on enamasti kahjulikud, kuid vahel esineb ka kasulikke mutatsioone. Geenitriiv-juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris. Uue põlvkonna moodustamisest võtab osa vaid väike kogum eelmise põlvkonna sugurakkudest. Populatsiooni isendite arvukus väheneb järsult (nt. Looduskatastroofid: tulekahju, üleujutus, reostus jms). Geenivool-erinevate populatsioonide isendite ristamine. Populatsiooni geenifondi võivad sattuda uued, varem seal puudunud alleelid. Migratsioon (tuul, tolmlejad, putukad, loomade ränded jms). Ellujäämist ja paljunemist piiravad liigikaaslased (konkurents), teiste liikide isendid (konkurents, toitumine), eluta looduse tegurid (ebasoodne temp, niiskus, soolsus, valgus, üleujutus, maavärin, vulkaanipurse jms).
on küll tekkekohas kõlbmatud, kuid võivad aga mujal või muuks otstarbeks kasulikuks osutuda , st et neid võimalik kasutada. Jäätmed on nii rahvusvahelise tasandi kui ka (siseriikliku) kohaliku tasandi probleem. Kuna jäätmete tekkest on tingitud prügilad on tekitanud suurt keskkonna kahju. Nende tulemusena on saastatud või reostatud pinnavett, põhjavett, õhku, pinnast sammuti visuaalse pildi rikkumine. Prügilatest tulenev reostus on pikaajaline, sest keemilised protsessid toimuvad nendes veel kaua. Milline on kõige lihtsam, odavam ja tõhusam viis jäätmemure lahendamiseks? Väga lihtne  mitte jäätmeid tekitada! Euroopa Liidus visatakse igal aastal minema üha rohkem prahti. Aastatel 1995-1998 suurenes meie tekitatavate jäätmete hulk 15% võrra. Kui me samamoodi jätkame, tekib 2020. Aastal 45% rohkem jäätmeid kui 1995. aastal. Elektroonilistest ja elektriseadmetest pärinevate jäätme hulk
Looduse seadused versus inimese seadused Inimene on üks osa loodusest. Ja sellest lähtudes ei saa inimene sekkuda looduslikesse protsessidesse, sest me oleme ise üks osa neist. Inimest eristab ülejäänud loomadest see, et meil on abstraktne mõtlemisvõime, mistõttu me suudame ette näha ja analüüsida oma tegevust ja selle tagajärgi, kuid see ei anna minu meelest põhjust inimest ja loodust vastandada. Kui kobras rajab ojakesele tammi, muudab ta selle ümbruse niiskusreziimi, hävitab hulga elupaiku, et luua endale sobiv elupaik. Samamoodi on ka inimesega - me loome endale võimalikult sobivaid elupaikasid, kus meil oleks meeldiv viibida. Ja sarnaselt oja ülestammitavale koprale hävitame ka meie oma tegevusega teiste liikide elupaiku, luues aga ka uusi - nagu looduses ikka. Miks aga ühe liigi tegevust elupaikade loomisel loetakse looduslikuks protsessiks, aga teist mitte, jääb paljudele arusaamatuks. Võimalik, ...
WTO- Maailma Kaubandusorganisatsioon Eesmärk: riikidevahelise kaubanduse reguleerimine N: aladatakse tolle. EL- Euroopa Liit- Euroopa Majandusühendus, mis peaks tagama ühisturu, s.o. kaupade, teenust, kapitali ja tööjõu vaba liikumise ühenduse piires. Kasutusele on võetud ühisraha euro, loodud ühised Euroopa valitsemisorganid; kooskõlastatud majandus-, keskkonna- ja sisserändepoliitikat. NAFTA- Põhja Ameerika Vabakaubandus Assotsiatsioon Eesmärk: Kaotada liikmesriikide vahelised tollimaksud, kvoodid jne ASEAN- Kagu-Aasia maade assotsiatsioon Eesmärk: liikmesmaade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine ja arengu kiirendamine. OPEC- Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon Eesmärk: reguleerida hinda maailmaturul, määrata kindalks liikmesmaade naftatoodang ja ekspordi kvoodid Maailmapank- annab laene riikidele Majanduse struktuur- Raamistik, mille alla kuuluvad transpordi- ja kommunikatsioonivõrgud, tööstused, hari...
Keskkonnaõiguse kesksed mõisted: Keskkonnahäiring, keskkonnarisk, keskkonnaoht, käitaja ja käitis, heide, heite piirväärtus, keskkonna kvaliteedi piirväärtus, saastamine ja saastus. Loeng. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse seletuskiri (Riigikogu kodulehel – paremal ülal „otsing“ kirjutada - keskkonnaseadustiku – ja sealt ilmub ka seletuskiri. Saastamine - ehk saastus ehk reostamine ehk reostus on ainete, vibratsiooni, soojuse või müra inimtegevusest põhjustatud otsene või kaudne väljutamine õhku, vette või pinnasesse nii, et see võib ohustada inimeste tervist või keskkonda, põhjustada varalist kahju või kahjustada või häirida keskkonna puhkeotstarbelist või muud õiguspärast kasutamist. Sõltuvalt reostaja liigist 1 saab eristada füüsikalist (nt vibratsioon, müra), keemilist (nt fenoolid,
linnalähedasi väiksemaid asulaid, uued töökohad tekivad kõrgtehnoloogilistesse teadusparkidesse ja uustööstuspiirkondadesse, paljud inimesed teevad kaugtööd, vanad agulid taasasustatakse ja tööstushooned renoveeritakse, elanikkond jaguneb kaheks (kõrgprofessionaalid ja teenindustöötajad) 10. Linnastumisega kaasnevad sotsiaalsed ja keskkonnaprobleemid.  heitgaasid/õhusaaste  prügi teke  tihe asustus  veekogude reostus  loodusvarade liigne tarbimine  rahaprobleemid 11. Mõisted: demograafia- rahvastikuteadus, mis uurib rahvastikustruktuuri, suurust, rahvastiku sündimusi, rahvastikuprotsesse ja rahvastiku ruumilist paiknemist demograafiline plahvatus- kujundlik nimetus kiirele rahvaarvu kasvule, mis toimub enamasti demograafilise ülemineku ajal inimarengu indeks- riikide arengutaset võrdlev indeks migratsioon- ränne, inimeste alalise elukoha vahetus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
