tervist. Reostunud rannikuvees ujumine kahjustab ka inimeste tervist. Mõju inimeste toidulauale(kalade vähenemine). Majandustegevusele- väheneb kalade ja muude veeloomade hulk, mistõttu nende püük väheneb. Rannikute reostumise tagajärel väheneb piirkonna tähtsus turismipiirkonnana. Keskkonnale- Vee-elustik väheneb, muutub ning võimalik et hävib, mistõttu väheneb ka kalatoiduliste loomade ja lindude arv. Vee reostus mõjutab ka rannikuelustikku ning linde. Eriti ohtlik on naftareostus, mis on mürgine, takistab õhu juurdepääsu veele ning kleepub lindude sulgedesse, muutes need lennuvõimetuks. Korallide hävimine. 28. ANALÜÜSIB JÕGEDE ÄRAVOOLU MÕJUTAVAID TEGUREID, VEEDEFITSIIDI JA ÜLEUJUTUSTE VÕIMALIKKE PÕHJUSI, TAGAJÄRGI NING MAJANDUSLIKKU MÕJU; Äravoolu mõjutavad klimaatilised tegurid: 1) Sademete iseloom. Vihm mõjutab kohe, lumi alles peale sulamist;
Nõrgestavad tegurid: Tugevust tõstvad tegurid: Pärilikud haigused -Psühhoosivastased jt. ravimid Sünnieelsed ja sünnitüsistused -Orgaaniline paranemine Viirused ja infektsioonid - Haiguste ennetamine jne. Arenguhäired Traumad Y-elusündmused Sotsiaalne ümbrus ja toetus (sõbrad, perekond, töö jne.) Füüsiline keskkond( ilm, aastaaeg, keemiline reostus, müra, eluase jne.) Negatiivselt mõjuvad tegurid: Positiivselt mõjuvad tegurid: Psühholoogilised ja sotsiaalsed probleemid - Harmooniline miljöö Järsud muutused elus -Korrapärane ja planeeritud elu Abitus, üksindus, sotsiaalse tähenduse puudumine - Positiivne sotsiaalne ümbrus Eksistentsiaalsed probleemid -Hea emotsionaalne õhkkond peres
mahavõtmine, muldade erosioon, kõrbestumine, sooldumine, taime- ja loomaliikide hävimine,toiduvarude, rikkuse ja inimeste põhivajaduste rahuldamise äärmine ebavõrdsus, kasvav saastatus(ning uued hävitavad "kokteilid" ja ahelreaktsioonid). Teiseks nüüdisaja ühiskondade ees seisvaks väljakutseks on muudatuste kiirus. *Globaalne soojenemine, fossiilsete kütuste otsa saamine, saastatus, reostus...... *Sots&maj ebavõrdsus on globaalprobleem sellepärast, et nad ei ole suutelised ellu viima püsimajäämiseks vajalikke sotsiaalseid, majanduslikke ja poliitilisi muudatusi. Olulisemad probleemid: Inimeste arvu kasv kaugelt üle looduslike ökosüsteemide taluvusvõime. (rahvastiku kasvust tingitud surve) Küsitav on ühiskondade suutlikkususes toita oma kodanikke ja tagadarahuldav elustandard. Rahvastikuarvu suurenemisega
puhastamisel ning õnnetuskindlamaks on tehtud ka nende ehitud. Ent praeguseks on muutunud õlisaaste iseloom ja allikad. Vähenenud on küll suurte õnnetuste hulk, kuid kasvanud väikereostajate osakaal. Enamik vette sattunud õlist pärineb nüüd leketest õli ümberpumpamisel. Laevade masinaruumist või merre lastud õlijääkidest ja jõgede väljakandest. Ohtlikud on ka tankeri pesemiseks kasutatavad väga toksilised ained. Muu reostus Merereostust ei põhjusta vaid naftatankerite katastroofid ning naftatööstustehaste ja tööstusettevõtete heitevete merrelaskmine. Sama tõsist ohtu mereelule kujutavad endast pestitsiidid ja raskemetallid, eriti elavhõbe ja kaadmium, mida sageli heitevetes leidub. Paljudel väiksematel ettevõtetel puuduvad siiamaani heitevete puhastusseadmed, seetõttu lastakse need lihtsalt merre. Pestitsiidid satuvad jõkke koos vihmaveega ning voolavad seejärel edasi merre.
Vahetult lõuna pool prügilat asub Pääsküla jõgi ja lähimad elumajad paiknevad prügimäest 200 m kaugusel põhja pool. Prügilas ei toimunud kujuneva nõrgvee puhastamist, kuid ümber ladestusala turbasse kaevatud kanal tegutses teatud määral biotiigina. Kanali vesi oli tugevasti reostunud. Vesi voolas kanalist ilma puhastamata Pääsküla jõkke, halvendades tugevasti jõevee kvaliteeti. Selgelt avaldas häirivat mõju ümbritsevale keskkonnale prügilast tulenenud reostus. Samuti oli prügimäele elama asunud hulgaliselt asotsiaalse eluviisiga isikuid, kes elatusid prügimäelt leitud toiduainetest ja tegelesid omaalgatusliku jäätmete sorteerimise ja põletamisega.Käesolevaks ajaks on prügila suletud ning kaetud vettpidava kihiga, paigaldatud pilutorudest valmistatud drenaazisüsteem (torude läbimõõt 250mm) nõrgvee juhtimiseks linnakanalisatsiooni. Kogu drenaazitorustik ja ka kollektorid rajatakse polüetüleentorudest
14 Kuidas säilitada ühtlast veetaset Väga sademetevaestel aastatel, kui veetase on Võrtsjärves madal, on tulnud alati päevakorda küsimus veetaseme reguleerimisest. Viimastel talvedel on olnud iseloomulik ebasoodsate tingimuste kujunemine järve elustikule jääkatte tingimustes ja on esinenud mitmel korral kalade massilist suremist. Aastakümnete jooksul kuhjunud reostus avaldub ebasoodsalt just madalvee ajal. Suure valgala, halbade väljavoolutingimuste ja madalate kallaste tõttu on Võrtsjärv reguleerimise seisukohalt keerukas objekt. 1996.aastal räägiti tammi ehitamisest Emajõele. Oli nii pooldavaid kui ka vastuargumente «Sellise reguleeritava tammi saaks sulgeda alles siis, kui on käes suurveeperiood ja järves palju vett. Siis peaks tamm madalvee ajal ka jõkke täiendavat vett juurde andma. Sel juhul oleks tammi ehitamine põhjendatud
kalgiveelised järved. Karula rahvuspargis asuvatest järvedes on kõige suurem Ähijärv, mis on 180 ha suur ning kõige sügavam Savijärv, millel sügavuseks on 18 m. Karula järvedes on endale kodu leidnud paljud haruldased liigid ning peale selle on paljudel järvedel ka vaateline ja puhkemajanduslik väärtus. Eriti silmapaistvad on väikesed metsajärved. Järvedele võivad halvasti mõjuda röövpüük, reostus, veetaseme muutumine ning koordineerimata turism. Väikeveekogudeks on looduseliku tekkega lombid, mis on liiga väikesed, et olla järved ja inimeste poolt rajatud tiigid. Looduslikud väikeveekogud on enamasti tekkinud mitmekesise ja 5 vahelduva pinnamoe tõttu. Väiksed tiigid mis talviti põhjani läbikülmuvad, on elupaigaks haruldastele kahepaiksetele ja putukatele (4).
· Põlenud või põlevad aherainemäed. Keskkonnamõju allikaks on aherainemägedes sisalduv orgaanika (põlevkivi), mis teatud tingimustel kuumeneb ja süttib. Toimub keskkonna reostamine PAH-ide, fenoolide ja teiste ühenditega. Aherainemägede põlemine on tänaseks vaibunud, muutunud väheintensiivseks. · Põlevkiviõli tootmisega seotud jäätmed. Peamisteks põhja- ja pinnavett reostavateks aineteks on õli ja selles sisalduvad PAH-id, BTX-d ja fenoolid. Seda laadi reostus esineb Kohtla-Järvel ja Kiviõlis ning vähemal määral Eesti Elektrijaamas (Narva õllitehas). Kohtla-Järve poolkoksi prügilasse ladestati fuusse, poolkoksi laialiuhtmine toimus reostunud veega. · Põlevkivituhk. Tuhaväljakute ohtlikkus tuleneb eelkõige siin kasutatava leeliselise ringlusvee suurest kogusest poolkinnises ringlussüsteemis, mis võib avariide korral negatiivselt mõjutada pinnaveekogusid. Põhjavesi tuhaprügilate ümbruses on samuti reostunud. · Sillamäe setteväljak
Tartu Ülikool ELU PÄIKESEENERGIAL referaat |2 Tartu 2012 |3 Sisukord Taastumatud ja taastuvad energiaressursid............................................................................ 4 Päikeseenergia....................................................................................................................... 5 Päikeseenergia otsene kasutus............................................................................................... 5 Passiivne päikeseküte......................................................................................................... 5 Fotoelektrilised süsteemid. ...................................................................................................
Miina Härma Gümnaasium PORTUGALI VABARIIK Kristel Raudik Referaat Juhendaja: Maiu Kaljuorg Tartu 2013 Sisukord 1.Riigi geograafiline asend......................................4 2.Suurregioon........................................................4 3.Arengutase.........................................................5 4.Majandusorganisatsioonid....................................5 5.Rahvastik............................................................6 5.1.Rahvastiku muutumine.......................................6 5.2.Rahvastiku tihedus.............................................7 5.3.Rahvastiku koosseis...........................................8 6.Linnastumine.......................................................9 7.Ener...
Vana tööstuspiirkond 19.20 saj tööstus või ladude piirkond Madala maksumusega elurajoonid Kõrge maksumusega elurajoonid Uuskeskus Uus tootmise piirkond Uus(raske) tööstuspiirkond Vanad ja uued keskklassi elamurajoonid Eeslinn, vaid eliidi elumajad Regeneratsiooniala endises agulis Keskkonnaprobleemid linnades puhastusseadmed, transport, küttematerjaalid, ehitusstiilid, jäätmekäitlus, inimeste põhjustatud reostus, 16:07 Ühiskonna arengu peamised jooned AGRAARAJAST INDUSTRIAALAJAST INFOAJASTU U U Peamised Põllumajandus Töötlev tööstus Teenindus majandusharud Metsandus Tekstiilitööstus Info töötlemine, Kalandus Metallurgia edastamine,
esialgsetega võrreldes muutunud. Eristatakse olmereovett, tootmisreovett ja sademevett. Majapidamistest emiteeruvad peamiselt kergeltlagunevad komponendid, tööstusest - raskeltlagunevad. Veereostust mõõdetakse kahjulike ainete kontsentratsiooni. Reoained esinevad vees lahustunud kujul, kolloidosakestena või lahustumatul kujul (heljumina). Koostis: Olulisemateks reostusnäitajateks on orgaaniliste ainete sisaldus, taimetoitainete sisaldus, heljumisisaldus ja vee bakteriaalne reostus. On hakatud ära märkima ka raskmetalle, mürgiseid orgaanilisi ühendeid ja ka veest lenduvaid ühendeid. Biokeemiline hapnikutarve on hapniku kogus, mida vees sisalduvad orgaanilised ained tarbivad hapendumisel (lagunemisel) aeroobsetes tingimustes kindlal temperatuuril teatud aja vältel. Keemilist hapnikutarvet on hakatud rohkem kasutama, sest BHT määramine on liiga aeglane protsess. Värskes reovees on palju lämmastikühendeid ja fosforit, mis mõjutavad
Keskkonnakaitse ja rekreatsioon Kordamisküsimused 1. Ökoloogia (teadus looduses valitsevatest suhetest; ei sea prioriteete; ei kaitse midagi, ainult uurib), looduskaitse (Looduskaitse on mitmetähenduslik termin, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid, negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist), keskkonnakaitse (Keskkonnakaitse on ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse nii inimese vahetut elukeskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks. Keskkonnakaitse olulisteks valdkondadeks on õhu-, vee-, mulla-, puhta joogivee kaitse, jäätmetega tegelemine jne). Mõisted ja omavaheline seos 2. Looduskaitse ajalugu (igas etapis paar olulist aa...
4. puhastamata olme- ning tööstusreovete heidetega; 5. rannikuvete hapestumisega happevihmade mõjul. Magevett saastavad: 1. Tööstuse-, majapidamis- ning põllumajandusreovete orgaanilised ained; 2. haigusi tekitavad mikroobid ja viirused; 3. toitained (N ja P); 4. anorgaanilised ained, eeskätt raskmetallid; 5. naftasaadused, pestitsiidid, sünteenilised pesuained (detergendid), fenoolid jne; 6. põhjasetted; 7. termiline reostus - jääksoojus soojuselektrijaamade ning tööstuse soojavete heide. Litosfääri saaste Inimtegevuse tulemusel ammutatakse litosfäärist süstemaatiliselt maavarasid ja akumuleeritakse need ökosfääris. Maapõuevarad leiavad kasutamist ehitusmaterjalide ja kütuste toormeks. Pinnasest satub väliskeskkonda 50 mln tonni mineraalväetist ning 3 mln tonni mürkkemikaale (pestitsiide, herbitsiide jm) aastas. Nendest 1/3 pesevad välja vihmaveed ning ülejäänud
ÜRO keskkonna ja arengu maailmakonverents. Suurimad probleemid maailmas Globaalseid keskkonnaprobleeme, mis on jätkusuutliku arengu mõiste loomise põhjusteks, on mitmeid. Need on ülemaailmsed ohud inimkonnale, mis on tekkinud mitmete mõjurite koostoimel. Looduskeskkonda ohustab kõige rohkem loodusressursside raiskamine, mille tulemusel lõppevad ressursid otsa. Jäätmeprobleemid, mis tekivad suure tootmise ja tarbimise tagajärjel ja mille tagajärjeks on looduskeskkonna reostus (pinnas, vesi õhk on saastunud). Samuti on probleemiks puhta joogivee lõppemine, sest magevett on kogu maailma veevarudest vaid 1%. Osoonikihi hõrenemine, ilma milleta oleks elu maal võimatu. Põhjusteks on saasteained, mis paisatakse atmosfääri. Suur probleem on ka kliima soojenemine, mida võib nimetada ka kasvuhooneefektiks ehk maalt lahkuv soojuskiirgus peegeldub tagasi atmosfäärist. Hävimas on ka looduslik mitmekesisus tänu sagedastele
institutsioonid, sotsiaalsed suhted ja stratifikatsioonisüsteemid. Sots. Muutused toimuvad protsesside ja sündmuste läbi, mis on ühiskonnasisesed või välised. Sots. Muutuste tavalised kanalid hõlmavad: 1)keskkonnasündmusi, 2)sissetunge ja sõdu, 3)kultuurilisi kontakte, 4)innovatsiooni, 5)populatsiooninihkeid ja 6)difusiooni. Keskkonnasündmused: keskkonnast tulenevad muutused on: 1)loodussündmused, nagu maavärinad, haigused ja kliimanihked 2)inimese loodud situatsioonid, nagu reostus või 4 loodusressursside üle- või liigkasutamine. Neist teguritest võib igaüks põhjustada muutusi grupi majanduslikus baasis ja sots. sidemetes. Sissetung: teiste suguharude, koloniaalvõimude või majandusliku võimu sissetung grupi territooriumile on sarnaselt sõjaga üks sots. muutuste suurimaid esilekutsujaid. Mõlemaga
Kaspia meri on maailma suurim järv, teadlaste arvates aga ka tõenäoliselt vanim järv. Sellesse tohutu suurde soolaveelisse järve suubub palju jõgesid, sealhulgas ka Euroopa pikim jõgi Volga. Ent mitte ainsatki jõge ei voola temast välja (Sõstra). Enne Kaspia merre jõudmist voolab Volga jõgi. Volga delta lähedal on järve vesi peaaegu mage. Suurem osa veest on normaalsest veest magedam. Kord oli Kaspia kuulus kaaviari poolest, mis on tuurakala mari. Ent kalapüük ja tööstuslik reostus on vähendanud järve kalavarusid. Praegusajal on nafta ja maagaas järve kõige tähtsamad loodusressursid. Kompaniid otsivad naftat nii järve äärest kui ka põhjast. Kaspia- äärsed riigid soovivad naftatoodangut suurendada, inimesed aga muretsevad järve reostuse suurenemise pärast (Sõstra). VEERINGE Kogu maakeral on vesi ringluses. Gravitatsiooni mõjul vesi ojades ja jõgedes aina voolab allamäge. Alguse saavad jõed mäestikes sadavast lumest ja
reguleeritud. (3) Leidub naftat ja maagaasi (saare põhjaosas ja Aniva lahe selfil), kivi- ja pruunsütt, rauamaaki ja kulda. (7) 8.4 Merisaarmaste küttimine. Kalaani nahk on äärmiselthinnatud. Seetõttu kütiti teda alates 18. sajandi keskpaigast nii halastamatult, et 1910. aastaks oli elus vaid umbes 1000 looma. Kalaanide kaitse alla võtmisega hakkas nende arvukus pikkamööda kasvama ning jõudis 100 000 isendini. (11) Tänapäeval on kalaanide suurimaks ohuks merede reostus. (11) 15 Kasutatud kirjandus 1. http://www.klimadiagramme.de/Asien/juschnosachalinsk.html 2. Eneke 3, kirjastus ,,Valgus" 1984, Tallinn 3. ,,NSV Liidu füüsiline geograafia. VII klassile" A.Solovjov, N.Dik, G.Karpov, I.Matrussov, ,,Valgus", Tallinn 1985 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Sahhalin 5. ,,Sahhalin kild idaservast", T.Makk, ,,Eesti raamat", Tallinn, 1984 6. http://www.tihemetsa
veelgi ning noored tõepoolest tahavad reaalselt midagi ära teha. 5. Millised on taastuvenergia plussid teie jaoks? Kõige rohkem toodi plussiks välja keskkonnasõbralikkust ja seda, et see on taastuv. Samuti pakkusid mitmed vastanutest välja seda, et see on pikemas perspektiivis odavam. Järgmiseks mõningad vastused, mida anti küsimusele, millised on taastuvenergia plussid: · Loodusressursside kokkuhoid, väiksem reostus loodusele ja kasvuhoonegaaside piiramine (mees 22 aastane). · Õigete valikute korral energiaiseseisvus ning võimekus toota energiat ilma, et meie keskkond kahjustuks märkimisväärsel määral (mees 25 aastane). · Loodussõbralikum, pikemas perspektiivis tuleb ka ilmselt odavam kui praegune süsteem, ressursid on piiramata (naine 19 aastane). · Taastuvenergiat on inimkonna jaoks lõpmatus koguses ringlemas ja selle hankimine ei
valgumine intensiivsem. Pinnase niiskus: kuiva pinnase korral imbub vett rohkem maa sisse kui niiske (märja) pinnase korral. 33. toob näiteid põhjavee alanemise ja reostumise põhjustest ning tagajärgedest; põhjavee alanemine: suur veevõtt, pikk kuivaperiood, kaevanduspiirkondades põhjavee väljapumpamine jmt põhjavee reostumine: tööstusjäätmete või reostuse juhtimine veekogudesse, pinnasesse, põllumajandusreostus (üleväetamine ja valel ajal väetamine, reostus sõnnikuhoidlatest), transpordireostus (õnnetused teedel, teede soolatamine), olmereostus jmt MAA KUI SÜSTEEM. KESKKONNA JA INIMTEGEVUSE VASTASMÕJUD 34. iseloomustab Maa sfääre (atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär, pedosfäär, biosfäär) kui süsteeme ja toob näiteid nendevahelistest seostest; Süsteem on omavahel seotud objektide terviklik kogum. Jaotatakse avatud süsteemideks (kus toimub energia ja aine
valgumine intensiivsem. Pinnase niiskus: kuiva pinnase korral imbub vett rohkem maa sisse kui niiske (märja) pinnase korral. 33. toob näiteid põhjavee alanemise ja reostumise põhjustest ning tagajärgedest; põhjavee alanemine: suur veevõtt, pikk kuivaperiood, kaevanduspiirkondades põhjavee väljapumpamine jmt põhjavee reostumine: tööstusjäätmete või reostuse juhtimine veekogudesse, pinnasesse, põllumajandusreostus (üleväetamine ja valel ajal väetamine, reostus sõnnikuhoidlatest), transpordireostus (õnnetused teedel, teede soolatamine), olmereostus jmt MAA KUI SÜSTEEM. KESKKONNA JA INIMTEGEVUSE VASTASMÕJUD 34. iseloomustab Maa sfääre (atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär, pedosfäär, biosfäär) kui süsteeme ja toob näiteid nendevahelistest seostest; Süsteem on omavahel seotud objektide terviklik kogum. Jaotatakse avatud süsteemideks (kus toimub energia ja aine
Reovesi sisaldab väga mitmesuguseid keemilisi ühendeid, millest paljude määramine ei ole vee iseloomustamiseks otseselt vajalik ega isegi võimalik. Seepärast piirdutakse üldjuhul vaid tähtsamate (tüüpiliste) reostusnäitajate määramisega, mis kajastavad reovee mõju veekogule. Olulisemateks reostusnäitajateks on orgaaniliste ainete sisaldus, taimetoitainete sisaldus, heljumisisaldus ja vee bakteriaalne reostus. Vee kvaliteedinõuete karmistumisel on hakatud määrama lisaks veel raskmetalle, mürgiseid orgaanilisi ühendeid ja ka veest lenduvaid ühendeid (põhjustavad puhastusseadmeil õhu saastumist). Olmereovees on ülekaalus süsivesikud 11-18%C; proteiinid 8- 10%, vabad aminohapped 0,5-1,5%, kõrgemad rasvhapped 23- 25%, lahustunud orgaanilised happed 7-11 %, muud 29-34% C. Anorgaaniliste ainete ioonkoostis oleneb toorvee ioontasakaalust ja soolasisaldusest ega mõjuta oluliselt reovee
Õigupoolest ei olegi seal järvi. Ainukesed suuremad veekogud on Caroni veehoidla ja maailma kuulus ja maailma kõige suurem asfaltjärv nimega Pitch. Vee kasutusalad: pinnavett kasutatakse eelkõige joogiveeks mis on mõistagi enne puhastatud. Veel kasutatakse mere vee alasid transportimiseks. Jõe vett kasutatakse pesemiseks. Sisevee laevateid ei esine selles riigis Veega seostuvad probleemid: suurimaks probleemiks on keemia jääkmete tekitatud reostus. Nafta tootmise ja keemia jäägid on 1980-dest aastatest valmistanud valitsusele peavalu. Tänaseks on olukord märgatavalt paranenud, on kehtestatud karmid seadused ja karistused. Arengutase Trinidad & Tobago ei ole ei rikas ega ka vaene riik. Nad elatuvad turismist, naftamüügist ja tööstuslikust tootmisest. Trinidad & Tobago on tuntud oma investeeringute poolest maailma firmadesse. Neile kuulub suurim kapitali tõus ladina- Ameerikas
6. Looduslik mitmekesisus ja liikide hävimine Looduslik mitmekesisus ehk biodiversiteet tähendab, et looduses on palju erinevaid liike loomi ja taimi, samuti erinevaid niite, karjamaid, metsi jne. Põhjused: Keskkonna muutmine, hävimine ja saastamine; Metsaraie; Soode kuivendamine; Elupaikade häviminemine seoses imimpopulatsiooni kasvuga; Ohtlike liikide hävitamine; Reostus - pestitsiidid, raskmetallid; Jahipidamine; Röövpüük ja kaubitsemine; Haruldaste liikide kollektsioneerimine; Võõrliikide sissetoomine; GMO-de järjest ulatuslikum kasvatamine Liigi spetsialiseerunud toiduvalik või leviala, aeglane sigimine vms. Tagajärg: Praegu tuntakse Maal kokku umbes 1,6 miljardit liiki. Iga päev kaob neist igavikku 50 100. Järgmise paarikümne aasta jooksul võib kaotsi minna iga neljas praegu Maal elavatest liikidest
Kuigi Rootsis kasvatatakse piisavalt palju, ei ole ta maailma esimeste hulgas kultuuride kasvatamise poolest. Enam arenenud loomakasvatusharuks on piimakarja ja sea,veise kasvatus. Ka loomakasvatuse kohapealt pole Rootsi maailma esimeste hulgas. KESKKONNAPROBLEEMID Kuna põllumajandusega tegelemiseks sobivat maad on vähe ja see on kehv, kasutatakse väga palju väetisi ja keemia tooteid, mis saastavad õhku, tekib pinnveereostus ning ka põhjavee reostus. Ranged normid riigi poolt, et keskkonna probleeme välistada. METSAMAJANDUS Rootsi majanduses on metsamajandus väga tähtsal kohal. Rootsi riigi pindalast katavad metsad 55%. Seda on väga palju. Rootsis kasvavad peamiselt okaspuud, tähtsamateks on kuusk, mänd, aga ka kask ning tamm. Rootsis on metsad jaotunud üsna ühtlaselt üle terve riigi, kõige hõredamalt on seda mägises loode osas ning lõuna osas kus asuvad suuremad linnad.
Miina Härma Gümnaasium BRASIILIA Richard Bossenko Uurimistöö Juhendaja: Maiu Kaljuorg Tartu 2013 Riigi üldiseloomustus Pealinn: Brasilia Riigikeel: portugali Rahvaarv: 197,597,678 Pindala: 8 511 970 km2 Peamised usundid: kristlus 90%,muud 10% Riigikord: mitmeparteiline demokraatia Rahaühik: real Täiskasvanute kirjaoskus: 82% Keskmine eluiga: 66 aastat Brasiilia hõlmab peaaegu poole Lõuna-Ameerikast ja on suurim Ladina-Ameerika riik. Brasiilia on pindalalt viies riik maailmas, hõlmates ligi 47% Lõuna-Ameerika mandrist. Brasiilia jaguneb põhiliselt kaheks erinevaks piirkonnaks: põhjaosaks, kus laiub Amazonase madalik ning kuhu ulatuvad ka Guajaana haruahelikud ning kesk ning lõunaosaks, mis hõlmab Brasiilia mägismaad. Maismaapiiri pikkus on 14 691 km. See on maailma pikkuselt kolmas ...
Tehnoloogilised rikked- suured andmemahud, millega võib midagi juhtuda ja siis ei osata sellega hakkama saada, linn ei saa toimida kui nii juhtub (suured elektrikatkestused) Inimeste pidev jälgimine- kes kus millal liigub, privaatsuse puudumine Andmete usaldamine ja häkkimine- mida rohkem on andmeid, seda suurem on kaaperdamise risk. Tasuvus/kulukus- kes peaks finantseerima, sest kulutused on suured ja kellegil pole raha uusi tehnoloogiaid kasutusele võtta Esteetika- linnapildi reostus erinevate kaamerate ja muude vidinatega, kaob ära rahu ja vaikuse tunne.
Koralle ohustab lisaks veel ka ookeanide hapestumine. CO2 kontsentratsiooni tõus atmosfääris ja merevees põhjustab viimase hapestumist, mis pärsib korallipolüüpidel kaitsva lubiskeleti moodustamist. Kui lubiskelett ei moodustu korralikult, jääb korallrahu lainetuse meelevalda ning hakkab kasvamise asemel kahanema. Pleegitumine, destruktiivsed püügitehnikad (kalapüük põhjatraaliga, dünamiidi või tsüaniidiga), hoolimatu massturism, maismaalt kanduvad ülemäärased setted ja reostus kindlustavad korallrahudele koha suurima hävimismääraga ökosüsteemide esikolmikus. Vähem kui poolesaja aastaga on hävinud neljandik troopiliste korallrahude ökosüsteemidest ja kui inimtegevuse surve kasvab, siis lähima 10 aasta jooksul võib hävida veel 14% korallrahudest ning 10-30 aasta jooksul 18%. Maailmamere seisundi halvenemine Korallrahusid e riffe nimetatakse merede vihmametsadeks nendes pulbitseva elurikkuse tõttu
Eriti aktuaalne on merevee saastumine aeglase veevahetusega merede puhul (nt Läänemeri, Must meri). Magevett saastavad: 1. Tööstuse-, majapidamis- ja põllumajandusreovete orgaanilised ained; (nende lagundamiseks on vaja hapnikku ning mirkoorganisme.) 2. haigusi tekitavad mikroobid ja viirused. 3. toitained (N ja P). 4. anorgaanilised ained, eeskätt raskmetallid. 5. naftasaadused, pestitsiidid, sünteetilised pesuained (detergendid), fenoolid jne. 6. põhjasetted. 7. termiline reostus jääksoojus soojuselektrijaamade ning tööstuse soojavete heide. 6. Litosfääri saaste. Inimtegevuse tulemusel ammutatakse litosfäärist süstemaatiliselt maavarasid ja akumuleeritakse need ökosfääris. Maapõeuevara leiavad kasutamist ehitusmaterjalide ja kütuste toormena. Pinnasest satub väliskeskkonda 50 mln tonni mineraalväetist ning 3 mln tonni mürkkemikaale aastas. Nendest 1/3 pesevad välja vihmaveed ning ülejäänud kanduvad laiali tuulega
(maailma suurim rohttaim/kobaras üle 100-300 vilja ja kaal üle 30 kg/jagunevad dessert- ja jahubanaanideks; suurimas (dessertbanaanide) tootjad Ecuador, Brasiilia, India, Indoneesia, Costa-Rica, Panama.) 57. Milline on põllumajanduse mõju keskkonnale? (kuivendamine - kemikaalide kadumine vette [-> kuivendusvete biopuhastamine]; niisutamine - muldade sooldumine [-> niisutamise käigus üleliigse vee ärajuhtimine]; üleväetamine - põhja- ja pinnavee reostus [ -> teha kindlaks optimaalne väetise kogus/mahepõllundus]; mürkkemikaalide kasutus - kasulike eluvormide hävimine koos kasulikega [ -> viljavaheldus/haiguskindlamad sordid/mahepõllundus]; monokultuuride kasvatamine - haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine [ -> viljavaheldus/jätta põld puhkama]; raskepõllumasinate kasutamine - mullad tihenevad ja õhusisaldus mullas väheneb, mullaorganismide
· Puudub raha toiduaineid sisse osta · Vaesus ja ebavõrdne ligipääs toidule- humanitaarabi ei jõua kõigi vajajateni 61. Ekstensiivse ja intensiivse põllumajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid; Uute põldude Looduslike ökosüsteemide hävimine rajamine Maade niisutamine Soolade tõus aurumisega huumus-horisonti- pinnase sooldumine Üleväetamine Saagi keemilise koostise muutused, põhja- ja pinnavete reostus (ohtlik just liigne lämmastik) Mürkkemikaalide Kasulike eluvormide hävimine koos kahjulikega, mesilaste, lindude toidu kasutamine mürgitumine, mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases Monokultuuride Haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine, mullaviljakuse vähenemine kasvatamine Raskete Muldade tihenemine, õhusisalduse vähenemine, mullaorganismide
Nimetatud veekiht on inimtegevuse surve all ja paraku on seda kaitsta raske või võimatu. Kambrium-Vendi veekihid on pea kogu linnaosa alal väga hästi kaitstud ala. Erandiks on Harku ja Lilleküla ürgorgude merepoolsed osade, kus eksisteerib hüdrauliline seos 9 Kvaternaari ja Kambrium-Vendi veekihtide vahel. Teisisõnu, kui Kvaternaari veekihti reostatakse, siis see reostus võib sattuda ka Kambrium-Vendi veekihtidesse. 3.4 Hüdrogeoloogia Harku järv on võrdlemisi suure valgalaga (üle 50 ruutkilomeetri) ja nõrga läbivooluga. Edelast voolab sisse Harku rabast algav Harku oja, kagust Järveotsa soon ehk Iisaku oja, lisaks voolavad veel sisse Harku karjääri veeäratuse kraav, Soone oja (kanaliseertud, väljavoolutoru allpool veepinda) ja mitmed väiksemad ojad (kraavid. Välja voolab loodesopist Kivioja ehk Fiśmeistri oja ehk Tiskre oja
· Puudub raha toiduaineid sisse osta · Vaesus ja ebavõrdne ligipääs toidule- humanitaarabi ei jõua kõigi vajajateni 61. Ekstensiivse ja intensiivse põllumajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid; Uute põldude Looduslike ökosüsteemide hävimine rajamine Maade niisutamine Soolade tõus aurumisega huumus-horisonti- pinnase sooldumine Üleväetamine Saagi keemilise koostise muutused, põhja- ja pinnavete reostus (ohtlik just liigne lämmastik) Mürkkemikaalide Kasulike eluvormide hävimine koos kahjulikega, mesilaste, lindude toidu kasutamine mürgitumine, mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases Monokultuuride Haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine, mullaviljakuse vähenemine kasvatamine Raskete Muldade tihenemine, õhusisalduse vähenemine, mullaorganismide
ained määratakse vee filtrimisel saadud filtraadi aurutusjäägina. Reovesi sisaldab väga mitmesuguseid keemilisi ühendeid, millest paljude määramine ei ole vee iseloomustamiseks otseselt vajalik ega isegi võimalik. Seepärast piirdutakse üldjuhul vaid tähtsamate (tüüpiliste) reostusnäitajate määramisega, mis kajastavad reovee mõju veekogule. Olulisemateks reostusnäitajateks on orgaaniliste ainete sisaldus, taimetoitainete sisaldus, heljumisisaldus ja vee bakteriaalne reostus. Vee kvaliteedinõuete karmistumisel on hakatud määrama lisaks veel raskmetalle, mürgiseid orgaanilisi ühendeid ja ka veest lenduvaid ühendeid (põhjustavad puhastusseadmeil õhu saastumist). Olmereovees on ülekaalus süsivesinikud, proteiinid, vabad aminohapped, kõrgemad rasvhapped, lahustunud orgaanilised happed, muud süsinikuühendid. Anorgaaniliste ainete ioonkoostis oleneb toorvee ioontasakaalust ja soolasisaldusest ega mõjuta oluliselt reovee
Nafta suurtootjad 2/3 maailma naftavarudest on Lähis-Ida riikides(Iraak,Iraan),Ladina-Ameerika (Mehhiko,Venetzuela),Ida-jaKagu-Aasia(Hiina),Venemaa. Nafta eksport Saudi-Araabia,Norra,Iraan,Venetzuela,Venemaa.Suurimad nafta töötlejad on USA ja Euroopa,kellel on endal või kes ostavad teiste käest toornaftat ja seejärel töötlevad. Nafta kasutamise eelised Suur energiasisaldus,kus 1kw energia tootmiseks kulub 10X vähem sütti Nafta kasutamise puudused Ohtlik reostus,piiratud varu,puuraukude ja platvormide ehitus kallis - Maagaas selle varud on suuremad kui nafta omad.Maagaasi kasutatakse elektritootmisel,majapidamises katlamajades vee soojendamiseks ning toorainena keemiatööstuses ainult lämmastikväetiste tootmisel.Gaasi suuremad varud on Lähis-Idas.Suurimad tootjad on Usa,Venemaa,Kanada,UK.Venemaa müüb Euroopasse. USA tarbib sisseostetud gaasi.
Millised tegurid soodustavad või takistavad sademetevee imbumist pinnasesse numbritega märgitud kohtades 27. 33. 33. toob näiteid põhjavee alanemise ja reostumise põhjustest ning tagajärgedest; põhjavee alanemine: suur veevõtt, pikk kuivaperiood, kaevanduspiirkondades põhjavee väljapumpamine jmt põhjavee reostumine: tööstusjäätmete või reostuse juhtimine veekogudesse, pinnasesse, põllumajandusreostus (üleväetamine ja valel ajal väetamine, reostus sõnnikuhoidlatest), transpordireostus (õnnetused teedel, teede soolatamine), olmereostus jmt Mõisted: veereziim, maailmameri, rannaprotsessid, rannavall, järsk ja laugrannik, jõgede äravool, valgla, infiltratsioon; MAA KUI SÜSTEEM. KESKKONNA JA INIMTEGEVUSE VASTASMÕJUD 34. iseloomustab Maa sfääre (atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär, pedosfäär, biosfäär) kui süsteeme ja toob näiteid nendevahelistest seostest; (vt materjali algusesse) 35
puhul põhjustab veetaseme tõus nii järve põhja kui ka veekeha keskmise valgustatuse vähenemist. Võrtsjärve reguleerimine on kerkinud päevakorrale hüdroloogiliselt kuivadel perioodidel kui veetase järves on pikemat aega langenud allapoole tavapärast madalveetaset. Viimastel talvedel on olnud iseloomulik ebasoodsate tingimuste kujunemine järve elustikule jääkatte tingimustes ja on esinenud mitmel korral kalade massilist suremist. Aastakümnete jooksul akumuleerunud reostus avaldub ebasoodsalt just madalvee ajal. Viimane keskmisest veevaesem madalveeperiood algas 1993. aastal ja kestab praeguseni. Suure valgla, halbade väljavoolutingimuste ja madalate kallaste tõttu on Võrtsjärv reguleerimise seisukohalt keerukas objekt, mida tõendavad 1970-ndatel aastatel tehtud sellealased uuringud ja tollal valminud reguleerimise projektlahendus. Probleemi kirjeldus Võrtsjärve vee-elustiku suurim mõjutaja on veetase. Kui vett on järves vähe, siis on see
2.Üldandmed Asukoht: Ida-Aasias, saarestik Vaikse ookeani ja Jaapani mere vahel. Pindala: 377,835 km2 Rannapiir: 29,751 km Maismaapiir: 0 km Kliima: Lõunas troopiline ja põhjas jahe Pinnas: Enamuses mägine Maismaa ekstreemsused: Madalaim - Hachiro-gata -4m, kõrgeim - Fuji mägi 3,776 m Looduskatastroofid: Kustunud ja ka aktiivseid vulkaane, ~1500 maavärinat aastas (üldjuhul väiksemad), tsunaamid, orkaanid Keskkonnaprobleemid: Happevihmad, järvede reostus, kuna Jaapanis on laiahaardeline kala- ja mereandide püük, siis on nende ressursid vähenemas - Rahvastik - Rahvaarv: 127,433,494 (juuli 2007) Keskmine iga: Kokku: 43.5 aastat, mehed: 41.7 aastat, naised: 45.3 aastat (2007) Rahvus: Jaapanlased Erinevad rahvused jaapanis: Jaapanlased 99%, teised 1% (korealased 511 262, hiinlased 244 241, brasiillased 182 232, filipiinlased 89 851, teised 237 914) Religioonid: Shintoism ja busidm 84%, teised 16% (kristlus 0.7%) Keel: Jaapani - Valitsus -
ajalugu Tango on üks armastatumaid tantse Tango, candombe ja murga on kolm põhilist muusikastiili Loodus: Põhjaosa on lainjas platoo, mis läheb üle La Plata madalikuks. Atlandi ookeani laguunidega rannikutasandiku muudavad mitmekesisemaks 100150m kõrgused mäed. Maa kõrgeim punkt on Cerro de la Animas 501m. Huvitavaid fakte: Rahvastiku etnilisest koosseisust on 88% eurooplasi Väikseim sündimus LadinaAmeerikas Keskkonnakaitse suurim probleem on jõgede suurenev reostus Ajakirjanduses tagab põhiseadus täieliku sõnavabaduse Keskmine eluiga on 72.a, see on selle piirkonna pikim Pealinn: Venezuela Caracas Rahvaarv: 28,1 mln Rahaühik: boliiviar Riigikeel: hispaania keel Pindala: 916 445 km2 Iseseisvus: 1830.a Majanduse tugevad küljed: Suurim naftavaru väljaspool LähisIda Väga suur kivisöe, boksiidi,rauamaagi ja kullavaru Orinoco deltas toodetava uue bituumenirikka kütuse, orimulsioni edukas kasutuselevõtmine
· ravimid - mürgid, raskemetallid, orgaanilised lahustid · külmikud - freoon · süütesegud, gaasiballoon - tule-ja plahvatusohtlik · puhastuskemikaalid - orgaanilised lahustid · mootori-ja muu õli ning vedelkütused - ohustavad veekogusid, õli ei lase hapniku vette enam · patareid ja akud - raskemetall (vähk) · liimid, lakid, värvid - raskemetall · mürgid Muud ohtliku jäätmed · Tervishoiuasutuste ohtlikud jäätmed · sõjaväe reostus · ehitusel tekkivad ohtlikud jäätmed · põlevkivi jäägid · tööstusjäägid · ettevõtlus · .... · Ohtlikud jäätmed tuleb koguda teistest olmejäätmetest eraldi ja neid käidelda vastavalt · Tavajäätmete sekka sattunud OJ jõuavad prügilasse, kust need võivad sattuda pinna- või põhjavette. · Kanalisatsiooni sattunud OJ raskendavad heitvete puhastamist. Lahustid võivad tekitada kanalisatsioonitorustikes plahvatusi.
Jõevähi üsna tagasihoidlik viljakus ning tundlikkus keskkonnatingimuste ja haiguste suhtes teevad ta kergesti haavatavaks. Seepärast on looduslikud vähivarud vähenenud kogu levila ulatuses. Paremini säilinud jõevähi asurkonnad Saaremaal ja mõnedes Lõuna-Eesti järvedes. Teistes piirkondades on vähi levikuala kahanenud ja varude seisund halb. Peamisteks varude vähenemise põhjusteks on vähikatk, reostus, elupaikade rikkumine, võõrliikide sissetoomine, vähivaenlased ja röövpüük. Vähivaru taastamine on võimalik asustamise teel. Samuti on võimalik asustamisega luua uusi vähiasurkondi, näiteks värskelt rajatud tehisveekogudes. Vähi asustamine ei anna aga tulemust, kui veekogu ei paku vähile sobivaid elutingimusi. Sellisel juhul on vajalik elupaikade taastamine või parandamine, mis on väga töömahukas tegevus. Jõevahi varude
ohtlikke jäätmeid on jäetud mulda ja põhjavett sajanditeks rikkuma. [9] Rohkem kui 1100 km2 suurusel alal ei tooda maapind enam joogikõlblikku põhjavett, vaid joogikõlbmatut "turbavett", millesse aeg-ajalt võivad sattuda ka mürgised ühendid (nt kantserogeenne benspüreen). Ida-Viru linnastunud põhjaosas pole ilmselt enam lootustki kohalikku põhjavett tarbida. Vasavere veehaaret ähvardab suurenev sulfaatide reostus, sügavad pindmise reostuse eest kaitstud põhjaveekihid on kõrge mineralisatsiooniga ning neis leidub radioaktiivseid elemente. [9] Veeinseneride vanade vigade tõttu pumbatakse neist välja nii palju vett, et see on tekitanud soolase merevee sissetungimise ohu. Põhimõtteliselt elame me maalapil, mis võiks toota puhast joogivett ka ekspordiks, tegelikult joob pool meie elanikest varsti põhjavee asemel puhastatud kallist ja põhjaveest selgelt halvema kvaliteediga pinnavett. [9]
6. Looduslik mitmekesisus ja liikide hävimine Looduslik mitmekesisus ehk biodiversiteet tähendab, et looduses on palju erinevaid liike loomi ja taimi, samuti erinevaid niite, karjamaid, metsi jne. Põhjused: Keskkonna muutmine, hävimine ja saastamine; Metsaraie; Soode kuivendamine; Elupaikade häviminemine seoses imimpopulatsiooni kasvuga; Ohtlike liikide hävitamine; Reostus - pestitsiidid, raskmetallid; Jahipidamine; Röövpüük ja kaubitsemine; Haruldaste liikide kollektsioneerimine; Võõrliikide sissetoomine; GMO-de järjest ulatuslikum kasvatamine Liigi spetsialiseerunud toiduvalik või leviala, aeglane sigimine vms. Tagajärg: Praegu tuntakse Maal kokku umbes 1,6 miljardit liiki. Iga päev kaob neist igavikku 50 – 100.
olulisel kohal ka teised energiaallikad, sõltus tööstusühiskonnale üleminek lõppkokkuvõttes siiski mittetaastuvate energiaallikate kasutamisest. Saastamise ajalugu on pikk. Jäätmete teke on olnud iseloomulik juba sajandeid ning kõigile inimühiskondadele. Tuhandeid aastaid on tegeletud sanitaarküsimustega ning seejuures puhta vee hankimisega. Probleemid on inimeste arvu kasvuga vaid kasvanud ning tööstustootmine on sellele vaid hoogu juurde andnud. Kui reostus oli algselt vaid lokaalne probleem, piirdudes ühe linna metsade ja vetega, siis ajapikku sattusid toksiinid, jäätmed jm nii õhu, loomade kui põhjaveega globaalsüsteemi. Saastumine on inimtegevuse vältimatu tulemus ning kuigi valitsus on proovinud erinevate abinõude ja kontrollmeetmetega kõigesse sekkuda, siis säilib teatud soovimatus vaadata tulevikku ning tegeleda juba varakult tulevikuprobleemidega. Säilib lähiaja lahenduste eelistamine pikemale perspektiivile.
Emasloom poegib üle 1-2 aasta ja korraga on pesakonnas 1-3 poega. Imetamine kestab 2 kuud ning pesakond jääb esimeseks talveks emaga kokku. Isasloom poegade hooldamisest osa ei võta, kuid kaitseb territooriumi elades eraldi urus pesakonna lähedal. Noored saavad suguküpseks 3. või 4. eluaastal. www.jahindusinfo.ee Saarmast ohustab lisaks talvisele toidunappusele ka reostus ja elupaikade vähenemine. Eestis on saarmaste küttimine keelatud, kuid saarma väljapüük koprajahil (raudadega) on seaduslik, kui jahimees tabatud saarmast keskkonnateenistusse teatab. Täiskasvanu kehapikkus 70-75 cm; kaal 5-8 kg Üksikjälg: ees 6,5 cm pikk ja 5,5 cm lai ; taga 8,5 cm pikk ja 6 cm lai www.jahindusinfo.ee Karulased: Pruunkaru välimust pole vaja ehk kirjeldada
Prügila - on rajatis, kuhu ladestatakse kasutamata jäätmed maa peale või maa alla, et vältida negatiivseid mõjusid tervisele ja keskkonnale.[1] Prügila on ka jäätmekäitluskoht, kuhu jäätmed kuhjatakse kohapeal. Punane raamat - on andmestik, mis annab hinnangu looduslike liikide ohustatusele. Punaseid raamatuid või nimestikke peavad erinevad riigid ja organisatsioonid kas vastava riigi või geograafilise piirkonna kohta. Punktreostus - on kindla asukohaga seotud reostus, nt tööstusettevõttest, loomafarmist vms. Punktreostusele vastandub hajureostus Rahvuspark - on suhteliselt suur riiklikult kaitstav loodusala, kus on erilisi teadusliku, kasvatusliku ja puhkeväärtusega loodusobjekte (ökosüsteeme ja maastikke), paljudes riikides ka ajaloo- ja kultuuripärandit. Redutsent - surnud organismide koostisaineid lagundavad heterotroofsed organismid (bakterid, seened, selgrootud loomad).
Veereostuse allikad Linnastumine palju inimesi koos ning loodusel suur koormus Põllumajandus saagikuse suurendamise eesmärgil mürgid, väetised jms Tööstus jäägid Sünteetilised pesuained Prügilad Tung loodusesse Transport Veereostusallikad jagunevad punktreostusallikad (reostuse asukoha saab selgelt määrata. Kus esineb? Asulakanalisatsioon, tööstusettevõtted, ohtlike ainete juhuslikud heited.) ja hajureostusallikad (reostusallikad, kus reostus pärineb suurelt alalt ning päris reostuskohta on keeruline või võimatu määrata. Kus esineb? Põllumajandus, hajaasustus, õhuvõõriste sadestumine, transport maal ja vees). Reovee liigid! Mõisted: Reovesi olmes või tööstuses rikutud vesi, mida peab enne suublasse juhtimist puhastama. Sisaldab aineid, mis võivad looduskeskkonnale, inimesele või loomadele olla kahjulikud Heitvesi kasutuses olnud ja loodusesse tagasi juhitav vesi. Heitvesi võib olla
Kohati on merede reostumine juba sajandeid olnud probleemiks tervisele, näiteks Niiluse deltad ja Bosporuse väinas. Tänapäeval on reostumine suureks probleemiks maakera mitmete piirkondade rannavetes ning on levimas isegi ookeanide avavetesse. Suurim oht ähvardab suletud merepiirkondi, millel on ookeaniga vaid kitsas ühendus. Nii on Vahemeri, Must meri ja Läänemeri teistest kergemini haavatavamad ning nende reostus on pigem suurenemas kui vähenemas. Rannavee reostumine on tunduvam sadamais ja jõesuudmetes. Kõige puhtam Endla Reintam, 2008/2009 56 on vesi avamerel, ehkki naftat, laevaliikluse jäätmeid ja mitmeid kemikaale on leitud ka kõige kaugemalt avamerelt. Arvestuste kohaselt tuleb umbes 45% merereostusest vahetu reoveena või jõgede poolt kantuna. 1/3
elustiku liigilise koosseisu muutumine veekogus liigilise mitmekesisuse vähenemine, sest domineerima hakkavad kõrge produktiivsusega liigid vee läbipaistvuse vähenemine hapnikuvaegus või täielik hapnikukadu sügavais veekihtides põhjasetete mudastumine VEEMAJANDUS, VEETEHNIKA · Tarbeveeks sobivat magedat vett saadakse põhjaveest või pinnaveest ja peale kasutamist juhitakse reostunud vesi tagasi kas veekogudesse või pinnasesse. · Reostus pärineb _ punktreostusallikatest _ hajureostusest, millest koguneb veekogu reostuskoormus. · Veetehnika peamine ülesanne veepuhastusmeetodite ja tehnika arendamine. · Veepuhastusjaam on rajatiste ja seadmete kompleks, milles vesi läbib järjestikku erinevaid puhastusprotsesse ja seadmeid ning kus veest kõrvaldatakse erinevad reoained. Veekasutus olmes ja vee hind · Keskveevärgiga on haaratud 70% kogu Eesti elanikkonnast, sh. 80% linnaelanikest ja 50% maaelanikest.
rändlinde. Kalavarud on viimastel aastatel vähenenud. Sügavamas soolases meres esineb muuhulgas turska ja makrelli, rannikumeres ja mageveekogudes lõhet ja haugi. Ka varem igapäevatoiduks olnud heeringas ja räim on muutumas delikatessiks. Jõgedes ja järvedes elab 52 liiki mageveekala, osa neist on haruldased. Keskkonnaohud Rootsi suuremad keskkonnaohud on pinnast ja järvesid ohustavad happevihmad ning Põhjamere ja Läänemere reostus. Rootsis on 28 rahvusparki kogupindalaga 699 863 ha. Rootsi oli esimene riik Euroopas, kes 1909. aastal rahvusparke rajama hakkas. 450 000 Area : Km2 Water : 8.7 %
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
