Kaitseliidule läheks palgaarmee moodustamine väga kalliks. Ning kust mujalt riik raha võtab kui igasugustest maksudest. Soome teadlased on välja uurinud, et ajateenistus on ligi kaks korda odavam kui palgaarmee. Aastal 2007 tehti Kaitsejõudude peastaabis arvutused, milles selgus, et Eestis maksaks palgaarmeega rahu pidamine umbes 8 miljardit krooni aastas. Kuna palgaarmees olevatele sõduritele peab ka palka maksma, oleks see tunduvalt kallim kui ajateenistus. Ega ka relvastus ei saaks samaks jääda, kui juba minna üle, siis korralikult. Aga uusimad relvad, masinad, lennukid maksavad mitmeid tuhandeid, miljoneid, ning hetkel pole Eestil seda raha kuskilt võtta. Palgaarmee moodustamisel kaoks ära kohustuslik sunnitlus tulla sõjaväkke. Paljudele noortele oleks see kergendus, ning väga paljud kasutaksid seda ära. Ajateenistusega on alati olnud probleeme, küll kutsutakse koolist ära või on sul juba pere
AK-dele. Tulirelva on valmistatud kuni 1957 aastani. Paljudes riikides toodetakse seda ka tänapäeval. AK-47 eelkäijaks loetakse iselaaduvat karabiini SKS-45 ning ka Saksamaal Teise maailma sõja ajal kasutuses olevat Sturmgewehr 44-ja. 1957 aastal moderniseeriti relvi, mille eesmärgiks oli suurenda oma tehnikat ja tegevust. Samaaegselt töötati välja relv, millel on fikseeritud PUUDU!! 1961 aastal võeti armeedesse vastu Kalasnikovi ''revlade komplekt''ehk siis PKS-raske relvastus , PKB- soomustatud liikuv relv ja PKT- mahutiga relv. 1960-te lõppus ja 70-te alguses suurenes vähendatud kaliibriga relva tootmine. Eesmärgiks oli suurendada tõhusust lahingus ja operatiivseid relva omadusi. Pärast mitmeid katsetusi valiti välja kolbampulliks 5.45x39 teraskate. 1974 aastal oli selline relv välja töötatud Arnamendi jaoks. 1980. aastatel hakati AK-47 välja vahetama automaadiga AK-74 (Automaatrelvast toodeti ka erivägede ja miilitsavariante, näiteks AKM, AKSU jne.)
mitte kellelegi! Isegi oma emale, naisele ega isale mitte. Täieliku salastamisega säästab metsavend omakseid ja abistajaid piinamise eest! Ennast ja oma relvavendi surmast. Ainult need inimesed suudavad piinamisele vastu seista, kes midagi ei tea. (Mõniste peksutalgud oktoober. 1945). Metsavend kogub teavet kõige kohta, mis tema tegevuspiirkonnas toimub. Kes on surmavaenlase käsilased, kus nad elavad, millega tegelevad? Kus asuvad vaenlse väeosad, nende arvuline suurus, relvastus, side- ja liiklusvahendid? Ajalugu näitab, et ilma käsilasteta kohalike elanike seast, ei ole ükski võõrvõim hakkama saanud! Märkus: Moskva nõudis ohvriks eestimeelseid, kohalikud näitasid keda viia! Ülim salastatus hõlmab ka metsavendade omavahelisi suhteid. Iga metsavenna tutvusringkond ja tema abistajad on ainult tema asi. Relvavennad seda teada ei tohi. Abistajad ei tohi teada üksteist, see väldib sissekukkumisi. Mitte keegi ei tea kui tugevad me suudame olla kui elusalt
diplomaat-saadik, ei saa karistada, isiku ja vara puutumatus Palgaarmee 17.sajand Alaline armee Tekkimine *15. saj rüütliväe osatähtsus väheneb, asemele *riigivõim ise organiseeris palgaarmee *sõjaväekohustus *isemajandav *prof. sõjamees *üh. majanduslik edenemine ja kuningas tugev *kindel vorm ja relvastus *patent- kuninga ja sõjapealiku vahel *magasinisüsteem- vili ja toiduvarud Struktuur *jalavägi, ratsavägi, suurtükivägi *jalavägi, ratsavägi, suurtükivägi *talupojad, laostunud rüütlid, linlased *ohvitserid-allusid kuningale *Sveitsi, Soti ja Saksa sõdurid tahetud
25veebr tungisid sakslased Tln-sse. 3märtsil kogu Eesti oli saks-e poolt okup, kuid välismaale saadi öelda, et okup iseseisev riik, mitte mingi VM provints. 19nov lõppes I MS SM lüüasaamisega. SM pidi lahkuma okup aladelt. 21nov tuli taas kokku Ajut Val ja hakkas EV ülesehitamine. 28nov tungib EV kallale Nõuk Punaarmee ja algab Vabadussõda. 4. VABADUSSÕDA(28nov1918-02.veebr1920) Sõda algab Punaarmee sissetung Narva. Sõja esim per-l on edukas Punaarmee. Eestil puudus regulaararmee, relvastus, varustus, kogemused, usk. Tunt sõjaväelased olid ka Päts, Laidoner, Pitka, Põter ja Soots, kasut võetakse soomusrongid. Algab EV armee vastupealetung. 19.jaan vab. Narva. 1.veeb vab Võru. 4.veeb on EV vaba. Mais väljub sõjategevus Est piiridest. Kuni 1919 kevadeni olid Lätis võimul kommunistid. Juunis puhkeb relvakonflikt Võnnu ruumis. 23.juunil vallutasid eestl Võnnu ja see päev on nim võidupühaks. Punaarmee alust uut pealetungi. Sõjategevus toimub peam Narva all
Miks eestlase kaotasid Muistse vabadusvõitluse? Keskajal, mille alguseks loetakse 5.sajanil Lääne-Rooma langust, oli Lääne-Euroopa võimsamaks institutsiooniks rooma katolik kirik. 2.sajandi lõpul oli rooma katoliku kirikupea, paavst Urbanus II, kuulutanud välja ristisõja, milleesmärgiks oli vabastada Jerusalemmas paiknev Püha Maa. Kitsamas tähenduses mõistetakse ristisõdade all sõjakäiku islami usuliste vastu. Laiema terminiga tähistatakse ka Läänemere äärsete rahvaste ristiusustamiseks peetud sõdu. Eestlaste ristiusustamine toimus Muistse vabadusvõitluse käigus 1208-1227. Miks eestlased kaotasid Muistse vabadusvõitluse? Ristisõdade väljakuulutamise taga seisis rooma katolik kirik. Katoliku kirikupea - Rooma paavsti - sõnul oli tegemist püha sõjaga ning seega oli ka sõjategevus õigustatud. Ristisõdijate leidmiseks lubas Rooma paavst sõdijaile pattude andeks andmist. Miks oli rooma katolik kirik huvitatud Läänemer...
lahingus 1210. aastal. Eestlaste varitsus tabas sakslasi üllatusena ning nende vägi purustati täielikult. Võib oletada, et selles võidus on oma osa liivlastel, kes meelitasid sakslasi kiirelt edasi liikuma. 1215. aastal toimus eestlaste üks suurimaid ja paremini organiseeritud sõjalisi operatsioone - Riia piiramine. Sellest võtsid osa nii sakalased, ugandilased, läänlased kui ka saarlased. Siiski polnud sõjaline organiseeritus ja relvastus piisav kristlaste hävitamiseks. Turaida linnust piiranud malev purustati ja saarlaste laevastik pidi taganema. 1217. aastal võitsid sakslased Madisepäeva lahingu. Sõjakäigus tabas eestlasi aga raske kaotus, nimelt mitme teise Sakala vanema hulgas langes ka väe arvatav üldjuht Lembitu. Vastaspool saavutas ülekaalu, ehkki vastasleeris sai surma ka liivlaste "kuningas" Kaupo. Henriku teateil kaotasid eestlased üle tuhande mehe, ristisõdijate poolel oli aga hukkunute arv väiksem, sest
Erinevalt vanemast põlvkonnast ei kahelnud noored Eesti kaitsmise vajalikkuses ja võimalikkuses ega tundnud hirmu ka tugevama vastase ees. Kooliõpilased etendasid kogu Vabadussõja käigus suurt rolli, kuuludes peaasjalikult mitmesuguste vabatahtlike löögiüksuste (skautpataljon, soomusrongid, Sakala partisanid jt.) koosseisu ja osaledes paljudes olulistes lahingutes. Tasapisi kasvas siiski rahva hulgas arusaam kodumaa kaitsmise vajalikkusest, suurenes rahvaväelaste arv ning paranes relvastus ja varustus. Ühtlasi korraldati ümber vägede juhtimine sõjavägede ülemjuhatajaks määrati Johan Laidoner ning saadi abi välisriikidelt. Detsembri keskel saabus Tallinna Briti laevastikueskaader, aastavahetusel jõudsid rindele vabatahtlikud Soomest, mõnevõrra hiljem ka Taanist ja Rootsist. Välisabi saabumine tõstis rahva meeleolu, sest veenduti, et väike Eesti ei seisa hiiglasliku Venemaa vastu üksi
Miks NSV Liit nõrgenes? - *Stagnatsioon majanduses, vaimuelus ning poliitikas. *Maha jäämine majanduses. *Korruptsioon. *"Letialuse kaubanduse" vohamine. *Käsumajanduse tõttu kadus uuenduslikkus. NSV Liidu tegutsemine Afganistanis ja Poolas (erinevus) - Afganistaanis otsustati kasutada relvajõudu, sest NSVL arvas, et tänu sealsele konfliktile on võimalik see saada kergelt oma võimu alla. Aga NSVL oli olukorda valesti hinnanud. Poolas ei julgend sama teha vaid kasutas santaazi. Afganistaani sõja mõju NSV Liidule? - See kurnas NSVL nii poliitiliselt, majanduslikult kui ka moraalselt ning oli selge, et ka NSVL on haavatav. NSVL ei suutnud oma plaane realiseerida, sest ta hindas olukorda valesti. Esiteks-ei kavatsenud maailm NL tegevusele läbi sõrmede vaadata. Teiseks- ühendas NSVL sissetung vaenujalal afgaani relvarühmad võitluseks okupantide vastu. Lääne uus strateegia, et kukkutada kommunismi. - *USA pidi takistama NSVL võimutsemist Kesk...
Eesti muinasaeg mõisted: Arheoloogiline kultuur- samalaadsete leidudega muististe rühm, mis näitab selle ala elanike eluviiside ja tegevusalade sarnasust. Pulli asulakoht-kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis Kunda kultuur- Kõik Eesti mesoliitikumi alad, nt Pulli tulekivi-kivi , mille tükid annavad katki tegemisel teravaid servi lõikamistöödeks kvarts-sammuti lõikamiseks hea kivim, mida leidus rohkem kui tulekivi paleoliitikum-vanem kiviaeg,algas inimese kujunemisega mesoliitikum-keskmine kiviaeg,9000-5000 eKr. Neoliitikum-noorem kiviaeg , 5000-1800 eKr. kammkeraamika-savinõusid kaunistati kammitaolise templiga nöörkeraamika-savinõusid kaunistati nöörijäljendiga venekirveste kultuur- venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nimetatakse seda kultuuri venekirveste kultuuriks. kivikirst kalme-suurematest kividest ring ja selle keskele laotatud kirst laevkalme-sarn...
Selle põhjuseks polnud otsest seost Jüriõõ ülestõusuga, lihtsalt Taanil oli sisepoliitilised raskused ja raha puudus. Nad olid kaalunud Põhja-Eesti valduste loobumistjuba pikka aega ligi 10 aastat. Liivi ordu mõjuvõim kasvas sellega tugevalt, kuna ta sai VanaLiivimaa võimsamaks maahärraks. Põhjus miks eestlased kaotasid : 1) Sakslastel oli võimalus vägesid juurde tuua 2) Eestlastel puudus piisav väljaõpe ning toetajad 3) Sakslastel oli parem relvastus Jüriöö ülestõusu pealahingu paik oli Sõjamäe. Sinna on ka praeguseks tehtud mälestusmärk. See mälestusmärk on 12 meetrise läbimõõduga ning asub künka peal. Seal on rauast tehtud neljameetrine mõõk, mis on poolenisti kõnkast väljas. See näitab seda, et sellel ajal jäi pooleli. Maase torgatud määk aga on austusavaldus neile inimestele, kes Eesti vabaduse eest võitlesid. Künkast allpool on suur kivi, millel on kraveeritud Jüriöö ülestõuse alguse aastaarv
Amerika Ühendriikide tekkimine 1.Millistest maadest rännati välja Põhja-Ameerikasse = Holland, Inglismaa, Prantsusmaa. 2. Kuidas kujunes Lõuna asumaade mustanahaliste elanikkond= Veeti orjadena. 3. Kuidas ja miks kaotasid prantslased oma asumaad Põhja- Ameerikas= 7 aastase sõja tagajärjel kaotati Kanada. Alad läksid lõpuks inglaste kätte. 4. Millistel põhjustel kujunes uus ühiskond töökaks, ettevõtlikuks= Üks osa väljarändajatest olid kalvinistid. Inimesed olid võrdsemad. Euroopa rendisüsteemi üle ei viidud. 5. Milles seisnes Briti(Ameerika) konflikt kolooniatega= Inglased ei lubanud elama minna läände, nende kaupu ei lubatud inglismaal müüa, inglise kaupu sunniti peale(NT: tee), uue maksu kehtestamine(postimaks). 6. Iseseisvusdeklaratsioon= võeti vastu 14 juuli 1776. Sellega kuulutati Ameerika Ühendriigid iseseisvaks. 7. Uued põhimõtted= õigus elule, vabadusele, õnnele. Inimesed olid võrdsed. Rahvavõim. Maksukoormuse tõus. 8. Millega l...
Eestlaste muistne vabadusvõistlus 1. Eestlased soovisid oma ala vabastada, sakslased soovisid oma alasid laiendada. Eestlased kaotasid, kuna neid oli vähem, neil oli sakslastest halvem relvastus, toetati ristisõdijaid, polnud oma riiki ega maakondadel tugevaid sidemeid. 2. Tõesti, Madisepäeva lahing võinuks lõppeda ka teisiti, selline kujutluspilt ei ole põrmugi utoopiline ega naiivne. Ristirüütlid võisid kaotada lahinguid. Nad võisid kaotada isegi hävitavalt ja nad võisid kaotada mitterüütlitele, kaasa arvatud nõndanimetatud paganad. Ent millisel määral oleks Madisepäeva lahingu teistsugune tulemus muutnud ajaloo kulgu, seda me siiski ei tea. 3
I Maailmasõda 1914-1918 Sõjaks valmistumine ja plaanid ohvririkas (üle 9 milj. inimese) haavatuid (20 milj.) osales 38 riiki, 75% inimkonnast mürkgaaside kasutamine, tankide kasutusele võtt, kuulipildujad, lennukid Riikide liidud: Kolmik liit- Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia, Antant liit- Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia, Jaapan (liitus hiljem) Ajend – Ungari herts-hertsogi tapmine 28. juuni 1914 Sarajevos. Eesti ja eestlased I Maailmasõjas Eestlaste jaoks oli I Maailmasõja lõpp positiivne, sest sõda viis Venemaa kodusõjani ning tänu sellele sai Eesti lõpuks iseseisvaks. Sõja puhkedes hakati represseerima kohalike baltisakslasi, paljud saadeti välja, saksakeelsed ajalehed hävitati. Sakslased oli survestatud ning nad hakkasid otsima koostööd eestlastega. Sooviti luua Saksa-Eesti ühine omavalitsus, mis ebaõnnestus. Rahvuslikus liikumises toimus elavnemine. Tallinnas ja Tartus asutati sõjatööstus komiteed, mille kohustuseks oli sõjali...
Saksamaa soovis juurde saada kolooniaid ja nende sõjaplaan nägi ette Prantsusmaa kiiret purustamist(läbi Belgia ja Luksemburgi) ja seejärel Venemaa ründamist(välksõjaplaan). Inglismaal otsest sõjaplaani ei olnud, ise ei tahetud osaleda. Algul plaaniti mandrile saata ainult 70 000 meest. Liitlastele pakuti finantsabi. Saksamaa loodeti purustada liitlaste kätega. Venemaa plaanis rünnata Saksamaad sel ajal, kui Saksamaa võitleb Prantsusmaaga. Venemaa lootis elavjõu ülekaalule, kuid relvastus ja väljaõpe oli neil puudulik(nn aururulli-plaan). Prantsusmaa lootis oma kaitseliinile. Saksamaale plaaniti teha hoogne pealetung, taheti saada tagasi Elsass ja Lotring(plaan 17). Austria-Ungari ja Itaalia soovisid tugevdada positsioone Balkani poolsaarel. 3.Analüüsi I ms tagajärgi ja mõju maailma arengule: Lagunesid impeeriumid (A- Ungari ja Venemaa). Saksamaa kaotas osa oma territooriumist, lisaks kaotas asumaad ja suurriigiseisundi
jooksmisele kaitseliinist läbimurdmisel). 3. teati ka sakslaste plaanidest (Schliffeni plaanist), kuid neid ei usutud. · Venemaa: 1. loodeti Saksamaad lüüa Ida-Preisimaal lähtudes eeldusest, et sakslaste põhijõud on seotud prantslaste vastase sõjategevusega. 2. loodeti eelkõige oma elavjõu ülekaalule, sest armees oli 6 miljonit meest (nn aururulli taktika ehk sakslaste löömine massiga), kuid relvastus ning väljaõpe oli puudulik ja aegunud. · Inglismaa: 1. lootis Saksamaa purustada liitlaste kätega, pakkudes neile finantsabi ja ise sõjaliselt vähe sekkuda. 2. mandrile taheti esialgu saata ainult 70 000 meest. I maailmasõda algas 28. juulil 1914, mil Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja. Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni. Järgnes Saksamaa sõjakuulutus Venemaale seejärel Prantsusmaale, tungides kallale Belgiale. 11
põhjuseid selleks on mitmeid. Eestlased oleksid võinud võita Muistse Vabadusvõitluse, kui neil oleks olnud parem sõjalise varustuse ning kuid eestlasi oleks olnud kordades rohkem, kui neid tegelikult oli. Vastasel olid hea varustus sõjaks ning head oskused sõjariistade kasutamiseks. Vastastel olid olemas kiviheitemasinad, ambud, müürilõhkujad ning mõõgad, mis olid sepitsetud palju paremini kui eestlastel. Eestlased polnud valmis suureks sõjaks, neil oli valmis relvastus üksikuste sõjakäikude jaoks. Nad oleksid võinud võita, kui neil oleks olemas olnud ka sõjariietus, kui nad oleksid saanud väljaõppe ja kui neil oleks olnud oskusi, et võidelda. Järeldus sellest, et nad oleksid võinud võita, oli, et sõja võitmiseks on vaja tugevat armeed ja häid sõjarelvi. Kuna eestlastel olid need halvemad, kui ordurüütlitel poleks mingit võimalust olnud vabadusvõitlust võita ning mehi oli arvuliselt palju vähem.
Kas eestlastel oleks olnud võimalus võita muistset vabadusvõitlust ? Eestlaste muistne vabadusvõitlus algas aastal 1208. Eestlaste muistne vabadusvõitlus on üks järk sellest , kui ristisõdijad tahtsid jõu ja mõõgaga Liivimaal ja Eestimaal peale suruda ristiusku. Aastat 1208 võibki lugeda alguseks, kuna siis jõudsid ristisõdijad Eesti pinnale. Võitlus vabaduse eest kestis 19 aastat ja lõppes 1227. Eestlased kaotasid vabadusvõitluse ning põhjuseid selleks on mitmeid, aga mis olid põhjused ja miks nad kaotasid ning kas Eestlased oleksid suutnud muistse vabadusvõitluse võita? Esimene põhjus, miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse on sõjalise varustuse puudumine ning eestlasi oli kordades vähem. Vastasel olid hea varustus sõjaks ning head oskused sõjariistade kasutamiseks. Vastastel olid olemas kiviheitemasinad, ambud, müürilõhkujad ning mõõgad, mis olid sepitsetud kordades paremini, kui eestlastel. Üleüldse ol...
leedulastega. · Riik polnud veel välja kujunenud ja sidemed maakondade vahel olid nõrgad. · Pikk sõda kurnas rahvast majanduslikult. · Vallutajad olid head diplomaadid alistades liivlased, latgalid ja eestlased ükshaaval ja osates ära kasutada nende omavahelisi tülisid. · Vallutajate taga seisis Rooma katoliku kirik. · Eestlastel oli puudu elavjõust. · Eestlased pidid taluma mitme riigi vallutusretki. · Sakslastel oli parem relvastus. · Sakslased võisid oma vägesid pidevalt uuendada. · Eestlastel puudusid kogemused. · Ordurüütlid olid elukutselised kogemustega sõjamehed. VanaLiivimaa · Wolter von Plettenberg Liivi ordumeister, kes suutis ajutiselt Vana Liivimaa sõjajõudusid ühendada ja venelasi lüüa. Nii õnnestus tal kindlustada mitmekümneaastane rahu Liivimaa piirdel. · Hans Susi Tallinna linnakooli õpilane, kes tegeles piibli tõlkimisega eesti keelde.
LENNUKID Madelein Raudsepp V2E 2012 Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Saab 18 Saab 18 Saab 18 oli kahemootoriline pommitaja, mille SAAB konstrueeris Rootsi Õhujõududele konkursi korral 1938. aastal. Viivituste tõttu võeti see kasutusele alles 1944. aastal, kuid muutus kiiresti standardseks pommitajaks Rootsi õhujõududes. Seda kasutati pommitaja, luure- ja ründelennukina ning selle peal katsetati katapultistmeid ja õhk-maa tüüpi juhitavadi rakette. 1950. aastate lõpul vahetati see Saab 32 Lansenivastu välja. Saab 18 Lennuki nimetus B 18A B 18B Meeskond 3 3 Pikkus m ...
Liikumistee Taktikalised tingmärgid Kirjeldus Tingmärgid Logistika rajatised Lahingu teenistustoetus Varustusala (SA) Lahingu teenistustoetus Eesmine varustusala (FSA) Lahingu teenistustoetus Pataljoni esmaabi punkt (BAP) Lahingu teenistustoetus Peamine riidevarustuse punkt (MDS) Lahingu teenistusetoetus Transpordi hoolduspunkt (RP) Lahingu teenistustoetus Sõjavangide kogumispunkt (EPW) Lahinguteenistustoetus Eesmine relvastus ja tankimis- punkt (FARP) Taktikalised tingmärgid Kirjeldus Tingmärgid Maaalad Lahingu teenistus toetuse varustusala (CSSA) Eesmine lahinguteenistus- toetuse varustusala (FCSSA) Eesmine hooldusala (FMA) Tagumine hooldusala (RMA) Kogunemisala (RA) Ooteala (WA) Kirjeldus Tingmärgid Radioaktiivselt saastatud ala N Bioloogiliselt saastatud ala B
Vabadussõja algus Punaarmee rünnak algas 22. novembril Narvale, mille Saksa väed lõid tagasi. Paar päeva hiljem loovutasid saksa väed Pihkva. - 28.nov 1918. aastal algas Eesti Vabadussõda. Mitme tunni vältel löödi tagasi enamlaste rünnakud Narva all, ent saksa vägede taganemisel tuli eesti vägedel ülekaaluka vastase ees taganeda. 1918. detsembril jätkus Punaarmee kiire edasitund. -Ebaedu põhjusteks võis lugeda vastase arvulist ülekaalu, halb relvastus, varustuse ebapiisavus, otsatarbeka juhtimissüsteemi puudus ning meeste madalas võitlusmoraalis. Eesti Töörahva Kommuun Pärast Narva vallutamist astusid esile eesti enamlased kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun, mille etteotsa asus Jaan Anvelt. Ainsa riigina tunnustas ETK ,,iseseisvust" Nõukogude Venemaa, kuna nii avanes võimalus kujutada intervatsiooni kodusõjana eesti kodanluse ja töörahva vahel. Murrang Vabadussõja käigus
Reaganit. Esimest korda seisis NSV Liit vastamisi Lääne liidriga, kes oli sama järjekindel kui Kremli juhtkond ise. Jõulise vastuse andmist takistas NSV Liidus vinduv sisepoliitiline kriis. 1980. aastate keskpaigas hakati Kremlis mõistma, et riik seisab silmitsi külma sõja peatse kaotusega. Ootamatult lühikese ajaga oli NSV Liit kaotanud suure osa oma rahvusvahelisest autoriteedist ning seisis vastamisi käärimisega nii kodus kui ka võõrsil. Nõukogude majandus oli pankrotis, relvastus neelas tohutuid ressursse, Ühendriikidest jäi NSV Liit aga üha rohkem maha. Hädasti vajati reforme, selleks tuli riigi etteotsa seada uut tüüpi liidrid. See arusaam pani aluse NSV Liidu uuendamise programmile, mis läks ajalukku perestroika nime all. Mihhail Gorbatsovi tõus NSV Liidu etteotsa. 1985. aasta märtsis kinnitas NLKP Keskkomitee pleenum partei peasekretäriks Mihhail Gorbatsovi. Gorbatsov oli veendunud, et NSV Liit vajab ümberkorraldusi, ning oli valmise neid tegema
(kveekerid protestantlik usulahk ,,värisejad") jt. 3)vaesed, kes otsisid tööd ja leiba 4)ettevõtlikud ärimehed, kes otsisid vabamaid tingimusi, 5) kurjategijaid. 6)1619st toodi sisse neegerorjad. (vt Atlas 60) Miks indiaanlased ei suutnud kaitsta oma maad? Palju hõime, eripalgelised elatusalad. Hõimuliidud kujunesid, kuid mitte veel ühtne rahvas. Naiivsed, ei kujutanud ette, et maad saab osta-müüa. Relvastus vaid vibu, noole, sõjakirves; omavahelised tülid. 18.sajandiks oli idarannikul 13 inglaste kolooniat ja valgete kolonistide arv tõusnud 2,5 miljonile. Kõrgeim võim kolooniate üle kuulus Inglise kuningale, keda kohapeal esindas kuberner. Järjest olulisemaks kujunes kohalik omavalitsus kolooniate seadusandlikud kogud. Hakkas kujunema ameerika rahvus. Levisid valgustusideed. 1754.a esitas Benjamin Franklin Põhja-Ameerika
- Arvestati väga vähese ajaga, ei arvestatud Venemaa kiirema tegutsemisega +Kindel plaan, hea varustus, läksid ringiga läbi Belgia, kust ei osatud ohtu aimata Prantsusmaa: Plaan 17: Lotringi ja Elsassi hõivamine, seejärel sissetung Saksamaale -Tugev kindlustuste süsteem vaid ühele piirile Inglismaa: Sõjaplaan puudus, ühineti prantslastega Venemaa: Rünnata Ida-Preisimaad, Austira-Ungarit -Nõrk ettevalmistus ja relvastus, suured vahemaad Austria-Ungari: Võidelda tuleb mitmel rindel: Serbia, Venemaa, arvestati Saksamaa toetusega positsioonisõda, kuna sõjanduses oli tekkinud olukord, kus kaitserelvad ja -vahendid olid ründerelvadest tõhusamad, oli võimalik arenenud industriaalühiskonnas. A Läänerinne Idarinne Muud rinded 1914 Saksamaa kuulutas sõja, tungis Venemaal rinne Kaukaasias Sõtta astus Jaapan
Tartu rahu • Jaan Poska allakirjutatud Eesti piirid Eesti Vabariik 3588 surnut Hulgaliselt haavatuid Vabadussõja võidu põhjused Venemaa kodusõda punaste ja valgete vahel Välisabi • Soome ja Taani vabatahtlikud • Inglaste laevastik • Vene valged Eesti väejuhtide hea strateegia • soomusrongid Eesti sõdurite vaprus Eestlaste relvastus Relva nimetus Tsaariarme Välisriikidelt Sõjasaak KOKKU e ladudest Raskekuulipildujaid 108 26 500 634 Kergekuulipildujaid - 1 176 7 1 183 Suurtükke 22 8 14 44 Välisuurtükke 103 109 59 271 Pommiheitjaid 221 - 1 22
rahvatribuun, diktaator), senat ja komiitsid. Rooma keisririik: Keisririigi kujunemine. Institutsioonid ja võimu teostamine. Provintsid ja nende valitsemine. Lääne-Rooma keisririigi lõpp. - Elanikekihid: kodanik ja poliitik, preester, sõdur, ori, talupoeg, käsitööline, kaupmees. - Rooma sõjavägi: Leegioni ülesehitus (tsentuuria, maniipul, kohort). Relvastus. - Rooma linn ja ehituskunsti areng. - Usund: Vana-Rooma jumalad ja nende austamine. Kodune usund (laarid, penaalid). - Ristiusk Rooma riigis: Jeesuse elu ja tegevus. Varakristlik kirik. Apostlid Paulus ja Peetrus, nende tegevus. Kristlaste tagakiusamine Rooma riigis. Ristiusu legaliseerimine. Sakramendid. Pühakirja kujunemine. - Kaart: Rooma riigi laienemine. - Isikud: Caesar, Augustus, Nero, Traianus, Hadrianus, Marcus Aurelius, Constantinus I,
Kõige uhkemad linnused olid tornlinnused- torni osa moodustas kaitse, keskmisel korrusel elas feodaal oma perega, allpool tema kaaskondlased ja kõige all paiknesid laoruumid. Linnuse kaitsefunktsioonide kõrval oli sellel ka esindusfunktsioon. Üle maastiku kõrguv linnus näitas feodaali võimu kohalike valduste üle. Selliseid suuri linnuseid said endale lubada vaid suurfeodaalid, paljudel väikefeodaalidel ei olnudki oma linnust ja nad pidid elama oma senjööri valduses. Aadli relvastus jagunes ründevarustuseks, mille hulka kuuluvad lähivõitlusrelvad- mõõgad, odad ja laskerelvad - vibud, tulirelvad, ammud, ning kaitsevarustuseks - kaitserüü, kiiver ja kilp. Frangi riigi perioodil kaitses rüütli keha metallplaatidega kaetud nahkvammus ehk soomusrüü. Hiljem hakati enam kandma rõngassärke, mille peale tõmmati sageli veel pikk linane särk. Kaitserüü arenedes tuli kasutusele plaatvest ning põlve- ja küünarnukikaitsed.
Koos laevaehitustehnoloogia arenemisega asendusid algelised puutüvest õõnestatud või nahksed paadid sajandite jooksul roomlaste kolme aerureaga trireemidega, millel "mootoriks" kuni viissada orja. Praegusaja veepealses lahingu ja kaitsestrateegias mängivad tõenäoliselt kõige olulisemat rolli hiiglaslikud lennukikandjad. Sest juba iidses Roomas sõnati, küllap tulevikupilgul: si vis pacem, para bellum (kui tahad rahu, valmistu sõjaks). Nimitz on täiesti omaette mõiste ja sõjalaevade puhul käibel ammusest ajast. Legendaarne admiral Chester William Nimitz (18851966), kelle järgi nimetatakse teatavat Ameerika Ühendriikide sõjalaevade sarja, alustas kahurilaeva komandörina ja teenis seejärel allveelaevadel. Saatuse tahtel oli just tema see, kes pidi 26. novembril 1945 Pearl Harbouris langetama Ameerika Ühendriikide lipu. Nimitzklass Sarja esimene alus, USS (United States Ship) Nimitz alustas seilamist sellest täbarast sündmusest ...
kool Anna Nuga 11.klass SCOUTSPATALJON Referaat Pommiauk 2018 Sissejuhatus Scoutspataljon on 1. Jalaväebrigaadi koosseisus olev professionaalse väljaõppega iseseisvaks lahingutegevuseks võimeline kiirreageerimisvõimekusega manööverüksus. Scoutspataljon koosneb elukutselistest kaitseväelastest ja asub Paldiskis. Scoutspataljon kaitseb vajadusel Eesti Vabariigi iseseisvust, rahvast ja demokraatlikku riigikorda ning on abiks katastroofide korral Eesti piires. Scoutspataljon on valmis osalema NATO, ELi ja ÜRO poolt juhitavatel rahvusvahelistel operatsioonidel ning rahvusvahelistel õppustel, esindades Eestit NATOs teiste liikmesriikidega. Samuti täita ka BALTBAT-I Eesti-poolseid kohustusi. Vabadussõjas saavutatud võidus oli tähtis roll nii Eesti ohvitserkonnal kui ka sõjaväel, kelle hulka kuulus ka Viljandis 19...
võimsuse. · Jaapan Soovis saada Ida-Aasiat enda mõjupiirkonda ja kontrollida sealset majandust. 2. Sõda Poola vastu: põhjused ja tulemused. Saksa välksõda, ,,kummaline sõda". NSVL agressioon. · Eesmärgid Preisi alade tagasisaamine/ühendamine:põllumaa, kaevandused, sadamad · 1. sept 1939 ründas Saksamaa Poolat läänest/17. sept NSVL idast · Poola vägede relvastus oli vananenud, lennuvägi hävitati maapinnal, Varssavi piirati sisse ja alistati · Saksa-NSVL sõpruse- ja piirilepinguga jagati Poola NSV Liidu agressioon · MRP salaprotokolli realiseerimine, endise Vene impeeriumi alade okupeerimine. · Poola idaosa vallutamine-sept 1939. Poola ohvitseride vangi langemine ja mõrvamine · Baaside lepingud Eesti, Läti ja Leeduga
· Legend Taani linn Tallinn Lõppjärk 1222 1227 · Eestlased tahtsid uuendada liitu venelastega · Abi ei saabunud · Kogu Mandri Eesti vallutatu ristisõdijate poolt · Kõige kauem pidas vastu Saaremaa. Vallutati tormijooksuga üle mere jää Muhumaale · Lõppes pikk periood eesti rahva ajaloos muistne iseseisvuse aeg Eestlaste allajäämise põhjused: · Polnud kutselist armeed · Kehv relvastus · Maakondade vahel puudus koostöö · Polnud tugevaid liitlasi · Maa kurnatud erinevatest sõdadest · Ristisõdijate Piiskopi Ordus, Taani kuningat toetas kogu kristlik lääs ja Rooma paavst. Keskaeg Vana Liivimaa · 1227 tekkis tüli Ordu ja Taani riigi vahel · Saksa Ordu püüdis vallutada Toompea linnust (kuulus taanlastele)
Eesti Vabariigi loomine 1917-1920 Käimas oli veel II maailmasõda. Venemaal puhkes Veebruarirevolutsioon, mille käigus kukutati 1917. a. tsaar ning võim läks Ajutisele Valitsusele, kes kuulutas Venemaa Vabariigiks. See tekitas uusi lootusi Eesti rahvuslikes ringkondades, kelle eesmärgiks oli autonoomia. 30. märtsil 1917 avaldaski Venemaa Ajutine Valitsus määruse Eestimaa valitsemise uue korra kohta. Määrusega ühendati Eestimaa ja Põhja-Liivimaa ühtseks rahvuslikuks kubermanguks, mille etteotsa asus kubermangukomissarina Tallinna linnapea Jaan Poska. Tegevust alustas rahva valitud Ajutine Maanõukogu (maapäev), kes seadis ametisse täidesaatva võimu maavalitsuse. Eestlaste kätte läks ka võim maakonna- ja linnavalitsuses, loodi Eesti rahvusväeosa, I polk, mindi üle eestikeelsele asjaajamisele. Suurima erakonna moodustasid 1917. aastal enamlased (nõudsid sõja kohest lõpetamist, kritiseerisid val...
käigus ja pidada kinni lahingukorrast. Ordurüütlid ei olnud koos vaid lahingutes, nad elasid ka sõjavälisel ajal koos ja nimetasid üksteist vendadeks, elasid palju koos läbi ning toetasid ja austasid omasid. Kahtlemata suurendas selline elu nende ühtekuuluvustunnet ja see muutis nad veelgi tugevamaks. Seda kahjuks eestlase kohta öelda ei saanud. Samuti oli vaenlaste hulk mitmeid kordi suurem, neil oli parem relvastus ja tehnika ning neile tuli pidevalt abivägesid. Võitluste käigus õppisid eestlased küll vaenlastelt mitmeid uusi sõjapidamismeetodeid, kuid see ei päästnud neid sõjalisest allajäämisest. Eestlaste kallal oli mitmeid vallutajaid. Kõigepealt tungisid 1208. aastal sakslased koos latgalitega Ugandisse.Nende ründamise ajendiks oli see, et Ugandi eestlased olid kunagi "enne Riia ehitamist" röövinud Väinalt Pihkva poole suunduva hinnalise saksa
ja rahaasjadega. Koosnes põhiliselt magistraatidest. Rahvakoosolekud kutsuti kokku, et hääletada magistraadi ettepanekute üle. Võis vastu võtta või tagasi lükata senatis heakskiidetud seadusi ja valida magistraate. 4) Kuidas muutus riigikorraldus keisrivõimu ajal? Tegelik võim kuulus ühele isikule. Augustus võis kasutada VETO õigust kõigi teiste otsuste suhtes. Keisririik jagas kodakondsust heldelt ja kaotas nende eesõigused. 5) Milline oli Rooma sõjaväe ülesehitus, relvastus ja taktika? Oli elukutseline palgavägi-leegion. Umbes 5000 meest- raskerelvastuses jalaväelased lisaks olid ratsaväeüksused. Kasutati katapulte, müürilõhkujaid ja piiramistorne. Kasutati rajakaitset-iga leegioni kontrolli all kindel piirilõik, kuhu rajati kindlustused. 6) Mis iseloomustab Rooma õigust? Rooma õigus põhines praktilisel kogemusel st. iga kohtuotsuse langetamisel püüti eeskujuks võtta varasematel samalaadsetel juhtumitel tehtud otsuseid. Valmisid
venelased muutusid liiga tugevaks ja agressiivseks ja eestlased ei saanud nende vastu üksi, küsiti sakslaste abi, et venelased välja lüüa 35. Kuidas suhtus Venemaa sellesse koostöösse? Alustas koostööd saarlastega 36. Miks peeti madisepäeva lahing? Eestlased soovisid tagasi saada vallutatud alad 37. Keda kutsus piiskop Albert ristiusustamise läbiviimiseks appi? Taani kuninga Valdemar II 38. Miks kaotasid eestlased muistse vabaduse? Eestlastel oli viletsam relvastus Vallutajad olid head diplomaadid Maakondade ja naabrite vaheline koostöö oli nõrk (üksikutele sõjakäikudele organiseeritud) Eesti võitlejate arv võrreldes vastasega väiksem Mitu vaenlast: sakslased, taanlased, rootslased, venelased Vallutajate selja taga oli kogu kristlik Euroopa Pikaajaline sõda kurnas eestlasi Eestlastel puudus oma riik 39. Millal ja mis sündmusega kaotati muistne iseseisvus? 1227. a, sakslased vallutasid
Long Parliament- Charles I 1640 aastal kutsus kokku parlamendi, parlament esitas pika kaebuste nimekirja ja Charles I saatis nad laiali, kuid probleem jäi lahendamata ja charles kutsus parlamnedi uuesti kokku, seda nim Long parliament Independentid- äärmuspuritaanid, ei toetandud ühtki riiklikku religiooni, nõudsid usuvabadust Ümarpead- parlamendi toetajad, kutsuti ümarpeadeks lühikese soengu tõttu, Kavalerid- kuninga liitlased Raudkülgsed- sõjaväeosa , range disipliiniga ja tugev relvastus, usuline vaimustus Lordprodektor- Cromwelli tiitel Toorid- konservatiivid (kord majas) Viigid- partei liikmed (vabameelsed, uued kombed tere tulnud) Kuulus revolutsioon-james II veretu kukutamine ja William III võimuletulek, absol. Monarhia võeti maha; deklaratsioon õiguste bill- bill of rights-põhiseaduste dokument Kuurvürst- Saksa riigi valitseja 3 Rooma- Moskva maailma keskus Opritsina- riik jagati kaheks, ühes valitses vormiliselt bojaarid ja teist nim opritsinaks, kus
"Foorum" võtab seekord vaatluse alla Eesti julgeolekuolukorra. Millised on Eesti-Vene suhted ja kui kaitstud me siis ikkagi oleme? Stuudios arutavad Ants Laaneots, Mart Helme, Oudekki Loone ja Mart Nutt ning arvamuslauas Päevalehe välistoimetuse juht Evelyn Kaldoja ja kolumnist Ahto Lobjakas. Saatejuht Andres Kuusk, rezissöörid Maarika Lauri ja Indrek Kangur, assistent Margit Ossipova, produtsent Tiina-Mari Koljak. Erukindral Ants Laaneots, kes on samuti ka reformierakonna liige ütles esimesena sõna saades, et üheksas mai on venelaste jaoks väga tähtis sündmus, sest sellega tähistakse Suure Isamaasõja lõppu ning peaegu igas vene peres on selles sõjas keegi osalenud. Samuti mainis ta Surematu Polgu liikumist, see ei ole mitte ainult Venemaal toimuv, vaid ka teistest riikides võtsid inimesed sellest osa ning seal osales hulgaliselt rohkem inimesi, mõned mootorratturid jõudsin peaegu ...
SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON Revolutsiooniks nimetatakse muutust kultuuris ja ühiskondlikus elus, see on järsk üleminek ühelt kvaliteedilt teisele. See tekib kellegi või millegi rahulolematusest, midagi on valesti ja ei toimi hästi ning see vajab muutust. Prantsusmaal oli absolutistlik monarhia ja seda valitses kuningas Louis XVI. Kuningakoja eluviis Prantsusmaal oli toretsev ja luksuslik ning riigi üldine majanduslik seis halvenes seetõttu kiiresti. Ühiskond jagunes seal kolmeks seisuseks, nendeks olid eelistatud vaimulikud ja aadlikud kes ei pidanud makse maksma ning kolmandaks seisuseks kellele langes kogu maksukoorem. See polnud minu arvates just parim ja oli ebaaus, et teatud inimesed pidid makse maksma kuid ,,tähtsamad" mitte. Prantsuse revolutsiooni põhjusteks olid suured riigivõlad, kehv viljasaak, kolme seisuse erimeelsused, kuningakoja kergemeelne eluviis jne. Ma arvan, et need olid piisavad põhjus...
relvastuskontroll 1967 Unipolaarsus-USA >> tänapäeval unipolaarseks tõusmas Hiina, mujal kriisid Tänapäeva julgeolek: julgeolekukoostöö, rahuoperatsioonid, terrorismivastane liikumine jne ühisel eesmärgil. Organisatsioonid:NATO,ÜRO,EL,ESDP,OSCE Mõisted: rahuvalve, rahuoperatsioonid ,tahtekoalitsioonid (nt Iraak, Ameerika loodud tahtekoalitsioon) Relvakonfliktide ja sõdade põhitunnused: 1)ulatus lokaalne (nt: korea või balkani ) või globaalne 2)kasutatav relvastus (nt. tuumarelv ) 3)taktikalis-operatsiooniline iseloom (õhumere või maaoperatsioonid nt.) 4)kestus (välksõjad- nt 6-päevane sõda Iisraeli ja Araabia vahel või II MS-pikk) Nüüdisaegne sõda, selle tunnused: lokaalsus,lühiajalisus,kõrgtehnoloogilisus(küberelement),paindlikud ühendoperatsioonid Totaalkaitse on kogu ühiskonda hõlmav riigikaitsesüsteem, mis haarab riigi sõjalist, tsiviil-, majanduslikku, sotsiaalset ja psühholoogilist kaitset.
Asutati asjaarmastajate näiteringe. Teatri alal tegevaid inimesi koondas Eesti Näitlejate Liit.1924 linastus 1. täispikk mängufilm, 1930 1. helifilm Sport-Eesti Spordi Kekliit suunas spordiseltside tegevust, uued spordipeod, maavõistlused, osalemine om'il, mm'idel VABADUSSÕDA:11.11.1918-Saksa sõjavägi andis võimu üle Eesti ajutisele valitsusele 28.11.9118-Punaarmee vallutas Narva, vabadussõja algus Ietapp(28.11-1925.12.1918)-*Eestil puudus sõjavägi ja relvastus, Punaarmee jõudis Tallinna lähistele *puudus usk sõjalistesse võimetesse*vabatahtlikeks läksid koolipoisid ja üliõpilased*Tallinnas valmistati ette kommunistide mässu*Dets algul jõudsid kohale Inglise sõjalaevad, mis tõid relvi, laskemoona, mundreid, med.abi. Mäss jäi ära. a)inglased kinkisid Eestile 2 Nõukogude sõjalaeva b)Inglise laevade abil tekkis Soome lahe rannikul dessante*24- 25.12.1918-Vetla lahing Jägala jõel, meie 1
ESIMENE MAAILMASÕDA IRIS METSAAR 205 MRA TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS Tallinn 2014 SISUKORD Table of Contents SISSEJUHATUS.............................................................................................................................. 3 ESIMESE MAAILMASÕJA PÕHJUSED.......................................................................................3 SÕDIVATE OSAPOOLTE SÕJAPLAANID...................................................................................4 SÕJAKÄIK.......................................................................................................................................5 SÕJA TAGAJÄRJED.......................................................................................................................6 KOKKUVÕTE.......................................................................................................................
Läksime kõik loengusse kuis tutvustati meile natuke uut varustust ning väljaõpet. Kasutusse oli võetud suures koguses droone ja muid kaugelt juhitavaid masinaid. Nädalaga saime uue väljaõppe. Siis saime me teada uudise mida keegi ei osanud oodata, kätte oli jõudmas sõda. Iga päevaga toodi linnakusse aina rohkem sõdureid ja meid kaasati abiks väljaõppes. Ühel päeval kutsuti meie 1. raketirühm kokku ja öeldi, et peame minema ala turvama. Meile anti kätte meie relvastus ja masinad. Sõitsime positsioonile ning jäime ootama uusi korraldusi. Raadioside toimus läbi kõrvaklappide mis kõigile oli jagatud. Sidevalvet enam ei pidanud mehitama. Meile anti korraldus maskeerida oma masinad ja panna üles laager. Maskeerimine toimus üli lihtsalt. Tuli ainult püsti panna garaazi taoline ehitis. Ühe nupuvajutusega sulandus garaaz maastikuga. Järgmine päev algas hästi, kõik oli vaikne ja vaenlasest polnud mingit märki. Siis nägime me
Läksime kõik loengusse kuis tutvustati meile natuke uut varustust ning väljaõpet. Kasutusse oli võetud suures koguses droone ja muid kaugelt juhitavaid masinaid. Nädalaga saime uue väljaõppe. Siis saime me teada uudise mida keegi ei osanud oodata, kätte oli jõudmas sõda. Iga päevaga toodi linnakusse aina rohkem sõdureid ja meid kaasati abiks väljaõppes. Ühel päeval kutsuti meie 1. raketirühm kokku ja öeldi, et peame minema ala turvama. Meile anti kätte meie relvastus ja masinad. Sõitsime positsioonile ning jäime ootama uusi korraldusi. Raadioside toimus läbi kõrvaklappide mis kõigile oli jagatud. Sidevalvet enam ei pidanud mehitama. Meile anti korraldus maskeerida oma masinad ja panna üles laager. Maskeerimine toimus üli lihtsalt. Tuli ainult püsti panna garaazi taoline ehitis. Ühe nupuvajutusega sulandus garaaz maastikuga. Järgmine päev algas hästi, kõik oli vaikne ja vaenlasest polnud mingit märki. Siis nägime me
venelased hakkasid peale tungima, algas punane terror Pööre sõja käigus dets. tungiti peale, oldi Tlnast 35km kaugusel, enamlased valmistusid mässuks eestlastele tõi jõudu juurde Inglise laevastiku saabumine 1919 alustati vastupanutungi, abi tuli rootsist, soomest, taanist, tekkis vabatahtlikke üksusi nt. Julius Kuperjanovi pataljon, vägesid pandi juhtima Laidoner, soomusrongid, pitka laevastik tagasilöök: 7.01 Tapa, Rakvere, 19.01 Narva, relvastus paranes sõjasaagi näol 14.01 Kuperjanov+soomusrongid vabastasid Tartu, edasi tungiti Valga poole (koos Tartu koolipoistega - Nimed Marmortahvlil) Paja lahing - Kuperjanov suri, võideti, hõivati Valga, Võru ja Petseri. Vabariik oli vaba 1919 mäss Saaremaal - enamlaste õhutatud, ei kõigutanud eestlaste edu. Kevadised kaitselahingud ja pealetung sõja algul 13 000 meest, hiljem 80 000+kaitseliit punaarmee tõi mehi juurde, aga eestlased olid visad
MUINASAEG EESTIS Esemelised ajalooallikad(arheoloogilia). Muistiseid on kahte liiki. Kinnismuistised asulad, hauad, põllud. Irdmuistised tööriistad, relvad, potikillud. Arheoloogiline kultuur sarnased leiud, mis pärinevad teatud kindlast ajavahemikust ja piirkonnast. Lisaks esemelistele allikatele on ka kirjalikud, mis on loodud teiste rahvaste poolt, as in mitte eestlaste. Andmeid on võimalik leida Vana-Rooma allikatest(kõige varasemad), Skandinaavia saagadest, Vene kroonikatest, Hendriku Liivimaa kroonikatest. Need andmed on üsna juhuslikud, kuna eesmärgiks polnud eestlaste elu kirjeldamine. Muinasaeg algas esimeste inimeste saabumisega Eesti aladele. Kestis kuni muistse vabadusvõistluseni 1208-1227. Inimesed saabusid siia umbes 9000 a eKr. Muinasaeg jaguneb erinevateks perioodideks. Kõige varasem on vanem kiviaeg. Muistne Eesti algab keskmise kiviaja ehk mesoliitikumiga 9000-5000 eKr. Tegemist oli ühe ja sama arheoloogilise kul...
kodus, seejärel saadeti ta kõrgemal seisva feodaali juurde, kus temast sai paaz, talle õpetati häid kombeid, ratsutamist, jahipidamist ja relvi. 15 a sai kannupoisiks, kes saatis oma isandat sõjakäikudel. 18-21 a oormees, kes oli hoolikalt treeninud ja oma isandale tõestanud head relvakäsitlus oskust löödi rüütliks. Rüütellikus on mõiste, mille all võetakse kokku aukoodeksis sisalduvad omadused: julgus, ausus, galantsus, sõnapidamine. Relvastus ja sõjaline kultuur keskaegne relvastus jaguneb kaitse ja rynderelvastuseks. Viiimase hulka kuulusid kiiver kaitserüü ja kilp. Ründerelvad -lähivõitlusrelvad(mõõgad odad jne) laskerelvad(vibud ammud) . Ründe ja kaitserelvade areng oli vastastiku sõltuvuses iga uue rynderelva puhul leiutati selle vastu kaitse ja vastupidi. Varakeskajal oli rüütli kaitseks soomusrüd mis koosnesid väikestest soomusekujulistest metallplaadikestest. Rõngasrüü ei olnud eriti efektiivne kaitsevahend ja hakati panema mantli sisse
Sõjaväeteenistusse astuti mitmetel motiividel. Paljudele pakkus armee elatist ajal, mil tsiviilelu seda ei võimaldanud. Kuid väeteenistusse mindi ka näiteks soovist muuta senist elukorraldust või lihtsalt seiklushimust. Valdav enamik mehi sattus sinna siiski majanduslikel põhjustel sõjavägi andis võimaluse äraelamiseks. Ka alaline armee jagunes endiselt kolmeks väeliigiks: jala-, ratsa- ning suurtükiväeks. Täägi kasutusele võtuga kadusid piigid kasutuselt ja jalaväe relvastus ühtlustus. Ratsavägi jagunes kolmeks: raskeratsaväeks, keskmiseks ratsaväeks ja kergeratsaväeks. Suurtükivägi oli ka alalise armee algusaastatel eraettevõtjate pärusmaa, kuid hiljem läks seegi riigi kätte. Kehtestati väeüksuste normkoosseisud, vormiriietus, määrustikud ja autasud. Strateegiad Kapitalistlike suhete juurdumine tõi kaasa ka tõsiseid muudatusi sõjakunstis vägede oskuslikus juhtimises, mille eesmärgiks on võit. Tulirelvade kasutuselevõtuga kujunes välja
· Süsihappegaas · Autoõnnetused · Autode alla jäänud · Inimeste · Linnud 3 · Loomad Kõrgtehnoloogiline tootmine Tootmine, kus on kasutatud uusimaid tehnoloogiaid · 20. saj II pool · Arenes sõjandusega seotud harudes · Areneb, kasvab ja muutub kiiresti · Kõrgtehnoloogilised tootmisharud · Relvastus · Relvad · Laskemoon · Kosmosetehnika · Satelliidid · Süstikud · Tuumatehnika · Tuumareaktorid · Tuumareaktorite osad · Lennundusseadmed · Lennuk · Helikopter · Ravimitööstus ja biomeditsiin · Vaktsiinid · Ravimid · Mikroelektroonika · Takistid
Vasall andis truudusevande. Lään muutus pärisvalduseks Rüütliks saamine: enamik madalamat päritolu,pidi olema vastav kasvatus, sõjaline treening. 7-aastasena oli paaz mõnes aadliperekonnas, kus õppis käitumist ja kombeid. 15-selt sai temast kannupoiss, rüütli relvakandja ja saatja, kes ka ise võistlusvõtteid õppis. Umbes 20selt löödi rüütliks, rüütlikslöömise tseremoonia Rüütlieetika: *Ustavus: kogukondlik, feodaalne, poliitiline *Heldekäelisus *Vahvus Relvastus: piik, mõõk, amb, pikkvibu, rõngassärk, kiiver, kilp Sõjakunst: vaenuväed rivistusid pikkadesse viirgudesse, liikusid kiirenevas tempos teineteisele vastu ja põrkasid lahinguvälja keskel suure hooga kokku. Piigid purunesid ja lahing kasvas üle mõõgavõitluseks, kus iga rüütel valis endale sobiva vastase. Hobuse seljast paisatud rüütlid jätkasid võitlust jalameestena TALUPOEGADE MAJANDUSLIK JA ÕIGUSLIK OLUKORD:: sunnismaised, kohustatud isanda heaks tööd tegema
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
