energiateede kontrolli üle. Samas näitas see suur riik oma tegudega, kui jõhkralt võib rikkuda rahvusvahelist õigust ,,kaasmaalaste" kaitse sildi all. Just nii, nagu tegi seda Hitler 1930ndatel. Nagu selgub, siis ei saa me iial olla segamatult rõõmsad alati tuleb vahele midagi, mis meie rõõmu vankuma lööb. Olgu selleks segavaks faktoriks siis kodune või internatsionaalne probleem. Kõige suuremal moel tulebki meie rõõmu, rahu ja vabadust segama sõda. E. M. Remarque teoses ,,Läänerindel muutuseta" võime lugeda koolipoistest, kes on asunud sõtta, et kaitsta oma kodumaad. Nad on noored poisikesed, kes on hingelt hellad ja pole eales näinud niisugust jõhkrust ja üle elanud niivõrd raskeid katsumusi nagu nüüd - minnakse kaugele kodust ja oma lähedastest, kaotatakse elu või halvemal juhul parim sõber. See õnnelik, kel sõjakoledustest pääseda õnnestub, aga ei põgene eal nendest mälestustest.
,,Läänerindel muutuseta" Erich Maria Remarque Erich Maria Remarque, kodanikunimega Erich Paul Remark, on sündinud 22. juunil 1898 Osnabrück'is raamatuköitja pojana. Ta on saksa kirjanik, kes on kuulsaks saanud põhiliselt romaanikirjanikuna, ehkki on nooruses kirjutanud ka esseid ja lühijutte, 1956, aastal on näidendi ,,Lõpp-peatus". Aastal 1916 läks Remarque sõdurina rindele, kus sai mitmeid kordi haavata. Pärast Esimest maailmasõda jätkas õpinguid ning tegi juhutöid raamatupidaja, müügiagendi, hauaplaatide müüja, klaveriõpetaja ja organistina, kirjutas teatrikriitikat ajalehtedele Osnabrück'is. 1929. aastal ilmunud romaaniga ,,Läänerindel muutuseta" sai Remarque kuulsaks peaaegu üleöö. Tema romaan tõlgiti umbes 50 keelde ning 1930. aastal vändati selle põhjal ka film, mille rezissööriks oli Lewis Milestone. Remarque suri 25
Erich Maria Remarque ,,Läänerindel muutuseta" minategelane Paul Bäumer * Albert Kropp * ,,kelle peanupp meist kõige paremini jagab ja kes sellepärast on alles ühepaelamees" (lk6) Müller V * ,,kes ikka veel kooliraamatuid kaasa veab ja sõjajärgsest eelisküpsuseksamist unistab isegi turmtule all tuubib ta füüsikaseadusi" (lk6) Leer * ,,kes kannab täishabet ja tunneb suurt poolehoidu ohvitseride lõbumajade tüdrukute vastu" (lk6) Tjaden ,,kõhn lukksepp, samavanune kui meie, ...
Läänerindel muutusteta Erich Maria Remarque Romaani tegevus toimub Esimese maailmasõja-aegsel Prantsusmaal, kus 19-aastased koolipoisid sõdivad verises sõjas. Peategelase Pauli klassist on vabatahtlikult tulnud sõtta 7 poissi, tema kaasa arvatud ning seda peamiselt õpetaja utsitusel. Paul on kohe raamatu alguses lahingus. Kui ta lahingust naaseb kasarmusse, siis ta saab teada, et ta vana klassikaaslane Kemmerich on raskelt vigastatud. Ta küll üritab vigastatut lohutada, kuigi ta teab, et sõber sureb
LÄÄNERINDEL MUUTUSETA Erich Maria Remarque Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................. 3 I PEATÜKK.................................................................................................... 4 II PEATÜKK................................................................................................... 5 III PEATÜKK.............................................................................
"LÄÄNERINDEL MUUTUSETA" E. M. Remarque Iseloomustused: · Paul Bäumer - noormees, kes juba enne oma 20-ndat eluaastat õpetaja utsitamisel astub sõjaväkke ning satub läänerindele. Ta kirjeldab üksikasjalikult julma sõja-aegset elu. Paul on ise kaastundlik, ent näeb, kuidas sõda teda ja ta kaaslasi jõhkarditeks muudab. Paul leiab, et tema generatsioon on kadunud põlvkond, kel pole enam võimalust ega oskust naasta tavapärase elu juurde. · Katczinsky - Pauli suurim eeskuju
Erich Maria Remarque „Läänerindel muutuseta“ Lühikokkuvõte Paul Bäumer liitus õpetaja õhutusel Saksa armeega peale Esimese maailmasõja algust. Läänerindele läks ta koos oma sõprade ja koolikaaslastega. Seal kohtusid nad vana sõduri Katczinskyga, kellest sai Pauli mentor. Bäumer ja tema kaaslased olid kaasa haaratud sagedatest lahingutest ja pidid taluma sõjaga kaasnevaid ohte ja armetuid tingimusi. Paul läks puhkuse ajal koju, kuid sõda oli jätnud tema psüühikasse jälje. Linn ei olnud muutunud, kuid Paul leidis, et ta ei kuulu enam sinna. Paul tundis, et ta on kõikidest linnaelanikest võõrdunud. Ainus inimene, kellega tal veel mingi side tundus olevat oli ta surev ema. Öö enne lahkumist oli Paul koos oma emaga üleval. Ta jagas emaga oma armastust ja hoolimist teineteise vastu. Paulil oli hea meel, kui ta sai jälle oma kaaslastega ühineda. Peagi läks ta patrulli, ...
Erich Maria Remarque ,,Arc de Triomphe" Ebbe-Diisa Põld Ave Hiiemäe Xb klass Kirjanikust Kodanikunimi:Erich Paul Remark Kirjanikunimi:Erich Maria Remarque 22. juuni 1898 Osnabrück, Saksamaa 25. september 1970 Locarno, Sveits Saksa kirjanik, kes sai kuulsaks põhiliselt romaanikirjanikuna 1916 läks sõdurina rindele 1931 lahkus Saksamaalt 1938 võeti temalt saksa kodakondsus Looming 1929. aastal ilmus ,,Läänerindel muutuseta", mis oli küllaltki autobiograafiline teos. 1931. aastal ilmus teine romaan ,,Tagasitee" 1945.aastal ilmus inglise keelsena ,,Arc de Triomphe" 1961
Erich Maria Remarque "Triumfikaar" Analüüs Tegevus toimub umbes 20. Sajandi keskpaigas Prantsuse linnas Pariisis. Trimfikaar räägib inimsuhete olemusest ja peategelased tõestavad lugejaile, et armastada on võimalik ka keerulistel aegadel ning armastust ei pea otsima. “Triumfikaare” peategelasteks on saksa emigrant Ravic ja lauljanna ning näitlejanna Joan, kes kohtuvad ühel õhtul Pariisi tänaval ja sealt saab nende omapärane suhe alguse. Kõrvalteemana on veel Ravici kättemaks Haake'ile, kes oli teda vangilaagris julmalt piinanud. Esimene probleem on kas kättemaksust võib teha elu eesmärgi. Ravic haudus kättemaksu haakele kes olin eelnevalt teda piinanud. lõppuks Ravic tappis haake metsas ära. Teiseks põhiprobleemiks võib pidada seda, miks peatakse uhkust armastusest tähtsamaks. Ravicil ja Joanil on suur uhkus kaelas. Seda loeb välja igal realt – kuidas käib nendes sisemine ...
Läänerindel muutuseta Erich Maria Remarque Paljude langenute tõttu on toitu palju ning mehed nõuavad lisaportsjonit. Meeste seas on väikesekasvuline Albert Kropp, õpihimuline Müller V, tüdrukutest huvituv Leer, “tundmatu sõdur ” Paul Bäumer , lukksepp Tjaden, turbalõikaja Haie Westhaus, talupoeg Detering (kõik 19-aastased), salga peamees Stanislaus Katczinsky (Kat, 40-aastane). Toiduportsjonite väljajagaja polnud nõus lisaportsjoneid andma. Veel enne kui mehed oleks käsipidi kokku läinud tuli leitnant ning lasi lisaportsjonid välja jagada. Mehed said kätte ka koduste kirjad. Nad olid ehitanud endale kaasaskantava ühisvälikäimla. Sõdurite sõnavarast moodustas ¾ seedimise ja maoga seonduv. Igavuse peletamiseks mängisid nad sageli kaarte. Allohvitser Himmelstoß oli karm, lühikest kasvu mees. Sõdurid läksid laatsaretti Franz Kemmerichti külastama. Tema jalg on amputeeritud ning ta näeb halb välja. Hoolimata ta surmaeelsest välimusest l...
Läänerindel muutusteta Erich Maria Remarque Pauli klassist on vabatahtlikult tulnud sõtta 7 poissi, tema kaasa arvatud. Paul on kohe raamatu alguses lahingus. Kui ta lahingust naaseb kasarmusse siis ta saab teada et ta vana klassi kaaslane Kemmerich on raskelt vigastatud. Ta küll üritab vigastatut lohutada, et ta pääseb veel koju ja temaga saab kõik korda, kuigi ta teab et nii see ei ole. Teine klassi kaaslane Müller ilmub ka palatisse. Müller tahab saada
,,Taeval ei ole soosikuid" Lillian oli tuberkoloosihaige naine(belglanna, ema venelane), kes elas mägede vahel sanatooriumis., kuid ta ei soovinud oma elupäevi seal lõpetada. Ta sõitis koos Clerfaytiga sealt minema, ning soovis sealse elu unustada, sest tema jaoks oli sanatoorium paik, kus oodatakse surma. Ta tahtis näha maailma ning elada aktiivset elu nii kaua kui see võimalik on. Kuna ta teadis, et tal polnud enam kaua jäänud, nautis ta igat Clerfaytiga veedetud päeva, ent ometi jättis ta väliselt külma mulje ta ei tahtnud end kellegagi liialt siduda, tal polnud mõtet luua endale pere ja kodu, sest surm võis teda äkitselt tabada ja sellega teeks ta mehele haiget. Lilliani häiris et teised tema tervise pärast muretsesid, ta läks endast välja kui Boris või Clerfayt aru pärisid või üleliia hoolitsesid. LK 124, 138 Ta oli vahepeal üsna teravate ütlemistega. Lk 151 Lillian nägi asju nii nagu ta ne...
võidusõitja Clerfay. Algul elavad nad mõlemad vaid käesolevas hetkes ega hooli tulevikust. Kuid viimaks armub Clerfay Lillianisse. Tihtipeale on armastus nii tugev, et selle tunde hoidmine, sisemine rahulolu ja armastatu lähedus muutuvad tähtsaimaks kogu maal. Nii ei hoolinud ka Clerfay sellest, et Lillian seisis surmaga silmitsi ja võis iga hetk tema elust kaduda. Remarque teostes hõlmab suure osa armastuse teema. Ja nendes peegeldub ehe näide sellest, et armastus ei vali aega. Remarque loomingu põhjal võib järeldada, et kuigi armastus tuleb millal tahab, teab ta millisesse südamesse end sättida ja lõppkokkuvõttes tundub isegi see aeg õige.
''Lissaboni öö'' Erich Maria Remarque Oli öö Lissabonis, mis oli täidetud põgenikega, kõik tahtsid seniks Ameerikasse, kuni Euroopa eluolu rahuneb. Jälgiti laevu, mis sõitsid Ameerika poole. Kuid raske oli saada viisat ja laevapiletid olid kuid ette väljamüüdud ja üpris kallid, mis ei andnud lootust enamikel põgenikel Euroopast lahkuda. Tänaval kõndis põgenik, kes murdis pead, kuidas oma naise Ruthiga Ameerikasse jõuda, sest neil polnud pileteid ja elamisluba Portugalis pidi paari päeva pärast lõppema. Ilma
Tsitaate Remarque'i teosest ,,Taeval ei ole soosikuid" Mõne aja võib ju hoiduda surmale mõtlemast kuid lõpuks pole sellest siiski pääsu. (Lillian Dunkerque) Õnn ei ole ühene mõiste. (Clerfayt) Leppimine tähendab alistumst. (Lillian) Enne kui pea vastu müüri jõuetult puruks joosta, tuleb proovida, kas selle müüri taga ehk edasi ei saa elada. (Boris Volkov) Armastus ei vajagi andestust. (Boris) Miski pole ohtlikum kui naine, kes himustab kõike. (Clerfayt) Tundub, et olen sattunud inimeste hulka, kes arvavad, et nad elavad igavest. Vähemalt peavad nad ennast nõnda ülal. Kaitsevad meeleheitlikult oma vara ja unustavad seejuures kogu elu. (Lillian) Kuulda võib nii paljut ,kui ainult küllalt vagusi olla. (Lillian) Äraminek pole alati lahendus sest iseenesest ei saa kunagi vabaneda. (Levalli) See on alati kõige lihtsam, kui sa tead, et omandusvaist sind ainult piirab ja et midagi pole püsivat, kas sa ise mitte. (...
Remarque ,,Aeg antud elada, aeg antud surra" Raamat räägb Saksa sõduripoiss Ernst Graeberist, kes on olnud juba ligi kaks aastat ilma puhkuseta sõjatandril II Maailmasõjas Venemaa vastu. Tal on kadunud usk sellesse, et ta lähiajal koju pääseb. Viimaks kõigi üllatuseks saabub tema puhkusepääse. Kodus loodab noormees eest leida oma vanemad ja sooja kodu, millest ta kaua unistanud on. Pärale jõudes selgub aga, et kodus ei ole asjad sugugi nii korras, kui loodetud. Linna on mitmeid kordi pommitatud. Tänavad on õhku lastud ja alles on vaid varemed ning paaniliselt rusude alt inimhingi tagaotsivad omaksed. Graeber leiab oma lapsepõlvekodu eest varemetena. Pole jälgegi vanematest. Ta jätab teate maja varemete vahele ning kohalikule kadunute-otsimis uksele. Lootuses enda vanemad leida, asub Graeber mööda ametiasutusi käima, kus igalt poolt teda edasi juhatatakse ja mingit teadet ei anta. Graeber kohtub paljude koolivendadega. Suureks abiks ...
Erich Maria Remarque "Triumfikaar" Armastuseta oled nagu laip puhkusel Armastus on abstraktne teema. Liiga abstraktne, et seda lõpuni lahata saaks, mis teeb sellest suurepärase kirjutamisaine. Mõnikord pöörab armastus inimesed ümber, muudab nad täiesti teiseks. Mõni ei olegi võimeline armastama. Kuigi - kelle otsustada see on? Ka Ravic tundus raamatu alguses olevat külmavereline, kaalutlev, ka armastuses, kui ta selleks üldse võimeline oleks. Remarque on tõestanud, et armastus on midagi, mis ei lase end maha kanda isegi rasketel aegadel ega kellegi jaoks. On imeline, kui ootamatult armastus tuleb; õigupoolest saabub ta alles siis kui teda ei otsita ega oodata. Ravic oli sügavas rutiinihalluses, küll parema eluga kui enamik temasuguseid pagulasi, kuid mingit märkimisväärset rõõmu ta elus ei olnud. Ei saa täiesti öelda, et ta oleks varjusurmas olnud või midagi
ÕPETAJAKONSPEKT Erich Maria Remarque „Läänerindel muutuseta“ (1929). Kätlin Kask Modernismist üldiselt Modernismi defineeritakse üldiselt kui uuenduslikkust taotlevat suunda kirjanduses, kunstis, muusikas kui ka teistes eluvaldkondades. Seda võb vaadelda ka kui esteetiliste väärtushinnangute pööret ning mõtlemise muutumist Esimese maailmasõja järgsel ajal. Paraku ei suutnud 19. sajandil valitsenud stabiilne ja
,,Läänerindel muutuseta" Erich Maria Remarque Erich Maria Remarque oli saksa kirjanik, kes sai kuulsaks põhiliselt romaanikirjanikuna. Remarque sündis Osnabrückis raamatuköitja pojana. Aastal 1916 asus ta sõdurina rindele, kus ta mitmeid kordi haavata sai. Oma teoses ,,Läänerindel muutuseta" kirjeldab ta enda sündmusi ja kogemusi Esimeses maailmasõjas. Lisaks toob ta esile ka sõja koledused ning üksikud rõõmuhetked. Selle teosega sai Remarque kuulsaks üleöö ning juba järgmisel aastal, peale raamatu ilmumist, tõlgiti romaan umbes viiekümnesse keelde. Raamat algab ja lõpeb üsna rahulikult. 19-aastane Paul satub oma seitsme sõbraga sõtta. Neil ei ole eelnevat kogemust ega mitte mingisuguseid teadmisi sõja kohta. Kõik mida nad teavad on koolis õpitud või küla peal kuuldud. Teose algus nõuab juba ühe sõbra elu, kelleks oli Kemmerich. Tema näos peegeldus vaprus ning julgus. Sõjas on ikka langenuid, kuid kes
,,Läänerindel muutuseta", Erich Maria Remarque, romaan Tegelaste kujutamine. Peamiselt on mina-jutustajaks peategelane Paul, kelle silmade läbi tegevust kirjeldatakse, seega on raske kellegi kohta täpselt midagi öelda. Küll tuleb teose käigus välja, et Tjaden vihkas Himmelstoi ja et ta oli voodimärgaja. Tööd neil polnud, kuna olid kooliõpilased. Sotsiaalse päritolu kohta pole ka palju öeldud, ametitest mainitud vaid seda, et Tjaden oli lukksepp, Westhaus oli turbalõikaja, Detering oli talupoeg ja Leer huvitus
"LÄÄNERINDEL MUUTUSETA" E. M. Remarque Mõtted: · "Muide, on koomiline, et igasugune häda ja õnnetus maailmas pahatihti just lühikasvulistest tuleneb: nad on palju energilisemad ja agressiivsemad kui pikad." (lk11) · "Sel ajal, kui nad veel kirjutasid ja kõnesid pidasid, nägime meie välilaatsarette ja surijaid, sel ajal, kui nad kohustust riiki teenida kõige suuremaks ülluseks nimetasid, teadsime meie juba, et surmahirm on tugevam." (lk12)
Erich Maria Remarque "Aeg antud elada, aeg antud surra" Ilmumisaasta: 1954 Teised teosed: "Läänerindel muutuseta" (1929), "Unistuste tuba" (1920), "Kolm sõpra" (1937), "Arc de Triomphe" (1946), "Lissaboni öö" (1962), ja palju muid. Autori elu ja teosega seonduvad faktid: Remarque kirjutas raamatu puhtalt enda kogemustest, kuna ta oli sõjas olnud. Sellepärast kirjeldas ta sõja õudusi väga ausalt. Hitler ja Saksamaa süsteem olid tema jaoks jälestavad, kuna Hitlerile ei meeldinud tema raamatute sisu ning lasi need 1933ndal aastal põletada. Viha sõja ja süsteemi vastu kajastus ka raamatus. Näiteks, kui ta kirjeldas kuidas viieaastane tüdruk, kellel oli beebi käes, õhku lendas pommitamise tagajärjel.
Erich Maria Remarque "Läänerindel muutuseta" Neli meest, 19 aastased, ühest klassist sõtta läinud. Paul Brämer, Albert Kropp kõige nutikam. Müller V õpib palju. Leer meeldivad lõbutüdrukud. Nende sõbrad: Tjaden kõhn lukksepp, 19a, kompanii suurim söödik. Haie Westhus niisama vana turbalõikaja. Detering talupoeg, mõtleb aint oma talust ja oma naisest. Stanislaus Katezinsky salga peamees, visa, kaval, 40a. Kantorek oli nende klassijuhataja. Kat Katczinsky on asendamatu, sest tal on kuues meel. Ta on kõige kavalam, elukutselt kingsepp, ta on iga asja peale meister. 1. ptk. Paljud olid surnud, ja kokaga vaieldi, et saaks teiste portsud ka ära süüa (150 asemel 80). Hea päev oli, sest lisaks saabus ka post. Käimla asendab kõrtsi, seal saab kuulujutte kuulda ja levitada, ka see häbi (koos sittumine...) on ära kadunud. Esimese turmtule all varises kokku see maailmavaade, mida neile õpetatud oldi. Suri ka Josef Behm p...
Valga Gümnaasium 12b klass Siim Kornel PÕLVKOND, KELLE HÄVITAS SÕDA ISEGI KUI KUULID NEID EI TABANUD Referaat Valga 2008 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................3 1Erich Maria Remarque.........................................................................................................4 1.1Elulugu..........................................................................................................................4 1.2Teosed...........................................................................................................................6 2 Romaani ,,Läänerindel muutuseta" analüüs........................................................................7
märgi. Säärane sõjakas käitumismall on meil vististi loomuses ning võimuvõitlust näeb ka loomariigis, kuid mida rohkem areneb tehnika ja laieneb teadmistepagas, seda ebaausamaks lähevad võtted lahingus. Inimkond on omandanud julmi viise, kuidas maailma ja elu lõpetada ning on tõestanud sihikindlust saavutada eesmärgid olenemata tagajärgedest, millel on võivad olla laastavad tagajärjed inimeste olemusele- inimlikkusele. Romaanis ,,Läänerindel muutuseta'' käsitleb Remarque eelkõige just inimlikkuse küsimust esitades lugejale võikaid pilte lahinguväljadelt ning jõudes mõtetega alatihti sõja destruktiivse mõjuni inimlikkusele. Ta ei ole kindlasti leebe kirjanik, kes ilustaks võikaid sündmusi, vaid räägib asjadest ausalt tehes isegi 21.sajandil elavale noorele võimalikuks saada aimu mineviku lahingutest. Raamaturidade vahelt kõlab tugevalt välja sõnum, et sõjas ei ole kohta inimesele, vaid robotilaadsele sõdurile, kes ei tohi tunda emotsioone
Erich Maria Remarque ,,Läänerindel muutuseta" 1. Tegevus leiab aset Esimese maailmasõja aastatel, kui sõda oli juba mõnda aega aset leidnud: 1916-1918. Peamiselt on tegevuspaigaks rindetsoon Belgia/Prantsusmaa kandis, Langemarki ja Bixschoote vahel. 2. Teose peategelaseks on noormees Paul Bäumer, kes tiriti sõjategevusse otse koolipingist. Raamatu alguseks on ta juba küllaltki kogenud sõjamees ta on õppinud maha suruma oma tunded ning võitlema külmavereliselt. Hoolimata eesliinidel toimuvaist sõjakoledustest, ilmneb temas inimlikkus tagalas viibides. Ta hoolib oma endistest klassivendadest (Albert Kropp, Müller, Leer, Tjaden, Haie Westhus, Detering, Kemmerich), kes on samuti koos temaga rindel. Koju puhkusele minnes tunneb ta võõristust ning ei suuda igapäevaeluga kohaneda, ta ei pea ennast enam ühiskonna liikmeks. 3. Raamatu põhiprobleemiks on võitlus elu ja surmaga. Poliitiliste...
,,Läänerindel muutuseta" E. M. Remarque Tegelased: Paul Bäumer-peategelane Albert Kropp- väikekasvuline, kelle peanupp poistest kõige paremini jagas ning sellep. Oli ta ka ühepaelamees Müller V- kannab veel kooliraamatuid kaasas ja unistab sõjajärgsest eelisküpsuseksamist- isegi turmtule all tuubib ta füüsikaseadusi Leer- kannab täishabet ja tunneb suurt poolehoidu ohvitseride lõbumajade tüdrukute vastu Kõik neli poissi on üheksateistkümneaastased, nad on kõik ühest ja samast klassist sõtta läinud.
Lektüürileht Pealkiri Läänerindel muutuseta Autor Erich Maria Remarque Lk arv 176 Illustraator Anneli Aarma 1.Ennustamine Millest raamat võiks rääkida Millest tegelikult rääkis Raamat võiks rääkida sõjast Raamat rääkis saksa läänerindel. sõduripoistest, kes rindel sõdides erinevate raskuste käes kannatama pidid. 2.Mõned meelde jäänud laused või ütlused teosest Jk Lause Põhjendus, miks meelde Lk
Erich Maria Remarque "Läänerindel muutuseta" See on "tundmatu sõduri" jutustus Flandria kaksikutest Esimese maailmasõja päevilt. I Valmistutakse söömiseks. Paljude langenute tõttu on toitu palju ning mehed nõuavad lisaportsjonit. Meeste seas on väikesekasvuline Albert Kropp, õpihimuline Müller V, tüdrukutest huvituv Leer, "tundmatu sõdur" Paul Bäumer, lukksepp Tjaden, turbalõikaja Haie Westhaus, talupoeg Detering (kõik 19-aastased), salga peamees Stanislaus Katczinsky (Kat, 40-aastane). Toiduportsjonite väljajagaja polnud nõus lisaportsjoneid andma. Veel enne kui mehed oleks käsipidi kokku läinud tuli leitnant ning lasi lisaportsjonid välja jagada. Mehed said kätte ka koduste kirjad. Nad olid ehitanud endale kaasaskantava ühisvälikäimla. Sõdurite sõnavarast moodustas ¾ seedimise ja maoga seonduv. Igavuse peletamiseks mängisid nad sageli kaarte. Allohvitser Himmelstoß oli karm, lühikest kasvu mees. Sõdurid läksid laatsaretti Franz...
Kallis direktor, Oktoober 1918 Me läksime rindele patriootliku õpetaja õhutusel. Läksime, nagu ta ütles, et võidelda oma isamaa eest. Praegu see enam nii ei tundu. Olen vist liialt kaua rindel olnud ja ei erista õiget valest, aga ma ei mõista enam mille eest me võitleme. Rindele jõudes olime kõik noored koolipoisid, kes tulid siia uhkusega, ilmselt selle pärast, et me ei teadnud, mis meid ees ootab. Näinud rindekoledusi kadus meie entusiasm, püüdsime nüüd vaid säilitada tervet mõistust. Keegi ei ole meile kunagi öeldnud mille eest me võitleme. Isamaa eest võitlemine ei ole põhjendus. Prantslased meie vastas võitlevad samuti kodumaa eest. Mis annab meile õiguse neid selle eest tappa või vastupidi? Huumorimeel on ainuke, mis aitab säilitada tervet mõistust. Kohe kui hakata sügavalt mõtlema kõikide koleduste peale, mida me näinud oleme ajab see meid hulluks. ,,Õudust saab taluda senikaua, kui sa olukorrale lihtsalt allud, ent see tapab...
“Taeval ei ole soosikuid’’ Erich Maria Remarque Erich Maria Remarque Kirjutab kadestamisväärselt kaasahaaravalt; Mõtlemapanevalt sellistest asjadest, millest ei osata tavaliselt kirjutada. Näiteks surmast. Surmast rääkimine paneb aga elu väärtustama. Tema teosed õhkavad salapära Ta suudab läbi oma teoste panna väärtustama pisiasju Tutvustus "Taeval ei ole soosikuid" jutustab parandamatult haigest neiust, kes lahkus sanatooriumist, et veel veidigi
E. M. REMARQUE ,,LÄÄNERINDEL MUUTUSETA" 1. Kes koos Pauliga rindel olid? Kes oli poistesalga peamees?Albert Kropp, Tjaden,Müller V,Haie Westhus,Detering,Leer, Stanislaus Katczinsky, kes on ka ühtlasi salga peamees. 2. Missugune ülem oli allohvitser Himmelstos? Miks Tjaden tema peale pöörast viha kandis? Allohvitser Himmelstos oli üheksanda jao ülem, kes oli muidu tavapäeval kirjakandja.Kõige tigedamaks nahanülgijaks peeti teda kasarmus.Tjadeniga oli tal arveid klaarida, kuna ta oli voodimärgaja siis Himmelstos tegi temaga nö ümberkasvatust. 3. Missugune oli Pauli jaoks rinne? Kirjelda.Pauli jaoks oli rinne üks õudne keeris. Kui oled veel kaugel tema keskpunktist, juba siis hakkad tundma tema imemisjõudu, mis sind ligi tõmbab, ilma et suudaksid mingit erilist vastuseisu osutada. 4. Missugusteks oli sõda poisid muutnud? Sõda oli muutnud poisid loomadeks. 5. Miks Paul Himmelstosi lojuseks ja seaks sõimas?Sest Hi...
Lugemiskontroll ,,Läänerindel muutuseta" 1.Millises ajavahemikus toimus tegevus? Millist sündmust kirjeldab? 2.Teos räägib peategelasest ......................(nimi), kes läks sõjaväkke koos oma koolivendadega. Neid oli .....(arv), Paul kaasa arvatud. Nad sõdivad lahingutes oma väesalgaga. Esimesena sureb klassikaaslastest ................(nimi). Sõda on karm ja langeb palju mehi. Ühel päeval saab Paul teate, et ta võib minna kaheks nädalaks .............(kuhu?). Kuid seal käik oli viga, sest see tõi kaasa palju mälestusi, kurbust ja tagasi tulles oli Paulil tunne nagu oleks ta teistele meestele midagi võlgu. Teose lõpus sureb Pauli parim sõber. Peategelane ise ....................... (jääb ellu/sureb). 3.Mitmekesi ujuti üle kanali ning mindi naistele külla? 4.Paul kannab teda seljas, sest ta on haavata saanud. Sääreluu on puruks lastud. Sidumispunkti jõudes aga selgub, et seljas kantav isik on teel sinna granaadikilluga pähe saanud...
Analüüs Lugesin hiljuti armastusromaani nimega "Triumfikaar" (ilmus 1945), mis on kirjutatud Erich Maria Remarque'i (kodanikunimi Erich Paul Remark) poolt. Tegevus toimub umbes paar sajandit tagasi Prantsuse linnas Pariisis. Põhiteemaks on armastus. See raamat räägib inimsuhete olemusest ja peategelased tõestavad lugejaile, et armastada on võimalik ka keerulistel aegadel ning armastust ei pea otsima. "Triumfikaare" peategelasteks on saksa emigrant Ravic ja lauljanna ning näitlejanna Joan, kes kohtuvad ühel õhtul Pariisi tänaval ja sealt saab nende omapärane suhe alguse. Kõrvalteemana on veel Ravicu kättemaks Haake'ile, kes oli teda vangilaagris julmalt piinanud. Sel moel on lugejal huvitav kaasa elada nii Ravicu ja Joani suhtele kui ka põnev jälgida Ravicu kättemaksuplaani. Peategelaseks on pagulane Ravic, endine haigla peaarst ja suurepärane kirurg. Ta elab illegaalselt Pariisis ja...
Erich Maria Remarque ,,Aeg antud elada, aeg antud surra" Tegu on järjekordse hea raamatuga, mis oma täpsete ja traagiliste kirjeldustega loob sinu silme ette tõsielulise pildi. Lugu toimus keset II maailmasõda. Enamuse noortest sõduritest on koolipingist otse lahingusse visatud. Samuti ka peategelane Ernst Graeber, kes juba kaks aastat on olnud rindel, ilma et oleks vahepeal kodus käinud. Ma kujutan ette, et ühel 19aastane poisile on sellise muutusega harjumine väga raske. See tekitab kindlasti pingeid, et peab iga päev nägema surma enda ümber, pole pesemisvõimalisi ning täid ja kirbud elutsevad kehal. Nüüd, mil olukord on eriti pingsaks muutunud, saab ta lõpuks pääsu koju, ta sai olla 14 päeva kodus ning siis uuesti naasema rindele. Ta ootab seda õhinaga. Viimaks peale pikka rongisõitu jõuab ta oma kodulinna. Kodutänava poole jalutades hakkab Ernst kõrbelõhna tundma. Esm...
pool. ,,Meie teadmised elus piirduvad surmaga." ütleb Paul Bäumer. Tõesti, nende jaoks ei eksisteerinud enam õieti midagi muud. See, mida ta päevast päeva nägi, oli surm. Ta räägib ka, kuidas nad on muutunud täielikult tundetuks. Kuidas nad jäid ilma oma perekonnast või sõpradest. Teoses ,,Läänerindel muutuseta" saavad kõik tegelased surma. Jutustaja Paul Bäumer kõige viimasena. Päris loo alguses sureb Kemmerich. Remarque kirjeldab tema surma päris täpselt. ,,Kemmerichi huuled on justkui maha pühitud, suu suuremaks muutunud, hambad torkavad teravalt silma, nagu oleks nad kriidist. Liha ta näos on kokku sulanud, sarnad tungivad esile. Skelett rajab endale teed. Silmad on auku vajunud, Mõne tunni pärast on kõik läbi." Läbi see saigi. Kemmerichi jalg amputeeriti ning sellepärast saabus ka surm. Ometi ei olnud Kemmerich selles maailmas päris üksi. Tal oli ema, kes oli hullumas, kuuldes pojaga juhtunust
aastat. Teoses kirjeldatakse 2.kompanii hukku, kuhu kuulub ka Paul Bäumer, Remarque´i sõjavastase hoiaku kandja. Juba raamatu pealkiri on meeldesööbiv, näidates kogu sõja küünilisust. "Läänerindel muutuseta" see on kõik, mida ajalehe sõjasõnumist lugeda võib, kuigi ka sellel päeval sai surma üks noor inimene, romaani kangelane. Romaan ei vasta reaktsioonilisele ettekujutusele sõjast ja sõduriks olemisest, kuigi teoses pole ka meeleheitlikku mässulisust. Remarque ei ole võitleja, vaid vaatleja, kes kirjutab sellest, mis teda erutab, püüdmata lugejat keelitada või õpetada. Ta alustab oma romaani selgitusega, rõhutades, et raamat ei ole "ülestunnistus ega süüdistus vaid üksnes katse jutustada ühest põlvkonnast, kelle sõda hukutas isegi siis, kui ta pääses tema granaatide käest". Paul Bäumeri kujuga loob Remarque pildi selliselt hukatud inimestest. Romaan "Läänerindel muutuseta" kujutab kadunud põlvkonna tekkimist Saksamaal.
,,Läänerindel muutusteta" Erich Maria Remarque (juuni 1898 Saksamaa-september 1970) Romaan sõjakoledustest Esimese maailmasõja päevil ja sõjast naasnute raskustest tavaellu tagasi pöördumisel ning nende elu jätkamisel läbi kohutavate mälestuste ning kogemuste. Teos räägib peamiselt Paul Bäumeri teekonnast läbi sõja, tema mõtetest ning tegudest. Peategelased: Paul Bäumer, Müller, Tjaden, Kemmerich. Tegevusaeg 1916-1918, tegevuskoht Belgia/Prantsusmaa. Põhiteemadeks sõjakoledusest, sellest üle saamine ning sellega koos elamine. Tsitaadid: ,,Vaat kui sa õpetad koera kartuleid sööma, ja talle siis hiljem lihatüki ette viskad, siis napsab peni niikuinii sellest kinni, sest see on tal loomuses." ,,Ent seni kui on elu, otsib ta endale teed, tehku see, mis minus "mina" ütleb, seda või mitte." ,,õudust saab taluda senikaua, kui sa olukorrale lihtsalt allud, ent see tapab, kui sa hakkad selle üle järele mõtlema." ,,Rinne on puur, milles närvitsed...
Kirjanduse koolieksam 2011 PILET NR.1 1.KRISTJAN JAAK PETERSONI ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE Kristjan Jaak Peterson sündis 14.märtsil 1801.aastal Riias. Koolis käis ta Riia algkoolis, seejärel Riia 3-klassilises kreiskoolis ning hiljem Riia kubermangugümnaasiumis. Pärast gümnaasiumi lõpetamist astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda, hiljem filosoofiateaduskonda. 1820.aastal lahkus ülikoolist seda lõpetamata. Hakkas Riias eratunde andma, tegeles luuletamise ja keeleteadusega. Ta tundis kreeka, ladina, saksa, prantsuse ja vene keelt. Rändas vähemalt 2 korda Riiga vanemaid vaatama. Suri kopsutuberkuloosi 4.augustil 1822. LOOMINGU ÜLEVAADE Petersoni ilukirjanduslik looming ei jõudnud tema kaasaegseteni. Veel 19.sajandi lõpul teati teda kui keeleteaduslike artiklite kaasautorit. 1. Uuris keeli ja kirjutas artikleid. 2. Tõlkis rootsi keelest saksa keelde ,,Soome mütoloogia" ning kirjutas lisaks juurde oma ...
Läänerindel muutusteta Erich Maria Remarque Pauli klassist on vabatahtlikult tulnud sõtta 7 poissi, tema kaasa arvatud. Paul on kohe raamatu alguses lahingus. Kui ta lahingust naaseb kasarmusse siis ta saab teada et ta vana klassi kaaslane Kemmerich on raskelt vigastatud. Ta küll üritab vigastatut lohutada, et ta pääseb veel koju ja temaga saab kõik korda, kuigi ta teab et nii see ei ole. Teine klassi kaaslane Müller ilmub ka palatisse. Müller tahab saada vigastatu
Läänerindel muutusteta ’’Läänerindel muutusteta’’ on romaan Esimesest maailmasõjast. Kuna raamatu autor Erich Maria Remarque on käinud sõjas ja saanud ka mitmeid kordi haavata, oskas ta väga hästi kirjeldada sõjakoledusi. Tal on teoseid, mis räägivad sõjast on veel mitmeid. Autori teosed põletati 1933. aastal sõjavastase sisu tõttu ära ja põletati avalikult. Temalt võeti ära ka saksa kodakondsus. Romaan ’’Läänerindel muutusteta’’ räägib salgast noortest poistest kes on alles 18-aastased ja on läinud sõdima. Nad on alles tulnud koolipingist ja ei ole veel elugi näinud
Kõik võis muutuda sekundiga ja miski polnud kindel. Ei tapetud vaid füüsilisi kehasid, vaid ka miljoneid inimhingi. See kajastub ka kirjanduses ning eriti ehtsad on need teosed, mille autor säärase hingelise laastamistöö isiklikult läbi on elanud. Selliste kirjanike põlvkonda, kelle maailmavaade kujunes välja Esimeses maailmasõjas, kuulub ka Saksamaa üks populaarsematest autoritest Erich Maria Remarque. Sõda määras paljudeks aastateks kindlaks Remarque'i teemade ringi, tegelaste iseloomujooned, maailmavaate ja elutee. Tema teoste läbivaks motiiviks ongi nn. ,,kadunud põlvkond". Mind paelus mõte sellest, kuidas suutis endine sõdur oma eluga edasi minna. Kuna Erich Maria Remarque on alati müstiline ja ekstravagantne tundunud, oli valik kerge. Laskunud nõnda legendaarse kirjaniku eluloosse ning loomingusse, olid kõiksugused ootused ületatud.
ümber nägid oli surm. Kadunud sugupõlve sõdurid naasid koju nii füüsiliselt kui ka vaimselt vigastatuna. Kõik kohutavad verevalamised, lõputu kuulide sadu ja plahvatuste keskel elamine oli kujunenud nende jaoks loomulikuks, sest see oli kõik mida nad mäletasid. Lahinguväljale jättis iga sõdur maha enda elu, pääsedes elusana või kirstus, ei elanud nad päriselt kunagi edasi. Paljud sulgusid endasse, lõikasid end maailmast ära või põgenesid, sest nii oli turvalisem. Remarque on kirjutanud enda teoses ,,Triumfikaar" :"Selles peitubki maailma häda, et me ise omal nahal ei tunne, mida me korda saadame." Keegi ei osanud ette näha kui jõhkraks olukord muutuda võib. Remarque, Hemingway ja Fitzgerald on ühed silmapaistvamad kirjanikud, kes kajastasid enda teostes kogu selleaegset õudu ja terrorit. Erilist tähelepanu pöörasid nad just ,,kadunud sugupõlve" esindajatele. Raamatus ,,Läänerindel muutuseta" arutles peategelane
1.)Erich Maria Remarque (kodanikunimi Erich Paul Remark; 22. juuni 1898 Saksamaa Osnabrck 25. september 1970) oli saksa kirjanik. Remarque on saanud kuulsaks philiselt romaanikirjanikuna, ehkki ta kirjutas nooruses ka esseid ja lhijutte ning 1956. aastal nidendi "Lpp-peatus" (eesti keeles 1962). Erich Maria Remarque sndis Osnabrckis raamatukitja pojana. Prast phikooli lpetamist ppis Osnabrcki katolikus petajate seminaris. Aastal 1916 lks sdurina rindele. Sai mitmeid kordi haavata. Prast Esimest maailmasda jtkas pinguid ning tegi juhutid raamatupidaja, mgiagendi, hauaplaatide mja, klaveripetaja ja organistina. Samuti kirjutas ta teatrikriitikat Osnabrcki ajalehtedele. Hiljem elas ta Hannoveris ja Berliinis. Berliinis elades ttas Erich Maria Remarque Sport im Bild spordiuudiste toimetajana.
Armastuse võimalikkusest sõja ajal Eric Maria Remarque'i romaani ,,Arc de Triomphe" järgi Inglise luuletaja William Blake kirjutas ühes oma luuletuses: ,,Armastus ei otsi endale lõbu ega hooligi endast, vaid hoolitseb teise eest ja ehitab meeleheite põrgust paradiisi." Üht ,,meeleheite põrgut" kirjeldab saksa kirjanik ja humanist Eric Maria Remarque oma teoses ,,Arc de Triomphe" Arst varjunimega Ravic on saksa pagulane. Ta on põgenenud natsistlike piinajate eest ja varjab end illegaalina Pariisis. Raske on kujutada ette midagi veel vähem romantilist kui selline põgenikuelu. Ravicil puudub kõik, mida tavapäraselt arvatakse õnneliku elu ja heaolu aluseks. Tal ei ole kodu, lähedasi, mitte keegi ei tohi teada tema tegelikku identiteeti ning armastatud tööd kirurgina saab ta teha vaid tänu neile, kes on valmis tema
Kadunud põlvkond Saksa kirjaniku Erich Maria Remarque teos ,,Läänerindel muutuseta" kirjeldab sõja õudusi ning selles osalenud elukogenematute ja noorte 19-aastaste koolipoiste osalemist selles. Noorsugu läks võitlema koolipingist oma õpetaja algatusel vabatahtlikena, kuid koolis õpituga polnud seal midagi peale hakata. Kõik see, mis oli neile tundunud tähtis, tundus nüüd mõttetu. Raamat räägib Paulist, kes läks sõtta koos oma kuue klassivennaga. Peale sõja nad elus palju muud ei näinudki
tihti. Suremist pealt näha on vaimselt vägagi traumeeriv. Seetõttu peavad just sõdurid olema vaimselt väga tugevad, sest sõja käigus võivad hukkuda nende sõbrad ning tuttavad. Mille eest on sõdurid valmis surema? Surrakse mõne olulise eesmärgi nimel. See tähendab seda, et inimesed on valmis loovutama oma elu mõne tähtsa eesmärgi nimel. Sõdurid lähevad sõtta teadmisega, et nad on valmis hukkuma oma riiki kaitstes ning seda peetakse vägagi üllaks tegevuseks. Nagu ka Remarque "Läänerindel muutuseta" raamatus läksid alles kaheksateistkümneaastased noored poisid rindele ning nad leppisid ning olid valmis teadmisega, et nad võivad langeda sõjas oma riiki kaitstes. Seega on eelkõige sõdurid valmis surema oma kodumaa nimel, sest see käib sõduri kohustuste hulka. Riskitakse oma eludega sõprade pärast. Inimesed, eelkõige sõdurid, on valmis panema oma elujäämise ohtu, kui on vaja mõnda sõpra aidata. Sõprade abistamine toimus ka Remarque
· Enne kui pea vastu müüri jõuetult puruks joosta, tuleb proovida, kas selle müüri taga ehk edasi ei saa elada. Ei tohi rutata kõikide asjadega.Tuleb teha kõikke rahulikult ja ennem läbi mõelda. Teose sõnum Võib öelda, et raamat andis väga head nõu.Elult tuleb võtta mis võtta annab,ning olla kannatlik igas asjas.Tuleb nautida elu niikaua kuni saad, sest iial ei või teada mil me seda enam nautida ei saa. Saksa kirjaniku Remarque jaoks on suurim väärtus elu ise. Oma teoses ,,Taeval ei ole soosikuid" kirjutab autor sõjajärgsest maailmast, ning mida väärtustavad need, kes on haiged, ning kelle elu leiab peagi lõpu. Üks peategelastest Lillian kirjeldab, mida tähendab elada nii, nagu oleks iga su päev viimane ja tuleviku plaanidel elus ei olegi tähtsust, sest sa tead, et sinu elul puudub tulevik selle pikemas perspektiivis.
,,Kadunud põlvkonna" traagika Saksa kirjaniku Erich Maria Remarque teos ,,Läänerindel muutuseta" kirjeldab sõja õudusi ning selles osalenud elukogenematute ja noorte 19-aastaste koolipoiste osalemist selles. Noorsugu läks võitlema koolipingist oma õpetaja algatusel vabatahtlikena, kuid koolis õpituga polnud seal midagi peale hakata. Kõik see, mis oli neile tundunud tähtis, tundus nüüd mõttetu. Remarque`i teoses ,,Läänerindel muutuseta" kirjeldab autor seda tunnet, mida peategelane
Pilet nr.1 Erich Maria Remarque · Oli pärit vaesest perekonnast. · Ema suri tal haigusesse ja isa oli raamatuköitja ning nad kolisid palju · .Andis klaveritunde, et taskuraha teenida. · Ta kolleksioneeris liblikaid, tundis huvi metsade ja jõgede vastu. · Sellest ajast pärineb remarquel armastus kauni looduse vastu, igatsus luksuse ja väljapeetud elu järele. · Remarque osales Esimeses maailmasõjas.Ta päästis mitme kaaslase elu, aga teda muserdas kõige rohkem koolivenna surm.Ta ise sai haavata,peale paranemist lahkus armeest ja loobus kõikidest ordenitest ja aumärkidest. · Peale sõda suundus ta tagasi õpetajate seminari,mõnda aega õpetas küla koolmeistrina,aga ta jättis selle ameti peagi, sest tema väljavaated olid sõjaga muutunud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
