· Zeusi tütar, jahi-, kuu- ja nõidusjumalanna · Apolloni kaksikõde · Loomade valitsejana seostati teda eriti hirve ja karuga, tema saatjateks olid nümfid · Kuna tema kaksikvend oli päikesejumal, siis teda peeti kuujumalannaks · Sümbolid nool, oda, hirv Hephaistos · Zeusi ja Hera poeg, tule- ja sepatööjumal · Zeus paiskas ta Olümposelt alla, kui ta püüdis tülis ema eest seista · Valmistas relvi ja ehteid jumalatele, lõi ka Pandora · Ateena käsitöölised pidasid ka teda oma kaitsejumalaks Muud uskumused: Inimkond: 9 a) Tekkisid maast b) Jumalad voolisid veest ja mullast · Kaitsetud ja paljad · Titaan Prometheus õpetas eluks vajalikku: tule kasutamine käsitöö ja kunstid · Ohverdamine (=jumalate petmine) Pühamu: · Tempel ja selle juures altar · Altariks madal alus, kus sai ohvreid tuua
Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa. 1939. aasta kevadel vallutasid sakslased kogu Tsehhoslovakkia, väites, et see riik on lagunemas. Prantsusmaa ja Suurbritannia ei astunud Tsehhoslovakkia kaitseks välja, sest kartsid sõda alustada. Seega osutus Müncheni kokkulepe kehtetuks. 1939. aasta kevadel nõudis Hitler Poolalt Gdanski ja teiste piirkondade loovutamist, kus elas palju sakslasi. Lääneriigid mõistsid, et nende lepituspoliitika ei kanna vilja ning otsustasid kasutada relvi. Nad lubasid osutada Poolale igakülgset abi, juhul kui Saksamaa peaks teda kuidagi ohustama. Poolale osutas survet NSV Liit, kes pakkus Poolale kaitset. Vastutasuks nõudis ta Punaarmee lubamist Poola aladele. Poola soovis aga oma iseseisvust säilitada. Talle oli hea olukord, et NSV Liit ja Saksamaa olid vaenlased, kuid 23. augustil 1939. aastal sõlmisid Molotov ja Ribbentrop omavahelise pakti, mis pidi kindlustama nendevahelise mittekallaletungi
Minnakse ikkagi salaja. Võimalus ka seaduslikult kontrolltööd tegema minna. Võideldakse peaasjalikult vabariiklaste poolel. Eri aegadel kokku üle 200 eestlase. Mineku põhjused olid erinevad Seiklus, karjäärihimu, soov reisida, ideoloogiline mõte. Pärast sõda Lõppeb 1. aprill 1939. Sama aasta septembris algab II MS. Hispaania kodusõda oli hea võimalus enne suurt sõda relvi testida. Franco on küll Hitleri ja Musolini liitlane, aga sõtta otseselt ei astu. Saadab vabatahtlikuid Saksa armeese. Kastutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Francisco_Franco http://en.wikipedia.org/wiki/Economic_history_of_Spain http://en.wikipedia.org/wiki/Spanish_Civil_War http://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_kodus%C3%B5da http://www.postimees.ee/170706/esileht/olulised_teemad/torino_2006/ajalugu/209582.php http://commons.wikimedia
Saab ka teada, et Ahase vend on vabrikutööline Tallinnas ja veendunud kommunist ja punakaartlane. Ühel pühapäeval kui Ahas koos Käsperiga tulid Noorsoo Rahvusliku Liidu juhatuse koosolekult, nägid nad, kuidas saksa sõdurid eemaldasid raekoja tornist sini-must-valge lipu ning alustasid Eesti saksastamisega. Ühingud alustasid tegutsemist põranda all. Peagi tuli teade , et sakslased on valitsuse üle võtnud. Alustati kooliõpilaste armee kokkupanekut ning oli vaja relvi. Üks õhtu varastasid Ahas ja Käsper kuulipilduja. Ühel hommikul saadi teada, et saksa okupandid on lahkunud ja inglastest abivägi on sattunud teel Tallinnasse vene miini otsa. Arvati, et abi ei tule. Tüli käigus visati Käämer klassist välja ning lahkus ka Ahas, kuna Käämerilt ei palutud vabandust. Ühel hommikul, nähes, et tänavad on tühjad, läks Ahas rongijaama ning seal sai ta teada, et koolipoisid olid tule avanud.
Perioodi lõpul hakkasid kujunema linnad. Kõrgkeskajal oli endiselt valitsev feodaalne kord ja kujunes lõplikult välja seisuslik korraldus. Sel ajaperioodil arenes kaubandus ja käes oli tsunftikäsitöö areng. Hiliskeskajal laienesid tsentraalvõimuga riigid ja toimus uusajale üleminek. Samuti tekkis kapitalistlik majandus. Relvastus keskajal Keskaja saabudes toimus mitmeid arenguid ja muutusi. Üheks olulisemaks arenguks oli rauatöötlus, tänud millele sai tehas uusi ja tugevamaid relvi. Relvastus oli keskaegsete sõjavägede juures loomulikult väga tähtis ning tänu rauatöötluse arengule pöörati väga tugevasti tähelepanu relvastusele. Relvad olid nii võitlusvahendid kui sostiaalse kuuluvuse sümbolid. Relvad jagunesid ründe- ja kaitserelvadeks. Ründerelvad Ründerelvad jagunevad lähirelvadeks ja kaugrelvadeks. Lähirelvad jagunevad veel varrepikkuse järgi kolmeks lühike vars (mõõk, pistoda), keskmine
hoida ning nad alustasid oma vägede Eestist väljatõmbamist. Sel ajal otsustasidki Eesti rahvuslased teha katse iseseisvuse taastamiseks: 18. septembril nimetas viimane seaduslik Eesti peaminister ja presidendi kohuseid täitev Jüri Uluots Tallinnas ametisse Otto Tiefi valitsuse. Pika Hermanni torni tõmmati sinimustvalge lipp ning valitsus püüdis korraldada pealinna kaitset. Sellest siiski eriti midagi välja ei tulnud, taganevad sakslased eestlastele relvi ei andnud ning Punaarmee ülekaal oli liialt suur. 22. septembril vallutasid nõukogude väed Tallinna, Tiefi valitsuse liikmed põgenesid, kuid enamik neist tabati, mõned jõudsid ka Rootsi. Oktoobri alguseks oli Punaarmee käes kogu Eesti mandriala, kuid saartel lahingud veel jätkusid. Viimased Saksa väeosad taandusid Sõrve säärelt alles 24. novembril. Nii oli kogu Eesti ala taas sattunud nõukogude okupatsiooni alla. Eestlaste jaoks polnud ka sõda veel
"ühed ja samad inimesed armastavad niimoodi laisklemist ja vihkavad rahuaega" "kirjatähe saladused on ühtmoodi tundmata nii meestele kui ka naistele" "kellelgi pole häbi päevad ja ööd läbi juua" "täringuid mängivad nad ... sellises võidu- ja kaotusehulluses, et olles kõik maha mänginud, heidavad nad viimse lõpuviske omaenda vabaduse ja keha peale" Keskmine rauaaeg (500-800 pKr) U 500 pKr hakati Eestis: ehitama LINNUSEID peitma senisest enam relvi ja ehteid. Vaenulike naabrite rünnete eest oli vaja kaitsta oma varandust. Linnuseid on 4 tüüpi Kes olid sõjakad naabrid? Lõunas latgalid, lätlaste esivanemad Idas slaavlased Läänes viikingid Katkend kroonikast: Ja nad läksid üle mere varjaagide juurde, keda kutsuti russideks Ja tsuudid, sloveenid, krivitsid ja vepslased ütlesid russidele: meie maa on suur ja lai, kuid korda ei ole seal teps, tulge valitsege meie üle ja olge meile vürstideks.
asjaajamiskeeleks saksa keel. 11. nov 1918 Saksamaa alistus Lääneriikide ees avalikult hakkas tegutsema Eesti Ajutine Valitsus. Eesti kaitseliit (E. Põdderi ja J. Pitka juhtimisel) 21. nov ametlikult valitsemine Eesti Vabariigile 27. nov 1918 võttis EV vastu otsuse võidelda oma iseseisvuse eest Nõukogude Venemaa kallaletungi korral. Vabadussõda 1918-1920 Sõja algus: 28. nov Punaarmee rünnak Narvale eestlasi 2000 vs punaarmeed 12000. Eestlastel polnud relvi ja sakslased põgenesid taganeti. Punaarmee tungis edasi langesid Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga, Tartu. 31. detsembriks 2/3 Eestis Punaarmee käes. Ebaedu põhjused: 1) vastase üleaal 2) rahva meeleolu ei olnud usku 3) sõjastrateegia puudumine 4) kohaline enamlaste propagandatööd 5) riigi ettevalmistamatus sõjaks. Murrang Taandumine oli kasulik, sest rahvas sai kogemuse Punaarmeega: vägivald, röövimised, tapmine.
Roosvelt jätkas isolatsionismi kuni Ameerika astumiseni II maailmasõtta (7.12.1941) o majanduskriisi ajal 1932 keelduvad Euroopa riigid tasumast USAle sõjavõlgu (va Soome, kes maksab kõik ära 1976.aastaks, Soome võlg oli suhteliselt väike võrreldes kasvõi Balti riikidega) o 1934 sõlmitakse diplomaatilised suhted NSVL-iga o 1935 neutraliteediseadus - keeld müüa või saata relvi sõdivatele riikidele, tühistatakse 1939 1. 3) Poliitika Ladina-Ameerikas: VP üritas oma mõju Ladina-Ameerika riikide üle suurendada sekkudes nii majanduslikult kui ka sõjaliselt ja poliitiliselt, DP aga vähendada (Roosvelt toob vägesid väja, lubab mitte sekkuda riikide siseasjadesse)
...................... 9 Sissejuhatus Vask on üks vanim kasutatud metallidest- juba vähemalt 10 000 aastat. Kerge saadavus maagist ja üsna madal sulamistemperatuur lubasid vasel olla üks esimesi inimkonna poolt enimkasutatavaid metalle. Enne vaske kasutati metallidest ainult kulda. Vanimad leiud pärinevad pronksiajast. Kogemused vase sulatamisega viisid edasi ka teiste metallide sulatamiseni nagu raud. Pronksiajal kasutati peamiselt vase ja tina sulamit pronksi, valmistamaks relvi, ehteid, raha jne. Tänapäeval on vask nõutud metall ja tema hind tõuseb pidevalt. Puhtal kujul kasutatakse vaske elektrotehnikas. Vase elektrijuhtivus on võetud standardiks. Peamised sulamid on pronks ja messing. Pronksi kasutatakse tehnikas ja kunstis, messingit peamiselt tehnikas. Kolmveerand maailma toodangust pärineb Lõuna-Ameerikast. Suurim tootja on Tiili (36%), USA ja Peruu toodavad kumbki 8%. Umbes 30% tuleb korduvkasutusest. 2030 a. tarbimise prognoos 2009.a. võrreldes on +160%
Mõisted: gild, tsunft, skraa, seek, agul.- gild – jõukas kaupmees. Suurgild – jõukamate kaupmeeste ühendus. Tsunft – ühe linna ühe eriala käsitööliste ühing. Gildid, tsunfid – ametialased ühendused. Skraa – tsunfti põhikiri. Seek – pidalitõbiliste linnast eemal asuv ravila. Agul – eeslinn 13. Milliseid kaupu veeti Eestist välja, mida sisse? (lk.76-77) – Liivimaalt välja: teravili, lehma-härjanahad, hülgerasv, paekivi. Sisse: kalev, relvi, metall, vaske, heeringaid, soola, veini, õlut, vürtse, karusnahku, pargitud nahku, vaha, mett, puitu, tõrva, vilja, lina, kanepit. 14. Iseloomusta keskaegset Liivimaa kirikuelu (alluvussuhted, järelvalve, toomkapiitel, missa). (lk.80-81) – PAAVST >RIIA PEAPIISKOP > PIISKOP (tartu ja saare-lääne) > toomkapiitel (koosnes toomhärradest) > kihelkonna koguduse preestrid. Toomhärrad moodustasid haridusliku eliidi. Missa on katoliku kiriku jumalateenistus
Putini ütlus paraadi puhul,et see on hoiatus kõigile, kes tahavd meid proovile panna." Samuti rääkis ta , kuidas Jeltsini ajal paraadi alustati. Ja et sellle on kaks mõõdet: oma rahvale kindlustunde sisestamine, et nad on võimsad ning võtmatud ja punase joone tõmbamine,et neid ei ärritatakas. Keskerakonna liige Oudekki Loone: "Ma arvan, et selline Venemaa nurka surumine kindlasti tekitab Venemaas rohkem soovi, et kui teisiti ei saa, siis kasutame kuidagi relvi ja jõudu. See ei ole olnud väga pikalt hea välispoliitika." Tema sõnul Teise Maailmasõja võitsid ikkagi liitlased ning see võit oli ühe väga koleda rereziimi üle ja 8.mail tähistab seda kogu Euroopa. "Et vibolla võiksime ka seda tähelepanu ka eestis liigutada. Me võiks ka sellises avalikus Eesti diskussioonil natuke lükata selle peale, mida tähendab rahu, sest kui me räägime kaitsepoliitikast, siis see tähendab seda, et me räägime rahust." Mart Nutt on veendunud,et 9
2p 1030 Jaroslav Tark vallutab Tartu ja nimetab selle Jurjeviks. 1054 saavad venelased lüüa. 1061 vallutavad eesti hõimud Tartu tagasi ja tungivad Pihkvani. 19. Milline teravili jõuab 11 sajandil Eestisse? Mida muudab see põllumajanduses? 2p Jõudis talirukis ja setõttu kujunes kolmeväljasüsteem 20. Kirjelda Eesti kaubanduselu muinasaja lõpus 3p Eestit läbisid mitmed kaubateed. Peamiselt oli vahetuskaubandus. Sisse veeti hõbedat, pronksi, relvi, riiet jne. Välja veeti nahku, vaha, tegeleti ka röövsagi ja orjade vahendusega. Lisaks oma tarbeks kaubitsemisele tekkis vahenduskaubandus. Tekivad kaubalinnad. 21. Kirjelda Eestis kujunenud erinevaid külatüüpe 3p Sumbkülad väga lähedalt teine teist Ridakülad- mõlemate teede pool Hajakülad väga kaugelt teine teist 22. Kirjelda Eestis tekkivat sotsiaalset ebavõrdsust ja ülikute-vanemate väljakujunemist 3p
MAAvägi Kaitseväe ühendatud õppeasutused KAITSEVÄE PEASTAAP ÕHUvägi lahingukool MEREvägi jne õppeasutused. Kõikidel väeüksustel on oma staabid,staabi- ja tagalakeskused Eesti Kaitseringkonnad: PÕHJA, KIRDE, LÕUNA, LÄÄNE Kaitseliit on kaitsejõudude osa, kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ning sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon selle eriorganisatsioonid: kodutütred, noored kotkad, naiskodukaitse Kaitseväekohustuslane 16. kuni 60. Eluaastani kutsealune võetakse arvele kui ta saab 17 ajateenistusse kutsutakse 18-27 KRA arstlik komisjon hindab kutsealuse kaitseväeteenistuskõlblikkus www.KRA.ee Kaitseväeteenistus 11kuud / 8kuud SBK sõduri baas kursus EK erialakursus
vastastikuse abistamise pakt, mis annaks NSVL-e õiguse rajada Eesti aladele sõjalaevastiku baasid.Eesti idapiirile koondati väed. Tallinnas arutati Moskva nõudmisi ning otsustati pakt allkirjastada, sest sõdimiseks polnud piisavaid materiaalseid vahendeid ega välistoetajaid. *Artikklid: *kumbki ei tohi osa võtta koalitsioonidest, mis on sihitud ühe osapoole vastu *pakti elluviimine ei tohi riivata ühe lepinguosalise suveräänõigusi *Eesti saab osta NSVL-t soodsamatel tingimustel relvi *NSVL võib Eestisse rajada sõjaväelaevastiku baase *mõlemad osapooled kohustuvad andma üksteisele abi kallaletungi korral *Samalaadsed lepingud suruti peale ka Lätile ja Leedule. Soome osutas suurt vastupanu, see põhjustas Talvesõja, kus NSVL kandis suuri kaotusi. Soome säilitas iseseisvuse. Baaside aeg *18.oktoobril algas maavägede sissemarss Eestisse. Punaväelased elasid kinnistel territooriumitel, nende liikumisvõimalused olid piiratud ja suhtlemine eestlastega pea olematu
mm'idel VABADUSSÕDA:11.11.1918-Saksa sõjavägi andis võimu üle Eesti ajutisele valitsusele 28.11.9118-Punaarmee vallutas Narva, vabadussõja algus Ietapp(28.11-1925.12.1918)-*Eestil puudus sõjavägi ja relvastus, Punaarmee jõudis Tallinna lähistele *puudus usk sõjalistesse võimetesse*vabatahtlikeks läksid koolipoisid ja üliõpilased*Tallinnas valmistati ette kommunistide mässu*Dets algul jõudsid kohale Inglise sõjalaevad, mis tõid relvi, laskemoona, mundreid, med.abi. Mäss jäi ära. a)inglased kinkisid Eestile 2 Nõukogude sõjalaeva b)Inglise laevade abil tekkis Soome lahe rannikul dessante*24- 25.12.1918-Vetla lahing Jägala jõel, meie 1. võit, lõpeb Punaarmee pealetung*Eesti sõjaliste jõudude loomine:1.siia jõudsid Soome vabatahtlikud palgasõdurid 2.soomusrongide ehitamine 3.Eesti rahvaväe loomine*Rahvavägi:Johan Laidoner-sõjavägede ülemjuhataja, Jaan Soots- staabiülem, Andres Larka-tagala ülem,1
I. põllumajandustoodangust piisas ka väljaveoks II. Käsitöö arenes III. Pronksi toodi Eestisse juba nii palju, et sai teh ehteid IV. Eestis toimus kaubavahetus V. Sõdadeta aeg mõjus rahandusele hästi Matmiskombed: I. Tarandkalmed JMS: I. Hakati valmistama ehteid II. Kirved ja noad muutusid kvaliteetsemaks III. Kasutusele võeti vikatid ja sirbid IV. Naabritega hakati kaupa vahetama 4)Keskmine rauaeg Rahutute sajandite perioodi, sest leitud on palju relvi ja kohati ehitati linnuseid. Selle põhjuseks võis olla naaberaladele sooritatud sõjakäigud või kohapealsete ülikute vahelised pinged. Umbes 600. a paiku tegi kuningas Ingvar rüüstretke Eestisse. Olid ka viikingite sõjakäigud Eestisse. Venelaste sõjakäik nurjati. Eestlased muinasaja lõpul Elatusalad: I. Künnipõllundus II. 11.sajandil rukki kasvatamise algus III. Üleminek kolmeväljasüsteemile IV
kuningriigi ning tema kolmeteistkümne Põhja-Ameerika koloonia vahel ja mille lõpetas 1783. aastal sõlmitud Pariisi rahuleping. Lepingu tulemusena Suurbritannia tunnistas Ameerika kolooniate iseseisvumist ja sõltumatust Suurbritanniast. 17) USA iseseisvussõja põhjused ja Bostoni teejoomine. - Ameerika kolonistid hakkasid jõukamaks saama, Inglismaa valitsus soovis tõsta kolonistide maksukoormust, mis viis nad vaenusuheteni. Suurbritannia valitsus üritas kolonistidelt relvi ära võtta ja vahistada nende juhte. Bostoni teejoomine - Ameerika kolonistide protestiaktsioon Briti võimude vastu; vallandas Ameerika iseseisvussõja. Tegevus: inglased võisid müüa teed tollivabalt ja seega odavamalt, millega polnud ameeriklased nõus. Kolonistid tungisid laevadele ning loopisid üle 300 teekasti merre. Karistuseks blokeerisid inglise sõjalaevastik Bostoni sadama ja rakendasid sunniseaduseid, mille tagajärjel tekkis tööpuudus ja elukalliduse tõus.
palju välja, kui seda toorainena sisse tuli. Oma kaotuse kompenseerimiseks oli tarnija sunnitud hõbeda hinda tõstma, see omakorda muutis müntla töö ebaeffektiivseks. Järelikult tuli tõsta valmistatavate müntide hulka, vähendada nende kaalu või hõbedasisaldust. Euroopas valitsenud hõbedapuudus soodustas müntides laialdast vase kasutust, mis tekitas majanduses krahhi. Talupojad mattusid võlgadesse ning olid niivõrd paanikas, et hakkasid kokku ostma mitmeid relvi ning valmistusid ülestõusuks. Kaose tagajärjel viidi Eestis ja Lätis läbi rahareform, mis muutis senise keerulise süsteemi lihtsamaks ning hoomatavaks. Vana mündisüsteem: 1mark- 4 veeringut- 36 killingit- 48 ööri- 144 artigut- 432 penni(- 864 seestlingut- 1728 vana penni) Uus süsteem: 1mark- 36 veeringut- 108 penni- 216 šerfi (1) Kaubandus ning selle areng Keskaja üks tähtsamaid kaubandusteid asus Põhja- Euroopas ning kulges mööda Põhja – ja Läänemerd Venemaale
Sõda Jaapaniga aga jätkus. USA heitis aatompommid 6. augustil 1945 Hiroshima linnale ja 9. augustil Nagasakile. (9. augustil alustas ka Punaarmee sõjategevust Jaapani vastu). NB! Jaapani kapituleerumispalve liitlastele võeti vastu (=kirjutati alla) 2. septembril 1945. Sellega oli Teine maailmasõda lõppenud. V Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine Koalitsioon=liit · Juba 1940 kujunesid USA ja Inglismaa vahel nn. erilised suhted (USA müüs Inglismaale relvi jne.) · 1941 märtsis võttis USA Kongress vastu nn. lend-lease`i /lend-liisi/ seaduse (eesti keeles: laena-rendi) Lend-lease oli USA abiandmissüsteem neile riikidele, keda USA pidas oluliseks enda kaitse seisukohalt. (Selle raames andis USA abi 50 miljardi $ eest relvi, lahingumoona, laevu, toidu- ja tooraineid jne. Enamus läks Briti impeeriumi maadele, aga läks ka NSVLile.) · 14. augustil 1941 sõnastasid W. Churchill (Inglise peaminister) ja F
mobilisatsioon meeste värvamine sõjaväkke Monokulturism ühe kultuuri või maavara viljelemine NATO Põhja Atlandi lepingu sõjalineorg. 1949 Neokolonism tänapäeva kolonismi vorm, asumaid ei vallutata vaid ahistatakse majanduslikult NEP uus majandus poliitika Venemaal Neutraliteedi seadus USA ei tohi müüa relvi sõdivatele riikidele NSDAP Natsionaal Sotsialistlik Saksa Töölispartei http://www.abiks.pri.ee NSVL Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide liit Nürnbergi protsess kohtuprotsess sõjakurjategijate üle, pärast II ms Pakt poliitiliselt eriti tähtis rahvusvaheline leping Pariisi sõlmiti Varseill' rahu
Tegelikult 13 sjandil olid eestlased veel vabad isikud. Nendele jäi nende isiklik vabadus, aga piirati õigusi. Pärisorjus kujunes välja aastasadadega. Alates 14 saj pärisorjuse tunnused ja alles 17 saj kinnistati eestlaste pärisorjus paberil. Mis näitab et eestlased ei olnud pärisorjad?Eestlastele jäeti 13 sajand veel relvakandmisõigus. See oli aga vaba mehe tunnust. Relvad jäeti kätte, lootes et neist on abi sõjalises osas, et eestlased oleks sõjaliselt abiks. 13 saj lõpp hakati relvi ära korjama, kuna ei usaldatud väga. Kardeti ülestõuse jms. Mida piirati, keelati?: 1)Piirati eestlaste jahilkäimise õigus ja kalastamisigust, täielikult keelati kauplemine.Saarlased olid kõige raskemini allutatavad ja pärast muistset vabadusvõitlust toimus veel korduvalt ülestõuse. Sellepärast oli saarlastel alati rohkem õigusi kui mandrieestlastel. 2) Pandi peale maksud, koormised.Teotöö 14 saj.
Tarand oli täidetud kivi ja mullaga. Ühte tarandisse oli tavaliselt maetud mitu inimest koos ehetega, enamasti põletusmatusena. Pildil tarandkalme. Rooma rauaaeg oli vanema rauaaja lõpuaastasadasel. Rooma rauaajaks nimetatakse seda tiheda kaubavahetuse tõttu Roomaga. Esimest korda tulid kasutusele sõrmused ja sõled. Rooma rauaaeeg oli rahulik periood. Sellest ajajärgust pärinevate esemete hulgast on leitud väga vähe relvi. Keskmine ja noorem rauaaeg - 450 1200 aastail. Olud Eestis muutusid rahutuks. Hakati ehitama linnuseid. Kalmetesse hakati panustena lisama ka relvi. Elavnesid taas sidemed ülemeremaadega. Elu kujunes küladesse. Tavaliselt oli küladel ühine põllumaa, kus iga majapidamine haris ja hoolitses erineva osa eest. Põllud olid püsivad. Hakati rajama hulgaliselt linnuseid, mille ümber asus avaasula. Linnus Kaitserajatis, mida ümbritses müür, kraav, vall või palktara.
Sõda Jaapaniga aga jätkus. USA heitis aatompommid 6. augustil 1945 Hiroshima linnale ja 9. augustil Nagasakile. (9. augustil alustas ka Punaarmee sõjategevust Jaapani vastu). NB! Jaapani kapituleerumispalve liitlastele võeti vastu (=kirjutati alla) 2. septembril 1945. Sellega oli Teine maailmasõda lõppenud. V Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine Koalitsioon=liit · Juba 1940 kujunesid USA ja Inglismaa vahel nn. erilised suhted (USA müüs Inglismaale relvi jne.) · 1941 märtsis võttis USA Kongress vastu nn. lend-lease`i /lend-liisi/ seaduse (eesti keeles: laena-rendi) Lend-lease oli USA abiandmissüsteem neile riikidele, keda USA pidas oluliseks enda kaitse seisukohalt. (Selle raames andis USA abi 50 miljardi $ eest relvi, lahingumoona, laevu, toidu- ja tooraineid jne. Enamus läks Briti impeeriumi maadele, aga läks ka NSVLile.) · 14. augustil 1941 sõnastasid W. Churchill (Inglise peaminister) ja F. D
Reini demilitariseeritud tsooni (1936) 2. Sõjakollete kujunemine maailmas: · 1935-1936 sõdis Itaalia Etioopia keisririigiga, mis oli Rahvaste Liidu liige · 1936-1939 Hispaania kodusõda, kus põrkusid kokku üheltpoolt kommunistide ja sotsialistide juhitud rahvarinna ja teiselt poolt kindral Franco väed. Francot asusid toetama Itaalia ja Saksamaa, Rahvarinde vägesid NSVL. Kõik kolm suurriiki katsetasid Hispaanias oma relvi. Prantsusmaa, Inglismaa, USA ajasid mittevahelesegamispoliitikat. Kodusõda lõppes Franco võiduga. · 1931 tungis Jaapan Mandzuuriasse (Kirde-Hiina). 1937 aastal alustad Jaapan avalikku sõjategevust kogu Hiina vallutamiseks. Hiinat asus toetama Nõukogude Liit ja USA. Põhjus mitte lasta Jaapanil liigselt tugevneda. 3. Agressorite plokkide kujunemine: Berliin-Rooma telg ja Kominterni vastane pakt Jaapani ja Saksamaa vahel, millega 1937
2) kallaletungi korral, milleks kasutatakse lahingutehnikat, ujuvvahendit, õhusõidukit või muud transpordivahendit; 3) relvastatud vastupanu korral; 4) vahi alla võetud isiku koos relvaga põgenemise tõkestamiseks; 5) pantvangi vabastamiseks. 5 Relva, lahingutehnika, erivahendi või füüsilise jõu kasutamise viisi ja liigi piirivalvetoimkonna või -allüksuse poolt määrab toimkonna vanem või allüksuse ülem. 6 Politsei abistamiseks kaasatud piirivalveametnikud kasutavad relvi ja erivahendeid politseiseaduses ettenähtud juhtudel ja korras. 7 Igast relva, lahingutehnika, erivahendi või füüsilise jõu kasutamise juhtumist kantakse ette korras, mille kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitatud ametkond 8 Vabariigi Valitsus või tema volitatud ametkond kehtestab vajaduse korral relvade, lahingutehnika, erivahendite ja füüsilise jõu kasutamise eeskirjad, lähtudes nende kasutamise spetsiifikast, laadist ja ohutusnõuetest
Itaalia soovis laieneda Euroopas ja hankida kolooniaid. Austria-Ungari soovis laieneda Balkanil. 2. Kuidas valmistusid erinevad riigid sõjaks? Suurbritannial oli kuninglik merevägi ning seal oli hiilgava isolatsiooni poliitika. Sõlmis liidu Prantsusmaa ja Venemaaga. Üldiselt kehtestati alaline sõjaväeteenistuskohustus suurearvuline armee, suurim Venemaal. Võeti kasutusele uusi relvi (kuulipildujad, suurekaliibrilised, suurtükid, maamiinid), tekkis lennuvägi, raadioside ja raudteevõrk. 3. Millal, mis tingimustel tekkisid Antant ja Kolmikliit? Kolmikliit tekkis 1879, kuna Saksamaa ei tahtnud pidada lubadust mitte rünnata Prantsusmaad. - Austria-Ungarile oli tähtis Saksamaa toetus, sest Serbia tahtis üht suurt slaavi riiki Balkanile.
Tavaliselt nimetati neid Väikegildideks. Gildidel olid ka omad traditsioonid. Suurgildil ja Mustpeade Vennaskonnal oli kombeks pidada aastas neli korda suurejoonelisi pidustusi. Tähtsad kaubad, millega Liivimaal kaubeldi, olid: Lääne-Euroopast Liivimaa Liivimaa Venemaalt Liivimaa kaudu kaudu Venemaale Lääne-Euroopasse Flandria kalevit, Reinimaa relvi ja Teravili, lina, kanep, Karusnahku, pargitud nahku, metalltooteid, Rootsi vaske, Skane paekivi, puit, sisse mett, vaha, puitu, tõrva, vilja, heeringaid, Saksa- ja Prantsusmaa toodi relvi, soola, lina, kanepit. ning Portugali soola, veini, õlut, metalli. vürtse. 14. Vaimuelu (lk 75-76) Kõrgeim kiriklik võim kuulus: EESTIMAAL LIIVIMAAL
o Hakkasid olema Nixoni ja Breznevi kokkusaamised igaaastaliselt NSVL ja hiina suhted halvenesid (1974) Usa ja hiina sõlmivad koostööleppe (minu vaenlase vaenlane on minu sõber) (nimetati Pingpongi diplomaatia) o Sõlmiti SRP (strateegilise relvastuse piiramise leping) lepingud: SRP 1: tuumarelva leviku piiramine (jõustus) SRP 2: tuumarelva vähendamise leping (hakatakse relvi vähendama) (ei jõustunud) · Helsingi protsess: o algas 1973 o eesmärk: sõlmida Euroopa Julgeoleku ja Koostöö leping o 1975:leping sõlmiti, kokku tulid 33+2 riiki (USA ja Kanada) (kõrvale jäid Albaania ja Vatikan) Leping koosnes kolmest osast: · Koostöö majandus ja kultuuri koostöö (tallinnasse toodi Pepsi tehas)
Lisaks veel sajad registreerumata huvilised, keda käib seal peaaegu iga päev. Ilma erilise reklaamita on Vastse-Roosa populaarseks saanud ka pensionäride hulgas, kes käivad meenutamas sõjajärgset aega, mil nad ise veel noored olid. Metsavenna talu on populariseerida aidanud ka Meelise vennad Vahur ja Kaupo. Vahur on kaasas käinud turismimessidel. Igal kevadel korraldatakse Metsavenna talus Metsavenna päevad. Külastajad viiakse punkritesse, näidatakse relvi, üles on pandud temaatiline näitus. Kohaliku rahvateatri trupi abil näidatakse NKVD üksuse haarangut punkrile, provokaatori tegutsemist, metsavendade arreteerimist ja ülekuulamist ning põgenemist. 1945-1947 Härmikal tegutsenud metsavendade orkestri pillimees Enno Hernits õpetab metsavendade laule, lõkke ääres pakutakse lihtsaid sööke. Ühekäeline metsavend Alfred Käärmann räägib oma elust punkris. Metsavenna tütar Eha Loorits meenutab omi üleelamisi sõjajärgsest ajast
solvunud Heras koos Athenaga kõigi troojalaste vaenlaseks. Herat peeti ka abielu- ja sünnitusjumalannaks (Eileithyia). Püha loom oli lehm ja teda ennast nimetati veisesilmseks, ta tunnuseks oli paabulind. Hepaistos/Hephaistos (Vulcanus) oli kreeka tule- ja sepakunstijumal, seppade ja käsitööliste kaitsja. Oli Hera poeg. Zeus vigastas ta jalad. Osava sepana ainsana kreeka antiikseist jumalaist on teda kujutatud töötamas valmistas Hepaistos koos oma abiliste, kükloopidega relvi ja ehteid jumalaile, ta lõi ka Pandora. Ateena käsitöölised pidasid teda oma kaitsejumalaks nagu Athenatki. Hermes (Mecurius) oli Zeusi ja Maia poeg. Varasemaid ja mitmekülgsemaid kreeka juma- laid. Karjajumalana õnnistas loomade kasvu, seetõttu kujutati teda sageli jäära õlgadel kandvana. Et tema kultuslikke sümboleid kivihunnikuid ja neisse püsti pandud kivi või hermi kasutati ka tee tähiseks, oli Hermes ühtlasi teede jumal ja rändajate kaitsja. Kujutati
Laulupidu ongi üks märksõna, mille järgi Eestit maailmas tuntakse. 1999. aasta suvel toimus Tallinnas juba 23. üldlaulupidu. Traditsioon on vastu pidanud. Mida tugevam on olnud poliitiline surve, seda poliitilisem tähendus on olnud ka laulupeol. See kulmineerus 1980. aastate lõpul, mil Eestimaal tekkis lootus taas iseseisvaks saada. "Laulev revolutsioon" oli ilmselt ainulaadne nähtus maailmas, kus rahvas avaldas oma meelsust lauluväljakul, lauldes, mitte relvi täristades. Olgu siinkohal lisatud, et läbi raskete aegade, 1940.-ndatest kuni 1980. aastate lõpuni oli omamoodi rahvajuhiks just koorijuht (ja helilooja) Gustav Ernesaks (1908-1993). Muusikaseltsidest said teatrid ja kontsertorganisatsioonid Tähtsad eesti muusikakultuuri arengus on XIX sajandi teisel poolel loodud muusikaseltsid. Neist kaks, Estonia Tallinnas ja Vanemuine Tartus (mõlemad asutatud 1865), saavad
domineeriv pool *abielu otsustasid peigmees ja ta tulevane äi *tunded ei pruukinud abielus mingit rolli mängida,sageli polnd mees ja naine end enne näindki Olümpiamängud *Zeusi auks iga 4 aasta tagant*osalesid hellenid *barbaritele keelatud * naistele keelatud *Alad:jooks,maadlus,rusikavõitlus,kettaheide,hota kaugushüpe,nelja-hobusekaarikute võidusõit. *ohverdati jumalatele *olümpiarahu- ei tohtinud relvi kanda ega kellegi sinna pääsu relva jõul takistada *olümpiavõitja tõi kulsust oma linnale-neile püstitati ausambaid,kodulinnas ootas vääriline tasu *olümpiatuli *õlipuu okstest pärg Aristokraatia: Sparta, riigipeaks 2 päritava võimuga kuningat, rahval eriti võimu ei olnud. *konkurentsivaim-igaüks püüdis olla teistest parem,põhjustas sagedasi kon flikte *kujunesid omavahel võistlevad sõpruskonnad *orjad kallasid kraaterist veega lahjendatud veini külalistele *vaieldi
efektsemaid aga mitte. Loomadel ja inimestel oli kõige enam väge peas, südames, veres, küüntes, juustes, karvades ja hammastes. loomade väe omastamiseks või enda kaitseks nende vastu kanti alates kiviajast kuni muinasaja lõpuni kaelas või rõivaste küljes kiskjate hambaid, kihvu, küüsi. Hing oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. Surma puhul lahkus hing kehast jäädavalt. Surnule pandi hauda kaasa peale ehete veel töö- ja tarberiistu, relvi ning toitu. Sööki- jooki viidi kalmule hiljemgi, kui seal peeti mälestussööminguid; setudel on see kõmme püsinud isegi tänapäevani. Surnute hinged jäid edaspidi mõjutama pere- konna elu ja käekäiku. Hilissügisel oli hingede aeg. Surnute hinged liikusid siis ringi ja võisid tulla kõdu külastama. Nende kostitamiseks kaeti laud. Hingede aeg pidi olema vaikne aeg, mil ei tohtinud lärmitseda, see võis pahandada hingi.
põllumajanduses, maa parandust, sordi aretus *Põllumajandustoodang pidi leidma väljundi Euroopa turule, *Rahvaste Liidu vahendusel saadi laenu, millega teostati raha reform. Seniselt nõrgalt Eesti margalt mindi üle Eesti kroonile 1928. *Enne suurt majanduskriisi ei ole Eesti majandus stabiliseerunud *Tekstiilitööstuse hõive vähenes, sest Venemaalt ei tulnud toorainet *Metallitööstuse hõive vähenes, sest eestisse ei tulnud Venemaalt metalli ja eestil ei läinud relvi vaja nii suurel hulgal *Puidutööstuse, toiduainetetööstse hõive tõusis ja tekkis hõive põlevkivitööstusesse, kus seda 1913.aastal üldse ei olnud. Sel ajal teg alles põlevkiviuuringutega. Põlevkivis nähti keemiateletööstse toorainet. V Suur majanduskriis *Kriis puudutas eelkõige põllumehi, pangad hakkasid laene tagasi nõudma *Põllumajandussaaduste turu alanemine, töötute kasv *1933.aastal Tõnisson EEK devalveerimine
Aadlike kasvastuse põhiline eesmärk oli sõjaks ettevalimistamine, kuid mitte ainult see. Aadlik pidi olema laitmatu kasvatamisega ning tedama hästi kombeid. Peale seitsmendat eluaastat saadetakse noor poiss feodaali käe alla, kus temast saab paaz. Seal õpetatakse talle häid kombeid ning korrektset seltskonna käitumist: daamiha vestelmine, tantsimine, muusikainstrumendi mängimine. Kui ta saab vanemaks, siis õpetatakse talle veel relvi, ratsutamist ja jahipidamist. Kui poiss saab 15- aastaseks on ta saanud endale kannupoisi tiitli. Ta võis kanda isiklikku relva ning saatis oma isandat sõjaretkedel. Hoolikalt treeninud ning oma isandale tõestanud oskusi saab 18-21- aastane noormees rüütliks. Keskaegne rüütel pidi käituma õige paljude ettekirjutuste kohaselt,mida kõike nimetati "rüütlikoodeksiks".Kõige pealt pidi ta pärinema heast ja kuulsast suguvõsast. Pidi
22. augustil 1991 peatas Jeltsin NLKP tegevuse ning seejärel keelustas selle. NLKP vara konfiskeeriti. Oktoobris 1991 asus Jeltsin esimehena juhtima Venemaa uut valitsust. Samal ajal esitas Jeltsin radikaalsete reformide programmi, mille eesmärgiks oli üleminek turumajandusele. ...... 1992. aasta jaanuari lõpus esines Jeltsin relvastuse vähendamise algatustega ning teatas, et nüüdsest peale ei sihita endise Nõukogude Liidu relvi Ameerika Ühendriikide linnadele. 2. veebruaril 1992 teatasid Jeltsin ja USA president Cano Davidis, et algab kvalitatiivselt uus etapp kahe maa suhetes. 16. märtsil 1992 kirjutas Jeltsin alla seadlusele Venemaa Kaitseministeeriumi loomisest. Kaitseministri ajutiseks kohusetäitjaks sai Jeltsin ise 25. aprill 1993 Kongress otsustas viia läbi üldrahvaliku referendumi, mille teemad olid: usaldus Venemaa Föderatsiooni presidendi vastu,
04.2009 Sissejuhatus Koostasin referaadi Islami riikide liikumisest Al Qaedast. Al Qaeda on praegu aktiivselt tegutsev organisatsioon mille liikmete kohta leidub väga vähe adekvaatset informatsiooni. Suur osa Al Qaeda tegemistest toimub saladuskatte all ning illegaalselt. Sellega kaasneb palju rahvusvahelisi probleeme. Selle organisatsiooni puhul võib palju rääkida heidutusefektist, ehk keegi ei tea kindlalt kui palju liikmeid või kui palju relvi neil olla võib. Selles püütakse selguselt jõuda, kuid selleni on veel pikk tee. Ajaloost Al Qaeda organisatsioon asutati aastal 1988. See organisatsioon on rünnanud paljusid tsiviilisikuid ja sõjalisi objekte mitmetes riikides. Maailmale kõige tuntumad rünnakud toimusid 11.septembril 2001 aastal. Neid rünnakuid võttis USA valitsus aga väga tõsiselt ning
20. sajandil on suhetes Columbiaga olnud nii tõuse, kui mõõnu peamiselt Venezuela lahe (Gulf of Venezuela või gulf of Coquivacoa) piiride jagamises. Üks peamisi probleeme riigi vahel on olnud see, et 1970 ja 1980 aastal migreerunus suur laine Columbia elanikke Venezuelasse töötama. Paljud immigrandid vangistati ning väär koheldi Venezuelas. Colombia ja Venezuela vahel on käinud ka tihe salakauba vedu. Veeti gaasi, narkootikume, relvi, varastatud autosid jne. Alates 2002 aastast, suhted Venezuela ja Colombiaga on väga kõikuvad. Põhjuseks on riikide presidentide ideoloogilised erinevused. Pärast seda kui Colombia sõjavägi tungis mässuliste juhi tabamiseks üle Ecuadori piiri, katkestasid Ecuador ja Venezuela Columbiaga diplomaatilised suhted ning asusid oma vägesid Colombia piiri äärde koondama. Madalpunkt tekkis taas 2007 aastal, kui kukkus läbi pantvangide ja vangide
suurearvulist kaitseväge, aga kriisiolukorras mobiliseerib kõik kodanikud kodumaa kaitsele. Kaitseväge juhib rahuajal kaitseväe juhataja ja sõjaajal kaitseväe ülemjuhataja. Kaitseväe juhataja tööorganiks on Kaitseväe Peastaap, mis tegeleb kaitsejõudude operatiivjuhtimise, väljaõppe ja arendusega. Väeliikide alusel jaguneb kaitsevägi kolmeks: Maavägi, Merevägi ja Õhuvägi. Kaitseliit on Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ning sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon. Kaitseliidu ülesanne on vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda. Kaitseliidul on üle Eesti 15 malevat ja nende tegevust reguleerib 4 juhtmalevat (Alutaguse, Harju, Pärnumaa, Tartu). Kaitseliidul on toetav eriorganisatsioon Naiskodukaitse, mis koondab isamaalisi ja teotahtelisi naisi
te ma abiline ja asetäitja Ivan Vassiljevits Seremetjev,suurtükivägede juhatajaks oli vürst Nikita Primakov-Rostovski. Tallinna kaitsjatel oli Too mpeal 1000 Rootsi s õdurit ja 400 muud v õitlejat. Alllinna kaitsejõud koosnesid 500 sõdurist ning 4 000 aadlikust, linlasest ja talupojast v õitlejast. Selleks ajaks oli Ivo Schenkenbergi käsutada 400500-meheline ratsasalk, mis oli harkpüssidega varustatud ja pealiku poolt korralikult välja õpetatud. Suurtükke ja relvi oli piisavalt, teatavat puudust tunti ainult laske ja toidumoonast. Raad lasi kodanikel piiramise puhul mitmeid ettevaatusabin õusid rakendada: p ööningud kästi puhastada kergesti süttivatest asjadest. Pööningutele tuli val mis panna vett, liiva, külmunud sõnnikut ja värskeid härjanahku,et tulekahju korral oleks v õi malik koheselt kustutama hakata. Ö öseks m o odustati eriline tulekustutusvahtkond. Tulet õrjujatena kasutati
Roosevelti ja Churchilli poolt sõlmitud 8 punktiline kokkulepe, milles lubati taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvus, küüditamine inimeste vägivaldne ümberpaigutamine, juunuküüditamine (14.06.1941) Nõukogude okupatsiooni ajal sundasumisele saadetud ligikaudu 10000 inimest Eestist, Lend-lease`i süsteem abiandmissüsteem, mida USA rakendas oma liitlaste suhtes II maailmasõja ajal, rendile ja laenuks anti relvi, lahingumoona, toiduaineid, kokku 50 miljardit USA dollari väärtuses, Leningradi blokaad linna piiramis rõngasse võtmine sakslaste poolt, kus nälga suri üle poole miljoni inimese, Eesti leegion Saksa juhtkonna poolt luba antud SS koosseisu moodustatud väeosa, Eesti laskurkorpus punaarmee rahvuslik väekoondis, holokaust natsionaalsotsialistlikus Saksamaal ja tema okupeeritud aladel toimunud juutide laushävitamine surmalaagrite gaasikambrites, mille
erinevate gruppide vahel toimuvad hullumeelsete tagajärgedega sõjad. Mafioosod ei kõhkle päästikule vajutada. Lähtudes seadusest ,,kes suud ei pea, peab surema", mõrvatakse inimesi, kes juhuslikult vales kohas valel ajal viibinud on. Ei aita ka lubadus vaikida - oht oleks siiski olemas. Teine võimalus on maffiaga koostööd teha. See aga tähendaks elu muutmist maffia meele järgi. Karm tõsiasi on ka see, et kuna maffia valdustes on suured kogused väga häid relvi, peab politsei nende ostmiseks maffiale kurjategijatele lubama samuti koostööd. Politsei peaks olema õiglane seadusesilm, kuid paljude suurlinnade kohtunikud, politseinikud, advokaadid jts on ära ostetud (ka mafioosode poolt). Kui viimastel tekib olukord, kus neid ähvardab vanglakaristus, kasutatakse raha võimu, lubatakse midagi head omalt poolt ning saavutatakse vabadus. Meedia kajastab tihti erinevatelt ametivõimudelt loa saamist altkäemaksu tagajärjel.
Kreeta-Mükeene periood umbes 2000-1100eKr.- 2000a eKr tekkisid Kreeta saarel lossid ja neid ümbritsesid linnad. Kujunes kiri. Alguse sai omanäoline ja kõrgetasemeline minoiline tsivilisatsioon, mille tähtsamask keskuseks kujunes Knossos. Tume ajajärk u 1100-800a eKr- Lossid olid hüljatud, kiri ununenud, elanikkonna arvukus vähenenud ja Kreeka arenenud peaaegu tsivilisatsioonieelsele tasemele. Relvi ja tööriistu hakati valmistama rauast. Arhailine periood u 800-500 aastat eKr.- umbes 800 a eKr võeti uuesti kasutusele foiniiklaste vahetustel kiri.776eKr hakati pärimuse järgi iga nelja aasta tagant pidama olümpiamänge. Klassikaline periood u 500-338 a eKr- Ateenas kujunes demokraatlik riigikord. 338a eKr sai Kreeka liiduvägi chaironesia lahingus hävitavalt lüüa.490a eKr korraldas Pärsia kuningas
ülesehitamisele ja nõrgestada kommunismi mõju. Berliini blokaad 1948a juunis alanud käigus lõikas Nõukoguse Liit Lääne -Beriliini ära välismaast. Berliini blokaadi võib lugeda avaliku külma sõja alguseks. Külm sõda kujutas endast Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseisu, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Võidurelvastumine: Külma sõja oluliseks jooneks kujunes võidurelvastumine. Mõlemad pooled üritasid välja töödata uusi ja võimsamaid relvi, millega loodeti ära hoida vastase võimalikku rünnakut. 1952a katsetasid Ühendriigid senisest veelgi võimsamat relva, vesinku ehk termotuumapommi. Tuumarelvade levik seadis maailma ühelt poolt hävimise ohtu, teiselt poolt hoidis nende olemasolu ilmselt ära kolmanda maailmasõja puhkemise. Saksa majandusime: Saksamaa purustati sõjas põhjalikult ning jagati NSV Liidu, Ameerika Ühendriikide, Inglismaa ja Prant vahel okupatsioonideks.1949. aastal Bundenstagi valimistel saavutasid
maailmasõjas. 6 2.7.Kuulipilduja Madsen Madseni kuulipilduja on leiutatud Taani sõjaväelase (siis kapteni) Herman Madseni poolt aastal 1879. See oli üks esimesi kuulipildujaid ja esimesed tuleristsed sai see Vene-Jaapani sõjas 1904. aastal. Selles sõjas oli neid kasutusel umbes 1250 eksemplari. Peale sõda müüdi palju kuulipildujaid Saksamaale, ning 34 muule riigile. I maailmasõjas kasutasid neid relvi enamasti sakslased ja inglased.Peale I maailmasõda, kui algas Eesti Vabadussõda andsid taanlased Eestile Madsen kuulipildujaid 723 eksemplari.Kuulipilduja oli kasutusel Eesti sõjaväes kuni 1940 aastani. Samuti ka veel II maailmasõjas, kus seda kasutas Norra sõjavägi. 2.8.Püstolkuulipilduja Püstolkuulipilduja on püstolipadruniga tulistav käsitulirelv, mis on valmistatud laskmiseks nii valangutega kui ka üksiklaskudega
tööle rakendada. D. 1. Selle kirjutisega lootis Buhharin säästa oma pere. 2. Kirja sisu ei ole siiras, see on pigem Stalinit moosiv. E. 1. Plakat on pühendatud Hispaania kodusõjale. 2. Konfliktis osalejateks olid Hispaania vabariiklased ja F.Franco pooldajad. Konflikti põhjuseks oli 3. Konflikti traagika seisnes selles, et miljon tsiviilisikut hukkus. 4. Konflikti peetakse II maailmasõja „peaprooviks“: katsetati relvi ja relvasüsteeme. Kontrolltöö B A. 1. Pöördepunktiks totalitaarse režiimi kehtestamisel kommunistide poolt Venemaal sai Asutava Kogu jõuga laialiajamine 6. jaanuaril 1918. aastal. Olulisemad märgid demokraatia puudumisest Nõukogude Venemaal väljendusid veel: a) üks partei; b) juhikultus(Lenin); c) kehtestati diktatuur. 2. Kodusõja ja interventsiooni ajal nõukogude võimude poolt rakendatud majanduspoliitikat nimetatakse sõjakommunismiks
MILLISED OLID EESTLASTE VALIKUD TEISES MAAILMASÕJAS? Mingisugustki valikut raskendas 1939 a sõlmitud MRP ja sellele järgnenud nn baaside aeg. Piirile koondatud lahinguvalmis vägede toel surus N. Liit Eestile peale nn vastastikuse abistamise lepingu, mis andis N. Liidule õiguse tuua Eestisse loodavatesse sõjaväebaasidesse 25 000 nõukogude sõdurit. Eestil oli tollal teenistuses pisut üle 15 000 mehe. 1940. aasta juunis, mil algas N. Liidu otsene agressioon, oli riik Punaarmee poolt ümber piiratud. Kujunenud olukorras alistus valitsus sõjalise vastupanuta ning riik hõivati piiri tagant ja baasidest tulnud enam kui 100 000 punaarmeelase poolt. Need numbrid ainuüksi näitavad N.Liidu selget ülekaalu ja igasugune vastuhakk oleks lõppenud veriselt ja kiirelt. Eesti tugevateks külgedeks olid kaitsetahe, hea väljaõppega regulaararmee ja käsirelvadega hästi varustatud Kaitseliit ning si...
-4.saj. p.Kr.) need sajandid olid eesti hõimudele suureks tõusuperioodiks. Peamisteks elatusaladeks oli põlluharimine ja karjakasvatus. Puhkes õitsele käsitöö (metallitöö). Tegeldi kaubandusega (Rooma). Levisid tarandkalmed. o Keskmine rauaaeg (5.saj.-8.saj p.Kr) Olud Eestis muutusid rahutuks. Hakati ehitama linnuseid. Maeti sageli edasi vanadesse tarandkalmetesse. Kalmetesse hakati panustena lisama ka relvi. Elavnesid taas sidemed ülemeremaadega (viikingid). o Noorem rauaaeg (8.saj.- 13.saj. p.Kr) Peamiseks tegevusalaks oli maaharimine (oder, talirukis). Maa suurust määrati adramaades. Levis kolmeväljasüsteem. Tegeldi ka loomapidamisega (veised, hobused, lambad, sead), küttimisega, kalapüügiga ja metsmesindusega. Käsitööaladest olid välja kujunenud raua tootmine ja töötlemine, hiljem
Ning taheti kaotajatelt kasu lõigata. 2. Kellega sõlmiti Versailles´ rahuleping? Nimeta lepingu peamised tingimused. Mida nimetetakse Versailles´ süsteemiks? Versailles' rahuleping sõlmiti Saksamaaga. Peamised lepingu tingimused olid: Saksamaal tuli loobuda suurtest aladest, sakslasi kohustati hüvitama võitjatele sõjas tekitatud kahju ja maksma reporatsioone. Saksamaal keelati omada tugevat armeed ning sõjavarustust. Reini jõe piirkonnas ei tohtinud olla relvi ega armeed. Versailles'e süsteemiks nimetatakse Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korraldus. Reporatsioon on hüvitis sõjas tekitatud kahjudest. 3. Mida kujutas endast Rahvasteliit? Miks see loodi? Kas Rahvasteliit oli oma tegevuses edukas? Too näiteid. Rahvasteliit oli rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
