J. Öpik annab lahenduse ühele täheevolutsiooni põhiprobleemidest, näidates, et punased hiidtähed tekivad põhijada tähtedest. · 1947 - 1. jaanuaril moodustati Teaduste Akadeemia raames Füüsika, Matemaatika ja Mehaanika Instituut (direktor matemaatik Arnold Humal), mille alluvuses töötasid Tartu Tähetornis ka astronoomid. · 1948 - Metobs viiakse Füüsika, Matemaatika ja Mehaanika Instituudi kosseisu. · 1949 - Aasta lõpus instituut reorganiseeriti: matemaatika ja teoreetilise mehaanikaga tegelevad teadlased läksid Tartu Ülikooli alluvusse ning põhitähelepanu pöörati astronoomiale ja geodeesiale. · 1950 - Direktoriks saab akad. Aksel Kipper; tõstatakse küsimus uue vaatlusbaasi rajamisest (A. Kipper ja H. Keres). · 1950 - Tartus asutatakse aktinomeetriajaam, mille juhatajaks saab 1951. aastal Juhan Ross. · 1952 - 9. oktoobrist kandis asutus nime - Füüsika ja Astronoomia Instituut (FAI)
või õppeasutuse au kaitsta. Eestis pikaajaliste traditsioonidega ala uue esilekerkimise mõjul moodustati 1962. aastal ENSV Kehakultuuri- ja Spordikomitee kunstilise võimlemise presiidiumi juurde naisvõimlemise komisjon. Seega oli ala Eesti spordijuhtide poolt ametlikult tunnustatud, mis võimaldas organisaatoritel suunata ja koordineerida tegevust. Rühmi tekkis juurde koolides, klubides, asutustes. 1966. aastal reorganiseeriti vastavalt üleliidulisele korraldusele kohalikud kehakultuuri- ja spordikomiteed. Spordialade otseseks juhtimiseks tuli moodustada föderatsioonid. Nii sündis ENSV kunstilise võimlemise föderatsioon, mille ülesandeks seati üksnes võistlusspordi arendamine. Naisvõimlemine jäi kõrvale, kuna Nõukogude Liidu spordiklassifikatsioonis sellist ala ei esinenud. Selles tunnustati spetsiaalse naiste võimlemisharrastusena üksnes 1940.
üleliidulise alluvusega ettevõtete, näiteks Balti Laevaremonditehase, H. Pöögelmanni nim Elektrotehnika Tehase ja Tehase"Punane RET" dokumendid. 1989. aastal taastas tollane Arhiivide Peavalitsus arhiivi ajaloolise nime- Tallinna Linnaarhiiv. 1994. aasta novembris sai Linnaarhiiv ka halduslikult taas kohaliku omavalitsuse arhiiviks- Tallinna linnakantselei allasutuseks. 1998. aastal jõustunud arhiiviseadust järgides reorganiseeriti arhiiv 1999. aastal Tallinna linnavolikogu määrusega linna ametiasutuseks. Kehtiva põhimääruse (1998) kohaselt Tallinna Linnaarhiiv "kogub, korraldab ja säilitab Tallinna varasemate- alates 13. sajandist tegutsenud- ning tegutsevate linnaasutuste alatise säilitusväärtusega arhivaale, samuti muid alatise säilitusväärtusega arhivaale, mis on olulised Tallinna linna ja tema ajaloo uurimise seisukohalt ning tagab nende kasutamise". 1990
19. sajandi keskpaiku astuti rida olulisi inglased, prantslased, norralased, taanlased, samme ka riikliku statistilise arvestuse hollandlased, itaallased, kreeklased, tšehhid, korralduses. Venemaa Siseministeeriumi ungarlased, tatarlased, armeenlased, mustla statistikaosakond (komitee) reorganiseeriti sed) oli 1881. aastal kokku 0,6%, 1897. aastal 1857. aastal Statistika Keskkomiteeks. 0,9%. Venelaste arvu ja osakaalu kasv tulenes Kubermangudes loodi statistikakomiteed osalt vene ametnike juurdevoolust venesta (Eesti ja Liivimaal 1863
Alustati Kadrioru staadioni ehitamist. Toimusid esimesed SELL-i mängud. 1989 Taastati EOK tegevus ja presidendiks valiti Arnold Green ning peasekretäriks Gunnar Paal. Asutati Eesti Olümpiaakadeemia ja presidendiks valiti Atko Viru. Asutati Eesti Spordiajaloo Selts. 16. detsembril toimus II Eesti Spordi Kongress, kus võeti suund spordialakesksele juhtimisele ning otsustati taastada Eesti Spordi Keskliit (ESK). 1990 ENSV Riiklik Kehakultuuri ja Spordikomitee reorganiseeriti ENSV Riiklikuks Spordiametiks (hiljem Eesti Spordiamet), peadirektoriks kinnitati Mati Mark. Taastati ESK tegevus, juhatuse esimeheks valiti Tiit Nuudi, peasekretäriks Toomas Tõnise. Vabariigi valitsus kinnitas ESK põhikirja. Spordiühingud "Kalev" ja "Jõud" eraldusid sundliitmise järel taas kaheks iseseisvaks ühinguks. Tallinna Spordiinternaatkool ja ENSV Laste ja Noorte Spordikool liideti ja nende baasil loodi Eesti Spordigümnaasium. 20
Kroonupalatit juhtid viitsekuberner. See oli majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus, mis allus rahandusministeeriumile. Kroonupalati esmaseks ülesandeks oli maksude kogumine ja nende üle arvestuse pidamine ning riigile toiduainete ja materjalide hankimine. Hoolekandevalitsused tegelesid rahvahariduse, arstiabi ja heategevsulike organisatsioonide töö korraldamisega. Nende alluvusse kuulusid ka poolenisit vangla tüüpi asutused(töömajad). 1811.a reorganiseeriti kuberneride alluvuses olevad kohalikud sõjaväekomandod sisekaitseüksusteks. Sisekaitseüksuste ülesanne oli korra kaitsmine, kõikvõimalike vastupanuilmingute mahasurumine, valveteenistuse pidamine, pagenud nekrutite ja talupoeegade püüdmine, kontroll nekrutite üle ja nekrutite esialgne väljaõpe. Barclay de Tolly ja tema tegevus Barclay de Tolli oli üks kõige silmapaistvamaid baltisaksa ohvitesere Vene armees
Kosejõe Kool, Päinurme Kool, Raikküla Kool, Tallinna Tondi Põhikool; Kammeri Kool, Lahmuse Kool, Ämmuste Kool, Kaelase Kool Millised nendest koolidest on ,,ERIKUTSEKOOLIDE järglased"? Ei tohiks olla ükski. mis avati 1960ndatel aastatel. Kaagvere Erikooli ajalugu ulatub aastasse 1965, mil avati Erikutsekooli nr 34. käitumishälvetega tüdrukute õpetamiseks ja kasvatamiseks. 1984. aastal nimetati see asutus ümber Erikutsekooliks nr 1 ja 1990. aastal reorganiseeriti kool Kaagvere Erikooliks. Tapa Erikool alustas tööd 1965. aastal venekeelsete käitumisraskustega poiste koolina. Alates 2008. aastast tegutseb kool kakskeelse poiste erikoolina. Puiatu Erikool, mis tänaseks on suletud, avati aastal 1958 Puiatu Erireziimilise Internaatkooli nime all. Koolis õppisid eesti keelt kõnelevad õigusrikkumisi sooritanud poisid. Aastast 1965 kuni sulgemiseni 2009. aastal kandis kool Puiatu Erikooli nime.
Lähivõitluses enese ja oma vennaskonna au kaitsmisel ei olnud enam niisugust sõjalist tähtsust nagu varem. Uutes oludes suurenes Mustpeade vennaskonna tähtsus seltskondliku organisatsioonina. Innukalt korraldati pidusid ja kontserte ning koguti kunsti. 18.-19. sajandil võeti Mustpeade majas kui interjöörilt ja kommetelt elitaarses paigas sageli vastu Tallinna saabunud kõrgeid külalisi. 1887. aastani oli Mustpeade vennaskonna koosseisus ratsaväeüksus oma mundriga. 1895. aastal reorganiseeriti vennaskond Mustpeade Klubiks. Selle sildi all tegutseti Nõukogude okupatsiooni alguseni 1940. aasta suvel, mil mustpeade ühendus Tallinnas lõplikult likvideeriti. Vennad lahkusid enamasti Saksamaale, püüdes seal vennaskonna tegevust jätkata. 1961. aastal registreeriti vennaskond ametlikult Hamburgis, kus ta tegutseb tänini.
Austria Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon. Alates 1995. aastast kuulub Austria Euroopa liitu. Riigikeeleks on seal saksa keel ning pealinnaks Viin. Rahaühik on Austria silling (ATS). Pindala: 83 858 km² Rahvaarv: 8 080 000 (1999) Usklikud: katoliiklased (78%), protestandid (5%), muslimid (2%) Naaberriigid Austria Vabariik on maismaariik, piirnedes põhjast Saksamaa, Tsehhi ja Slovakkiaga, idast Ungariga, lõunast Itaalia ja Sloveeniaga, läänest Sveitsi ja kääbusriigi Liechtensteiniga. Majandus Austria, alates 1995. aasta algusest Euroopa Liidu liige, on kõrgelt arenenud tööstusriik, milles mängib tähelepanuväärset osa teenindus. Tähtsaimad tööstusharud on toiduainete, masina- ja terasetootmine, keemiatööstus ja sõidukite valmistamine. Sõidukite valdkonnas moodustavad mootorite ja ülekandemehhanismide toot...
Saal on ehitatud kahte korrust läbivana ning kaunistatud rohke stukkdekoori ja laemaalingutega. 18. sajandi ilme on säilitanud ka lossi vestibüül ning mõned ruumid, samuti rida ahjusid peahoones. Keisrinna Katariina I järgi Kadrioruks nimetatud lossi ja parki kui keiserlikku suveresidentsi külastas enamik Venemaa valitsejaid, alates Peeter I tütrest Elisabethist ja lõpetades Nikolai II-ga. 1921. aastal asus lossi Tallinna Eesti Muuseum, mis reorganiseeriti 1928 Eesti Kunstimuuseumiks. 1929 võeti Kadrioru loss kasutusele Eesti riigivanema (alates 1938 presidendi) residentsina. Hoone restaureeriti 1933 34. Arhitekt Aleksander Vladovsky projekti järgi ehitati juurde banketisaal ning arhitekt Olev Siinmaa kavandite järgi kujundati mõned ruumid ümber rahvusromantilises stiilis. Alates 1946. kuni 1991. aastani asus lossis Eesti Kunstimuuseumi peahoone. Maja amortiseerumine sundis alustama üheksa aastat kestnud restaureerimistöid, mida
Juhtimisfunktsioonid olid antud ka masina-traktorijaamadele (MTJ), kuigi need olid sisuliselt põllumajandust teenindavad ettevõtted. MTJ-e asuti rajama 1941. aastal, 1945. aastal oli neid 24, 1950. aastal 56 ja lõpuks 69. Aastatel 1950-1952 olid MTJ-de juurde moodustatud poliitosakonnad, mis pidid aitama äsjarajatud kolhoose poliitiliselt juhtida. Seejärel viidi MTJ-de koosseisu ka põllumajanduslik nõuandetalitus, agronoomid ja zootehnikud. 1958. aastal MTJ-d likvideeriti ja reorganiseeriti remondi- -tehnikajaamadeks. Traktorid ja muu tehnika müüdi kolhoosidele. Ka põllumajandusspetsialistid läksid sinna vahetult tootmist juhtima. Ümberkorraldused põllumajandusettevõtete süsteemis järgisid marksismi teoreetikute kavandatud ja N. Liidu põhialadel rakendatud skeemi. Muudatused algasid maa natsionaliseerimisega. Sellega kaasnes 1940. aastal alustatud ning 1945. aasta jätkunud maareform. See oli ettevalmistuseks põllumajanduse kollektiviseerimisele
Sulgpall meenutab nii tennist, sest mängitakse reketitega, kui ka võrkpalli, sest mängijate vahel on võrk. Sulgpalli võib mängida igas eas. Sulgpallimängu omandada pole kunagi hilja. Tunnike - paar sulgpalli annab väga hea enesetunde. SULGPALL EESTIS Maailmasõdadevahelisel ajal mängiti sulgpalli Tallinna Kommertskoolis. Mänguks vajalik varustus reketid, pallid ja võrk laenutati Inglise saatkonnast.1964. aastal asutati Eesti NSV Sulgpalliföderatsioon, mis reorganiseeriti Eesti Sulgpalliföderatsiooniks 25. oktoobril 1989.Nii Rahvusvahelisse Sulgpalliföderatsiooni (IBF) kui ka Euroopa Sulgpalli Liitu (EBU) kuulub Eesti Sulgpalliföderatsioon aastast 1992. SULGPALLI AJALUGU EESTIS Esimese Eesti Vabariigi ajast on teada, et sulgpalli mängiti Tallinna Kommertskoolis, ilmselt siis kehalise kasvatuse tunnis. Mänguks vajalik varustus - reketid, pallid ja võrk - laenutati tolleaegsest Inglise saatkonnast. Sulgpalli edasine levik Eestis (ENSV-s) on tihedalt seotud
Šoti- ja Inglismaalt. Sõja tulemusena vähenes oluliselt rahvaarv (enne Liivi sõda 16. saj keskpaigas elas Vana-Liivimaal 250 000 – 280 000): - sõjategevuse eest põgenenud inimesed; - sõjategevuses tapetud; - nälga ja katku surnud inimesed. 2.2. Liivi sõja tulemused 1568 tõusis Rootsis riigipöörde tulemusena võimule Poola kuninga õemees Johan III (valitses 1568–1592), mille tulemusena Rootsi – Poola suhted paranesid. 1569 reorganiseeriti Leedu – Poola personaalunioon ümber aadlivabariigiks – Rzeczpospolita. Kui selle etteotsa valiti Stefan Batory (valitses 1576 – 1586), siis alustati aktiivset sõjategevust Vene vägede vastu. Rootsi ja Poola alustasid edukalt alade tagasivallutamist, mis viis Venemaaga rahulepingute sõlmimiseni. Ülesanne: täitke õpiku abil tabel Liivi sõda lõpetavate rahulepingute kohta.
Riigivolikogu muudeti ENSV Ülemnõukoguks, millel puudus seadusandlik võim saadikute ülesandeks oli kiita heaks Moskvast tulevad korraldused. Valitsus muudeti Rahvakomissaride Nõukoguks, kuhu kuulus 13 rahvakomissari. Esimeheks valiti kommunist Johannes Lauristin. Eesti Kommunistliku Partei liikmete arv kasvas kiirelt 130-lt 3700-le. Eesti NSV-s pandi maksma stalinlik konstitutsioon ja Nõukogude seadused. Politsei asendati Tööliste ja Talupoegade Miilitsaga. Eesti sõjavägi reorganiseeriti Punaarmee 22. territoriaalseks laskurkorpuseks. Teostati maareform, natsionaliseeriti tööstus- ja transpordiettevõtted, kaubandusfirmad ja rahaasutused, samuti suuremad elumajad. Et saaks teostada kolhoseerimist, oli vaja läbi viia talurahva vaesustamine kohustusliku riikliku kokkuostu naeruväärselt madalate hindade abil. Rahva elatustasemele mõjus halvavalt novembris 1940 teostatud rahareform, mille
vajalikkust. 1981. aastal ühines EÜ Kreeka. 1986. aastal ühinesid EÜ Portugal ja Hispaania. Liitumisi mõjutasid ka poliitilised arvestused, sest EÜ juhtriigid lootsid nii tugevdada nende kolme riigi (Kreeka, Portugali, Hispaania) suhteliselt noori demokraatlikke süsteeme. Maastrichti leping 1992. aasta 7. veebruaril kirjutasid 12 Euroopa Ühendusse kuuluva riigi juhid alla Hollandi linnas Maastrichtis lepingule, millega Euroopa Ühendus reorganiseeriti. Selle kohta hakati kasutama nimetust Euroopa Liit (European Union). Maastrichti leping jõustus 1. novembril 1993, sellest alates tuleb Euroopa Ühenduse asemel tarvitada nimetust Euroopa Liit. Alguses kuulus ELi ainult kuus riiki: Belgia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Luksemburg ja Holland. Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriik ühinesid ELiga 1973. aastal, Kreeka 1981. aastal, Hispaania ja Portugal 1986. aastal ning Austria, Soome ja Rootsi 1995. aastal. 2004. aastal, mil
Firmal on hooajaks tavaliselt umbes 15-20 objekti üle kogu riigi ning samuti ka välisriikides. Aktsiaselts Teede REV-2 on Eesti Asfaldiliidu, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja ning Eesti Maksumaksjate Liidu liige. 1.2 Ajalugu 1961. a loodi TER-2 baasil iseseisval bilansil olev teedeehituse ettevõte Teedeehituse Valitsus nr 2 (TEV 2), alates 1975. a sai ettevõte uueks nimeks Teede Remondi ja Ehituse Valitsus nr 2 (TREV-2). 1992. a reorganiseeriti riiklik ettevõte TREV-2 rendiettevõtteks Teede REV-2. 1993. a erastati rendiettevõte töötajate poolt ja moodustati aktsiaselts Teede REV-2 asukohaga Tallinnas. 1.3 Tooted ja teenused Ettevõtte poolt pakutavate toodete ja teenuste nimekiri (tabel 1.) ulatub asfaltbetoonkatete paigaldamisest kuni kütuse müügini, kuna firma omab märkimisväärselt palju tehnikat, suuri laoplatse, tanklat, rendiladu ja autoremonditöökoda koos -pesulaga. Tabel 1.
· Kuberner kõige olulisem võimuesindaja kubermangus · Kõige olulisemad asutused kubermangus olid: kubermanguvalitsus tegeles kubermangu igapäevase juhtimisega. Kroonupalat mida juhtis viitsekuberner, oli majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus, kogusid makse ja pidasid nende üle arvestust. Hoolekandevalitsused tegelesid rahvahariduse, arstiabi ja heategevuslike organisatsioonide töö korraldamisega. · 1811. Reorganiseeriti kuberneride alluvuses olevad kohalikud sõjaväekomandod sisekaitse-üksusteks, nende ülesandeks oli korra kaitsmine, kõikvõimalike vastupanuliikumiste maha-surumine jne. Impeeriumi sõjad ja Eesti: · 1801. Kevadel tungis Tallinna alla kuulus Briti admiral Horatio Nelson. · 1809.a augustis-septembris blokeerisid Inglise sõjalaevad koos rootslastega Paldiski sadamas Vene laevastiku mitmeks nädalaks. · 1812
Saal on ehitatud kahte korrust läbivana ning kaunistatud rohke stukkdekoori ja laemaalingutega. 18. sajandi ilme on säilitanud ka lossi vestibüül ning mõned ruumid, samuti rida ahjusid peahoones. Keisrinna Katariina I järgi Kadrioruks nimetatud lossi ja parki kui keiserlikku suveresidentsi külastas enamik Venemaa valitsejaid, alates Peeter I tütrest Elisabethist ja lõpetades Nikolai II-ga. 1921. aastal asus lossi Tallinna Eesti Muuseum, mis reorganiseeriti 1928 Eesti Kunstimuuseumiks. 1929 võeti Kadrioru loss kasutusele Eesti riigivanema (alates 1938 presidendi) residentsina. Hoone restaureeriti 1933 34. Arhitekt Aleksander Vladovsky projekti järgi ehitati juurde banketisaal ning arhitekt Olev Siinmaa kavandite järgi kujundati mõned ruumid ümber rahvusromantilises stiilis. Alates 1946. kuni 1991. aastani asus lossis Eesti Kunstimuuseumi peahoone. Maja amortiseerumine
oktoober 2006 teeb algatusgrupp ettepaneku Põllumeeste Kogule (PK) alustada koostööläbirääkimisi ühinemiseks. Põllumeeste Kogul on eelnevalt jäänud venima ühinemine Isamaaliiduga (IL). Ühinemine jääb siiski ära, sest 25.10.2006 ühineb Põllumeeste Kogu siiski Isamaaliiduga. 31.10.2006 saab Rohelise Erakonna Algatusgrupp (REAG) kokku 1000 liitumisavaldust, ja valmistub erakonda registreerima. Arvatavaks erakonna nimeks pakutakse Erakond Eestimaa Rohelised. 25.11.2006 ülkoosekul reorganiseeriti Rohelise Erakonna Algatusgrupp ümber Erakonnaks Eestimaa Rohelised (EER). Üldkogu hetkel oli erakonnal 1203 liiget. 30.11.2006 esitati taotlus erakonna registreerimiseks ja 06.12.2006 registreeriti ametlikult erakonnana. osalemine Riigikogu valimistel: 200 7,14 % 39 279 6 Erakond Eestimaa Rohelised (EER) 7 vaata ka: Eesti Roheline Partei (1989-1991) Eesti Roheline Erakond (1990-1991) Erakond Eesti Rohelised (1991-1998) Erakond Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) Mart Laar
Flandria, Madalmaad, Tsehhimaa, Ungari ning Hispaania kroonimaad nii Euroopas kui ka Lõuna-Ameerikas. Habsburgide abielupoliitikat võeti hiljem kokku motona: "Pidagu teised sõdu, sina, õnnelik Austria, pea pulmi!". [1. ] Habsburgid valitsesid riiki kuni monarhia kukutamiseni 1918. aasta novembris. Pärast Saksa Rahvuse Püha Rooma Keisririigi lagunemist moodustus Habsburgide valdustest esialgu Austria keisririik, mis aastal 1867 reorganiseeriti kaksikmonarhiaks Ungariga Austria-Ungari nime all; valitseja oli Austria keiser ja samal ajal Ungari kuningas. Pärast kaotust Esimeses maailmasõjas Austria-Ungari lagunes, tekkinud saksa Austria Vabariigi ühinemine Saksamaaga keelati Saint-Germaini rahuga. Enne Teist maailmasõda pidi Austria 1938. aastal esimese Euroopa riigina loovutama oma iseseisvuse hitlerlikule Saksamaale, mis on tuntud ka Austria Anslussi nime all.
majandusmeestega. Sama aasta septembris, kui Eesti SS-vabatahtlike brigaad oli lahinguvalmis, inspekteeris seda Debicas SS-i üleriigiline juht Himmler koos Eesti väeosade kindralinspektoriks nimetatud Johannes Soodlaga. Kaks päeva kestnud ülevaatuse tulemusena jäi Himmler brigaadiga igati rahule ning teatas visiidi lõpul peetud kõnes, et Eesti SS-Brigaad saadetakse peagi rindele, kus ta vahetab välja Läti SS-brigaadi. 1944. aasta mobilisatsiooniga väkke kutsutud meeste baasil reorganiseeriti Eestisse toodud 3. Eesti SS-brigaad 20. Eesti SS-diviisiks. Lisaks formeeriti kuus piirikaitserügementi ja tagavararügement, mis alguses allusid kõrgemale SS-i ja politseijuhile. Mobiliseeritutest täiendati olemasolevad politseipataljonid ning moodustati ka neli uut nr 286, 288, 291 ja 292. Eesti kodakondsusega venelastest formeeriti 20 neli pataljoni, mis suunati positsioonide väljaehitamiseks nii Narva kui ka Tartu rindele.
järve, Rõuge Suurjärvega. Teine kuulus org, Kütiorg, algab Haanja kõrgustiku põhjanõlvalt ja suubub Võru-Petseri ürgorgu. Järskude veerude ja rohkete uhtorgude ehk tsoridega kitsa oru pikkus on 4,7 km ja sügavus kuni 60 meetrit. Haanja kõrgustik on Eesti kõige järverikkamaid alasid (Haanjapark... 2009). · Karula rahvuspark (10 318 ha) - asutati 1979. a maastikukaitsealana ning reorganiseeriti rahvuspargiks 1993. aastal ning jääb Valga ja Võru maakonda. Rahvuspark on mõeldud Lõuna-Eesti iseloomulike metsa- ja järverikaste kuppelmaastike kaitseks ning haja-asustusala säilitamiseks (Rahvuspargid... 2009). Karula kõrgustik kujutab 5-8 km laiust kirde-edela suunalist küngaste vööndit, mis on tekkinud jääliustiku servaalal. Jääpankade sulamisnõod on näha Koobassaare ümbruses ja Ähijärve põhjakaldal
sajandist pärineva suvemõisa omanik. 22. juulil 1718 mõõtis arhitekt Niccolò Michetti koos Peeter I-ga maha lossi ja aia plaani. Michetti planeeris pargi ja lossi kolmeosalisena Itaalia villade eeskujul. 1719. aastal said katuse alla tiibhooned, 1720-1721 ehitati peahoone ja põhiosas valmis loss 1725. aastal. Nimi Katharinenthal (Kadriorg) võeti senise Fonnenthali asemel kasutusse alles 1740. aastatel. Laemaal Kadrioru lossist Aastal 1921 asus lossi Tallinna Eesti Muuseum, mis reorganiseeriti 1928 Eesti Kunstimuuseumiks. Aastal 1929 võeti Kadrioru loss kasutusele Eesti riigivanema (alates 1938. aastast presidendi) residentsina. Hoone restaureeriti 19331934 ja 1938 valmis tema juurde Alar Kotli projekti järgi ehitatud Kadrioru administratiivhoone. Arhitekt Aleksander Vladovsky projekti järgi ehitati juurde banketisaal ning arhitekt Olev Siinmaa kavandite järgi kujundati mõned ruumid ümber rahvusromantilises stiilis. Alates 1946
Commitee IASC) Põhieesmärk: ülemaailmsed standardid finantsaruannete koostamiseks (IAS International Accounting Standards) 1997 -IASC asutas Alalise Tõlgendamiskomisjoni (Standing Interpretations CommiteeSIC), ülesanne: standardite tõlgendamine. 2001 -IASC struktureeriti ümber Rahvusvaheline Arvestusstandardite Nõukogu (Toimkond) (International AccountingStandardsBoardIASB) IAS IFRS ehk International FinancialRepotingStandards 2001 -SIC reorganiseeriti Rahvusvaheline Finantsaruannete Tõlgendamiskomisjon (International FinancialReportingInterpretationsCommiteeIFRIC) SIC IFRIC 2009 IASB andis välja IFRS forSME ehk International FinancialRepotingStandard forSmalland Medium-sizedEntities FINANTSARVESTUSE REGULEERIMINE EESTIS Kuni 1991. aastani kehtisid Eestis Nõukogude Liidu õigusaktid. Alates 01.01.1991 oli raamatupidamise korraldamise aluseks Raamatupidamise põhimäärus, mis võeti vastu 06. juulil 1990. 08.06
Päevakorda tuli progressiivsete müügimeetodite kasutusele võtminekaubanduses. Lahtise väljapanekuga tööstuskaupade müük kiirendas ostjate teenindamist ja tõstis töö efektiivsust. 1955. Aasta veebruaris avati Tallinnas Narva maanteel esimene toidukaupluse iseteenindav (selve) osakond. Aasta lõpuks töötas juba 4 selveosakonnaga kauplust. 17 1953. aastal reorganiseeriti kogu riigi ulatuses ka hulgikaubandus, mis allutati NSV Liidu Kaubandusministeeriumile. Viimase juurde loodud hulgikaubanduse peavalitsuse alluvuses hakkasid tööle : "Glavsahartorgi"(suhkru kaubandus) Eesti kontor "Glavtorgvino"(veini kaubandus) Eesti Kontor "Glavmjasotorgi"(lihasaaduste kaubandus) Eesti Kontor "Glavmaslotorgi"(või ja rasvainete kaubandus) Eesti Kontor "Glavrõbtorgi"(kalasaaduste kaubandus) Eesti Kontor
Ivar Kask - Tallinna Magdaleena haigla kirurg, osak. juhataja, mitmekordne Eesti meister sulgpallis; Hendrik Toompere (jun) - näitleja ja lavastaja, mängis noorteklassis; Andrus Vaarik - näitleja; Lk 6 Sven Kivisildnik - kirjanik; Kokkuvõte Maailmasõdadevahelisel ajal mängiti sulgpalli Tallinna Kommertskoolis. Mänguks vajalik varustus reketid, pallid ja võrk laenutati Inglise saatkonnast. 1964. aastal asutati Eesti NSV Sulgpalliföderatsioon, mis reorganiseeriti Eesti Sulgpalliföderatsiooniks 25. oktoobril 1989. Nii Rahvusvahelisse Sulgpalliföderatsiooni (IBF) kui ka Euroopa Sulgpalli Liitu (EBU) kuulub Eesti Sulgpalliföderatsioon aastast 1992. Baylori Ülikooli (USA) Kehakultuuriteaduskonnas (1990-ndatel) läbi viidud uuringute kohaselt kestab kolmegeimiline mäng keskmiselt 45 minutit, millest pall on mängus 20 minutit. Selle aja jooksul teeb üks mängija oma liikumises vähemalt 350 üle 90-kraadist suunamuutust ja lööb palli umbes 400 korda
1953.a. Üle 50 aasta on Kohtla-Järve Kultuurikeskus olnud piirkonna kultuurikandja. 30.09.1952 Avati V.Kingissepa nimeline Kohtla-Järve Kultuurimaja 1989 Viidi läbi kapitaalne remont, mille käigus säilitati hoone originaalne sise- ja välisilme. 10.09.2001 Hoone kanti riiklikku arhitektuurimälestiste kaitse registrisse numbriga 24653. 2004 Moodustati Kohtla-Järve Kultuurikeskus, mille koosseisu arvati endised Kohtla-Järve Kulruurihoone, Sompa klubi, Kukruse klubi ja Linnagalerii. 2011 Reorganiseeriti Kohtla-Järve Kultuurikeskus, mille kooseisu kuuluvad nüüd Kultuurikeskus, Vahtra Loomekeskus ja Sompa Klubi. 2013-2015 Viidi läbi Kohtla-Järve Kultuurikeskuse hoone kompleksne renoveerimine. Kohtla-Järve kultuurihoone on sõjajärgsete aastate nõukogude neoklassitsismi iseloomustav ja väljapeetud näide. Säilinud on 50 –ndate aastate ilme nii eksterjööris kui ka interjööris. Kasulikku pinda on 2856 m2. Hoones paiknevad
Erandi moodustavad nafta eksportijad Saudi Araabia, Araabia ÜE, Kuveit jt. Need riigid, kellel pole kapitali, loodusvarasid ega tööinimesi, on vaesed riigid. Sellised on näiteks Afganistan, Jeemen, Nepal, Niger jt. 1.8 Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid 1948. sõlmiti Tolli ja kaubanduskokkulepe (GATT), mille ülesanne oli alandada imperiaalsete ja riiklike majanduste huvides püstitatud kaubandustõkkeid. GATT reorganiseeriti 1994. aastal ja selle asemel moodustati Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO). Selle eesmärk on elavdada rahvusvahelist kaubandust. Rahvusvahelist rahandust kooskõlastab IMF Rahvusvaheline valuutafond, mis asutati 1944. aastal. IMF püüab vältida ülemäära järske, maailmamajandust ohustavaid valuutakursside kõikumisi ja leevendada eri riikide finantskriise. Majandusühendusi moodustavad majanduslikult lähedased ja ühiste huvidega riigid
jäid riigi omandiks. Talupojad vaid kasutasid maad. Taludele määrati normid (kui palju mingeid saadusi tuli ära anda). Majandus töötas Saksamaa huvides, kuid tervikuna siiski arenes. Eestlased Nõukogude Liidu ja Saksamaa relvajõududes: NSVL Saksamaa Põhja-Eestis jõuti läbi viia sundmobilisatsioon, Põhiüksus Eesti Leegion (olid vabatahtlikud). Punaarmeesse võeti 33 000 meest (neist 1944 see reorganiseeriti 20. Eesti SS-diviisiks. tööpataljonides suri u. 1/3) Selle allüksus oli kuulus Narva pataljon (ees Algul kuulusid eestlased 22. Territoriaalsesse Alfons Rebane, võitles Ukrainas). Laskurkorpusesse. 1941. aasta lõpul formeeriti Osa eestlasi olid nn. soomepoisid (JR 200), 8. Eesti Laskurkorpus (komandör võitlesid Soome armee koosseisus NSV Liidu kindralleitnant Lembit Pärn). vastu. Põhisündmused eestlased osalesid 1942/43
1. Muutused ühiskonnas Põllumajandusühiskonnast läbi tööstusetapi infoühiskonda Ühiskonna vaheldumise põhjused on olnud teaduse ja tehnoloogia areng Agraarühiskond põllumajandusühiskond põllumajandus, kalandus, metsandus elatusmajandus käsitsi töö, algelised töövahendid tootmisviis tootmiseks kasutatavad tehnoloogiad ja neile vastavad majandussuhted Varaagraarne periood enne 15. saj põlluharimine ja loomakasvatus olid eraldi põlluharimise juures alepõllundus (ainult metsade piirkonnas) karjakasvatus rändkarjakasvatus nomaadlus Hilisagraarne tootmisviis alates 15. saj kus? Aafrika-Aasia pöörijoon kus kõige arenenum? miks? Kaug-Idas, sest seal olid head loodusolud ning head kogemused aastas 2-3 saaki tänu kliimale kus kõige kaubalisem? miks? Vahemeremaades, sest sealses kliimas ei saanud kõiki vajalikke asju kasvatada ning tuli mujalt osta, milleks olid vajalikud eeldu...
esindas ligi 20 000 töötajat (Prozes., Vaikma., Vare 2000: 7). 1928 jaanuaris oli Eestimaa Töölisühingute Keskliidu I kongress. Otsustati ühineda Rahvusvahelise Ametiühingute Liiduga (18. jaanuaril võeti Berliinis ETK RALi liikmeks) (Prozes., Vaikma., Vare 2000: 7). 2.3. Ametiühingute nõukogulikud aastad 1945 aastal moodustati harukondlikud ametiühinguliidud, kuhu kuulus 118 000 liiget. 1948 oktoober Eesti NSV Ametiühingute Kesknõukogu reorganiseeriti Üleliidulisele Ametiühingute Kesknõukogule alluvaks Ametiühingute Nõukoguks (Prozes., Vaikma., Vare 2000: 12-13). 2.4. Ametiühingud taasiseseisvunud Eestis 1980-ndate aastate lõpus tehti Eestis esimesed sammud seni tundmatu sotsiaalpartnerluse valdkonnas. Majandus arenes uusi teid pidi, rahvaarv kasvas kuni 1991. a., kuigi 1988. a. hakkas sündide arv langema, surma-juhtumite arv aga suurenema. Nii muutuski loomulik iive 1991. a. juba negatiivseks. Alates 1990. a
1)kubermanguvalitsus-kuberner juhtis, kubermangu igapäevane juhtimine. 2)kroonupalat-viitsekuberner, maj ja rahanduslikud funktsioonid, allus rahandusministeeriumile. Esmaseks ül maksude kogumine, arvestuste pidamine.hankis riigile toiduaineid, materjale3)Hoolekandevalitsused-rahvahariduse, arstiabi, heategevuslike org töö korraldamine. Alluvuses vanglatüüpi asutused. Keskvalitsus tugevndas ka julgeolekut.1811a reorganiseeriti kuberneride alluvuses olevad kohalikud sõjaväekomandod sisekaitseüksusteks. Venemaal loodi 8sisekaitseringkonda. Sk org ül:korra kaitsmine, vastupanu mahasurumine, valveteenistus, pagenike püüdmine, nekrutipartiide ja arestantide saatmine. Kontroll nekrutivärbamise ja väljaõpetamise üle. Baltisakslaste positsioon Vene impeeriumis-baltisakslased olid PeeterI jaoks olulised kaadrireserviks, tegi kõik, et neid teenistusse asuma meelitada-andis neile
omandiks. Talupojad vaid kasutasid maad. Taludele määrati normid (kui palju mingeid saadusi tuli ära anda). Majandus töötas Saksamaa huvides, kuid tervikuna siiski arenes. Eestlased Nõukogude Liidu ja Saksamaa relvajõududes: NSVL Saksamaa Põhja-Eestis jõuti läbi viia sundmobilisatsioon, Põhiüksus Eesti Leegion (olid vabatahtlikud). Punaarmeesse võeti 33 000 meest (neist 1944 see reorganiseeriti 20. Eesti SS-diviisiks. tööpataljonides suri u. 1/3) Selle allüksus oli kuulus Narva pataljon (ees Algul kuulusid eestlased 22. Territoriaalsesse Alfons Rebane, võitles Ukrainas). Laskurkorpusesse. 1941. aasta lõpul formeeriti Osa eestlasi olid nn. soomepoisid (JR 200), 8. Eesti Laskurkorpus (komandör võitlesid Soome armee koosseisus NSV Liidu kindralleitnant Lembit Pärn). vastu. Põhisündmused eestlased osalesid 1942/43
1.8. Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid · Suunavad riikidevaheliste majandussidemete arendamist, sh ka RVE tegevust · Põhjuseks: globaliseerumine ja rahvusvahelise tööjaotuse kasv · Regionaalsed majandusühendused kuna riigid ei suuda kõigis pisiasjades kokku leppida ja ühtseid reegleid kehtestada · Tolli- ja kaubanduskokkulepe (GATT) - 1948 o Ülesandeks alandada imperiaalsete ja riiklike majanduste huvides püstitatud kaubandustõkkeid o Reorganiseeriti 1994 asemele moodustati · Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) o Üle 140 liikme o Eesmärgiks elavdada rahvusvahelist kaubandust tuleb kõrvaldada kaubandussuhetest kitsendused ja barjäärid; alandada kaubandus- ja tollitariife · Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) o Kooskõlastab rahvusvahelist rahandust o Üle 180 liikme
Moodustati arhiivi oma päästegruppe õhurünnakute ajal. Sõjaga käisid kaasas majanduslikud raskused, materjalide evakueerimine. Arvatakse, et II maailmasõja tõttu kadus 15% materjalidest. Pärast sõda jätkas 1944 jätkas ENSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Arhiivide Talitus tööd ENSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Arhiivide Osakonnana.1946. aastast ENSV Siseministeeriumi Arhiivide Osakonnana, millele allusid kõik riiklikud arhiivid. 1960 reorganiseeriti ENSV Ministrite Nõukogu juures asuvaks Arhiivide Valitsuseks. 1981. aastast Arhiivide Peavalitsus. 1990 reorganiseeriti Arhiiviametiks. 1996 Riigikantselei arhiivide osakonnaks, mis likvideeriti 1999 seoses Rahvusarhiivi loomisega.Sõja järgselt jätkasid tegutsemist riiklikud keskarhiivid: Riigiarhiivist sai ORKA, Riigi Keskarhiivist RAKA. Uue struktuuriüksusena tekkis juurde Parteiajaloo ja Parteiarhiivide süsteem, üleliidulise tsentrumiga Moskvas. Seda
gused) eelnevalt kinnitanud. 21. juunil 1940 ametisse määratud “valitsused” astusid tagasi ja nende asemele määrati peaaegu eranditult Kommunistliku Partei liikmetest koosnevad Rahvakomissaride Nõukogud. ÜK(b)P Keskkomitee Poliitbüroo oli ka nende koosseisud eelnevalt kinnitanud. Eesti lõplik sovetiseerimine toimus 1940. aasta augustist kuni 1941. aasta suveni. ÜK(b)P Keskkomitee Poliitbüroo otsuse ja NSVLi kaitse rahvakomissari Semjon Timošenko korral- duse alusel reorganiseeriti Eesti sõjavägi (nagu ka Läti ja Leedu sõjavägi) 1940. aasta augustis 6 Punaarmee territoriaalseks laskurkorpuseks ja see allutati Punaarmee komissaride kontrol- lile. Eestis (nagu ka Lätis ja Leedus) kehtestati 1940. aasta hilissügisel NSVLi rahasüsteem ning Vene NSFV kriminaal-, tsiviil- ja kohtumenetluse koodeksid. Kohalikud omavalitsused sovetiseeriti 1941. aasta jaanuaris: Eesti NSV (edaspidi ENSV) Ajutise Ülemnõukogu Presii-
Meenikunno raba serv 7 HIIUMAA LAIDUDE MAASTIKUKAITSEALA 1. Asustamise aeg. Hiiumaa laidude maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) on moodustatud Hiiumaa Rajooni TSN Täitevkomitee 26. septembri 1962. a otsusega nr 70 "Looduskaitse kindlustamisest Hiiumaa rajoonis" looduskaitse alla võetud Väinamere laidude botaanilis-ornitoloogilise keeluala baasil, mis reorganiseeriti Eesti NSV Ministrite Nõukogu 26. oktoobri 1971. a määrusega nr 493 «Uute riiklike kaitsealade moodustamise ja riikliku maastikulise kaitseala "Aegviidu Nelijärve" ümbernimetamise kohta" (ENSV Teataja 1971, 44, 465) Hiiumaa laidude riiklikuks maastikukaitsealaks. Kaitseala laiendati 1971. ja 1998. aastal Hiiumaa kaguranniku iseloomulike koosluste (Salinõmme soolak) ja maastike ning laide ümbritseva mereala kaitseks. 2. Asukoht.
o Augustis kehtestati uued konstitutsioonid. Nende kohaselt nimetati parlamendid ümber ülemnõukogudeks, millest pidid kujunema uute liiduvabariikide seadusandlikud võimuorganid. Tegelikult kiitsid nad heaks vaid Moskva korraldused. Täidesaatev võim kuulus rahvakomissaride nõukogule. Omavalitsuste süsteemis asendati linna-ja vallavalitsused kohalike täitevkomiteedega, mille liikmed määrasid parteijuhid. o Loodi rahvakohtud, politsei asendati Miilitsaga, rahvuslikud sõjaväed reorganiseeriti Punaarmee territoriaalseteks laskurkorpusteks. o Majandus allutati tsentraliseeritud juhtimisele, majandusplaane koostas Riiklik Plaanikomitee. o Organiseeriti esimesed sovhoosid, tehti ettevalmistusi kolhooside rajamiseks. o Rahareformi ning hindade järsu tõusu tagajärjel langes rahva elatustase, tuli palju muulasi, kes tekitasid toiduainete ja tarbeesemete defitsiidi. o Kultuurirevolutsiooni raames täiendati kooliprogramme mitmete õppeainetega(marksism, leninism jne
külalisõppejõuks, ent USAei andnud talle kui aktiivsele kommunistile viisat. Tänu presidendi Giulio Andreotti toetusele ja heale läbisaamisele USA suursaadiku Richard Gardneriga sai ta 1980. aastate keskel USA viisa ning sellest ajast on ta korduvalt USA-s käinud, sealhulgas mitmes ülikoolis külalisõppejõuna. Pärast IKP laialisaatmist 1991 kuulub ta sotsiaaldemokraatlikusse Vasakdemokraatlikusse Parteisse, mis 1998. aastal reorganiseeriti Vasakdemokraatideks. 19921994 oli ta Saadikutekoja eesistuja. 19961998 oli ta Itaalia esimene kommunistist siseminister, 19992004 Europarlamendi saadik. Oktoobris 2005 nimetati ta eluaegseks senaatoriks. 1 Riigi/rahva eripärad · 2006. aasta andmete põhjal oli Itaalia majanduslike näitajate järgi maailmas
o JG 185 Tallinnas, ülem: August Kõrgema o JG 186 Jamburgis(Kingissepas), ülem: August Ellandi 1. mai 1942. aasta seisuga oli julgestusgruppide nimekirjas 4050 meest. Need üksused said ülesandeks teede, raudteede ja teiste strateegiliste ning sõjaliste objektide kaitsmine, sõjavangide valvamise, metsadesse jäänud punaarmeelaste kinnipüüdmise ning Eesti territooriumil pead tõstva partisaniliikumise vastu võitlemise. Julgestusgrupid reorganiseeriti pärast nende sisulist hääbumist idapataljonideks. Eesti julgestusgruppidesse jäänud meestest formeeriti kolm idapataljoni, mis kandsid numbreid 658, 659 ja 660 ning 657. üksik idakompanii. Administratiivselt allusid idapataljonid iga armee peakorteri juures asuvale idaüksuse ülemale. Neis pataljonides võitles 1942. aasta lõpul kuni 15 000 meest. Idapataljonide viimased ülemad olid: Alfons Rebane Georg Sooden Erich (Heinrich) Ellram 1942
Uluots ja Otto Tief. Kesk- ja jõukam osa talurahvast ja osa linnakodanlusest. Parempoolne partei. Võitlema kommunistide ja nõukogude võimu taaskehtestamise vastu, igati toetama Eesti Ajutist Valitsust, andama sõjamehi, vilja ja raha. Maata põllumeestele pidi riik andma kroonu või rüütelkonnamaid kas põlisrendile või müüma eraomandiks. Toetus ennekõike pärispõllumeestele. 4 1919 II poolel algas erakonna uus tõus. 1920. aastal reorganiseeriti EML Põllumeeste Kogudeks. Jaan Tõnissoni juhitud Eesti Rahvaerakond (1905 loodud Eesti Rahvameelse Eduerakonna järeltulija, 1918 novembris ühines Eesti Demokraatlik Erakond ja Eesti Radikaaldemokraatlik Erakond) - rahvusluse jõuline rõhutamine, sotsialistlik õpetus on Eestis sobimatu, on vaja demokraatiat, sotsiaalset õiglust ja liberaalset maj. poliitikat, haritlasi, linnakodanlust ja teatud osa talupoegi rahvuslik-liberaalne partei
Uluots ja Otto Tief. Kesk- ja jõukam osa talurahvast ja osa linnakodanlusest. Parempoolne partei. Võitlema kommunistide ja nõukogude võimu taaskehtestamise vastu, igati toetama Eesti Ajutist Valitsust, andama sõjamehi, vilja ja raha. Maata põllumeestele pidi riik andma kroonu või rüütelkonnamaid kas põlisrendile või müüma eraomandiks. Toetus ennekõike pärispõllumeestele. 4 1919 II poolel algas erakonna uus tõus. 1920. aastal reorganiseeriti EML Põllumeeste Kogudeks. Jaan Tõnissoni juhitud Eesti Rahvaerakond (1905 loodud Eesti Rahvameelse Eduerakonna järeltulija, 1918 novembris ühines Eesti Demokraatlik Erakond ja Eesti Radikaaldemokraatlik Erakond) - rahvusluse jõuline rõhutamine, sotsialistlik õpetus on Eestis sobimatu, on vaja demokraatiat, sotsiaalset õiglust ja liberaalset maj. poliitikat, haritlasi, linnakodanlust ja teatud osa talupoegi – rahvuslik-liberaalne partei
klassile. Keskhariduse teise astme moodustas kolmeaastane gümnaasium. Nii reaalkoolist kui progümnaasiumist oli võimalik eksamite alusel pääseda gümnaasiumisse. Eestistamine ja ümberrahvastamine oli keelatud, kuid soovi korral võis vähemusrahvuslane minna eesti keelega riigikooli. Rahvusvähemuste seas avasid sakslased ja juudid emakeelseid algkoole ja keskkoole, rahvuskeelsed koolid olid veel venelastel ja rootslastel. Kutseharidus: 3.a. õppeajaga tööstuskoolid reorganiseeriti 4.a. tööstuskoolideks, kaubanduskoolid aga kaubandus ja ärinduskeskkoolideks; Moodustati ka kõrgema astme kutsekoolid, kuhu võeti keskkooli või kutsekeskkooli lõpetanuid 4 Tähtsaimad kutsekeskkoolid: Tartu Tööstuskool, Tartu Kommerts- ja Kaubanduskool, Tallinna Linna Naiskutsekool, Eesti Naisliidu Kodumajanduse Instituut, Tallinna Kodunduskeskkool, Tallinna Merekool
juunil 1925. aastal Riigikogu poolt kinnitati. Riigikogu abisekretär Leopold Raudkepp mõtestas riigivapi olemuse järgmiselt: esimene lõvi tähendab Lembitu-aegset vabadusvõitlust, teine Jüriöö ülestõusu ja kolmas Vabadussõda. Tammeokstest vanik märkivat Eesti tugevust, püsivust ja vabaduse närtsimata traditsioone. Joonis 4 Eesti vapp (Allikas: Vikipeedia 2011) Haldusmuudatused kajastusid ka siinsete mõisnike organisatsioonis, mille tulemusena senised vasalkonnad reorganiseeriti rüütelkondadeks. Kõigepealt tehti seda Saaremaal ja Eestimaal. Saaremaa rüütelkonnast jäid välja Läänemaa mõisnikud, kes liideti Harju-Viru ja Järva vasallidega Eestimaa rüütelkonnaks. Juba 1561. aastal kinnitas Poolale kuulunud aladel kuningas Sigmund II August Liivimaa mõisnike privileegid. 1566. aastal koostati unioonileping, kuid omaette rüütelkonda siiski veel ei loodud. Lõplikult saab Liivimaa rüütelkonnast rääkida 1647.
Loodusuurijate Seltsi ja Kihelkonna kirikumõisa vahel rendileping, mille alusel Vaika saared läksid kuueks aastaks Riia Loodusuurijate Seltsi käsutusse. Vaika saared kuulutati looduskaitsereservaadiks ja selle ülevaatajaks jäeti Artur Toom. 1957. aasta 7. juunil võeti Eestis vastu looduskaitse seadus, mille alusel loodi Vilsandi linnuriigist Vaika Riiklik Looduskaitseala, mis 1971. aastal nimetati ümber Vilsandi Riiklikuks Looduskaitsealaks ning 7. detsembril 1993. aastal reorganiseeriti see Vabariigi Valitsuse määrusega Vilsandi Rahvuspargiks. Kaitseala hõlmab mitmeid maastikuliselt omapäraseid looduskomplekse, millest iseloomulikumaks on meresaared. Vilsandi on kaitseala ainuke inimasustatud saar. Saare rannajoon on liigestatud lahesoppide, neemede ja paljude rannikulähedaste saarekeste poolt. Vilsandi lääne- ja põhjarannal domineerib dolomiitne kaljurand. Loodust iseloomustavad veel eelkõige mereline kliima, rohke linnustik, ranniku- aladele iseloomulik
aastani, kooli läks tema 1967. aastal. Järelikult avati kool mingil ajahetkel taas. Seda täpsemalt ei olnud mul võimalik leida. (10) Tänapäeval on maja eraisiku valduses. Tänu Matjama 4-klassilisele koolile ja õpetajatele sai alguse raamatukogu loomine. (3; 8). 3.4. Haridusajalugu Tähemaal ja Vanaussaial Tähemaa ja Vanaussaia kohta leidsin väga vähe materjale. Tähemaa Algkool kandis 1945. aastast nime Tähemaa Mittetäielik Keskkool, mis 1948 aasta reorganiseeriti Tähemaa Algkooliks. Vanaussaia Algkool likvideeriti 1973 ja Tähemaa Algkool 1974. aastal. (9) 4. Vara valla hariduselu aastal 2008 Tänase seisuga tegutseb vallas Vara Põhikool. Kuue aasta jooksul on õpilaste arv pidevalt vähenenud. Kui 2006/2007 alustas Varal 1 klassis 20 last ja koolis üldse oli kokku 117 õpilast, siis 2007/2008 õppis koolis 108 õpilast ja 2008/2009 õppeaastal alustas 1 klassis 9 õpilast ja koolis kokku omandab teadmisi 99 last, 62 poissi ja 37 tüdrukut(12)
Ümberkorraldused Lõunas Kongress võttis 1866. aastal vastu USA konstitutsiooni paranduse, mis andis neegritele kodanikuõigused, ka valimisõiguse. 1867. aastal kehtestas Kongress Lõunas diktatuuri. Lõuna jagati viieks sõjaväeringkonnaks, uuendamiseks saadeti kohale vabariikliku partei aktivistid. Enamasti olid need vaesed mehed, kes saabusid kohale väikese kotiga. Nii nimetati neid põlglikult pambumeesteks ehk kotimeesteks. Loodi uus administratsioon ja reorganiseeriti kohtud. Loodi tasuta riiklike koolide võrk ja hoolekandeasutused; näiteks vanadekodud ja pimedate varjupaigad. Püüti kindlustada neegritele antud kodanikuõiguste elluviimist. 11. Täida lüngad: Tööstusrevolutsiooni üks peamisi tunnuseid on uute masinate leiutamine . Uute masinate kasutuselevõtmine nõudis raha ja inimesi ,kes masinatega töötaksid. Peamised sissetulekud saadi kaubandusest, raha paigutati uute ettevõtete ja vabrikute rajamiseks
Johani, A. Back jt.) aktiivselt võitlema kodanluse vastu, liitudes 1940. aastal revolutsioonilise rahvaga. 15 6. VAPSID Vabadussõjalased ehk rahvapäraselt vapsid olid Eestis 1920.-30. Aastatel tegutsenud vabadussõdalaste ühendustesse koondunud liikmed. Pärast Vabadussõja lõppu moodustati Eestis Demobiliseeritud Sõdurite Liit, mis pidi kaitsma sõdurite huve eeskätt maaküsimuse lahendamisel. Aastal 1926 reorganiseeriti organisatsioon Tallinnas Vabadussõjalaste Liiduks; niisugused liidud moodustusid sõjajärgsetel aastatel ka teistes linnades. 12.märtsil hoiti ära fasismisuunalise riigipöörde otsene ja vahetu oht. Vapside võimuletulek oleks Eesti ilmselt jäägitult allutanud Saksamaale. Riigipöörde ja selle järel kujunenud oluliselt demokraatlikke vabadusi eeskätt poliitiliste
skandaalid - Poliitilised skandaalid Poliitilised skandaalid Hermann Simm Niisugust Presidendil sidemed vahelejäämist ei ole vene luurajatega olnud Paksas Eestis, Lätis ega Leedus pole haridusreformi kokkuleppeid. Ühiskondliku leppe sihtasutus 2001- 2009, siis reorganiseeriti, aga see pole enam see. Tol ajal reklaamiti seda, et see oli Iiri rahvusliku kokkuleppe alusel (1987), see kokkulepe nägi kätte seda, mis järjekorras nad täidavad tingimusi, mida esitab EL. Iiris oli suur majanduslik edu ja tõus, mis siis tähendab, et neil puudusid sotsiaalsed konfliktid tugevad ametiühingud, pankade laenu poliitika oli enamustele vastuvõetav ja ka immigratsiooni poliitika oli enamustele vastu võetav Iirimaa oli üks esimesi, kes avas end Balti riikidele
Vares. Täidesaatvat võimu teostas Rahvakomissaride Nõukogu, kuhu kuulus 13 rahvakomissari. Nendegi ülesandeks oli Moskvast tulnud juhtnööride täpne täitmine. rahvakomissaride Nõukogu esimeheks sai kommunist Johannes Lauristin. Eesti seadused asendati Vene NFSV seadustega, mis Eesti oludesse sobimatutena tekitasid hulgaliselt raskusi. Loodi nõukogulikku kohtusüsteemi kuuluvad rahvakohtud, Eesti politsei asendati Tööliste ja Talupoegade Miilitsaga, Eesti sõjavägi reorganiseeriti Punaarmee 22. Territoriaalseks laskurkorpuseks. Majandusreformid. Ümberkorraldused majanduses algasid riigistamistega: natsionaliseeriti ni tööstus- ja transpordiettevõtted, kui ka kaubandusfirmad ja rahaasutused, samuti suuremad elumaja (ligi pool kogu elamispinnast). Erakätesse jäid vaid väikesed kaubandus- ja tööstusettevõtted. Majandus allutati tsentraliseeritud juhtimisele. Käsumajanduse teostamiseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
