reosaja) Reostusallikad tegurid, mis halvendavad keskkonna kvaliteetipuhtust Reostuskoormus on reostatava aine hulk vees, avaldub ainekonsentratsiooni ja reoveehulga korrutisena Degradatsioon on mullateaduses laiemas töhenduses mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise nind mõningate ainete eemaldamise tagajärje(mulla kahjustumine) Punktreostus on koldeline reostus, nt asulais, farmides moodustatav reostus Hajureostus on suuri alasid hõlmav, põllul jne väetised, mürkkemikaalid, õhusaaste Lubatud piirkontsentratsioon (LPK) on vees, õhus, mullas või toiduaineis sialduva aine riiklikult normitud või rahvusvaheliste lepetega sätestatud konsentratsioon, milleületamise korral vesi jne loetakse reostatuks Lubatud piirheide (LPH) on hetiveega veekogusse või juhtmesse lastava ainehulga normatiividega või rahvusvaheliste lepetega seatud ülempiir
Millised tegurid soodustavad või takistavad sademetevee imbumist pinnasesse numbritega märgitud kohtades 33. toob näiteid põhjavee alanemise ja reostumise põhjustest ning tagajärgedest; põhjavee alanemine: suur veevõtt, pikk kuivaperiood, kaevanduspiirkondades põhjavee väljapumpamine jmt põhjavee reostumine: tööstusjäätmete või reostuse juhtimine veekogudesse, pinnasesse, põllumajandusreostus ) (üleväetamine ja valel ajal väetamine, reostus sõnnikuhoidlatest), transpordireostus (õnnetused teedel, teede soolatamine), olmereostus jmt Mõisted: veereziim, maailmameri, rannaprotsessid, rannavall, järsk- ja laugrannik, jõgede
keha, usund milles me elame, mida iseloomustab usundiline segadus. Ei kardeta surnuid. Inimene on füüsikalis-keemilis-reaktsioonide summa. Inimese hing on inimese emotsioonid, mis ei saa olla ilma kehata. Surm on kõige lõpp. Surnu mõju väheneb. Säilivad surnuga seoses kombed, millel on olemas materialistlik seletus. Elus võid teha, mida tahad, kuid surm on kõigi jaoks üks ja seesama. Loodus tekkis suurest paugust. Loodusele ei pöörata enam suurt tähelepanu, pigem suureneb keskkonna reostus, prügi maha viskamine. 21. Erinevad viisid (valdkonnad) kuidas (kus) toimub ühendus ,,uue" ja ,,vana" vahel kultuuris - Tähtpäevad (jaanipäeval lõkke tegemine) - unenägude sümboolika (millegi ettenägemine) - kokkupuude traditsiooniliste rahvastega (aborigeenid) - eetilised ja esteetilised kategooriad (õige, vale) - kriisiolukorrad
rahvastik ja kohati halvad loodusolud. · Miks hoolimata toiduainete ületootmisest sureb iga päev sadu inimesi nälga? 52. oskab tuua näiteid põllumajandusega kaasnevatest keskkonnaprobleemidest; Uute põldude rajamine Looduslike ökosüsteemide hävimine Maade niisutamine Soolade tõus aurumisega huumus-horisonti- pinnase sooldumine Üleväetamine Saagi keemilise koostise muutused, põhja- ja pinnavete reostus (ohtlik just liigne lämmastik) Mürkkemikaalide Kasulike eluvormide hävimine koos kahjulikega, mesilaste, lindude toidu kasutamine mürgitumine, mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases Monokultuuride Haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine, mullaviljakuse vähenemine kasvatamine
o Rannikualadel Rahvastik Ladina-Ameerika põhjaosas on linnad ülerahvastatud Lõunaosas on alates 1950. aastatest toimunud ulatuslik ränne maalt linnadesse o Argentiinas, Tšiilis ja Uruguays linnaelanikke üle 85% Mehhikos on kuuma ja kuiva kliima tõttu (ning ka põllumaade puudumise tõttu) enamik riigi põhjaosast hõredalt asustatud Keskkonnaprobleemid Vihmametsa hävitamine o Liigid hävivad Jõgede reostus Õhusaaste Mehhiko halvad sanitaarolud Pinnase erosioon o Mehhiko vihmametsade raie tõttu Kõrbestumine o Metsaraie tõttu Transpordisüsteem Maanteed ja teised teed on ülerahvastatud Teed halvas seisukorras Valitsevad usundid Katolikud Protestantlus Loodususundid Siitlik islam Tööstus Juhtivaks tööstusmaaks Brasiilia o Sao Paulo Ladina-Ameerika suurim linn
Loodude reljeef on tasane või veidi lainjas, lamedate nõgudega, kohati on maapind karstunud. Laiemas mõttes on loopealne igasugune paepealne ala, sõltumata sellel olevast taimekooslusest näiteks loopealsed kadastikud või loopealsed metsad (loometsad). 29. Eesti põhjavee kaitstus? Aladel, kus vettandva liivakivi või lõhelise lubjakivi kihid avanevad otse maapinnal või õhukese pinnakatte all, pääseb reostus kiiresti põhjavette need on kaitsmata põhjaveega alad (kasutatakse ka sõna tundlikud alad). Samas võib paksu savipinnase kihiga kaetud põhjaveekihist saada puhast põhjavett ka reostuskolde kõrvalt need on kaitstud põhjaveega alad. Põhjavesi on nt kaitsmata karstialadel, alvaritel ja aladel, kus levib alla 20 m paksune liiv või kruus. Suur osa Põhja- ja Kesk-Eesti põhjaveest on kaistmata. 30. Kus avanevad Eestis aluskorra kivimid? Eestis ei avane aluskorra kivimid.
lagi, laekivim Aheraine koos maavaraga välja kaevatud mineraalid ja kivimid. Pole majanduslikult kasulikud. Mäeeraldis kaevandamisloaga määratud maapõue osa. Mitte ainult maapind vaid ka sügavusmõõde. Eestis on 4 arvestatavat altkaevandatud ala: · Põlevkivikaevagus Virumaal, (avakaevandamine on otstarbekas kuni katend on õhem kui 27m) · Klaasiliivakaevandus Piusas · Uraanikaevandus Sillamäel · Fosforiidikaevandus Maardud Mõju KK: Vee reostus, Hävitab suureulatuslikke bioloogilise mittmekesisusega alasi (pealmaakaevandamine), nõuab palju vett (et eemaldada liivast, settekivimitest väärtuslikke metalle, mineraale) mis omakorda alandab veetaset. Ohtlike ainete kaevanduspiirkond ohtlik inimestele (uraani trantsport,hoiustamine radioaktiivne) Kullakaevandamisel kasutatakse elavhõbedat ja tsüaniidi, kuna odavam. Toksilised jäätmed juhiti vette 2000.a aRumeenias Kogu jõe elustik hävines.
· Lõunas on liigid suurtes populatsioonides. · Põhja pool on linnud jaotunud ühtlasemalt, mis osalt on tingitud ka mitmekesisema maastikuga rannikualadest ja saarestikest. Arvukuse suurenemine: · Pehmed talved, · Jahtimise vähenemine, · Toiteainetega rikastumine. Varitsevad ohud: · Suurenenud häirimine, · Biotoopide vähenemine (eriti rannaniidud), · Põhjataimestiku kadumine, · Nafta reostus. Miks on Läänemeri nii tundlik? · Peaaegu sisemeri · Ookeaniga ühendatud kitsaste ja madalate väinade kaudu · Aeglane veevahetus (30 aastat) · Keskmine sügavus vaid 55 meetrit · Ebastabiilne veekoosseis (Põhjamere, jõgede ning sademete magevee segu) · Soolsuse tasemed sõltuvad mere sügavusest · Piiratud bioloogiline mitmekesisus Läänemerd mõjutavad põhiprobleemid: 1. Eutrofeerumine
Reoained esinevad vees lahustunud kujul, kolloidosakestena või lahustumatul kujul. Reovesi sisaldab väga mitmesuguseid keemilisi ühendeid, millest paljude määramine ei ole vee iseloomustamiseks vajalik ega isegi võimalik. Seepärast piirdutakse vaid tähtsamate reostusnäitajate määramisega, mis kajastavad reovee mõju veekogule. Olulisemateks reostusnäitajateks on orgaaniliste ainete sisaldus, taimetoitainete sisaldus, heljumisisaldus ja vee bakteriaalne reostus. (Heljum on reovee filtrimisel standardfiltrile jääva tahke aine kogus mg/l) Veekogusse juhitav puhastamata reovesi sisaldab sageli palju orgaanilisi aineid, mis hapendumisel (lagunemisel) põhjustavad veekogu vee hapnikuvaeguse. Olmereovees on ülekaalus süsivesikud. Raskmetalle ei ole. Tööstusreovees on raskmetalle. 9. Reovete eeltöötlemismeetodid Reovete eeltöötlemisel kasutatakse mehaanilist puhastust, mille abil kõrvaldatakse veest lahustumatud ained
ainehulka. Reostuskoormust võib väljendada ka inimekvivalentides. Degradatsioon mullateaduses laiemas tähenduses mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise ning mõningate ainete eemaldamise tagajärjel. Kitsamas tähenduses viljaka mulla kahjustamine või hävitamine. 10 Punktreostus koldeline, nt asulais, tootmisettevõtteis ja farmides moodustuvat reostus. Veereostus võib pärineda ühest punktist. Hajureostus suuri alasid hõlmav reostus, mida põhjustavad põllul, aias ja metsas kasutatavad väetised ja mürkkemikaalid, õhusaaste jms. Vee reostusallikat on raske identifitseerida. Lubatud piirkontsentratsioon (LPK) vees, õhus, mullas või toiduaineis sisalduva aine riiklikult normitud või rahvusvaheliste lepetega sätestatud kontsentratsioon, mille ületamise korral vesi, õhk, muld või toiduaine loetakse saastatuks (reostatuks)
nafta. Naftapuurimine algas juba 1850. aastatel ja varud on lõppemas. Leidub ka kivisoola, pruunsütt, boksiiti, väävlit, rauamaaki, kroomi, mangaani ja uraani. Väiksemates kogustes on ka kulda, hõbedat ja teisi haruldasi metalle. Enamik nende maardlatest katavad sisemaised vajadused, kuid rauamaaki tuleb importida. Keskkonnaprobleemid ja -kaitse Peamised keskkonnaprobleemid on muldade erosioon ja vaesestumine, veereostus, õhusaaste tööstuspiirkondades ja märgalade reostus. Liitumise eel palus siiski Euroopa Liit tõhustada kontrolli keskkonnakaitse osas rõhutades just ulatuslikele märkimisväärse keskkonnamõjuga kaevandusprojektidele, nagu nt Rosia Montana. Rumeenia vanim rahvuspark on Retezati (381 ruutkilomeetrit). Seal on Euroopa Nimi, kool,klass 4 suurim kormoraniasurkond ning talvitub väga ohustatud punakael-lagle. Park kuulub UNESCO kaitse alla
osaliselt ka Luuga ning Koiva jõe lõhe marjast kasvatatud noorkalu. Hiljem kasutati paljundamiseks Narva jõkke tagasi pöörduvaid kudekalu, seda tehakse ka tänapäeval. Narva on piirijõgi ja selleks, et ka Eesti saaks seal lõhet püüda, hakkas Põlula kalakasvatuskeskus 1997. aastal sinna seda kala asustama. Pirita jõe lõhele sai saatuslikuks suvine vee ärajuhtimine Tallinna tarbeks. Teine oluline looduslikku sigimist piirav tegur on reostus, mille tõttu hävisid Purtse, Selja ning Jägala jõe lõhekarjad. Kolmandana piirab lõhe arvukust oluliselt ülepüük. Ülepüügi alla mahub nii kudemisaegne röövpüük jõgedes kui ka suur püügisurve merel. Kalakasvatus tuleb toeks. 1974. aastal loodi rahvusvaheline Läänemere kalanduskomisjon (IBSFC). Et lõhevarud olid oluliselt vähenenud, hakati lõhe avamerepüüki reguleerima, kusjuures riikidele jagatava püügikvoodi suurus seati algul
Keskkonnakaitse on ühiskonna , organisatsioonide ja üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse nii inimeste vahetut elukeskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks. Keskkonnakaitse ülesanded: · Kuidas ennetada reostus? Kuidas vältida? Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toimumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Säästev ( jätkusuutlik) areng on areng mis vastab tänapäevastele vajadustele ohustamata tuleviku põlvkondade võimalusi vastavalt nende vajadustele. Säästva arengu kontseptsioon : · Tähistab säästlikkust kolmel alal- keskkonna, majanduse ja kogukond
On veed soolade sisaldusega kuni 05,g/l Tööstuse-,majapidamis- ning põllumajandusreovete orgaanilised ained; nende lagundamiseks on vaja hapniku ning mikroorganisme. Haigusi tekitavad mikroobid ja viirused Toitained (N ja P) Anorgaanilised ained, eeskätt raskmetallid Naftasaadused, pestitsiidid, sünteetilised pesuained (detergendid), fenoolid jne Põhjasetted Termiline reostus jääksoojus soojuselektrijaamade ning tööstuse soojavete heide 6. Litosfääri saaste On maakoor paksusega kuni ca 35 km (süvameres kohati kuni 6 km). Inimtegevuse tulemusena ammutatakse litosfäärist süstemaatiliselt maavarasid ja akumuleeritakse need ökosfääris. Maapõuevarad leiavad kasutamist ehitusmaterjalide ja kütuste toormeks. Liiv ja kruus kuluvad täitematerjalide ja betooni tootmiseks. Pinnasest satub väliskeskkonda 50 mln
võetakse kohe kasutusele. SIIRDEÜHISKOND ehk siirdeperiood on ühiskonna arengu teatav etapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja -suhted asendatakse demokraatlikega. HEAOLUÜHISKOND on ühiskond, kus on saavutatud kõrge elatustase ja kodanike sotsiaalne turvalisus. ÜHISKONNA JÄTKUSUUTLIKKUS Looduskeskkonna jätkusuutlikkus probleem: kliima soojenemine, vihmametsade hävimine, liigilise mitmekesisuse vähenemine, kõrbestumine, veepuudus, reostus, saastus lahendus: prügi sorteerimine, elektriautod, filtrid, taastuvenergia Valitsemise jätkusuutlikkus legitiimsus - võimulolijad hindavad samu väärtusi, mida rahvas efektiivsus - eri sotsiaalsete gruppide huvide tasakaalustamine läbipaistev ja kaasav Sotsiaalne jätkusuutlikkus - ühiskonna kvaliteedinäitaja arstide rahastamine pikad järjekorrad, alkoholi tarbimine, vähem mehi ülikoolis,
Alasid, kus süvaveekerge toimub, nimetatakse süvaveekerkealadeks. Süvaveekerke põhjustajaks on maa poolt puhuvad tuuled, mis viivad pealmise sooja veekihi merele. Seda asendab aga kompensatsioonihoovusena külm ning toitaineterikas vesi süvakihtidest. Parim süvaveekerkeala näide on Lõuna-Ameerika läänerannikul. Peamised ohud maailmamerele on intensiivne kalastamine, ebapiisav kaitse, turism, laevandus, nafta ja maagaas, reostus ning globaalne kliimamuutus. Neist kaks viimast on eriti laiaulatusliku ja hävitava mõjuga. Üle 80% maailmamere reostusest tuleneb maismaal toimuvast tegevusest. Suurem osa reostusest, mis me maal toodame, jõuab lõpuks maailmamerre. Reostus kahjustab otseselt elusloodust ja merekeskkonda. Maailmamere kaitseks on rakendatud seaduseid, mis peaksid piirama jäätmete tekkimist, keelama prügi ja kemikaalide suunamise vette. 8. Rannikuprotsessid lausk- ja järskrannikutel
kergeltlagunevad komponendid pole raskemetalle ülekaalus süsivesikud, proteiinid, vabad aminohapped jt orgaanilised ühendid o tootmisreovesi raskeltlagunevad komponendid o sademevesi väetised - Reostusnäitajad o orgaanilise aine sisaldus o taimetoitainete sisaldus (N, P) o heljumisisaldus o vee bakteriaalne reostus - Reovee omadused o heljum o aurutusjääk (kuivaine) o lahustunud ained o kuumutusjääk, -kadu - Seadused o Veeseadus 14 Reovesi on üle kahjutuspiiri rikutud või enne suublasse juhtimist puhastamist vajav heitvesi. Veereostust mõõdetakse kahjulike ainete kontsentratsiooni (mg/l) või orgaanilise aine
ettekasvatatud istikuid istutades. Eeluuendus on järelkasv. Primaarsete liikide seemikud võivad säiluda pikka aega ka vana metsa varjus, moodustades nn. eeluuenduse. Need puud juba kasvavad, kui häil tekib, omades seega olulist eelist sekundaarsete puuliikide ees, kelle seemned saavad häilu tekkimisel alles idanema hakata. 41. Mis on fütoremediatsioon? Esitage näide. Fütoremediatsioon kasutab resistentseid taimeliike ja sorte reostunud muldade (raskmetalli reostus, reostus orgaaniliste ainetega) ja vee taastamisel. Selline taimeliik suudab reostunud keskkonnas ellu jääda, absorbeerib saasteainet juurtesse, isegi juhul, kui antud aine on mullas suhteliselt vähe kättesaadavas vormis; transpordib saasteaine juurtest maapealsetesse osadesse, mida saab siis lõigata ja eemaldada; on kiire kasvuga, et eemaldatav saasteaine kogus oleks võimalikult suur. Abi on ka GM taimedel. Berkheya coddii akumuleerib niklit nii, et seob seda histidiiniga ja ta kasvab kiiresti.
elusorganismide paljusus- Geneetiline- Liigiline- Ökosüsteemiline. Bioloogilise mitmekesisuse kaitse põhjused - bioloogilised, esteetilised, majanduslikud. Liikide hävimine - Hinnanguliselt 99% kõigist eksisteerinud eluvormidest on välja surnud. Bioloogiline mitmekesisus kui taastumatu loodusvara. Hävimise põhjused - evolutsioon ja massilised hävimised. Kaasaegne massihävimine, Liigne ekspluateerimine, Reostus, Elupaikade hävimine, Uute liikide sissetoomine. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioonid - Rahvusvahelised kokkulepped: Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, 1992 Rio de Janeiro, CITES, Washington 1973 ohustatud liikidega kauplemine, Berni konventsioon 1979 Euroopa elupaikade kaitse, Ramsari konventsioon 1972 märgalad. Regionaalne tasand: nt EL LK alates 1970ndatest, Natura alad. Siseriiklik: rahvuspargid, LK alad.
Kalavarud on viimastel aastatel vähenenud. Sügavamas soolases meres esineb muuhulgas turska ja makrelli, rannikumeres ja mageveekogudes lõhet ja haugi. Ka varem igapäevatoiduks olnud heeringas ja räim on muutumas delikatessiks. Jõgedes ja järvedes elab 52 liiki mageveekala, osa neist on haruldased. Keskkonnaohud Rootsi suuremad keskkonnaohud on pinnast ja järvesid ohustavad happevihmad ning Põhjamere ja Läänemere reostus. Rootsis on 28 rahvusparki kogupindalaga 699 863 ha. Rootsi oli esimene riik Euroopas, kes 1909. aastal rahvusparke rajama hakkas. Igaüheõigus Igaüheõigus annab igale inimesele õiguse ilma omaniku luba küsimata metsas ja niidul jalutada, telkida, jalgrattaga sõita ja marju või seeni korjata. Loomulikult käib sellega kaasas kohustus looduse rahu ja omaniku vara austada. Telkida ei tohi kellegi aiamaal. Kala võib püüda, kuid mitte võrguga
5. rannikuvete hapestumisega happevihmade mõjul. Magevett saastavad: 1. Tööstuse-, majapidamis- ning põllumajandusreovete orgaanilised ained; 2. haigusi tekitavad mikroobid ja viirused; 3. toitained (N ja P); 4. anorgaanilised ained, eeskätt raskmetallid; 5. naftasaadused, pestitsiidid, sünteenilised pesuained (detergendid), fenoolid jne; 6. põhjasetted; 7. termiline reostus - jääksoojus soojuselektrijaamade ning tööstuse soojavete heide. · Litosfääri saaste Inimtegevuse tulemusel ammutatakse litosfäärist süstemaatiliselt maavarasid ja akumuleeritakse need ökosfääris. Maapõuevarad leiavad kasutamist ehitusmaterjalide ja kütuste toormeks. Pinnasest satub väliskeskkonda 50 mln tonni mineraalväetist ning 3 mln tonni mürkkemikaale (pestitsiide, herbitsiide jm) aastas. Nendest 1/3 pesevad välja vihmaveed
allikas, mille tootlikkus on kuni 200 l/s. Saare maakonnas võetakse vett tarbeveeks peamiselt ühest põhjaveekogumist, see on Silur-Ordoviitsiumi Läänesaarte põhjaveekogumist. Õhukese pinnakatte või selle puudumise tõttu on Saaremaakonnas põhjavesi looduslikult nõrgalt kaitstud või kaitsmata. Põhjavee kvaliteet on mõjutatud seega otseselt maapinnalt infiltreeruva vee kvaliteedist. Õnneks on magedavee ja soolasevee tase tasakaalus. Hiiumaal on ohuks põhjavee reostus või selle otsa lõppemine. Kuigi praegune tarbimisvajadus ei ohusta neid varusid tervikuna, on olukord kriitiline suuremate asulate ümbruses. Ohustatud on põhjavee kvaliteet, kuna veehorisondid on sageli nõrgalt kaitstud, reovesi jõuab hõlpsasti põhjavette. Üheks omapäraseks veemaardlaks on Kärdla meteoriidikraater, mille põhjast pumbatakse mineraalvett. ( 2 )( 3 ) 6.2. Saaremaa ja Hiiumaa veekogude kasutamine ja nende kaitse.
D. Kasutatud kaupade eraostud ei kasutatud majad ja autod E. Mittekaubalised tegevused ei 1. Vaba aja väärtus ei teleka vahtimine, tennisemäng 2. Olemasoleva pika kasutusajaga objekti teenindamine ei maja väärtuse hinnanguline tõstmine (vt. A1) 3. Saastemaksumus ei sudu maksumus, vee reostus 4 Illegaalne tegevus 4. ei Narkootikumi müük müük, vargus 31 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Senaator R.Kennedy ütles 1968 aastal oma valimiskampaania ajal järgmist: SKP iseseenesest ei luba head tervist teie lastele, ei taga nende h id hariduse k
pindalaliselt olla võrdne tänapäeval kasutatava maaga Veekogude ummistumine Vihma või tuulega veekogudesse uhutud pinnas võib põhjustada nende settimise. Olukord muutub eriti halvaks, kui veekogude kallastel puudub taimestik, mis hoiaks pinnast kinni. Settimine põhjustab tõsist kahju magevee-ja mere eluapaikadele, millest sõltuvad paljud looma- ja taimeliigid. Reostus Väetiste ning taimekaitsevahendide drenaaz Põhja-Prantsusmaa jõkke. Põllumajandus on paljudes riikides üks suurimaid reostusallikad. Taimekaitsevahendite, väetiste ning muude agrokeemiatoodete kasutus on kasvanud tohutult alates 1950. aastast. Näiteks põldudele pritsitud taimekaitsevahendite hulk on viimase 50 aasta jooksul kasvanud 26 korda. Need kemikaalid ei jää lihtsalt pidama põldudele, kus neid rakendati. Ebasobivate
Kulutusrand (tugevasti karstunud paljanduv lubjakivi, moreenrand palju kive ja rändrahne). Kuhjerannad (kliburannad > tormiga paiskuvad setted > rannavallid > maasääred Möllrand lainetuse eest varjatud lahe soppides, on kaetud mudaga.) 10)Miks on vaja digitaalkaarte? Et saada täpseid andmeid kohtade kõrgustest, naaberpaikadest jms. 10)Mõjutab põhjavett kivimite lõhelisus? Vesi ei läbi nii mitmeid maakihte ja ei filtreeru niivõrd puhtaks, reostus satub kergemini põhjavee kihtidesse. 10)Kuidas on võimalik põhjavett kaitsta? Põhjavett on võimalik kaitsta, kui jälgida, et maapinnale ei satuks reostust (õli, mürgid) ja, et põhjavett ei liigtarvitata. 10)Milline on Peipsi-Pihkva järvistu tähtsus Eesti riigile? See on üks kalarikkamaid järvistuid Ida-Euroopas. 11)Too näiteid erinevatest mandrijäätekkelistest järvedest Eestis! Enamik Eesti järvi on mandrijäätekkelised
Keskkonnaõpetuse koolieksami kordamisküsimused 2015 1. Mis on keskkonnaseire? Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi ja analüüse ning vaatlusandmete töötlemist. Keskkonnaseire on mingi territooriumi või loodusobjektikeskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite pidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi ja –analüüse ning vaatlusandmete töötlemist. 2. Mis on keskkonnaseire eesmärgid? Keskkonnaseire eesmärk: hinnata keskkonnaseisundit ja selle muutusi, hinnata loodusvarade olukorda, selgitada välja täiendavaid uuringuid vajavad keskkonnaprobleemid, koguda andmeid meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste tegurite ja prognoosid...
Taastuvad Taasutamatud päikeseenergia põlevkivi Tuuleenergia Nafta Hüdroenergia Kivi-ja pruunsüsi Geotermaalenergia (maa Uraanimaak siseenergia) Biokütus(puu,süsi,õled,sõnnik Maagaas ) biomassienergia turvas 2.Kuidas on energeetiline reostus seotud termodünaamika printsiipidega? Millega reostust vähendada? Entroopia väljendab ülekantava soojushulga suhet temperatuuriga. Mida kõrgem on temperatuur, seda raskem on toota kasutuskõlblikku energiat. Maa on suletud süsteem saateainetele. PILET13 1.Millised on Eesti ja ülemaailmse energeetika tähtsamad arengusuunad? Põlevkivi tohusemat kasutust põlevkivijaamade uuendamise teel. Põlevkivi tootmise laiendamist. Taastuvate energiavarude rakendamist EL kehtestatud eesmärkidel
Andi Järvsoo KJ-1 MAASTIKURAJOONID Vooremaa Juhendaja: Are Kaasik Tartu 2016 1. SISSEJUHATUS Referaat Vooremaa maastikurajoon kannab eesmärki on anda ülevaade Vooremaa maastikust. Käesolevas referaadis on käsitletud Vooremaa maastikurajooni kui tervikut. Antud referaadis iseloomustatakse Vooremaad üldiselt ja sellega kaasnevaid pinnavorme. Lisaks saab infot looduslikest tingimustest, seal paiknevast elusloodusest ja inimõjudest selles piirkonnas. Vooremaa kulgemislugu on seotud mitmete Eesti rahvuseeposte ja kulturilugudega. 2.ÜLDINE INFORMATSIOON 2.1 Asend Asendi poolest asub Vooremaa Eesti idaosas. Vooremaa piirneb põhjas Alutaguse madalikuga ja põhja-lõuna suunas ulatub Kõrvekülani. Edelas asetseb kohe kõrval Võrtsjärve madalik ja läänes Kesk-Eesti lavatasandik (Kalda & Ilves 2008). Vooremaa pindalaks on määratud 977 km2. Kogu Eesti territooriumist moodustab see 2,15%. Üldis...
jätkusuutlik energiavõsa, saepuru Me ei kuluta Tuulikutel on vaja ruumi rahvuslikku Nisu levik maailmas loodusvara Eestis head Kaevurid kaotavad tööd võimalused- eeldused Tuuleenergia eelised Tuuleenergia puudused Keskkonnasõbralik Tuult võiks olla Taastuvenergia Visuaalne reostus Lihtne rajada Päiksenergia Kõige kasulikum/tootlikum troopilises kliimavöötmes Suurimad kasutajad: Saksamaa, USA, Hiina Eelis Puudus Saastet pole Pole pidev Tasub rajada ka Vajab kombineerimist väiketootjatel teiste energiaallikatega Saab otse Vajab suuri kapitalide soojusenergiat toota varusid Saab ületootmisel võrku tagasi müüa Päikseenergia vs tuuleenergia
mürgiste keemiliste elementide eraldamiseks keskkonnast. Põllu- ja aiasaaduste tootjatele pakub suuremat huvi teema, kuidas bioloogiline mitmekesisus saab kaasa aidata taimekaitsele ja mullastiku viljakusele, eelkõige taimetoitainete omastamisele ja kättesaadavaks muutmisele. Kuna looduslik mitmekesisus on läbinisti bioloogiline, siis mõjutavad seda mitmed tegurid, nagu ilmastik, keemiline või radioaktiivne reostus, füüsikalised protsessid (taimiku, mullastiku eemaldamine inimese või loodusjõudude poolt), võõrkultuurid, kellel sageli puuduvad uues ökosüsteemis looduslikud vaenlased ja võivad seetõttu tekitada suurt kahju oma dominantsusega, jms. Kõige selle mõistmiseks on vaja palju uurida erinevaid looduslike ökosüsteeme. Jätkusuutlikuks toidu tootmiseks peaksid teadlased oma uuritud teemast parimad tulemused välja võtma ja talunikele esitama võimalikke tegevusi, mis loodus
Vaja on kalatööstusettevõtteid sadamasse, et kogu saak korraga ära anda. 3. Ookeanipüügi puhul minnakse ookeanile kuudeks. Laeval on võimalik kala töötlemine nt konservideks. Vaja on tervet laevastikku: luurelaevu kalaparvede leidmiseks, transpordilaevu toodangu tarbijani toimetamiseks. Seetõttu saavad sellega tegelda vaid suured ja rikkad riigid: USA, Jaapan, Venemaa. 4. Kalakasvatuse osatähtsus maailmas suureneb, sest varud maailmamerest vähenevad. Selle arengut takistab reostus. Muutused maailma kalanduses: Väljapüük maailmamerest on vähenenud, püük kalakasvatustest suureneb kiires tempos, arengumaade osatähtsus kalanduses kasvab pidevalt, paljud väärisliigid kannatavad ülepüügi all (püügikeeld), püütakse vähemväärtuslikku kala, püütakse rakendada püügikontrolli, Kalavarude vähenemise põhjused ja kalandusega seotud keskkonnaprobleemid: Kalavarude vähenemise põhjused: massiline väljapüük tänu kaasaegsele tehnoloogiale,
arendamine, mis on viinud keskkonnaprobleemideni. Säästva arengu kontseptsiooni kohaselt ei tohiks väheneda eluks vajalikud ressurssid nagu puhas õhk ja vesi. Ükski riik ei suuda saavutada säästvat arengut üksinda. Alates 1970-ndatest on vastu võetud direktiive ja regulatsioone. Peamised regul. Vajavad valdkonnad on loomastiku- ja taimestiku kaitse ja mürareostus ja jäätmekorraldus. Keskkonnapoliitika põhiprintsiibid on: 1) ennetav, 2) saaastaja maksab, 3)keskkonna reostus lahendada selle tekkekohas 4) probleemi lahendab see omavalitsus kelle piirkonda probleem jääb 5) ettevaatuspõhimõte kui ei olda piisavalt kindlad ohutuses ja lükata see edasi tulevikku. EL- i keskkonnaprogrammid võetakse vastu resolutsioonina. EL-i keskkonnaprogramm ei ole siduv dokument, vaid poliitiline raamkokkulepe, mis määrab ära keskk. Poliitika üldsuunad järgnevaks perioodiks. EL-i 11 keskkonnapoliitika põhimõtet: 1. ennetamisprintsiip,2. ettevaatusprintsiip, 3
Karlsonpoliit © Kuidas kirjutada lõpukirjandit... ...ning miks? No tere päevast! Miskipärast oled saanud kätte selle faili ning tahad teada, et kuidas saab kirjutada lõpukirjandit. Õige vastus on pastakaga sinise või mustaga. Või siis tintenpeniga. Igatahes, see jutt mis ma siia kirjutan ei pruugi anda ülimat vastust, kuidas kirjutada sajapunktiline lõpukirjand, sest lõppkokkuvõttes sõltub see siiski Sinust endast kui palju tööd sa selle nimel oled teinud kolm aastat. Või siis 12 aastat. Aga fakt on see, et mõned viimased näpunäited paar kuud enne kirjandit võib see anda ning kes teab võib-olla on mõni nii julge, et harjutab neid näpunäiteid kaks kuud ning tema tulemus paraneb selle võrra tugevalt. Loodan, et aitab mitte ajab veelgi enam segadusse! Mis on lõpukirjand...
Langu vähenemise korral voolamine aeglustub ja veetase tõuseb. Kaitseks üleujutuste vastu ehitatakse tammisid ja veehoidlaid. Põhjavee kujunemine: sademed, pinnamood, kivimid. Põhjavee veetaseme alanemise: põhjustab inimtegevus (maavarade kaevandamisel), eriti maapinna lähedaste kihtide oma, sellega kaasneb kaevude väike veetase. Suure vee võtu korral kujuneb kaevu ümber väike alanduslehter. Põhjavee reostus: põhjustavad maa sisse imbuv vesi võta kaasa endaga mitmesugused reoaineid. Reostusallikad-lekkivad reoveetorustikud, sõnnikuhoidlad, prügilad, ka liigne väetamine ja mürkkemikaalid. ATMOSFÄÄR. Troposfäär kõige alumine atmo. kiht, kus paikneb ligi 80% õhkkonna massist ja kus leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused. Tropopaus õhukiht, millest kõrgemal temp. enam ei lange. Stratosfäär troposfääri kohal asuv atmo
taaskasutati kindlasti rohkem, sest andmetest jäävad välja jäätmed, mida taaskasutavad ettevõtjad ja eraisikus, kes ei ole jäätmearuandluse kohustuslased. Biolagunevatest jäätmetest loomsed jäätmed, puidujäätmed ja ning reoveesetted, taaskasutatakse ligi 80% Kokkuvõte Maailmal on veel palju arenguruumi jäätmete alal, kuigi võib öelda, et areng on olnud märkimisväärne. Jäätmete kasvav hulk ja reostus on aina suurenev probleem ja puudutab kõiki inimesi. Me kõik jagame seda planeeti ning me kõik tekitame jäätmeid. See, kuidas me oma tekkiva saastaga ümber käime mõjutab otse meid ja meie elukeskkonda. Oluline on mõelda tuleviku peale sellele, mis saab kui meie põlvkonda ammu enam ei ole. Peame pingutama juba täna, et jätta endast järele võimalikult puhast ja elamisväärset maailma. Kasutatud kirjandus Mait Kriipsalu, Jäätmeraamat, 2001 Riigiteataja
variant: 1. fikseerime protsessi võtmeelemendid ja vaatlustulemused; 2. määrame põhimuutujad abstraktse versiooni koostamiseks; 3. määrame seosed põhimuutujate vahel; 4. käivitame mudeli; 5. vaatleme tulemusi 2. variant: 1. Reaalsed sündmused 2. Reaalsete sündmuste abstraktne versioon 3. Mudel 4. Tulemused, kokkuvõtted, ennustused 5. Dünaamiline mudel- protsessi mudel, kirjeldab muutusi reaalses või simuleeritud ajas, nt. Migratsioon, populatsioon, reostus jne. Eesmärgiks on välja tuua mitmeid erinevaid tulevikke dünaamilistele protsessidele. Staatiline mudel- mingit nähtust antud ajahetkel kirjeldav mudel, nt. Busside sõiduplaan, Eesti kaart. Läheb vaja antud olukorras mingi otsuse vastuvõtmiseks (nt. Millist autot osta). 6. Pidevate ja diskreetsete protsesside modelleerimine- Pidevaid protsesse modelleeritakse programmiga Stella, diskreetseid protsesse programmiga Arena. Alati
Ökoloogia ja keskkonnakaitse I 1.1 Ökoloogilised tegurid 1. Selgitage ökoloogilise teguri mõistet. Ökoloogilised tegurid on organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid, mis tulenevad ümbritsevast eluta ja elusast loodusest. 2. Milliseid ökoloogilisi tegureid nimetatakse abiootilisteks? Abiootilisteks teguriteks nimetatakse organismide elutegevust mõjutavaid eluta looduse tegureid. Eristatakse nii elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) kui ka kliimaga seotud tegureid. 3. Millised ökoloogilised tegurid on biootilised? Biootilisteks teguriteks nimetatakse organismide elutegevust mõjutavaid elusa looduse tegureid, mis tulenevad organismide kooselust (kisklus, herbivooria, sümbioos, parasitism, kommensalism). 4. Milliste biootiliste tegurite toimet inimesele on kõige raskem vältida? Inimestele on kõige raskem vältida antropogeensete tegurite toimet, sest see on tingitud inimtegevusest ning seda on raske vältida. Näiteks 1986. aa...
Kõrgem õhutemperatuur võib ohustada mitmeid taimi ja loomi. Jne. Tõenäoline stsenaarium Eestis: põhiline temperatuuritõus leiab aset talvel või varakevadel, mitte suvel; lüheneb või kaob hoopis lumekate; suureneb talviste tormide ja udude sagedus; seoses veetaseme tõusuga ujutakse osa maismaa-alasid üle. Sudu klassikaline tekkepiirkond oli näiteks Londoni piirkond, kus tuulevaikse ja uduse ilma korral õhk reostus küttekollete suitsus sisalduvate vääveloksiididega ja tekib mürgine udupilv linna kohal. Tooge kolm näidet inimtegevuse mõjust kasvuhoonegaaside hulga suurenemisele atmosfääris. Iga näite puhul tooge välja, milline tegevus, millise kasvuhoonegaasi hulka suurendab. 1) Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO - eraldub fossiilsete kütuste, nagu põlevkivi, 2
Kuid Tallinnas ja Narvas seda probleemi ei tohiks olla, et flouri sisaldus on liiga suur kuna me joome puhastatud pinna vett, see esineb enamasti maa kohtades, kus vesi tuleb puurkaevust. 1.3 Radioaktiivsus põhjavees Eestis ja ka mõjal maailmas on ka probleemiks radioaktiivsus. Lubatust kõrgema radionukliidide sisaldusega vett tarbib 184 000 inimest, mis on 14% Eesti elanikkonnast.Tegu on loodusliku nähtusega - radioaktiivsus on vette sattunud kivimitest. Reostus kambrium-vendi vett mõjutanud pole, sest selle eest kaitseb 70 meetri paksune savikiht. Lääne- ja Põhja-Eesti suurematel veehaaretel ning määrati U-238, U-234, Ra-226, Po-210, Pb-210, K-40 ja Ra-228 sisaldust. Aastased oodatavad efektiivdoosid, mis arvestasid inimeste keskmist joogiveetarbimist 2 liitrit päevas, ületasid piirsisaldust 2-7 korda. Määratud efektiivdooside aritmeetiline keskmine tulemus täiskasvanud inimesele oli 0,31 mSv/aastas.Kõrgema
Maade niisutamine kuivadel aladel. Seal on aurustumine suurem kui sademete hulk. Soolade tõus aurumisega huumus-horisonti- pinnase sooldumine Üleväetamine piirkondades, kus on põllumaad väheks jäänud ja saagikust peab väetiste abil tõstma. Saagi keemilise koostise muutused, põhja- ja pinnavete reostus (ohtlik just liigne lämmastik) Mürkkemikaalide Kasulike eluvormide hävimine koos kahjulikega, mesilaste, kasutamine lindude toidu mürgitumine, mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases Ülekarjatamine Kuivemates rohtlapiirkondades viib kõrbestumisele. Niigi vähene võetakse ära. Monokultuuride Ühe kultuuri pidev kasvatamine samal kohal - haiguste ja
sulfaatidega, muutub joogikõlbmatuks. Vanades kaevanduskäikudes võib leida kuni 2 g/l sulfaatide kontsentratsiooniga vett. Seisukoht, et hüljatud kaevanduskäikudesse kogunenud vesi ongi taastunud põhjavesi, on ilmselt kohatu, sest looduslik sulfaatide sisaldus kaevanduspiirkonna paekihtide põhjavees pole üldiselt suurem kui 0.01 g/l, mis on sadu kordi väiksem, kui täheldatav. Peale selle tungib põlevkivienergeetika ja tööstuse tekitatud pindmine reostus ka sügavamatesse maapõuekihtidesse rikkudes nendes sisalduvat senini joogikõlblikku põhjavett. Reostuse levikut võivad soodustada lõhkamistööde tagajärjel veepidemetesse tekkinud vöi seal laienenud praod, samuti kaevanduspiirkonda rajatud arvukad tehnilised ja uurimispuuraugud ning sahtid. Põlevkivikaevandamise tagajärjel tekkiv tehnogeenne karstumine võib märgatavalt muuta põhjavee käitumist ja kvaliteeti ning põhjustada selle kaudu märkimisväärseid
Naftasaadustega Saastumisega õhu ja jõgede äravoolu kaudu Puhastamata olme – ja tööstusreovete heidetega Rannikuvete hapestumisega happevihmade mõjul Magevett saastaad: Tööstuse-, majapidamis- ja põllumajandusreovete orgaanilised ained Haigusi tekitavad mikroobid ja viirused Toitained (N ja P) Anorgaanilised ained, eeskätt raskemetallid Naftasaadused, pestitsiidid, pesuained jn Põhjasetted Termiline reostus ► Litosfääri saaste. Pinnasest satub väliskeskkonda mineraalväetisi, mürkkemikaale. Maapõuest kaevandavate materjalidega kaasneb hiiglaslik „aheraine seljakott“. ► Toksikoloogia: kuidas näeb välja doos-reageeringu kõver? Seletage. Kõver on paraboolne, see tähendab, et nii väheses koguses kui ka liiga suures koguses on aine tervisele kahjulik, samas mõõtlikus koguses on tervisele kasulik. ► Nimetage Maa sfäärid ning nende roll.
MAASTIKUTEADUSE ALUSTE kordamisteemad 1. Maastike jagunemine kasutamise e. funktsiooni järgi: loodusmaastik, külamaastik, linnamaastik. Maistud. Sylvia Crowe jagab maastikud loodusmaastikeks, külamaastikeks ja linnamaastikeks. Loodusmaastikud – ürgmaastikud, mida looduses enam väga ei leia. Seal elavad liigid, kes on rohkem inimpelglikud. Külamaastik – Maistud – maastik, kus on teatud kasutusviis ülekaalus (põllumajandusmaastik, teedemaastik jne) Põhifunktsioonide järgi jaotatakse maistud: põllumajandusmaistu, metsamaistu, veemaistu, asulamaistu, tööstusmaistu, kaevandusmaistu, teedemaistu, puhkemaistu, kaitsemaistu Maistudel ei ole kindlaid piire, nad võivad üksteist katta. Maistusid peab hooldama, muidu naturaliseeruvad. 2. Metsamaistud, pool-looduslikud maistud, puhkemaistud, tööstusmaistud. Tähendus, jagunemine ja nende eripärad. Mets on maastiku osa, milles esineb põhiliselt puurinne. Met...
mineraalidest moodustunud sulfaatidega, muutub joogikõlbmatuks. Vanades kaevanduskäikudes võib leida kuni 2 g/l sulfaatide kontsentratsiooniga vett. Seisukoht, et hüljatud kaevanduskäikudesse kogunenud vesi ongi taastunud põhjavesi, on ilmselt kohatu, sest looduslik sulfaatide sisaldus kaevanduspiirkonna paekihtide põhjavees pole üldiselt suurem kui 0.01 g/l, mis on sadu kordi väiksem, kui täheldatav. Peale selle tungib põlevkivienergeetika ja -tööstuse tekitatud pindmine reostus ka sügavamatesse maapõuekihtidesse rikkudes nendes sisalduvat senini joogikõlblikku põhjavett. Reostuse levikut võivad soodustada lõhkamistööde tagajärjel veepidemetesse tekkinud vöi seal laienenud praod, samuti kaevanduspiirkonda rajatud arvukad tehnilised ja uurimispuuraugud ning sahtid. Põlevkivikaevandamise tagajärjel tekkiv tehnogeenne karstumine võib märgatavalt muuta põhjavee käitumist ja kvaliteeti ning põhjustada selle kaudu
Praegu on elujõuline asurkond vaid Pärlijões, teiste andmete järgi leidub teda üksnes Pudisoo jões. Samas on mõlema asurkonna elupaik saastunud ja inimese poolt muudetud, mistõttu karbid edasi ei paljune. Võib väita, et nende populatsioonide puhul on tegemist väljasuremisvõlaga. Tänapäeval on tugev negatiivne antropogeenne mõju jõgedele seadnud ohtu ebapärlikarbi säilimise, eriti suurt mõju on avaldanud ülemäärasest biogeenide hulgas tulenev vee reostus ja melioratsioonitööd. Nende tegurite tõttu halveneb vee kvaliteet ja põhja settib palju orgaanilist materjali, mille tagajärjel häirub ebapärlikarbi normaalne elutegevus. Ebapärlikarp on Eestis I kategooria looduskaitse all olev liik, Eesti punase raamatu järgi kuulub ta 1. kategooriasse ja IUCNi punase nimestiku eriti ohustatud kategooriasse. 11. Konna luustiku iseärasused Riik: Loomad Hõimkond: Keelikloomad Alamhõimkond: Selgroogsed Klass: Kahepaiksed Selts: Päriskonnalised
puurkaevu. Maa sisse imbuv vesi võtab endaga kaasa mitmesuguseid reoaineid, nendeks võivad olla lekkivad veereotorustikud, sõnnikuhoidlad, prügilad ja liigne väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine. Vesi puhastab ennast looduslikult enamatest reoainetest, puhastumine on aktiivsem kui vesi on aeratsioonivööndis ehk mida aeglasemalt ta liigub maapinnalt põhjaveekihti. Kui vesi liigub kiiremini, siis põhjavee reostus on suurem. Kõige paremini on põhjavesi kaitstud savika pinnakattega aladel. VEEKOGUDE KASUTAMINE JA KAITSE Ülemaailmse keskkonnastrateegia eesmärk on kindlustada elanikkonnale kvaliteetne joogivesi, kaitsta pinnaveekogusid ja rannikumerd reostamise eest. Kõige rohkem kasutavad vett tööstus ja elanikkond. Veevarusid saab säästa puhta vee kulu vähendamisega tööstuses. Vett kasutatakse korduvalt, laialt levinud on jahutusvee korduvkasutamine soojuselektri-
4. puhastamata olme- ning tööstusreovete heidetega; 5. rannikuvete hapestumisega happevihmade mõjul. Magevett saastavad: 1. Tööstuse-, majapidamis- ning põllumajandusreovete orgaanilised ained; 2. haigusi tekitavad mikroobid ja viirused; 3. toitained (N ja P); 4. anorgaanilised ained, eeskätt raskmetallid; 5. naftasaadused, pestitsiidid, sünteenilised pesuained (detergendid), fenoolid jne; 6. põhjasetted; 7. termiline reostus - jääksoojus – soojuselektrijaamade ning tööstuse soojavete heide. Litosfääri saaste. Inimtegevuse tulemusel ammutatakse litosfäärist süstemaatiliselt maavarasid ja akumuleeritakse need ökosfääris. Maapõuevarad leiavad kasutamist ehitusmaterjalide ja kütuste toormeks. Pinnasest satub väliskeskkonda 50 mln tonni mineraalväetist ning 3 mln tonni mürkkemikaale (pestitsiide, herbitsiide jm) aastas. Nendest 1/3 pesevad välja vihmaveed
pdf 13.10.2014 3 13.10.2014 4 Olulisimad keskkonnaprobleemid Ühine pingutus elurikkuse nimel Imetajate väljasuremine Peamised ohud elurikkusele on elupaikade · Keemiline reostus Ookeani surnud tsoonid - hävimine ja killustumine · Õhureostus Kalanduse kollaps - olukorra halvenemine Vihmametsade · Elupaiga kadumine
22. selgitab maailma toiduprobleemide tekkepõhjusi ning teab esinemispiirkondi; 23. toob näiteid ekstensiivse ja intensiivse põllumajandusega kaasnevatest keskkonnaprobleemidest; Uute põldude rajamine Looduslike ökosüsteemide hävimine Maade niisutamine Soolade tõus aurumisega huumus-horisonti- pinnase sooldumine Üleväetamine Saagi keemilise koostise muutused, põhja- ja pinnavete reostus (ohtlik just liigne lämmastik) Mürkkemikaalide kasutamine Kasulike eluvormide hävimine koos kahjulikega, mesilaste, lindude toidu mürgitumine, mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases Monokultuuride kasvatamine Haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine, mullaviljakuse vähenemine Raskete põllumajandus- Muldade tihenemine, õhusisalduse vähenemine, mullaorganismide elukeskkonna halvenemine. masinate kasutamine
Keskkonnakaitse ja rekreatsioon Kordamisküsimused 1. Ökoloogia, looduskaitse, keskkonnakaitse. Mõisted ja omavaheline seos Ökoloogia – on teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest. Looduskaitse – ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, et tagataks: loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja hooldus väärtuslike loodusobjektide säilitamise. Keskkonnakaitse – rahvusvahelised, riiklikud , poliitilised- ja ühiskondlikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. Eristatakse: õhkkonna-, pinnase- või maastiku, vee-, taimestiku ja loomastikukaitset. 2. Looduskaitse ajalugu a. I ettevalmistav etapp Eestis olid paljud puud , metsasalud. kivid, allika...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
