suur lahing. Rootslased ei saanud vastu. Kuningas Yngvarr langes, kuid ta vägi põgenes Noorem rauaaeg (800 - 1200 pKr) Rahvaarvu kasv Elati taludes, mis moodustasid külad (sumbkülad, hajakülad ja ridakülad) Külad koondusid haldusüksustesse; üks või mitu küla moodustasid linnusepiirkonna, Suuremad haldusüksused olid kihelkonnad. Kihelkonnad moodustasid maakonnad Vahetuskaubandus (Eestisse toodi hõbedat, pronksi, soola, paremaid, relvi, peenemat riiet jms; vastu anti karusnahka ja vaha) 1030. a Kiievi suur vürst Jaroslav Targa vallutusretk Tartu alla, Tarbatu vallutati; asemele ehitati kivilinnus Jurjev alepõllundus - algeline põllundusviis, Maa väetati kohalike puude ja võsa tuhaga hiiepuu- pühaks peetud põlispuu, mille juures taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude (vaimude, jumaluste, esivanemate) soosingut
suur lahing. Rootslased ei saanud vastu. Kuningas Yngvarr langes, kuid ta vägi põgenes Noorem rauaaeg (800 - 1200 pKr) Rahvaarvu kasv Elati taludes, mis moodustasid külad (sumbkülad, hajakülad ja ridakülad) Külad koondusid haldusüksustesse; üks või mitu küla moodustasid linnusepiirkonna, Suuremad haldusüksused olid kihelkonnad. Kihelkonnad moodustasid maakonnad Vahetuskaubandus (Eestisse toodi hõbedat, pronksi, soola, paremaid, relvi, peenemat riiet jms; vastu anti karusnahka ja vaha) 1030. a Kiievi suur vürst Jaroslav Targa vallutusretk Tartu alla, Tarbatu vallutati; asemele ehitati kivilinnus Jurjev alepõllundus - algeline põllundusviis, Maa väetati kohalike puude ja võsa tuhaga hiiepuu- pühaks peetud põlispuu, mille juures taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude (vaimude, jumaluste, esivanemate) soosingut
Täiskasvanute MM- võistluseid on korraldatud 1937. a-st, juunioride (kuni 20-aastaste) omi 1964.a-st. Eestis 1946. Olümpiamängude kavva on vehklemine kuulunud 1896.aastast. Edukaim Eesti vehkleja aastal 2012 on Nikolai Novosjolov. Moodne 5-võistlus hõlmab epeevehklemist, püstolilaskmist, jooksu, ujumist ja ratsutamist. Ajaloost Vehklemise algus ulatub rauaaega, kui hakati valmistama rauast tööriistu ja relvi. Vanad egiptlased, kreeklased ja roomlased, eelkõige gladiaatorid, said põhjaliku võitlustehnikaalase väljaõppe. Keppidega vehklemise kunsti tunti Egiptuses 1360. aastal eKr. Inglise kuningas Henry VIII asutas 1540. aastal I vehklemisühingu ja siitpeale hakati vehklema auhindade saamiseks. Vehklemiseks on kasutatud väga erinevaid relvi: Rooma mõõka, Jaapani espadroni, Türgi saablit, Karolingide espeed, Hispaania rapiiri ja nüüdisaegset elektrifiksaatoriga floretti
Pronksiaeg kestis Eestis 1500. kuni 500. aastani e.Kr. Umbes kolm ja pool tuhat aastat tagasi õppisid eestlased teiste rahvaste kaudu pronksi tundma. Pronks on vase ja inglistina sulam. Vanimate pronksesemetena tuntakse Muhust saadud odaotsa ja Võrtsjärve lähedalt Kivisaarelt leitud sirpi. Pronksiajal jätkus maaviljeluse areng ja levimine, koos sellega muutus asustus paiksemaks ja rajati kindlustatud asulaid. Arenes kaubitsemine. Võeti kasutusele uusi tööriistu (putkkirves), relvi (mõõk) ja ehteid (sõlg). Pronksiaeg lõppes raua kasutuseletulekuga. Rauaaeg jagatakse vanemaks, keskmiseks ja nooremaks. Vanemal rauaajal (1. kuni 5. sajandini) tõusis Eestis esikohale põlluharimine. Keskmisel rauaajal (5.-8. sajandini) oli Eestis rahutum, ehitati linnuseid jne. Noorem rauaaeg(9.-13. sajand) oli eestlaste elus eriline tõusuaeg, rahvaarv kasvas ja asustus levis üle kogu maa. Pronksiaeg 1500.-500. e.Kr. Elatusalad
Rünnakule püüti anda kodusõja iseloomu. Petrogradis loodud Eestimaa Ajutine Revkomitee kuulutas ennast ainsaks seaduslikuks võimuorg ja kutsus Nõuk. Võimu Eestis taastama. Nõuk poolel 12 000 Eesti ja Läti meest. Vastas olid lahkuvad Saksa väed ja Eesti Kaitseliidu salgad (illegaalsed). Ajutise valitsuse vabatahtlike kutse tõi Eesti rahvaväkke paar tuhat meest, sundmobilisatsioon ei andnud kiireid tulemusi. Vähe riideid, relvi, laskemoona, toiduaineid jne. *22. nov lõid sakslased Punaarmee Narvas tagasi. Sõtta saadeti koolipoisse, vabatahtlikke, ohvitsere. 28. nov 1918. a. alga Eesti Vabadussõda. Sakslased lahkusid ja eestlased pidid taganema. Järgmine päev Punaarmee Narvas. 1918. dets jätkus Punaarmee edasitungallutati Jõhvi, Kunda, Rakvere, Tapa, Lõuna-Eestis tartu, Tõrva, Mõisküla, oldi lähedal Tallinnale, Viljandile, Pärnule. Rahvaväe ebaedu põhjused olid vastaste
. Hephaiston Hephaistos (Vulcanus) on vanakreeka mütoloogias tule- sepatöö- ja vulkaanilise tegevuse jumal. Hephaistos ainuke Teiste surematute hulgas oli ta ainuke inetu ja ka lombakas, kuid lahke ja rahuarmastav tulejumal. Ta oli osav sepp koos oma abiliste, kükloopidega relvi ja ehteid jumalaile. Koos Athenaga oli ta tähtis jumal linna elus, sest mõlemad kaitsesid käsitööd ja kunsti, mis olid põlluharimise kõrval tsivilisatsiooni alustugedeks. Hephaiston, kes valmistab taevalistele elamisasemeid, mööblit ja relvi on ainsana kreeka antiikseist jumalaist kujutatud töötamas. Kasutatud kirjandus:
3 SÕJAVÄE VARUSTAMINE SÕJA ALGUL November 1918 Sõjaväe varustamise korraldamiseks moodustati varustusvalitsus, mis järk-järgult kujunes varustamise keskseks organiks. Varustusvalitsus koondas ladudesse vajalikke ressursse nii välisostude teel kui ka siseriigist. Varustuse hankimine oli Vabadussõja algul väga raske, vajati relvi püsse, kuulipildujaid, suurtükke. Lisaks laskemoona, lennukeid, soomusmasinaid, side- ja pioneerabinõusid, valgustus- ja vaatlusvahendeid. Sõjaväe esialgne rahuldamine tarvikutega toimus kohustuse korras ja rekvisitsiooni teel. Mõningaid tarbeesemeid sõjaväele, nagu tarvitatud relvi, laskemoona, saadi endise Vene sõjaväe ladudest. Nende kordaseadmine aga võttis aega. Suurem osa varustusesemeid tuli soetada sisseveo teel välisriikidest. Esimesed relva- ja
tegelikult kunagi naiseks võtta. Seega pidi tõeline rüütel olema heade kommetega, vapper ja ustav, valmis kaitsma väeteid ning ohverdama kas või oma elu kuninga, senjööri või südamedaami nimel. Kõige kõrgem väärtus rüütlile tema au, mida tuli hoida rohkem kui elu. Au haavamist sai maha pesta üksnes verega. Relvastus keskajal Keskaja vältel muutusid nii relvad kui ka nende kasutamine ehk sõjakunst tundmatuseni. Selle ajalooperioodi algussajanditel tagusid relvi peamiselt külasepad või feodaali teenistuses olnud meistrimehed. Areng kiirenes tunduvalt 12.-13. sajandil. Ühelt poolt mõjutasid seda ristisõjad, mille käigus Euroopa rüütlid tegid tutvust uute relvadega või mille tarbeks täiustati seniseid. Teiselt poolt arenesid nimetatud ajajärgul linnad ning need vajasid kaitset. Seetõttu tegutses neis üsna arvukalt relvaseppi, kes hakkasid valmistama mitut uut tüüpi sõjariistu. Relva tähtsus ja tähendus
Kasvatati ka otra, nisu, kaera, hernest, põlduba, lina ja kanepit. Muinasajal elasid ja töötasid käsitöölised maal. Sel ajal polnud Eestis veel Lääne-Euroopalikke linnu. Vaenlaste eest kaitset pakkuvaid tugevaid linnuseid oli aga küll. Käsitöötooted valmistati peamiselt ise. Nii sõjapidamiseks kui ka tavalisteks puhkudeks. Sepatöö jaoks oli tarvis soomaagist rauda sulatada, kohalikust rauast valmistati kirveid, nuge, vikateid ja teisi tarvilikke sõja- ja tööriistu. Osa relvi osteti ka Lääne-Euroopast ja Skandinaaviast, nagu kaheteralisi mõõku ja ilustatud odaotsi. Savinõu Raatvere maahaudkalmistust Kolmnurkse labaga kirves Varangult Relvastus Kõige levinumaks relvaks oli eestlastel oda. Suurem osa sõdalasi võitles jalgsi ning jalamehe relvaks ongi peamiselt oda, ka vibu. Kroonikates on üsna sageli mainitud ka linge, millega visati kive. Odad jagunevad üldiselt torke- ja viskeodadeks
üleolek: kindel rahvuslik meelsus, võitlejate suur algatusvõime ning juhtkonna parem sõjaline ettevalmistatus Eduka lahingutegevuse aluseks Vabadussõjas oli Eesti sõjaväe kõigi väeliikide jalaväe, suurtükiväe, soomusrongide ja soomukite, mereväe, ratsaväe ja inseneriväe tihe ning täpne koostöö. Abi Eestit aitasid Vabadussõjas paljud riigid: Inglismaa saatis Eestile appi oma sõjaväelaevad ja laskemoona. Soome andis Eestile relvi, laskemoona ja rahalist laenu. Rootsist tuli kompanii vabatahtlikke Eestit abistama. Taanist tuli palju vabatahtlikke appi. Saksa väed abistasid samuti Eestit tõrjudes tagasi mitu vaenlase kallaletungi. 1917 aasta tähtsamad sündmused 20. juuli Maapäeva poolt valitud Ajutine Eesti valitsus astub ametisse. 15. november Eesti Maanõukogu kuulutab end ainsaks kõrgema võimukandjaks Eestis ja tunnitab kehtetuks Vene riigi ülemvõimu. 15-18. detsember Tallinnas toimub Eesti väeosade
1927. aastast alates tekkis korporatiivne riik, inimesed olid jagatud korporatsioonidesse e. kutsekodadesse. Hiljem Mussolini vangistati ning vabastati 8. septembril 1943 langevarjurite abil. Operatsiooni juhtis Hitleri käsul Otto Skorizeni. USA oli I maailmasõjas Antanti poolel. Väljus sõjast võitjariigina, kuuludes koos Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaaliaga "Suurde nelikusse". Pärast I maailmasõda toimus USAs kiire majanduslik areng, sest nad müüsid relvi sõjas osalenud riikidele. Presidentideks olid 1913 1921 T. W. Wilson (demokraat), 1921 1923 W. Harding (vabariiklane), 1923 1929 C. Coolidge (vabariiklane), 1929 1933 H. Hoover (vabariiklane; mäeinseneri haridusega veidrik, kes arvas, et USAd ootab igavene õitseng) ning 1933 1945 F. D. Roosevelt (demokraat; erakordselt tahtejõuline). Põhimõteteks olid, et iial pole vaja teha seda, mida teised võivad sinu eest ära teha ning
http://www.abiks.pri.ee Nimed F.D.Roosevelt -USA president 30. Aastatel A.Hitler -Saksamaa peaminister, diktaator B.Mussolini -Itaalia diktaator J.Stalin -NSVL diktaator W.Churchill -Suurbritannia peaminister O.Strandmann -Eesti riigivanem K.Päts -Eesti esimene president V.Lenin (Uljanov) -NSVL rajaja I riigijuht F.Franco -Hispaania diktaator W.Wilson -USA president C.G.Dawes -USA riigisekrätär Mõisted Reparatsioon -sõja võitnund riigile tekitatud kahju täielik hüvitamine kaotatud riigi poolt Totalitarism -tugevasti tsentraliseeritud, autokraatsel või diktaatorlikul võimul põhinev valitsemisvorm või poliitiline rezhiim Varsailles' rahu -rahu, mis lõpetas I maaimasõja Patsifism -maailmav...
aastal hakkasid üliriigid vahetama mõtteid tuumarelvastuse piiramise üle. Kulus viis aastat enne kui jõuti kokkuleppeni katsetused osaliselt (maa peal, vees ja õhus) keelustada. Kus võisid katsetused jätkuda? Seega ei tähendanud Moskvas 1963 sõlmitud tuumarelvastuse osalise keelustamise leping ei desarmeerimist ega relvastuse vähendamist, see oli üksnes katse võidurelvastumist piirata. Tõsiselt ei räägitud desarmeerimisest kusagil, sest mõlemad üliriigid tegid strateegilisi relvi, eeskätt rakette, USA mõnevõrra ees. Moskva nõustus läbirääkimistega alles siis, kui oli Washingtoni kinni püüdnud. 1969. aastal algasid Helsingis esimesed läbirääkimised strateegilise relvastuse piiramise üle. Läbirääkimiste tulemusena valmis kaks kokkulepet, millele USA ja Nõukogude Liit Moskvas 1972 alla kirjutasid: 1) raketitõrjesüsteemide rajamine lepiti kokku, et kumbki pool ei ehita neid rohkem kui kaks, hiljem otsustati piirduda ühega
keskond nii saastunud? Ajal, mil rajati esimesi tehaseid ning masstootmine oli alles alguses, ei osatud kartagi, et tootmisest tekkinud jäägid võivad loodust kahjustada. Veekogud saastati. Kui 71 protsenti maailmast katab vesi, siis joogiks kõlblik on sellest vähem kui 1 protsent mida peamiselt saadakse pinna või põhjaveevarudest. Looduse ja loomade hukule ei pööratud tähelepanu. Teaduse arenedes suudeti saastuse allikad leida kuid saabunud sõdade perioodil ei olnud oluline, kuidas relvi toodeti või mil määral heitgaasid atmosfääri mõjutasid. Tähtis oli vaid tootmine. Kahjuks on keskkonna reostusel väga suured ja sügavad ning kaugele ulatuvad tagajärjed nagu näiteks kliimasoojenemine. Aegade vältel on inimesed teinud palju vigu, tootes ressursse raiskavalt ja loodust saastavalt. Teaduse arenedes õpiti vigadest ning tehnoloogiat täiustades pidevalt, et säästa loodust ning kaitsta elusolendeid. Üha rohkem
valitseja alluvusse, olles kohustatud saadud maa eest isandat truult teenima. Pikapeale muutusid maad pärandatavaks ja kujunes välja senjööri ja vasalli seisused. Senjöör sai käsklusi jagada vaid enda vasallile, mitte aga oma vasalli vasallile jne. Suurt osa mängis feodaalide elus ja seega ka kogu ühiskonnas rüütlikasvatus. Juba 7aastaselt alustati noore rüütli koolitamist. 15aastaselt sai poistest rüütli kannupoiss, kes kandis tema relvi ja saatis teda sõjaretkedel. 20aastaselt sai kannupoisist rüütel, kes pidi alluma oma feodaalile, teda saatma sõjakäikudel ja vajadusel maksma feodaali eest lunaraha. Rüütlikasvatus mõjutas oluliselt ühiskonna arngut, tuues maailma koolitatud noori mehi, kes oskasid ennast kaitsta ja olid valmis ka teiste eest seisma. Rüütlid pidid lähtuma seadustest, mis nõudis, et nad oleksid heldekäelised ja vahvad
maailma. Miks on meid ümbritsev keskkond nii saastunud? Ajal, mil rajati esimesi tehaseid ning masstootmine oli algfaasis, ei osatud kartagi, et vedelike ning gaaside jäägid võivad loodust kahjustada. Roiskveed juhiti lähimasse veekokku. Taimede ja loomade hukku ei osatud pikka aega seostada reostatud pinnasega. Teaduse arenedes suudeti saastuse allikad leida kuid saabunud sõdade perioodil ei olnud oluline, kuidas relvi toodeti või mil määral heitgaasid atmosfääri mõjutasid. Tähtis oli toodangu maht, hinnast olenemata. Ei saa mainimata jätta aega, mil NSV Liit kehtestas inimesi võrdsustavad seadused, kus puudus eraomand. Rahva seas levis arusaam, et riigi vara pole vaja hoida. Lõhuti, mis ette jäi ja rämps loobiti loodusesse. NSV Liit määras tootmismahu, jättes arvestamata nõudluse suuruse. Võis juhtuda isegi, et laeva mootoreid valmistati mitmed aastad pärast laevade
lobiseme kõigest, sest see päästab meid, et me hulluks ei lähe; senikaua kui me kõike seda selliselt võtame, avaldame vastupanu. · Olen noor kahekümneaastane, ent elust ei tea ma midagi muud kui meeleheidet, surma, hirmu ja kõige mõttetuma pealiskaudsuse seostumist kannatuste kuristikuga. Ma näen, et rahvad üksteise vastu kihutatakse ja üksteist vaikides, teadmatult, totralt, kuulekalt ja süütult tapavad. Ma näen, et maailma targemad pead relvi ja sõnu leiutavad, et tapmine veelgi rafineeritum oleks ja kauem kestaks. Ja koos minuga näevad seda kõik minuvanused inimesed siinpool ja sealpool, terves maailmas, ja koos minuga elab seda läbi minu põlvkond. Mida teevad me isad, kui me kord mässu tõstame ja nende ette astume ning neilt aru pärime? Mida ootavad nad meilt, kui saabub aeg, kus pole sõda? Aastate kaupa tegelesime vaid tapmisega see oli meie esimene elukutse. Meie teadmised elust piirduvad surmaga
Tallinna Tehnikagümnaasium Referaat Kelleks tahan saada Hanson 4a klass Ei ole mina veel mõelnud sellele, et kelleks ma saada tahan. Praegu käin alles neljandas klassis ja huvitatud olen ainult jalgpallist. Ise arvan, et kui jalgpallurina minul häid saavutusi saamaks elukutseliseks jalgpalluriks ei tule siis esimese ametina torkab minule pähe politseiniku amet. Selleks et saada politseinikuks tuleb algul lõpetada gümnaasium. Arvan, et selle elukutse tarvis pean õppima kõike mida gümnaasiumis õpetatakse. Politseinik peab palju suhtlema inimestega, seega peab eiriti palju õppima võõrkeeli, et tööalaselt suhelda ka välismaalastega ja vanemate korrutamise järgi ei jookse ühegi võõrkeele oskus mööda külgi maha. Põhilisteks võõrkeelteks on vene keel, soom...
soome läinud eestlased, kes otsustasid sel hetkel meie põhjanaabreid aidata. 200. Jalaväerügemendiülemaks määrati Eesti sõjakoolis õppinud ja eesti keelt valdav kolonelleitnant Eino Kuusela. Koguarv oli 200. Jalaväerügemendil umbes 1700 inimest. 200 jalaväerügement ootas, et neid kutustaks Eestisse tagasi sõjatandrile. Teade, et kodumaale võib pöörduda jõudis JR 200 võitlejateni 12 augustil. Otsus oli vabatahtlik, kas sa tahtsid koju minna või mitte. Soomlased ei andnud kaasa relvi. 13. augustil tuli anda otsas, kas jääda Soome või pöörduda Eestisse. Soome jäi 168 meest, Eestisse aga läks 1628, kellest 130 polnud kohal. 19. augustil kell 10.40 saabus JR 200 Paldiski sadamasse, kuna mehed ei näinud vastuvõtjaid marssisid nad läbi paldiski linna. Lõuna paiku saabus kohale kapten Erich Palk koos Eesti SS-i ja Politseijuhi SS-brigaadiülema ja politsei kindralmajori Hinrich Mölleri adjutandiga, kes pidid Soomest tulnud meeste eest hoolt kandma
aega. On vaja aega rääkimiseks, kuid ka vaikimiseks, unistamiseks ja kuulamiseks, armastamiseks ja hoolimiseks. Lähedastega veedetud aeg on kvaliteet, kuid ometigi raiskame suurema osa oma ajast tähtsusetutele asjadele. Nii tuleb meil valida, kas v rahuolu pakkuv isiklik elu või edukas karjäär ihaldatud ametikohal. Noorena, kui soovid meist esmakordselt valla pääsevad, oleme julged ja sihikindlad nende nimel võitlema, kuid veel ei oska me oma andeid ja relvi õigesti kasutada. Hiljem, vanemana, kui õpime läbi higi ja raskuste võitlema, tekib meil hirm ja me põgeneme rindelt. Sisendame endale, et meie nooruses tekkinud kujutlused oli raskesti teostavad ning võib olla isegi lapsikud. Loobume eesmärkidest, mis meid seni motiveerinud olid ja valime lihtsama tee, asume jahtima karjääriredeli kõrgemaid astmeid, mis tunduvad meile kättesaadavamatena. Kuid südamepõhjas
selle eesmärgiga loodi näiteks Ameerika Ühendriikide Õhujõududes Infosõja Eskadron ning uuendati Õhujõudude moto selliseks: "Lennata ja sõdida nii õhus, ruumis, kui küberruumis." Kui muidu jääb nende tegevus nähtamatuks, siis on meediasse jõudnud juhuseid, kus selle organisatsiooni palgal olevad inimesed käivad interneti foorumites ja jututubades propagandat tegemas, dissidentide usaldusväärsust õõnestamas ja muud ebameeldivat lärmi tekitamas. Üks raskema kaaluga relvi sõdijate arsenalis on propaganda. Juba maailmasõdade ajal oli propaganda eluline osa rahva kaasahaaramiseks ja oma eesmärkide selgitamiseks ning õigustamiseks. Natsionaalsotsialistide plakatid ja kommunistide plakatid on kõigile tuttavad ajaloo õpikutest. Samuti leierdasid kõik raadiojaamad öö-päev ringi oma riigi heakskiidetud programme ja propageerisid, olgu siis hea- või pahameelega, vastavaid reziime ning eesmärke. USA teleritest tuli kommunismi kohta õudusfilme, hirmutavaid
käsitöötooteid. Keskaegses Euroopas kujunes välja kaks suurt kaubandusmerd, Vahemeri ja Läänemeri. Olulisemaks oli Vahemeri, kuna sealtkaudu toimus kaubavahetus idamaade ja Bütsantsiga. Idast veeti Euroopasse maitseaineid: pipart, kaneeli, muskaati, vürtsi jm. Idamaine käsitöö oli peenem ja tehniliselt kõrgemal arengutasemel kui Euroopa oma, siis tarbisid Euroopa jõukamad kihid idas valmistatud kangaid, väärismetallist nõusid ja relvi. XII sajandil Hansa Liidu tähtsamaks keskuseks kujunes Läänemerel 1159. a. rajatud Lübeck. Hansakaupmeeste hinnalisemaks paigaks oli Venemaa, sealt hankisid nad mitmeid Euroopas vajalikke ja hinnatud tooraineid: vaha, lina, kanepit, hõbedat, kasetohtu ja karusnahku. Kaubanduse areng tõi kaasa vajaduse raha järele. Raha omasid eelkõige kuningad, aga ka mõned suurfeodaalid ja linnad. Mündi väärtus sõltus tema väärismetallisisaldusest ja kaalust.
valamine vormi), sepistamine, kohrutamine (lehtmetalli külmalt venitamine ja vormimine) ning teistest hiljem kasutusele võetud trugimine (lehtmetalli vormimine treipingil). Pinnakaunistustehnikad on graveering, hapetega söövitamine, emailiga katmine ja panustamine (muust metallist või materjalist osade liitmine). Metalli tooted on tarbe- ja ilunõud, ehted, küünlajalad, ordenid ja medalid, arhitektuurne sepis ja muu sarnane. Vana- ja keskajal valmistati ka kaunistatud relvi ja raudrüüsid. Kasutatud kirjandus: Eneke, EE, Internet, Google, vikipeedia, ,,Kunsti õpik" professor O. Raunam
Ehted näitasid inimese jõukust ja ilu, inimesed on tahtnud juba ammustest aegadest väga silma paista. Mina olen näinud palju vanu ehteid, pole päris kindel kas nii vanu, kuid siiski. Vanaema on mullle neid tutvustenud ja rääkinud nende ajaloost, enamjaolt sellest kust on see pärit või kes selle kinkind on. See on väga huvitav ja arvan, et ka tulevikus uurin temalt midagi ehete ajaloost. TÖÖ- JA TARBEESEMED MUINSAAJAL Rooma Rauaajal kasutati relvi vähe. Enamasti kasutati neid küttimisel ja olulisemaks relvaks kujunes Oda. Sellest ajast on Eesti alal leitud mõõku või nende katkeid vaid neli. Selle eest aga kasutati palju kirveid ja neidki oli väga erinevaid tüüpe: õõskirveid, kaeluskirveid ja kirsaskirved. Kasutati ka nugasisd milleta hakkama ei saadud. Nagu tänapäevalgi kasutame me igapäevaselt nugasid ning ega sel ajal selle kohapealt teistmoodi polnud. Neid kasutati erinevateks protsetuurideks
Kõige silmapaistvamalt ilmselt kohta, kus ta kujutas Margareta ema. Põdersoo küürus hoiak ning värisevad käed edastasid lihtsalt ja selgelt vana naise karakterit. Näitlejate töö laval sobis ideaalselt kokku lavastuse kunstilise poolega. Pildil ei olnud midagi üleliigset ning mõtteid anti edasi võimalikult minimaalsete vahenditega. Näiteks pulkade hõõrumisel vastu riiet tekitati tuult või tuisku meenutav heli ning mõõgavõitluse käigus kasutati kujutletavaid relvi, kuid metallvarraste kokkulöömisel suudeti vaatajatele väga tõetruu stseen luua. Riietus oli näitlejatel väga tagasihoidlik ja see oligi hea, muidu oleks välimus liiga palju tähelepanu endale tõmmanud ning teksti sisu oleks tagaplaanile jäänud. Näitlejate ja kujunduse kõrval tuleks kindlasti mainuda ka pianist Madis Muuli, kes terve vaatuse vältel klaveri taga mängis ning sellega etenduses valitsenud emotsioone ja tundeid edastada aitas.
kõige vastu, mis on internatsionaalne (kommunism, juudid, katoliiklus); juhikultus, antisemitism, revanšism, propagandavahendite tohutu mõju eesmärkide saavutamisel. Loosung: Saksa rahvas üle kõige. Hitleri poliitika: keelustati kõik parteid peale NSDAP keelustati igasugune opositsioon ühiskonnas erakorralised volitused valitsusele anti lubadusi lahendada tööpuudus (töötud pandi ehitama sõjateid, tootma uusi relvi...) toimus riigi sekkumine majandusellu: loodi Majanduse Peanõukogu, kes eraldas suuri summasid relvastuse tootmisele keelati streigid Riigipäev käis Hitleri ajal koos 12 korda, võttis vastu ainult 4 seadust, põhiliselt kuulati Hitleri kõnesid terror, vägivald, koonduslaagrid rassipuhtuse testid koostati keelatud raamatute nimekiri, olid keelatud autorid, kelle teoseid põletati avalikult
jaoks. Rünnati viinapoodi, külastati valitsejat. Purustamine ja rüüstamine ning raha kogumine aina jätkus. Lõpuks taipas Indrek, mida nad terve see aeg teinud olid. Nad olid hävitanud vara, mida inimesed olid võib-olla aastasadu kogunud ja ta tundis tõsiseid süümepiinu. Jõuti kokkutulekule, kus pidas Indrek oma esimese kõne. Ta rääkis sellest, et oma rüüstamistega ei tohiks siiski liiale minna ning kui vara koguda, siis tõesti ainult sel eesmärgil, et relvi osta. Teised vaidlesid talle aga vastu, sest nad arvasid, et mõisahärrad ei ole seda toredust ära teeninud, sest lihtinimesel seda nagunii pole. Paaritunnise arutluse järel asuti teele mõisa poole, kust aga omanikud olid ammu jalga lasknud, teades, et vabadusekuulutajad tulevad. Ükskõik kuhu nad ka ei läinud, ikka olid ees ainult lapsed ja naised, kellelt midagi nõuda ei saanud. Selle peale süütasid nad järjest maju ja hooneid
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Guido Leigri 11ÕH JOHAN PITKA Kodune töö Pärnu 2014 Johan Pitka Johan Pitka sündis 19. veebruaril 1872 Järvamaal Võhmuta vallas, Jalgsema külas. Johan Pitka haridustee piirdus Seliküla ministeeriumikooliga. Merest unistav Johan pääses 1890 laevapoisina oma esimesele reisile Peterburist ümber kogu Euroopa Mustale merele. Edasised aastad kulusid suviti merd sõites ning talviti Käsmu, Kuressaare ja Paldiski merekoolis teoreetilisi teadmisi kogudes. 1895 oli Johan Pitka juba diplomeeritud kaugsõidukapten.1904. aastal puhkenud Vene-Jaapani sõja ajal ähvardab teda mereväkke kutsumine ja sellest pääsemiseks sõidab Pi...
perioodis. Vase elektronskeem näeb välja: 2) 8) 18) 1). Tema sulamistemperatuur on 1083 °C. Vase eritakistus 20 °C juures on 16,78 n·m. Vase värvus varieerub punasest kuldkollaseni. Vask on plastiline metall. Seda hakati kasutama umbes 10 000 aastat tagasi. Ajalugu Kerge saadavus maagist ja üsna madal sulamistemperatuur lubasid vasel olla üks esimesi inimkonna poolt enimkasutatavaid metalle. Pronksiajal kasutati peamiselt vase ja tina sulamit pronksi, valmistamaks relvi, ehteid, raha jne. Leidumine looduses Vaske leidub looduses peamiselt ühenditena, näiteks sulfiidina Vase sulam tsingiga valgevask ehk messing on heade mehaaniliste omadustega, hästi valatav ja kergesti töödeldav. Valgevasest tehakse autoradiaatoreid, torujuhtmeid, padrunihülsse, münte, mälestusmedaleid jm. Vask on hea elektrijuht. Elektrijuhtivuselt ületab teda ainult hõbe. Vase ja nikli sulamist konstantaanist ning vase, mangaani ja niklisulamist
Eesti Vabadussõja muuseum Raimond Russi MUUSEUMI SAAMISLUGU Lagedil, Pirita jõekäärus olevas Külma pargis asub antud hetkel Eestis ainuke sõjamuuseum, kus eksponeeritakse nii eelmistes sõdades kui Teises Maailmasõjas kasutusel olnud sõjatehnikat, relvi, sõjaväevorme ning palju muud. Muuseumi omanikuks on mittetulundusühing, mille juhatajaks on muuseumi asutaja Johannes Tõrs. Muuseumis on väljapanekud nii Eesti Vabadussõjas, kui Teises Maailmasõjas võidelnud eesti väeosade kohta. Esindatud on peaaegu kõik sõjaväevormid, mida eesti sõdurid neis sõdades on kandnud. Hoone keldris on suur, erinevatel ajaperioodidel kasutatud käsirelvade kogu. Muuseumi stendidel olevad väljapanekud kajastavad
siirdemetalle, on korrosioonikindlamad, roostevaba teras(kroomi ja niklit lisatud) kasutatakse tööriistadel, taskunugadel, kääridel, tarveesemetel. Mangaani lisamine tõstab kulumiskindlust(valmistatakse raudteerööpaid) · Malm süsinikusisaldus 25%. Tehakse näiteks hoorattaid, seadmete aluseid, pliidiraudu. · Pronks: põhilisand tina · Messing: valgevask(põhilisandiks tsink). Valmistatakse relvi, skulptuure, kirikukellasid, münte, medaleid. Tänapäeval ka tööstusseadmeid, masinaosi ning tarbeesemeid. Messing on punaka või kollaka värvusega · Melhior: vask + nikkel. Valmistatakse lusikaid, ehteid, kelladetaile jms. Värvilt sarnane hõbedaga · Duralumiinium: koosneb alumiiniumist, vasest ja mangaanist. Puhtast alumiiniumist veidi raskem, kuid tugevuselt ja vastupidavuselt lähedane terasele
mail Pihkva. Kogu Punaarmee pealetung Läände oli ebaõnnestunud ja Nõukogude Venemaa oli kaitsesse surutud. Siin on plakat, millega värvati eestlasi sõtta. Vabadussõjas ei olnud Eesti üksi. Esimesena vastas Eesti abipalvele Suurbritannia, saates 12. detsembril 1918. a oma laevastikueskaadri Tallinna. Tänu inglaste abile oli julgestatud Eesti rannik seni, kuni Eesti suutis luua oma laevastiku. Briti laevastik tõi Eestile ka relvi ja varustust. USA abistas Eestit eeskätt humanitaarabiga. Suurima hulga vabatahtlikke lähetas Soome, 3500 meest. Esimesed neist jõudsid lahingutesse 8. jaanuaril 1919. a, võttes osa Eesti vägede võidukast vastupealetungist. Väiksemaid üksusi tuli Taanist ja Rootsist ning olulisel kohal oli ka 1918. a lõpul baltisaksa ülemkihi liikmetest moodustatud Balti pataljon (Baltenregiment). Sõda Nõukogude Venemaa vastu toimus suvel ja
7-12 peatüku kokkuvõte 1202.a.- Mõõgavendade ordu rajamine Liivimaa vallutamiseks. 1208.a.- Ristisõdijad jõuavad Eesti aladele, tuldi Saksa ja Ugandi kandist. 1210.a.- Ümera lahin. Ainuke lahing, mille võitsid Eestlased. 1217.a.- 21 sept. Madisepäeva lahing(Saksa-ordud&liivlased). Hukkusid Lembit&Kaupo 1219.a.- Taanlased Voldemar II juhtimisel jõuavad Rävala (tln) alla. 1227.a.- Saaremaa vallutamine. Nüüd ongi kogu Eesti vallutatud. Tähtsamad inimesed Berthold- üksküla uus piiskopp, peale Meinhardi. Korraldas Ristisõja, kuna liivlased ei tahnud teda vastu võtta. Theoderich- Mõõgavendade ordu loomise initsiaator, Meinhardi tähtsaim abiline ja hilisem Eestimaa piiskopp. Kaupo- Liivlaste vanem. Lembitu- Sakala vanem, kelle juhtimisel hakati kiiresti vägesid koondama. Hans Susi- Talle usaldati piibli tõlkimine, aga see töö jäi katki, sest ta suri katku Balthasar Russow- Tallinna kroonikakirjutaja ja l...
Sinna maeti ainult tähtsamad isikud. EELROOMA RAUAAEG 500 a eKr 50 a pKr Rauaajal loobuti lõplikult kivi kasutamisest. Alates aastast 200 eKr muutus raud Eestis kättesaadavaks ja seda võib pidada rauaaja alguseks. Esimeseks rauasulatuskohaks on Tindimurru. Lääne-Eesti tasasel maastikul rajati noorema eelrooma rauaaja lõpul Eesti esimesed ringvall- linnused. Haudadesse hakati kaasa panema relvi. Linnuste ja relvade aeg jäi aga lühikeseks. ROOMA RAUAAEG 50-450 a pKr Rooma riik oli oma õitsengu tipphetkel. Eestlaste kontaktid skandinaavlastega katkesid, kuid lõunanaabrite ja Läänemere kagunurgaga tugevnesid. Matma hakati tarandkalmetesse. Hauda pandi ehteid ja söögi-joogimoona, relvi ja tööriistu ei pandud. Põletusmatus. Ehete variandid suurenesid
käsitletav teema. Eestis on olnud väga palju maksevahendeid. On olnud mark, rubla, kroon ja nüüd euro. Mark on olnud kasutusel paljudes riikides (Soome, Saksamaa) ja oli maksevahend ka Eestis. Rubla on Venemaa rahaühik oli Eestis käibel ligikaudu 50 aastat. Kroon aga on rahaühik, mis on olnud Eesti päris oma raha. Euro võeti vastu 1.jaanuaril 2011. Euro on käibel maksevahendina mitmetes Euroopa Liidu riikides ja nüüd ka meil. Rahana on kasutatud ka ehteid, loomanahku ja ka relvi. 3 1. RAHA OLEMUS JA KUJUNEMINE 1.1. Raha kui maksevahend ja väärtuste mõõt Raha võib defineerida kui hüviste ehk kaupade ja teenuste vastu vahetamiseks mõeldud korduvkasutatavat üldtunnustatud instrumenti. Sellest tulenevalt on raha peamised omadused: standardiseeritus; aktsepteeritavus; jaotatavus; kaasaskantavus; säilivus.
relvakandmine. Ajalookirjutuses on sellele tihti rõhutatud tähelepanu pööratud, koguni väidetud, et see ordumeister Plettenbergi samm polnud sõjaliselt kuigi ettenägelik, sest sellest peale polnud Liivimaa talurahvas enam relvastatud rahvas. Tegelikkuses ei keelatud maapäeval siiski relvakandmist täielikult: talupoeg võis seda teha kuni kolmenädalase perioodi jooksul koos oma isandaga sõjakäigul olles. Samuti on enam kui tõenäoline, et tegelikkuses ordu talurahva käes olnud relvi ära ei korjanud, neid ei tohtinud lihtsalt enam igapäevaselt eksponeerida. Sõjakäikudele pidid talupojad ilmselt tulema ikkagi oma varustusega nagu varemgi, sest toonase haldussuutlikkuse juures tundub ebatõenäoline, et ordu suutnuks suurt talupoegade massi kiirelt omalt poolt relvadega varustada. Kindlasti märkis aga üldise relvakandmise keeld talupoegade sõjalise tähenduse vähenemist; tulirelvade ajastu alguses muutusid üha tähtsamaks palgasõdurid. Teatud seos võib sel olla ka
- sõjalised kohustused. Eestlasi kaasati sõjaretketele naabrite vastu; näiteks osalesid eestlased Novgorodiga peetud Jäälahingus 1242 ja leedulastega peetud Saule (1236) ja Durbe (1260) lahingutes. - osalemine linnuste ja kirikute ehitamisel jne. NB! Esialgu jäid talupojad isiklikult vabadeks (ehk neid ei pärisorjastatud); neil oli kasutada oma maa, kuni 16.sajandi alguseni säilis õigus kanda relvi ning neil lubati ka kaubitseda. Kohe pärast eestlaste alistamist muistses vabadusvõitluses puhkes tüli ordu ja Taani vahel. Konflikti põhjuseks oli asjaolu, et ordu ei leppinud Põhja-Eesti üleminekuga Taani valdusesse ning püüdis saada ainuvõimu Vana-Liivimaal. Ordurüütlid vallutasid 1230-ndate alguseks Põhja-Eestis asunud Taani valdused koos Tallinna linnaga. · Vana-Liivimaa usuelu katoliiklikul ajal (13.-16.saj.algus) iseloomustas:
oli ta ka mõtlemise- ja kõnekunstijumal. Hestia Vesta Kodukolde jumalanna ja perekonna kaitseja. Kodukolle oli tema kultuspaik, kuhu ohverdati talle osa toidust. Ei lahkunud Olümposelt Ares Mars Sõjajumal, sõdurite kaitsja, inimesed ja isegi jumalad vihkasid teda. Julm hävingut ja kannatust toov. Hephaistos Vulcanus Tule- ja sepatööjumal, valmistas teistele jumalatele relvi ja ehteid, kästööliste kaitseja. Kultuspaik oli vulkaanide tegevuse piirkond. Zeus paiskas ta oma ema kaistemise eest Olüposelt alla. Ainuke töökas jumal. Oli abielus Aphrotitega, kes teda Aresega pettis. 12 vägitegu: 1. Kägistas surnuks haavamatu Nemea lõvi. 2. Tappis Lernas 9peaga koletise. 3. Püüdis kinni väleda Keryneia kuldsete sarvedega emahirve 4
..... .......................6 AK-47 AK-47 on 7,62mm automaat ehk 7,62mm Kalasnikov on üks kasutatumaid käsirelvi maailmas. Ajalugu Mudel on konstrueeritud 1947a. Mihhail Kalasnikovi poolt. 1947 aasta AK on eeskujuks kõikidele AK-dele. Tulirelva on valmistatud kuni 1957 aastani. Paljudes riikides toodetakse seda ka tänapäeval. AK-47 eelkäijaks loetakse iselaaduvat karabiini SKS-45 ning ka Saksamaal Teise maailma sõja ajal kasutuses olevat Sturmgewehr 44-ja. 1957 aastal moderniseeriti relvi, mille eesmärgiks oli suurenda oma tehnikat ja tegevust. Samaaegselt töötati välja relv, millel on fikseeritud PUUDU!! 1961 aastal võeti armeedesse vastu Kalasnikovi ''revlade komplekt''ehk siis PKS-raske relvastus , PKB- soomustatud liikuv relv ja PKT- mahutiga relv. 1960-te lõppus ja 70-te alguses suurenes vähendatud kaliibriga relva tootmine. Eesmärgiks oli suurendada tõhusust lahingus ja operatiivseid relva omadusi. Pärast mitmeid katsetusi valiti välja kolbampulliks 5
eelis-ta on kerge, kuid samas liiga pehme ja mehaaniliselt vähe vastupidav. Alumiiniumi sulam duralumiinium on puhtast alumiiniumist vaid veidi raskem, kuid tugevuselt ja vastupidavuselt lähedane terasele. Duralumiinium on asendamatu materjal lennukiehitusel ja mujal, kus vajatakse kerget ning tugevat metalli. Laialdast kasutamist on leidnud ka mitmed vasesulamid. Kõige tuntum on nendest pronks ja valge vask ehk messing. Pronksist tehakse medaleid, relvi, tööriistu ja palju muud. Messingust valmistatakse masinaosi, kastruleid. Mõned tähtsamad sulamid veel: Melhior-on vase ja nikli sulam, temast vermitakse münte ja valmistatakse ehteid, lusikaid, kahvleid ja palju muid asju. Pobediit-sisaldab volframit, koobaltit ja süsinikku. Pobediisis on volframkarbiidi kristallid seotud koobatiga. Seda kasutatakse metallterade ja kivimipuuride valmistamiseks. liitmiseks. Joodised-on plii ja tina sulamid, mida kasutatakse tinatamiseks ja metallide
tulijale on ikkagi meeldinud ja valinud samasuguse elukutse. Ajateenistusse satuvad ju ikkagi inimesi paljudest erinevatest eluvaldkondadest. Ajateenistusse aga peab minema. See on kohustuslik. Hea on kindlasti see, et suurem osa meestest saab ikkagi tunde kätte, milline lahingolukord välja näeb ja ei jää silme ette ainult filmides olev sõda. Enamus saavad ka väga hea kogemuse. Õpivad kasutama relvi, ekstreem-tingimustes hakkama saamist ja mis on väga tähtis distsipliin , mida ei ole paljudel veel oma enda kodust kaasa antud. Osadel meestel võib see olla hea kogemus , kui saavad lõpuks kätte selle, mis ei ole veel kodust kaasa antud, kui alati ei tee just sõjavägi kohe sinust valmis meest. Mõned noormehed ei taha alati minna ajateenistusse ja proovivad selle eest kuidagi ennast hoida. Sellisel juhul ootab neid karistus, kuigi vahepeal õnnestub ka mõnedel
ühiskondlike tavade üleskirjutustest seaduseraamatud ning müütide kirjapanek viis ajalookirjutuse ja kirjanduse tekkimiseni, mis on preagu meile asendamatuks teaduslikuks allikaks Vana-Ida ning ka muude riikide uurimisel. Peale põllumajandustoodangu puudus siiski riikidel paljud materiaalsed asjad, mida oli tarvis tavalises igapäevaelus. Selleks hakati linnade ja teiste piirkondade vahel teostama kaubavahetust, millega vahetati näiteks linnade käsitööd, tekstiiliesemeid ja relvi teiste piirkondade tooraine ja luksuskaupade vastu . Kujunes välja terve hulk kauplemiskeskuseid, mis paiknesid enamasti Vahemere ida-osas. Seetõttu omandasid rahvad teistelt rahvastelt ka palju uusi tehnoloogiaid ja tehnikaid, mis nende piirkondades seni veel tundmatu oli . Selleks võin ma pidada näiteks erinevaid sepistamistehnikaid, kudumistehnikaid ja palju muid erinevaid teadusi ning õpetusi . Samuti omandasid niimoodi linnad oma väikese geograafilise
Nende eestvõttel asutati 1952 aastal Euroopa Söe ja Teraseühendus, millega liitusid ka Itaalia, Belgia, Luksmburg ja Holland. Vastukaaluks Marshalli plaanile ning Lääne Euroopa tihenevale koostööle asutas NSV Liit jaanuaris 1949 koos endast sõltuvate nn rahvademokraatiamaadega Vastastikus Majandusabi Nõukogu (VMN). Külma sõja oluliseks jooneks kujunes võidurelvastumine. Mõlemad pooled üritasid välja töötada uusi ja võimsamaid relvi, millega loodeti ära hoida vastase võimalikku rünnakut. Külma sõja algul kuulus NSV Liidule ülekaal tavarelvastuses (tankid, kahurid, lennukid jms), kuid Ühendriikidel oli tollase maailma kõige võimsam relv tuumapomm. Stalin andis käsu kiirendada oma tuumarelva loomist. Nõukogude luurel õnnestus ameeriklastelt varastada tuumapommi tootmist puudutavad salajased dokumendid ja 1949. Aastal katsetas NSV Liit edukalt oma pommi, lõpetades sellega Ühendriikide tuumamonopoli. 1952
asuvas kuurortlinnas Rapallos sõlmiti Vene-Saksa leping, millega seati sisse kahe riigi vahelised diplomaatilised ning kaubanduslikud suhted. Weimari vabariik kasutas Nõukogude Venemaad selleks, et hiilida mööda nende Versailles´ rahu tingimuste täitmisest, mis puudutasid sõjaväe ja relvastuse piiranguid. Venemaa ei olnud Versailles´ rahulepingule alla kirjutanud ega pidanud seda enda jaoks siduvaks. Nõukogude Venemaal koolitati Saksa sõjaväelasi ning katsetati Saksamaal toodetud relvi. Majanduskoostöö oli samuti üsna elav. NÕUKOGUDE LIIDU JA NATSISTLIKU SAKSAMAA SUHTED Pärast Hitleri võimuletulekut muutusid kahe riigi suhted väga teravaks. Natsionaalsotsialistide jaoks olid kommunistid vihatuimad vaenlased. Kommunistid vastasid natsidele samaga. Saksamaa hakkas looma kommunismivastast ühisrinnet. Jaapaniga sõlmiti Kominterni-vastane pakt, millega liitusid ka teised riigid
Korintose samba kapiteeli osa on karika- või vaasikujuline. Seda katavad lopsakad taimevormid. Sambad on eriti saledad ja kõrged. Zeusi tempel SKULPTUUR Peamiseks materjaliks oli marmor ja pronks. Skulptuurikunsti moodustavad ehitistega seotud reljeefid ja kujud ning vabafiguurid ja portreebüstid. Krüselefantiintehnika- segatehnika, kus kuju puust südamik kaeti elevandiluust plaatidega (jäljendas keha) ning riietust ja relvi jäljendati kuldplekiga. ARHAILINE PERIOOD Alasti meesfiguurid (kouros) ja riietatud naisfiguurid (kore). Kujudes on tajutav egiptuse kunsti mõju. Kourosèd kehastavad kreeka ühiskonnas ideaalset sõjakangelast ja sportlast. Selline keha oli ka jumalatel. Mehe ideaalikehastas alasti atleet, naise ilu seostus riietuse, ehete ja soenguga. Kouros Kore KLASSIKALINE PERIOOD Kaob tardunud poos, hakatakse kujutama keerukaid liigutusi.
Sõja uuendused varieerusid olme valdkonnast riikide koosseisuni, raputades inimeste seni kindlatel jalgadel seisnud põhiväärtusi ja kalestades järk-järgult kogu maailma. Katastroofis oli siiski ka laiemas perspektiivis nihkumisi paremuse poole ning siinses arutluses toon välja Esimesest maailmasõjast tulenenud nii head kui ka pahupooled. Üheks oluliseks muutuseks, mis tekitab üsna vastakaid arvamusi, on kindlasti tehnika kiire areng. Keemiatööstus edenes jõuliselt ning pea kõiki relvi täiustati. Sõjandusse ilmusid lennukid need varustati hiljem ka kuulipildujatega ning neist sai üks tõhusamaid viise, millega teostati luureülesandeid. Ka tankid, mis olid suutelised läbima isegi kaevikuid täis lahinguvälja, leidsid kasutust. Keemiasõdade algatajaks olid sakslased. Need rünnakud lõppesid esialgu tohutute ohvritega; pärast gaasimaski leiutamist leebusid siiski sellest tulenevad kaotused. Kuigi siinkohal
Tsunftid võitlesid ametivendadest konkurentidega, kellel meistripaberit ei olnud. Neid sõimati jänesteks ehk vussermeistriteks. Tulevase meistril tuli korrladata korralik joomapidu, kuid paljudel polnud selleks raha. Siis abiellusid nad juba meistri tütrega või lesega, kes teda toetaks. · Tallinnal olid tihedad sidemed Rootsi, Soome ja Novgorodiga. Tartul aga Pihkva ja Novgorodiga. 14.saj oli Eesti seotud Hansa Liiduga. Läänest veeti Venemaale:kaleviriiet, relvi, metalli tooteid,heeringat,soola,veini,õlut,vürtse. Venemaalt Läände viidi:karusnahku,vaha,mett,puitu,tõrva,vilja,lina,kanepit. Osa neist kaupadest jäi Eestisse. Liivimaalt veeti välja: rukist, lina, paekivi, puitu. Pratsusmaalt ja Portugalist toodi siia soola, mis seisis ladudes, kuni soola hind kallines ja müüdi siis edasi.
· 1930. aastal - marss Helsingisse, milles osales ligi 10000 inimest. · Eesmärk oli eemaldada kommunistid poliitikaelust ja lõpetada nende tegevus Soomes. · Nende tegevus kulmineerus Mäntsälä mässuga 1932. aastal. Pärast seda leidis kohus, et Lapua juhid on rahvast õhutanud mässule ja liikumine likvideeritakse. Liikumise likvideerimise põhjused · Hakati mobiliseerima liikumise poolsõjaväelisi osakondi kogu maal. · Hakati relvi muretsema. · Rahvast õhutati mässule. · Kohus leidis, et niisugune teguviis tähendab ettevalmistust riigikorra vägivaldseks kukutamiseks. Kas eesmärk täideti? 1930. aastal kiitis Eduskund heaks valitsuse esitatud nn kommunistide seadused, mille alusel keelati kommunistide tegevus Soomes. Nii oli valitsus parlamentaarsete abinõudega saavutanud selle, mille poole Lapua liikumine oli pürginud. (Lähiajalugu gümnaasiumile I). Viited · http://www
nii on ka vanakreeka skulptuurikunstist säilinud vähe täiesti terveid originaalteoseid. Kreeka skulptorite peamisteks materjalideks olid marmor ja pronks. Enamikku kuulsamatest kreeka kujudest tunneme hilisemate, peamiselt roomlaste jaoks valmistatud koopiate põhjal. Kreeklased pidasid kõige väärtuslikumaks nn. krüselefantiintehnikas skulptuure kuju puust südamik kaeti paljast keha jäljendavas osas elevandiluust plaatidega, riietust ja relvi aga jäljendati kuldplekiga, silmad valmistati aga värvilistest kividest. Selles tehnikas loodi 5. sajandil e.Kr. Athena kuju Parthenoni templis ning Zeusi kuju Olümpias. Vanemad, arhailisel ajal loodud vabalt seisvad kujud Kreekas on alasti meesfiguurid (kouros) ja riietatud naisfiguurid (kore). Egiptuse kunsti mõju on tajutav noormehed on laiaõlgsed, sirgelt seisvad, rusikas käed kõrval ning vasak jalg asetatud veidi ettepoole.
Vale-Dmitri seljataga ka mõned Poola-Leedu ühisriigi 1645 Prantslaste ja rootslaste võidud Saksamaal suurfeodaalide suguvõsad. Poolakad saavutasid 1648 Sõda lõpeb Vestfaali rahu sõlmimisega suurima edu 1610. aastal, kui nad vallutasid Moskva. Poola sellise edu vastu otsisid mõned vene SÕJA TULEMISED 30 a. bojaargrupeeringud abi Rootsilt. Pika sõja ajal oli kasutatud võimsaid relvi ning Segaduste aja lõpetasid maakaitseväe võitlused ja palgasõdurite vägesid. See oli kulukas ning põhjustas Mihhail Romanovi tõus Vene troonile. Mihhail ka suuri purustusi. Sõjaväed rüüstasid terveid Romanov oli kõrge vaimuliku patriarh Filareti 15- Saksamaa piirkondi ning vahetasid tihtipeale isegi aastane poeg. Romanovite dünastia jäi valitsema kuni poolt. Saksamaa oli varemetes, Madalmaad ja Sveits 1917
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
