Viljandi 9-l on kaotanud 1 ja 2- korruse vahelt pärast krovimist karniisi ja katuse harja kõrgust on toodud allapoole. Põhiplaanilt on hoone sümmeetriline, eenduva keskrisaliidiga, kus asub trepikoda piklike kitsaste paarisakendega. Trepikoja kohal kaarjas katus roosakna motiiviga. Räästa alust kaunistab profileeritud karniis. Fassaadil on ainulaadsed liseenitaolised kaunistused, mis algavad 1-korruse kohalt ja ulatuvad räästakarniisini. Hoone seisukord hea, hiljuti renoveeritud. Katus on kaetud tumeda kiviga ja seinad värvitud beezikat tooni. Viljandi 7 on sarnane eelmisega, ent kelpkatusega. Trepikoja kohal termaken. Maja tervikuna on aga palju kevemas seisukorras laguneva fassaadi ka eterniitkatusega. Viljandi 11 on ebasümmeetrilise põhiplaaniga hoone, millele on hiljem juurde ehitatud vasak tiib trepikojaga matkides paremat tiiba. Juurdeehituse käigus on kaotatud katuselt ka termakna motiivid vintskapide kohalt
) teisel korrusel. 1951. aastaks sai kool oma valdusse kogu vallamaja (vaata Foto 3). Aja pikku tekkis koolis ruumipuudus ja alustati uue koolimaja ehitamisega (1968. aastal pandi nurgakivi), mis valmis 1973. aastal. Uus koolimaja on kahekordne ja sellele ehitati juurde ka spordihoone, mille avamine toimus 1975. aastal (K. Jalakas 2009). Aja jooksul hoone luitus ja kippus lagunema, mis leidis lahendust renoveerimise teel. 2007. aastal avati kaua oodatud renoveeritud ja juurdeehitusega koolihoone (vaata Foto 3). Kultuurikeskus 1910. aastal valmis Avinurme Tuletõrje Seltsi pritsimaja, kuhu koondus kogu ümbruskkonna kultuurielu ligi üheksakümneks aastaks (K. Jalakas 2009). Uue kultuurikeskuse (vaata Foto 4) ehitust alustati 1988. aastal, kuid hoone valmis raha puuduse tõttu alles 1999 (tere tulemast avinurme). Uude kultuurikeskusesse on tänaseks koondunud kogu kultuurielu. Varem
Katusel kinnituvad nad teineteise sisse ja moodustavad päris tugeva terviku. Katusesindlid valmistatakse okaspuidust, kuna see ,,liigub" katusel vähem kui näiteks haab. Sindlil on kindel kuju, mistõttu paistab sindelkatus nägusam kui laastukatus. Sindelkatust võib paigaldada kõigile katustele, mille kalle ületab 30 kraadi, eelkõige sobib puidust katusekate loomulikult vanadele, renoveeritud hoonetele, kus ehk varemgi on puidust katus olnud. Aga miks mitte ka täiesti uutele hoonetele, puit on ju eelkõige looduslik ja väga väärikas ehitusmaterjal. Paigaldamisviise on sindelkatusel kaks: sindlid saab asetada räästa suhtes 90 kraadi alla püsti või dekoratiivsem paigaldusviis on asetada need 30
tooteid, pestes salatitelt riknenud koore maha ja lisades juba päevi näinud köögiviljadele uue, saades sel viisil "värske" toote, on lihtsalt tülgastav ning tekitab tugevalt vastakaid emotsioone. Kuid mõeldes pigem millegi taaselustamisele, siis seostus mulle koos Rowe ja Koetteri ideega vabadusest ja pluralismist avastama samasugust efekti ka meie tänavatel. katseid neid taas ellu äratada. Linnapildis satume paratamatult peale vanadele majadele, mille üks osa või terve maja on renoveeritud. Võiks ju küsida, et mis selles halba on, kui mõni maja uuesti elamiskõlblikuks muudetakse. Laialt võttes on linnas korda tehtud majad kas taastatud ajaloolise-, algsekujuna või suhestatud taktitundeliselt miljööga sobituvaks. Teiselt poolt on meil hooned, mille renoveerimisel pole arvestatud ei ümberkaudsega ega muudetud paremaks ruumikvaliteeti. Siinkohal tuleb mängu arhitekt, halvimal juhul tema üldse kaasamata jätmise roll
Türi linn ASUKOHT: Türi vald on ajalooliselt ja sotsiaal-majanduslikult omavahel integreeritud piirkond (Järvamaa lõunaregioon nn. Lõuna-Järvamaa), mille keskuseks on Türi linn. 2005. aastani kehtinud haldusterritoriaalse jaotuse alusel jagunes piirkond 4 kohaliku omavalitsuse vahel - need on Türi linn, Türi vald, Oisu vald ja Kabala vald. Kohalike omavalitsuste volikogude valimise ajal (23.10.2005) ühinesid neli omavalitsust üheks omavalitsuseks Türi vallaks (suurus 598,82 km2; 35 küla, 2 alevikku, 1 linn; 11 561 elanikku seisuga 01.10.2006). Türi vald asub Järvamaa edelaosas. Valda ümbritsevad Käru vald (Rapla maakond), Vändra vald (Pärnu maakond), Suure-Jaani vald, Kõo vald, Võhma linn (Viljandi maakond), Imavere vald, Koigi vald, Paide vald, Väätsa vald, Paide linn (Järva maakond).Valda läbivad mitu suurt maanteed (Pärnu-Rakvere- Sõmeru, Tallinn-Rapla-Türi-Viljandi, Tallinn-Imavere-Viljandi) ja Ta...
pakkumine ei ole see õige. 5. Lähene vanale majale tervikuna ja püüa vaatamata erinevate lahenduste paljususele säilitada vana hoone traditsioonilist iseloomu. Töötades detailide ja erinevate materjalidega ei tohi käest lasta pilti tervikust. 6. Eelista kasutada kui vähegi võimalik traditsioonilisi ja naturaalseid materjale. Nende kasutamine on oluline nii stiili kui tehnoloogia külje pealt. Palkmaja taastamist alusta vundamendist Oskuslikult renoveeritud palkmaja võib silmailule lisaks olla hindamatu emotsionaalse väärtusega ja kanda endas ajastu hõngu, millest moodsate majade elanikud ainult unistada võivad. Siiski on vana palkmaja renoveerimine tihtipeale suurem ettevõtmine kui uue maja ehitamine ja selle otstarbekus tuleks spetsialisti abiga hoolega läbi kaaluda. Niiskus kontrolli alla * Vana palkmaja
Riskianalüüsi eesmärgiks on selgitada välja kodus esineda võivad terviseohtlikud ohuolukorrad ja neid põhjustavad faktorid ning hinnata ohuolukorra tagajärgi ja toimumise tõenäosust. Selgitatakse välja kuvariga töötamise ohutegurid, hinnatakse ohutegurite mõju töötaja tervisel, koostatakse riskimaatriks ning täidetakse kontroll-loendi küsimustik. Majas, mis asub Rakveres L. Koidula tänaval, on 1 magamistuba, köök, elutuba, vannituba ning wc ja koridor. Kõik ruumid on renoveeritud ja heas korras. Arvutiga töötamisekohti on majapidamises üks ning see asub elutoas. Elutuba on suur avar ruum. Loomulikku valgustust ruumi annavad kaks akent ja rõduuks mida on võimalik reguleerida ka ruloodega. Kasutada saab ka lae- ja põrandalampi. Ruumis on aknad avatavad. Sobiv õhutemperatuur tagatakse kaminaga, elektriradiaatorite ja õhksoojuspumbaga,
RAVIMUDA AVASTAJA C.A.HUNNIUSE AUKS. PROMENAADIL LEIAB KA LASTE MÄNGUVÄLJAKU JA LINNA AINUKESE LINNUVAATLUSTORNI. KÕIK SEE ON 7 TEHTUD MAITSEKALT, ARVESTADES PROMENAADI JA KOGU HAAPSALU LINNA OLEMUST JA STIILI. 5. HAAPSALU RONGIJAAM 20. SAJANDI ALGUSES RAJATI KUURORDLINNA KÜLASTAJATE TEENINDAMISEKS SUUREJOONELISE RONGIJAAM. SEE KAUNIS AJALOOLINE HOONE ON TÄNASEKS OSALISELT RENOVEERITUD. RONGIJAAMA RAJAMISEGA ÜHENDATI RAUDTEELIIKLUS HAAPSALU-TALLINN-PETERBURI LIINIL. HOONE PROJEKTEERITI VENEMAA ARHIDEKTI K.VERHEIMI JA INSENERI V.VESTFALEN POOLT. JAAMAKOMPLEKSI MOODUSTASID: REISIJATE HOONE, VÄIKESE TORNI JA VARIKATUSEGA IMPERAATORIPAVIJON (TSAARI JA TEMA PERELIIKMETE KÜLASKÄIKUDE JAOKS) JA NEID ÜHENDAV 39 MEETRI PIKKUNE POOLKINNINE GALERII NING KOGU JAAMAHOONE ULATUSES OLI 216 MEETRI PIKKUNE
uhtorud ja hästisäilinud kaunite vaadetega pärandkultuurmaastik Tseamäe ja Kerekutsi ümbruses (Paganamaa... 2009). Paganamaal paiknevast vaatetornist avaneb vaade järvede ahelikule ja ümbritsevale maastikule. 2000. aastal on kaitsealale rajatud ka jalgrattarajad. Majutus-, toitlustus- või muud turismiettevõtted Majutus: · Piusa ürgoru puhkekompleks (Meremäe vald) Pakub puhkemaja (9 voodikohta), võimalust ööbida renoveeritud aidas (6 voodikohta). Jõekaldale vanasse sepikotta on ehitatud saun, kus on ka kaminaruum. Lisaks on veel ehtne suitsusaun.Vanasse veskihoones asuvad seminari- ja peoruumid. Seminariruum mahutab 30-60 inimest (sõltuvalt toolide paigutusest), peoruumis saab pidutseda kuni 60 inimest. Õues on võimaliks tegeleda erinevate sportliketegevustega, suvel om võimalus püüda vikerforelli. Puhkemaja lähedalt viib mööda 15 km pikkune Piusa Ürgoru matkarada
Aastal 1929 võeti Kadrioru loss kasutusele Eesti riigivanema (alates 1938. aastast presidendi) residentsina. Hoone restaureeriti 19331934 ja 1938 valmis tema juurde Alar Kotli projekti järgi ehitatud Kadrioru administratiivhoone. Arhitekt Aleksander Vladovsky projekti järgi ehitati juurde banketisaal ning arhitekt Olev Siinmaa kavandite järgi kujundati mõned ruumid ümber rahvusromantilises stiilis. Alates 1946. aastast on loss jälle Eesti Kunstimuuseumi käsutuses. 22. juulil 2000 avati renoveeritud Kadrioru lossis Eesti Kunstimuuseumi filiaal Väliskunsti Muuseum. · Katariina II ja asehalduskord - Tallinna asehaldurkond ehk Tallinna kubermang (vene k. ) moodustati Eestimaa kubermangu asemele 1783. aastal vastavalt Venemaal 1775. aastast sisse seatud uue halduskorralduse seaduse alusel, millega koondati Venemaa Keisririigi 36 kubermangu 17 asehaldurkonnaks (mille koosseisus oli 2...4 kubermangu), peale selle erandina:
Igal aastal toimuvad lossi varemetes Põltsamaa Lossipäev, kus päeval on võimalik uudistada käsitöölaadal ning õhtul kuulata meeleolukat kontserti. Lossi küljes paikneb ka Põltsamaa kirik. (https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5ltsamaa_ordulinnus ) 10 5. KUIDAS MINNA EDASI? Põltsamaa linn on teinud ära väga palju oma elanike heaolu jaoks. Võimaluste piires korrastatakse igal aastal teid ja tänavaid. On renoveeritud ja ehitatud erinevaid ruume ja maju, kus linnarahval oleks hea koos käia. Linnas on toimiv arstiabi ning hea ligipääs poodidele. Linn on väga uuendusmeelne ja igati abivalmis. Möödunud aastal avati linnas hooldekodu vanuritele, et ka nende elujärge parandada. Põltsamaa on armas väike kohake Eesti südames, kus on olemas kõik eluks vajalik. Kuid kahjuks on seal üheks peamiseks probleemiks üha vananev rahvas. Nooed inimesed kolivad suurtematesse linnadesse
järgmist: "Olgugi, et Võru linna on tituleeritud poodide pealinnaks on iga uus ettevõte, mis loob uusi töökohti, Võrru oodatud. Kahtlemata suureneb Rimi kaubanduskeskuse tulekuga kaupade ja teenuste valik linnas ning mis peamine - linnakodanik vaid võidab sellest." Peale poodide ja muude ehitiste ehitamist on Võrus veel Tamula järve kaldale ehitatud rannapromenaad, mis on ligi kilomeeter pikk, ja on veel vanu maha jäätuid maju renoveeritud. Rannapromenaadi avati seal ka Peeter Leinbocki ligi tonn kaaluv pronksskulptuur ,,Elujõud" 7, mis väljendab võrulaste visadust ja on seotud linna lähistel asuva Eesti vanima asundusega. 3 Täpsemalt http://www.vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=4226 4 http://www.vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=7515 5 http://www.vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=7973 6 http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=333138 7 http://www.vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=7973; http://www.postimees.ee/?id=172670
arvu inimestest antud riietuse või tegevusaktiivsuse puhul. 3 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus ruumi mõõtmed ja otstarve; mõõtepunktide asukohad protokollis viisil, mis üheselt määravad antud ruumipiirkonna; ruumi üldine seisund (vanus, millal viimati renoveeritud, mustusaste); märkida akende (lisada klaaside-kardinate iseloomustus) ja uste asukohad ja suurus; märkida töökohtade asetus ja ohtlikud alad; märkida küttekehade asukohad; märkida ventilatsiooniavade asukohad; märkida mõõtepunktide asetus; märkida üles välistingimused: õhutemperatuur (T/oC), suhteline õhuniiskus (RH/%) ning õhurõhk (p/hPa). Võimalusel uuritakse töötajatelt, kuidas on olukord töökeskkonnas erinevatel aastaaegadel.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Bromley By Bow Centre Uurimistöö Õppekava MMS3010, peaeriala ärindus Juhendaja: Jaanika Loorberg Tallinn 2020 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS.......................................................................................................................... 3 1. Civic Economy......................................................................................................................... 4 1.1 Civic economy olemus.......................................................................................................4 1.2 Sarnased majandussüsteemid................................................................................
Geograafia: Energiamajandus 1) Energiamajandus Majandusharu, mis tegeleb energeetiliste materjalide ja toodete uurimise, hankimise, töötlemise, tootmise, salvestamise, transportimise, kauplemise, turustamise ja müügiga. 2) Taastuvad energialiigid Peamisteks taastuvenergia allikateks on otsene päikeseenergia ning taastuvad energiaallikad: hüdroenergia, tuuleenergia, biomassi energia, orgaanilises aines (peamiselt puidus ning taimedes) sisalduv keemiline energia, ookeanide soojusenergia ning maa siseenergia. Mittetaastuvad energialiigid - Ressurss, mille kogus kasutamisel väheneb. Taastumatute energiaallikate hulka kuuluvad järgmised fossiilkütuse liigid: põlevkivi, maagaas, turvas, kivisüsi, pruunsüsi ja nafta. Taastumatute energiaallikate kasutamise probleemid: Varud, mis on kujunenud miljonite aastate jooksul, ammendatakse järjest kasvava tarbimise tingimustes valdavas osas ...
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Kultuuriteaduste ja kunstide instituut Andres Noormets Essee Helena Nagelmaa Kirjandus- ja kultuuriteadused Tartu 2009 Sissejuhatus Minu essee eesmärk on tutvustada lühidalt lavastaja Andres Noormetsa ning analüüsida tema lavastajatööd. Põhitähelepanu suunan lavastaja ja näitlejate suhtele. Töö hüpotees seisneb selles, et Andres Noormets on väga mitmekesine lavastaja, kuid tema loomingust saab siiski välja tuua mõned esilekerkivad jooned. Valisin selle teema, sest olen ka varem Andres Noormetsa lavastajatööd uurinud ning tema loominguline käekiri pakub mulle huvi. Töös olen kasutanud nii internetiallikaid kui ka raamatut ,,Ugala aja lugu". Andres Noormetsa lavastuse ,,Nagu poisid vihma käes" prooviperioodi käisin ise 2006. aastal jälgimas ning kasutan seda lavastus...
Need on ringmüüriga piiratud karjalautade ja tallide kompleks ning viinavabrik koos viinakeldri ja muude lähemate hoonetega. Ringmüüriga piiratud majanduskompleksi kuuluvad valitsejamaja, sõidutall-tõllakuur, karjalaut, sealaut, tööhobuste tall, vankrikuur, puutöökoda, sepikoda, väravaehitised ja baroksete sepistega kellatorn. Praegusel ajaks on Mooste vald omandanud enamiku Mooste mõisa kõrvalhoonetest. Tänu sellele leiavad ka kõrvahooned järjest rohkem kasutust. Värskelt renoveeritud endisesse mõisa puutöökotta on rajatud Mooste Linakoda ja Mooste Mõisa Külalistemaja. Endises mõisa veskis avati Mooste Veskiteater ning valitsejamajas tegutseb Mooste KülalisStuudio. 4 Mõisas asuv kool Mooste kooli asutamisaastaks loetakse aastat 1766. kui see alustas kõigepealt mõisakoolina, kus koolmeister oli mõisa moonal, kelle nimi ei ole teada. 1881.a. avati Moostes nn "saksa ja vene kool", kus said tarkust paarkümmend poisslast
(veeavarii, kestev liigniiskus või konstruktsioonide leke). Keldrites võib harilikku majavammi leida puitkonstruktsioonide läheduses, kuid väga tihti on seeneniidistiku ja viljakehade poolt kaetud ka kivipinnad. Kivikonstruktsioonidest vamm siiski toitaineid ei leia ja kasutab neid vaid levikuks ning paljunemiseks (viljakehade moodustamiseks). Hoone kasutusotstarvete lõikes võib harilikku majavammi leida enim suvilates, mis on ümber ehitatud elumajadeks ning renoveeritud elumajades (kokku ca 80% hariliku majavammi juhtudest) . Samuti on suurema majavammi riskiga puidust (põranda)konstruktsioonidega üldkasutatavad hooned (kirikud, kultuurikeskused, koolid jms.). Väga kiire kahjustusulatusega majaseeneks teeb majavammi asjaolu, et ta on suuteline oma elutegevuseks vajalikku niiskust seeneniidistiku kaudu transportima pikkade vahemaade taha. 2. MAJAVAMMI ARENGUKS VAJALIKUD TINGIMUSED Temperatuur - Optimaalne 18-20°C, kasv jätkub -2°C kuni 28°C
Gristel Jaanusel on märkimisväärne töökogemus raamatupidamis ja logistika valdkonnas. 2.2 ETTEVÕTTE AJALUGU JA ÜLEVAADE TEGEVUSKOMPLEKSIST OÜ Merilin Designs asutati 11.07.2007 ning ettevõte hakkas müüma Merilin Sarve disainituid rõivaid ja aksessuaare aadressil Rataskaevu 6, Tallinn, Harjumaa. Hoone on kahekorruseline elumaja, kus eluruumid asuvad teisel korrusel ja alumisel kaupluse, tootmis- ning laoruumid. Hoone on renoveeritud ja heas korras. Kogu maja pind on 130 m², millest tootmisruumid, kauplus ja ladu võtavad enda alla 55 m². Ettevõte annab käesoleva aasta lõpuks tööd 6 inimesele. 2.3 ÜLEVAADE INVESTEERINGUTEST JA FINANTSEERIMISALLIKATEST Ettevõtte asutamis- ja stardikulud on ettevõtte asutamisel finantseeritud omaniku omavahenditest. Peamiseks investeeringuks tootmise alustamisel oli õmblusmasinate ostmine maksumusega 120 000 krooni
veetmise võimalust. OÜ Luuka puhkemaja on loodud Dimitri Orava poolt, kes oli firma loomise hetkel 35-aastane. Asutus pakub ainulaadset vaadet Karksi-Nuiale, ordulinnuse varemetele, EELK Karksi Peetri Koguduse Kirikule. Lisaks sellele on võimalus puhkajal jalutada rahvapargis, mille teed viivad alla orgu. Spordi harrastajate jaoks on puhkemaja kõrval August Kitzbergi nimelise Gümnaasiumi kõrval värskelt renoveeritud staadion, bassein, saun ja spordi- ja jõusaal. Luuka puhkemaja asub Mulgimaa südames Karksi-Nuias. Ta on kesklinnast 700 meetri kaugusel Tartu-Pärnu maantee läheduses, August Kitzbergi nimelise Gümnaasiumi taga, aadressil Kooli tn. 1a, Karksi-Nuia, Viljandimaa. 1863. a. avati Nuia koolihoone (kunagine Nuia Keskkooli internaat, nn. Luuka maja). Juhatajaks jäi Georg Rosenberg. 1847. a. asutati Nuias ka vene õigeusu kihelkonnakool (Pärnu t. 17), mis 1895. aastani töötas erakorterites
Tervisele ohutu rauasisaldus vees on 0,1-0,3 mg/l. [10] 1.4. Rauasisalduse vähendamise võimalused Rauda ei ole võimalik keetmisega kõrvaldada. Seda on võimalik veest kõrvaldada veele hapniku lisamise (õhutamise ja filtreerimise) teel. [5, lk 24] Raua eemaldamiseks veest on olemas spetsiaalsed rauaeraldus-filtrid. Juba ongi paljudesse puurkaevudesse paigutatud filtrid raua ärastamiseks. [2, lk 26][10] Tänu nendele abinõudele on meie joogivee olukord paranenud. Renoveeritud on vanu ja ehitatud uusi veetorustikke, rajatud veevärke, veevõrgu puurkaevudele paigaldatud rauaärastusseadmeid ülenormatiivse raua ja mangaani eraldamiseks, mitmes linnas on tööd alustanud moodsad veetöötlusjaamad. Veemajandusse investeeritakse üha suuremaid rahasummasid ja loodetavasti jõuab igati puhas ja tervislik joogivesi peagi kõigini. [3] 5 2. MATERJAL JA METOODIKA 2.1
seen ainult erandtingimustes (veeavarii, kestev liigniiskus või konstruktsioonide leke). Keldrites võib harilikku majavammi leida puitkonstruktsioonide läheduses, kuid väga tihti on seeneniidistiku ja viljakehade poolt kaetud ka kivipinnad. Kivikonstruktsioonidest vamm siiski toitaineid ei leia ja kasutab neid vaid levikuks ning paljunemiseks (viljakehade moodustamiseks). Hoone kasutusotstarvete lõikes võib harilikku majavammi leida enim suvilates, mis on ümber ehitatud elumajadeks ning renoveeritud elumajades (kokku ca 80% hariliku majavammi juhtudest) . Samuti on suurema majavammi riskiga puidust (põranda)konstruktsioonidega üldkasutatavad hooned (kirikud, kultuurikeskused, koolid jms.). Väga kiire kahjustusulatusega majaseeneks teeb majavammi asjaolu, et ta on suuteline oma elutegevuseks vajalikku niiskust seeneniidistiku kaudu transportima pikkade vahemaade taha. MAJAVAMMI ARENGUKS VAJALIKUD TINGIMUSED Temperatuur - Optimaalne 18-20°C, kasv jätkub -2°C kuni 28°C
Ka meie lasteaias olid väga pikka aega raskendatud liikumistingimused. Õuealal ei olnud sellist kohta, kus viia läbi liikumistunde. Pidime kasutama kooli staadionit ja rahvamaja suurt saali. Selleks tuli väga palju aega varuda, et õigeks ajaks kohal olla. Lasteaeda tagasi minek oli samuti raskendatud, kuna lapsed olid väsinud ja mängimiseks õuesoleku aega peaaegu ei jäänud, sest nende riided olid võimlemisest märjad. Nüüd on see mure õnneks lahendatud. Õueala sai renoveeritud, meil on oma kaugushüppekast, jooksurada, korvpalliplats. Lapsed saavad neid alati õuesoleku ajal ka kasutada ja see meeldib neile väga. Terved lapsed on meie tulevik! 3 2. Laste kehaline aktiivsus ja selle vajalikkus õpilastele Kehaline aktiivsus on igasugune skeletilihaste abil sooritatud liigutus, mis kutsub esile energiakulu üle rahuloleku taseme. Kogu ööpäevane energiakulu jaotub energiaks, mis on
arenevast tänapäevast. Hea on teha vähemalt kolm väljasõitu Pärnumaale: nn Lääne, Põhja ja Lõuna Päikeseringi. Kõikjal on vaadata kauneid (ranna)külasid, kirikuid, mõisakomplekse, muuseume, käsitöötubasid ja loodusväärtusi. Pärnumaa suurimateks pärliteks on UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud Kihnu saar ja kultuur ning Soomaa Rahvuspark koos oma kuulsa viienda aastaajaga. Külastamist ootavad ka kaunilt renoveeritud Tõstamaa mõis, muistne Soontagana maalinn, Eesti Muuseumraudtee Lavassaares, Carl Robert Jakobsoni Talumuuseum Kurgjal, Vana- Riia maantee äärsed rannakülad jpm. ALLIKUKIVI KOOPAD Kilingi-Nõmme linna lähedal Allikukivi ürgoru nõlval saad uudistada suuri maa-aluseid koopaid. 1961. aastal avastatud põhjaveevoolu poolt liivakivisse uuristatud koobas on 33 m pikk ja kuni 2,7 m kõrge. Koobaste põhja kogunev põhjavesi väljub ürgoru nõlva jalamil pisikese allikana.
Mäetaguse mõis rajati Eugenius Octave von Roseni valitsemiseajal 1796.aastal. Klassitsistlik härrastemaja on esinduslik, paistes silma rikkalikult kaunistatud interjööriga. Erilist tähelepanu väärivad kahe sajandi vanused tammepuust uksed, puutrepp ja secco- tehnikas laemaal. Mõisaansamblist on säilinud 14 hoonet, millest tall-tõllakuuri on tänaseks rajatud hotell, Suplusmaja ja restoran ning viina-aidas on koha leidnud Jäägrimuuseum, kus on eksponeeritud karude elu-olu. Täna saad renoveeritud mõisa külastada ja seal toimuvad ettetellimisel ekskursioonid. Kalvi mõis Kalvi mõis (Pöddes) oli mõis Viru-Nigula kihelkonnas, Virumaal. Mõisa härrastemaja asub Kalvikülas, mis tänapäeval jääb Aseri valda Ida-Virumaal. Mõisa mainiti esimest korda 1485. aastal, kui lossi valdaja Hans Lode lossimaja ja mõisa (Pöddese, tõestuskirjades ka Podwes, Podwis) tuhande marga eest Tallinna piiskopile Simon von der Borchile pantis.
16. Nüüd aga loo püant. Diiva eksmees saatis pärast artikli ilmumist Kroonikale hoiatuse, milles hoiatas ajakirja kohtusse kaevamise eest. Nüüd aga loo puänt: pärast hoiatuse ilmumist saatis diiva eksmees Kroonikale hoiatuse, milles lubas ajakirja kohtusse kaevata. 17. Mullu renoveeriti Tallinnas Tehnika tänav, kus autodele mõeldud sõidurada muutus ahtramaks värske jalgrattatee arvelt. Mullu Tallinnas renoveeritud Tehnika tänaval muutus sõidurada ahtamaks värske jalgrattatee arvelt. 18. Kui avaldatud fakt audientsis resoneerib ja ajakirjanduse jaoks peamist reklaamiraha (ehk ajakirjanduse peamist sissetulekut) teenivat lugejat juurde toob, siis seda ka avaldatakse. Avaldatakse faktid, mis auditooriumis kõlapinda tekitavad ning ajakirjanikele olulisimat reklaamiraha (ehk ajakirjanike peamist elatusallikat) sisse toovaid lugejaid juurde meelitab.
on moodustunud rabas). Turvast kasutatakse kütusena ja taimede kasvupinnasena. Turvas on konkurentsi- võimeline kohalik kütus eeskätt väikeenergeetikas (katlamajades ja väikestes elektri- ja soojuse koostootmisjaamades). Eestis kasutatakse elektri- ja soojusenergia tootmiseks osaliselt turvast Sillamäe, Väo, Tartu ja Pärnu elektrijaamades, kuid turvast on võimalik koos põlevkiviga põletada ka Narva elektrijaamade renoveeritud energiaplokkides. 8. Kivisüsi Kivisüsi on üks vanemaid ja enamlevinumaid energeetilisi kütuseid. Kivisüsi on süsinikurikas kaustobioliit, mis tekib taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel. Enam-vähem samast materjalist koosnevad ka turvas, pruunsüsi ning antratsiit (vanim ja kõrgema moondumise tasemega kivisöe modifikatsioon). Nende vahelise erinevuse määrab peamiselt mattumissügavus.
o Aiki Tibar kaitses magistriväitekirja teemal "Tööstusspetsialistide infovajadused ja nende rahuldamine TTÜ Raamatukogus". Talle omistati magister artiumi kraad infoteaduse alal. · 2001 o Valmis "TTÜ raamatukogu tegevuskava aastateks 2001-2005". o Raamatukogu õpikute osakond viidi Akadeemia tee 5 ühiselamust ülikooli peahoone I korrusele. Kuna uutes ruumides oli pinda vähem, tuli õpikute lugemissaal likvideerida. o Uued, renoveeritud ja senisest avaramad ruumid sai majandusteaduskonna raamatukogu. o Üldlugemissaali paigutati kaheksa internetiühendusega Windows-terminali lugejatele. o Seoses TTÜ trükikoja tegevuse lõpetamisega katkes signaaleksemplaride saamine bibliograafiasektoris asuva TTÜ trükiste arhiivkogu jaoks. o Ilmus bibliograafia "Tallinna Tehnikaülikooli Toimetised 1937 - 1994" II osa - registrid (Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu töid, B ; 3).
· detsember 1883 Treffneri koolil tegutsemisluba · kool tegutses Hobuse tänaval · 1919 HTG liideti Kubermangugümnaasiumiga · alguses (kuni 1954.a) HTG poistekool · NL'i ajal nimeks A.H.Tammsaare nimeline Tartu I Keskkool · 1961 avati Eesti esimene matemaatika eriklass · 1990.a taastati HTG nimi (7.-12.klass), põhikool eraldus gümnaasiumist (Tartu Kesklinna Kool) · ainult gümnaasiumiklassid ca 10 aastat · 1998.a tulekahju, õppetöö erinevates hoonetes üle Tartu, renoveeritud koolimaja avati 2002 2. Muinasaeg · Ajaloo põhietapid: o Muinasaeg ehk ürgaeg ehk esiaeg (8 milj 3000 eKr) o Vanaaeg (3000 476 eKr) o Keskaeg (5.-15.saj) o Uusaeg (16.-19.saj) o Lähiaeg (20.saj...) 3. Tsivilisatsioonid · tsivilisatsioon hästi korraldatud kõrge arengutasemega ühiskond · tunnused: o viljelusmajandus (mõeldakse ettepoole) o varanduslik korraldus o kiri o riiklik korraldus o vaimne tegevus
Linn on tohutult arenenud tänu 1970ndatel alanud naftabuumi tõttu - linnas näeb palju pilvelõhkujaid, uusi hooneid ning kaubanduskeskuste komplekse. Linnas on üle 4 300 mosee. Al Bathaa, mis asub linna keskmes, on vanim osa linnast. Enamus turiste käib seal turgudel ostlemas, muuseumites, ning ka kohalikus loomaaias, mis avati aastal 1957. Lisaks käiakse uudistamas Al Musmaki kindlust, mis ehitati aastal 1865 ning on pärast seda turistide jaoks renoveeritud. Kindlus on kuulus, sest esindab riigi loomist. KIndluse muuseumi osas on palju ajaloolise tähtsusega esemeid, sealhulgas ka pühast paigast Mekast. Salam Park on igale turistile kohustus. Park maksis 16 miljonit dollarit ning seal on tehisjärv, metsiku looduse ala, palmide `'hiis'' ning kilomeetreid maad, kus pidada piknikku. Seal on ka suur mänguväljak, 4 hoonet palvetamiseks ning mitmeid restorane. Kõrgelt arenenud pealinn Ar-Riyad
Teenindaja naeratas sõbralikult ning vastas, et kõik koogid valmistatakse kohapeal. Lahkudes unustas teenindaja hea klienditeeninduse tähtsa osa, kuna soovis ainult ,,Nägemist!", kuigi oleks võinud meid tänada ning anda positiivne soov ülejäänud päevaks. Klienditeenindamise poole pealt jäi negatiivne emotsioon, kuid vähemalt koha miljöö oli hubane ja meeldiv. 6 2. C. F. HAHN PUB- ESIMENE KÜLASTUS Hahn´i pubi asub samuti vanemas renoveeritud puumajas nagu ka Supelsaksad. Söögikohtade erinevuseks võib nimetada, et C. F. Hahn Pub asub kahel korrusel ning on saksapärase sisustusstiiliga. Pubisse sisenedes oli näha baariletti ja seal askeldamas kolme teenindajat, kes noogutasid meile tervituseks. Kõikidel teenindajatel oli ühtne vormiriietus. Pärast lauda istumist tuli üks nendest ruttavalt meie koos menüüdega meie juurde ning küsis viisakalt, kas soovime alustuseks midagi juua. Uurisime infot
Seminarimaja (kuni 15 inimest): Roosituba ehk pruutpaari sviit – üks lai voodi + diivan, massaažikabiin, külmik, televiisor, WC ja dušš toas – 80€/öö 4 kahest tuba – eraldi voodid + lahtikäiv diivan lisakoha jaoks, külmik (v.a ühes toas), televiisor, WC ja dušš toas – 69€/tuba Lisakoha hind on 15€/öö Ülakorrusel on suur seminarisaal Külalistemaja (kuni 32 inimest): värskelt renoveeritud Kolmene tuba – eraldi voodid – 105 €/öö Neljane tuba – eraldi voodid – 140 €/öö Puhkemaja (kuni 8 inimest): Ülemisel korrusel 2 magamistuba, mõlemas toas kaks eraldi voodit ja 1 lai voodi Alumisel korrusel saun, kaminaruum ja kööginurk Puhkemaja hind 8 inimesele – 256 €/öö Saunamaja: Ülemisel korrusel on läbikäidav tuba – 2 laia madratsit ja 2 eraldi voodit
annab nii paljudele noorte võimaluse ülikooli astuda. Tudeng saab keskenuda õppetööle ja ei pea tundma muret õppelaenu pärast. Praegu on paljudes haridusautustes tagatud tasuta koolilõuna, õppimistarbed, lisaks motiveerivad noori stipendiumid ja toetused. Riik toetab ka ülikoolide juures tehtavat teadustööd, mis viiakse läbi riigieelarvest ülikoolidele eraldatavate õppekulude eelarvete alt. Samuti saame õppida renoveeritud ruumides, mille jaoks on riik 5 teinud palju kulutusi. Lisaks katab valitsusse laekuv tulu 30% koolieelsete lasteasutuste kuludest, mis tagab pea kõigile soovijatele lasteaia koha ja võimaluse vanematele tööle tagasi naasemiseks. Riik püüab panustada ka noorsoo ja huviharisuega seotud valdkonda nagu näiteks Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus ja erimevad noorsootöö alased projektid. Üks
Müüri juurde paigutati hulk vägesid, mis võõrvägede sissetungi korral sisemaad signaaltuledega hoiatasid ning olid esimeseks kaitseliiniks. Sellel ajal ohustasid hiinlasi põhiliselt põhjast tulevad hunnid. Hani dünastia keisrite poolt, kes valitsesid 206 eKr220 pKr, täiustati Suurt Hiina müüri tunduvalt, et lisaks riigikaitsefunktsioonile arendada kaubandust ja muuta turvalisemaks kaubateed, sealhulgas ka Siiditeed. Pärast seda on müüri korduvalt renoveeritud ja tänapäevastatud. Ehitustööd jätkusid eriti suurejooneliselt pärast Mingi dünastia astumist Hiina troonile 1368. aastal. Kartes mongolite ja teiste põhjas elavate hõimude järjekordset rünnakut, pikendati müüri 6700 kilomeetrini ja tugevdati vahitorne ning kindlusi. Lisaks eelmainitule varustati vahti pidavad sõdurid kahuritega. Toona koosnes müüri kaitsemeeskond hinnanguliselt miljonist sõjaväelases. Müüri kogupikkuseks loetakse pärast 2009
58 400 Soome Soome Silja Line'i kaubamärgi all Galaxy parvlaev 2006 2006 TuruMaarianhamina/LångnäsStockholm 48 915 Soome Soome Silja Line'i kaubamärgi all Victoria I parvlaev 2004 2004 TallinnMaarianhaminaStockholm 40 975 Eesti Eesti Romantika parvlaev 2002 2002 Riia-Stockholm 39 864 Läti Läti Regal Star ro-pax-laev 2000 2004 PaldiskiKapellskär 15 281 Eesti Eesti Renoveeritud 2004 Isabelle parvlaev 1989 2013 RiiaStockholm 34 384 Läti Läti Teistele reederitele renditud laevad[muuda | muuda lähteteksti] Laev Ehitatud Aastad laevastikus Kogumahutavus Rentiv laevafirma Lipp Nimi Tallinki laevastikus Stena Superfast VII 2001 20062011 30 285 Renditud firmale Stena Line Suurbritannia Suurbritannia end. Superfast VII Stena Superfast VIII 2001 20062011 30 285 Renditud firmale Stena
· 1919 - kolis Treffneri kool pragusesse majja (sisuliselt liideti 2 kooli). · 1954. aastani oli HTG poistekool. · Nõukogude ajal oli kooli nimi A. H. Tammsaare nimeline Tartu I Keskkool. · 1961 avati meie koolis esimene matemaatika eriklass Eestis. · 1990 võeti kasutusele taas HTG nimi ja vaid ~10 aastat on olnud vaid gümnaasiumiklassid. · 1998 oli Jaani tänava poolses osas tulekahju, renoveeritud koolimaja avati 2002. 2. Muinasaeg Ajaloo põhietapid: ajalised piirid (daatum+sündmus) 1. Muinasaeg - inimese teke (5-8 miljardit aastat tagasi) - esimeste tsivilisatsioonide teke (4. aastatuhat eKr) 2. Vanaaeg - 4. aastatuhat eKr - 476 pKr (Lääne-Rooma riigi lagunemine) 3. Keskaeg - 476 pKr - 15. saj (nt 1492, kui Kolumbus avastas Ameerika või 1453, kui kukutatakse võim Ida-Roomas) 4. Uusaeg - 16. saj - 19
paigaldati Viljandi lossimägedesse üle suure oru, mille sügavus on 15 meetrit. Töid teostas Werner Eldringi metallitööfirma. Viljandi vana veetorn. · Aastal 1911 võis Viljandi end uhkelt kuulutada üheks esimeseks veevärki omavaks linnaks Eestis. · 30 meetri kõrgune punastest tellistest jalandiga ning kaheksakandilise puidust mahutiruumiga veetorn on läbi aegade olnud linna veevärgi sümboliks. · Tänaseks on see renoveeritud ja kasutusel vaatetornina, mille viimaselt korruselt saab pilgu heita kogu linnale. · 1911. aasta sügisel tõi 30 meetri kõrgune torn viljandilastele kraanivee. Torni sisseseade olid valmistanud Viljandi ettevõtted. Saja kuupmeetri suurune veepaak oli valmistatud Uno Pohrti masinavabrikus. · · Vana veetorni abiga jõudis vesi viljandlaste kodudesse kuni 1960. aastani. Veetorn on jäänud Viljandi linnasilueti lahutamatuks osaks.
Selle põhjuseks on eestlaste loomupärane soov elada omas majas, kas siis aasta ringselt või suviti ja seda enam meelitab merelähedus. Pärnu maakonnas on pakkumisel ca 830 elamut, millest omakorda Pärnu linnas ca 220 elamut (Domus kinnisvara). Läbi aegade on suurimaks huviobjektiks olnud eramud Pärnu kesklinnas. Sõltuvalt asukohast, suurusest ning ehituskvaliteedist on linnas vanemate elamute hinnaklass ca 40 000 70 000, uuemad ja renoveeritud elamute hinnaklass jab ca 90 000 120 000, üksikutel juhtudel aga ka üle 200 000 (Domus kinnisvara). Pärnu linnas asuvate majade vastu on huvi näidanud ka välismaalased, kes soovivad kesklinna või rannarajooni osta heas seisukorras elamuid. Huvi tuntakse ka ridaelamu 12 vastu, kuid Pärnus on nende pakkumisi minimaalselt ja uusi peale tulemas lähiajal ei ole (Domus kinnisvara).
1. Millised on sisekliima komponendid? Alamjaotused. · soojuslik sisekliima temperatuur, pindade temp, niiskus, tõmbus, kiirgus · õhu kvaliteet niiskus, gaasilised saasteained, tahked osakesed · valgus otsene päikesekiirgus ja hajuskiirgus · müra müratase, vibratsioon · õhu ionisatsioon ja elektromagnetlained 2. Mida/keda mõjutab või mis sõltub sisekliimast? Sisekliimast sõltub inimeste tervis, heaolu ja produktiivsus 3. Nimeta haige hoone sümptomid? · nina, kurgu ja silmade ärritus · kuivad limaskestad ja kuiv nahk · naha punaplekilisus · vaimne väsimus ja peavalu · hingamisteede põletikud ja köha · kähe hääl · liigtundlikuse ilmingud · iiveldus ja peapööritus 4. Nimeta ja kirjelda sisekliima klasse. I klass kõrged nõudmised, viibivad tundlikud ja haiged inimesed II klass tavapärased nõudmised, uued/renoveeritud hooned III klass mõõdukad nõudmised, olemasolevad hooned IV klass hooned võivad kasutusel olla vaid pi...
käitlusfirma AS Epler & Lorenz. Patareisid ja akusid võtavad vastu müügikohad. Ehitus- ja lammutusjäätmeid võetakse vastu Tartu linna keskkonnajaamades. Ehitusjäätmete hulka kuuluvaid püsijäätmeid ladestatakse Turu tänava ja Ihaste 12a asuvates pinnasetäitekohtades. Tervishoiuasutuste jäätmete käitluse kogumissüsteem põhineb TÜ Kliinikumi meditsiinjäätmete kahjutustamiskeskusel. 2007. a juunis käivitus AS Epler&Lorenz'i ohtlike jäätmete täielikult renoveeritud põletusseade. Alates sellest ei ladestata Tartu haiglatest pärinevaid patoloogilisi jäätmeid prügilasse ilma eelneva töötlemiseta. Kogumis- ja settekaevude fekaalsete vedeljäätmete vastuvõtukohaks on AS Tartu Veevärk reoveepuhasti vastuvõtukohaks on AS Tartu Veevärk juures asuv purgimiskoht. 14 5. JÄÄTMEKÄITLUSEGA SEONDUVAD PROBLEEMID
Märg põrand on libe ja sellel on kerge kukkuda. Köögis kraanikausi all asuvas kapis asub kodukeemia panipaik, kuid uks sellel on katki. On potentsiaalne oht, et lapsed võivad need kätte saada. Voodi madratsid on juba aastaid kasutuses olnud. Näiteks vanemate madrats on olnud 6 aastat kasutusel. Potentsiaalne allergeenide ja tolmulestide levitaja. Pere enda hinnang majapidamistingimustele on hea, maja on suuremas osas renoveeritud ja kaasaegne, kõik eluks vajalik on olemas. Lähikonna iseloomustus Majani viib kruusatee maanteelt. Pikkus ca 250m. Müraga seonduvaid probleeme pole, kuna maantee pool kõrge kuusehekk, mis on puhvriks. Õhusaastatus võrreldes linnaga väiksem. Vesi tuleb oma kaevust pumbaga kraani. Lähim linn on Tartu, mis on umbes 1,5 km kaugusel. Seetõttu kasutatakse linna tervishoiuteenuseid. Ühistranspordi kättesaadavus on üsna hea
1. Millised on sisekliima komponendid? Alamjaotused. • soojuslik sisekliima – temperatuur, pindade temp, niiskus, tõmbus, kiirgus • õhu kvaliteet – niiskus, gaasilised saasteained, tahked osakesed • valgus – otsene päikesekiirgus ja hajuskiirgus • müra – müratase, vibratsioon • õhu ionisatsioon ja elektromagnetlained 2. Mida/keda mõjutab või mis sõltub sisekliimast? Sisekliimast sõltub inimeste tervis, heaolu ja produktiivsus 3. Nimeta haige hoone sümptomid? • nina, kurgu ja silmade ärritus • kuivad limaskestad ja kuiv nahk • naha punaplekilisus • vaimne väsimus ja peavalu • hingamisteede põletikud ja köha • kähe hääl • liigtundlikuse ilmingud • iiveldus ja peapööritus 4. Nimeta ja kirjelda sisekliima klasse. I klass – kõrged nõudmised, viibivad tundlikud ja haiged inimesed II klass – tavapärased nõudmised, uued/renoveeritud hooned III klass – mõõdukad nõudmised, olemasolevad hooned IV klass – hooned võivad kasutusel olla vaid piiratud ...
kinnisvarahindade langust veelgi, mis omakorda viib selleni, et ei olda enam huvitatud piirkonda investeerimisest ning linnaosa taandareneb veelgi, kuni isegi osalise mahajäetuseni. Alates 1970. aastatest on sellised mahajäänud piirkondi hakatud uuendama-eesmärgiga saavutada potentsiaalne maarendi hind. Arendajatel on tulus kokku osta odavalt, allakäinud kinnisvara, maksta ehitajate kulud, hüpoteegi intressikulud ja ehituslaenud ning kokkuvõttes müüa renoveeritud kinnisvara olulise kasumiga. Kuid mitte kõikides piirkondades, kus on suur maarentide vahe , ei pruugi toimuda gentrifikatsiooni, mõned majanduslikud võimalused jäävad ära kasutamata. Alad, kus on suurim maarentide vahe, ei pruugi olla esimesed, kus toimub uuendamisprotsess. Hoolimata suurest maarentide vahest mõnedes mustanahaliste rajoonides, on uuendamisprotsess suhteliselt aeglane, sest esile kerkivad rassismiprobleemid.
Riskitase IV: Suur risk kui tööprotsessis esinev risk on kõrge ja hinnatud lubamatuks, tuleb koheselt kasutusele võtta ohutusmeetmed ja riskitaset alandada. Kui see pole 1 kuu jooksul võimalik, tuleb töö peatada. Riskitase V: Talumatu risk kui risk on töötajale talumatu, tuleb töö koheselt peatada kuni ohu kõrvaldamiseni. Sellise riskitasemega ohualas on töötamine keelatud. 2. TÖÖKESKKONNA LÜHIKIRJELDUS Hoteeli köök ja laoruumid on avarad ja asuvad renoveeritud tall- tõllakuuris esimesel korrusel välisuste vahetus läheduses. Seetõttu esineb töökohal suurt temperatuuride kõikumist. Köögis on olemas sundventilatsioon, mis tekitab palju müra. Sobiv temperatuur tagatakse tööruumides keskkütteradiaatoritega, mida töötajad ise vastavalt vajadusele reguleerida saavad. Aknad on ruumides väga väikesed ja neid on vähe, seetõttu ei ole ruumid piisavalt valgusküllased. Köögis on olemas üldvalgustus,
Kauplusel on 2 ametikohta klienditeenindaja ja juhataja. Tööd juhib juhataja. Töö toimub graafiku alusel E-L 09:15-20:00 ja P 09:15-20:00. Tööl on alati vähemalt kaks inimest. Lõunapausi kestuseks on 1 tund, mis toimub töötajale soovitud ajal. 1.2. Töökeskkonna kirjeldus Asukoht: Renalko OÜ Ideaal Kosmeetika Port Artur II kauplus asub Pärnus, aadressil Lai tänav 11, 1. korrusel. Ruumid: Kõik kaupluse ruumid asuvad 1. korrusel. Kõik ruumid on renoveeritud. Kaupluse töökeskkond: Kaupluses on hele kivipõrand, mis kümne tunnisel tööpäeval väsitab ja kurnab jalgu. Kasutada võiks ergonoomilisi kummimatte, vähemalt osaliselt. Sobilik õhutemperatuur tagatakse läbi toimiva ventilatsioonisüsteemi, mida on võimalik ka töötajal vastavalt vajadusele reguleerida. Päeva valguse osakool on puudulik, pausi ajal on võimalik tagaruumis lükandust lükates näha aknast välja
ladina- või alamsaksakeelset nime. Karja tänav on üks vanimaid tänavaid Tallinnas. Seda kasutati omal ajal karjateena Tallinna all-linna ja Toompea elanike kariloomade ajamiseks karjamaale läbi linnaruumi piiravas müüris asuva Karja värava ja sealt edasi Karjaallikale jooma. Karja värav lammutati 1849. aastal, kui avardati vanalinna viivaid liiklusteid. Hoone Suur-Karja 8 pärineb XV sajandist, kuid on hoolikalt renoveeritud ning pälvis 2011. aastal linna kõige paremini restaureeritud hoone tiitli. Hoone esimesel korrusel asuvatel kaubanduspindadel tegutseb St. Patricku pubi. Pilte: Kiek in de Kök Neitsitorn Toompea loss Toomkirik Stenbocki maja Kohtu 6 Linnateater Lai 29 Oleviste kirik Kanuti gild Raeapteek Raekoda
TURISMI- JA HOTELLIMAJANDUSE ALUSED Viljandi turismisihtkohana Pärnu 2015 Koostas: TÜ Pärnu kolledži 1. kursuse üliõpilane (AÜTH1) Sirle Kabanen Sissejuhatus Käesoleva aruande eesmärk on analüüsida Viljandit kui turismisihtkohta. Töös on välja toodud Viljandit mõjutavad tegurid ja ressursid, turismimajanduse komponendid Viljandis, turismi mõjud ja turismitooted ning teenused sihtkohas. Täiendatud on autorite hinnangutega turismisihtkoha hetkeolukorrast ning tulevikuvaadetest. Lisatud on turismipuu joonis, mis annab piltliku ülevaate Viljandi turismiolukorrale. Aruandes lähtutakse peamiselt infost, mis on kogutud erinevatelt veebilehtedelt. Lisatud on ka autorite poolseid kogemusi. Analüüsi koostamisel on aluseks võetud Viljandi linna ja maakonna koduleheküljed, EAS Turismiarenduskeskuse aruanded, Viljandi turismi-ja arengukava ja Statistikaameti andmebaasid. Viljandi üldinfo Viljandi linn on rahvaarvu poolest suuruselt kuues lin...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Avaliku sektori majanduse instituut Majanduspoliitika õppetool Tõnis Teinemaa EESTI ENERGIASTRATEEGIA JA -POLIITIKA Referaat õppeaines majanduspoliitika Õppejõud: lektor Anneli Kommer Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Eesti on maailmas üks ainsaid riike kus kasutatakse energiatootmises põhiosas põlevkivi. See on majanduslikult headel aastatel kõrge kasvuhoonegaaside koguse tõttu kaasa toonud keskkonnakaitsjate pahameele, kuid ka kohalike poliitikute retoorilised seisukohad kodumaise energeetika vajalikkusest ja idanaabrist sõltumatute alternatiivide puuduse kohta. Konkurentsivaba küllaltki monopoolne Eesti Energia poolne tegevus asendub Eestis peagi väidetava avatud ja konkurentsirikka börsil kaupleva elektrituruga. Sellised põhimõttelised suunam...
Sotsiaalse probleemi defineerimine Mis on sotsiaalne probleem? Sotsiaalne probleem on ühiskondlikult põhjustatud tingimused, mis haavavad või ohustavad mingit rahvastiku osa Sotsiaalne probleem on situatsioon, mida enamus vaatlejatest peab ebasoovitavaks ja sekkumist vajavaks. Sotsiaalne probleem ei seostu või ei piirdu indiviidiga tuleb teha vahet isikliku (isikust lähtuva) ja sotsiaalse (ühiskonna struktuurist lähtuva) probleemi vahel. Iga sotsiaalse probleemi puhul tuleb mängu isiklik (isikust lähtuv) e. individuaalne aspekt ja sotsiaalne (ühiskonna struktuurist lähtuv) e. struktuurne aspekt. Definitsioon: sotsiaalne probleem ~ sotsiaalprobleem elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna sotsiaalpoliitika avaliku võimu prioriteedid ja sihipärane tegevus sotsiaalsete probleemide la...
1. KOKKUVÕTE 1.1. Ettevõtte põhiandmed Ettevõtte nimi: Vaariku Turismitalu Aadress: Vaariku 3, Pärnumaa Teenus: Maaturism Omandivorm: OÜ Ettevõtte suurus: 26 hektarit teenindus- ja tootmismaad 1.2. Ettevõtte taustaandmed Senist majandustegevust Vaariku talus toimunud pole.Talul puuduvad kohustused pankade ja teiste finantsasutuste ees. Vaariku talu abihooned on renoveeritud omavahenditest pere puhkekodu tarbeks ja talu on olnud senini kasutuses 5 - liikmelise pere suvekoduna.Äriidee põhiliseks toeks on talu paiknemine looduslikult ühes kaunimas piirkonnas: Luitemaa looduskaitseala vahetus läheduses ja Pärnu Lahe partnerluskogu piirkonnas. 1.3. Äriidee Projekti äriideeks on turismitalu väljaarendamine 19. sajandist pärit talukompleksis Pärnu Maakonnas x vallas. Vaariku talu asub x alevikus, x looduskaitseala piiril.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
