t) Australopithecus aethiopicus (2,62,2 mln a.t.) Australopithecus boisei (2,61,0 mln a.t) Australopithecus robustus (2,01,2 mln a.t.) Homo rudolfensis (2,51,9 mln a.t.) Homo habilis osav inimene (2,51,6 mln a.t.) Homo habilis (osavinimene) oli kuni 127 sentimeetrit pikk ja kaalus umbes 45 kilogrammi. Oskas tööriistu valmistada Elatas end korilusega Esialgu oli küttimise osatähtsus väike, kuid tasapisi hakkas see kasvama. (väiksemad saagid siiski kuna relvi ei tehtud) Liha söömine oli tähtsal kohal inimese arengus, sest lihast saadavad toitained mõjutavad soodsalt aju talitlust. Maapealne eluviis erinevalt ahvinimestest. On küsitav, kas Homo habilis kasutas tuld, mattis surnuid, tegi küttimise ajal koostööd ja kasutas keelt (Kindlasti kasutasid nad miimikat) Homo erectus (klassikaline) 1,8 mln 200 000...50 000 aastat tagasi Homo ergaster 1,8 1,4 mln aastat tagasi Homo antecessor
kaugushüpe, 8. Häbiväärsete tegude hulka kuulus prostitutsioon. maadlus) - kodanikuõigustest ilmajätmine * neljahobusekaariku võidusõit - staadioni pikkud veidi üle 192 m - olümpiarahu 1. Ei tohtinud relvi kanda. 2.Kellegi sinnapääsu relvaga takistada ei tohtinud. - võitja tõi kuulsust ka linnale -> kaaskodanikud hindasid olümpiakangelasi väga kõrgelt. Neile püstitati ausambaid. Abielu ja perekond 1. Naistel puudusid kodanikuõigused ja iseseisvus muu suhtes. 2. Abielu- kokkulepe peigmehe ja tema tulevase äia vahel Lahutamine: naine sai kaasavara tagasi ja läks taas oma isa eestkostele. 3
karistuse, mis on määratud ülema poolt. Sõjalise väljaõppe üks tähtsamaid osi on riviõpe. Rivi on kaitseväelaste, allüksuste või väeosade paigutus, kus nad hakkvad ühiselt tegutsema jalgsi või sõidukitel. Rivis on kindlalt määratud vahed, kaugused, laiused, sügavused ja arvud. Rivi aitab kasvatada õppijates distsipliini- ja ühtekuuluvustunnet, lisaks kooskõlastatud tegutsemist. Lisaks kuulub sõjalise väljaõppe juurde ka relvaõpe, kus kaitseväelased õpivad relvi käsitlema igas olukorras, et tulevikus vajadusel nendega toime tulla. Relv, kui seadis või ese, millegi haavamiseks või hävitamiseks, on keerukas ja vajab palju õppimist. Selle õppimine parandab sõjaväelaste täpsust ja kiirust. Relvaõppes on kehtestatud palju reegleid ja seadusi, mida sõjaväelased ei tohi rikkuda. Relvakonflikt ehk relvastatud konflikt on rahuajal kahe riigi või enama vaheline piiratud ulatusega võitlus. See pole mõeldud sõja kuulutamisesks, aga sellest
riik nõrgenes. Saksamaa killunes umbes 300 väikeseks vürstiriigiks, ent sealsed alad, mis olid protestantlikud või katoliiklikud, jäid ka protestantlikeks ja katoliiklikeks. Suurenes vaid vürsti võim. 1648. aasta sügisel kinnitati rahuleping. Seda rahu oodati tükk aega ja huviga Vaherahu sõlmimine toimus Vestfaali linnas. Sellepärast nimetataksegi seda vaherahu Vestfaali rahuks. See sai ka esimeseks nüüdisaegseks Euroopa rahulepinguks. Pika sõja ajal oli kasutatud võimsaid relvi ja palgasõdurite vägesid, mis tekitasid suuri purustusi, hakkasid levima epideemiad, surid tuhanded inimesed. Sõda oli põhjendamatu, kuna isegi sõjaväed vahetasid sageli poolt. Kuigi sõja käigus said mõned riigid maad juurde ja mõningad kaotasid seda, olid need muutused suurte purustuste ja veriste lahingutega võrreldes olematud. See sõda näitas sõdimise ja religioossete vaadete pealesurumise mõttetust. Kumbki pool ei saanud edu, kuid võitjateks võib siiski lugeda protestante.
Kiviajastu Koostanud:K.Kurg ja R.Safonov Millest me räägime ? Mis on kiviajastu? Millised olid inimesed? Millised olid taimed? Milline oli inimeste põhiline elu ? Millised olid loomad ? Millised oli kiviaeja rituaalid ja uskumused? Millised olud olid elamiseks ? Millised seadused olid ? Kasutatud kirjandus Kiviajastu On eelajalooline ajajärk, mis algas umbes 2 miljonit aastat tagasi ning lõppes umbes 2000 aastat eKr. Kiviaeg lõppes, kui tööriistade valmistamisel võeti kasutusele metall Kiviaeg jaguneb kolmeks: 1) Paleoliitikum(Inimesed kasutasid lihvimata kive) 2) Mesoliitikum(üleminekujärk) 3) Neonliitikum(Inimesed õpivad kive lihvima) Inimesed inimesed elasid koobastes ja kasutasid algelisi tööriistu Relvade, tööriistade ja muude esemete valmistamiseks osati kiviajal kasutada põhiliselt kivi, puitu, loomaluid, nahka ja savi Riietus oli väga paljastav, neil olid seljas loomade nahast tehtud sellikud ja rindade katm...
Kotzebue ja Moritz von Kotzebue, mitsman Hermann Ludwig von Löwenstern ja kartograaf Fabian Gottlieb von Bellingshausen. Ekspeditsioonil koguti rikkalikku materjali polüneeslaste, Sahhalini ainude ja nivhide, Kodiaki saare eskimote, Alaska indiaanlaste ja teiste rahvaste kultuuri, kommete, tavade ja eluviisi kohta. Peale etnograafiliste kirjelduste koostati pärismaalaste keelte sõnastikke ning koguti hulgaliselt relvi, tööriistu, tarbeesemeid ja ehteid. Tähtsad olid ka mereuuringud: uuriti vee temperatuuri ja tihedust ning hoovusi, millega pandi alus uuele teadusharule: okeanograafiale. Reisil tehtud kaardistused võimaldasid kaartidel koordinaate parandada, enim täpsustati Kuriilide ja Sahhalini rannikujoont. Krusenstern avastas ja nimetas Vaikses ookeanis 18 väina, neeme, lahte ja vulkaani. 26. augustil 1806 lõppenud ümbermaailmareisi tulemused avaldati reisikirjelduses 18091812
Sõjaliste oskuste omandamine algas loomulikult relvadega, millel kaitsed küljes, päris varustust tarvitati esialgu vaid jahiretkedel. Umbes 20 aastaselt löödi noormees pidulikult rüütliks. Rüütlikslöömise tseremoonias kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned. Rüütlikslöömine ehk akolaad on sümboolne tseremoonia rüütliseisusesse tõstmisel ja rüütelkonna liikmeks saamisel. Viimase öö veetis tulevane rüütel palvetades ja oma relvi valvates. Hommikul, pärast pidulikku riietumist, tuletati talle meelde rüütlireeglid, mispeale noormees andis ühele põlvele laskudes tõotuse niest kinni pidada. Tema saabastele kinntati kullatud kannused ja ümber keha seoti mõõgavöö.Tulevasele rüütlile löödi mõõgaga lapiti õlale, mis tähistas tema vastuvõtmist uude seisusesse. Anti relvad ja algas pidulik söömaaeg. Ühe versiooni järgi pidi uus rüütel, rüütatud lahinguvarustusse, laskuma põlvili oma senjööri ette.
Tiibeti mägismaa. Hiinat läbib kaks tähtsat jõge. Üks neis on Huang He, mis suubub kollasesse merre ja kannab kaasas muda ehk lössi, mis teeb põllud viljakaks. Teine jõgi on Jangtse. Tegevusalad Põlluharimine sai algusee Huang He orus. Kõige tähtsamaks teraviljaks sai riis. Tegeleti ka karjakasvatamisega. Kasvatati siidiusse, kelle kookonist tehti siidi, mille valmistamide hoiti hoolikalt saladuses. Siidist sai valmistada kaunist kangast. Sepistati ka rauda, millest tehri relvi. Meistrid ajasid rauamaagi nii kuumaks, et see muutus vedelaks. See valati vormi ja saadud rauda nimetati malmiks. Riikide kujunemine Umbes 2000 aastat eKr tekkisid esimesed linnad. Neid ümbritsesid mudakindlused. Väljaspool linna elas lihtrahvas, kes tegeles põlluharimisega. Lihtrahvas elas onnides. Linnas valitses kuningas, kelle võim oli piiramatu. Hiljem linnad suurenesid ja muutusid rahvarohkemaks. 221. aastal eKr tekkis Hiina keisririik, mida valitses keiser. Hiina esimene
hirmutada ning mis oleks hirmsam kui teadmine, et loetud minutiae oleks võimalik terve riik hävitada, kui mitte öelda et aurustada, kuna suuremat mõõtu vesinikpommi lõhkemisel aurustuks kõik 5 kilomeetri raadiuses. Ka USA sõjakulutused mitmekordistusid 4 aastaga - 16 miljonit USD aastal 1948, 48 miljonit USD aastaks 1952... USA-l ja muul läänemaailmal oli idabloki ees üks oluline eelis - demokraatia. Tootjatel oli võimalik iseseisvalt disainida ja ehitada uusi sõjamasinaid ja relvi ning seejärel need valitsusele maha müüa, samuti korraldasid valitsused tihtilugu enampakkumisi. Ning justnimelt tehaste omavaheline konkurents kannustas neid tootma paremaid, innovaatilisemaid tooteid - umbes nagu NSVL ja USA vaheline konkurentsgi. Nõukogude Liidus võis teha midagi vaid valitsuse loal, nii näiteks tellis küll valitsus Antonovi disainibüroolt kõige suurema kaubalennuki, kuid luba uue ja suurema tootmishoone ehitamiseks ei antudki, mistõttu pandi lennuk kokku lahtise
Islamiusulised e. moslemid e. muhameedlased (kokku 1 miljard 300 000) on enamuses 35-s riigis, riigiusuks on see 28-s riigis. Islam on monoteistlik (tunnistab vaid ühte jumalat). Usuvooludest moodustavad 80% suniidid, aga eksisteerivad ka shiidid, sufistid jm. See radikaalne religioon kujunes välja 7. sajandil Araabia poolsaarel. Kahe sajandi jooksul toimus ekspansioon Prantsusmaa ja Indiani. Esialgu oli moslemitel ühtne riik, kalifaat, pealinnaks Bagdad (hiljem tekkis ka Hispaania aladel). Hispaania moslemeid nimetatakse maurideks. 10. saj. lagunes Bagdadi kalifaat erinevateks riikideks, maurid tõugati välja 15. saj. Araabia keel aitab rahvaid ühendada ja usku levitada. Ishlam on araabia keeles alistumine ja Jumala tahtele allumine. Koraan on Islami pühakiri ja Allahi ilmutus, mille 114 peatüki vahel puudub seos. Need järjestatakse pikkuse järgi. Ainuõige on ta vaid Araabia keele, pärineb aastast 650. Iseloomult lihtsakoeline, hästi sä...
See tõttu nad kadusid 70'ndatel. Make love, not war! 1960. 2008. Leiutised 1960 Corvette, USAs Telekas magnetofon Varajane varajastel 80'ndatel · Külma sõja aegne IdaLääne vastasseis kandus üle ka kultuurivaldkonda. · Ameerika saavutati suuri saavutusi teaduses ja tehnikas. · Loodi võimsaid relvi, mis suutsid hävitada väga palju inimesi, hooneid ja linnu. · Samal ajal aitasid teadlased muuta paljude inimeste igapäevaelu paremaks ja mugavamaks, · Teaduse ja tehnika kiire areng võimaldas ka lihtinimesel kasutada kultuurisaavutusi. · Raadio ja TV, magnetofonid, videoaparatuur ja arvutid tõid igast üritused kodusse. · Tekkisid erinevad moesuunad. · Meelelahutuste sissetulekud suurenesid ja inimesed hakkasid rohkem tegelema meelelahutusega. · 1960
/// Kreeta-Mükeene periood 2000-1100a eKr Tekkisid Kreeta saarel lossid, mis olid linnaga ümbritsetud. Kujunes kiri, kujunes välja tsivilisatsioon, tähtsaim keskus oli Knossos. 1600a eKr arenes välja tsivilisatsioon Mandri- Krekas, keskus Mükeene. 1200 a eK järgnes tsivilisatsiooni allakäik (doorlaste sissetung, vallutused, hävitused) /// Tume ajajärk 1100-800a eKr Lossid hüljatud, kiri unuenud, elanikkond vähenenenud. Relvi ja tööriistu hakati valmistama rausast, see ei toonud kaasa ühiskonna arengu märgatavat kiirenemist. Suhted naabermaadega nõgenenud /// Arhailine periood 800-500a eKr Suurenes elanikkonna arvukus ja hakkasid kujunema linnad ning rikas ja suurgust päritolu ülemkiht. Tihenesid sidemed välismaaga, eriti Idamaadega. 800a eKr võeti kasutusele foiniiklaselt kiri, 776 alustati olümpiamängudega. 8 sajandi sai alguse kreeklaste
Oda samuraide relvastuses Vanaaegsetel illustratsioonidel on harva kujutatud sõjavarustust ilma odata, mis oli traditsiooniliselt tähtsuselt järgmine relv pärast vibu ja noolt. Esimesed relva näidised sarnanesid Hiina mudelitele. Suured terasmeistrid valmistasid odasid sama hoolega nagu mõõkugi ja teisigi relvi. Odatera oli ümbrisega kaitstud. Odavarsi oli kõikvõimaliku raskusega ja pikkusega, mis olid valmistatud väga heast puust ja hoolikalt kuivatatud ja töödeldud. Need olid tavaliselt tugevdatud metallribadega sellistest kohtadest, mis sattusid surve alla võitluses. Odateravikud valati sama kõrgkvaliteedilisest terasest nagu mõõgadki ja neidki oli mitut erinevat tüüpi. Odateravikud võib jaotada kolme põhitüüpi, milleks on sirged, kõverad ja erikujulised odateravikud
Mis sundis üliriike parandama omavahelisi suhteid ja vähendama pingeid rahvusvahelises elus 1970-ndatel aastatel? Pikad aastad oli peetud sõdu, et kindlustada oma positsioon maailmakaardil. Sõdadega kaasnes majanduse langus ja miljonite inimeste surm. Rääkimata vigastatutest. Sõjad kurnasid nii rahvast kui majandust. Teadlased tegelesid sellega, et uuemaid ja vastupidavamaid relvi välja töötada. Leiutati tuumarelvad ja keemiarelvad. Suhete paranemine algas kahe Saksa riigi leppimisest. See oli seotud SLVs võimule tulnud valitsuse uue ideepoliitikaga. 1970.a. kohtusid esimest korda mõlema Saksa riigi valitsusjuhid. Samal aastal sõlmiti SLV ning Poola vahel idalepingud, millega SLV tunnustas SDV idapiiri Saksamaa idapiirina Suhted paranesid seega ning mõlemad riigid võeti ÜRO liikmeks. Samal ajal paranesid ka SLV suhted NSVLga. Tihenesid ka NSVL ja USA suhted.
1600 aastat eKr arenes tsivilisatsioon ka kreeklaste asustatud Mandri-Kreekas. Tähtsamaiks keskuseks kujunes Mükeene. U 1500 a eKr vallutasid kreeklased ka Kreeta saare ja hakkasid selle üle valitsema.1200 eKr lossid purjustati ja järgnes tsivilisatsiooni allakäik. Tume ajajärk 1100-800 eKr Lossid olid hüljatud, kiri ununenud, elanike arvukus vähenes ja Kreeka langenud peaaegu tsivilisatsioonieelsele tasemele. Relvi ja tööriistu hakati valmistama rauast, kuid see ei toonud esialgu kaasa ühiskonna arengu märgatavat muutust. Arhailine periood 800-500 eKr Kreekas hakkas elanikkonna arvukus kasvama, kujunesid linnad ning rikas ja suursugust päritolu ülekiht. Tihenesid sidemed välismaailmaga. U 800 eKr võeti kasutusele kiri. 776 aastal eKr hakati korraldama usu- ja spordipidustusi ehk olümpiamänge. ( iga nelja aasta järel ). Kaubanduse
sõjaväkke ning seetõttu olid halvenenud ka linnade toiduainetega varustamine. Toiduainetega paremat varustamist nõudnud demonstrandid hakkasid järgmisel päeval juba esitama poliitilisi nõudmisi sõja lõpetamiseks. 25. veebruaril toimus juba kogu Petrogradi hõlmav streik, keiser Nikolai II nõudis, et rahutused surutaks sõjaväge kasutades maha. 26. veebruaril politsei ja sõjavägi kasutas meeleavaldajate vastu relvi. 27. veebruaril aga keeldusid suurem osa sõjaväelasi elanike vastu jõu kasutamisest ning ühinesid demonstrantidega, vallutasid linna relvalao ning vabastasid poliitvanglast Krestõ poliitvangid. Nikolai II käsul Põhja-, Lääne- ja Kagurinde väeosad suundusid mööda raudteed Petrogradi, kuid streikivad raudteelased Gattsinas ei lasknud Põhjarinde väeosade raudteekoosseise Petrogradi. Nähes olukorra lootusetust lõpetas ka Petrogradi sõjaväeringkonna ülem
Kas oskame märgata inimest enda kõrval? Elame ühiskonnas ,kus tihtipeale kiputakse inimesi hindama nende välimuse,keelelise erinevuse,kultuurilise tausta või majandusliku seisukorra järgi. Selliseid ennatlikke järeldusi tehes,loome inimest ise enda jaoks teisest inimesest vale mulje ning seetõttu jääb meil paljud inimest märkamata.Sest kui inimene ,,paljaks koorida",jäävad kõik inimesed täpselt ühesugusteks. Kui võtta inimesi ilma eelarvamusteta ja mitte suruda neid kindladesse raamidesse,siis oleksid omavahelised suhted palju rõõmsamad.Inimene,kes võib esmapilgul tunduda tühisena ning ebahuvitavana,võib sügavama suhtelmise tulemusena osutuda väga meeldivaks ning sõbralikuks inimeseks.Tihtipeale näevad inimesed seda mida tahavad märgata,sest nii on neile mugav.Nad ei näe inimest nagu ta on.Näidet ei pea kaugelt otsima.Meie oma Audentese kojamehed,kes tõusevad hommiku vara,samal ajal kui teised ...
Siin läks Prantsuse vägedel korda sakslaste edasitung 8.septembril peatada. Pärast seda asusid mõlemad vastased kaitsepositsioone kindlustama ja kolme kuuga rajati La Manche'i äärest Sveitsi piirile ulatuv kaevikutega rindejoon. Sõja ajal nimetati Suurbritanniat, Prantsusmaad ja Venemaad liitlasteks ehk liitlasriikideks. Sakasmaad, Itaaliat, Austria-Ungarit ja nende liitlasti tähistati aga terminiga Keskriigid. Mõlemad pooled püüdsid toota üha rohkem ja rohkem ka niisuguseid relvi nagu näiteks mürkgaas. Loodeti, et niisuguste relvade abil läheb neil korda sõda lühendada, aga see kestis ikkagi neli aastat ja kujunes inimkonna ajaloo kõige verisemaks konfliktiks. Hinnanguliselt olid otsesed sõjakulutused 40miljardit naelsterlingit, kusjuures surma või haavata saanud meeste arv oli umbes 30 miljonit. Helena ja Britmarii .
Sõjaga kaasnesid tohutud inimkaotused, üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Sellest oli saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos. Rohkem ohvreid on olnud ainult II Maailmasõjas. Arvan, et sõda mõjus inimestele rängalt. Maailmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene pommitamine lennukitelt ning toimusid 20. saj esimesed tsiviilisikute massimõrvad. See oli kallim seni peetud sõdadest. Sõda oli kasulik põhiliselt sõjatööstusele, kes sai uusi relvi katsetada ja äri ajada. Majandus allutati rangele riiklikule kontrollile, tekkis riigimonopolistlik kapitalism-majandusviis, mille puhul riik kontrollib majandust, säilitades eraomandi ja soosides monopoolseid ettevõtteid. Tohutud sõjakulutused kurnasid ära enamiku suurriikide majanduse. Pikad sõjaaastad purustasid vanad moraalinormid ja tavad ning tõid kaasa suuri vaimseid kannatusi. Moraal käis alla. Samal ajal avardasid kokkupuuted võõraste maade ja kultuuriga inimeste maailmapilti
Meretagused sõbrad ja vaenlased: Keskmisel rauaajal elavnesid sidemed ülemeremaadega Eestist on leitu uhkeid Skandinaaviast pärit esemeid rahulikele kaubandussidemetele vastandusid Skandinaavia saagade teated sõjaretkedest u. 600. aastal rootslaste kuningas Ingvar tegi rüüsteretke Eestisse Viikingaajal tihenesid suhted Skan-ga veelgi Kuna eesti jäi Bütsantsi ja Idamaaade kaubateede lähedusse jõudis siia nii araabia hõbemünte kui lääne meistrite relvi Suhted idanaabritega: Eestist ida ja kirde pool elasid juba aastatuhandeid soome-ugri rahvaste esivanemad neid alasid läbivaid jõgesid kasutati kaubateedena sõlmpunktidesse kujunesid käsitöö- ja kaubanduskeskused Vana-Vene riigi alguseks loetakse aastat 882 Eestlaste suhted Vana-Vene riigiga olid 9.-10. sajandil rahulikud Esimene vabadusvõitlus: 10. sajandi lõpul suhted Vana-Vene riigiga teravnesid Jaroslav Tark tegi 1030
reegleid. See tõttu toimus seitsme aastane sõda. Kus võidsid Inglased. Prantslasted jäi ainult üks väike koloonia Canadas .Quebeci. Ameeriklased kutsusid Indiaanlasi punanakadeks, sest pidude ajas nad värvisid enda keha punaseks. Indianlased kutsusid Ameeriklasi kahvanäodeks. Esialgu kõik oli hästi. (nad olid sõbrad) Indiaanlased õpetasid kuidas tubakat suitsetama ja maiskasvamist. Nad vahetasid karunahkade, tubakad ja toidainet alkohooli ja relvi vastu. Kõik läks hulluks kui Ameerikasse tulid liiga palju inimesi. Neid oli nii palju, et juba oli raske hingata. Indiaanlased ei saanud aru kuidas maat võib osta või müüa. Esialgu nad müüd oma maad raha vastu, aga nad ei saanud aru sellest aru. Ja selle pärast 17. Sjandil algas indiiansõjad. Inglastel olid head rõlvad, mundirid ja nod oli hästi õppinud. Inglased võidsid sõja. 19.sajandil indiaanlaste kultuur oli hävitanud ja neid tõrjuti lääne ameerikasse. 18
Läti piirist mõnevõrra lõuna poole. Meretagused sõbrad ja vaenlased Keskmisel rauaajal elavnesid sidemed ülemeremaadega. Rahulikele kaubandussidemetele vastandusid Skandinaavia saagade teated sõjaretkedest. U. 600. aastal rootslaste kuningas Ingvar tegi rüüsteretke Eestisse. Tänu sellele on Eestist leitud väga uhkeid Skandinaavia päritolu esemeid. Kuna Eesti jäi Bütsantsi ja Idamaaade kaubateede lähedusse jõudis siia nii araabia hõbemünte kui lääne meistrite relvi. Suhted idanaabritega Eestist ida ja kirde pool elasid juba aastatuhandeid soome-ugri rahvaste esivanemad ning neid alasid läbivaid jõgesid kasutati kaubateedena. Sõlmpunktidesse hakkasid kujunema käsitöö- ja kaubanduskeskused. Eesti hakkas suhtlema ka Vana-Vene riigiga, kus olid 9.-10. Sajandil suhted rahulikud. Esimene vabadusvõitlus 10. sajandi lõpul suhted Vana-Vene riigiga teravnesid. Jaroslav Tark tegi 1030. aastal sõjakäigu
Põldudel kastvatati peamiselt talirukis, uba, kanep, lina)(kanepiga tegi köisi) talirukis oli peamine raha saamise allikas. Rannikul tegeleti ka hülge ja kala püügiga. 2. Millised Käsitöö alad olid arenenud? Eesti naiste vaibad olid vaga kuulsad. Suhteliselt tihti vahetati vaipu relvade vastu, vaibad olid enamasti tehtud villast. Sammuti oli arenenud ka ehete valmistamine (Hõbeehted). Nüüd suudeti ka teha palju ilusamaid ja paremaid tarbe tööriistasid ja relvi. Enamasti tegeles sepp nede tegemisega. 3. Milliste kaupadega toimus peamine kaubavahetus: a) Ida naabrid Müüdi vilja ja selle eest saadi karusnahkasid vaha ja palju muud. See kaup viidi edasi Põhja ja Lääne-Euroopa turule. Väga tõenäoline on, et enamus kaubast viidi tagasi Venemaale, kuid sinna müüdi see suure kasumiga b) Lääne naabrid Tegeleti peamiselt vahetuskaubandusega, kus kaupa peamiselt vahetati mingi muu eseme või asja vastu.
Vanem 500 eKr 50 pKr Jätkati paljusid pronksiaja kombeid. Järk-järgult hakkasid tekkima uued põllusüsteemid, teistsugused kalmed, rauasulatuskohad, ajutiselt kasutatavad linnused. Põllud olid palu korrapärasemad. Majandus hakkas kiiremini kasvama seoses kohaliku rauatootmisega. Põllumajanduse arengut soodustas ka kästitöö areng, eriti raudesemete valmistamine. Kesmine 450 800 Hakati rajama mägilinnuseid ja neemiklinnuseid. Hakkasid kujunema külad. Hakati maa sisse peitma relvi, tööriistu ning samuti ka hõbeaardeid, milles oli ka kullatud esemeid. Noorem 1050 1200 Peamiseks elamuks oli suitsutuba, hoone mida köeti ilma korstnata kerisahjuga. Suitsutoas kuivatati ka vilja. Majanduse osas tegeleti peamiselt vahetuskaubandusega. Suhted naabritega olid valdavalt rahumeelsed. Aeg-ajalt tekkis tülisid ning tehti vastastikuseid rööv- ja sõjakäike. Olukord tõsines seoses naabruses kujunenud riiklike ühendustega.
sõjalised oskused olid erinevad. Vastaste sõdurid olid elukutselised sõjamehed ehk rüütlid ja peamine, neil oli olemas sõjaline väljaõpe. Eestlastel olid sõjas tavalised mehed, kel polnud ei eelnevat sõjalist kogemust ega ka strateegilist mõtlemist, mis oleks olnud abiks Muistse Vabadusvõitluse võitmiseks. Eestlastel polnud ka sõjatehnikat ehk võideldi sellega, millega saadi ja mis oli olemas. Vastastel oli seevastu palju sõjatehnikat ja relvi. Arvan, et eestlased kaotasid ka tänu ristisõdjatele, kuna nad oskasid ära kasutada eestlaste ja nende naabrite vahelisi keerulisi suhteid. Oleks eestlased oma naabritega oskanud suhelda ja üldse suhted head hoida, siis äkki oleks nad suutnud moodustada ühise sõjaväe, et oma vaenlased tagasi lüüa. Aga ma arvan, et see sõjaväe moodustamine oleks siiski olnud väga keeruline, kuna eestlaste ehk meie naabrid olid alistatud juba meie Muistse Vabadussõja ajaks
linnajuhiks oli aga raad. 8. Mida tähendab ütlus ,,linnaõhk teeb vabaks"? Talupojad, kes olid teatud aeg linnas elanud said aja möödudes vabadeks inimesteks. 9. Mis oli Hansa Liit? Keskajal tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit. 10. Kirjelda Hansa Liidu idakaubandust ehk milliseid tooteid veeti itta ja mida toodi Venemaalt? Läänest Venemaale: kalev, relvi, metallitooteid, vaske, heeringaid, soola, veini, õlut, vürtse. Venemaalt Läände: karusnahku, pargitud nahku, vaha, mett, puitu, tõrva, vilja, lina, kanepit. Peatükk 2.5 Euroopa rajamine: ilmalik ja vaimulik võim 1. Millist järjepidevust sümboliseeris keisrivõim keskaegses Euroopas? Suurimat võimu omas keiser, kelleks võis algselt nimetada vaid Saksa kuningaid. 2. Millest oli ajendatud keisri ja paavsti vastasseis? Kuna paavstide tituleerimine
Haridus Suurbritannias ja USA´s Inglismaal ja Walesis on 93% tasuta riigikoolid ja 7% erakoolid. Kuigi segaselt, mõned era sõltumatud koolid kutsutakse ,,avalik" koolideks! Kõige kuulsam on arvatavasti Eton. Sotimaal on endal haridussüsteem. Ühendriikides, 90% koolidest on tasuta riigikoolid. Enamik erakoolidest on üles seatud religioosetest gruppidest. Haridus on kohustuslik alatest viiest kuni kuusteistkümnenda aastastele. Seal on 3 põhi etappe: Esmane (1-6 aastat), teisene ( 7-11 aastat) ja vabatahtlik ,,kuues klass" (kaks või kolm aastat enne ülikooli õpingut). Riigi põhikoolid on peamiselt ,,ulatuslikud" koolid, mis tähendab, et õpilased ei pea tegema spetsiaalsed eksamit sinna minnes. Mõnes kohtades, kohalike omavalitsuste kaudu töötavad ,,valimist" süsteemi. Seal ei ole riiklikud süsteemi aga enamus ühendriikides on kohustuslik haridus alates viiest kuni kuueteistkümnenda eluaastani. Se...
Eestlaste relvastus aastal 1200 Eesti muinasaegsetest linnustest ja matmispaikadest on kogutud sadu 12.- 13. sajandi vahetusest pärinevaid relvi: oda- ja nooleotsi, mõõku ning sõjakirveid. Muid sõjariistu ja nende osi on leitud vähem. Mõningaid andmeid relvade kasutamise ja eestlaste sõjanduse kohta pakuvad ka tolleaegsed kirjalikud allikad, eelkõige Henriku Liivimaa kroonika. Relvastus Eesti sõdalase käsutuses olid 12.-13. sajandi vahetusel nii kaug- kui ka lähivõitluse relvad, nii ründe- kui ka teatud kaitserelvastus. Lahingus kasutatava relvastuse määras ära, kas sõdalane oli jala või ratsa
õõskirves, nüüd aga hakti neid pronksi asemel tegema rauast. Teine asendamatu töörist oli nuga. Lääne-Eesti tasasel maastikul rajati noorema eelrooma rauaaja lõpul Eesti esimesed ringvall-linnused. Need on ümmrguse või ovaalse põhiplaaniga ja ümbritsetud madala, sageli lausa maatasa varisenud valliga. Enamasti on vall laotud paeplaatidest, üksikjuhtumitel suurtest raudkividest. Elutegevuse viitav kultuurkiht linnustel enamasti puudub. Surnutele hakati haudatesse kaasa panema relvi, mille järgi võib oletada, et tegemist oli rahutu ajaga. See linnuste ja relvade ajajärk jäi siiski lühikeseks: rooma rauaajal kaovad relvad Eesti kalmetest taas, nii nagu pole ka siit teada selleaegseid linnuseid. Rooma rauaaeg kestis 50-450 aastad pKr. Kuna haudades kaovad roomast pärit esemed, võib järeldada, et Eesti ja Skandinaavia vahelised kontaktid katkevad. Põllundus tõhustub ja asustus tiheneb. Eestis hakati tollal harima ka raskeid savikaid muldasid, mida
saavutamiseks. * Humaansus: keelab põhjustada vigastusi ja kannatusi, mis ei ole vajalikud sõjalise eesmärgi saavutamiseks. *Vahetegemine: tuleb eristada tsiviilisikuid ja võitlejaid. *Proportsionaalsus eeldab: kaalutslus kas saadev sõjalin eelis õigustab tsiviilkahju. Eesmärk-et reeglid kehtiksid mõlemale poolele. 28.Nimeta relvakonflikti puudutavaid reegleid, mille eesmärgiks on piirata hävingut ja kannatusi. * On keelatud kasutada taktikat ja relvi mille eesmärk on põhjustada õigustamatuid kannatusi. *Keelatud kasutada relvi mis ei tee vahet tsiviilisikutel ja võitlejatel. * On keelatud tappa,vigastada või vangistuda pettuse teel. *Keelatud on käsk armu ei anta. 29.Nimeta peamised rahvusvaheliste kuritegude liigid ja too igaühe kohta näiteid lähiminevikust. *Genotsiidikuritegu: tapetakse inimesi nende kuuluvuse tõttu. (Jugoslaavias toimunud massimõrv)
Pronksiaeg Pronksiaeg (II aastatuhand keskpaigast kuni I aastatuhande keskpaigani e.m.a). Peamiseks elatusalaks sai karjakasvatus, algas ka põlluharimine. Õpiti töötlema vase ja inglistina sulamit pronksi, kuid üldiselt on pronksesemeid Eestist leitud vähe, nendestki vaid osa on kohapeal valmistatud. Pronksiajal hakati Eestis valmistama pronksist tööriistu ja tarbeesemeid. Võeti kasutusele ka uusi tööriistu (puitkirves), relvi (mõõk) ja ehteid (sõlg). Inimesed hakkasid elama põhiliselt taludes ning asustus muutus paiksemaks. Rajati esimesed kindlustatud asulad, põlispõllud ning ehitati kivikirstkalmeid. Pronksiajal arenes ka kaubavahetus ka kaubitsemine. Pronksiajal muutus peamiseks elatusalaks karjakasvatus. Inimesed veendusid, et parim võimalus aasta ringi liha saada oli kasvatada lambaid, veiseid, kitsi, sigu, hobuseid. Veised ja hobused olid tublisti väiksemad kui tänapäeval
riikidele. Seda kava hakati nimetama Marshalli plaaniks. 1949. aasta mais Saksamaa lõhenes: Lääne Saksa aladel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik, Nõukogude okupatsioonis loodi samal aastal Saksa Demokraatlik Vabariik (Saksa DV). 1949. aastal katestati esimest Nõukogude tuumapommi. Mõni aasta hiljem loodi nii USA-s kui ka NSV Liidus veelgi võimsam vesiniku- ehk termotuumapomm. Massihävitusrelvadeks nim suure hävitusvõimega relvi, mille kasutamine põhjustab hulgaliselt purustusi ja inimohvreid. Sellised relvad on tuumarelvade kõrval ka keemia- ja bioloogilised relvad. Võidurelvastumine viis selleni, tuumalõhkepeade arv ületas mõistlikkuse piiri- olemasolevate pommide ja rakettidega oleks saanud hävitada mitu korda kogu elu maakeral. Nii USA-s kui ka NSV Liidus eraldati relvade tootmiseks ja sõjaväe ülalpidamiseks tohutuid rahasummasid, mida muidu oleks võinud kasutada inimeste elujärje parandamiseks. 1948
käsitööalade esindajatele. Tsunft – ühe linna ühe eriala käsitööliste ühing Gild – tsunftide ühendus, n. Kanuti gild Skraa – tsunfti põhikiri Tsunfti ülesanded: 1) tagada piisavalt tööd 2) kontrollida toodete kvaliteeti 3) jagada ühiselt muresid Šedööver – meistritöö 15. Miks oli Eesti linnade jaoks oluline kuuluda Hansa Liitu? 16. Vastakse ülesanne slaidilt 8 Milliseid kaupu viite: 1) Novgorodisse, milliseid saate vastu? Flandria kalevit, Reinimaa relvi ja metalltooteid, Rootsi vaske, Skane heeringaid, Prantsuse, Portugali ja Saksamaa soola, veini, õlu ja vürtse. Vastu: karusnahku, pargitud nahku, vaja, mett, puitu, tõrva, vilja, lina, kanepit. 2) Lüübekisse, milliseid saate vastu?
Spartas kis koos rahvakoosolek. Ateena sjakunst oli vhem arenenud,kui Spartas. Ateena sjave eesotsas olid strateegid,kellele allus faalanks ehk raskerelvastusega pikkades rivides jalavgi. Spartas oli sjakunsti krgeim tase. Sparta oli sjakas riik. Sjavgi oli hiskonna alus. Spartas oli peamine arendada sjameheomadusi. Noori kasvatati julgeteks ja sjakateks. Poisslapsed veti peale 7. eluaastat riigi kasvatusasutusse. Seal petati neid relvi tarvitama,maadlema ja ujuma,et nad oleksid sjaliselt hsti ettevalmistatud. Kuna neid kasvatati pigem fsiliselt,ji vaimuharidus tagaplaanile. Kuna Sparta riik oli sjaliselt hsti arenenud,ei suutnud vaenlased neile kaua vastu panna ja varsti panid nad oma vimu maksma tervel poolsaarel. Kik Ateena poisid pidid kima koolis, kus neile petati lugemist, kirjutamist ja arvutamist. Koolis loeti ka kuulsamate poeetide, eriti Homerose teoseid.
Tartu 2008 Külm sõda 1940-ndad 1990-ndate algus Poliitiline sõda Psühholoogiline sõda Majanduslik sõda Sõjaks valmisstumine USA ja NSV Lidu vastasseis Kapitalismi ja kommunismi vastasseis Külma sõja põhjused Lääneriikide rahulolematus NSV Liidu poliitikaga Ida-Euroopas Soov saavutada poliitilist ülekaalu jagatud Euroopas Püüd laiendada oma mõjuvõimu kolmandas maailmas Soov omada rohkem ja paremaid relvi oma vastastest (Võidurelvastumine) Kriisid sõja aastatel Berliini blokaad (1948-1949) Korea sõda (1950-1953) Suessi kriis (1956) Kuuba kriis (1962) Vietnami sõda (1964-1973) Võidurelvastumine (1950-1980) Pinge lõdvendus (1970-ndad) Afganistani sõda (1979-1989) Berliini blokaad 1948-1949 USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa tsoonid ühinesid Marshalli plaan Ida-Saksamaa - Vaesus ja nälg - Põgenemine läände
nähtavasti alusetud. Sõda algas, kui ARrn Nõukogude liit ründas 30. novembril 1939 sõda kuulutamata Soome Vabariiki. Arvan, et sõja käigust on retooriline rääkida kuna impeeriumi kaardid kukkusid valesti. Võibolla ei olnud asi nii palju nii- õelda kaartideski kui sündmusi kujundanud eelarvamustes. Ainuke asi, mis võib põhjendada tehtut on jõudude vahekord. Tean, et Esimeses Maailmasõjas kasutati tääkitega ja mitteautomaatseid relvi aga see oli jätnud märgi riigi, rääkimata revulatsioonist. Rääkides seisundist siis peaks mainim, et Venemaa oli halvasti elektriseeritud ja ka raud tee Siberini oli alles valmis saanud. Oli vaja aega, aega ja mitte midagi muud.Samas Saksamaa kosus nagu kasvaks vahukoore peal. Lõpuaastatel pool euroopat töötas ta kasuks. Nõukogude Venemaa selgelt allahindas Soome sõjalist jõudu keskendudes hoopis modernsetele numbritele
mõtte kaotanud *Mariuse sõjaväereform- värvati proletaare palgalisteks sõduriteks.Kui sõjamehed pärast aastatepikkust teenistust erru läksid,said nad maatüki. Sõdurid sõltusid oma väepealikust ning edukas väepealik võis senati/rahvakoosoleku otsuseid ignoreerida ja oma vägedega Rooma vastu välja astuda.Senat kaotas oma tähtsuse *Mariuse reformile järgnenud aastakümnel soovis mitu väejuhti haarata riigis võimupositsiooni ja olid valmis selle nimel ükteise vastu relvi kasutama. Kodusõjad 4. Erinevused Augustuse ja Caesari tegevuses: *Caesar hõivas oma vägedega Rooma, ta laskis ta oma võimu seadustamiseks end nimetada diktaatoriks, tal olid jamad senatiga ning ta tapeti *Augustus vallutas Egiptuse,liitis selle Rooma riigiga ja ühendas kõik Vahemeremaad oma ainuvõimu alla,võttis endale aunime Augustus-auväärne 5. Kas kultuuri on mõjutand rohkem Kreeka või Rooma kultuur?
sõda oli kui uhkuse värk ja Saksamaa tahtis oma kolooniaid ja Ruhri tööstuspiirkonda tagasi võita. Saksamaa rikkus Versailles'i rahulepingu tingimusi okupeerides Austria. See oli vihje, et Saksamaa ei karda tagajärgi ja on kõigeks valmis. Kuna nad kaotasid esimese maailmasõja enda arvates ebaõiglaselt, olid nad löödud ülekohtust ning valmis taastama oma au. Ka tootmispoliitika suunati ümber: hakati tootma põhiliselt relvi ja laskemoona, toiduaineid aga hakati ostma välisriikidest (näiteks piimatooted Eestist). Sellest võib kindlalt järeldada, et riik valmistub sõjaks. Hitler ( tuli võimul 1933 ) hakkas sõlmima ka koostöölepinguid Prantsusmaa, Inglismaa ja NSVL-ga. Liitlaste otsimine on teiseks kindlaks sammuks sõja suunas. 1933. aastal astus Saksamaa Rahvasteliidust välja, kuna Inglismaa, Prantsusmaa ja veel mõned riigid olid vastu Saksamaa piiramatule relvastumisele. Hitler ja tema abilised
Tavaliselt alustas rüütel treeninguid 7 aastasena olles paaz patrooni juures, kus talle õpetati seltskonnas käitumist ja häid kombeid. Umbes 15 aastaselt sai temast kannupoiss ehk rüütli relvakandja ja saatja. Samal ajal õppis poiss ka võitlusvõtteid. Umbes 20 aastaselt löödi noormees pidulikult rüütliks. Rüütlikslöömise tseremoonias kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned. Viimase öö veetis tulevane rüütel palvetades ja oma relvi valvates. Et saada rüütliks, tuli anda tõotus, et pead rüütlireeglitest kinni, milleks olid: ·Olla aus ja õiglane ·Tuleb kuuletuda vanematele rüütlitele ja olla vennalikus sõpruses omasugustega ·Mitte minna mitmekesi ühe vastu ega rünnata maas lamajat ·Olla truu ja ustav ·Mitte valetada ja petta ·Tuleb täita kohustusi Arvan, et sellise kasvatusmeetodiga kasvatati ehk edukad sõjamehed, kuid see, et nad eraldati oma
Päevakorral on see eriti valimiste ajal, siis laovad oma trumbid lauale kõik erakonnad. Sel ajal toimub rahvale lubaduste andmine, riigi paremaks muutmisest rääkimine. Arusaadav on see, et nad peavadki rahvale end teatavaks tegema, kuid tihti oma seisukohtade väljaütlemine on ebaõnnestunud ning tekitanud tavakodanike seas vastakaid arvamusi. Toimub sõda nii erakondade kui ka poliitiliste rühmituste ja rahva vahel. Üks raskema kaaluga relvi poliitikas sõdijate arsenalis on propaganda. Juba maailmasõdade ajal oli propaganda eluline osa rahva kaasahaaramiseks ja oma eesmärkide selgitamiseks. Natsionaal- sotsialistide ja kommunistide plakatid on kõigile tuttavad ja nende sisu igale inimesele arusaadav. Nende ideoloogiate levimise ajal kuulati öö-päev läbi riigi heakskiidetud raadioprogramme, kus kõlas valitseva võimu propageerimine ja teiste valitsusreziimide maha tegemist. Propaganda
Berliini. Selleks suleti kõik raud-ja maanteed. USA ja Inglismaa olid sunnitud oma vägesi ning elanikke varustama eluks vajalike kaupadega õhusilla kaudu. See oli väga mõistlik plaan, sest seda teised ei osanud ette näha. Berliini blokaadi on nimetatud ka külma sõja alguseks. Ma usun, et sellega sai kõigile selgeks, et Saksamaa jagamine on teoks saanud. Algas ka võidurelvastumine, kus mõlemad pooled üritasid välja töötada uusi ja võimsamaid relvi. 1949. aastal hakkas see aga ohustama ka inimkonna eksistentsi, kui Nõukogude Liit oma esimest tuumapommi katsetas. Arvan, et see oli kõige rängem ning paljud süütud inimesed pidid selle pärast kannatama. Tegelikult ei osalenud kumbki pool otseses sõjategevuses, kuid siiski oleks võinud nii mitmeski kriisist areneda välja suur sõda. Näiteks Korea kriis 1950. aastal, mis toimus Lõuna- Korea ja Põhja-Korea vahel, kuid neile mindi abi pakkuma. 1961
vabade rahvaste toetamise kommunistide võimuhaaramise vastu. Avaliku külma sõja alguseks võib pidada Berliini blokaadi, kus NL lõikas Lääne-Berliini ära elektrist, kütusest ja toiduainetest, lootes sel viisil linna põlvili suruda ja endaga liita. Külma sõja olulisteks võtmesõnadeks olid võidurelvastumine, majanduslik- ideoloogiline võitlus ning välispoliitika. Kumbki osapool üritas välja töötada uusi ja võimsamaid relvi. NSV Liidule kuulus ülekaal tavarelvastuses (tankid, kahurid, lennukid). Ühendriikidel oli jällegi tollane kõige võimsam relv-tuumapomm. Hakati tootma ka ballistilisi rakette, mis olid võimelised tuumapea toimetama igasse maailma nurka. Tuumarelvad seadsid ühelt poolt kogu maailma hävimise ohtu, teiselt poolt ei oleks selles sõjas olnud võitjaid. Seega aitasid need ära hoida uue maailmasõja puhkemise. Peale võidurelvastumise käis võitlus ka majanduses,
Põhilised võitlused toimusid Eestis, Lätis, Peterburi ja Pihkva kubermangus. Selle tulemusena tõrjuti Eestist välja Punaarmee ja Landeswehr. Tooksin välja minu jaoks tähtsaimad punktid, mis andsid eestlastele vaenlaste ees eelise. Esiteks kindlasti see, et eestlased said palju abi väljaspoolt Eestit. Meile tuli appi Suurbritannia laevastik, kes kaitses meid mere poolt ning tänu sellele oli Nõukogude Venemaal meid väga raske mere poolt rünnata. Briti laevastik tõi meile ka relvi ja muud varustust. Briti laevastik kaitses Eesti rannikut kuni 1919. aasta 5. jaanuarini, mil lahkuti Läänemerelt. Samuti mängisid olulist rolli ka Soome vabatahtlikud, keda juhtis Martin Ekström. Soomest saabus umbes 2000 vabatahtlikku, keda juhtis vastav arv ohvitsere. Liitlasteta poleks eestlased kindlasti suutnud Vabadussõda võita. Õnneks tuldi meile aga appi ja osutati palju abi. Kindlasti tuleks mainida, et näiteks Suurbritannia laevastik oli sellel ajahetkel üks maailma
e) Millised raskused tekkisid USA arengus pärast Suurbritanniast lahku löömist ja pärast kodusõda? Milliseid samme astuti murekohtade ahendamiseks? Inglased vallutasid Washingtoni linna, sest tekkis tüli. Pärast sõja lõppu mutus Ameerika suuremaks, sest saadi rohkem valdusi. Koostööd tehes oldi tugevamad ja seisti oma iseseisvuse eest. Sõdade helge pool on see, et tehnoloogia arenes, võeti kasutusele uusi relvi ja muud sõjatehnikat. f) Kuidas on USA ajalugu mõjutanud selle riigi ja rahva poliitilist korraldust, väärtusi ja elustiili tänapäevani välja? Tänapäeval on kõik võrdsed ja saadakse aru, et orjade pidamine on ebanormaalne ja kõikidesse suhtutakse võrdselt, nii palju kui see võimalik on. On alles ka osariigid. Ameerikas on jätkuvalt kõrgeimal positsioonil president. Majandus on samuti jõudsalt edasi arenenud
Uued põllud korrapärasemad. Surnuid maetakse tarandkalmetesse. Kasutusele võeti rauamaak. 8. Mis tüüpi linnuseid rajati Lõuna-Eestis (2 tüüpi) Mägilinnused, neemiklinnused. 9. Millised külatüübid levisid Lääne, Kesk ja Põhja-Eestis ning Saaremaal? Sumbkülad 10. Kuidas toimus vahetuskaubandus muistses Eestis ja kelle vahel? Mis rolli mängis hõbe? Kaup vahetati kauba vastu. Eestisse toodi sisse hõbedat, pronksi, soola, relvi, riideid (enamasiaiosdgasjaksjasgkjsgdkjagssasd(enamasti Enamasti läänest. Vastu viidi karusnahka, vaha (läände). Kaupade hinda arvestati hõbeda kaalu järgi. 11. Kuidas mõjutas jääaeg elu kujunemist Eestimaal? Jääaeg aitas maasku kujundada, liustikest tekkisid künkad jms, nende peale ehitati linnuseid. 12. Millal algab Eesti ajaloos ajalooline aeg? Mis on ajalooline aeg?
Jääaeg kujundas Eesti maastiku(mäed,järved,jõed,rändrahnud,Kagu-Eesti kuplid,Kesk- Eesti voored); inimesi oli väga vähe,aga mõnel jäävaheajal võis neid siis sattuda. Peamised tegevusalad:kiviaeg-kivist tööriistad,küttimine,kalapüük, korilus,rändkarjakasvatus, keraamika(kamm,nöör); pronksiaeg-mõned pronksist tööriistad, karjakasvatus,põlluharimine (alepõletamine),küttimine,kalapüük,kindlustatud asulate areng, kivikirstkalmed; rauaaeg- põlluharimine,karjakasvatus,käsitöö areng(raudesemed),mõned linnused,külade kujunemine, ribapõllud,tarandkalmed,elavnesid sidemed ülemeremaadega. Eestlaste esivanemad tundmatu rahvas.Tänapäeva keelekasutuses nende sõnad:oja,järv,jõgi jne.Kunda kultuuri asukad eestlaste kauged esivanemad,aga neid ei saa pidada eestlasteks.Eestlaste kujunemisele on mõju avaldanud idapoolsed sugulased,germaani ja baltihõimud,tihedad kontaktid sakslaste, rootslaste jt. Kundakultuur:kõik Eesti mesoliitikumi asulad.E...
Arenev perekond Peresuhete üks osa on mehe ja naise vaheline abielusuhe. See rajaneb enamasti armastusel ja hõlmab nii emotsionaalseid, majanduslikke, moraalseid kui ka füüsilisi suhteid. Suhte käigus parandavad või nö lihvivad mõlemad osapooled üksteist, mis ei tähenda kindlasti seda, et proovitakse kõigest väest kaaslast oma ideaaliläheda-seks muuta, vaid pigem püütakse kujundada teist poolt. Mees ja naine on oma loomult erinevad ja kumbki kasutab muidugi oma relvi. See tähendab, et ühele on antud panindlikkust, teisele teravat mõistust, ühele instuitsiooni, teisele otekohesust, ja kui need loomuomadused kokku saavad, ei purune suhe, vaid areneb edasi. Kuid palju on elust enesest võimalik võtta näiteid, kui saavad kokku inimesed, kes on sarnaste iseloomujoontega, nt mõlemad väga aktiivsed, seltskondlikud ja jutukad, ei tule reeglina suhtest midagi välja, sest osapooled nö lämmatavad teinetest oma jutu ning tegudeg...
Roosevelti ja New Deal e. Uus kurss · kontroll panganduse üle · riiklikud tööd, tõsteti makse · sotsiaaltoetused · töötu abiraha · toetused põllumajanduses välispoliitika isolatsionism · mittesekkumine euroopa asjadesse, rahvasteliidust kõrvalejäämist, · välispoliitilised huvid Kaug-Idas, · keeld müüa relvi sõdivale riigile Suurbritannia · suur tööpuudus · algas naftaajastu · kaevurite streigid Tööpartei (leiboristid) esindasid töölisi majanduskriisi mõjud-odavnes tooraine, kolooniad kui turg Iirimaa-1937 iseseisev Briti Rahvaste Ühendus-endine Briti impeerium Prantsusmaa majandusedu põhjused-reparatsioonid,ülesehitustöö, moetööstuse võidukäik elsass-Lodring maavara rohke piirkond
Skandinaavias ei toodud ohvreid mitte ainult jumalatele, vaid ka vaimudele, keda arvati elavat koobastes, kaljudes ja koskedes. Iga jumal eelistas teatavat kindlat laadi kingitusi. Odini (võllapuude isand) ohvrid tavaliselt poodi või tapeti tema püha relva odaga. Viljakuse jumalale Frejle aga ohverdati täkkusid ja kulte. Kõlbasid nii inimeste valmistatud esemed kui ka elusolendid- järvedest, soodest ja mujaltki on välja toodud suurtes kogustes rituaalsete vigastustega relvi. Esmärgiks näis olevat, sõltumata ohvrianni iseloomust, saada millegi väärtusliku annetamise eest jumala soosingu osaliseks. Ohvritoomise viisidest Peaaegu kõikjal, kus on juttu inimohvrist, on läbivaks teemaks valu ja piin ning on öeldud, et ohvrid tapeti julma piinamisega. Piinarikas surm ja valu on läbivad teemad mitte ainult Põhja-Euroopas, vaid enam-vähem kõikjal maailmas, kus on inimohvrit toodud. Seega võib pidada seda universaalseks nähtuseks
võimutsevad enamlased püüdsid iga hinna eest vallandada kommunistlikku maailmarevolutsiooni ning taastada endise Vene impeeriumi vägevust. Sõja algus 28.november 1918Punaarmee vallutas Narva Vallutati ka Jõhvi, Rakvere, Tapa, Valga, Võru ning Tartu Sellega oli alanud Eesti Vabadussõda Välisabi 12. detsembril 1918 Tallinna ilmunud Briti eskaader, mis kaitses pealinna mere poolt. Abi saabus ka Soomest, kellelt saadi nii relvi kui rahalist laenu. Briti laevastik Nii Soomest, Rootsist ja Taanist tulid ka vabatahtlikud sõdurid Masinad Vabadussõjas Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Vastupealetung 1918. aasta lõpunädalatel hakkas senine käegalöömine asenduma järjest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
