Põllumajanduslik maaomand ja selle muutused arengumaades. Linnad kui majanduse ja teeninduskeskused. 45.Keskuskohtade teooria. 46.Gentrifikatsioon linnasektorites. Gentrifikatsioon ehk kesklassitumine on reurbaniseerumisega kaasnev nähtus linnade arengus, on endaga kaasta toonud: linnalise elustiili ehk urbanismi (kesklinna ehk kohvikute, ööklubide elustiil). Seega on linnad kujunenud sotsiaalse ja kultuurilise elu keskusteks. Gentrifikatsiooniga on kaasnenud linnaosade renoveerimine tööstuskvartal asendatakse elamukvartaliga jne. 47.Linnad kui äriteenindusklastrid (vt ka ,,ettevõtte paigutuse" osa). Tööstuste puhul võib kasvupooluse rolli etendada mõne suure ema- või liiderfirma asukoht, kuhu partnerid, allhankijad ja äriteenindus juurde tulevad (majandusklaster). Mida suurem on linn, seda ligitõmbavam on ta kaubandusele ja teenindusele ning seda meelsamini teda külastatakse. Seda suurem on tema potentsiaal veelgi edasi areneda
Kohtla-Järve Kohtla-Järve on linn Ida-Viru maakonnas. Linn koosneb kuuest eraldi asuvast linnaosast: Kukruse, Viivikonna, Sompa, Oru, Järve ja Ahtme. Linna elanikkond on valdavalt venekeelne. Eestlasi oli 2000. aasta rahvaloenduse andmeil 17,8% elanikest ning 2011. aasta rahvaloenduse andmeil 16,1%. Kohtla-Järve sai linna staatuse 15. juunil 1946. aastal. Kohtla-Järve nimi pärineb linna alal asunud Kohtla ja Järve külalt; samas asusid ka Kohtla ja Järve mõis. Kohtla-Järve linnaosa territoorium jääb osaliselt kahe ajaloolise küla maadele, mida on mainitud 1241. aastal Taani hindamisraamatus: Järve küla ja Tõrvasküla, mille maadele rajati hiljem Kohtla mõis. 1950. aastatel taheti linna nimeks panna Stalin. Kohtla-Järve linnapea oli 2003–2016 Jevgeni Solovjov. Praeguse Kohtla-Järve kohale tekkis asustus juba väga ammu. Esimene dokumentaalne meenutus Järve külast ulatub aastasse 1241, kui t...
kahjustunud, tuleb põrandalauad üles võtta, alus korda teha ning siis otsustada, kas panna tagasi sama laud või asendada uuega. Teisalt tuleks visuaalselt hinnata laudade üldist seisukorda: milline on laudade kulumisaste, kui palju on purunenud või tugevalt vigastatud laudu, kas lauad on osaliselt või täielikult pehkinud või mitte. "Kui väljavahetatavate laudade hulk ületab 30-35%, tuleks siiski mõelda kogu põranda asendamisele uuega. Vastasel juhul läheb vana põranda renoveerimine mitu korda kallimaks kui uue ehitus. Parkettpõrandate puhul on põhimõte sarnane, lisaks tuleks eraldi uurida, kui palju on parketti juba varemalt lihvitud, sest liistparketi töötlemisala (puidukihi paksus punnini või sooneni) on 5-8 mm. Paljude lihvimiskordade puhul võib järelejäänud kiht olla edasiseks lihvimiseks liiga õhuke ning parkett tuleb välja vahetada. Enne viimistlust lihvi Kui aluspõrand on korras ja üldiselt sile ning puuduvad märgatavad lohud (aluspõrand pole
Perenaine 12 320 105,60 3,20 428.80 5145.60 FINANTSEERIMINE Ettevõtte alustuseks on vaja maja renoveerida, mis on juba olemas. Tuleb osta tubadesse ja alumisele korrusele mööbel, eraldi tõin välja kööginurga maksumuse. Lisaks mööblile on tubadesse vaja voodipesud ja käterätid. Samuti kulub raha koristusvahendite ja majapidamistarvetele. 1. Investeerimisplaan Kuluartikkel Maksumus 1. Maja renoveerimine 10 000 2. Mööbel 40 000 3. Kööginurk (koos vajalike nõudega) 800 4. Voodipesu ja käterätid 2000 5. Koristusvahendid ja majapidamistarbed 1000 KOKKU: 53 800 Algkapitaliks oleks ümardatult 55 000 , millest 40 000 on olemas kohe alguses. Samuti loodame saada 7 000 riikliku toetust. Kui on võimalus sõprade või pere käest laenata, siis teeme seda
väljavahetamine, kuna tuleb tervisele ohtlik joogivesi joogikõlblikuks muuta. Aga kuna Euroopa Liidu keskkonnapoliitika üks põhialuseid on, et saastaja ja tarbija maksavad, siis joogiveedirektiivi nõuete täitmine läheb Eestile maksma ligikaudu 4 miljardit krooni. Kahjuks ei jõua meie riik, ettevõtted või tarbijad hiigelinvesteeringuid kohe kinni maksta ja pole võimalik ka ühe-kahe aastaga kümne aasta tööd ära teha. Veel on probleeme reosüsteemidega, mille väljavahetamine ning renoveerimine on mahukas töö ja nõuab jällegi aega ja peamiselt raha. Arvestatud on, et reoveedirektiivi nõuete täitmine läheb Eestile maksma umbes 5 miljardit krooni. Suureks ,,mureallikasks" on ka prügilad. Jäätmed ei tohi saastada pinnast, põhjavett ega õhku. Nende nõuete täitmine tuleb Eestile kõige kulukam ning aeganõudvam. Euroopa Liidu liikmena peab küll meie riik mitmete nõuete täitmiseks tegema rahalisi
Alates 01.07.1991 on mõisa omanik ja majandaja aktsiaselts Vihula Mõis. Mõisakompleksi kõikide hoonete pindala on kokku üle 8000 ruutmetri, kogu mõisaterritooriumi suurus on 47,97 hektarit. Mõisahooneid ümbritseb suur park, kus on sajandeid vanu puid ja mis sarnaneb suurelt jaolt ümbritseva loodusega. Mõisa sissekäigul on kaunid kivist sambad, millel ilutsevad von Schubertite perekonna vapid. 2008. aastal algas kogu mõisakompeksi põhjalik renoveerimine ning 2012. aastaks restaureeritakse kogu mõis täielikult. Restaureerimise eesmärgiks on maksimaalselt säilitada mõisakompleksi ajaloolist ning looduslikku väärtust, andes samas hoonetele ja kogu mõisaalale kaasaegse funktsionaalsuse. 3.Kadrioru park Aadress: A. Weizenbergi tn, Tallinn Kadrioru park on silmapaistvaim kunstpark Eestis. Algselt ligi sajal hektaril laiunud park ei ole tänaseks terviklikult säilinud. Sa saad jalutada pargi populaarseim koha, sümmeetrilise
Turba süsteemid on fikseeritud materjali filtri tüüpi ning võivad olla konstrueeritud, et tegutseda kas ühekordsel käitlemisel või ringluse süsteemideks. Turvas on osaliselt lagunenud taimne materjal, mis on eraldatud veega küllastatud rabadest. Tavaliselt kasutakse seda septikutes heitvee käitlemise materjalina. Sisuliselt toimib turbakiht eraldi filtrina, mis püüab kinni ka eriti väiksed osakesed, mida septiku filter kinni ei püüa. Mikroobide renoveerimine toimub aereeritud turbas sarnaselt liiva filtrile või naturaalsele pinnasele. Turba meetodit kasutatakse tavaliselt suurematel aladel. Kuna turba materjal ei ole nii ühtne kui muidu kasutatavad filtrmaterjalid, siis kasutatakse seda tavalisel suurtes kogustes. Turvas on aga odavam, kui teised materjalid. Turba miinuseks on aga see, et teatud aja möödudes hakkab see lagunema ning tuleb välja vahetada. Mõned tootjad väidavad, et turvas peaks iga
ilmnevad linnastunud ühiskonna muutused. Eesti kontekstis on marksismil baseeruv linnageograadiline tõlgendus suhteliselt nõrk. Nüüd on rohkem hakatud investeerima haridus- ja teadusinfrastruktuuri. Globaliseerunud majanduse kiire arengu algfaasis ning sotsialistlike röökide kokku varisedes 1980aastate lõpus marksistlike linnageograafide arv vähenes, loobuti klassi ja lõpptoote mõistetest kuikõige olulisematest uurimisobjektidest linnaruumis. Linnade renoveerimine ja gentrifikatsioon (lk 139-144) Linnade arengus võib viimase aastakümne jooksul märgata selgeid muutusi maahinna väärtuses ning riigi, omavalitsuse ja erasektori vahelistes suhetes. Kasvav tähtsus on maal kui kapitalil, mis omab nüüd vahetusväärtust. Selleks, et tõsta linnaosa majanduslikku väärtust, on näiteks võimalik intensiivistada maakasutust ja/või asendada maade senine kasutusviis mõne majanduslikult tulusamaga. Näiteks võib asendada maa tööstusliku kasutamise
Mõisaküla kaudu loodeti luua ühendus Riiaga. Räägiti väikese raudteetehase asutamisest Türile. 1997. aastal toodi Türi halvas seisus bussijaam üle raudteejaama. Jaama taha rajati parkla ja bussipeatused, murul leidis endale koha vana auruvedur. 7. novembril sõitis proovibuss jaama, lõigati läbi lint. Vana susla korstnast lõid välja tulekeeled. Kõlasid kõned, tänusõnad, tervitused. Vanasse rööpapaari löödi kuldne nael, viimane. Türi Reisikeskus oli loodud. Algas jaamahoone renoveerimine. Seal paiknevad personali töö ja puhkeruumid, kassa ja reisijate ooteruumid. Hoone avati pidulikult 2000. aasta 12. jaanuaril. 3. juunil tähistati 100 4 aasta möödumist esimesest rongisõidust Türilt Tallinna. Selleks ajaks oli jaama ümbrus korras, ehitatud jalgtee Viljandi tänavani ja varikatus bussiootajaile. Uuendati Viljandi tänava ülesõit. Aasta lõpul erastas Edelaraudtee Inglise firma GB Railways Group PLC. 2001
(2006.aasta kasv 5,3%). Ehkki ehitussektori kasv on aeglustumas seoses kinnisvarabuumi lõppemisega, kasvasid investeeringud sektorisse veel siiski 2006.aastal. Eriti kiire oli 2006. aastal kasv avalikus sektori projektide osas (20%). Ehitusettevõtteid on üle 193 000, millest enamus on väike- ja kesksuurusega ettevõtted. Hispaania ehitusturust 31% moodustab elamuehitus, 18% mitteeluruumide ehitus, 26% teede ja muude infrastruktuuride rajamine ning 25% renoveerimine. Euroopa kümnest suurimast ehitusettevõttest on 5 Hispaaniast. 4.5 Tööstus Hispaania tööstus on koondunud peamiselt viide regiooni, milleks on Kataloonia, Madrid, Valencia, Baskimaa ja Andaluusia. 2006. aastal moodustas tööstus 17,6% SKP- st ja andis tööd 16%-le tööealisest elanikkonnast. Hispaania peamised tööstusharud on auto-, keemia-, masina- ja toiduainetetööstus. Suurima käibega on toiduainete-, transpordivahendite- ja metallitööstused
· Innovatsioon ei ole ese teadlaste, inseneride, juhtidee ja arendajate jaoks. Iga inimene, ettevõte, linn ja riik võib teha midagi innovaatilist. Võib vaadata Wikipediast, pidi hästi kokku võetud olema ... Innovatsioon ettevõtluses on vajalik: Ta peab suurendama tootluse kasvu. Tootlikkuse kasvu kaasa toov innovatsioon on peamine majandusliku rikkuse kasvu allikas. Innovatsioon ei ole leiutamine ega renoveerimine, vaid ikkagi mingi lisandväärtuse loomine. 3.09.2011 Innovatsioon eesti ettevõtetes: Väljaspool boksi mõtlemine. Kuidas teha midagi paremini Uus organisatsioonisisene info liikumine. Vaata edasi sealt kui need asjad netti jõuavad Innovatsiooni liigid: · Madaltehnoloogilised. Näiteks vähem tehnoloogilist uuendust, vaid mehhaanilised (praami ramp, lihtne mehhaaniline protsess) · Kõrgtehnoloogilised. Üldjuhul ei ole ettevõtte enda poolt teostatu.
Muud laekunud toetused muu põhivara ostuks Muud laekunud toetused kulude katteks Stardi- või kasvutoetus materiaalse põhivara soetamiseks Stardi- või kasvutoetus immateriaalse põhivara soetuseks Muud finantstulud Laekumine kokku 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Raha väljaminek Investeerimistegevusest Materiaalse põhivara soetus Omandis olevate hoonete renoveerimine (kapitaliseeritud kulud), soetatud hooned, hoonete ehitamine Muu toetuse abil ehitatud hoone, omandis olevate ruumdie renoveerimise toetuse summa 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Muud toetuse abil soetatud muu põhivara toetuse summa 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Stardi- või kasvutoetuse abil soetatud materiaalse põhivara
HALDUSKORRALDUS Ühiskonnasektorid: Ühiskond (avaliksektor haldusorganisatsioonid avalikõiguslikud ja erasektor-ärisektor ja kasumitaoluseta). Ärisektor AS,osa-,usaldus-,täisühing ja FIE Kasumitaotluseta(tulu tuleb aga ilma kasumita) Mittetulundusühing,sihtasutus,seltsing Avaliksektor Kesktasand (riigikogu,keskvalitsus,kohtud,president,keskpank,riigikontroll,õiguskantsler) Omavalitsus (linn,vald) ja Avalik-õiguslik isik nt. (Tartu Ülikool,Haigekassa,Eesti Rahva Muuseum,Rahvusringhääling, Kultuurkapital. Avalik haldus: Avalik haldus modaalses mõttes a)orienteeritud avalikele huvidele b) sotsiaalselt kujundav tegevus c) aktiivne ja tulevikku suunatud tegevus d) rakendab konkreetseid abinõusid üksikjuhtude reguleerimiseks ja teatud plaanide teostamiseks ...Materiaalses mõttes a)halduse mõiste negatiivne määratlus lähtub võimude lahususe põhimõttest, mis eristab seadusandlikku,täidesaatvat ja kohtuvõimu. b)halduse mõiste positiivse m...
Laekumine kokku 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0 0 0 0 Raha väljaminek Investeerimistegevusest Materiaalse põhivara soetus Omandis olevate hoonete renoveerimine (kapitaliseeritud kulud), soetatud hooned, hoonete ehitamine 0 Muu toetuse abil ehitatud hoone, omandis olevate ruumdie renoveerimise toetuse summa 0.00 0.00 0.00 0
Kuidas see mõjutab näiteks endise Raasiku valla teid, haljastust ja vallasisest transporti. Kui valla keskuseks näiteks Rae vallaga liitumise puhul jääb Jüri ja suurimaks asulaks Peetri, siis on eeldatav, et kõik vabad summad suunatakse uude Peetri kooli ehitusse, sest valla kontekstis on see kõige kiiremini arenev piirkond. Kuigi kui vallakeskus asuks ikka veel Raasiku vallas, oleks prioriteedid Raasiku põhikooli ning Aruküla põhikooli staadioni renoveerimine, mis ilmselt Rae valda kuuludes langeks tegevuste listi tahaotsa. Hetkel on Pikavere kool Raasiku vallas olnud aastaid selline, mis kõigepealt muudeti põhikoolist algkooliks ning nüüd juba arutatakse, et kas on hea mõte seda edasi hoida sellisena nagu on. Samas on ikka ja jälle vallas leitud, et algkool peaks vähemalt Pikaveres olema ja pigem peab jälgima, et inimesed, kes Pikaveres elavad, ka oma lapsed sinna kooli paneks. Kui Raasiku vald liidetaks nüüd Rae
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut TARTU ÜLIKOOLI BOTAANIKAAED Referaat Põllumajandustaimed Juhendaja: lektor Toomas Laidna Tartu 2016 SISUKORD Table of Contents 1. TARTU BOTAANIKAAIA AJALUGU...................................................................... 3 2. AVAMAAKOLLEKTSIOONID............................................................................... 5 2.1 Taimesüstemaatika osakond..................................................................... 5 2.2 Eesti taimede osakond.............................................................................. 5 2.3 Dendraarium............................................................................................. 6 2.4 Alpinaarium............................................................................................... 6 2.5 Rosaarium..........
o Ülelinnastumine o Conurbanization hiidlinnastumine ehk hüperlinnastumine 31. Gentrifikatsioon linnasektorites. Gentrifikatsioon ehk kesklassitumine on reurbaniseerumisega kaasnev nähtus linnade arengus, on endaga kaasta toonud: linnalise elustiili ehk urbanismi (kesklinna ehk kohvikute, ööklubide elustiil). Seega on linnad kujunenud sotsiaalse ja kultuurilise elu keskusteks. Gentrifikatsiooniga on kaasnenud linnaosade renoveerimine tööstuskvartal asendatakse elamukvartaliga jne. 32. Linnad kui äriteenindusklastrid. Tööstuste puhul võib kasvupooluse rolli etendada mõne suure ema- või liiderfirma asukoht, kuhu partnerid, allhankijad ja äriteenindus juurde tulevad (majandusklaster). Mida suurem on linn, seda ligitõmbavam on ta kaubandusele ja teenindusele ning seda meelsamini teda külastatakse. Seda suurem on tema potentsiaal veelgi edasi areneda (gravitatsiooniseadus). Ning seda eeskätt
• Elukorraldus (tagada tervislikum ja turvalisem elukeskkond), valitsemine (teadlik ja kaasav, kaasatakse ja arvestatakse paljude osapooltega). * Milliseid tarku lahendusi on Eesti linnades rakendatud? Tallinn: 2019 tehti TalTech projekt tippkeskuseks, kus hakatakse proovima uusi tehnoloogiaid, eesmärgiks muuta linn nutikamaks. Targa linna ideekonkurss, kust valitakse välja mõned, millega tegelema hakatakse. Tartu: SmartEnCity, korterelamute (hruštšovkade) renoveerimine liginullenergia hooneteks (uuenduslikud lahendused kaugküttes jms); energia kasutuse vähendamine ja taastuvenergia kasutuselevõtt (320 LED tuld on paigutatud tänavatele, mis säästavad energiat); gaasibussid, rattaringlus, elanike kaasamine ja teadlikkuse suurendamine, * Millised on targa linnaga seotud ohud? Sõltuvus süsteemist- inimesed ei vaevu ise enam mõtlema, sõltutakse andmetest, mis on ette antud.
Liidu reeglistik pakkuda ettevõtetele nii tasuta kasvuhoonegaaside kvooti, kui kasutada ka üleliigse kvoodi müügist saadud raha. Mõlemat varianti on Eesti ka kasutanud. Põlevkivil põhinevate elektrijaamade renoveerimist ei kavatseta ette võtte aga mitte täies ulatuses, vaid üksnes Eesti elektrivarustuse tagamiseks vajalikus mahus. (MKM. Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020, 2008) Vanade põlevkivielektrijaamade renoveerimine oli vajalik ka teise Eesti poolt küllaltki selgelt valitud strateegilise suuna täitmiseks. Nimelt jooniselt 2 on võimalik näha, et eriti viimastel aastatel on Eesti läbi Eesti Energia võtnud eesmärgiks toota elektrienergiat võimalikult palju ka ekspordiks. Tänu elektrienergia ekspordile on riik võtnud Eesti Energiast aasta-aastalt välja ka rekordilisi dividende, mis on kaasa aidanud teiste oluliste projektide rahastamisele. Seetõttu on ka küllaltki loomulik, et Eesti soovib
Laekumine kokku 5,180.00 1,748.00 1,493.00 1,748.00 1,493.00 1,748.00 1,493.00 1,748.00 1,493.00 1,748.00 1,493.00 1,748.00 23133 28948 35176 44744 Raha väljaminek Investeerimistegevusest Materiaalse põhivara Omandis soetus olevate hoonete renoveerimine (kapitaliseeritud kulud), Muu soetatud toetuse abil hooned, ehitatud hoonete ehitamine hoone, omandis olevate ruumdie 0
o Ülelinnastumine o Conurbanization hiidlinnastumine ehk hüperlinnastumine 32. Gentrifikatsioon linnasektorites. Gentrifikatsioon ehk kesklassitumine on reurbaniseerumisega kaasnev nähtus linnade arengus, on endaga kaasta toonud: linnalise elustiili ehk urbanismi (kesklinna ehk kohvikute, ööklubide elustiil). Seega on linnad kujunenud sotsiaalse ja kultuurilise elu keskusteks. Gentrifikatsiooniga on kaasnenud linnaosade renoveerimine tööstuskvartal asendatakse elamukvartaliga jne. 33. Linnad kui äriteenindusklastrid. Tööstuste puhul võib kasvupooluse rolli etendada mõne suure ema- või liiderfirma asukoht, kuhu partnerid, allhankijad ja äriteenindus juurde tulevad (majandusklaster). Mida suurem on linn, seda ligitõmbavam on ta kaubandusele ja teenindusele ning seda meelsamini teda külastatakse. Seda suurem on tema potentsiaal veelgi edasi areneda (gravitatsiooniseadus)
Muud laekunud toetused kulude katteks Stardi- või kasvutoetus materiaalse põhivara soetamiseks Stardi- või kasvutoetus immateriaalse põhivara soetuseks Muud finantstulud Laekumine kokku 2,642.80 #VALUE! 5,634.45 7,801.30 4,414.70 12,820.95 3,775.85 3,832.75 Raha väljaminek Investeerimistegevusest Materiaalse põhivara Omandis soetus olevate hoonete renoveerimine (kapitaliseeritud kulud), Muu toetuse abil hooned, soetatud ehitatud hoonete ehitamine hoone, omandis olevate ruumdie renoveerimise toetuse summa 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 Muud Stardi-toetuse abil soetatudabil või kasvutoetuse muusoetatud
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDŽ Raha ja pangandus LAENUTOOTED ÄRIETTEVÕTETELE, MIDA PAKUTAKSE NING MILLEKS SOBIVAD? Uurimustöö Õppejõud: Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1.SWEDBANK................................................................................................................................4 1.1.Lühiajaline laen......................................................................................................................4 1.2.Investeerimislaen...................................................................................................................5 1.3.Tehnoloogialaen....................................................................
Et tulevikus on enim energeetika mõjutavaks faktoriks keskkonnanõuete karmistumine ja maksude suurenemine, tuleb paratamatult otsida võimalusi vähem saastavate tehnoloogiate hulgas. Eesti elektritarbijate huvides on elektribilansi mitmekesistamine, mis hajutaks elektrienergia tootmisega seotud riske. Majanduslik otstarbekus. Tuumajaamade ehitamine on küll paeaegu kolm korda kallim (1900 eurot/kW ) kui põlevkivil töötavate elektrijaamade renoveerimine (650 eurot/kW ), kuid samas on kütusekulud rohkem kui kolm korda madalamad. Hinnanguliselt on uutes tuumaelektrijaamades ja põlevkivijaamades toodetud elektrienergia omahinnad võrreldavad, kuid keskkonnamaksudest tulenev määramatus võib muuta tuumaelektri konkurentsivõimelisemaks. Tuumajaama ehitamiseks peab tuumajaam paiknema tektooniliselt ohutus piirkonnas ja suurtarbijatele võimalikult lähedal, vajalik on jahutusvee olemasolu ja soodsad
Välisõhukaitse alamprogrammi üldised programmid: Parandada välisõhu kvaliteeti. Vähendada transpordisaastet. Vähendada kiirgusohtu. Vähendada keskkonnamüra reostust. Prioriteet 1: Välisõhu kvaliteedi parandamine Eesmärk: Säilitada välisõhu kvaliteet piirkondades, kus see on hea ja parandada õhu kvaliteeti neis piirkondades, kus see veel ei vasta kehtestatud piirväärtustele. Toetatakse järgnevasisulisi algatusi: 1) Välisõhu saasteainete puhastussüsteemide renoveerimine ja ehitamine, sh parima võimaliku tehnika rakendamine (sihtgrupp: ettevõtted, välja arvatud energiaettevõtted); 2) Kütuse kvaliteedi tagamiseks vajalike seire ja järelevalvesüsteemide arendamine (sihtgrupp: järelevalvega tegelevad ettevõtted ja riiklikud institutsioonid); 3) Osoonikihti kahjustavate ainete kontroll ja kasutamise piiramine (sihtgrupp: järele- valvega tegelevad ettevõtted ja riiklikud institutsioonid, mittetulundusühingud);
MAINORI KÕRGKOOL Toivo Tornius PRAKTIKAARUANNE Ettevõttepoolne juhendaja: Vahur Võsa Koolipoolne juhendaja: Priit Tannik Viljandi 2004 SISUKORD 1. Sissejuhatus....................................................................................3 2. Ettevõtte üldiseloomustus.....................................................................3,4 2.1 Ajalugu......................................................................................3 2.2 Asukoht.....................................................................................3 2.3 Tegevusalad................................................................................3 2.4 Tegevuse üldkirjeldus.....................................................................3 2.5 Kasutatavad ressursid.....................................................................3,4 3. Organisatsioon ja juhti...
Atmosfääriõhu kaitse programm on osa keskkonnaprogrammist ning selle eesmärk on toetada välisõhu kvaliteedi parandamist, kliimamuutuste tagajärgede leevendamist ja kiirgusohutuse tagamist. Toetust saab taotleda igal aastal (üldjuhul kaks korda aastas) ning toetuse taotlemine ja projektide elluviimine käib vastavalt keskkonnaprogrammi reeglitele ning keskkonnaministri määrusele. Välisõhu kvaliteedi parandamine: 1) välisõhu saasteainete puhastussüsteemide renoveerimine ja ehitamine, sealhulgas parima võimaliku tehnika rakendamine; 2) kütuse kvaliteedi tagamiseks vajalike seire ja järelevalvesüsteemide arendamine; 3) osoonikihti kahjustavate ainete kontroll ja kasutamise piiramine; 4) välisõhu kvaliteedi tagamiseks vajalike seire ja järelevalvesüsteemide arendamine; 5) meteoroloogilise vaatlusvõrgu kaasajastamine; 6) suurõnnetustes ja hädaolukordades välisõhu saastetaseme operatiivse hindamise ja info edastamise süsteemi arendamine;
Stardi- või kasvutoetus immateriaalse põhivara soetuseks Muud finantstulud Laekumine kokku 117 894 113 642 115 974 167 828 122 060 127 512 151 140 167 318 Raha väljaminek Investeerimistegevusest Materiaalse põhivara soetus Omandis olevate hoonete renoveerimine (kapitaliseeritud kulud), soetatud hooned, hoonete ehitamine Muu toetuse abil ehitatud hoone, omandis olevate ruumdie renoveerimise toetuse summa 0 0 0 0 0 0 0 0
ümberehitusi ning ei võimaldaks vältida looduskaitsealuseid Natura 2000 alasid. (Korduma ... 2018) 7 2. UURINGUD Esimese tasuvusuuringu Rail Balticu teostatavuse kohta koostas Euroopa Komisjoni Regionaalpoliitika peadirektoraadi tellimusel COWI A/S. Selle uuringu põhjal oli parimate majandusnäitajatega ning kõige keskkonnasõbralikum juba olemasoleva Tapa, Tartu ja Valga kaudu kulgeva raudtee renoveerimine ning sealsete kiiruste tõstmine kuni 160 kilomeetrini tunnis. Nüüdispuhasväärtuse poolest osutus uuringu järgi aga kõige kasulikumaks läbi Pärnu kulgev raudtee. (Feasibility Study ... 2007) Projekt kinnitati 2008. aastal TEN-T prioriteetprojektiks ja Euroopa Liidu toetuse abil alustati planeerimist (TENT Implementation ... 2008). 2.1. AECOMi uuring Pärnu kaudu kulgeva raudtee teostatavuse uurimiseks tellisid Balti riigid AECOMilt Rail Balticu
Hundertwasser aitas raha koguda, et seda projekti toetada. (http://www.hundertwasser.at/english/st-barbara.htm ) M o t o r w ay 1 restoran, Bad Fischau (1989-1990) Bad Fischau kiirteerestoran jääb tee peale neile, kes liiguvad Viinist lõuna suunas.,,Board Günther Wössi" esimees, küsis Hundertwasseri käest, kas ta oleks nõus ümberkujundama restorani, mis oli ehitatud seitsmekümnendatel aastatel. Renoveerimine oli kavandatud selleks, et meelitada rohkem külastajaid ja mille tulemusena suureneks restorani käive. Enne Hundertwasseriga arutamist oli räägitud ka teiste arhitektidega, kes soovitasid restoran maha lammutada ja uus ehitada. Hundertwasser soovis, et restorani olemasolev ehitis säiliks. Sel voolujoonelise kujuga lõbusal majal on palju vabavormilisi aknaid. Akende erinev raamistus mõjub pisut kirjuna, kuid hoone üldilme tasakaalustab selle
eelarvest. Füüsilise isiku tulumaksu laekus eelarvesse 266,2 miljonit eurot, mis oli 105% planeeritud summast. Käibemaksu laekus 1,5 miljardit eurot ehk 104% eelarves ette nähtud summast. Mittemaksulised tulud (kaupade ja teenuste müük, tulu varadelt, toetused jmt) hõlmasid riigieelarve tuludest ligi 26% ehk 1,6 miljardit. Suurima osa ehk 76% riigieelarve kuludest moodustasid eraldised, mille rahaline maht oli 4,9 miljardit eurot. Tegevuskulud hõlmasid 17,2% ning varade soetamine ja renoveerimine 5,7% kulude kogumahust. Eestisse 2012. aastal tehtud välismaiste otseinvesteeringute puhul on eelistatumad tegevusalad finants- ja kindlustustegevus, töötlev tööstus ja kinnisvara. Umbes 50% otseinvesteeringutest on teinud Rootsi ja Soome investorid. Otseinvesteeringute positsioon 2012. aasta 4. kvartalis oli 14,3 miljardit eurot, mis on 1,5 miljardi võrra rohkem kui eelmise aasta samas kvartalis. Välismaale tehtud Eesti otseinvesteeringute positsioon on 2012. aastal
Toompark Kinnisvaraarendus on tegevus, mille kaudu kinnistu väärtus tõuseb. Väärtuse tõstmine. Sageli kaasneb kinnisvara arendamisega ka ehitustegevus. Kinnisvara arendusprojekti turunduse eesmärk on tarbija vajaduste rahuldamise kaudu aidata kaasa maksimaalse kasumi saavutamisele projekti realiseerimiselt. Kinnisvaraarenduse võib jagada: - Maa arendusprojektid. Näiteks buumi ajal põllumaa, kuhu tehti detailplaneering. - Ehitusprojektid · Ehitamine · Renoveerimine Arenduse kulud on: - Maa hind (sõltub ostukuludest) - Planeering (kas detailplaneering on olemas või tuleb koostada) - Infrastruktuur - Ehitushind (ehitus on kõige kapitalimahukam) - Finantseerimiskulud (laenuintress, lepingutasud, riigilõivud jm) - Müügikulud Arenduse protsess: turundus peaks käima läbi kogu arendusprotsessi (Milline toode? Kuidas hinnastada? Kuidas müüki toetada?). Turundus peab olema seotud arendusprotsessiga algusest alates
rtf (18.10.2010) 23. Raam, V. Eesti arhitektuur 3. Tallinn: Valgus, 1997. 24. Renessanss. [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Renessanss (20.10.2010) 25. Tiido, J. Historitsitlik arhitektuur. [WWW] http://www.scribd.com/doc/13891414/Romantism-historitsism (01.10.2010) 26. Tori mõis. [WWW] http://www.mois.ee/jarva/tori.shtml (26.10.2010) 27. Türi kirik. [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%BCri_kirik (18.10.2010) 28. Vaher, M., Jõgisalu, K. (2003). Türi Majandusgünaasiumi renoveerimine: eelprojekt. OÜ Krive Ehitus, Türi 29. Väinjärve mõis. [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4inj %C3%A4rve_m%C3%B5is (20.10.2010) 23
info määratud koodisüsteemi alusel välja võtta ja eelarvesse kanda. 12 7.10. BIM-i põhilised puudused BIM kui süsteem oma ideoloogialt on tegelikult täiuslik. Süsteem võimaldab terviklikult liikuda läbi kogu ehitise elukaare võttes aluseks kõik järgmised tegurid: Projekteerimine Ehitusjuhtimine Ehitamine Ehitise kasutamiseks Ehitise renoveerimine Paraku on sellise süsteemi ülesehitamine aega- ja teadmisi nõudev protsess, mis oma olemuselt on aga käesoleval ajal alles algusjärgus. Nimelt on 2D joonistelt 3D joonistele üleminek alles hoogu sisse saamas. Sellest tulenevalt on vaja veel ära lahendada mitmeid olulisi probleeme, kuid mitte ainult, nagu: BIM koosneb hetkel tegelikult väga paljudest erinevatest mudelitest nagu arhitektuurne mudel, konstruktiivne mudel jne.
bränditoodetest. 5 vastajat pole vahetanud oma lemmikbrändi mõne teise vastu. 4.3.Majanduslanguse aja kallimad ostud ja nende rahastamine Uurisin, mida on inimesed saanud endale kriisi tingimustes lubada, mis on olnud nende suurimad rahalised väljaminekud. Üks inimene jättis küsimusele vastamata ja üks tunnistas, et polegi nagu ühtki suuremat ostu teinud. Ülejäänud vastused jagunesid alljärgnevalt: · Auto (6 vastust); · Korter; maja (5); · Korteri; maja renoveerimine ja sisutus (4); · Teler (4); · Stepper; · Pliit; · Sülearvuti; · Roller; · Külmkapp; · Pesumasin; · Mobiiltelefon; · Digifotoaparaat; · Õhupuhasti. Kui enamik vastanutest olid kirja pannud ühe toote, siis 4 inimest said endale lubada mitu toodet. Küsisin ka, kuidas antud ostu rahastati, kas oli vaja laenata, kasutada sääste või saadi oma rahadega hakkama. 6 inimest võtsid ostu sooritamiseks pangalaenu ja 1 inimene laenas sõbralt või sugulaselt
finantstehingut tegema." (Riigieelarve seadus § 4.2) Tulude alagrupid on: 1. Maksud 2. Kaupade ja teenuste müük, sealhulgas lõivud 3. Materiaalse ja mittemateriaalse vara müük 4. Tulud varadelt 5. Toetused sealhulgas välisabi 6. Muud tulud, sealhulgas trahvid (Riigieelarve seadus § 4.4) Kulude artikligrupid on: 1. Tegevuskulud 2. Eraldised 3. Materiaalse ja immateriaalse vara soetamine ja renoveerimine 4. Muud kulud Majandusministeeriumis valmib igal kevadel majandusprognoos. Nii prognoos kui ka maksu- ja eelarvepoliitilised põhimõtted on strateegias kokkuvõtlikult ära toodud fiskaalstrateegiana aastateks 2008- 2011. Rahandusministeerium viib eelarvestrateegia koostamiseks läbi mitmeid erinevaid analüüse, näiteks eelseisvate aastate finantsvõimaluste, ministeeriumide rahataotluste koondpildi jms osas. Eelarvestrateegia koostamisel võetakse arvesse ka eelmiste aastate
1992 - avati kaubamajas valuuta eest müüdavate kaupade osakond. 1993 - Firma nimi muutus Põlva Tarbijate Ühistuks ja toimus mitmeid suuri ümberkorraldusi. Näiteks lõpetas tegevuse 15 kauplust, kuna ruumid ei kuulunud Põlva Tarbijate Ühistule ja uued omanikud ei sõlminud enam lepinguid tarbijate ühistuga. 1995 - osteti soomest esimene suur kaasaegne kauplusauto ja avati kauplus Selvehall. 1997 - avati kauplus EDU ja kauplus Ehitaja. 1998/1999 Kaubanduskeskuse renoveerimine. 9 2000 - Põlva Kaubanduskeskuses avati lihatsehh, avati Räpina Ehitaja ja Meistri kauplus Edu kaupluse kõrval Lähiajalugu: 15.12.2004 avati Räpina Selvehall 15.06.2006 avati Ülenurme Konsum 01.01.2006 osteti Räpina TÜ-lt 13 kauplust 12.12.2006 avati Veriora A ja O peale renoveerimist. paigaldati esimene taara-automaat ühistus 02.02.2007 avati peale renoveerimist Kanepi A ja O kauplus 03.05
67. Kirjeldage lühidalt KOVi eelarvet. Tooge näide mõne kohaliku omavalitsuse eelarve suurusest. Järelevalve kohalikus omavalitsuses, kohaliku omavalitsuse üle: kes teostavad, millistes aspektides Iseseisev eelarve. Tulud: maksud- riiklikud ja kohalikud, kaupade/teenuste müük, vara müük, toetused, muud tulud. Kulud- personali-, majandamiskulud,sotsiaaltoetused, vara soetamine, eraldised,subsiidiumid, vara soetamine ja renoveerimine, 9 intressid ja kohustistasud jms.Kontrolli teostavad maavanem (üksikaktid) , riigikontroll (riigivara kasutamine) ja õiguskantsler (üldakid) 68. Kohaliku esinduskogu valimiste põhimõtted: volikogu suurus, kandideerimisõigus, hääletamisõigus, nimekirjad. Volikogu suurus vähemalt 7 liiget (oleneb elanike arvust). Hääletamisõigus kohalikul elanikult alates 16. ea
9. järgnevad avaliku sektori teenistujad 63% ja muud grupid 19% KOV-des 10. KOV küsitluses (2001) käigus paluti omavalituste esindajail etteantud loetelu põhjal järjestada elamusektori eesmärgid, mis väljendavad kõige paremini omavalitsuse huve ja vajadusi eluasemekorralduses järgnevalt: 11. erivajadustega inimeste eluasemeprobleemide leevendamine; 12. kodutute kindlustamine eluasemega; 13. eakate eluasememurede lahendamine; 14. eluasemete renoveerimine, moderniseerimine nt soojustamine; 15. eraehituse soodustamine; 16. üürnike kaasamine munitsipaaleluruumide hooldamisse; 17. sotsiaalse eristumise/segregatsiooni ärahoidmine; üürnike mobiilsuse soodustamine. 9. Ehitise mõõtmed e normatiivid Praktilises käsitluses on ehitisel: 1. nii füüsiline ehk ehitisnormatiivi nõuded, mil ehitise konstruktsioon reaalselt eksisteerib; 18
· Suvitajatele on pakkuda suurepärased ujumis- ja purjetamiskohad rahvuspargi rannas ning kalastusvõimalused merel või kalakasvatuses, mis asub 5 km talust. Vajalikud sertifikaadid 34 Äriplaan Atesteerimine algab käesoleva aasta 20.oktoobril ja kestab vastavalt vajadusele. Ruudi talu puhul on peahoone renoveerimine olulise tähtsusega kuna kergendab hindamist ja turismitalu staatuse määramist. 5. TURUSTAMINE 5.1 Turu iseloomustus Saare Maakonda aastas külastavate turistide arvu hinnatakse kokku üle 200 tuhandele inimese, mis jaguneb alljärgneva proportsiooni alusel: Eesti turistid 46 % Soome turistid 25 % Läti turistid 8% Rootsi turistid 8%
3.korruse värvilised kaaraknad renoveeriti põhjalikult 1990-ndate aastate algul Kanada väliseestlase, endise koguduseliikme Erica Bockfeldti kulul. Märkimisväärne on abi linnavalitsuselt: 1980ndate aastate lõpul fassaadide üldremont, 2000.aastal kogu elektrivarustussüsteemi väljavahetus, osalus oreli remondis (ületas 1/3 üldkuludest), soojasõlme väljavahetamise toetamine 50%, toetused kultuuriprogrammidele jne. Oreli renoveerimine sai võimalikuks eeskätt tänu abistamisfondile, mille eesotsas seisis praost emer. Toomas Põld Bielefeldist, Saksamaalt. 19 Joonis 0. 22 Raam, V. (1999) Eesti arhitektuur: Tartumaa, Jõgevamaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa, Tallinn; Valgus 1919 Tooming, A., (2010) Tartu Peetri kirik, Tartu; EELK Tähe 3 maja historitsismi profaan Tähe tänava hoone on vanim spetsiaalselt korporatsiooni tarbeks loodud hoone Eestis.
ennast, samuti on lähedal kirik ja surnuaed, tuulik ja endised militaarobjektid, linnamägi, talumuuseum. Suvitajatele on pakkuda suurepärased ujumis- ja purjetamiskohad rahvuspargi rannas ning kalastusvõimalused merel või kalakasvatuses, mis asub 5 km talust. Vajalikud sertifikaadid Atesteerimine algab käesoleva aasta 20.oktoobril ja kestab vastavalt vajadusele. Ruudi talu puhul on peahoone renoveerimine olulise tähtsusega kuna kergendab hindamist ja turismitalu staatuse määramist. 5. TURUSTAMINE 5.1 Turu iseloomustus Saare Maakonda aastas külastavate turistide arvu hinnatakse kokku üle 200 tuhandele inimese, mis jaguneb alljärgneva proportsiooni alusel: Eesti turistid 46 % Soome turistid 25 % Läti turistid 8% Rootsi turistid 8%
territooriumil asuvaid lasteaedu sihtotstarbeliselt igakuiselt 3 300 krooniga lapse kohta. 20.02.2010 sõlmisid vallavalitsus ja Mõmmiku Lasteaed OÜ lepingu. Lepingu kohaselt pidi vallavalitsus toetama lasteaeda sihtotstarbeliselt personalikulude ning õppevahendite kulude katmisega igakuiselt 3 300 krooniga lapse kohta. Aasta keskel näitas prognoos, et valla tulubaas (laekumised eelarvesse) hakkab vähenema. Reaalsesse ohtu võis sattuda vallavalitsuse hoone käimasolev renoveerimine. Sellega seoses tühistas vallavalitsus oma 11.01.2010. a määruse ja võttis 8.06.2010 vastu uue määruse, kus toetussummaks nähti ette 2000 krooni lapse kohta. Pärast määruse avalikustamist vallavalitsuse kantseleis saatis vallavalitsus Mõmmiku Lasteaed OÜ-le kirja, milles teatas, et tulenevalt valla eelarve vähenemisega ning vastavalt vallavalitsuse 8.06.2010. a määrusele on toetuse suuruseks ühe lapse kohta senise 3 300 krooni asemel 2000 krooni kuus
asukohariigi vajadused ja võimalused. Protsess algab NATO-st, kus hinnatakse alliansi vajadusi ning seejärel küsitakse liikmeriigi nõusolekut objektide väljaehitamiseks. Seega ei ole tegu mitte abiga liikmesmaale, vaid NATO enese huvidest lähtuvate investeeringutega. Investeeringute täpsed tehnilised kriteeriumid määratakse NATO sõjalise väejuhatuse poolt koostatud dokumentides, mida NATO nimetab "võimepakettideks". Ämari lennubaasi renoveerimine NATO osalusel on esimeseks suuremaks NATO investeerimisprojektiks Eestis. NATO vahenditega rahastatakse Ämari lennubaasis liiklusala, hooldusala ja laokompleksi renoveerimist ja ehitamist. Eesti kohustuseks on projekti teostamine NATO nõuete järgi. NATO auditeerib hoolikalt investeeringute vastavust NATO nõuetele sh projektide vastavust ehitustehnilistele nõuetele ja kriteeriumitele ning hankeprotseduuride vastavust NATO poolt seatud reeglitele. Samuti tuleb Eestil seotuna
üritus oleks nagu tulemas. Ei tea sellest midagi :D - Annagreta Raudseping 13 Kui ma gümnas käisin siis olid suht segased ajad, algul läksin wiedemanni gümnaasiumisse, siis edasi kolisime haapsalu gümnaasiumi hoonesse aga ise olime ikka widekas, seal, olles kaks kooli ühes majas, muutus olukord väga kitsaks ja jube keeruliseks ja kui lõpuks wideka renoveerimine valma sai siis kolisime sinna majja tagasi aga kooli nimi muutus ning koos sellega peaaegu kõik, samaks jäi ainult kooli asukoht ja õpetajad. Võrreldes widekat LÜG-iga oli ma arvan et enamike õpilaste jaoks widekas tunduvalt parem kool. Koolielu oli vabam, playbackidest ja siukestest asjadest võeti palju rohkem osa ja ka kooli üleüldine maine rahva seas oli tunduvalt kõrgem kui LÜG-il praegu. Kool muutus pärast renoveerimist nagu väga
teostades projekti. o +majanduskasv- erasektor saab tööb o +suurem kvaliteet ja efektiivsus. uuenduslikkus o + odavam ja kiirem projektijuhtimine o - Suured hanke kulud o ‐ Erasketori finatseerimisvõimetus o ‐ Monopoli oht o ‐ Poliitiline mõjutamine o ‐ Ärisaladus Nt. erinevad ehitusprojektid o Koolide võimlate ehitamine- TIK-i ujula o Koolide renoveerimine o Munitsipaalhoonete rajamine Tallinnas o Teede-ehitused- Tallinna-Tartu-Luhamaa maantee Kose-Mäo lõigu ehituseks 2.Millistel tingimustel peaks avalikke teenuseid delegeerima kolmandale sektorile või ärisektorile? Tingimused edukaks delegeerimiseks: o Avalikul sektoril peab olema soov ja vajadus delegeerida o Delegeerimine toimub praktilisel kaalutlusel, mitte moe pärast o Tuleb arvestada teenuse omapäradega
väljaviimine betoonist elektrokeemiliselt; 5)armatuuri elektrokeemiline kaitse; 6)armatuuri kaitse inhibiitorite viimisega betooni. Terasarmatuuri korrosiooni iseärasused: betooni sees on keskkond aluseline; raudbetoonis teras ei korrodeeru, kui betoonis on Ca-hüdroksiide. 38.??? Karboniseerumiseks nimet. betooni reageerimist kokkupuutuvas keskkonnas olevate ainetega atmosfääris ja vees sisalduva CO2-ga. Betooni renoveerimine – betooni kaitsmiseks keskkonna eest kaetakse ta pinnakatetega, betooni poorsuse vähendamiseks ja tugevuse suurendamiseks täidetakse betooni poore, betooni leelistatakse, Cl ioone viiakse betoonist välja elektrokeemilisel teel. 39. Kaubanduslik väävelhape: tugev kahealuseline hape, õlitaoline värvuseta vedelik. Kaubastatav kontsentreeritud v. On kuni 95,6%-ne. Veega moodustab erisuguse koostisega hüdraate (H2SO4*H2O). Redoksreaktsioonides reageerib lahjendatud v. ainult pingereas
Raamatukogude olemus ja tüübid Raamatukogu on informatsiooni, teadus, arendus ja kultuurikeskus, mille ülesanne on dokumentide ja inforessursside kogumise, töötlemise, säilitamise ja kättesaadavaks tegemise kaudu tagada vaba juurdepääs üldkasutatavale informatsioonile. Raamatukogu on igasugune dokumentide korrastatud kogu, kus teenindavad koosseisulised töötajad. Eesmärgiks on hankida kasutajate vajadustele vastavaid dokumente. Oluline: 1. Dokumentide korrastatud kogu 2. Teeninduse olemasolu Põhiprintsiibid: - teabele võrdse juurdpääsu tagamine igale ühiskonna liikmele - rahvuskultuuri ja rahvusliku eneseteadvuse säilitamine ning arengu tagamine - kultuuri, teaduse, hariduse, poliitika, majanduse edendamine nende valdkondade jaoks vajaliku info vahendamise teel, olenemata info asukohast Raamatukogude tüübid: 1. Rahvusraama...
välisseinad. Korruselamute puhul on see sobiv vaid akendeta otsaseinte puhul. Paljude akendega külgpindade soojustamine on märgatavalt keerukam töö. Pealegi jäävad akende ümbrusesse ikkagi külmasillad. Küll aga tuleb kõne alla korruselamute puhul akende vahetamine soojuspidavamate vastu või vanade renoveerimine. Nii näiteks võib vana korralikust puidust paarisraami tihendada, sisemise klaasi aga asendada klaaspaketiga. Selle tulemusena oleme saanud päris korraliku kolmekordse akna, mis vastab praegu kehtivale ehitusnormile. Kui tegelda akende remondiga, siis peab kindlasti silmas pidama järgmist teatavasti võtab vana loomulikul tõmbel
Tsemendi tahkumisel tekib Ca(OH)2 (tsementkivi), mille sisaldus aja jooksul kasvab. c. Vesi lagundab tsementkivi lahustades seda ning kandes selle komponente betoonist välja. d. Betooniga ei tohi olla kontaktis metallid, mis hävivad kiiresti tugevalt aluselises keskkonnas, sest betooni pH on tavaliselt 12,5 või rohkem. Selline on näiteks tsink. e. Betooni renoveerimine algab kogu kahjustatud tsementkivi eemaldamisega. Seejärel tuleb roostest puhastada ning siis mõnd polümeeri sisaldava ainega katta kõik "paljad" armatuuri osad Järgmiseks tuleb taastada kahjustatud tsementkivi võimalikult sama koostisega tsemendiga, mida kasutati konstruktsiooni ehitamisel ning lõpuks on soovitatav katta betoon mõne pinnakattega, mis tagab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
