mõistele. 13. Majandusrent: kujuneb juhtudel, kui ressursi pakkumine ei ole absoluutselt elastne. 14. Seade maksab soetushinnas 20 000 € ja müüakse aasta pärast jääkväärtusega 18 000 €. Seadmega teenitakse aastas 6000 EUR. Investori poolt makstav maksimaalne intress (%) taolise investeeringu finantseerimiseks oleks: 20 15. Kui tööandja on monopson, siis: töö pakkumise kõver omandab positiivse tõusu ja MRC – kõver on sellest kõrgema. 16. Kui maa toob iga-aastast renditulu summas 3000 €, siis tema hinnaks 6% kapitali hinna (intressi) puhul kujuneks: 50 000 17. Kui 100 000 EUR on paigutatud deposiidile aastaintressiga 7%, siis 2.aasta lõpuks intressitulu moodustab: 14490 18. Monopson: vähendab tööle võetavate töötajate arvu ja see võimaldab järelejäänutele maksta madalamat töötasu. 19. Ametiühing võib suurendada nõudlust oma liikmete tööle järgmiste abinõudega: tõstes liikmete tööviljakust 20
kord; · soetusmaksumuse ja õigalse väärtuse määramise kord; · mahakandmise või väärtuse allahindamise kriteeriumid; · kontode kasutamine pearaamatus; · aruandlus [1 : 133-134]. 6.2.2 Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteering on kinnisvaraobjekt (maa või hoone (või osa hoonest) või mõlemad), mida ettevõte hoiab (kas omanikuna või kapitalirendi tingimustel rendituna) eelkõige renditulu teenimise, väärtuse kasvu või mõlemal eesmärgil, mitte aga kasutamiseks toodete või teenuste tootmisel, halduseesmärkidel või müügiks tavapärase äritegevuse käigus [11]. Kinnisvarainvesteeringud võetakse algselt arvele nede soetusmaksumuses. Soetusmaksumusse võib lülitada kõik väljaminekud, mis on otseselt seotud kinnisvarainvesteeringu omandamisega. Edasine kajastamine toimub kas reaalväärtuses või soetusmaksumuses [20 : 108].
Tooted- Sortiment piiratud, defitsiit Konkurents teenused Tarbmine Eratarbimine väike Suur tarbimine (SKP oluline mõjutaja) Plaanimajandus või käsumajandus Plaanimajandus Plaanimajandus osutab plaani ja plaaniametkondade keskele osale Plaan kui normide kogum ja propagandavahend Käsumajandus Volitaja ja volitatu probleem (principal-agent-problem) Renditulu taotlev käitumine (rent-seeking) NSV Liidus oli majanduse juhtimise keskseks organiks valitsus (ministrite nõukogu) Valitsemisasutuste tüübid Üleliidulised (NSVL ainupädevus) Liidulis-vabariiklikud (ühispädevus) Vabariiklikud (liiduvabariigi pädevus) Riiklik Plaanikomisjon / Riiklik Plaanikomitee Liidulis-vabariikliku alluvusega 1940-65 ENSV Riiklik Plaanikomisjon 1965-89 ENSV Riiklik Plaanikomitee
Investeeringud põhivarasse. Põhivarad on varad, mida ettevõte kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel (mitte äriühingust juriidiline isik talle seatud eesmärkide täitmisel)ja finantstulu teenimiseks ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Põhivara mõiste alla kuuluvad materiaalne põhivara, immateriaalne põhivara ja pikaajalised finantsinvesteeringud. Põhivara mõiste alla ei kuulu maa ja hooned, mida ettevõte hoiab renditulu teenimise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ta ei kasuta enda majandustegevuses (vt. RTJ 6 “Kinnisvarainvesteeringud”). Materiaalseks põhivaraks loetakse üle ühe aastase kasutuseaga varasid, mille soetusmaksumus ületab 10 000 krooni. Lühema kasuliku tööeaga ja madalama soetusmaksumusega varad kantakse nende soetamisel kuludesse. Materiaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses ja amortiseeritakse lineaarsel meetodil lähtudes kasulikust tööeast. Maa
Turuhind selgub alles ostu-müügitehingut sooritades, aga seda on vaja sageli ka eelnevalt kalkuleerida ja siis lähtutakse tavaliselt hinnatava vara tulususest, see tähendab, et tulu kapitaliseeritakse. Kasutatakse tulu kapitaliseerimismäära, mis on investeeringu eeldatava tasuvusaja pöördväärtus. Eeldatav tasuvusaeg oleneb vara kasutusala riskitasemest. Näiteks, kinnisvara müügihinna määramisel eeldatakse täna 5-7a. tasuvusaega. Kui maja renditulu aastas on 500 tuh kr, siis selle turuhind on 500:1/7=3500 tuh kr. Turuväärtust kasutatakse ka vara tagastamisväärtuse hindamisel (hüpoteek kinnisvarale) ainukese erinevusega, et arvutatakse kiire müügi hind, mis võetakse võrdseks tavaliselt kahe kolmandikuga müügihinnast. 18.AJAFAKTOR EHITUSES . TELLIJA ASPEKT. PIKK EHITUSKESTUS -- MUUTUSED : · keskkond - Tsernobõl · ühiskond - Eesti · inimene - mugavusnõudluse kasv liikumisvõime kasv INVESTEERINGU OTSUS:
varud, näiteks laos hoiustatud materjal, lõpetamata toodang, valmistoodang. Põhivara on kõik ülejäänud vara. Põhivarade hulka kuuluvad: pikaajalised finantsinvesteeringud ehk raha paigutus teise ettevõtte aktsiatesse pikemaks perioodiks kui üks aasta eesmärgiga teenida dividenditulu; kinnisvarainvesteeringud, need on ettevõttesse soetatud maa ja hooned, mida ei kasutata tavapärases äritegevuses, vaid hoitakse renditulu teenimise või väärtuse kasvu eesmärgil; materiaalne põhivara on vara, mida ettevõte kasutab tavapärase äritegevuse käigus, näiteks masinad, seadmed, hooned; immateriaalne põhivara on füüsilise substantsita vara, mida otseselt ei kasutata tootmistegevuses aga milleta ettevõtte ei saa osaleda äritegevuses, näiteks litsentsid(tegevusload), kaubamärgid, kontsessioonid (luba kasutada midagi).
sotsiaalmaksu. Kui rendi- ja üüritulu deklareeritakse muu tuluna, ei ole rendile andjal õigust teha renditulust mahaarvamisi, kuid tal ei ole ka kohustust maksta sotsiaalmaksu. Sarnaselt rendi- ja üürituludele saab maksustamisel käsitleda ka litsentsitasu maksustamist. Kui vara, mida renditakse, soetamismaksumus on kantud ettevõtluskuludesse ning seda vara ei ole võetud isiklikku tarbimisse ja ettevõtlustulule ei ole lisatud selle vara turuhinda, siis sellelt varalt saadud renditulu puhul on alati tegemist ettevõtlustuluga. Juba vara soetamismaksumuse kandmise puhul ettevõtluse kuludesse näitab FIE, et tegemist on tema ettevõtluses kasutatava varaga, millelt saadud tulu tuleb näidata ettevõtlustuludes. Ettevõtluse tuluks on ka Maksu- ja Tolliameti poolt tagastatud käibe- ja sotsiaalmaks. Sotsiaalmaksu puhul on tegemist tuluga ainult siis, kui tagastati enne 2007.a kuludesse kantud sotsiaalmaksusumma arvelt. Alates 2007
nii jääb üürileandjale suurem vabadus. (Toompark 2003) Efektiivse üürimääraga on seotud ka kinnisvara rent ehk tegevustulu (ing. k. income return), milleks on renditasu, mida rentnikud maksavad ruumide kasutamise eest omanikule/investorile, reaalne tulu. Tegevustulu leitakse, kui efektiivsest ehk laekunud kogutulust lahutatakse tegevuskulud ehk kinnisvara opereerimisega seotud halduskulud. Renditulu on konkreetselt laekunud tulu, mida saab võrrelda aktsiate pealt laekuva dividendituluga. (Kuhlbach, Priske, Lauren 2002, 110) 1.2.Büroohoonete liigitusi Büroohoonetest ülevaate andmiseks on järgnevalt esitatud mõned büroohoonete liigitamise moodused (Toompark 2003): Hoonetüübi järgi saab büroohooneid eristada 1-3 korrusega madalateks hooneteks, 4-15 korrusega keskmisteks hooneteks, kõrghooneteks, mille puhul on tavaliselt üle 20 korruse, 1-5
Panga bilansi struktuur Bilanss- raam.pid. aruanne, mis Hüpoteek on oma olemuselt reaalaktivatega tagatud ja maksepikendust 15-45 päevaks. Max. limiit 2kuu näitab panga varade koosseisu ja nende moodustamise regulaarseid sissemakseid nõudev veksel. Kindustatud sissetulek. allikaid. Panga bilansis sisaldub kapitali kahekordne pantkirjad on seotud väiksema avansilise sissemaksea, Pikaajalised laenud on kinnisvara laenud, eluaseme- analüüs. Omavahendid- aktsiakapital; aazio(aktsiate madalama intressi määraga, pikema laenu per.-ga. laenud. Eluaseme laenu kasut: 1)maja korteri ostm.; müügikasum); aruandeperioodi kasum/kahjum; eelmiste väiksem tulu, väiksem risk Võlausaldaja võib hoida 2)maa ostmiseks; 3)maja, korteri kap. remondiks; peri. kasum/kahjum; üldine pangandusreserv; ümber- pantkirj...
varud, näiteks laos hoiustatud materjal, lõpetamata toodang, valmistoodang. Põhivara on kõik ülejäänud vara. Põhivarade hulka kuuluvad: pikaajalised finantsinvesteeringud ehk raha paigutus teise ettevõtte aktsiatesse pikemaks perioodiks kui üks aasta eesmärgiga teenida dividenditulu; kinnisvarainvesteeringud, need on ettevõttesse soetatud maa ja hooned, mida ei kasutata tavapärases äritegevuses, vaid hoitakse renditulu teenimise või väärtuse kasvu eesmärgil; materiaalne põhivara on vara, mida ettevõte kasutab tavapärase äritegevuse käigus, näiteks masinad, seadmed, hooned; immateriaalne põhivara on füüsilise substantsita vara, mida otseselt ei kasutata tootmistegevuses aga milleta ettevõtte ei saa osaleda äritegevuses, näiteks litsentsid(tegevusload), kaubamärgid, kontsessioonid (luba kasutada midagi).
(See on kõige üldisem ja kõrgem alltööettevõtjate kasutamisest. ehitus-arendustööettevõtuskeem. 3)Professionaalne maha müüa (isegi enne valmimist), teised soovivad seda tase. Nad sisaldavad regionaalpoliitika kujundamist, asustuse Kulude katmise hinnaga tööettevõtt: Eelised tellija poolt juhtimistööettevõtt: a-tellija-agent, b-ehitus-juhtimisettevõtja. kasutada renditulu saamiseks. Nende soov on odavalt ehitada ja suunamist, looduskaitsealade ja üleriigiliste vaadatuna: 1)pikaajaline kogemus; 2)lühem summaarne 4)Omal jõul ehitamine. mitte arvesse võtta kasutuskulud. kommunikatsioonide kavandamine); 2)Maakonna projekteerimis-ehituskestus nende ühildamise arvel; 4
(bilansipäeva turuhind) on püsivalt madalam soetusmaksumusest, hinnatakse pikaajaline finantsinvesteering alla kuni realiseerimismaksumuseni. Kui turuhind tõuseb, hinnatakse üles kuid mitte rohkem kui soetusmaksumuseni. Pikaajalise finantsinvesteeringute maksumuse korrigeerimiseks võib kasutada kontraaktiva kontot "Pikaajaliste finantsinvesteeringute allahindlus". 6.2 Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteering on kinnisvaraobjekt, mida raamatupidamiskohustuslane hoiab eelkõige renditulu teenimise, väärtuse kasvu või mõlemal eesmärgil, mitte aga kasutamiseks toodete või teenuste tootmisel, administratiivsetel eesmärkidel või müügiks tavapärase äritegevuse käigus. Kinnisvarainvesteering võetakse bilansis algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis sisaldab ka soetamisega otseselt seonduvaid tehingukulusid. Kinnisvarainvesteeringu edasisel kajastamisel lähtutakse kas õiglase väärtuse meetodist või soetusmaksumuse meetodist. 6.2
2)kuna omaniku kontroll on minimaalne, siis võivad tulemused ootustega mitte kokku langeda. 13.Liigita tellijad tööettevõtu korralduse seisukohalt. 1)Kinnisvara- ja arendusfirmad. 2)Investorid. 3)Ehitise hõivajad. 4)Riigi- ja munitsipaalasutused. *Kinnisvara- ja arendusfirmad soovivad arendusprojektist saada otsest rahalist tulu. Mõned firmad püüavad ehitise ruttu maha müüa (isegi enne valmimist), teised soovivad seda kasutada renditulu saamiseks. Nende soov on odavalt ehitada ja mitte arvesse võtta kasutuskulud. *Investorid plaanivad saada tulu ehitise kasutamisest ja nende jaoks on kasutuskulude arvestamine vajalikum. *Hõivajad lasevad ehitada, esitades erinõuded, millised ei pea sobima laiale turule. Seetõttu turuhind võib osaleda madalamaks arenduskuludest, mille vältimiseks püütakse ehitist sobitada üldkehtivate standartidega.
Lisatagatisvõlakiri (collateral trust bond) — tagatud lihtaktsiate ja usaldusväärsemate võlakirjadega. Näiteks emafirma võlakiri on tütarfirma võlakirjast alati usaldusväärsem. Võib tagada ka sellise varaga, mille soetamiseks võlakiri on välja lastud. Debentuur (debenture) – tagatiseta võlakiri. Tavaliselt on tegemist munitsipaalvõlakirjadega. Ettevõtete puhul on tagatiseks ettevõtte enda usaldusväärsus. Konsol (consol) — konsolideeritud võlakiri. Tähtajatut renditulu tagav obligatsioon. Suurbritannia valitsuse poolt välja antud rendiobligatsiooni liik. Aegumistähtajata võlakiri (perpetual bond) – perpetuiteetne, ilma tähtajata võlakiri. Agentuurivõlakiri (agency bond). Neid lasevad välja kinnisvara vahendusega tegelevad ettevõtted. Kuulsamad neist on Fannie Mae, Ginnie Mae, Freddie Mae. Lihtaktsia (common stock) – tänapäeval kõige enam levinud aktsia liik. Eelisaktsia (preferred stock,US-s; preference shares, UK).
................................................6 2 ÜKSIKISIKU TULU MAKSUSTAMINE....................................................................................................7 2.1 Kapitalitulude maksustamine.................................................................................................................7 2.1.1 Perioodilised kapitalitulud...................................................................................................................7 2.1.1.1 Renditulu ja litsentsitasud............................................................................................................7 2.1.1.2 Intressid........................................................................................................................................7 2.1.1.3 Dividendid .................................................................................................................................. 8 2.1.2 Ühekordsed kapitalitulud..................
Omanikujärelvalvet peab tegema ehitamise alustamisest kuni ehitise kasutusloa saamiseni. 11 Loeng nr 2. Tellija vajadus ja nõudmised. Eelarve kujunemine 2.1. Projekti määratlus Omaniku jaoks algab projekt idee tasandil eesmärgi formuleerimisega ja projektijuhi määramisega. Eesmärgiks võib olla rajada ehitis või rajatis, mida ta kas ise hakkab kasutama, ehitab müügiks või loodab saada renditulu. Eesmärk püstitatakse selliselt, et selle saavutamise määra oleks võimalik mõõta. Kõige olulisemad indikaatorid on 3K: kulud, kestus, kvaliteet. Antud etapis piiritletakse projekt ja selles osalejad, seatakse eesmärgid ja nende saavutamise hindamise kriteeriumid tähtsuse järjekorras. Näiteks võib eesmärk olla kulude minimeerimine, püstitatud kvaliteedinõuded ja ajalised piirangud aga võttes arvesse etteantud piirid või omistades kõigile
Frantsiisi andja nõustab hotelli igapäevase juhtimistegevuse, avamiseelse planeerimise, personali värbamise ning koolitamise korraldamisel, samuti pakub operaator tunnustatud kaubamärgi kasutamisega kaasnevat tuntust. Operaator- või rendileping hotell antakse teatud ajaperioodiks mõnele irmale rendile. Hotellipidaja rendib kindlaks määratud tingimustel hoone omanikult pinda majutusasutuse pidamiseks, omades ise hotelli opereerimisvarasid. Omanik teenib renditulu, kuid kogu hotelli opereerimisega seotud kasum/kahjum jääb hotellipidaja kanda. 7. Majutusettevõtte asukoht ja kättesaadavus? Linn või maa Turismipiirkond või pärapõrgu Kättesaadavus, ..millega saab tulla? Milleks piirkonda tullakse ja kes tuleb? Kas püüda tulijat või kutsuda soovijat? Kommunikatsioonid, tehnoloogia, tööjõud, teenindaja suht sarnane sihtrühmale, milline väljaõpe.
Võlakirjade nimiväärtus on enamasti 100025 000 USD, maksetähtaeg 30 päeva kuni 20 aastat. Mõningatel juhtudel koostatakse ka reitinguid, intress on täielikult maksustatav, enne tähtaega tagasi osta ei saa, risk on kõrgem ja tulu suurem, kui riigikassa võlakirjadel. Debentuur (debenture) - Tagatiseta võlakiri. Tavaliselt on tegemist munitsipaalvõlakirjadega. Ettevõtete puhul on tagatiseks ettevõtte enda usaldusväärsus. Konsol (consol) -- konsolideeritud obligatsioon. Tähtajatut renditulu tagav obligatsioon. Suurbritannia valitsuse poolt välja antud rendiobligatsiooni liik. Aegumistähtajata võlakiri (perpetual bond) - Perpetuiteetne, ilma tähtajata võlakiri. Agentuurivõlakiri (agency bond) - Neid lasevad välja kinnisvara vahendusega tegelevad ettevõtted. Kuulsamad neist on Fannie Mae, Ginnie Mae, Freddie Mae. Lihtaktsia (common stock). Eelisaktsia (preferred stock,US-s; preference shares, UK).
lõpetamata toodang, valmistoodang, kaup. Põhivara hulka kuuluvad: • pikaajalised finantsinvesteeringud, näiteks pikaajalised väärtpaberid, pikaajalised ostjatelt laekumata arved, antud laenud jne; • kinnisvarainvesteeringud. Kinnisvarainvesteering (RTJ 6 p 6) on kinnisvaraobjekt (maa või hoone (või osa hoonest) või mõlemad), mida ettevõte hoiab (kas omanikuna või kapitalirendi tingimustel rendituna) eelkõige renditulu teenimise, väärtuse kasvu või mõlemal eesmärgil, mitte aga kasutamiseks toodete või teenuste tootmisel, halduseesmärkidel või müügiks tavapärase äritegevuse käigus.; • materiaalne põhivara. Materiaalne põhivara (RTJ 5 p 7) on materiaalne vara, mida ettevõte kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel (mitte äriühingust ettevõte talle seatud eesmärkide täitmisel) ja mida ta kavatseb kasutada
Perioodiliselt saadava tulu puhul kuulub õigustatud isikule tema õigustuse ajale vastav osa viljast. Kellele asjast saadav kasu kuulub? Viljade liigitus: · Asja vili asjast saadav tulu. o vahetu ehk loodusvili kui on kartul maha pandud ja see võetakse hiljem üles; kui lehm sünnitab vasika. o kaudne ehk õigusvili mida asi annab õigussuhte kaudu. Renditulu, üüritulu. · Õiguse vili o vahetu õiguse vili tulu, mida õiguse kaudu saadakse. Rendiõiguse vahetu vili näiteks maavarade kasutamine o õiguse kaudne vili ehk õiguse õigusvili. Litsentsi tasu patendi eest. Kasutuseelis kuulub sellele, kellel on õigus kasutada, sõltub faktilisest kasutamisvõimalusest. 23 Koormised ja kulutused Koormatised käivad asjaga kaasas, ei sõltu sellest, kes on omanik
Investeerimisotsused 1. Mis eristab finantsinvesteeringut investeeringust materiaalsesse varasse? Investeering – kasusaamise eesmärgil tehtav pikaajaline kapitali paigutus. Investeeringute liigitus vara liigi järgi: ● Finantsinvesteering – aktsiatesse, väärtpaberitesse või muudesse finantsinstrumentidesse tehtav rahapaigutus. ● Investeeringud materiaalsesse varasse: ○ Kinnisvarainvesteering – kinnisvaraobjekt, mida hoitakse eelkõige renditulu teenimise, väärtuse kasvu või mõlemal eesmärgil ja mida ei kasutata ettevõtte enda majandustegevuses. ○ Reaalinvesteering – investeering põhivarasse või ettevõtte tegevuses kasutatavasse kinnisvarasse. ● Investeeringud immateriaalsesse varasse - füüsilise substantsita, teistest varadest eristatav mittemonetaarne vara, mida ettevõte kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Näit.
pruugi soodustuste saamisest teadlikud olla ning nii jääb üürileandjale suurem vabadus. (Toompark 2003) Netoüüriga on seotud ka kinnisvara rent ehk tegevustulu (ingl. k. income return), milleks on renditasu, mida rentnikud maksavad ruumide kasutamise eest omanikule/investorile. Tegevustulu leitakse, kui netoüürist ehk laekunud kogutulust lahutatakse maha tegevuskulud ehk kinnisvara opereerimisega seotud halduskulud. Renditulu on konkreetselt laekunud tulu, mida saab võrrelda aktsiate pealt laekuva dividendituluga. (Kuhlbach, Priske, Lauren 2002, 110) 1.2. Büroohoonete üldised liigitused Erinevatest büroohoonetest ülevaate andmiseks on järgnevalt esitatud mõned büroohoonete liigitamise meetodid (Toompark 2003): Hoonetüübi järgi saab büroohooneid eristada 1-3 korrusega madalateks hooneteks, 4-
Perioodiliselt saadava tulu puhul kuulub õigustatud isikule tema õigustuse ajale vastav osa viljast. Kellele asjast saadav kasu kuulub? Viljade liigitus: · Asja vili asjast saadav tulu. o vahetu ehk loodusvili kui on kartul maha pandud ja see võetakse hiljem üles; kui lehm sünnitab vasika. o kaudne ehk õigusvili mida asi annab õigussuhte kaudu. Renditulu, üüritulu. · Õiguse vili o vahetu õiguse vili tulu, mida õiguse kaudu saadakse. Rendiõiguse vahetu vili näiteks maavarade kasutamine o õiguse kaudne vili ehk õiguse õigusvili. Litsentsi tasu patendi eest. 32 Kasutuseelis kuulub sellele, kellel on õigus kasutada, sõltub faktilisest kasutamisvõimalusest. Koormised ja kulutused
Peaasi võib olla nii kinnisasi kui ka vallasasi. Päraldis jagab kinnisasja saatust. Kui ostad peaasja on õigus osta ja saada ka päraldis. Mitte vastupidi. Kasu ja koormised, kulutused KASU kasu on asjast saadav igasugune tulu. Kasu jaguneb kaheks: viljad ja kasutuseelised. Viljade liigitus: asjaviljad- vahetuasja vili ehk loodusvili. Üks asi annab tulu teise asja tekkimise kaudu; kaudne ehk asja õigusvili- See tulu, mida asi annab õigussuhte kaudu. Renditulu. 13 õiguseviljad- vahetu õiguse vili ehk õiguse loodusvili (kasutusvaldus maatükile, kus kasvavad põõsad, mis annavad vilja); kaudne õiguse vili ehk õiguse õigusvili (litsentsitasu patendi eest) Vilja kuuluvus- üldreeglina kuulub vili omanikule, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
korrutamist arvuga 0,79. [RT I 2009, 59, 391 jõust. 1.01.2010] (2) Paragrahvi 21 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tulu puhul on tulumaksu määr 10%. § 12. Residendist füüsilise isiku tulu (1) Tulumaksuga maksustatakse residendist füüsilise isiku poolt maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu, sealhulgas: 1) palgatulu (§ 13); 2) ettevõtlustulu (§ 14); 3) kasu vara võõrandamisest (§ 15); 4) renditulu ja litsentsitasud (§ 16); 5) intressid (§ 17); 6) dividendid (§ 18); 7) elatis, pensionid, stipendiumid, toetused, preemiad, loteriivõidud (§ 19); 8) kindlustushüvitised ja väljamaksed pensionifondist (§d 20, 20 1 ja 21); MAKSUDE ARVESTUS (Janek Keskküla), Tallinna Majanduskool 4
(TsÜS § 57). Erandid: seadusest tuleneb teisiti või kui tehinguga on kokku lepitud teisiti.Omand kinnisasja päraldistele läheb üle kinnisasja omandi ülemineku hetkest, sõltumata valduse üleminekust. · Kasu ja kulutused. Kasu liigid on: 1) viljad (asjast saadav vili ja õigusvili); 2) kasutuseelised (nt aktsiast tulenev hääleõigus). Asjast saadav vili: a) otsene vili (nt liiv kaevandusest); b) kaudne vili (auto väljarentimisest saadav renditulu. Õigusvili: a) otsene õigusvili (õunaaia rendilevõtmisest saadavad õunad; aktsiate dividendid); b) kaudne õigusvili (allrenditulu, litsentsitasu patendi kasutada andmise eest). · Kasu kuuluvus. Kasu kuulub asja omanikule, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti (kasutusvaldajal, rentnikul on õigus viljale). Loodusvili on kuni eraldumiseni asja oluline osa ja kuulub asja omanikule. Kasu, mida asjast saab isik, kes on alusetult rikastunud,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
