makroelement – 98-99% organismi elementidest; keemiline element, mida organismid vajavad suurtes kogustes (C, H, N, O, P, S) mikroelement – keemiline element, mida organism vajab suheliselt väikeses koguses (Fe, I, Mn) biomolekul – bioaktiivne aine – momomeer – lihtsa ehitusega biomolekul, mis on ehitusüksuseks keerulisematele ühenditele biopolümeer – biomolekul, mis koosneb monomeeridest hüdrofoobne aine – aine, mis ei lahustu vees hästi (rasvad, õlid) hormoon – tsükliline lipiid ehk steroid ateroskleroos – haigus: liigne kolesterool võib põhjustada veresoonte lupjumist, kuna ladestub veresoonte seintele peptiidside – moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma (COOH) ja teise aminorühma reageerimisel robisoom - raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRNA ja valgu molekulidest; nendes moodustuvad valgud denaturatsioon – valgustruktuuri muutus; hävitatakse valgu kõrgema järgu struktuuri (juuste lõikamine, muna vahustamine, muna p...
* regulatoorne ülesanne Regulatoorset funktsiooni täidavad mitmed valgulised hormoonid (insuliin reguleerib veresuhkrut) * kaitse ülesanne Organismile mitteomaste ühendite vastu moodustuvad veres antikehad * energeetiline ülesanne - valkude täielikul lagunemisel vabanev energia on kasutatav organismi teistes elutegevusprotsessides (kui sahhariidide ja lipiidide tagavarad on peaaegu ammendatud). 6. VALGU DE- JA RENATURATSIOON DENATURATSIOONIKS nimetatakse valgu kõrgemat järku struktuuri alandamist väliste tegurite toimel. · Temperatuuri tõustes keeravad valgud ennast lahku · Happed · Kiirgused · Mehaanilised tegurid munavalge vahustamine RENATURATSIOONIKS nimetatakse denaturatsiooni pöördprotsessi, mis toimub siis, kui lõhustavate tegurite (kuumutamine, happed) mõju pole olnud liiga suur ja valgu struktuurid pole veel lõplikult lagunenud. 7. DNA EHITUS JA ÜLESANDED
· Kaitse organismile mitteomaste ühendite vastu moodustuvad veres antikehad · Liikumis nt lihasvalgud, nt algloomade liikumine ka · Energeetiline 10. Kuidas kaitseb organism valgu molekule väliste ja siseste mõjutuste eest? Molekuli esimest järku struktuuri püsivusega: aminohappejääke ühendav peptiidside on küllaltki stabiilne. 11. Võrrelge! DENATURATSIOON RENATURATSIOON valk kaotab kõrgemat järku struktuurid valk taastab oma struktuurid 12. Kirjeldage ensümaatilise süsteemi toimumist. Nad on spetsialiseerunud mingile kindlale ülesandele, nt tärklist lõhustav ensüüm muid orgaanilisi ühendeid ei lõhusta. 13. AIDS erineb teistest nakkushaigustest selle poolest, et kui teiste viiruste vastu tekivad antikehad, siis HIV toimel lakkab vere rakkudes antikehade teke ja
täita biofuntksiooni NT: palavi, ei denaturiseerita inimese valke vaid batkertirakke) Kvarsternaarstruktuur – Molekulis on 2 või rohkem tertsiaarstuktuuriga polüpeptiidahelat (sumbühikut). Seotud nii kovalnetserte kui mittekovalentsete sidemetega 26) Denaturatsioon: Toimub, kui suure molekulmassiga valk dissotsieerub subühikuteks. Nõrkade siemete lõhkumine. Nt alkohol, happed ja alused, raskemetallid. 27) Renaturatsioon: Täielikult denatureerunud valku ei saa renatureerida. 28) Protomeer: Avaldunud bioaktiivsusega suure molekulmassiga funktsionaalosa. (nt Na-pump) 29) Valkude klassifikatsioon: Füüsikaline/keemiline – vesilahustuvad, vees mittelahustuvad. Päritolu – loomsed, taimsed, bakteriaalsed, viirused. Paiknemine – membraanvalgus, tsütoplasma, mitokondrid jne. Lihtvalgud – ainult aminohappe jäägid, mida eristatakse lahustuvuse ja
Kordamisküsimused geneetikas loeng 9 kohta: 1. Defineeri mõiste transkriptsioon. Selle üldine toimumine eukarüoodil? Transkriptsioon on matriits DNAst lähtuv mRNA süntees. Toimub alati suunas 5'-3'. Protsess, mille käigus geneetilise koodi salvestatud informatsioon kantakse üle kindlale RNA tüübile. Eukarüoodil kontrollitakse iga geeni transkriptsiooni eraldi. Aktivatsioonil osalevad abistavate faktoritena organismi signaalmolekulid. I initsiatsioon kromatiini avamine CRC tegevuse tulemusena, TF seondumine promootorile. H sideme lõhkumisel osalevad teatud transkipstioonifaktori, RNA sünteesi viib läbi RNA polümeraas (I;II;III). Transkriptsiooni käivitamisel osalevad nii NH kui valgud (cis, trans) initsiatsioon-elongatsioon- terminatsioon 2. Kuidas, millest ja kus moodustub tuumake? Tuumakese funktsioon?. 3. Kuidas toimub eukarüoodil transkriptsiooni initsiatsioon? Millised faktorid on vajalikud? Vt eelmist...
struktuur). Seotud vesiniksidemetega. Kõõluste, kõhrede, juuste küünte valgud. 3. Tertsiaarstruktuur gloobul (ensüümid, antikehad) või fibrill (verehüübimisvalgud). Seotud vesiniksidemetega. 4. Kvaternaarstruktuur mitme polüpeptiidi ühinemisel (hemoglobiin). Seotud vesiniksidemetega. Denaturatsioon hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur. Mehaanilisel, keemilisel teel, kuumutades, kiirguse toimel. Renaturatsioon kõrgemat järku struktuurid taastuvad Valkude tähtsus 1. Ensümaatiline ensüümid kiirendavad reaktsioone, jäädes ise muutumatuks. Nt amülaas 2. Struktuurne kõikides rakuorganellides, karvad, küüned, suled, viiruste kapslid 3. Transport hemoglobiin transpordib hapnikku, membraanides 4. Regulatoorne hormoonid (nt insuliin) 5. Retseptoorne rakumembraani pinnaretseptorid annavad välissignaale edasi 6. Liikumine algloomade viburid, lihaste valgud 7
Mõisted: makroelement-keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt suurtes kogustes. mikroelement- keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt väikeses koguses. biomolekul-molekul, mis moodustub ja avaldab toimet organismis valdavalt metabolismi käigus. Biomolekulid koosnevad enamasti süsinikust ja vesinikust ning lämmastikust, hapnikust, fosforist ja väävlist bioaktiivne aine-ained millel on teatud mõju ainevahetusele st. neil on regulatiivne toime metaboolsetele protsessidele monomeer-lihtsa ehitusega biomolekul, mis ehitusüksuseks keerulisematele ühenditele biopolümeer-on elusorganismides tekkivad polümeerid, nagu polüsahhariidid (tselluloos, tärklis). hüdrofoobne aine- aine omadus, mille puhul ainel puudub vastasmõju veega. hormoon-bioaktiivne aine mille funktsioon on regulatoorne ehk osalevad geeni aktiivsuse regulatsio...
valdavalt moodustunud kahe-kolme monosahhariidi omavahelisel ühinemisel. peptiitside kovalentne sive valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel. polüsahhariidid - kõrgemolekuaarsed orgaanilised ühendid (polümeerid), mille ehituslikeks lülideks (monomeerideks) on monosahhariidid. Põhilised looduslikud polüsahhariidid on tärklis, tselluloos ja glükogeen. renaturatsioon valgu kõrgemat (neljdandat, kolmandat, teist) järku ruumiliste struktuuride taastumine, denaturatsiooni pöördprotsess. Retseptorvalk rakumembraani koostises esinev valgu molekul, mis edastab väliskeskkonna infot raku sisemusse. Ribonukleiinhape ehk RNA biopolümeer. Mille monomeerideks on ribonukleotiidid, ribonukleotiid RNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel.
Bioloogia Vee funktsioonid H2O molekulaarsel tasandil. Vesi on universaalne lahusti. Vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis. Hüdrofoobsed Ei lahustu vees. Hüdrofiilsed lahustuvad vees. Vesi on lähteaineks fotosünteesis. Veest pärineb fotosünteesil moodustuv hapnik. Vesi on biokeemiliste reaktsioonide üks komponent. Hüdrolüüsireaktsioonid ensüümide osavõtul. Tärklis glükoos. Kaitse ülekuumenemise ja mahajahtumise eest (veel on suur soojusmahtuvus ja hea soojusjuhtivus üleliigne soojus jaotatakse ühtlaselt). Vesi osaleb happelis- aluselise tasakaalu regulatsioonis. Vee funktsioonid raku tasandil. Tagab rakkude ainevahetuse ehk metabolismi. Mida rohkem on rakus vett, seda kiirem on ainevahetus. Vesi tagab raku siserõhu ehk turgori. Siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, inimese nahale tekivad kortsud. Vee funktsioonid organismi tasemel. Vesi...
Elu omadused 1.biomolekulide esinemine Keerulise ehituse ained, mis väljaspool organismi ei moodustu Sahhariidid Lipiidid Valgud Nukleiinhapped Vitamiinid 2. rakuline ehitus Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused Elusorganisme jaotatakse : Ainuraksed ja hulkraksed 2. aine ja energia vahetus Toitainete saamine keskkonnast, nende sünteesimine ainevahetus, selleks vajaliku energia saamine ja eraldamine. Autotroofid – taimed, heterotroofid- loomad Organismi lagundamiprotsessid(dissimilatsioon) ja sünteesiprotsessid(assimilatsioon) moodustuvad tema ainevahetuse 4. Paljunemisvõime Suguline – viljastumine mittesuguline-pooldumine 5. Arenemis-ja kasvamisvõime Otsene areng- järglased sarnanevad sündides vanemarega Moondega areng – järglased omandavad moonde käigus uusi tunnuseid. 6. stabiilne sisekeskkond Püsiv keemiline koostis, stabiilne happel...
Bioloogia Elu omadused 1. Elusorganismidel on rakuline ehitus 2. Keeruline organiseeritus 3. Aine- ja energia vahetus ümbritseva keskonnaga o Hingamine, toitumine, eritumine jne 4. Elusorganisme iseloomustab püsiv sisekeskond. 5. Paljunemine o Suguline o Mitte suguline (pole vaja sugurakke) 6. Kasvamine ja areng, vananemine ja surm 7. Pärilikkus ja muutlikkus 8. Reageerimine keskonna muutustele, kohanemine 9. Organismi rühmade kohanemine, evolutsioon Eluslooduse organiseeritus 1. Molekulaarne tase NT: DNA molekul a. Organellid: kromosoomid, membraan, kloroplastid jne 2. Rakutase a. Kõik eluomadused olemas a.i. Hulkraksetel: kude (side kude, lihakude, närvikude jne) a.ii. Organ mass, süda, kops, aju (taimedel juured, leht jne) b. Loomadel: elundkonnad nt hingamiselundkond ...
Raku keemiline koostis. Elusorganism sisaldab kõiki Mendelejevi tabeli elemente. HOCNPS põhiliselt. (inimeses kokku 98%) Kõige enam on esindatud neist ainetest vesi. Rakus sisalduvad/moodustuvad anorgaanilised kui ka orgaanilised ained. Anorgaanilised ained rakus. Tähtsaim on vesi - ~80% Vee ülesanded: * dipolaarne, mõjutab teisi ained (lahustab, lagundab)/väga hea lahusti nii orgaanilistele kui anorgaanilistele ühenditele * vesi osaleb enamustes reaktsioonides, kas lähteaine või produktina vmi * veel on suur soojumahtuvus tänu vesiniksidemetele vee molekulide vahel (aitab säilitada temp.) * suur energeetiline väärtus H+ K+ Na+ Ca2+ Mg2+ Fe2+ Fe3+ NH4+ OH-rühmade ülesandeks on PH taseme säilitamise. Kaltsium tagab luude tugevuse. Kaltsiumi omandamiseks vajalik D-vitamiin (piimarasvad, päike etc). Taimedes olev kaltsium ei omas...
· Kui spiraal kokku keerdub tekib kolmandat järku struktuur ehk gloobula (ruumilise ehitusega valk). Kui ühes molekulis paikneb 2 või rohkem valgu molekuli, siis tekib neljanda järgu struktuur. · Denaturatsioon protsess, mille käigus hävitatakse valgu kõrgema järgu struktuurid. Säilivad esimese järgu struktuurid. Põhjustavad: temperatuur, ultraviolettkiirgus, vibratsioonid, keemilised ühendid (happed, alused). · Renaturatsioon valgu struktuurid taastuvad. Ülesanded: · reguleerivad reaktsioonide kiirust (ensüümid). (süljes esinev valk amülaas lagundab tärklist. · ensüümiline funktsioon · ehituslik funktsioon (valgulise ehitusega nahatekised karvad, suled, küünised, sõrad) · transportfunktsioon (juhivad kindlat tüüpi molekule; hemoglobiin kannab hapniku kõikidesse kudedesse)
Kõige tuntum steriod kolesterool. Esineb kõikides loomarakkudes. 2.Mendeli I seadus. Ülesanne siniste silmadega mees on abielus naisega, kellel on pruunid silmad. Perekonnas on sinisilmne laps. Milline on tõenäosus, et järgmisena sünnib selles perekonnas pruunide silmadega laps, kui on teada, et pruun silmade värvus on dominantne tunnus ? Pilet 4 1.Valgud. valkude ehitus ja ülesanded. Valgu erinevad struktuurid. Denaturatsioon. Renaturatsioon Valgud on orgaanilised ühendid, biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Valgu molekulis aminohappejääkide vahel on peptiitside. Valgu süntees toimub ribosoomides. Valgu aminohappelist järjestust nimetetakse esimest järku struktuuriks (primaarstruktuur). Seal paiknevad aminohappe jäägid kindlas järjekorras. Esimest järgu struktuuri keerdumisel tekib teist järku struktuur. Valgu molekul meenutab spiraali. Keerdude vahel on vesiniksidemed.
Valgu neljandat järku struktuur (kvarternaarstruktuur) tekib siis, kui omavahel ühinevad kaks või enam polüpeptiidi. · Denaturatsioon on nähtus kui valgulahuse kuumutamisel soojusenergia nõrgad keemilised sidemed katkevad ning selle tulemusena kaotab valk esmalt kolmandat ning seejärel teist struktuuri. Lisaks kõrgele temperatuurile võivad valke denatureerida mehhaanilised tegurid, happed, raskmetallid, ioniseeriv ja ultraviolettkiirgus jm. · Renaturatsioon denaturatsiooni pöördprotsess. · Ensüümideks nimetatakse valke, mis reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust. · Valkudel on ensümaatiline, ehituslik, transport-, retseptor-, liikumis-, energeetiline regulaatoorne ning kaitsefunktsioonid. · AIDS omandatud immuunpuudulikkuse sündroom, mida põhjustab viirus HIV. HIV toimel lakkab inimese vere rakkudes antikehade teke. · Kontraktsioonvalgud on valgud, mis on võimelised muutma oma struktuuri.
mitte tingimata sarnane funktsioon. Järjestuste homoloogia on kõige selgem indikaator valkude ’suguluse’ kohta. Ühte perekonda kuuluvaks loetakse valke, mille aminohappeline järjestus on vähemalt 30% osas identne. Perekondadest moodustuvad ülemperekonnad, kus ühist järjestust või struktuuri on juba raskem tuvastada; ühte ülemperekonda kuuluvate valkude vahel on teoreetiline evolutsiooniline seos. 10 Valkude de- ja renaturatsioon Denaturatsioon – valgumolekulide iseloomuliku loodusliku ruumilise struktuuri hävimine molekulide sisese nõrkade sidemete ja vastasmõjude katkemise ja/või ümberpaigutumise tulemusena. Denaturatsiooniga kaasnevad järgmised muutused: hävib valgu looduslik kõrgem struktuur, bioloogiline funktsioon, lahustuvus väheneb järsult ja valk sadeneb lahusest välja. Muutuvad ka teised füüsikalised omadused. Faktorid – temperatuur üle 50 kraadi, ekstreemsed pH
võrdselt, keha püsib muutumatuna) või negatiivne (kehasse jääb rohkem kui väljutatakse, keha areneb) Võimaldab hinnata kataboolset ja anaboolset staatust · Näiteks elukaare kontekstis (noor täiskasvanu vana) · Treeningu (operatsiooni etc) kontekstis Testosterooni / Kortisooli suhte asemel Valgumolekuli 4 struktuurset tasandit De- ja renaturatsioon · Kõrgema taseme struktuuride natiivse vormi muutus Temperatuur Keskkonna keemiline toime · Primaarstruktuuri säilumisel esialgne struktuur taastub (renaturatsioon) pöörduv denaturatioon N. tertsiaarstruktuuri tasemel pH muutus toimib kui valgulise ensüümi aktiivsuse regulaator · Primaartstruktuuri lõhkumisel valk hävineb Asendatavad ja asendamatud AH'd · 20'st DNA's kodeeritud Asendamatud Asendatavad
Bioloogia uurib elu; organismide koostis. anatoomia--uurib organismi ehitust. bioloogia--uurib elu. biosfäär--kogu maad ümbritsev elu sisaldav kiht. etoloogia--uurib loomade käitumist. füsioloogia--uurib organismi talitlusi ja nende regulatsiooni. humoraalne regulatsioon--organismi elundkondade talitluste regulatsioon hormoonide vahedusel. loodusseadus--teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. molekulaarbioloogia--bioloogiateadus, mis uurib elu molekulaarset taset. neuraalne regulatsioon--närvisüsteemi vahendusel toimiv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon. populatsioon--samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda. pärilikkus--eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega. teaduslik fakt--teadusliku meetodi abil korduvat kinnitust leidnud teadmine....
pakkumisel valgugloobuli sisemusse ruumilist struktuuri kuid stabiliseerivad seda Tm temperatuur mille juures on 50% valgumolekulidest denatureerunud Valkude denaturatsioon on kooperatiivne protsess Valkude denaturatsioon ja renaturatsioon Denatureerivad faktorid 1. Temperatuur. Termiline denaturatsioon on kooperatiivne. Muna keetmine 2. pH HCl maos 3. Detergendid 4. Kaotroopsed ühendid (Guanidiinium ioon, karbamiid) Väiksemad valgud denatureeruvad reeglina pöörduvalt Suuremad valgud kalduvad denatureerudes agregeeruma ja selline denaturatsioon on pöördumatu Valkude kokkupakkumise kineetika Levinthali paradoks: väikese valgu (ribonukleaas, 124 ah) puhul on võimalik
molekuli eri osades paiknevate aminohappejääkide vahele. · Neljandat järku struktuur (kvaternaarstruktuur) moodustub, kui omavahel ühinevad kaks või enam polüpeptiidi. Denaturatsioon kui valk kaotab teist ja kolmandat järku struktuuri (temperatuuri tõusu, mehaaniliste vigastuste jms tagajärjel). Katkevad ainult nõrgad sidemed, peptiid sidemed ei katke - seetõttu säilib ka esialgne kuju. Renaturatsioon on denaturatsiooni pöördprotsess, mis toimub vaid siis, kui denaturatsiooni mõju pole olnud liiga tugev. Erinevaid aminohappeid on valkude ehituses 20. Inimene on evolutsiooni käigus kaotanud võime sünteesida mõningaid aminohappeid. Neid aminohappeid, mida üldse ei saa asendada on 8, neid saab inimene ainult toidust. Osaliselt asendatavaid valke on 3, neid sünteesib inimene ise, kuid ainult osaliselt. Asendatavaid valke on 9, neid suudab inimene ise sünteesida
Tekib sünteesijärgselt. polüpeptiidi, siis on neljandat järku struktuur. Teisane struktuur. Molekul, milles üksikahelalised Valgustruktuuride muutumisest Valkude lõigud vahelduvad kaksikahelaliste lõikudega. denaturatsioon valkude kõrgemat järku omavahel paarduvad (A ja U)(G ja C) U uratsiil struktuuride lagunemine (kuumutamisel, tehnilisel RNA 3 erivormi mRNA (5%) - informatsiooni RNA töötlemisel)Valkude renaturatsioon kõrgemat järku Info toimetamine RNAlt valgu sünteesi struktuuride taastumineValkude hüdrolüüs toimumiskohta.tRNA (15%) - transport RNA peptiidsidemete lõhkumine ehk primaarstruktuuri Aminohapete taransport valkude sünteesi lagunemine (hapetes keetmisel). Inimese maos toimumiskohta. rRNA (80%) - ribosoomi RNA toimub pepsiini abil HCl keskkonnas. Kuulumine ribosoomi koostisesse, millel leiab aset
LIPIIDID: Lipiidid on väikese molekulmassiga orgaanilised hüdrofoobsed ühendid, mis koosnevad alkoholist ja rasvhappejääkidest. Jaotus: 1) Lihtlipiidid rasvad, õlid, vahad. 2) Liitlipiidid fosfolipiidid. 3) Tsüklilised lipiidid steroid tüüpi ühendid, nt. kolesteriidid. Lipiidide omadused: 1) Hüdrofoobsus ei lahustu vees, ei seostu vee molekulidega. 2) Veest väiksem eritihedus rasked kütteõlid ei jää näiteks veepinnale, erand. 3) Hüdrolüüsumus tekivad alkohol ja vabad rasvhapped. 4) Rääsumine osaline lagunemine millega kaasneb vabade radikaalide teke(mõrkjas maitse ja ebameeldiv lõhn) Lihtlipiidide biofunktsioonid: 1) õlid, rasvad: a) energeetiline 1g lipiide annab lõplikul lõhustumiel umbes 9 kcal, inimese ööpäevasest energiatarbest peaks katma umbes 30%. Iga kehakaalu kilo kohta umbes 1g lipiide. Erijuhtum pruun rasvkude koetüübi eripära: rasvarakkudes on palju mitokondreid ja tema ainsaks ülesandeks on sooja to...
· Primaat aminohappeline kett · Sekundaar spiraal · Tertsiaar gloobul (ensüümid, antikehad) · Kvatemaarstruktuur on ühinenud, mitu gloobulit. Denaturatsioon ehk valgusstruktuuri muutus Hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur.juuste lokkimine, muna vahustamine või praadimine. Palavik denatureerib inimese kehas haigustekitajaid valke. NT: mehaanilisel teel, kõrge temperatuur, keemilisel teel, kiirguse toimel Renaturatsioon Kõrgemat järku struktuurid taastuvad. NT: juuste struktuuri taastumine peale lokke, vahustatud munavalge veelaks muutumine. JAOTUS Lihtvalgud koosnevad aminohappe jääkidest, nt: munavalge Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast, nt: kromosoomid (nukleoproteiinid) ja hemoglobiin. ÜLESANDED Ensümaatiline Ensüümid kiirendavad reaktsioone (biokatalüsaatorid), nt: valk amülaar
Transkriptsioon- RNA molekuli süntees DNA info põhjal. DNA ahelale sünteesitakse komplementaarne RNA üksikahel, mida nimetatakse transkriptiks. RNA- üksikahelaline polünukleotiidide ahel. Suhkruks on riboos. Alusteks adeiin, guaniin, tsütosiin ja uratsiil. RNA molekulide tüübid: mRNA- kodeerib valke (translatsioon) tRNA- transpordi RNA rRNA- ribosoomide koostises snRNA- väikesed tuuma RNAd, osalevad nitronite splaissimisel. RNA sünteesiks ei ole vaja praimerit. Iga RNA molekuli süntees algab uue molekuli sünteesiga päris algusest. RNA polümeraas- ensüüm, mis sünteesib DNA ahelale komplementaarse RNA ahela. Pöördtranskriptsioon e. revertaas- ensüüm, mis sünteesib RNA ahelale komplementaarse DNA ahela. Vajab praimerit. Promootor- DNA järjestus, millele RNA polümeraas seondub. Selle abil saab reguleerida geeni ekspressiooni. Konstitutiivne promootor- ekspressioon toimub kogu aeg igas taime osas. ...
Fosfolipiidid ühest kiütseroolist, 2 rasvjäägist ja 1 fosfaatrühmast. Esinevad rakumembraani koostises. Tsüklilisedlipiidide.steroidid suguhormoonid ja dvitamiin. Aminohape amfoteerne ühend, valgu ehitusosa e. valgu monomeer. Peptiidside kovalentne side, ühendab aminohappe jäägid valgumolekuliks. Polüpeptiid valgu sünteesi esmane tulemus. Globulaarnevalk kerakujule sarnanev valk. Firbillaarnevalk niitjas valk. Denaturatsioon olukord, kui valgu kõrgstruktuur laguneb lihtsamaks struktuuriks. Renaturatsioon kui valk võtab kõrgemat järku struktuuri. Ensüüm valk, mis reguleerib biokeemiliste reakts. kiirust. AIDS Viirushaigus inimesel, omandatud immuunpuuduslikkuse sündroom. HIV viiruse tüüp, aidsi tekitav viirus. Vitamiin madalamolekulaarne aine, aktiviseerib ensüümi. Transportvalk valk, mis kannab edasi teisi mol. Retseptorvalk valk, mis annab inf. raku sisse. Kontaktsioonvalk valk, mis võimaldab liikumisi. Antikeh...
ORGANISMIDE KOOSTIS Organismide koostisest on leitud 70-80 erinevat elementi. Enamusi väga väheses hulgas ja nende ülesannet ei teata. Elusorganismide talitlusteks hädavajalik miinimum on 27 keemilist elementi ehk bioelemendid. Jagatakse 3 rühma : · Makroelemendid - 98-99% organismi elementidest: C; H; O; N; P; S · Mesoelemendid katioonid: Na; K; Mg; Ca ja anioonid: Cl · Mikroelemendid Vaja väga väikestes kogustes: Fe, As, Br, Sn, Si, Se, Cr, Fl, Ni, V, Mo, I, Co, Mn, Zn, Cu · MAKROELEMENDID Hapnik O 70 kg kohta umbes 43 kg toiduga ja hingamisel Peamiselt vee koostises, samuti biomolekulide koostises, kindlustab toitainete lõhustumise ja hingamise. Süsinik C 70 kg kohta umbes 16 kg toiduga. Kuulub biomolekulide koostisesse, moodustab keemilisi sidemeid, CO2 on fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lõpp-produkt. Vesinik H 70 kg kohta umbes 7 kg - joogiveega Biomolekulide...
valgumolekulis Valgu struktuur: 1) Primaarstruktuur aminohappeline järjestus (kokkupakitud) 2) Sekundaarstruktuur keerdunud või kokku volditud 3) Terstiaarstruktuur gloobulid või fibrillid (lihastes) 4) Kvarternaarstruktuur mitme polüpeptiidid ühinemisel (ainult globulaalsed) nt. hemoglobiin Denaturatsioon (lagunemine) ja Renaturatsioon (taastumine aga mitte täielik) Valkude ülesanded 1) Ensümaatiline funktisoon (ensüüm osaleb, kuid väljub samasuguselt · Ensüümid on valgud(biokatalüsaatorid), mis reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust · Iga ensüüm seastub ainult kindla lähteainega. 2) Ehituslik funktsioon rakuorganellides (absoluutselt kõigis); karvad, küüned,
Laboratoorne töö I Üliõpilane: Meelika Lukner (155308) Kuupäev: 12.02.2016 Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi aine või ühendite rühma olemasolu (või ka puudumist) uuritavas materjalis. Saadav informatsioon on kas ei või jah, seega ei mõõdeta komponendi kvantitatiivset sisaldust. Kuna kvalitatiivne analüüs ei nõua reagentide täpseid doose, siis mainin siinkohal ära, et kõik uuritavate proovide ja reagentide doosid võetakse ligikaudse täpsusega. 1.1.Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, mis on omavahel seotud amiidsidemetega. Nende koostises leidub 20 üldlevinud aminohapet. [https://www.neb.com/~/media/NebUs/Page%20Images/Tools%20and%20Resources/Usage ...
ATP - adenosiintrifosfaat on kõigis rakkudes esinev makroergiline ühen, mis osaleb raku aine- ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekandjana Autosoom - kromosoom, mis esineb võrdsel arvul liigi kõigil normaalsetel isenditel ega sõltu nende soost Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat Bakteriofaag - viirus, mille peremeesrakuks on bakter Biogeneetiline reegel - selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe Bioloogia - teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid Bioloogiline surm - organismi elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine Biosfäär - kogu Maad ümbritsev, elu sisaldav kiht Biotehnoloogia - rakendusbioloogia haru, ...
Bioloogia 17.10.2011 Elina Sarv Teisipäeviti peale 7ndat tundi Ristsõna moodustamine mõistete peale Mõistetele joon alla Elu olemus Elu tunnused Elus 1) rakuline ehitus Rakk organismi väikseim ehituslik ja talituslik üksus millel on kõik elu tunnused. Üherakulised (amööb, kingloom) Hulkraksed 2) keerukam organiseeritus Molekulaarne, rakuline, organismiline, populatsiooniline, liigiline, ökosüsteemne ja biosfääriline tasend. 3)Aine ja energi avahetus Organismi ja väliskeskkonna vahel 4) Stabiilne sisekeskkond *Püsisoojased organismid- linnud ja imetajad *Kõigusoojased kalad, kahepaiksed ja roomajad. (Kehatemperatuur sõltub välistemperatuurist). Paljunemine *Suguline paljunemine sugurakud ehk gameedid *Mittesuguline paljunemine vegetatiivsed ehk eostega Pärilikkus Järglaste sarnasus vanematega Kasvamine ja arenemine *Otsene arenemine imetajatel, lindudel, ro...
Nukleosiid lämmastikalus + suhkur Nukleotiid lämmastikalus+suhkur+fosforüülrühm 4. DNA primaarstruktuur- polünukleotiidahela ehitus, 3' ja 5' otsa tähendus, fosfodiesterside. Ahela lihtsustatud (skemaatiline) esitusviis. Miks on DNA hape? 5. DNA denaturatsioon - mõiste, denatureerivad faktorid, sulamiskõverad. DNA renaturatsioon. 80 kraadi juures DNA denatureerub, katkevad nõrgad sidemed ehk H sidemed. Kui temperatuur taastub, siis ahelad taastuvad, toimub renaturatsioon. 7. RNA liigid, nende bioloogiline roll, struktuur ja lokalisatsioon rakkudes. DNA ja RNA ahela erinevused. Ribosoomid mõiste, koostis, roll rakkudes. Ribosoomide ehitus ja funktsioon.- väikesed ümmargused struktuurid, mis liiguvad vabalt tsütoplasmas või on kinnitunud tsütoplasmavõrgustiku külge, nad koosnevad rRNA-st ja valkudest, nendes toimub valgu süntees. DNA RNA 1.Pentoos Desoksüriboos Riboos
BIOLOOGIA Bioloogia uurib elu Bioloogia teadus, mis uurib elu Tsütoloogia rakuõpetus, uurib rakkude ehitust ja talitust Morfoloogia teadus, mis uurib organismide välisehitust Anatoomia teadus, mis uurib organismide siseehitust Füsioloogia teadus, mis uurib organismi talitlusi ja regulatsioone Etoloogia teadus, mis uurib loomade käitumist Botaanika teadus, mis uurib taimi Zooloogia teadus, mis uurib loomi Mükoloogia teadus, mis uurib seeni Viroloogia teadus, mis uurib viirusi Elutunnused 1. Iseloomulik rakuline ehitus. Rakust ei ole väiksemat talituslikku üksust 2. Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega kui eluta objektid 3. Kõikidele elusorganismidele on iseloomulik metabolism (organismis toimuv aine- ja energiavahetus) 4. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik homoöstaas (organismi staabilne sisekeskond, mis tagatakse metabolimi teel) 5. Palj...
BIOLOOGIA 2010 ELUTUNNUSED: Eluavaldused 1. Rakuline ehitus Eeltuumsed (prokarüootne) Päristuumsed (eukarüootne) 2. Paljunemine Suguline Sugurakkude olemasolu Viljastumine (kahe raku ühinemine) Nt. Imetajad, roomajad, linnud, putukad Mittesuguline Eoseline (seened, sõnajalad, vetikad) Vegetatiivne erinevate organite abil paljunemine (kartul mugulaga; sibul maasikad võsundiga; hüdra; algloomad; pungumine) 3. Ainevahetus Söömine, gaasivahetus, ainete väljastamine, seedimine, imendumine, sünteesi või lagundamise reaktsioonid Autotroofid ise toodavad orgaanilist ainet (taimed, osad bakterid) Heterotroofid kasutavad valmis orgaanilist ainet METABOLISM (ainevahetus kõik kokku) = ASSIMILATSIOON(süntees) ...
*Lys - Lüsiin *Val – Valiin *Met - Metioniin *Phe - Fenüülalaniin DENATURATSIOON - - valgu kõrgema järgu struktuuri hävimine a)mehhaanilise teguri mõjul (nt muna vahustamine) b)tempi mõjul (valk keetmisel kalgendub) c)hapete mõjul piim kalgendub d)kiirguse mõjul e)reskemetallide mõjul RENATURATSIOON - - denaturatsiooni pöördprotsess, kõrgemat järku struktuuride taastamine, kui denatureeriva teguri mõju pole liiga suur ja valgustruktuurid pole veel lõplikult hävitatud. ENSÜÜMID - kõik ensüümid on valgud -ained, mida organism ise süntesib, on vaja väikestes kogustes - valgud, mis reguleerivad rakkudes toimuvate keemiliste reaktsioonide kiirust. ÜLESANNE - tagada, et rakkudes aset leidvad keemilised reaktsioonid toimuksid
Valkude reaktsioonid. Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad omavahel peptiidsidemega seotud aminohapetest. Valkudes sisalduvaid aminohappeid on 20 ning nad erinevad üksteisest radikaaldie struktuuri poolest. Valkude: primaarne struktuur iseloomustab aminohapete valikulist järjekorda sekundaarne struktuur polüpeptiidahela üksikute lõikude korda ja tertsiaarne struktuur kogu valgumolekuli ruumilisust. Kui molekul koosneb enam kui ühest polupeptiidahelast moodustuvad oligomeersed valgud, mis omavad ka kvaternaarset struktuuri. Ruumilised struktuurid on fikseeritud nõrkade keemiliste sidemete ja vastasmõjudega. Kui valgu ruumilises struktuuris grupeeruvad ümber ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sidemed, aga säilivad aminohappeid ühendavad peptiidsidemed, siis sellist lagunemist nimetatakse denaturatsiooniks. Taastumine on renaturatsioon. Valkude reaktsioonide tüübid: kvantitatiivsed reaktsioonid -Kvalitat...
Valgud referaat Hanna Anett Kari Pärnu Koidula Gümnaasium 10c Juhendaja: S. Miglai & M. Kanniste Pärnu 2008 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................................... 3 Valgud.................................................................................................................................................. 4 Valgud toidus ........................................................................................................................................................
*Üheahelaline RNA: *Vabakujuline ahel, *osaliselt (iseenda ümber) spiraliseerunud ahel, *Spetsiifilise kujuga ahel Tertsiaaerne Polünukleotiidahela "pakend" rakus või rakutuumas: *Superspiraliseerunud, *Kokkukägardunud, *Spetsiifilise vormiga. LINEAARSE DNA TERTSIAARNE STRUKTUR: Kromatiini (DNA + valgud) kokkupakkimise tulemusena formeeruvad kromosoomid. DNA DENATURATSIOON ehk sulamine vesiniksidemete katkemine ja polünukleotiidahelate lahknemine. Renaturatsioon ehk noolutamine termodenatureerunud DNA aeglasel jahutamisel toimuv ahelate reassotsiatsioon DNA REPLIKATSIOON Replikatsiooni lähtepunkt (origin) DNA piirkond, kus toimub pöördumine biheeliks mõttelise telje ümber ja ahelate lahtikeerdumine (despiraliseerumine). Eukarüootse DNA replikatsioon algab üheaegselt mitmest lähtepunktist. Replikatsiooni hark replitseeruva DNA Y- kujuline piirkond, kuhu seostuvad komplementaarsed nukleotiidid ja kus formeeruvad uued ahelad. Lähteained
Polümeer on keemiline ühend, mille molekul koosneb paljudest keemilise sidemega seotud korduvatest struktuurühikutest. Elusloodus – ehk looduselustik on looduse, mille moodustavad organismide ehk elusolendid. Näited: DNA, Hemoglobiin, sahharoos jne. Eluta loodus – Osa universumist, mis pole bioloogilises mõttes elus. Eluta looduse hulka kuuluvad õhk, vesi, mineraalid jne. Näited: ammoniaak , vesi , naatriumkloriid. Vesi – Vesinikust ja hapnikust koosnev kõige levinum aine maal ning universaalne lahusti, mille keemiline valem on H2O. Vee omadusteks on näiteks suur soojusmahutuvus ja kõrge keemistemperatuur. Lahusti paljudele ainetele, rakkudes turgori (raku siserühk ) tagamine, Rakusisese metabolismi ( ainevahetus) tagamine, termoregulatsiooni teostamine, ainete transportimine, keskkonna kliima kujundamine, organismides kaitsefunktsiooni täitmine, elukeskkonnaks paljudele organismidele. Biomolekulid on orgaanilised ühendid, mis moodustu...
Bioloogia mõisteid gümnaasiumi osast Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püoviinamarihappe molekuli AIDS - omandatud immuunpuudulikkkuse sündroom ehk viirushaigus, mis kujuneb HIV- iga nakatumise tagajärjel. Viiruse toimel immuunrakud hävivad ja antikehade moodustumine väheneb oluliselt Aine- ja energiavahetus - sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab ainete omastamist väliskeskkonnast ja sinna jääkproduktide väljutamist, aga ka otsest energia ülekanne Alleel - ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivariandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalavead sama tunnuste eriviisilises avaldumises Analüüsiv ristamine - ristamine, millega uuritakse katseloomade või - taimede genotüüpide h...
(tertsiaarstruktuur), on enamasti keraja kujuga ja kannab gloobuli nimetust. Kõikidel valkudel aga globulaarset kolmandat järku struktuuri ei teki ja nad jäävad väljavenitatult niitjateks (fibrillaarseteks). Kui omavahel ühinevad kaks või enam polüpeptiidi, moodustub valk, mille puhul räägitakse neljandat järku struktuurist (kvaternaarstruktuur). Valgud võivad ühineda ka teiste orgaaniliste ainetega. Denatratsioon ja renaturatsioon Denaturatsiooniks nimetatakse valgu kõrgemat järku struktuuri alandamist väliste tegurite toimel (kolmas järk teine järk esimene järk). Denaturatsioonil hävivad üksnes valgu kõrgemat järku struktuurid, kuid peptiidsidemed ei katke. Seetõttu peptiidahel jääb püsima ja koos sellega säilib valgu esmane struktuur. Organismides lagundatakse valgu molekulid aminohapeteks vastavate ensüümide toimel. · Temperatuuri tõustes keeravad valgud ennast lahku
Villu Bioloogia proovieksam 3.12.08 MOLEKULAARGENEETIKA Replikatsioon on matriitssüsteem, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjsestusega DNA molekuli. Transkriptsioon on matriitssüsteem, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Transkriprsioonil saadakse nii rRNA, tRNA kui ka mRNA molekule. RNA süntees on universaalne protsess, kuna see toimub nii eel- kui ka päristuumsetes organismides. Translatsioon on mRNA-s nukleotiidide järjestusena salvestatud inforamtsiooni ülekanne aminohapete järjestuseks sünteesitava valgu molekulis. Toimub ribosoosmides. Promootoriks nimetatakse DNA järjestust, millega ensüüm peab sünteesi alustamiseks ühinema. Terminaatoriks nimetatakse RNA sünteesi lõpuosa, seal jõuab DNA nukleotiidse järjestuseni. ...
Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püoviinamarihappe molekuli AIDS - omandatud immuunpuudulikkkuse sündroom ehk viirushaigus, mis kujuneb HIV-iga nakatumise tagajärjel. Viiruse toimel immuunrakud hävivad ja antikehade moodustumine väheneb oluliselt Aine- ja energiavahetus - sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab ainete omastamist väliskeskkonnast ja sinna jääkproduktide väljutamist, aga ka otsest energia ülekanne Alleel - ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivariandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalavead sama tunnuste eriviisilises avaldumises Analüüsiv ristamine - ristamine, millega uuritakse katseloomade või - taimede genotüüpide homo- ja heterosügootsust Anatooimia - biol...
Kordamisküsimused Geenitehnoloogia I 2010 1. Suhkrute lühiiseloomustus. Org ühendid, mille koostises esinevad C, H ja O; jaotat mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. Monosahhariidid e lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed org ühendid, milles C arv 3-6, neist olulisemad riboos ja desoksüriboos kuuluvad nukleiinhapete koostisesse. Glükoos ja fruktoos on organismide põhilised energiaallikad. Oligosahhariidid moodustuvad 2-3 monosahhariidi omavah ühinemisel, nt sahharoos, maltoos, laktoos; madalmolekulaarsed. Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed org ühendid, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid; nt tärklis, tselluloos ja glükogeen. Sahhariidide põhiül: energeetiline ja ehituslik. 2. Lipiidide lühiiseloomustus. Org ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, steroidid, vahad jt vees enamasti mittelahustuvad ühendid. Nad lahust org lahustites, nt alkoholis ja eetris. Organismide energ...
1 Bioloogia uurib elu Elu omadused: 1. Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega (ainuraksed ja hulkraksed) 2. Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui elutud objektid 3. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik aine- ja energiavahetus 4. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond (ehk homöostaas) 5. Kõigile elusorganismidele on omane paljunemisvõime · Suguline · Mittesuguline (vegetatiivne ja eostega) 6. Kõik organismid arenevad: · Otsene ja moondega (täismoondega ja vaegmoondega) Täismoondega Vaegmoondega 1. muna 1. muna 2. vastne/röövik 2. vastne 3. nukk 3. valmik 4. valmik 7. Kõik elusorganismid reageerivad ärritusele (nt. silmapupill) Organiseerituse tasemed: · Molekul · Organell · Rakk · ...
[email protected] Õppematterjale võib leida õpikust või www.ebu.ee/gymnaasium.html Bioloogia uurib elu Eluslooduse organiseerituse tasemed MIS ON ELU ? Mateeria osa, mis suudab ise ksavatada ja paljuneda. · Valgud töötavad selle nimel · Erinevaid valgumolekule on miljardeiid, nende koostoimimine ongi elu · Valkude töös seisneb elu Molekulaarne tase Biomolekulid- keerulise ehitusega ained, mis väljaspool organismi ei moodustu. Suurem osa organismide koostises olevaid molekule esineb ka väljaspool organismi. · Sahhariidid · Lipiidid · Valgud · Nukleiinhape · Vitamiinid Rakuline tase Rakk- väikseim üksus, millel on veel olemas kõik elu omadused. Rakk on esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad elu tunnused. Raku sees on orgaanilised ained, millel on kindel ehitus ja talitus. Tegeleb tsütoloogia. Eeltuumne(ei ole tuuma membraani) ja päristuumne(on olemas rakumembraan). Hulkraksed- koosnevad mitmest rakust. Kudede ...
BIOLOOGIA 1.Bioloogia uurib elu 1.1 Elu omadused Elu tunnused kokku 11 · Rakuline ehitus o Hulkraksed o Ainuraksed Rakk on kõige väiksem ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Biomolekulid molekulid, mis väljaspool organismi ei moodustu. · Sahhariidid · Lipiidid · Valgud · Nukliinhapped · Vitamiinid Aine ja energiavahetus · Autotroofid organismid, kes võtavad väliskeskkonnast anorgaanilisi aineid ja muudavad need orgaanilisteks. (taimed ja kemosütneesivad bakterid) · Heterotroofid tarbivad talmiskujul orgaanilist ainet (energiat saavad toidust) Paljunemisvõime · Suguline · Mittesuguline o Eoseline o Vegetatiivne Arenemis ja kasvamisvõime · Otsene areng nt inimene · Moondeline areng nt konn Stabiilne sisekeskond · Kõigusoojased kehatempera...
paiknevate aminohappejääkide vahele. Kõikidel valkudel aga tertiaarstruktuuri pole ning seega jäävad nad väljavenitatult niitjateks ehk fibrillaarseteks. -) Kvaternaarstruktuuri puhul räägitakse kahe või enama polüpeptiidid ühinemisel moodustunud valgust. * Denaturatsioon selleks võib olla valkude kuumutamine, mehaaniline töötlemine. Selle käigus kaotab valk oma kõrgemat järku struktuuri ja alles jääb madalamat järku struktuur. * Renaturatsioon kui denaturatsioon kaob, siis hakkab toimuma denaturatsiooni pöördprotsess ning renaturatsiooni puhul püüab valk taastada oma kõrgemat järku struktuuri (kuumutamisest ei saa renaturatsiooni toimuda valkude jaoks kriitiline temperatuur on umbes 70oC). * Valkude puhul saame rääkida, et on olemas lihtvalgud (koosnevad aminohapetest) ja ka liitvalgud (kui valgu molekul on ühinenud mõne teise ainega). * Proteiin lihtvalk; Proteiid liitvalk
1 ELU OLEMUS Elu tunnused: 1. Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega 2. Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid nii ehituslikul, talituslikul kui ka regulatoorsel tasandil 3. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik aine-ja energiavahetus Ükski organism ei saa kohe väliskeskkonnast rakkude ehitamiseks kõlbulikke valke, lipiide jne need tuleb sünteesida. Organismi lagundamis-ja sünteesiprotsessid moodustavad ainevahetuse. 4. Kõigile organismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond. Püsiv keemiline koostis tuleneb ainevahetuslikest protsessidest. Püsiv happesusereaktsioon(pH), kõigu-või püsisoojasus 5. Kõigile organismidele on omane paljunemisvõime. Suguline või mittesuguline (pooldumine, vegetatiivne, eostega) paljunemine. 6. Kõik organismid arenevad. Otsene või moondeline. 7. Kõik organismid reageerivad ärritusele. ...
Denaturatsiooni pähjustavad: · kõrge temperatuur, · mehhaanilised tegurid (munavalge vahustamine), · happed (eriti kontsentreeritud), · raskmetallid (nt elavhõbe, plii), · ioniseeriv (gamma, alfa, beeta, röntgen) ja UV kiirgus · jne. Denaturatsioonil hävivad üksnes valgu kõrgemat järku struktuurid, kuid peptiidsidemed ei katke. Organismis lagundatakse valgu molekulid aminohapeteks vastavate ensüümide toimel. Renaturatsioon denaturatsiooni pöördprotsess, kus denatureeriva teguri lakates võib valgu sekundaar- ja tertsiaalstruktuur taastuda. Renaturatsioon toimub enamasti vaid siis, kui denatureeruvate tegurite mõju pole olnud liiga suur ja valgu struktuurid ei ole veel lõplikult lagunenud. Valgu ülesanded 1) Ensüümaatililne funktsioon valdav osa organismides toimuvadid keemilisi reaktsioone ei kulge iseeneslikult: neid on vaja kas kiirendada või aeglustada.
Bioloogia 10 klass 1.Nimeta 5 tunnust, mis iseloomustavad kõiki elusorganisme. o Ainevahetus o Hingamine o Paljunemine o Rakuline ehitus o Kasvamine ja arenemine o Reageerib keskkonnatingimustele o (homöostaas- sisekeskkonna stabiilsena hoidmise võime) 2.Eluslooduse organiseerituse tasemed(nimeta, too näited, tunne ära). 1. Biomolekul- DNA; RNA, valk, süsivesik, 2. Rakk- munarakk, sperm, erütrotsüüt 3. Kude- sidekude, epiteelkude, lihaskude, närvikude 4. Organ e elund- süda, maks, kops 5. Elundkond- seedeelundkond (magu, jämesool jne.), närvisüsteem, vereringeelundkond 6. Organism e isend- inimene, hobune, karu, võilill 7. Liik- harilik mänd, 8. Populatsioon- ühel kindlal maa-alal üht liiki isendid 9. Kooslus- mitu populatsiooni ühel elualal 10. Ökosüsteem- elukooslus+ eluta loodus 11. Biosfäär- kogu elu maal 3.Bioloogia alajaotused ja teadus...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
