Lõhelisuse tõttu ei pakulubjakivi temas peituvale veele mingit kaitset ülevaltpoolt lähtuva reostuse eest. Seetõttu on antud veekompleks Kaarma vallas kas täielikult kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Suhteliselt kaitstuks võib pidada Mullutu-Suurlahe ümbrust ja Pähkla sood, kus savikihi paksus on kohati kuni 4 meetrit. Põhjavee ressurss praeguse tarbimise juures on piisav. Kümne aastaga on veetarbimine vähenenud ligi kaks korda. Vähenenud on ka põllumajandusest lähtuv reostus. Põhjavee kvaliteet piirkonniti on väga erinev. Põhjavee reostused on üldjuhul lokaalsed ja tingitud veeallika läheduses asuvatest reostuskolletest. Kliima Kaarma valla piirkonnale omane paljuaastane (30. aasta Kuressaare ja Karja vaatlusandmed: 1961 - 1990) keskmine õhutemperatuur on 6,0° C. Kõige soojem kuu on aastas juulikuu, keskmise õhutemperatuuriga 16,5° C ja kõige külmem, veebruarikuu, mille keskmine õhutemperatuur on - 4,4° C
kalandusturism, taluturism, puhketurism, ravi- ja terviseparandus, konverentsiturism, äriturism, koolitusturism, ökoturism, palverännakud, safarid. Miks on turism muutunud kaasajal üheks oluliseks majandusharuks? · Võimaldab uute töökohtade teket; tähtis vaba aja veetmise ja tööjõu taastamise viis. Millised keskkonnaprobleemid kaasnevad massiturismiga? · Loodus peab taluma suuremat koormust; turismiobjektide, hotellide ja teede rajamine looduse arvelt; reostus. Turismi positiivne ja negatiivne mõju Majandusele Sotsiaal-kultuuriline Keskkonnale Positiivne Suureneb töökohtade Teenuste kvaliteet Korrastamine arv, riigi maksutulud paraneb, suhtumine suurenevad, uued erinevatesse teeninduspiirkonnad, rahvastesse infrastruktuuri paraneb,
reovee ebapiisava puhastamise ja keskkonnanõuetele mittevastava silo- ja sünnikukäitluse tõttu; 8. Allikate ja karstialade kaitse on korraldamata. (Põhjavee olemus, seire ja probleemid Eestis 2008) 11 Põhilisteks maailma reaostuse faktoriteks on : 1. Tööstusjäätmete või reovee juhtimine veekogudesse, pinnasesse. 2. Põllumajandusreostus üleväetamine ja valel ajal väetamine, reostus sõnnikuhoidlatest. 3. Transpordireostus-teede soolatamine, õnnetused teedel-bensiini sattumine pinnasesse. 4. Olmereostus. Põhjavee taseme languse tõttu toimub ümbruskonnas antropogeenne kõrbestumine. Kogu maailma mastaabis asub ligi 60 % maismaast veevaeguse tsoonis ja vähemalt 25 % inimkonnast kannatab magevee nappuse all. Kuni miljard inimest kannatab joogivee puudust või selle halba kvaliteeti. On kohti, kus joogivee järel käiakse paarikümne
miljardile rublale. Lisandusid kaudsed kulud: kaotatud maalt saamata jääv tulu, kapitaalmahutuste kaod, elektri tootmise katkemisest tingitud kaod, kulutused töötavate tuumajaamade ohutuse suurendamiseks. 3.1.2.2.2.Fukushima tuumaõnnetus Fukushima I AEJ tuumaõnnetus on Fukushima I tuumaelektrijaamas 11. märtsil 2011 Sendai maavärina ja hiidlaine tagajärel purunenud jaamas juhtunud avarii (lisa, pilt 2). Selle tagajärjeks oli ulatuslik radioaktiivne reostus, mis peamiselt kahjustas mereala. Radioaktiivselt tugevasti saastatud vee leke, peamiselt reaktori 2 juurest, kestis vähemalt 6. aprillini. 12. aprillil 2011 hinnati Fukushima I tuumajaama katastroof Rahvusvaheline tuumaintsidentide skaala seitsmenda (kõrgeima) kategooria katastroofiks. Ainus varasem sama kategooria tuumaõnnetus on Tšornobõli katastroof. Jaapani võimud on nimetanud Fukushima tuumaõnnetust kõigi aegade keerukaimaks.
Kus on vaba turg? Raha raiskamine. ÜPP edaspidi: Rohelisus (jätkusuutlikkus on oluline, roheline tootmine saab rohkem toetust). Vähem raha? (kas peaks andma vähem raha? Kellele peaks andma raha?). Taustküsimused (kui globaalne peaks EL olema? Mis saab, kui Euroopa paneb piirid kinni?) Kalandus CFP: Olulisemad küsimused (Kes tohib püüda, mida ja kus. Vaalad, hülged. Läänemeri). Peamised probleemid (Liiga palju erinevusi riigiti, suured huvid. Kalavarud otsakorral, reostus jne. Globaalne turg ja selle mõjud). Mereriikidel omad mured, eriti välisterritooriumitega (Kuidas korraldada püüki rahvusvaheliste vete lähedal, Mis oleks siin pikaajaline lahendus?). Teised mõjutajad: Toidupoliitika (Puhas, Geograafiliselt korrektne, standardiseeritud). Biotehnoloogia (GMO küsimus, Biotehnoloogia tulevik laiemalt, EL patendid). Keskkonnapoliitika. Energiapoliitika: Algus: Euratom. Kõige olulisem poliitika maailmas? (Euroopa sõltuvus Lähis-Idast ja
Elektrohüdrauliline roolivõim, pumba peale elektrimootor ehitatud. Tooterühmad Määrdained, puhastusvahendid ja rasvatustajad, korrosioonitõrjevahendid, lisandid, spetsiaaltooted, kätepuhastusvahendid, määrded, liimid. Aerosoolid Aerosoolipudeli ehitus: aktivaator, sulgklapp, propellant, toode, ammutustoru, pudel. Propellant: tekitab pudelis õhu · Surugaas (N, O) · Lahustatud gaas (CO2, N2O) · Vedeldatud gaas (butaan, propaan, DME) Puhastamine Puhastusvahend, reostus, aluspind. Nõudmised heale puhastusvahendile: · Hea läbitungivus · Suurepärased märgavad omadused · Hea lahustumisvõime · Kiire kuivamine Puhastusvahendite tüüp · Lahustitel põhinev (mustuse lahustamine) · Veel põhinev (mustuse dispersioon) Lahustiga puhastusvahendid Probleemid: · Süttivus (leekpunkt) · Aurustuskiirus · Puhastusvõime (kauri/butanool) · Kokkusobivus plastidega · Tervis ja ohutus · Keskkond (jäätmed)
kindlaks tarbijate põhiõigused ja viisid, kuidas neid tagatakse. Töösuhteid reguleerivad töölepinguseadus, töö- ja puhkeaja seadus, palgaseadus jne. Vaba konkurentsi kaitse tagamiseks ja monopolide mõjuvõimu vältimiseks on enamikus riikides vastu võetud monopolivastased seadused. Välismõjuks nimetatakse kellegi tegevuse mõju ülekandumist kolmandatele isikutele. Negatiivsed välismõjud on näiteks saastatus, reostus, müra jne. Ühishüvised on kaubad ja teenused, mida kasutatakse kollektiivselt, mille tarbimist ei saa välistada ja mis jagatakse ilma turu vahenduseta (näiteks riigikaitse). Tulude ümberjagamise eesmärk on tulude õiglasem jaotumine ühiskonnaliikmete vahel (pensionid, sotsiaaltoetused jne). Majanduse stabiliseerimise eesmärk on tagada täielik tööhõive, stabiilsed hinnad ja majanduskasv. Turumajanduses leiavad sageli aset tõusud ja mõõnad, mida kutsutakse majandustsükliteks
toodetele Taastumatu Kesk-ja Lõuna- Saudi-Araabia Suur kütteväärtus Ameerika Ei leidu igal pool Iraan Lihtne transportida Venemaa Reostus Mehhiko Maagaas Suur kütteväärtus Transport ainult Lähis-Ida USA Venemaa torujuhtmeid pidi kallis Kergesti kättesaadav SRÜ riigid Kanada Taastumatu kütus Ei vaja ümbertöötlust Suurbritannia
Qsan vooluhulk, mis on vajalik tagada allpool paisu. rannikuv pinnav maismaa pool joont, mille iga punkt on ühe meremiili kaugusel merepoolse lähtejoont, millest mõõdetakse territoriaalvete ulatust, lähimast punktist, ning mis võib vajaduse korral ulatuda siirdevete välispiirini Regulaator- seade, millega saab reguleerida veetaset veehoidlas. Resuspensioon- madalas järves keerutab tuul põhjast setteid üles, nii et ei ole vahet, kas reostus tuleb jõest või põhjasetetest, vesi on ikka sogane. Sidegraafik- iseloomustab järve vee hulga ja taseme vahelist seost. siirdeveed jõesuulähedased pinnaveekogud, mille v on mere läheduse tõttu osalt soolane, kuid mida mageveevool tunduvalt mõjutab soo ala või ökosüsteem, kus suur osa taimede orgaan ainet jääb lagunemata ja ladestub turbana Suubla- vee suubumise koht Tamm- ehitis, mis kaitseks kõrge vee veetaseme eest.
bürokratiseerumist, siiski on selle organisatsiooni panus läbi ajaloo olnud suurim. 3. Milline on olnud Eesti koostöö NATO-ga? Tähistage õige vastus / õiged vastused ristikesega. (1 p) 4. Mis probleemidele on keskkonnakaitsjad Läänemere regioonis tähelepanu pööranud? Selgitage lühidalt probleemi olemust. (1 p) Läänemere probleemideks nii II maailmasõjaaegsed miinid kui mürgid kui ka tänapäevasest majandusest tulenevad probleemid - reostus, laevatransport, kalavarud jne. Ül 18. Rahvusvahelised suhted kaasaegses maailmas Maailmas on ligi 200 erineva kultuuri- ja poliitilise suunitlusega ja majandusliku arengutasemega riiki. Et need riigid omavahel normaalselt suhelda saaksid, on olemas rahvusvaheliselt tunnustatud tavad ja õigusnormid. 1. Nimetage vabal valikul kolm sellist rahvusvahelise suhtlemise normi. (3 p) 1)Lahendada tülid rahumeelselt, 2)edendada koostööd riikide vahel, 3)järgida rahvusvahelise õiguse norme,
varju. Päikeseenergia Intensiivne päikesekiirgus Päikesepaneelid on väga läbi aasta. kallid ja nende elektri toodang on väike. Veeenergia Suured jõed. Hüdroelektrijaamad on kallid. Bioenergia Odav ja toorainet on palju. Suur reostus. Geotermaalenergia Odav. Raske kätte saada. Elektrienergia toodang Argentinas toodetakse elektrit tuumajaamades, soojuselektrijaamades, hüdroelektrijaamades ja alternatiivelektrijaamades. Argentina kogu aastane elektritoodang on 93 411 miljonit kWh. Inimese kohta teeb see aastas 1546 kWh. See on suhteliselt väike arv. Kuna see on väike tarbimine ühe inimese kohta, siis võib järeldada, et paljudele inimestele on
“alfa” mis asus üheksandal tekkil. Ja pidin seal kuulama kõik vanemtüürimehe käske. 26 Kui ma töötasin madrusena, siis paadihäirele ajal ma pidin minema oma kogunemiskohta ja kontrollima päästepaate ja minu kogunemis koht oli seitmendal tekkil „ paremaparda paaditekk“. Olid õppused nagu: Sinine MÜP Laevapere 9000 Üldhäire Sinine helicopter Roheline reostus Tulekahju- või laevavigastuse kontroll. Tuletõrjesüsteemid Laev M/S Star on varustatud erinevate tuletõrjesüsteemidega. Kõikides kajutites ja laeva ruumides on andurid. Laevas on järgmised tüüpi tulekahju andurid: Suitsuandurid 27 Temperatuuriandurid Leegiandurid Temperatuuri/suitsuandurid
koht ja uute teaduslike teadmiste allikas. Biosfääri planetaarsed piirid. Ülemine: troposfäär <- osoonikiht (kõrgusel 16-25 km) -> stratosfäär Alumine: litosfääris (sügavusel 2-3 km) hüdrosfääris (sügavusel 10-11 km) Elurikkuse kadu; Lämmastikuringe häiring; Kliimamuutus; Ookeanide hapestumine; Fosforiringe häiring; Veeringe häiring, veekasutus; Maakasutuse muutused Aerosoolide sisaldus atmosfääris; Keemiline reostus Mis on ökoloogiline jalajälg? meetod, mis suudab ligikaudselt arvutada maa-ala suurust, mida on vaja meie poolt ühes aastas kasutatavate ressursside (nt soojusenergia, mootorikütus või toiduained) tootmiseks ja tekkinud jäätmete ning saaste ümbertöötlemiseks, ladestamiseks või looduslikesse aineringetesse sidumiseks. Kui ressursikasutus ja jäätmeteke ületab maakera eluslooduse kandevõime piirid, siis ei käitu inimkond enam jätkusuutlikult.
“ Toon siia kokku erinevad vastused, erinevatelt inimestelt. Üldiselt võin öelda, et vastused olid päris täpsed. Tundub, et inimesed ikkagi teavad, mis seal toimus, kuid mitte väga täpselt. Enamus vastuseid olid ühesugused: „Tuumareaktor plahvatas“ ja midagi rohkemat selle kohta öelda ei osatud. Nüüd siis mõned näited vastustest: 1. Tšernobõli katastroof, see oli kusagil 80-ndatel aastatel vist 1986 või 1987. Toimus tuumajaama plahvatus, millega kaasnes tohutu reostus ja väga suur tulekahju, mida ei suudetud kuidagi kontrolli alla saada. (Inimesed evakueeriti sealt ümbruskonnast suhteliselt kiiresti ja kõigist liiduvabariikidest hakati inimesi sinna päästetöödele ja koristustöödele organiseerima. Enamus pidid minema sunniviisiliselt nn. kordusõppused sõjaväes olnutele.) Katastroofi piirkonnas oli väga suur saastatus see mõjutas inimeste tervist ja elu 1000 km kaugusele. 2
rändlinde. Kalavarud on viimastel aastatel vähenenud. Sügavamas soolases meres esineb muuhulgas turska ja makrelli, rannikumeres ja mageveekogudes lõhet ja haugi. Ka varem igapäevatoiduks olnud heeringas ja räim on muutumas delikatessiks. Jõgedes ja järvedes elab 52 liiki mageveekala, osa neist on haruldased. 4.6.Keskkonnaohud Rootsi suuremad keskkonnaohud on pinnast ja järvesid ohustavad happevihmad ning Põhjamere ja Läänemere reostus. 5. Haridussüsteem 5.1. Lastehoolekanne Rootsi vallad on seadusejärgselt kohustatud osutama hoolekannet lastele, kes seda vajavad kas lastepäevakodudes, pikapäevarühmades või lasteaedades(üle poole 0-6- aastastest lastest käib lasteaias.) 5.2.Põhi- ja keskkool Rootsi haridussüsteem on hästi paindlik. Kuigi põhisuunised (nt: millised teadmised peavad olema 16-aastasel noorel) on haridussüsteemile antud valitsuse poolt, on igal
pruugi rõhutada voorte ilmekust. Loodusliku taimekatte vähenemine on üks probleemidest Vooremaal, mida on põhjustanud inimene. Taimkatet on säilinud vaid põllustamiseks vähe sobivatel aladel järvede ümbruses ja voorte kõrgematel ja järsunõlvalistel osadel. Metsa on küll protsentuaalselt palju, kuid kõrgeboniteedilist metsa see-eest vähe (Koppel 1982). Vooremaa järved on üldiselt rohketoitelised ja seal esineb eutrofeerumist e toitainete liigrohkust. Reostus on tulnud tööstustest, ettevõtetest, farmidest, väetistest, jäätmetest ja need on mõjutanud järve elustikku siiani (Koppel 1982). 8. Kokkuvõte Vooremaa hõlmab endas mitmeid Jõgevamaa ja Tartu valdu ning oma jääajatekkeliste arvukate voortega on nime andnud tervele maastikurajoonile. Peale voorte leidub siin pinnavormidest järvesid, jõgesid, soid. Vooremaa viljakad mullad on andnud tegevust kohalikele, kes on paljud alad siin kultuuristanud. Loodus- ja maastikuväärtust leiab
Paljud neist surevad välja ja muutub liikidevaheline suhe. Mineraal ja orgaaniliste ainete poolest rikaste heitvete sattumisel lahtistesse veekogudesse hakkavad aktiivselt arenema soprofüütsed mikroorganismid ja vees intensiivistuvad mitmesugused roiskumis ning käärimisprotsessid. Tugevasti saastunud tsoonis ulatub mikroobide üldarv miljonitesse 1 cm³ vees. Orgaaniliste ühendite sisalduse vähenemisega so. nende mineralisatsiooniga, väheneb ka saprofüütide arv. Reostus läheb üle nn. mõõduka saastumise faasi, kus hakkavad arenema ka teised organismid nagu algloomad, vetikad jt. Toimub pidev saprofüütide arvu vähenemine, kuna toitaineid jääb neile järjest vähemaks ja sageli eristatakse vette ka antibiootilisi aineid. Baktereid kasutavad veel ainuraksed ja neid hävitatakse faagide poolt. Nii taastuvadki järk- järgult veekogus normaalsed ökoloogilised tingimused, fauna ja floora. Veekogu saprofüütide arv
organismi (indikaatori) hõlpsasti tuvastatavate omaduste (näittunnuste kaudu). Indiviid isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev. Vegetatiivselt paljunevail taimedel, kännistena elavail ainuõõsseil jts. organismidel on indiviide raske eristada. Inimekvivalent (ie) ühe inimese tekitatud keskmine reostus ööpäevas. Hindamisalus on BHT, 1 ie = 54 g BHT5/ööpäevas. Võib väljendada ka teisiti: inimene põhjustab täieliku BHT t 75 g/d ning annab ööpäevas reovett keskmiselt 0,7 g fosforit ja 12 g N. Inimekvivalenti kasutatakse reostuskoormuse võrdlemiseks. Inimese ökoloogia (humaanökoloogia) kitsamas tähenduses inimese kui organismi autökoloogia; uurib inimese kohanemist äärmuslikes ja keskkonnakahjustustega tingimusis. Laiemas tähenduses kujunemisjärgus
I pool 1. Sotsiaalsed faktid (enesetapud, valimistest osavõtt, asjastamine, subjektiivne reaalsus) (lk 46). Tehes igapäevaelus otsuseid, produtseerivad eri kategooriate ja gruppide liikmeid sotisaalseid fakte, lahterdatud korrapärasusi, mis kirjeldavad pigem kollektiivi kui selle üksikuid osi. Enesetapud.Millega seletada madalamat enesetappude taset katoliiklastega võrreldes protestantidega võrreldes , abieluinimeste ja vallalistega võrreldes jne? Durkheim arvas et seletavaks faktoriks on sotsiaalne integratsioon ühiskonnas. Abielu on side, mis ühendab üht isikut teisega ning ka katoliikluses toimub ühtuse õhutamine. Valimistest osavõtt. Ühendriikides võtavad valimistest osa rikkamad inimesed ehk mida suurem on sissetulek, seda tõenäolisemalt ta valib. Euroopa maades on aga vaeste osalemine valimistel võrdne või isegi suurem kui rikaste. Valimistest osavõttu mõjutavad faktorid: 1) toimuvad valimised Euroopa maades nädalalõ...
Geneetiline Liigiline Ökosüsteemiline Liike: Hinnanguliselt liike 3-30 miljonit, kirjeldatud u. 2,5; suurem osa troopikas, Eestis 35- 45000, kirjeldatud 24000 BM kaitse põhjused: bioloogilne, esteetiline, majanduslik Liikide hävimine: Hinnanguliselt 99% kõigist eksisteerinud eluvormidest on välja surnud. BM kui taastumatu loodusvara Hävimise põhjused: Evolutsioon Massilised hävimised Kaasaegne masiihävitamine: Liigne ekspluateerimine Reostus Elupaikade hävitamine Uute liikide sisse toomine Bioloogilise mitmekesisuse konventsioonid: Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, Rio de Janeiro 1992 CITIES, Washington 1973 ohustatud liikidega kauplemine Berni konventsioon 1979 Euroopa elupaikade kaitse Ramsari konventsioon 1972 märgalad Looduskaitse Euroopa Liidus: Liikmesriikide väga erinev tase Kaks peamist direktiivi: Linnudirektiiv 79/409/EMÜ SPA-de loomine Elupaigadirektiiv e
Eestisse, kus asuvad ka suuremad tööstusettevõtted. Tervelt 1/3 elanikkonnast elab Tallinnas. 3.2. Jäätmeprobleemid · Kasutatakse materjale, mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu (kilekotid, plastikpudelid) · Koos rahvastiku arvu tõuseb ka(tarbimise ja tootmise suurnemine) jäätmete hulk, mida keegi ei kogu ega töötle · Aastas tekib1 elaniku kohta u. 300kg olmejäämeid 3.3. Veekriis- ja reostus · 71% Maa pinnast on kaetud veega, kuid ainult 1% on sellest kõlblik joogiveeks, toidulavlmistamiseks, pesemiseks vms. · Veeressursid on jaotunud maailmas äärmiselt ebaühtlaselt · Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine · Eestis 84% veest tarbib tööstus, 9% põllumajandus, 7% olmes. · Tööstusriikides tarvitatakse inimese kohta 220 l vett ööpäevas, arengumaades vaid 3 l.
Hiljem kinnitub vastne veekogu põhja, kus ta areneb nooreks käsnaks Tähtsus looduses Käsnad puhastavad vett. Samuti on nad tähtsad aineringes. Käsn-Kõrvitsa kurgitaoliste viljade tugevat juhtkimpude võrgustikku kasutatakse saunanuustikuna. Merikäsna kasutatakse juveliiritoodete ja nahkesemete töötlemisel. ohustatus Käsnasid ohustab vee liigne reostus, nende kaasavõtmine ja hävitamine. HÜDRAD Hüdrad on lahkusuglised loomad-loom kelle munarakud ja seemnerakud arenevad eri isendites. Põlüüp-ainuõõsne loom kes elab millelegi kinnitatult Kehaehitus Kotikujuline veeloom:keha on ainult ühest otsast avatud ja seal on suu.suud ümbristevad kombitsad,millel on kõrverakud.kehaõõnt ümbritsev kehasein koosneb kahest rakukihist,mille vahel on õhem
Vesi voolab läbi filtri ülalt alla. Kolme esimest seadet kasutatakse eelpuhastuses eraldamaks jämedaid ja raskeid heljuvaine osakesi, mis võivad häirida pumpade ja muude seadmete tööd. 10. Reovete keemiline puhastus Keemilise puhastuse olemus seisneb reaktsiooni tekitamises puhastuskemikaali ja veest eraldamist vajava reoaine vahel. Levinuimaks keemilise puhastuse meetodiks on keemilline sadestamine. Keemilise puhastusega seondub oht, et vee reostus suureneb lisatava kemikaali tõttu. Osa sellest võib jääda vette peale sette kõrvaldamist. Samuti on eraldi käitlemist vajava sette kogus suur. Muudest keemilistest meetoditest võib nimetada hapendamist-taandamist, desinfitseerimist, pH reguleerimist ja neutraliseerimist. Keemilise sadestuse skeem: Keemilise sadestuse tähtsaim kasutusala on fosforiärastus. Samal ajal reageerivad sadestuskemikaalid ka vees oleva orgaanilise heljumiga, mistõttu väheneb reovee orgaaniline koormus. 11
tema pinnatemperatuur üle 14°C. Titicaca järv on madala hapnikusisaldusega ja see on üheks põhjuseks, miks seal elab mitmeid loomaliike, keda mujal ei leidu. Näiteks elab seal konnaliik, kelle nahk on väga kortsuline – suurem nahapind aitab järve veest paremini omastada hapnikku. Järve kallastel elutseb aga hulk erinevaid linde. Mitmed Titicaca järves elavad loomad, kes kunagi olid esindatud arvukalt, on kaasajal väga ohustatud. Populatsioone on vähendanud reostus, inimeste poolne ülepüük, aga ka näiteks Titicaca järve inimeste poolt sisse toodud forell, kes on hakanud liigselt peremehetsema. Titicaca järv on huvitav ka sõjalisest aspektist. Järve kaldal asuv Boliivia on kaasajal merepiirita riik (kunagised mereäärsed alad kaotati 1979 – 1884a. kestnud sõja tulemusena Tšiilile), kuid omab siiski laevastikku. See paikneb peamiselt Titicaca järvel ja Amazonase jõgikonda kuuluvatel jõgedel. Kokku on Boliivia laevastikus enam kui
muutus: kauplemise kohast transpordisooneks. Tänavatevõrk kui sümbol tähistas ühiskonna struktuuri, seoseid: võimuga, religiooniga, sõjaväeliste suhetega. Tänava esteetika. Tänav on ka kui hoonete paiknemise arvestusühik. 22. Kiire tehnoloogia areng ja kaubavahetuse mahu kasv. Tööjõu vajaduse kasv linnade kiire kasv. Raudtee ajastu. Uued teed ja sillad malm ja teras konstruktsioonid. Üliliberaalne vabaturumajandus. 23. I keskkonnakriis lokaalne reostus ja puudulik planeerimine. Tööstussaast linnas, kanalisatsiooniprobleemid. Lahenduseks modernism: üksikhoone fookuses, vabapaigutusega hooned, omavahel konkureerivate üksikhoonetega kompleks. II keskkonnakriis sotsiaalne reaktsioon modernismile ja majanduskliima muutus Modernismi langus. Linnade saneerimine ja rekonstrueerimine. Positiivsed tulemused: terviklik lähenemine kogu linna arengu planeerimisel, linnaruumi hinnati jälle kui tervikut.
enam toetada populatsiooni, mis oleks piisavalt suur, et olla pikema aja jooksul eluvõimeline. Elupaikade kahjustamine ja reostamine Isegi siis, kui elupaika ei ohusta otsene hävitamine või killustamine, võivad sealsed kooslused ja liigid olla inimtegevusest tugevalt mõjutatud. Elurikkust ja liikide seisundit võivad kahjustada ka sellised välised faktorid, mis ei mõjuta silmanähtavalt koosluse taimestiku makrostruktuuri. Üks universaalsemaid keskkonnakahjustuse vorme on reostus, mille põhjuseks on enamasti pestitsiidid, heitveed, põldudelt ökosüsteemi kandunud väetised, tööstuslikud kemikaalid ja töötstusjäätmed, tehaste ja autode heitgaasid ning erodeerunud mäenõlvadelt pärit setted. Need reostusliigid ei ole pahatihti palja silmaga tuvastatavad, ehkki nad meid iga päev ning peaaegu kõigis maailma osades ümbritsevad. Reostuse üldisem ja pikaajalisem mõju vee ja õhu kvaliteedile ning isegi maakera kliimale on kindlasti probleem,
Erandiks on helikopterid ja 2 ja 3-rattalised autod. Autode müra on põhjustatud mootorist, ning hõõrdumisest auto kere, tee ja õhu vahel. Kiirusel 60 km/h ja rohkem on rataste ja tee vaheline müra suurem kui mootori oma. Selle faktori füüsikaline sisu on veel avamata. 3. ÕHUKVALITEEDI PARANDAMISEST SADAMATES Õhukvaliteeti Tallinnas mõjutab lokaalne linnas ja lähialadel toimuv õhu saastamine ning kaugleviga siia kanduv mujal tekkiv reostus. Olulisimaks õhukvaliteeti mõjutavaks reostusallikaks on Tallinnas autodest lähtuv reostus. Õhukvaliteedi seiret on Tallinnas teostatud aastaid ning mõõtmismeetodid, mõõtmispunktid ja muu asjassepuutuv on pidevalt muutunud ja arenenud. Eesti Keskkonnauuringute Keskuse välisõhu seire 2004. aasta aruande alusel on enamuse mõõdetavate komponentide kontsentratsioon madalam kehtestatud piirnormidest. Erandiks oli osoon, mille ööpäeva keskmist saastetaseme piirväärtust ületati 2004
häiringut Ökosüsteemid on taastumisvõimelised, kui neil lastakse Häiringute tüübid Looduslikud: ◦ Põlengud ◦ Orkaanid ◦ Tornaadod ◦ Vulkaanipursked ◦ Pikaajaline põud ◦ Liustiku taandumine Antropogeensed - kaob võimalus ökosüsteemil taastuda ◦ Linnad ◦ Ulatuslikud põllud - monokultuurid ◦ Karjafarmid - kõrbestumine ◦ Reostused maismaal ja veekeskkonnas Suktsessiooni protsesside mõjutajad Kliima muutumine piirkonnas Inimmõju ◦ Reostus ◦ Eriti tundlikud on “kinnised” ökosüsteemid ◦ Väetamine ◦ Maastiku muutmine sellisel määral, et isetaastumine on võimatu ◦ Mulla vaesumine/veerežiimi kardinaalne muutmine ◦ Metsade ulatuslik raie: muutub kogu piirkonna aineringe ◦ Kõrbestumine: taim hävitatakse enne seemnete valmimist Tsükliline suktsessioon Mingi ajalise kordumisega pidevalt toimuvad liigilised muudatused ökosüsteemis ilma suure häiringuta
Kose Gümnaasium Rootsi Kuningriik Uurimustöö küsimustiku alusel Koostas: Vivika Tamra Klass: 10B Juhendaja: Epp Tähe 2007 2 Sisukord · Riigi üldiseloomustus Lk 3 · Geograafiline asend Lk 4 · Looduslikud tingumused Lk 5 · Arengutase Lk 6 · Majandusorganisatsioonid Lk 7 Majandusnäitajad ja väliskaubandus Lk 8 · Rahvastik Lk 9-10 · Rahvastiku sooline-vanuseline koosseis Lk 11 · Linnastumine Lk 12 · Energiamajandus Lk 13 · Kasutatud kirjandus Lk 14 3 Rootsi Kuning...
"plastmassi maitset". Lahustunud plastmassiosade sissesöömine võib põhjustada tervisekahjustusi. Teadlased näevad kõvasti vaeva, et töötada välja tehnoloogiaid, mille järgi tootes oleks plastmassid ohutumad nii inimese tervisele kui ka keskkonnale. Viimastel aastatel on proovitud toota plastmasse looduslikest toorainetest. Sellistest plastmassidest valmistatud esemed (peamiselt pakendid) peaksid loodusesse sattudes kiiresti lagunema ning sedamoodi reostus väheneb. 3 Plastmasside kasutamine tänapäeval Tänapäeval kasutatakese plastmasse väga laialdaselt, neid kasutavad suurem osa mistahes tööstusi. Plastmasse on erinevat liiki ning neid ka kasutatakse erinevalt. Nii näiteks kasutatakse kihilisi plastmasse(tekstoliit, klaasplastid) auto- ja paadikerede, kaubakonteinerite ja televiisorikastide, vahtplastmasse(mis on veest 50-100 korda kergemad) aga soojus- ja
ka polioviirused paiknevad mullapinnale küllaltki lähedal ning suurte sadude ajal võivad nad koos pinnavetega sattuda oma algasukohast küllaltki kaugele kujutades sellega otsest ohtu keskkonnale. (Üçisik, Rushbrook 1998). Teine oluline asi on see, et kalmistu ja ümbritseva ala kõrguste vahe ei tohi olla suur. Kalmistu ei tohi asuda madalamal võrreldes ümbritseva alaga, sest siis hakkavad just sinna kogunema vihmaveed ning suure koguse korral on põhjavee reostus laguproduktidega vältimatu. (Üçisik, Rushbrook 1998). Hauaplatside hooldusest tulenev keskkonnamõju Kui kalmude keskkonnamõju tagantjärele kuigi palju vähendada ei saa, siis hauaplatside hooldusega seotud keskkonnamõju saab. Kalmistuprahist on seni püütud vabaneda väga lihtsalt, jäätmed ladestatakse kohapeal, põletatakse või veetakse prügilasse. Kalmistute juurde on tekkinud lausa väikeseid ebaseaduslikke ladestuspaiku, kuhu lisaks
olemuselt taastumatu. Seega adekvaatne kasutamine väga oluline, kuna degradatsioon võib toimuda väga kiiresti. Lähtuvalt muldade degradatsiooni tekkimise allikast võib jaotada järgnevalt: Ehitusdegradatsioon ehitamine mingi püsiva infrastruktuuri mulla peale. Muld kaotab oma tegevuse, täielik mulla kadu. Valglinnastumise näited. 1) Olmedegradatsioon kuskile metsa on prügi viidud, sellega võib mingi reostus sinna tekkida (näiteks). 2) Masindegradatsioon eelkõige seotud mullaharimistööga, masinate-traktoritega mullast üle sõidetud. Sellega kaasnevad mulla tihenemine ja igasugused muud probleemid. Näiteks Kevadtormi ajal jäävad masinad kauaks ajaks seisma (kolonnid), kuid võivad n-ö mülkasse kinni jääda tuleb ikkagi arvestada mulla kandmisvõimet. 3) Ebaõige agrotehnoloogiatest tulenev degradatsioon ebapiisav väetamine, mille tulemusel
puurkaevude vahel. Puurkaevusüsteemi puurkaevud peavad olema ühe sügavused ja asuma samas veekihis. See hoiab ära erinevate veekihtide segunemist ja veehulkade vähenemist väljapumbatavast veekihist. Puurkaevusüsteemi negatiivseks küljeks on kindluse puudus maapinnas piisava veeringluse tekkimise osas. Põhjavee reostamise oht on minimaalne, kui täidetakse kõiki paigaldusnorme. Õigesti koostatud süsteemis on põhjavee reostus välistatud. Otseaurustumisega maasoojuspumbad Otseaurustumisega maasoojuspumpadeks nimetatakse soojuspumpasid, milles puudub külmakandja (etüleenglükool) tsirkulatsiooniring. Soojusenergia kantakse väliskeskkonnast üle otse külmaainele (külmaagens). Sellise maasoojuspumba tööpõhimõte on sarnane õhk- vesisoojuspumbaga. Erinevusena paikneb maasoojuspumba aurusti maa sees ja soojusenergiat saadakse maapinda akumuleerunud päikeseenergiast, mitte õhusoojusest. Torustik
vedeliku pinda suurendavatele jõududele. e. jõud vee molekulide vahel . nt. Veepiisk Jõgede ja järvede elustiku stressi allikad (nii looduslikud kui ka inimtekkelised), reaktsioonid stressile. Eesti jõgede ja järvede seisund Läänemeri. (Täiendamist vaja) Läänemere osad, paiknemisest tingitud iseärasused Läänemere põhilised keskkonnast tulenevad probleemid LÄÄNEMERE tähtsamad keskkonnamured • Eutrofeerumine • Toksiline reostus • Meretransport ja naftatrareostus • Elusresursside üleekspluateerimine • Ohustatud bioloogiline mitmekesisus LÄÄNEMERE EUTROFEERUMINE 2010 aastal läbi viidud Eutrofeerumise taseme hindamine näitas Eutrofeerumise probleemide esinemist 46 piirkonnas 48st. ELUSRESURSSIDE ÜLEEKSPLUATEERIMINE OHTLIKUD AINED LÄÄNEMERES LAEVANDUS JA NAFTATRANSPORT BIOLOOGILISE MITMEKESISUSE SEISUND Hallhülge arvukus Läänemeres • •Hüljeste arvukus kasvab
- Peamine põhjamaade koostööorganisatsioon, ja ka kõige edukam - Tegutseb kõiksugu valdkondades (nt julgeolekuküsimused, koostöö/arutamine) - Island, Taani, Norra, Rootsi, Soome Läänemeremaade Nõukogu - 11 riiki mere ümbert (sh Island) - Tegutseb peamiselt keskkonna valdkonnas, inimkaubandus, aga ka mujal, eriti majandus jne (läänemere puhastamine ja selle eest hoolitsemine, läänemeri mõjutab meid- reostus mõjutab nt kalastamist), keskkona hoidmine jne Balti assamblee (juhib parlamendi tööd ja riikide omavahelist koostööd, tegelikkuses ei juhi ta mitte midagi. Eesti, Läti, Leedu Ja paljud teised Mercosur- Mercosur kui järgmine EL (Lõuna-Ameerika organisatsioon) Suhteliselt kokku kuivanud Argentiina, Brasiilias, Uruguai, Paraguai, Venetsueela, Boliivia Aafrika Liit Loodud 2002, üleaafrikaline liit
MERE SETETE PÄRITOLU a)Mereorganismide poolt moodustatud e. biogeensed b)Mandrilt kantud e. TERRAGEENSED (lad.k. terre - maa) c)Vulkanogeensed d)Kemogeensed - merevest välja sadestunud soolad teab maailmamere reostumise põhjusi ja analüüsib selle mõju vee-elustikule, inimesele, majandustegevusele ja keskkonnale; põhjendab maailmamere kaitse vajalikkust; Rannikumere reostamine on sageli põhjustatud tööstuse ja linnade reovetest. Eriti selgesti ilmneb niisugune reostus tiheda asustuse ja tööstuse kontsentratsiooni piirkondades ning madala mere tingimustes. Kuna reovesi jääb mere pinnakihti ning tuule ja lainetuse mõjul kandub see rannale, siis on kõige reostatum olnud just rannalähedane meri. Omaette probleem on merekeskkonna reostamine naftaga või selle saadustega. Kõige suuremad naftareostused on põhjustatud tankerite avariidest, kus korraga võib vette sattuda isegi mitukümmend tuhat tonni naftat
kahjustavad ka inimese tervist. Reostunud rannikuvees ujumine kahjustab ka inimeste tervist. Mõju inimeste toidulauale(kalade vähenemine). Majandustegevusele- väheneb kalade ja muude veeloomade hulk, mistõttu nende püük väheneb. Rannikute reostumise tagajärel väheneb piirkonna tähtsus turismipiirkonnana. Keskkonnale- Vee-elustik väheneb, muutub ning võimalik et hävib, mistõttu väheneb ka kalatoiduliste loomade ja lindude arv. Vee reostus mõjutab ka rannikuelustikku ning linde. Eriti ohtlik on naftareostus, mis on mürgine, takistab õhu juurdepääsu veele ning kleepub lindude sulgedesse, muutes need lennuvõimetuks. Korallide hävimine. Veereziim- veetaseme ajaline muutumine Maailmameri- katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa, mille alla ei kuulu järved. Maa kui süsteem. Õhk e. Atmosfäär Vesi e. Hüdrosfäär Kivimid e. Litosfäär Muld e. Pedosfäär Elusorganismid e. Biosfäär
Reoained- nii orgaanilised (olmereostus, · Bioloogiline hapnikutarve- vee metsatööstus- pole otseselt mürgised, kuid mahuühiku hapniku tarve kindla aja vähendavad hapnikuolusid) kui jooksul. Selle järgi hinnatakse vee reostust anorgaanilised (tsüaniidid, arseenid, plii, orgaaniliste ainetega (saproobsust). vask-eriti mürgised; sünteetilised Reostus puudub, kui alla 2mg/l O. pesuvahendid, fenool, naftaproduktsid, pestitsiidid, põlluväetised), tavaliselt nende segu. · Põhilised setitajad on filtreerijad ja Radioaktiivsed ained- ioniseeriv toime settesööjad. teistele ainetele. Saastumine ka õhu kaudu! Paljude kahjulike putukate vastsed elavad veekogudes (sääsed, kihulased) või ka
8.5. Jõgede ja järvede elustiku stressi allikad (nii looduslikud kui ka inimtekkelised), reaktsioonid stressile. Eesti jõgede ja järvede seisund. Inimmõju tegevus veestikule avaldub veekogudesse kahjulike ainete juhtimisel. Peamisteks reostusallikateks on tööstus ja põllumajandus. Üldisteks veeprobleemideks on: * Riigipiire ületav veereostus. * Asulate ja tööstusettevõtete heitveed. * Põllumajandus, sealhulgas eriti lämmastiku ja fosfori reostus. * Reoainete sissekanne õhust, põhjuseks paiksed ja mobiilsed reostusallikad. * Põhjavee langev kvaliteet ja põhjavee ammutamine, mis põhjustab kasutuskõlblike põhjaveevarude nappust mõnes piirkonnas. Reoained põhjustavad veekogudes erinevaid muutusi. See väljendub ökoloogilise tasakaalu rikkumises veekogus, kogu veekogu või vee kvaliteedi kahanemises. Veekogu kvaliteedi langus avaldub veekogude kinnikasvamises, vee ebameeldivas lõhnas, vetikate vohamises
Pinnase niiskus: kuiva pinnase korral imbub vett rohkem maa sisse kui niiske (märja) pinnase korral. 29. toob näiteid põhjavee alanemise ja reostumise põhjustest ning tagajärgedest; põhjavee alanemine: suur veevõtt, pikk kuivaperiood, kaevanduspiirkondades põhjavee väljapumpamine jmt põhjavee reostumine: tööstusjäätmete või reostuse juhtimine veekogudesse, pinnasesse, põllumajandusreostus (üleväetamine ja valel ajal väetamine, reostus sõnnikuhoidlatest), transpordireostus (õnnetused teedel, teede soolatamine), olmereostus jmt
30.mail 1993 sai Eesti lõpuks Venemaa valdusest kätte Paldiski eest avanes reostatud ja prügistatud maa-ala. Tuumaobjektide likvideerimise kogemust Eestil ei olnud ja nii saadi abi Venemaalt, Rootsist, Soomelt, Saksamaalt, USA-st, Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuurilt ja Euroopa Komisjonilt. Plaani väljatöötamiskulud kandis Rootsi. Soomlased töötlesid vedelaid radioaktiivseid jäätmeid. Lisaks radioaktiivsele saastele oli tõsiseks probleemiks ka kütteõli ja mootorikütuse tugev reostus, mis kõige tugevamalt reostatud kohtades annab tunda ka tänapäeval. [] Paldiski probleemiga tuleb tegeleda ka tulevastel põlvede. Betoonsarkofaagidesse suletud reaktorite lammutamisele saab mõelda alles 50.aasta pärast. Selleks ajaks peab Eestis olema ka tuumajäätmete hoidla, sest Paldiski selleks ilmselt ei sobi. [] KEILA-JOA RAKETIBAAS 1946.aastal rajati Keila-Joa ja Türisalu panga vahetusse lähedusse 423,2ha suurusele maa-
Teine suur enneaegsete kahjustuste põhjus on ekslik arvamus, et betoonkonstruktsioonid on vaja vastavalt normidele projekteerida ja ehitada. Betoonkonstruktsioone kahjustavad välised mõjurid - erosioon (tuule mehaaniline mõju, kulutamine); - niiskus ja külm; - deformatsioonid temperatuuri- ja niiskusevaheldusest; - õhu süsinikdioksiid CO2 ja selle difundeerumisel karboniseerumine; - õhu reostus, muuhulgas väävliühendid (SO2) ja sellest põhjustatud etringiidi tekkimine, ning mitmesugused muud väliskeskkonnast põhjustatud muud soolad (soolmineraalid); - kohalikud keemilised mõjurid; Betoonkonstruktsioone kahjustavad sisemised mõjurid - betoonis olevad ebapuhtad side- või inertained, muu hulgas väävel, rauaühendid, alumiiniumoksiidid; reaktiivne täitematerjal; Betooni lagundavad jõud - hüdrauliline rõhk;
Hess, Markson, Stein (2000) Sotsioloogia. Külim. 1. Sotsiaalsete muutuste allikad, muutuste kiirendamine (sh difusioon ja kultuuriline lõtk) (lk. 220-223) Sotsiaalne muutus on protsess, mille kaudu aja jooksul muutuvad väärtused, normid, institutsioonid, sotsiaalsed suhted. Sotsiaalsed muutused toimuvad protsesside läbi, mis on ühiskonnasisesed või välised. Keskkonnast tulenevad muutused: maavärinad, haigused, kliimanihked, reostus, resursside ülekasutamine Sissetung, grupi inimeste tulek territooriumile (koloniseerimine), põliselanike getostumine Kultuurilised kontaktid, kontakt teise ühiskonda maadeavastajate kaudu, kauplejate kaudu, pealesunnitud sõjalise armee kaudu. Sage muutuste allikas. Innovatsioon, avastused juba eksisteerivast asjast teadlikuks saamine nt relatiivsusteooria või leiutised, nt tehnoloogilised leiutised
inimesed selles ühiskonnas. Vaesus: Absoluutne vaesus alla 1,25 dollari päevas; Suhteline vaesus võrdlus teistega riigis/piirkonnas . Alla 50% mediaansissetulekust.Lorezi kõver näitab tulude jaotust riigis ja Gini indeks. Arenguabi ja arengukoostöö- nende abil antakse nendele riikidele abi kes seda vajavad ( arenguriigid). KESKKOND: suuremad probleemid, õhusaaste, liiga suur ressursside kulutus, inimesi liiga palju e. ülerahvastatus ja haigused,saastamine- magevee reostus, osooniaugud; kliima muutus. Keskkonna koostöö: on probleeme- enamus riike küsib miks me peame seda tegema, paljude riikide puhul ei ole keskkonnaprobleem peamiseks küsimuseks.Lahenduseks on koostöö läbi rv organisatsioonide, erinevad lepped, rv keskkonnaõigus. Keskkonnakaitse organisatsioonid: RO, Greenpeace, IUCN, WWF. KYTO protokoll ÜRO loodud leping kliima soojenemise vastu võitlemiseks. 6.- RV õiguse ja majanduse peamised probleemid ja lahendused
jäi nõuetest maha. Teine suur enneaegsete kahjustuste põhjus on ekslik arvamus, et betoonkonstruktsioonid on vaja vastavalt normidele projekteerida ja ehitada. Betoonkonstruktsioone kahjustavad välised mõjurid - erosioon (tuule mehaaniline mõju, kulutamine); - niiskus ja külm; - deformatsioonid temperatuuri- ja niiskusevaheldusest; - õhu süsinikdioksiid CO2 ja selle difundeerumisel karboniseerumine; - õhu reostus, muuhulgas väävliühendid (SO2) ja sellest põhjustatud etringiidi tekkimine,ning mitmesugused muud väliskeskkonnast põhjustatud muud soolad (soolmineraalid); - kohalikud keemilised mõjurid; Betoonkonstruktsioone kahjustavad sisemised mõjurid - betoonis olevad ebapuhtad side- või inertained, muu hulgas väävel, rauaühendid, alumiiniumoksiidid; reaktiivne täitematerjal; Betooni lagundavad jõud - hüdrauliline rõhk; - jääkristalli kasv;
segadus. Ei kardeta surnuid. Inimene on füüsikalis-keemilis-reaktsioonide summa. Inimese hing on inimese emotsioonid, mis ei saa olla ilma kehata. Surm on kõige lõpp. Surnu mõju väheneb. Säilivad surnuga seoses kombed, millel on olemas materialistlik seletus. Elus võid teha, mida tahad, kuid surm on kõigi jaoks üks ja seesama. Loodus tekkis suurest paugust. Loodusele ei pöörata enam suurt tähelepanu, pigem suureneb keskkonna reostus, prügi maha viskamine. 21. Erinevad viisid (valdkonnad) kuidas (kus) toimub ühendus „uue” ja „vana” vahel kultuuris − Tähtpäevad (jaanipäeval lõkke tegemine) − unenägude sümboolika (millegi ettenägemine) − kokkupuude traditsiooniliste rahvastega (aborigeenid) − eetilised ja esteetilised kategooriad (õige, vale) − kriisiolukorrad
aastaks kasvab naftatranspordi maht kuni 250 miljoni tonnini. 2005. aastal keelati kogu maailmas ühepõhjaliste naftatankerite kasutamine naftaveol, kuna topeltkerega tankerid on turvalisemad ja avarii korral ei pruugi sealt naftat merre üldse lekkida. Õnnetuste ohtu suurendab ka talvel merele moodustuv jääkate. Läänemere oludes sõitvate tankerite jääkindlus peab olema piisavalt suur. Nafta katastroofidel on kurvad tagajärjed. 2006. aasta alguses reostus naftaga Loode-Eesti rannikul ligi 35 km pikkune rannaala. Naftaga määrdus tuhandeid linde, hinnanguliselt hukkus neid 20 000-30 000. Paljudest neist sai ka mürgine suutäis rebastele ja merikotkastele. ((Foto: Vetikate vohamine meres. Vetikate rohke esinemine kahjustab veekogu.)) --- 74 Huvitav Viimastel aastatel on mereteid pidi kulgev võõrliikide vahetus muutunud üha suuremaks probleemiks. On leitud tulnukaid nii Uus-Meremaalt kui ka Põhja-Ameerikast ja nad on siin kodunenud
on pindmine valgumine intensiivsem. Pinnase niiskus: kuiva pinnase korral imbub vett rohkem maa sisse kui niiske (märja) pinnase korral. näiteid põhjavee alanemise ja reostumise põhjustest ning tagajärgedest; põhjavee alanemine: suur veevõtt, pikk kuivaperiood, kaevanduspiirkondades põhjavee väljapumpamine jmt põhjavee reostumine: tööstusjäätmete või reostuse juhtimine veekogudesse, pinnasesse, põllumajandusreostus (üleväetamine ja valel ajal väetamine, reostus sõnnikuhoidlatest), transpordireostus (õnnetused teedel, teede soolatamine), olmereostus jmt MAA KUI SÜSTEEM. KESKKONNA JA INIMTEGEVUSE VASTASMÕJUD Litosfäär maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, paksus u 50 200 km. Maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises, toimub kivimite ringe. Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikiva vee abil pedosfääri, veekogudesse. Pedosfäär mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga
tegevusele ja neile, kes kasutavad merelt saadvaid ressurse. Enamikel juhtudel taoline kahjustus on lühiajaline ja on põhjustatud füüsilistest omadustest . Mõju sadamale on tingitud nafta mürgisusest ja reaktsioonidest, mis on nafta keemilise koosluse tagajärg, samuti ka bioloogiliste süsteemide erinev tundlikus nafta vastu. Nafta mõju rannikualadel Nafta mõju sõlutub paljudest teguritest, millest ei tohi kindlasti kõrvale jätta nafta enda koostist. Reostus aktiivsetel rannikualadel häirib inimesei palju rohkem kuna see muudab ajaviitetegevused nagu suplemine, sõudmine, sukeldumine vägagi ebameeldivaks. Hotellide ja restoranide omanikud ning teised, kelle elatusallikaks on ranna ärres suvitavad turistid on samuti puudutatud. Kui nende elatusallikaks on põhiliselt turism ning äkitselt kaovad turistid, võib see viia perekondi lausa laostumiseni. Kuid, kuna tavaliselt on sellistel aladel toimuvad
Kõik toiteelemendid on taimedele hästi omastatavad 34. poolvedela sõnniku tootmine , säilitamine ja kasutamine . e. Allapanuta (ka. 8-14%). Loomade väljaheited, kuhu ei ole lisatud allapanu ega vett. On toitainete rikas. Kuid transport ja säilitamine nõuab spets masinaid vahendeid. Positiivne on see et kaod on minimaalsed. Tahkel 30% kadu org ainest, poollagunenud 5-8%-,,-. Hoidlad peavad olema sellised, et oleks välditud igasugune kadu(et kuivaine reostus oleks välditud). Enne kasutamist on vaja põhjalikumalt segada, kuna seistes tekib pinnale koorik, põhja sade Kui laotada ja jätta mulla pinnale -> kadu suur (N kadu). Tuleks mulda viia lohisvooliku seadmega -> 10-15% N kadu. Aga uuem läga paikmanustuseade -> sellega mulla alla ja kadu veel väiksem. Omastamine aastas 50- 60% poolvedelat sõnnikut. 35. sõniku mõiste ja klassifikatsioon
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
