Rahvastiku kasvuga kaasnevad probleemid: Säästva arengu eeldused: *poliitliline süst, mis suudab *Toidupuudus (500 milj. alatoidetud) *Keskkonna tagada elanike aktiivse osalem keskk.alaste otsuste reostuse kiire kasv *Loodusvarade üha kiirenev tegemisel *säästlikul alusel toim maj *sost süst, mis lah kasutamine *Looma- ja taimeliikide hävimine sots ebavõrdsust *innovatiivne keskk.sõbralik tehnol *Ökosüsteemide hävimine *Linnastumine *Energia *säästva arengu põhimõtteid tunnistav rahv.vah puudus. suhtlemine *paindlik ja isearenguks võimel haldussüst Loodust ja inimest ähvardavad ohud: *Fossiilsete *teadlikkuse tõus *muutused tarbimises kütuste põletamisest tingitud glob. muutused Maa Säästva arengu instrumendid: *seadusandlikud atmosfääris *Radioaktiivne saastumine ja sellest t...
lepingu 1994.a. Inimene oma elutegevusega soodustab kas otseselt või kaudselt liikide hävimist, samas võib inimene oma tegevusega ka soodustada liigilist mitmekesisust nt. Lääne- Eesti puisniidud. Liikide hävimine 8 Liikide elukeskkonna (kasvukoha või elupaiga) rikkumine, muutumine või häving Eluslooduse varade (taime- ja loomaliikide) piiramatu tarbimine Röövkalapüük ja salakütid Keskkonna reostumine Võõrliikide sissetoomine (Sosnovski karuputk, ameerika naarits) Kliimamuutused iseenesest 2. JÄÄTMETE KÄITLUS Lisaks tuumakütusetsükli erinevatele etappidele kaevandamisest ja uraani töötlemisest vanade tuumarajatiste dekomisjoneerimiseni tekib radioaktiivseid jäätmeid ka radioaktiivsete materjalide kasutamisel meditsiinis, tööstuses ja teaduses. 2.1. Jäätmete liigid ja nende sorteerimine Toon esile vaid osad
Millised organisatsioonid tegelevad pärandkoosluste kaitsega? Pärandkoosluste Kaitse Ühing, ELF, Keskkonnainvesteeringute Keskus. 8 Millistel kaitsealadel kaitstakse pärandkooslusi Eestis? Nedrema puisniit Pärnumaal, tamme-puisniit Soomaal. Mis tegurid ohustavad liigirikkust? Kasvukohtade/elupaikade hävimine Kasvukohtade reostumine Globaalne kliimamuutus Võõrliikide invasioon Suurenenud haiguste levik Kui suur on adramaa? Ühe adramaa suurus tähendas normaaltalu, mida künti ühe adraga. 16. saj adramaa oli 6-12 ha, Rootsi ajal pisut suurem. Kaitstavad ja ohustatud liigid: Jalgtarn I kat. Balti sõrmkäpp II kat. Kaunis kuldking III kat.
Mulla omadused mõjutavad keemiline koostis, mis ainete sisaldus, niiskusemahutavus. Kaudne mõju maapinna reljeef. Õhust saab taim hingamiseks vajalikku hapnikku, ning toitumiseks süsivesinikku. Võib leiduda ka kahjulikke aineid (söetolm, väävligaas). Inimene maaviljelus, võimalikult suure saagi saamine antud tingimustes. Faktoreid võime jagada mõju järgi: 1. mullapealseteks ja juurestikuliselt mõjuv raskustung juured alati allapoole. Õhurõhk, kahjurid, reostumine. See pole inimese poolt mõjutatav. 2.mullapealne keskkond. Nt globaalkiirgus, temperatuur, valguse hulk, fotoperioodilisus. Inimese poolt osaliselt mõjutatav. 3.juurestiku keskkond. Temperatuur, mulla struktuur, mulla vesi, mullatoitained. Inimene saab mõjutada. Põllukultuuride rühmitamine Maakeral on 300 000 erinevat taimeliiki on ja inimene kasut nendest 2050 000 ringis. Otseselt kasvatab inimene 1500 liiki. Massilised on kasvatavad ainult 100 liiki.
Suurem osa maailma kalapüügipiirkondi ja 70% kalaliikidest kanatavad ülepüügi all. Eelkõige vähenenud vääriskalade varud, mistõttu kalurid püüavad rohkem väiksemat ja vähemväärtuslikku kala. See põhjustab omakorda ka nende varude kahanemist ning lõpptulemusena väheneb üldine väljapüük. Kõigepealt pankrotistuvad väikekalurid. Väljapüügi vähenemine mõjutab tööjõu hõivet teisteski majandussektorites. Ülepüügi kõrval vähendab kalavarusid ka maailmamere reostumine. Suure osa avamere saastatusest põhjustab maavarade kaevandamine ookeanipõhjast, meretransport ja inimtegevus maismaal. Metsamajandus Metsavarud ja nende hindamine - metsavarude suurust iseloomustatakse metsamaa pindala (ha) või metsasusega (%). Metsavarude hulka arvestatakse ka noor mets, võsa ja raiesmikud. Metsa pindala ühe elaniku kohta euroopas on 0,3 ha, eestis 1,3 ja soomes 4,9 ha. Parema ülevaate metsavarude suurusest annab puiduvaru, mõõdetakse kuupmeetrites. Suurima
liigiline mitmekesisus bioloogiline mitmekesisus geneetiline mitmekesisus Selgitage looduskaitseteaduse olemust ja eesmärke ohustatud liikide majandamine kaitsealade kujundamine keskkonnaökonoomika keskkonnaõigus taastamisökoloogia ökosüsteemide kaitse keskkonnaeetika jms Peamised elurikkust globaalselt ohustavad tegurid • kasvukohtade/elupaikade hävimine • kasvukohtade/elupaikade killustumine e. fragmenteerumine • kasvukohtade vaesustumine ja reostumine • globaalne kliimamuutus • liikide üleekspluateerimine inimese tarbeks • võõrliikide invasioon • suurenenud haiguste levik Elupaikade killustumine kui elurikkust ohustav protsess Killustumine on ühe tervikliku elupaiga jagunemine mitmeks väiksemaks laiguks. Sealjuures väheneb ka elupaiga kogupindala, suureneb servaefekt, suureneb elupaigalaikude isoleeritus. Kasvukohtade killustumine võib piirata liikide levikut. Tekib inbreedingu depressioon ja geneetiline triiv.
oleks optimaalne arv 20. Aastas tekib Eestis ühe elaniku kohta umbes 300 kg olmejäätmeid. Kui aga arvesse võtta ka tööstusjäätmed (näiteks põlevkivi põletamisel tekkinud aher- ja saasteained, mis kuuluvad nn. ohtlike jäätmete hulka), siis tuleb ühe eestimaalase kohta 10 tonni jäätmeid aastas. See on rekordiline number kogu Euroopa jaoks. 3 Veekriis ja veekogude reostumine Kuigi ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, on vähem kui 1% sellest kõlblik joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Samal ajal on ilmne, et vee tarbimine kasvab kiiremini kui rahvastik. Samal ajal on maailma veeressursid jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teisal teevad muret üleujutused.Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune
mineraalväetisi ja orgaanilist väetist, eeskätt lämmastikväetist. Koristusaeg: 2 nädalat enne koristust pealsed eemaldada, et koor kinni läheks. Koristatakse käsitsi või masinaga. Säilitatakse jahedates ja niisketes keldrites ning hoidlates 4-6ºC, õhuniiskus 90%. 13. Taimede kasvu- ja arengufaktorid, nende reguleerimisvõimalused. Faktoreid võib jagada mõju järgi: 1. Mullapealsed ja juurestikuliselt mõjuvad Õhurõhk, kahjurid, reostumine. Raskustung-juured alati allapoole. See pole inimese poolt mõjutatav. 2. Mullapealne keskkond Globaalkiirgus, temp, valguse hulk, fotoperioodilisus. Fotoperioodilisus-taim vajab kindlat valguse ja pimeduse rütmi, oleneb laiuskraadist. Inimese poolt osaliselt mõjutatav. 3. Juurestiku keskkond Temp, mulla struktuur, mulla vesi, mulla toitained. Inimene saab mõjutada. 14. Kaera õisiku ehitus. 15. Külvisenorm, selle avaldamise viisid
lõhilased, süües neid teinekord ka kalameeste võrkudest ning on juhtunud, et loom on end einestamise ajal võrku kinni mässinud ning lämbub. Toitumiseks sukelduvad nad 3070 m sügavusele ja võivad sinna jääda rohkem kui 20 minutiks. Kalade kõrval sööb ta ka veel mereselgrootuid ja taimi. Toiduahela tipplülina ei ole täiskasvanud hallhülgel looduslikke vaenlasi, siiski ohustab liiki sellel põhjusel eelkõige Läänemere reostumine. Kuna lõpptarbijana kuhjuvad temasse praktiliselt kõik elukeskkonna mürgid. Ohud Hallhüljes on looduskaitse all nii Eestis kui ka Euroopa liidus ning kuulub ka Maailma Looduskaitseliidu punasesse nimekirja. Minevikus on hallhülged olnud Läänemeres väga levinud 20. sajandi alguses ulatus nende populatsioon 80 000100 000 loomani kuid küttimise ja reostuse tulemusena kahanes hallhüljeste arv järsult, saavutades 1970ndatel madalaima taseme umbes 4000 isendit.
põhjavesi kaitstud savika pinnakattega aladel. VEEKOGUDE KASUTAMINE JA KAITSE Ülemaailmse keskkonnastrateegia eesmärk on kindlustada elanikkonnale kvaliteetne joogivesi, kaitsta pinnaveekogusid ja rannikumerd reostamise eest. Kõige rohkem kasutavad vett tööstus ja elanikkond. Veevarusid saab säästa puhta vee kulu vähendamisega tööstuses. Vett kasutatakse korduvalt, laialt levinud on jahutusvee korduvkasutamine soojuselektri- jaamades ja küttesüsteemides. Rannikumere reostumine on kõige suurem tiheda asustusega ja tööstuskontsentratsiooniga piirkondades. Kõige reostatum on rannalähedane meri, kuna reovesi jääb mere pinnakihti ning kandub tuule ja lainetuse mõjul rannale. Reostumise vähendamiseks kasutatakse randades süvalaskusid. Need on mere põhja pandud paarimeetrise läbimõõduga torud, mis ulatuvad rannast mõne kilomeetri kaugusele. Süvalasust väljuv heitvesi on mereveest kergem ja hakkab ülespoole tõusma
tükkideks teede, põldude, linnade jm poolt; allesjäänud elupaigalaigud on tihti üksteisest isoleeritud ja paiknevad muudetud maastikus; servaefekt, killustumine piirab liikide levikut ja uute alade koloniseerimist, toitumisvõimalused vähenevad; alampopulatsioonides lähiristumissurve, geenitriiv ● elupaikade kahjustamine ja reostamine – ülekarjatamine muudab liigilist koosseisu, põhjatraalimine hävitab merepõhja õrna elustikku; reostumine pestitsiididega – bioakumulatsioon; veereostus tööstus- ja olmejäätmetega, eutrofeerumine; õhureostus – happevihmad, fotokeemiline sudu, toksilised metallid ● globaalne kliimamuutus – kasvuhooneefekt – atmosfäärigaasid peavad kinni maapinnalt peegelduva soojusenergia (KHG kontsentratsiooni suurenemise tõttu liigne soojenemine, sademete jaotumise ja valdavate tuulesuundade muutus, ekstreemsed ilmastikunähtused);
Myanmar Island Malaisia Kalapüük tervikuna on küll aasta-aastalt kasvanud, kuid see on toimunud peamiselt vesiviljeluse arvel. Väljapüük maailmamerest on 1990ndate teisest poolest jäänud enam-vähem samaks, peamiseks põhjuseks on maailmamere kalavarude piiratus (ülepüügi tõttu ei suuda kalavarud enam taastuda). Kiiresti on aga arenenud vesiviljelus. Kalavarude vähenemise põhjused: massiline väljapüük tänu kaasaegsele tehnoloogiale, maailmamere reostumine (nafta ammutamine merepõhjast, meretransport, õnnetused tankeritega, aktiivne majandustegevus rannikualadel). Keskkonnaprobleemid. Moodne püügitehnoloogia rikub mere ökosüsteeme.Kalavarude vähenemisel on palju ulatuslikum mõju kogu ökosüsteemile, kannatavad ka linnud ja teised loomad, kes kaladest toituvad. Inimtegevuse mõju mereelustikule, liikide hävimine, loodusliku mitmekesisuse vähenemine, ökosüsteemide hävimine.
ALLMAAKAEVANDUSTES) KAASNEVAID SOTSIAALSEID JA KESKKONNAPROBLEEME; Sotsiaalsed probleemid- kaevanduses töötamine kahjustab tervist põhjustades tervishoiuprobleeme. Kuna kaevanduses töötavad enamasti mehed võib esineda ühekülgne tööhõive ja seetõttu ka soolised disproportsioonid. Samuti võib see põhjustada omakorda struktuurset tööpuudust (Näiteks- naistel, kelle mehed töötavad kaevanduses, ei ole tööd). Keskkonnaprobleemid- Muldade hävimine, põhjavee taseme muutused ja reostumine, tuule erosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevajumine ning soostumine 9. TEAB MAALIHETE TEKKEPÕHJUSI JA VÕIMALIKKE TAGAJÄRGI; Maalihked tekivad maa välisjõudude (tuule, vee ja jää) ning inimtegevuse tagajärel. Maalihete teket soodustavad- kivimikihtide kallakus nõlva suunas, kergesti deformeeruvate setete lamamine monoliitsete kivimite all ja vett mitteläbilaskvate setete (näiteks savi) lasumine vett läbilaskvate setete (näiteks liiv)all.
ja paljunemise soodustamiseks rakendatakse kohalikke, riiklikke ja rahvusvahelisi programme. Teede ja teiste tehisobjektide rajamisel tuleb tagada kaitsealustesse liikidesse kuuluvatele isenditele võimalikult ohutud elu- ja liikumistingimused. Liikide hävimise peamisteks põhjusteks on liikide elukeskkonna (kasvukoha või elupaiga) rikkumine, muutumine või häving, eluslooduse varade (taime- ja loomaliikide) piiramatu tarbimine, röövkalapüük ja salakütid, keskkonna reostumine, võõrliikide sissetoomine (Sosnovski karuputk, ameerika naarits), kliimamuutused iseenesest. Võõrliikideks loetakse liike, kes on Eestisse sisse toodud kas teadlikult või kogemata inimeste poolt. Loodusliku levila laienemise käigus siia sattunud liike võõrliikideks ei peeta. Kuna võõrliik on meie loodusele võõras, siis võib ta meie ökosüsteemi tasakaalu nõnda rikkuda, et see enam ei taastugi ja tulemuseks on meie kohalike liikide väljatõrjumine
Kõrbestumine e. muldade ( viljaka pinnase) hävimine kõrbete laienemise tõttu ( ebaõige maaharimise või looduslike protsesside tõttu). Pinnase taimestamine, ülekarjatamise vältimine, taimestiku säilitamine. Muldade sekundaarne sooldumine pideva niisutamise tagajärjel. Niisutusveega kantakse mullaülakihtidesse rikkalikult lahustunud sooli, mis peale vee aurustumist mulda sadestuvad. Saab vältida muldade läbipesemisega kuid see on kallis. Muldade keemiline reostumine ( degradatsioon) esineb tööstuspiirkondade lähedal, kus on kahjulikud keemilised ühendid satuvad mulda. Muldade hapestumine tähendab, et mulla pH langeb alla 5,6. mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Sademeterikkas kliimas kaotavad mullad eriti palju aluselisi katioone ( Ca2+, Mg2+) leostumise tõttu.
Mahepõllundus peamiselt looduslikud väetised ja taimekaitsevahendid Kui niisutatakse muldasid mille aurustumine ületab sademete hulga siis mullad soolduvad. Rannikupüük väikeste paatidega ülekaalus ida- ja kagu-aasias ja teistes arengumaades Avamerepüük Ookeanipüük kaasaegse varustusega suured kalapüügilaevad, nädalaid merel, kala töödeldakse laevas Kalakasvatus Ülepüük Maailmamere reostumine ÖK jalajälg Et vähendada sõidan vähem autoga, lähen kooli jalgsi, sorteerin prügi, kasvatan endale juurvilju ja puuvilju, ostan vähem, ostan taaskasutuskeskustest, tuled kustu, ei lase vett niisama joosta, Mida arenenum riik seda suurem jalajälg Toidujäätmed eraldi, pakendid eraldi, tervislik toit, Külm peruu hoovus üks lemmik teema, kõrb(KUIV) on tekkinud kuna rannikut uhub külm peruu hoovus ja sademeid on minimaalselt. Külm labradori hoovus Golfi hoovus
keskkonnaga ehk ökosüsteemi. 5. Peamised elurikkust globaalselt ohustavad tegurid. 1. Kasvukohtade/elupaikade hävimine: - põllumajandus; - puhkus looduses; - kariloomade karjatamine; - reostamine; - metsaraie. 2. Kasvukohtade/elupaikade killustumine: - ühtlase/sidusa kasvukoha või elupaiga jaotumine väiksemateks osadeks. - põhjustavad peamiselt põllumajandus, metsandus. - võib piirata liikide levikut 3. Kasvukohtade vaesestumine ja reostumine: - põllumajandus; - naftareostus; - happevihm. 4. Globaalne kliimamuutus: - kasvuhoonegaasid. 5. Võõrliikide invasioon 6. Suurenenud haiguste levik - kodustatud loomad; - ilutaimed, puit. 6. Võõrliigid globaalset elurikkust ohustava tegurina, invasiooni protsess (ehk invasiooni etapid). Võõrliigid on liigid, mis on inimtegevuse tõttu sattunud elama väljapoole oma looduslikku leviala
maastike säilitamiseks vajalikule põllumajandusele. 16. Kergetööstuse mõju keskkonnale- tekstiilitööstus, mis valdavalt on Eestis Tallinnas, Narvas ja Sindis asuvates ettevõtetes; kroomnahatööstuse mürgised jäätmed 17. Metsatööstuse mõju keskkonnale järjest suureneb ja kütab kirgi, enamasti negatiivne. See häirib paljude liikide asukohti ja võib neid isegi hävitada, veekogude ja õhu reostumine tselluloosi tootmise käigus. 18. Keemiatööstuse mõju keskkonnale – meil vähe, kuid happevihmade tekkimine, osoonikihi hõrenemine, freoon ja kasvuhoonegaasid. 19. Ehitusmaterjalitööstuse mõju keskkonnale- eestis seotud põlevkivi, lubjakivi, liiv, kruus, savi ja nende kaevandamine; tööstusharu emissioonid võivad sisaldada tolmu, kroomi, pliid, arseeni, kuid Eestis pole neid täheldatud. Positiivne mõju on roo kasutuselevõtt ehitusmaterjalina. 20
tükkideks teede, põldude, linnade jm poolt; allesjäänud elupaigalaigud on tihti üksteisest isoleeritud ja paiknevad muudetud maastikus; servaefekt, killustumine piirab liikide levikut ja uute alade koloniseerimist, toitumisvõimalused vähenevad; alampopulatsioonides lähiristumissurve, geenitriiv elupaikade kahjustamine ja reostamine ülekarjatamine muudab liigilist koosseisu, põhjatraalimine hävitab merepõhja õrna elustikku; reostumine pestitsiididega bioakumulatsioon; veereostus tööstus- ja olmejäätmetega, eutrofeerumine; õhureostus happevihmad, fotokeemiline sudu, toksilised metallid globaalne kliimamuutus kasvuhooneefekt atmosfäärigaasid peavad kinni maapinnalt peegelduva soojusenergia (KHG kontsentratsiooni suurenemise tõttu liigne soojenemine, sademete jaotumise ja valdavate tuulesuundade muutus, ekstreemsed
Seda nimetati roheliseks revolutsiooniks. Saasteaine reoaine, soovimatu tahke, vedel või gaasiline aine vees, õhus, mullas, toiduaines vm. Tähtsaimad gaasilised s-d on SO2, NO, NO2, CO, HF, NH3, H2S, O3 ja süsivesinikud, tahked s-d on näit. tolm, tuhk, tahm ja metallide hapendid. Saastekoormus heitmetega mingi ajavahemiku kestel looduskeskkonda sattuvate ja selle omadusi rikkuvate ainete hulk. Saastumine reostumine, mis tahes tahke, vedela või gaasilise aine, energia või mikroobide inimese põhjustatud sattumine keskkonda, toiduainetesse või organismidesse hulgal, mis ületab nende pikaajalise keskmise loodusliku sisalduse. Sekundaarne suktsessioon- on mingil põhjusel osalt hävinud elustikuga kasvukoha varasema koosluse taastumine ja koha taasasustamine. S-ga põimuvad ökosüsteemi muutumise muud vormid (lühemad fluktuatsioonid ja kliimakõikumised ning pikaajalised kliimamuutused).
linnastumise tõttu suur energiatarbimise mineraalsed maavarad, loodusvarasid tõus. metallimaagid) otsa lõppemine Alternatiiv energiat 2. Igasuguse tarbimise suurenemine 2. Jäätmete kuhjumine, ja 2. Kasutada ratsionaalselt lagunemisel õhu, pinnase ja vee taastumatuid energiaallikaid reostumine 3. Energia säästmine, mõistlik tarbimine 4.Jäätmekäitluse arendamine, prügi sorteerimine. 5
Pojad sünnivad veebruari lõpus - märtsis, tavaliselt üks. Iseloomulikud on poegimiskolooniad. Vastsündinud on hallikasvalge pehme karvaga ja ei oska ujuda, vees hakkavad käima umbes üheksa kuusena. Koht ökosüsteemis Vaenlasi peale inimese meie vetes pole, poegi võivad ohustada kotkad. Kohati võib tekitada kahju kalamajandusele. Ohustatus ja kaitse Ohustab Läänemere reostumine, küttimine ja laevaliiklus. Poegi ohustavad pehmed talved, kuna nad ei oska algul ujuda ja veedavad suhteliselt pika perioodi jää peal. Kuulub kaitstavate liikide teise Vaenlased Hüljestel ei ole palju vaenlasi kuid näiteks kiskjad, üheks kõige suuremaks vaenlaseks on inimene, kes tahab saada nende nahka ja liha ja, et nad ei lõhuks kalameeste võrke. Hallhüljest
prügilast eralduvat nõrgvett saab suunata kanalisatsiooni; eralduvaid gaase (metaani) võib koguda ja kasutada kütmiseks; prügilale on mõeldav ehitada puhastus- ja prügi töötlemise seadmed; kasutada tuleks korduvkasutatavaid ja looduslikke pakkematerjale; ohtlikud jäätmed tuleks viia selleks ettenähtud kogumispunktidesse. chryssy 1 2. Veekriis ja veekogude reostumine Probleemi põhjused: Magevett on kogu maakera veevarudest vaid 1%; Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine; Antisanitaarsed olud ning veereostus arengumaades;. Naftareostus; Maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine; Eriti saasteohtlikud on mageveekogud; põhjavesi on paremini kaitstud. Tagajärjed:
muudavad vee molekulide üksteisest eraldamise raskemaks ja tõstavad seega vee sulamis- ja keemistemperatuuri. Tahkes olekus vett nimetatakse jääks. Jää on kristallilise ehitusega, milles esinevad tühimikud. Seetõttu on jää tihedus väiksem kui vedelas olekus vee tihedus.Vett võib leida peaaegu kogu Maalt ja seda vajavad kõik avastatud elusorganismid. Vesi katab ligikaudu 70% Maa pinnast. MIS ON VEE REOSTAMINE? Vee reostumine on suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogusse (järve, jõkke, põhjavette, ookeanisse jt). Kuigi looduslikud nähtused, nagu vulkaanipursked, veeõitsengud, tormid ja maavärinad võivad samuti põhjustada suuri muutusi vee kvaliteedis ja ökosüsteemis, ei loeta neid vee reostajateks. Vett nimetatakse reostunuks siis, kui seda ei saa kasutada mõneks otstarbeks. Veereostusel on palju põhjuseid ja tunnuseid. Suurenenud toitainete sisaldus vees võib viia
PEDOSFÄÄR MULD- Elus osa : bakterid, seened, vihmaussid, eluta osa: vedel osamullavesi, tahke osa 1) mineraalne osa , kruus,liiv, savi, kivid 2) orgnaaniline aine, huumus, kõdu, varis , turvas, gaasiline osa: mullaõhk Muld koosneb: mullaõhk, mullavesi, mineraalne osa, orgaaniline aine, elusorganismid Erinevate muldade vahel seotud mulle vee-ja õhusisaldus: Kergetes suuremateralistes liivmuldades on mullaosakeste vahel rohkem ruumi, seega ka rohkem õhku. Vett hoiavad need mullad halvemini ja soojenevad kiiremini. Rasked tihedad savimullad hoiavad paremini vett ja õhku on seal vähem. Need mullad on niiskemad ja soojenevad aeglasemalt. Murenemine- kivimite aegalne lagunemine looduses, mis toimub õhu,vee ja organismide koosmõjul. RABENEMINE Füüsikaline murenemine e rabenemine Keemiline murenemine e porsumine Kivimid purunevad mehaaniliselt, keemiline koostis ei Kivimi keemiline koostis muutub muutu To suur kõiku...
looduslikult puhastub enamikest reoainetest. Puhastumine on seda parem, mida aeglasemalt ta liigub maapinnalt põhjaveekihti. Hästi on põhjavesi kaitstud savika pinnakattega aladel. Seevastu väga väike on põhjavee reostuskaitstus karstialadel, isegi siis kui karstunud kivimid on kaetud mõne meetri paksuse pinnakattega. Reostust tuleb vältida eriti puurkaevude läheduses. Põhjavee alanemine: suur veevõtt, pikk kuivaperiood, kaevanduspiirkondades põhjavee väljapumpamine jmt Põhjavee reostumine: tööstusjäätmete või reostuse juhtimine veekogudesse, pinnasesse, põllumajandusreostus (üleväetamine ja valel ajal väetamine, reostus sõnnikuhoidlatest), transpordireostus (õnnetused teedel, teede soolatamine), olmereostus jmt 41. Suure veevõtu korral tekitatakse nn põhjavee alandus- ehk depressioonilehter. Selgita, kuidas võivad järgmised tegurid põhjustada olulist põhjavee taseme langust: 42. Iseloomustage ja põhjendage kliimadiagrammi abil selles
1988 Euroopas pliivaba bensiini nõue. Isesüttivus diiselkütusel. Tsetaanarv (diiselkütustel) võrdlussegu 1-metüülanaftaleen 0 heksadekaan ehk tsetaan 100. KÜTTEVÄÄRTUS Kütteväärtus näitab, kui palju soojusenergiat annab kindel kogus (tavaliselt 1 kg) kütust põlemisel. Ühikud: MJ/kg ja MJ/m3 Mõningaid andmeid: maagaas ~35 MJ/m3 KÜTUSTE KASUTAMISE PROBLEEMID Kütuste ammendumise perspektiiv Kütuste laialivalgumine ja keskonna reostumine Mittetäielik põlemine Energiakriisid Kliima muutuse ilmingud (osooniaugud, kasvuhooneefekt, soojusreostus jne) MOOTORSÕIDUKITE SAAMISLUGU AUTODE ARENDAMINE 1862 - Etienne Lenoir I sisepõlemismootoriga auto, mis sai kiiruse 4 miili tunnis 1885 - C.Benz kolmerattaline auto 1886 - G.Daimler neljarattaline auto 1888 - prantslane Emile Roger ostab I auto (Daimlerilt) 1898 - Louis Renault I kinnise kerega auto (kabiiniga) 1908 - H
Taastumatud on maagid, kaevandatavad kütused, maapõuesoojus ja tuumajõud. Inimese eluiga on mõõdupuuks (70- 80 aastat). 3. Loodusvarasid tuleb tarbida kokkuhoidlikult, soosida tuleb korduvkasutust. Tuleb uurida, kas selle tarbimist saaks vähendada, kasutades tehnilisi vahendeid või asendades väärtuslik ressurss mõne teise loodusvaraga. Taastuvaid loodusvarasid võiks kasutada vaid nende uuenemise ja loodusliku juurdekasvu piires, jättes puutumata põhivara. 4. Looduse reostumine, metsade üleraie, kõrbestumine, veepuudus, muldadega seotud probleemid. 5. Muuta tarbimisharjumusi, toidutagavarade kavandatav kogumine ja parem säilitamine, saagikuse suurendamine. 6. Inimtegevusest (liigkarjatamine, väetised, mürkained, rasked masinad), loodusest (erosioon, mis on üldiselt ka inimtegevuse pärand). 7. Võtta kasutusele efektiivsemad veepuhastus-, niisutus-, süsteemid. Võimaluse korral rajada tamme ja veehoidlaid
maailmamerest Kalapüük tervikuna on küll aasta-aastalt kasvanud, kuid see on toimunud peamiselt vesiviljeluse arvel. Väljapüük maailmamerest on 1990ndate teisest poolest jäänud enam-vähem samaks, peamiseks põhjuseks on maailmamere kalavarude piiratus (ülepüügi tõttu ei suuda kalavarud enam taastuda). Kiiresti on aga arenenud vesiviljelus. Kalavarude vähenemise põhjused: · massiline väljapüük tänu kaasaegsele tehnoloogiale, · maailmamere reostumine (nafta ammutamine merepõhjast, meretransport, õnnetused tankeritega, aktiivne majandustegevus rannikualadel). 15 Keskkonnaprobleemid. Moodne püügitehnoloogia rikub mere ökosüsteeme. · Kalavarude vähenemisel on palju ulatuslikum mõju kogu ökosüsteemile, kannatavad ka linnud ja teised loomad, kes kaladest toituvad.
maailmamerest Kalapüük tervikuna on küll aasta-aastalt kasvanud, kuid see on toimunud peamiselt vesiviljeluse arvel. Väljapüük maailmamerest on 1990ndate teisest poolest jäänud enam-vähem samaks, peamiseks põhjuseks on maailmamere kalavarude piiratus (ülepüügi tõttu ei suuda kalavarud enam taastuda). Kiiresti on aga arenenud vesiviljelus. Kalavarude vähenemise põhjused: · massiline väljapüük tänu kaasaegsele tehnoloogiale, · maailmamere reostumine (nafta ammutamine merepõhjast, meretransport, õnnetused tankeritega, aktiivne majandustegevus rannikualadel). 15 Keskkonnaprobleemid. Moodne püügitehnoloogia rikub mere ökosüsteeme. · Kalavarude vähenemisel on palju ulatuslikum mõju kogu ökosüsteemile, kannatavad ka linnud ja teised loomad, kes kaladest toituvad.
Negatiivseks asjaoluks jõevähi veekogu puhul on veetaseme suur kõikumine, eeskätt veevaesus vooluveekogus. Veekogu ei tohi kannatada hapnikupuuduse all. Jõevähile optimaalne vee pH väärtus on vahemik 7-8. Koorikuvahetuseks on vähile vajalik rohke kaltsiumisisaldus vees. Vähk saab kasvada vaid jäiga kitiinkooriku vahetamise teel. Suguküpsed isased kestuvad aastas tavaliselt 1-2 ja emased vaid 1 korra. 2.1 Jõevähi arvukuse vähenemise põhjused Jõevähile on ohtlik vee reostumine, eriti ammoniaagiga, raskemetallidega, putukamürkidega jne, aga ka kõrge hõljuvainete sisaldus. Jõevähi haigustest on kahtlemata kõige ohtlikum vähikatk, mis on laastanud meie vähivarusid alates 19. sajandi lõpust. Tavaliselt hukkub katkulaadse suremise tagajärjel kogu veekogu vähistik. Vähikatk võib levida kontrollimatul vähi ümberasustamisel, ühe veekogu vee viimisel teise, sh. kuivatamata püügivahendite kasutamisel. Ilma ise haigusesse
3. Keskkonna reostatus 4. Elurikkuse vähenemine maavarad looduslikud, oma keemiliselt koostiselt ja ehituselt maakoorde kuuluvad ained, millel on iseloomudlik kristalne ehitus ja mida käesoleval ajal saab tasuvalt kasutada. · Kaevandamise negatiivne mõju kujundab maa geograafiat, maavarade ammendumine, pinnase teiseldus, metsade ja vaba maa hõivamine, erosioon, karsti lehtrite moodustumine, reostumine, bioloogilise mitmekesisuse kadumine, pinnase tulekahjud, põhja- ja pinnavee taseme alandamine, suurtes kogustes jäätmed. · Abinõud materjalide säästmine, asendamine, korduvkasutus, kaevandustehnoloogia täiustamine, 5. Näljahäda · Põhjused rahvastiku kiire juurdekasv, ühiskonna korraldus, asustustiheduse ebaühtlus >>
ning keemiatööstuse toorainena. Kivisöe kütteväärtus on küllaltki kõrge ja põletamine lihtne. On tahketest kütustest ainus, millega kaubeldakse maailmaturul. Kivisöe eeliseks on tema lai levik, ohutus transportimisel ja ladustamisel. tahkete kütuste kaevandamisel ja kasutamisel tekkivad keskkonnaprobleemid. 1) Looduskeskkonna muutused (põhjavee taseme alanemine, koosluste muutus, pinnamoe muutused jm). 2) Põhja- ja pinnavete reostumine. 3) Aheraine ja põletamise jäägid maapinnal. 4) Põletamise jäägid atmosfääris. 5) Õhusaaste suurlinnades (sudu) ja maanteede ääres. Tahkete kütuste kaevandamisel ja kasutamisel tekivad ohtlikud ained, mis põhjustavad atmosfääri saastust. 1. Väävliühendid Vääveldioksiidi (SO2) looduslikest allikates olulisim on vulkaaniline tegevus. Inimtegevuse tagajärjel tekib põhiliselt kütuste põlemisel, nafta töötlemisel, tselluloositööstuses
eralduvaid gaase (metaani) võib koguda ja kasutada kütmiseks; prügilale on mõeldav ehitada puhastus- ja prügi töötlemise seadmed; kasutada tuleks korduvkasutatavaid ja looduslikke pakkematerjale; ohtlikud jäätmed tuleks viia selleks ettenähtud kogumispunktidesse. chryssy 1 2. Veekriis ja veekogude reostumine Probleemi põhjused: Magevett on kogu maakera veevarudest vaid 1%; Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine; Antisanitaarsed olud ning veereostus arengumaades;. Naftareostus; Maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine; Eriti saasteohtlikud on mageveekogud; põhjavesi on paremini kaitstud. Tagajärjed:
rahvusvaheline kaubandus ja tihenev kultuurivahetus, mis muudavad maailma majandust ja ühiskonda. Infotehnoloogia ja transpordi kiire arengu tuleusena on maailm aina “väiksemaks” muutunud. N-ö maailma kuklapoolel toimuvad sündmuseid mida võime reaalajas jälgida, mõjutavad ka meie igapäevaelu. Masskaupade ja-teenuste ning masskultuuri tarbimise tõttu muutuba maailma ühetaolisemaks. Mitmed kekskonnaprobleemid nägu kliima soojenemine, maailmamere reostumine ja loodusliku mitmekesisuse vähenemine, on ülemaailmed ning mõjutavad järjest enam meie kõigi heaolu. Majanduse arengu mõjutajad: Loodusvarad Tööjõud Kapital Majanduslik üleilmastumine: Kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu vaba ning üha ulatuslikum liikumine üle riigipiiri. Hargmaiste suurettevõtete kasv ja rahvusvahelise tööjaotuse levik. b. Pildil esitatud nähtuse I protsessi äratundmine ja võimalike tekkepõhjuste selgitamine c
KHK-ga. Võimalus pakkuda giididele, reisisaatjatele praktikakohta. Võimalus laiendada oma tegevust ka teistesse linnaosadesse ja seda erinevatel liikumisvahenditel. Miks mitte teha rattatuuri või siis bmx, huvilistele ekstreemtuuri jne. Koostöö võimalus aktiivsete ning ekstreemsete teenuste pakkujatega, kes aitaks ekstreemtuuri korraldamisel ideid anda. Ohud: Linna reostumine ja looduskatastroof või sõjaolukord, mille tõttu ilmselt ei saaks tuure korraldada. Sest linna reostumist saab veel kuidagi slummiks keerata, kuid teiste variantide puhul riskid oma eluga. Finantside puudumine, vähene koostöö partneritega või nende puudumine. Ilma koostööta on raskem tuure korraldada, kui me ei saa ka kohaliku moraalset toetust võib see maine meid kahjustada ja me ei saa kliente. Muutuvad trendid
organismi sattunult põhjustavad elutalituses olulisi häireid või surma. Keskkonnamürgid on põllumajanduses, tööstuses, olmes ja mujal kasutatavad keemilised ained, mis ei lagune kiiresti ja jäävad kauaks ajaks keskkonda. Taimekaitsevahenditest võib kasutada ainult selliseid, mis looduses lagunevad ega kuhju mulda ega säili toidutaimedes. Erosioon - Mulla, setete ja kivimite ärakandumine vee ja tuule toimel. 39. Puhas vesi kui loodusvara. Veekogude reostumine. Vete kaitse. Et ka tulevikus jätkuks piisavalt puhast vett, on mõistlik juba praegu vett säästlikul kasutada. See tähendab vee kokkuhoidu, korduvkasutust ja ka vee reostamise vältimist. Eestis kasutatakse joogi- ja tarbeveeks põhjavett ning veepuhastus jaamades puhastatud järve- ja jõevett. Vee puhastamine on kallis. Et säilitada põhjaveevarusid ja ka vähem kulutada vee puhastamisele, tuleb vett saastvalt kasutada nii olmes kui ka tööstuses
Metsade maharaie sai põhjuseks muldade erosioonile, veereziimi muutustele, paljude kasulike taimede ja loomade hukule. Veelgi suurem kahju sai alguse tööstuse arenguga ning paljudel maadel tuleb tänapäeval juba metsa sisse vedada (Holland). Nafta, gaasi, vedelkütuse jt. kasutamise tulemusena hakkasid biosfääri kogunema nende ainete jääkproduktid ning loodus ise ei suutnud enam hakkama saada kogu selle reostusega, mille tagajärjeks on vee, õhu, mulla jm. reostumine. See mõjub aga hukutavalt lindudele, loomadele, taimedele aga ka inimesele endale. Tekkis vajadus looduse kaitsmiseks. Loodus- ja keskkonnakaitse areng maailmas Vaadeldes kas kogu maailma, mingit kindlat piirkonda või ühte kindlat riiki, saame alati rääkida: 1) looduskaitse-eelsest perioodist, kus looduse kaitsmiseks astuti üksikuid samme (tegevus polnud võib- olla isegi teadlik) ja
hingavad. Maismaatigudel on kõigil kopsud, karpidel on lõpused. Muus osas on nad enamasti sarnased. Neil mõlemal on kompimiseks ja liikumiseks jalg, koda katab ja kaitseb neid. Eestis elavad tigudest näiteks kiritigu ja viinamäetigu, karpidest järvekarp ja rannakarp. ______________________________________________________________________ _____ 15. Organismide kasulik kooselu, Mükoriisa, sümbioos, koloonialisus; Puhas vesi kui loodusvara, veekogude reostumine, vete kaitse Ei ole looduses teistest sõltumatuid organisme. Taimede ja loomade ning teiste elusolendite vahel valitsevad mitmesugused suhted. Paljud loomorganismid peavad elama hulgakesi koos, st moodustama koloonia, mis on ühte liiki isendite kooseluvorm. Nii saavad nad end paremini kaitsta. Osa loomi elab kolooniana ainult mingil eluperioodil, nt lindude pesitsus koloonia, naerukajakad, tiirud, kaldapääsukesed. Paljudel loomadel on koloonias tekkinud tööjaotus, nt ühiselt
kõrvalkasutamine. Keskkonna reostatus Elurikkuse vähenemine – maavarad – looduslikud, oma keemiliselt koostiselt ja ehituselt maakoorde kuuluvad ained, millel on iseloomudlik kristalne ehitus ja mida käesoleval ajal saab tasuvalt kasutada. Kaevandamise negatiivne mõju – kujundab maa geograafiat, maavarade ammendumine, pinnase teiseldus, metsade ja vaba maa hõivamine, erosioon, karsti lehtrite moodustumine, reostumine, bioloogilise mitmekesisuse kadumine, pinnase tulekahjud, põhja- ja pinnavee taseme alandamine, suurtes kogustes jäätmed. Abinõud – materjalide säästmine, asendamine, korduvkasutus, kaevandustehnoloogia täiustamine, Näljahäda Põhjused – rahvastiku kiire juurdekasv, ühiskonna korraldus, asustustiheduse ebaühtlus >> ülekarjatamine, metsade hävitamine, mulla erosioon, kõrbestumine,
proovidele tootmist tõkestada. Loomadest ekspordib Colombia kariloomi, Peruul on suur piima konserveerimise ja karjakasvatussektor. Peruu ja Boliivia ekspordivad ka lamba ja alpaka villa. (Andes Mountains, 2016) Põllusaadustest imporditakse sisse maisi ja nisu. Põhilised keskkonnaprobleemid on metsa mahavõtmine põllumajandusliku maa suurendamiseks, mulla erosioon ülekarjatamise ja maa halva kasutamise tõttu, jõgede ja rannikuvete reostumine kaevanduste ja prügi pärast. (The World Factbook, 2016) 4.2.4. Metsamajandus Mets katab 52-54% Boliivia, Peruu ja Columbia maast, 39% Ecuadori maast ja 22% Tšiilit maast (The World Factbook, 2016). Põhiliselt on Andides troopilised vihmametsad. Erinevatel kõrgustel on aga erinevad bioomid, 3000-4000 km on pilvemetsad, kõrgemal 12 paramo ja puna
Madal müratase. Selle rongi effektiivsus on palju suurem, kui praeguste rongide oma. Peamised negatiivsed küljed: Suur raudteerööpa ehitus- ja halduskulud. Raudteerööpad, mis on ümber ehitatud kiirliikumiseks, jäävad liigipääsetavaks ka tavalistele sõidurongidele. Maglevi tee aga sobib ainult magnethõljukrongi liikumiseks ning vajadusel tuleks ehitada lisaradasid madala kiirusega transpordi jaoks. Elektromagneetiline reostumine. Samas on ka olemas hüpoteetiline elektrosudu, mis võiks negatiivselt mõjutada keskkonda ja inimeste tervist. Elektriseadmete tööhäired on ka võimalikud. 14 KOKKUVÕTE Referaadi koostamisel olen jõudnud mitmetele järeldustele. Uusi ja innovaatilisi meetmeid, mis võiksid lahendada liiklusummikute probleemi, on senini tegelikult väga vähe. Praegu tekkis
20.02.2017, K. Künnis-Beres Läänemere elustikku mõjutab järjest enam inimtegevus merel või meres otseselt (kalade ülepüük, veeliiklus – reisijate-,kauba- ja kütusevedu; ehitustegevus –sadamate ehitus, torujuhtmete ja kaablite paigaldus, tuuleparkide rajamine; sõjaline tegevus – õppused ja manöövrid) ja inimtegevusest maismaal kaudselt - mere valgalal elava umbes 85 miljoni inimese reovete ja asustatud alade uhtevetest tingitud mere eutrofeerumine ja reostumine ohtlike ainetega. 20.02.2017, K. Künnis-Beres HELCOM - Helsingi Komisjon Läänemere kaitset korraldab 1974.a. asutatud riikidevaheline Läänemere merekeskkonna- kaitse komisjon ehk Helsingi Komisjon (HELCOM) • Komisjonis osalevad kõik Läänemere äärsed riigid HELCOM: -hindab Läänemere seisundit -võtab vastu soovitusi kaitse tõhustamiseks (riigid ka) -korraldab õppusi ja tagab valmisoleku õlireostuse tõrjeks
muundumise ning mõningate ainete eemaldumise tagajärjel. Jaguneb neljaks: Olmedegradatsioon mulla viljakuse kahjustamine olmejäätmete või materjalidega, mida kasut. olmes Ehitusdegradatsioon mulla viljakuse kahjustamine hoonete või asfaldi vms peale ehitamise tagajärjel Masindegradatsioon mulla viljakuse kahjustamine põllumaj.masinate ja metsamasinate kasutamise tagajärjel Keemiline degradatsioon mulla viljakuse kahjustumine milegi puuduses või liiuses Ookeanide reostumine Ookeane saastavad enamasti meredest tulnud veed, nt. Läänemerest, Vahemerest jne kuna seal on kõrgelt arenenud tööstus, kust tehakse Dumpingut ehk heitmete kaadamist merre. Merre on uputatud ka radioaktiivseid jäätmeid, tööstusmürke, veekogu süvendamisel tekkinud jääke. Arvestuse kohaselt umber 45% merereostustest vahetu reoveena või jõgede poolt kantuna. 1/3 jõuab meredesse õhu kaugu 12% laevastikuga ja 10% on merre tahtlikult uputatud. Mered on
Kaitstavad loodusobjektid ja kaitsekord Kaitstavad loodusobjektid Kaitstavad loodusobjektid on: 1) kaitsealad; 2) hoiualad; 3) kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid; 4) püsielupaigad; 5) kaitstavad looduse üksikobjektid; 6) kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Kaitseala Kaitseala - inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. Kaitsealad on: 1) rahvuspargid; 2) looduskaitsealad; 3) maastikukaitsealad. Kaitsealade erinevad kaitsekorrad Loodusreservaadid - reserveeritud (inimestele ligipääsmatuks, kinni pandud) põlislooduse jaoks ja looduslike arengute jälgimiseks. Reservaatide eesmärgid: · hoitakse loodust inimtegevusest puutumatuna(Inimeste viibimine on keelatud) · võimaldatakse teadlastel uurida sealset loomuliku koosluste arengut, teadlased saavad sell...
D. Chirase levinud keskkonnaõpetuse õpiku viimastes trükkides on välja toodud Rooma klubi hinnangute 16 kõige ohtlikumat tendentsi või valupunkti keskkonna suhtes [Chiras, 1994]. Loetleme need ka siin: 1. Rahvastiku kiire kasv 2. Liikide hävimine 3. Metsade pindala vähenemine 4. Märgalade kuivendamine 5. Kõrbestumine 6. Pinnase erosioon 7. Põllumaade sooldumine 8. Põllumaade kasutamine muul otstarbel 9. Põhjavee reostumine 10. Põhjavee tagavarade vähenemine 11. Fossiilkütuste varude kiire vähenemine 12. Mineraaliressursside kiire vähenemine 13. Üldine veepuudus 14. Globaalne soojenemine 15. Happevihmad 16. Stratosfääri osoonikihi hõrenemine On erilise süvenemisetagi selge, et nimekirja esimene tekitab ülejäänud 15 probleemi. Osa neist probleemidest on aktuaalsed vaid teatud regioonides, osa aga globaalsed. Meid näiteks ei ohusta pinnase sooldumine ja kõrbestumine
niitmisel. Kogemata võib nii mõnegi haruldase liigi niimoodi hävitada. 69. Nimeta dekoratiivseid kaitsealuseid taimi? Käpalised, niidu kuremõõk, siberi võhumõõk, kobarpea, kollane käoking, vesiroosid, kollad, luuderohi, aasnelk, nõmmenelk jt. 70. Millised ohud on kaitsealuste karpide elupaikades ja kuidas neid ohte vältida? Karpe ohustab jõgede süvendamine, lendmuda, veekogu reostumine ja peremeeskalade puudumine veekogus. Kaitsealuste karpide elukohas tuleks vältida väetiste, ja muude kemikaalide vettejõudmist, liigset kalapüüki ja jõepõhja tarbetut süvendamist. 71. Mis ohustab kimalasi? Miks on kimalased looduskaitse all? Mis tähtsust neil on ? Kimalasi ohustab inimtegevus, erinevad kemikaalid, mida kasutatakse põllumajanduses. Samuti on neil kevadeti vähe süüa, sest pajuvõsasid ja remmelgaid langetakse palju
niitmisel. Kogemata võib nii mõnegi haruldase liigi niimoodi hävitada. 68. Nimeta dekoratiivseid kaitsealuseid taimi? Käpalised, niidu kuremõõk, siberi võhumõõk, kobarpea, kollane käoking, vesiroosid, kollad, luuderohi, aasnelk, nõmmenelk jt. 69. Millised ohud on kaitsealuste karpide elupaikades ja kuidas neid ohte vältida? Karpe ohustab jõgede süvendamine, lendmuda, veekogu reostumine ja peremeeskalade puudumine veekogus. Kaitsealuste karpide elukohas tuleks vältida väetiste, ja muude kemikaalide vettejõudmist, liigset kalapüüki ja jõepõhja tarbetut süvendamist. 70. Mis ohustab kimalasi? Miks on kimalased looduskaitse all? Mis tähtsust neil on ? Kimalasi ohustab inimtegevus, erinevad kemikaalid, mida kasutatakse põllumajanduses. Samuti on neil kevadeti vähe süüa, sest pajuvõsasid ja remmelgaid langetakse palju
Parkides ja puisniitudel peab äärmiselt ettevaatlik olema muru hooldamisel, eriti selle niitmisel. Kogemata võib nii mõnegi haruldase liigi niimoodi hävitada. 69. Nimeta dekoratiivseid kaitsealuseid taimi? Käpalised, niidu kuremõõk, siberi võhumõõk, kobarpea, kollane käoking, vesiroosid, kollad, luuderohi, aasnelk, nõmmenelk jt. 70. Millised ohud on kaitsealuste karpide elupaikades ja kuidas neid ohte vältida? Karpe ohustab jõgede süvendamine, lendmuda, veekogu reostumine ja peremeeskalade puudumine veekogus. Kaitsealuste karpide elukohas tuleks vältida väetiste, ja muude kemikaalide vettejõudmist, liigset kalapüüki ja jõepõhja tarbetut süvendamist. 71. Mis ohustab kimalasi? Miks on kimalased looduskaitse all? Mis tähtsust neil on ? Kimalasi ohustab inimtegevus, erinevad kemikaalid, mida kasutatakse põllumajanduses. Samuti on neil kevadeti vähe süüa, sest pajuvõsasid ja remmelgaid langetakse palju
Laevarahu, Innarahu jt. Hülgepiim on lehmapiimast 15-20 korda rasvasem ning sisaldab 3 korda enam valku. Kolmanda elunädala lõpus kaalub noor hüljes 10 asemel juba 50-60 kilo st. paar kilo päevas. Kolmanda nädala lõpus, kui valge beebikarv on maha heidetud ning piisav rasvakiht naha alla kogunenud, on aeg esimest korda nina vette pista ja ise toitu otsima hakata. Hallhülge eluiga on ligi 40 aastat. 1.2.4. Ohustatus ja kaitse Hallhüljest ohustab eelkõige elukeskkonna reostumine toiduahela lõpplülina kuhjuvad temasse praktiliselt kõik elukeskkonna mürgid. Küttimine hallhülge populatsiooni eriti ei mõjuta, seda enam, et hallhüljes on endiselt looduskaitse all. Ainult poegi võivad ohustada kotkad ja rebased ning pehmed talved, Joonis 2 - Hallhüljes e. Halichoerus grypus kuna nad ei oska algul ujuda ja veedavad suhteliselt pika perioodi jää peal.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
