Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"reostumine" - 339 õppematerjali

reostumine - mis tahes tahke, vedela või gaasilise aine, energia (soojus-, heli,- radioaktiivse energia) või mikroobide inimeste põhjustatud sattumine keskkonda (õhku, vette, mulda), toiduainetesse või organismidesse hulgal, mis ületab nende pikaajalise keskmise loodusliku sisalduse.
thumbnail
1
docx

Põllumajandus 10 kl

Parasvöötme leht-ja segametsad- eesti, läti, leedu, prants, usa, pindala on asustuse tihenemise tõttu vähenenud, lehtmetsad 5-10m3/ha aastas, segametsad 2-3 m3/ha aastas, vaher, kask, pärn, tamm, lepp, haab, pihlakas. Parasvöötme okasmetsad ­ venemaa, kanada, usa, rootsi, soome, norra, saadakse peamine osa maailma tarbepuidust, 1-2 m3/ha aastas, kuusk, lehis, mänd, kadakas. Põlljumaj.mõju keskkonnale ­ kuivendamise tagajärjel veekogude reostumine , abinõuks kuivendusvete bio-puhastamine; üleväetamise tagajärjel saagi keemilise koostise muutus, põhja ja pinnavee reostus, abinõuks optimaalne väetise kasutus; mürkkemikaalide kasutamise tagajärjel kasulike eluvormide hävinemine, mürkide kandumine vette, abinõuks mahepõllundus ja viljavaheldus. Venezuela põllumaj. ­ haritav maa moodust. 3%. Suurem osa troopiliste kultuuride(suhkruroog,kohvi-ja kakaopuu, banaan,...

Geograafia
120 allalaadimist
thumbnail
12
doc

geograafi 10 klassi ülemineku eksamiks

oskab analüüsida maavarade kaevandamisega (karjäärides ja allmaakaevandustes) kaasnevaid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme; sotsiaalsed probleemid: suurtes kaevanduspiirkondades võib esineda ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus jne. keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine , tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine, maapinna soostumine jne. 9. teab maalihete tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi; 1) puude mahavõtmine nõlval. Tekib erosioon ja pinnas võib hakata liikuma, varisema, libisema. 2) ehitiste rajamine nõlvale Liigne raskus nõlvale viib selle tasakaalust välja. Võib toimuda libisemine (maalihe) eriti kui pealmine kiht on liiv ja alumine kergesti deformeeruv savi...

Geograafia
374 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Meie elu on ohus?

Lagunemisel võib tekkida mitmeid erinevaid aineid, mis vihmaveega põhjavette sattudes võivad olla inimestele väga ohtlikud. Me ei tea kunagi, kas järgmine klaasitäis vett meie kraanist on ikka piisavalt puhas või on see mürgine. Kui prügi viidaks legaalsetesse prügilatesse, oleks see oht tõenäoliselt siiski natuke väiksem. Põhjus on selles, et prügilad rajatakse reeglina ikkagi sellisesse kohta, kus põhjavee reostumine on raskendatud. Tavainimene aga ei pruugi seda teada. Tegelikult on ju ilus ka, kui prügi on seal, kuhu selleks on koht mõeldud, mitte metsa all. 21. sajandil on kõikvõimalik tarbimine suurenenud. Meie maailma ökoloogiline tasakaal on hakanud paigast nihkuma. Meid ähvardavad pidevalt ohud, mistõttu ei tohiks tegelikult mitte keegi olla kindel selles, et järgmine päev tuleb ka päriselt. Kui me aga ise läheme sinna, kus on ohtlik, siis tõenäosus, et midagi juhtub, on suurem....

Geograafia
40 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Lõpueksami sooritajale - kokkuvõtted

Suurimad kalatoodete väljavedajad on arenenud riigid ­ Norra ja Taani; importijate seas Jaapan ja USA ning EL. Suurem osa maailma kalapüügipiirkondi ja 70 % kalaliikidest kannatavad ülepüügi all. Ülepüüki on põhjustanud tehnoloogia kiire areng, mille tõttu inimese mõju mereelustikule on tohutult kasvanud. Ülepüügi kõrval vähendab kalavarusid ka maailmamere reostumine . Suur osa avamere saastatusest põhjustab maavarade kaevandamine ookeanipõhjast, meretransport ja inimtegevus maismaal. 1980. aastatel töötati välja ÜRO mereõiguste konventsioon, kuid leping jõustus alles 1994. Selle alusel kuulutati loodusvarad 200 meremiili ulatuses rannikust rannikuriigi esmase kasutusõiguse all olevaiks, ainult avameri jäi kõikidele avatuks. Piiratakse püügipäevade arvu, maksustatakse kalalaevu ja püügivahendeid jne...

Geograafia
186 allalaadimist
thumbnail
18
ppt

Pedosfäär

põhjustavad tegurid · Kõrbestumine ­ muldade · Pidev niisutamine ­ viljaka pinnase hävimine kõrbete põhjustab sooldumist, kus laienemise, ebaõige maaharimise, looduslike peale vee aurustumist protsesside tõttu. Kaitseks sadenevad mulda soolad taimede säilitamine, istutamine, · Liigne väetamine, ülekarjatamise vältimine kahjuritõrje, · Muldade keemiline reostumine (degradat-sioon) ­ raskmetallide sattumine esineb tööstuspiirkondade lähe- mulda ­ põhjustavad dal, kus kahjulikud keemi-lised muldade hapestumist ühendid satuvad mulda. Abiks jäätme-majanduse korrastatus · Mehhaaniline ­ teisaldamine hoonete, veehoidlate, trasside, teede jne rajamiseks Mõisted...

Geograafia
109 allalaadimist
thumbnail
15
ppt

Põllumajandus, kalandus ja toituainetööstus

Väljapüük maailmamerest on 1990ndate teisest poolest jäänud samaks, peamiseks põhjuseks on maailmamere kalavarude piiratus (kalavarud ei suuda taastuda ülepüügi tõttu). Kalavarude vähenemise põhjused · Massiline väljapüük tänu kaasaegsele tehnoloogiale · Maailmamere reostumine (nafta ammutamine merepõhjast, meretransport, õnnetused tankeritega · Keskonnaprobleemid ­ moodne püügitehnoloogia rikub mere ökösüsteeme Mõisted · Vegetatsiooniperiood e. taimekasvuperiood- ajavahemik, mille vältel taimed intensiivselt kasvavad ja arenevad · Ekstensiivne põllumajandus-seda iseloomustab vähene ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine ning suuremad tootmiskulud tooteühiku kohta....

Geograafia
124 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Hülged, eksamimahuline uurimustöö

Iseloomulikud on poegimiskolooniad. Vastsündinud on hallikasvalge pehme karvaga ja ei oska ujuda, vees hakkavad käima umbes üheksa kuusena. Koht ökosüsteemis Vaenlasi peale inimese meie vetes pole, poegi võivad ohustada kotkad. Kohati võib tekitada kahju kalamajandusele. Ohustatus ja kaitse Ohustab Läänemere reostumine , küttimine ja laevaliiklus. Poegi ohustavad pehmed talved, kuna nad ei oska algul ujuda ja veedavad suhteliselt pika perioodi jää peal. Kuulub kaitstavate liikide teise Vaenlased Hüljestel ei ole palju vaenlasi kuid näiteks kiskjad, üheks kõige suuremaks vaenlaseks on inimene, kes tahab saada nende nahka ja liha ja, et nad ei lõhuks kalameeste võrke. Hallhüljest...

Bioloogia
65 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Materjal geograafia eksamiks

· Aastane temperatuuri ampilituud suur · Tihe sisevetevõrk · Väheviljakad leetmullad · Kuusk, harilik mänd ­euroopas , seedermänd, lehis ­ Aasias · Rikkalik loomastik · Hõre inimasustus · Metsatööstus, maavarade kaevandamine SEGA ­ JA LEHTMETSAD · Lehtmetsad merelises paraskliimas · Ühtlane sademetereziim · Viljakad pruunmullad · Tihe inimasustus · Kultuur ­ ja tööstusmaastikud, linnad · Õhusaaste ja veekogude reostumine ROHTLAD: · Asuvad mandrite sisealadel · Külm talv ja sademetevaene suvi · Väga viljakad mustmullad · Preeria, pampa, pusta, stepp, veld · Suurimad põllu ­ ja karjamaa alad · Looduslik taimlate vaid kaitsealadel · Tuule ja veeerosioon POOLKÕRBED JA KÕRBED: · Asuvad mandrite sisealadel · Pöörijoonte lähedal · Külmade hoovuste naabruses · Sademeid alla 250 mm · Veepuudusega kohastunud elustik · Kivi ,-savi.-liiva,-lössi,- soolakõrbed...

Geograafia
322 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Kordamisküsimustele vastused

Koristusaeg: 2 nädalat enne koristust pealsed eemaldada, et koor kinni läheks. Koristatakse käsitsi või masinaga. Säilitatakse jahedates ja niisketes keldrites ning hoidlates 4-6ºC, õhuniiskus 90%. 13. Taimede kasvu- ja arengufaktorid, nende reguleerimisvõimalused. Võime jagada faktoreid mõju järgi: 1.Mullapealseteks ja juurestikuliselt mõjuv. *Raskustung-juured alati allapoole. Õhurõhk, kahjurid, reostumine . See pole inimese poolt mõjutatav. 2.Mullapealne keskkond. Nt globaalkiirgus, temp, valguse hulk, fotoperioodilisus. Inimese poolt osaliselt mõjutatav. *Fotoperioodilisus-taim vajab kindlat valguse ja pimeduse rütmi, oleneb laiuskraadist. 3. Juurestiku keskkond - Temp, mulla struktuur, mulla vesi, mullatoitained. Inimene saab mõjutada. 14. Kaera õisiku ehitus. Joonis. 15. Külvisenorm, selle avaldumise viisid. Kasvutiheduse muutmine avaldub ka saagi teiste struktuurielementide muutumises...

Taimekasvatus
317 allalaadimist
thumbnail
14
odt

Geograafia, kordamine eksamiks

TARDUMINE sulamine marmor MAGMA maavarade kaevandamisega kaasnevad probleemid; sotsiaalsed probleemid: suurtes kaevanduspiirkondades võib esineda ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus jne. keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine , tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine, maapinna soostumine jne. maalihete tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi 1) puude mahavõtmine nõlval. Tekib erosioon ja pinnas võib hakata liikuma, varisema, libisema. 2) ehitiste rajamine nõlvale Liigne raskus nõlvale viib selle tasakaalust välja. Võib toimuda libisemine (maalihe) eriti kui pealmine kiht on liiv ja alumine kergesti deformeeruv savi. Lihetega võib kaasneda rajatiste vajumine, purunemine jne) ....

Geograafia
439 allalaadimist
thumbnail
11
odt

Geograafia, kordamine eksamiks, 2

Suuremate püügimahtudega riigid Muutused: · püük maailmamerest väheneb, kasvatuste osatähtsus suureneb · arengumaade osatähtsus kasvab · väärisliigid kannatavad ülepüügi all, püütakse vähemväärtuslikku kala Põhjused: · massiline väljapüük tänu kaasaegsele tehnoloogiale · maailmamere reostumine (nafta ammutamine merepõhjast, õnnetused, meretransport, majanduselu rannikualadel) · maksimum maht on saavutatud aga vajadus ja nõue kasvab Suurimate püügimahtudega riigid Hiina,Peruu,Jaapan,India,USA,Indoneesia,Tsiili,Venemaa Sisevetest ja kalakasvatusest maailmamerest 1. Parasvöötme okasmets. kasvavad aeglaselt suhteliselt hõredad väikese aastase juurdekasvuga (12 m³/ha)...

Geograafia
292 allalaadimist
thumbnail
5
pdf

Pedosfäär. Konspekt+ülesanded

Kaitse ­ pinnase taimestamine, ülekarjatamise vältimine, taimestiku säilitamine. Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud muldade pidevast niisutamisest. Niisutusveega kantakse mulla ülakihtidesse rikkalikult lahustunud sooli, mis peale vee aurustumist mulda sadestuvad. Saab vältida muldade läbipesemisega, mis on suhteliselt kallis. Muldade keemiline reostumine (degradatsioon) ­ esineb tööstuspiirkondade lähedal, kus kahjulikud keemilised ühendid satuvad mulda. Muldade hapestumine ­ tähendab seda, et mulla pH langeb alla 5,6. Mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Sademeterikkas kliimas kaotavad mullad palju aluselisi katioone (Ca2+, Mg2+) leostumise tõttu. Hapestumist võivad põhjustada ka põldude...

Geograafia
163 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Litosfäär. Riigieksamiks ettevalmistumise konspekt + ülesanded.

Milliseid ettevaatusabinõusid peavad saare elanikud ette võtma kahjustuste vältimiseks? TV, Ül. 4-5 lk. 23, 10-11 lk.25. 8. oskab analüüsida maavarade kaevandamisega kaasnevaid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme; keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine , tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine (langatuslehtrid), maapinna soostumine, teiste loodusvarade hävitamine jne. sotsiaalsed probleemid: ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus ( tuleneb tööjõu nõudmise ja pakkumise erinevusest : tööjõuturul on üheaegselt palju töötuid ja vabu töökohti. Põhjus ­ tööjõu vähene liikuvus, peale kaevanduste sulgemist jäävad inimesed paigale...

Geograafia
233 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Geograafia kordamine 8.klass

Nii tekivad happevihma pilved. Happevihmade tagajärjel muutuvad looduslikud veekogud ja muld happeliseks, metsad hukkuvad. Vihmavees sisalduvad happed lagundavad ehitusmaterjale, põhjustavad inimeste ning loomade haigestumist. Kõige kurvemad on happevihmade tagajärjed okaspuudele. Happevihma põhjustavad eelkõige inimtekkelised saastegaasid, mis veega reageerides moodustavad vastavalt väävel- (H2SO4) ja lämmastikhappe HNO3. · Siseveekogude ja merede reostumine Siseveekogusid ja meresid reostavad eelkõige suured keemiatehased. Kõige rohkem on reostunud Pärsia laht, Põhja meri, Mehiko laht, Reini jõgi, Doonau jõgi, Volga jõgi. · Ehitustegevuse laienemine, jäätmete hulga kasv Tallina ümbrus on täis ehitatud, luuakse palju uusi tehaseid. Tehased toodavad palju prügu, tekivad prügimäed ja loodusele ohtlikud keeminlised reaktsioonid. Inimesed viskavad prügikotid metsa alla. Loodus reostub. Nnew York'is on suured prügisaared...

Geograafia
400 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Pedosfäär

Erosioon nõlvadel ärakandmine Kahjurite ja umbrohutõrje elustiku hävinemine Põhjavee ja veekogude reostus Maaparandus Mulla veereziimi muutumine Põhjavee taseme muutumine Õhu saastamine Mullad muutuvad happeliseks Mulla viljakuse vähenemine Korraldamata jäätmekäitlus Muldade reostumine Koosluse muutused Põllupindala väheneb, muldade Metsa lageraie nõlvadel Erosioon, pinnase ärakanne ärakandmine Hoonete, teede rajamine Muldade hävitamine Põllupindala väheneb Maavarade kaevandamine Maapinna sisselangemine Põllupindala väheneb allmaakaevandustes...

Geograafia
112 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Litosfäär

tugevusest, koha kaugus epitsentrist, kas sellega kaasneb tsunami Millest sõltub maavärina tekitanud ohvrite arvu: rahvastiku tihedused selles piirkonnas, kellaajast, hiatussüsteemid ja evakueerimisvõimalustest, kas sellega kaasneb tsunami. Too näiteid, kuias on võimalik maavärinaga kaasnevaid purustusi vältida või vähendada: peab olema hea seismilise moitooringu võrk. keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine , tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine (langatuslehtrid), maapinna soostumine, teiste loodusvarade hävitamine jne. sotsiaalsed probleemid: ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus (tuleneb tööjõu nõudmise ja pakkumise erinevusest : tööjõuturul on üheaegselt palju töötuid ja vabu töökohti. Põhjus ­ tööjõu...

Geograafia
299 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Keskkonnakaitse

alatoidetud) *Keskkonna tagada elanike aktiivse osalem keskk.alaste otsuste reostuse kiire kasv *Loodusvarade üha kiirenev tegemisel *säästlikul alusel toim maj *sost süst, mis lah kasutamine *Looma- ja taimeliikide hävimine sots ebavõrdsust *innovatiivne keskk.sõbralik tehnol *Ökosüsteemide hävimine *Linnastumine *Energia *säästva arengu põhimõtteid tunnistav rahv.vah puudus. suhtlemine *paindlik ja isearenguks võimel haldussüst Loodust ja inimest ähvardavad ohud: *Fossiilsete *teadlikkuse tõus *muutused tarbimises kütuste põletamisest tingitud glob. muutused Maa Säästva arengu instrumendid: *seadusandlikud atmosfääris *Radioaktiivne saastumine ja sellest t...

Keskkonnakaitse ja säästev...
388 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Erinevad linnud

Pesitsemine: Pesa ehitatakse enamasti vee lähedale. Tavaliselt paikneb pesa kuivades kohtades maapinnal, olles hästi varjatud põõsaste jne poolt. Munemine algab aprillis, massiline munemine toimub mais. Täiskurnas on 8...11 muna. Ohustatus ja kaitse: Ohustavaks on eelkõige veekogude reostumine . Looduskaitse alla ei kuulu. Siidisaba Levik: Euroopa, Aasia ja Põhja-Ameerika metsavööndi põhjaosas, talviste hulgurännete ajal massiliselt ka lõuna pool kuni Lõuna-Euroopani ja Kesk-Aasiani. Eestis tavaline läbirändaja kevadel ja sügisel, pesitsemas haruharva....

Bioloogia
20 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Rahvastiku-, jäätme- ja globaalpobleemid

Aastas tekib Eestis ühe elaniku kohta umbes 300 kg olmejäätmeid. Kui aga arvesse võtta ka tööstusjäätmed (näiteks põlevkivi põletamisel tekkinud aher- ja saasteained, mis kuuluvad nn. ohtlike jäätmete hulka), siis tuleb ühe eestimaalase kohta 10 tonni jäätmeid aastas. See on rekordiline number kogu Euroopa jaoks. 3 Veekriis ja veekogude reostumine Kuigi ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, on vähem kui 1% sellest kõlblik joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Samal ajal on ilmne, et vee tarbimine kasvab kiiremini kui rahvastik. Samal ajal on maailma veeressursid jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teisal teevad muret üleujutused.Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune...

Geograafia
247 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Kordamisküsimuste vastused

Kuigi ka praegu on ökoloogia juured bioloogias, moodustab ta silla loodusteaduste ja ühiskonnateaduste vahel. 60- ndatel ennustati, et inimühiskond puutub kokku tõsisemate keskkonna probleemidega 30 ­ 35 aasta pärast, mis osutus õigeks, kuna meil on praegu järgmised probleemid: kliima soojenemine, augud osoonikihis, vete reostumine, nälg, toiduainete reostumine , liigirikkuse vähenemine, vihmametsade hävimine, muldade erosioon jne. Ökoloogia liigitamine · Üldine ökoloogia ­ selgitab eluslooduse ja KK vastastikuse mõju üldisi seaduspärasusi · Autökoloogia ­ uurib üksikorganismide ja KK vahelisi seoseid · Demökoloogia - uurib populatsioonide ja KK vahelisi seoseid · Keskkonnaökoloogia ­ ökoloogia noorim haru, mis uurib inimtegevuse otsest ja kaudset mõju...

Ökoloogia
313 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun