mungad, kes ei kannatanud paganlust. Piiskop Berthold sai paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks, kuna liivlased olid hakanud sakslasi umbusaldama. 2. Allajäämise põhjused ja tagajärjed Vastaseid oli rohkem, nende sõjamehed olid elukutselised ja hea väljaõppega, omasid kogemusi. Neil oli parem relvastus ja sõjatehnika. Liivlastel võidelda sakslaste, taanlaste ja rootslastega samal ajal. Vallutajad olid head diplomaadid. Eestlaste maakaitse, sõjaväe korraldus ja relvastus olid viletsamad ning kohandatud üksikute sõjakäikude jaoks. Meestel polnud eriti kogemusi. Eestlasi oli vähem ning nende omavahelin side oli nõrk. Seega polnud ühtset armeed. Naaberrahvastega koostööd ei tehtud. Uus haldusjaotus: põhjas Taani kuninga Eestimaa Hertsogkond, idas Tartu piiskopkond, läänes Saare-Lääne piiskopkond, lõunas ja keskel Saksa (Liivi) ordu. 3. Jüriöö ülestõus
võitlus ka ristisõdijate eneste leeris. Selle tulemusel jaotati Eesti ala mitme ristisõdijate riigi vahel. Eesti oli oma vabadusvõitluse kaotanud. Põhjuseid, miks eestlased selles võitluses alla jäid, võime leida palju. Esiteks oli silmnähtav ebavõrdsus sõjaliste oskuste ning vahendite poolel. Ristisõdijad olid elukutselised sõjamehed, kes olid saanud parimat sellealast koolitust ning kelle käsutuses olid tolle aja kõige parem ning täiuslikum relvastus. Ordurüütlid oskasid välja tuua vastaste kõige nõrgemaid külgi ning nende läbi neid oma tahtele allutada. See varustus, mis oli eestlastel ning millega nad pidid sellistele viimase peal tehnikaga rünnakutele vastu saama, oli kohandatud vaid üksikute sõjaretkede jaoks.
Ka venelastega oli eestlastel halbu suhteid. Eestlastel polnud häid suhteid naabritega ning koostöö puudu ka maakondade vahel. Sellest saigi üks tegur, miks nad vabadusvõitluse kaotasid. Eestit tahtsid vallutada ka mitmed maad (Rootsi, Taani). Eestlastel polnud ühtset riiki ega juhtu, kes oleks kutsunud kokku ühe suure sõjaväe ning andnud igale salgale kindla ülesande. Ristisõdijad olid elukutselised sõjamehed ning neil oli rohkem kogemusi ja parem relvastus. Samuti ka saadeti neile abiväge, kui nad lahingus hätta peaksid jääma. Ristisõdijad toetas katoliku kirik, mis oli Lääne-Euroopas üheks tähtsaimaks võimuorganiks. Ristisõdijatele lubati kõikide pattude täielikku andeksandmist ning kaitsta nende vara. See tundus ristisõdijatele ahvatleva pakkumisena ning nad olid nõus. Muidugi tahtsid nii kirik kui ka rüütlid kiiresti rikastuda. Eestlased jäid küll vallutajatele oma relvastusega alla, aga nad olid usinad nied kasutama
1704. aasta mai algul sõitis lahingukorda seatud Rootsi laevastik Tartust Peipsi poole. Ettevaatamatuse tõttu satuti Kastre juures venelaste seatud lõksu. Et laeva mitte venelastele üle anda, lasi laeva meeskond end laevaga koos õhku. 12. juulil algas tormijooks ning järgmisel hommikul Tartu kapituleerus. Sõda tõis kaasa ka talupoegade koormiste kasvu, kuna Rootsi poliitika kohaselt kattis sõjakulud maa, millel sõjad peetakse. Kohalikest meestest moodustati maamiilitsa üksusi, kelle relvastus piirdus mõne venelastelt saadud püssilogu ja mõõgaga. Aktiivsem võitlus Eesti alal algas jälle 1708. aastal. Olulisim lahing leidis aset Vinni mõisa lähistel, see lõppes taas rootslaste kaotusega. Nimetatud sündmust kajastab Käsu Hansu kirjutatud ,,nutulaul", mille autorina peetakse teda esimeseks teadaolevaks eesti soost luuletajaks. 29. septembril 1710 kirjutati alla Tallinna lähistel Harku mõisas kapitulatsioonile, millega Rootsi sõjavägi alistus.
ahvatlusele minna kergema vastupanu teed selle asemel, et kaitsta oma väikese rahva iseseisvust. Eestlastele oli see võitlus palju raskem kui vallutajatele, sest vaenlased alistasid maa süstemaatiliste rüüsteretkedega, eestlaste sõjaline ettevalmistus oli aga seni mõeldud ainult üksikute sõjakäikude jaoks, suuremateks ja pidevateks lahinguteks ei oldud valmis. Ka oli vaenlastel selle aja kohta parim relvastus, eestlaste oma jäi nendele kõvasti alla. Veel tuli korraga vastu astuda mitmele vaenlasele, lisaks sakslastele pidi võitlema veel Taani ja Rootsiga, vabadusvõitluse algusaastatel valmistasid eestlstele probleeme ka vene väed. Samuti polnud veel ühtne riik välja kujunenud ja sidemed üksikute maakondade vahel olid nõrgad, riik oli killustaud. Nõrgaks küljeks oli ka koostöö puudumine lähemate naaberrahvaste latgalite, liivlaste ja leedulastega
mitte konventsionaalseteks relvadeks (massihävitus relvad) Inimses ja relva suhe Inimese ja relva suhe on läbi aegade olnud eriline. Mõõka on seostatud ideaalidega. Hiinast Euroopani kehastas mõõk niisuguseid kindlaid väärtusi nagu tarkus, distsipliin, võim, õigus, kaitse, vaprus, autoriteet, karskus jne. Mõõk oli kaua aega mehelikkuse sümbol. Nüüd aga relva koondsümboliks. Eesti kaitseväe relvastus Eesti kaitseväe relvastusse kuulub suur valik relvi allüksuste ja ametikohtade vajaduste järgi. Relva tundmine on hädavajalik, et sõdur saaks lahinguväljal probleemide puhul relva iseseisvalt töökorda seada ja oma lahinguülesande täita. Püstol USP Kaliiber 9mm Padrun 9x19, salves 15 padrunit Sihikuline laskekaugus 50m Relva kaal salvega 960g Relva pikkus 194mm Relva kõrgus 136mm Kuuli algkiirus 350m/s Click to edit Master text styles Second level
käib turvaliselt. Muret võib tunda sellepärast, et ehkki nii Eestis, kui ka paljudes teistes riikides on ilmselgelt infotehnoloogia ja sellega seotud teenustevõrk ühiskonda muutnud nõnda põhjalikult, et tagasipöördumist sellele eelnenud aega on võimatu ette kujutada, ei pööra meie riik siiski kübersõja ohule piisavalt tähelepanu. Just selle probleemiga peakski rohkem tegelema. Riigil võivad olla, väga võimsad kaitsevahendid, nagu suur sõjavägi, tipptasemel relvastus jne, aga kui puudub kaitse küberrünnaku korral pole neist mingit kasu. Leidub ju häid häkkereid, kes oskavad sisse häkkida ükskõik kuhu ja kuna väga paljud asjad on juhitavad arvuti teel ja valitsusasutustes, pankades ja mujal kasutatakse internetti on riik võimalik teovõimetuks teha vaid arvutit kasutades. Nii võib ka ainult üks inimene tähendada tõsist ohtu tervele riigile. Loodame, et Eesti saab internetivabaduselt esimeseks ka järgmisel aastal ja, et
Ühendatud jõududel suudeti lõpuks ka eestlased alistada. Kaotus sõjas tuli suuresti tänu sellele, et eestlastel polnud naabritega eriti häid suhteid ning koostöö puudus ka maakondade vahel. Eestlastel polnud ühtset riiki ega juhti, kes oleks kutsunud kokku ühe suure sõjaväe ning andnud igale salgale kindla ülesande. Ristisõdijad olid elukutselised sõjamehed ning neil oli rohkem kogemusi ja parem relvastus. Samuti saadeti neile vajadusel abivägesid, kui nad lahingus hätta jäid. Ristisõdijad toetas katoliku kirik, mis oli Lääne-Euroopas üheks tähtsaimaks võimuorganiks. Ristisõdijatele lubati kõikide pattude täielikku andeksandmist ning nende vara oli kaitse all. See tundus paljudele meestele ahvatleva pakkumisena ning nad liitusid meeleldi sõdijatega. Eestlased oleksid võib-olla saanud oma maa vallutamist edasi lükata, kuid üsna kindlasti poleks nad sõda võitnud
Kannupoiss- võitlusvõtteid õppis rüütlirelvakandja ja saatja. Rüütlite kohustused: a) Rüütel pidi olema sõnapidaja. b) Olema tugev ja kaitsma vajadusel väetimaid. c) Pidi hoidma au ja seda endale juurde hankima d) Pidi sõdima. e) Pidi pärinema heast ja kuulsast suguvõsast. Õigus: võis osaleda turniiril. Jahil käia. 3. Relvastus kõrg- ja hiliskeskajal. Lähivõitlusrelvad- piik, oda, mõõk, hellebard, sõjakirved ja nuiad. Laskerelvad- ammud, pikkvibud, püss. Kaitsevarustus- kiiver, kilp, kaitserüü, rõngassärk, raudrüü. Tulirelvade kasutuselevõtt mõjutas oluliselt sõjaväe arengut: a) Raskerelvastusega ratsaväe tähtsus hakkas vähenema, sest ratsanikud ei saanud tulirelvi kasutada. b) Suurenes jalaväe osatähtsus.
PÕHJASÕDA ( 1700 1721 ) 1. Olukord enne sõda: 1) Rootsi kuningriigis : XVII sajandil muutumine suurriigiks. Rootsi riigi koosseisu kuulusid SOOME; INGERIMAA; EESTIMAA LIIVIMAA; PÕHJA-SAKSAMAA rannikualad. Rootsil oli hea sõjavägi ja relvastus. XVII saj. Lõpul ikaldusaastad, ka Baltimail Riigikassa oli tühi. 1697 suri kuningas Kark XI, troonile sai noor poeg (15-aastane) Karl XII Teistele riikidele oli soodne alustada sõda. 2) Venemaal: Puudus väljapääs meredele, et suhelda, kaubelda Euroopaga. 1682 1725 võimul Peeter I, kes seadis eesmärgiks saada pääs Läänemerele. 1697 1698 pidas Peeter I läbirääkimisi Rootsi vastu liidu moodustamiseks 1699 toimus liidu sõlmimine Saksi kuurvürsti ja Taani kuningaga
röövretked eestlaste, liivlaste ning latgalite vahel. Seega olid lõunanaabrid kohe valmis ordurüütlitele abiväge pakkuma. Ka idanaabritega ehk venelastega ei olnud eestlaste suhted head. Pidev sõjaline kokkupuude nõrgestas eestlasi ja kuna ordurüütleid abistasid endised paganad siis eestlaste alistamine oli veelgi lihtsam. Kindlasti oli eestlaste üheks peamiseks kaotuse põhjuseks erinev sõjaline tase. Ordurüütlid olid elukutselised sõdijad. Samuti oli neil parem relvastus, hea väljaõpe ning neil ei puudunud ka kogemused. Vaenlasi oli palju rohkem ning ordurüütlite koostöö oli suurepärane. Eestlased jäid aga kõiges selles alla ning nende alistamine ei olnud ristisõdijatele mitte mingi probleem. Eestlased täiendasid end võitluste käigus kiiresti. Võtsid kasutusele uusi sõjariistu ja õppisid neid edukalt kasutama. Pikka aega olid eestlased vastastele võrdsed vaenlased. Üks vaenlane, Rootsi suudeti isegi tagasi lüüa.
Alustati alles sõjaväeliste struktuuride loomist, millest esimesena taastati kodanikualgatuse korras Kaitseliit. Pärast seda hakati olukorda vaatama laiemas perspektiivis ning püüdleti NATO poole. 2004. aastal kirjutatigi lepingule alla. Minu arvates on sellele lepingule alla kirjutamine Eesti üks olulisemaid sõjalise kaitse arenguid. Näiteks praegu kaitseb meie õhuruumi Hispaania lennusalk, mis tekitab rahvale turvatunde. Lisaks sellele areneb järkjärgult ka kaitseliitlase relvastus, varustus ja ettevalmistus. Sellele aitab kaasa ka kaitse-eelarve, milleks on 2% SKT-st. See tagab riigikaitse jätkusuutliku ja tasakaalustatud arengu ning annab võimaluse panustada inimeste väljaõppesse ja tänapäevasesse varustusse. Vaatamata nendele positiivsetele punktidele on kindlasti ka Eesti kaitsel ka nõrku külgi, näiteks läbi ajaloo vaevanud probleemid nagu väike ressurss ning vähe sõdureid. Kuid kui
Lennuk Kevin Sepp 11a Lennuk (varasemalt ka aeroplaan) on õhust raskem lendav alus, mis püsib õhus kandepinna ehk tiiva tekitatud aerodünaamilise tõstejõu toimel ning millel on tõmmet tekitav jõuseade. Lennuki peamised osad on tiib, kere, kiil, stabilisaator, jõuseade ja telik, sõjalennukitel on ka relvastus. Lennukid liigituvad sõltuvalt kandepindade arvust ja paiknemisest: monoplaan, biplaan, vaidtiib, part-lennuk, tandemtiiblennuk. Otstarbe järgi liigitatakse lennukeid sõjalennukiteks, transpordilennukiteks (reisi- ja kaubalennukid), õppe- ja treeningulennukiteks ning eriotstarbelisteks lennukiteks. Viimaste hulka liigituvad näiteks sanitaar-, põllumajandus-, tuletõrje- ja aerofotolennukid. Õhkutõusmis- ja maandumisomaduste järgi liigitatakse lennukeid pika hoo- ja
Eesti sõjavägi punaarmeega, selleks moodustati Eesti Territoriaalne 22.laskurkorpus. Paljud Eesti ohvitseridest arreteeriti ning nende asemele pandi punaarmee kaadriohvitserid. Enamik meie mehi suutis üle minna saksa poolele, kuid oli ka neid kes jäid igaveseks Venemaa mulda. Talve saabudes muutus olukord üsna kehvaks. Eesti julgestuspataljonid paisati rindele ning tuli näidata mida Eesti vabatahtlikud suutsid, kellelgi ei läinud korda see ,et varustus ning isegi relvastus olid äärmiselt kehvad. 22.septembril 1944.aastal hõivatakse ilma vastupanuta Punaarmee poolt Tallinn, sellega algas mitmete tuhandete inimeste põgenemine Läände. Novembris langes Punaarmee kätte Sõrve säär ning sellega oli ka sõjategevus Eestis lõppenud. Kuid uue okupatsiooni algusega ei katkenud veel eestlaste võitlus oma põlisvaenlaste vastu. Mitmed tuhanded Eesti mehed jätkasid käsirelvadega võitlust metsavendadena, viimane teadaolev metsavend tapeti alles 1978. Aastal.
end Rahvakoguks kogurahva esindusorganiks, mille otsuseid ei ole kuningal õigus tühistada. Rahvuskoguga ühines ka osa aadlike ning vaimulike saadikuid. Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks koguks, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ehk konstitutsiooni ning panema seega aluse uuele riigikorrale. Samal ajal kasvas ühiskonnas rahulolematus ning rahva poliitiline aktiivsus. Eriti rahutuks muutus Pariisis, kus rahvas relvastus ning hakkas looma kodanikukaitset rahvuskaarti. 14. juulil 1789. aastal vallutati rahva hulgas vihatud ja monarhia sümboliks peetud Bastille [bas'ti] kindlus Pariisis. See sündmus tähistabki revolutsiooni algust. Revolutsiooni lõpp Rahulolematus ühiskonnas siiski ei vaibunud. Direktooriumi võim nõrgenes, kuigi Prantsusmaa võitlus välisvaenlastega aastatel 1796-1797 oli edukas. Järjest aktiivsemaks muutusid kuningavõimu pooldajad ehk rojalistid, kes lootsid teiste Euroopa
Muistne vabadusvõitlus algas eestlaste jaoks aastal 1208 sakslaste pealetungiga Ugandisse ja kestis kuni 1227. aastani. Tervelt 19 aastat pingutamist vabaduse nimel, mida kahjuks ei tulnud. Mina arvan, et eestlased olid küll tublid, aga poleks siiski suutnud seda sõda võita. Põhjuseid selleks on mitmeid. Esimeseks põhjuseks võib lugeda eestlaste kehva relvastust. Ordurüütlitel oli selle aja kõige täiuslikum relvastus. Neil olid ammud, mis võisid läbistada isegi soomusrüü. Eestlased võtsid neist eeskuju ja tegid ka endale ammud, kasutades neid vabdusvõitluse lõpulahingutes. Vaenlased kasutasid ka kiviheitemasinat, mille eestlased samuti endale meisterdasid. Sellest aga ei piisanud, sest eestlased olid palju vaesemad ja nende sepistamisoskused polnud veel nii arenenud. Väga kaalukas põhjus on kindlasti see, et eestlastel tuli võidelda peaaegu terve Lääne- Euroopa ja ka Paavstivõimu vastu
mitmeid tehnoloogia saavutusi kasutusele.Mujal maailmas leutati sadamad ning hakkati tootma laevastikke.Kõige esimene ,,kompass" oli nõel, mida oli magnetiga magnetiseeritud ja mis pandi korgi peal vee sees seisma.Hiljem tekkis inimestel seiklushimu, vajadus väärismetalli,vürtside järgi ning hakkati ühaenam reisima laevastikkega ning avastati uusi maid.(näiteks Ameerika 1492 Columbuse poolt). Tekkisid tsunftkäsitöö ja manufaktuuritööstus ning hakkas jõudsalt arenema relvastus ja sõjatehnika.Õppiti üha enam võistlus kunste, et vallutada võimalikult palju maid ning saada sealt vääris metalle, vürtse.Tänapäeval kasutatakse keskaja tehnika leiutisi ainult neid iga aastaga täustatakse. Minu arvates on väga tähtis keskaeja arengud ning saavutused ajaloos. See näitab juba kui varakult hakkasid inimesed end arendama ning üritasid saavutada oma tahed ning arendada oma elu mugavamaks.Inimesed hakkasid kunsti, haridust, teadusi ,
1208 Sakslased, Ugandi kaotus 1210 Sakslased, Ümera, Võnnu võit 21 sept 1217 Sakslased, Madisep. lahing kaotus 1219 Taanlased, Tln all kaotus 1224 Sakslased, Tartu vallutamine kaotus 1227 Sakslased, Valjala kaotus Miks eestlased said lüüa 1918 1227 · Halvem relvastus · Väiksemad sõjalised jõud · Puudus oma riik! · Maakonnad ei võidelnud ühiselt · Vähene abi
millega nad ennast seovad. Muidugi oli ka seal täiskasvanuid ja sõjaväelasi, aga kõik vanemad inimesed ei olnud nii vaimustuses, sellest mõttest, et sõtta minna. Väejuhtidest oli eestlastest kõige tähtsamad J.Laidoner oli ülemjuhataja, J.Kuperjanov oli partisanide juht ja J.Pitka oli admiral, kes juhtis soomusrongide käiku. Algul ei olnud eestlastel mitte mingit sõdimis meeleolu. Kellegil ei olnud usku, et selline pisike riik, nagu Eesti võiks võita Venemaad. Neil oli kehv relvastus ja ei saanud korraliku sõjaväge kokku. Riigil ebaõnnestus mobiliseerimine, rahval oli sõjatüdimus, ning keegi ei tahtnud sõdida, kuna nad olid alles sõjast tulnud. Eestlastel puudus usk enda riiki ja võitu. Eestlaste tuju hakkas tõusma, kui välismaalt hakkas abivägesid tulema. Neil oli hea teada, et sellised suured riigid nagu Inglismaa ja Soome toetavad neid. Novembris 1918-1919 a. Jaanuar toimus Punaarmee pealetung Narvale, mis sundis Eesti Rahvaväge taanduma
2 . Reformid Muutused algasid kui sai võimule Peeter I (1689). Esmalt suundus ta koos oma delegatsiooniga välismaale (Euroopasse). Ta asus koguma liitlasi sõjaks Türgi vastu. Kuid neid ei leitud. Poola pakkus välja, et Venemaast võiks saata liitlane sõjaks Rootsi vastu. 1700 algas Põhjasõda. Samas palgati Venemaale mitmeid asjatundjaid erinevatelt aladelt. Põhjasõda algas, aga kaotusega ning Peeter I alustas oma reformidega. Esmalt värvati uus sõjavägi nekrutitest. Uus relvastus saadi kui võeti kasutusele Uurali rauamaagivarud. Samuti rajati riidemanufaktuure. Tööjõuks kasutati pärisorjastatud talupoegi. Kuna kõik vajas raha loodi eraldi ametkond, mis mõtles välja uusi makse. Näiteks maksustati aknad ja korstnad. Hiljem asendati need isikumaksu pearahaga. Korraldati ka hingeloendusi. Ka valitsemiskorraldust muudeti. Venemaa jagati kubermangudeks. Bojaaride duuma asendati senatiga mis koosnes Peeter I oma sõpradest ja usaldusalustest
Eestimaalaste allajäämine 13. sajandi alguseks läks maapind eestimaalaste jaoks ennekõike tuliseks, oli alanud risitsõdade ajastu. Kristliku maailma piire taheti laiendada, paganlus taheti välja juurida, sakslastest kaupmehed ihkasid oma mõjuvõimu itta laiendada - see kõik pani alguse 1206. aastal eestlaste muistsele vabadusvõitluse. Eestimaalased olid varemgi võõrvõimudega sõdinud, miks jäid nad aga seekord kaotajateks? Paarikümne aasta jooksul tuli vastu seista sadadele rüüsteretkedele, mis vähendasid märgatavalt eestlaste vastupanuvõimet. Eestimaal olid eelnevate aastate jooksul valitsenud mitmed valitsejad. Eestimaalased olid majanduslikult kui ka moraalselt kurnatud ning see võis ka olla põhjuseks, miks ei suudetud tulemuslikult ristisõdijatega sõdida. Esmakordselt sõdis Eesti territooriumil selle ajajärgu kohta väga heal tasemel sõjavägi. Vastasteks olid ordurüütlid, kes olid elukut...
7)Kaupo- liivlaste vanem, madisepäeva lahingus sõdis eestlaste vastu 4)1208-ristisõdijad jõudsid eestimaa piiridesse 1217- Madisepäeva lahing, mis oli eestlastele muitse vabadusvõitluse suuremaid kaotusi 1219- ristisõtta sekkus taani kuningas valdemar II 1227 - muistse vabadusvõitluse lõpp. sakslaste vägi vallutas muhumaa 5)lüüasaamise põhjused: 1. sõjaline ülekaal oli vastaste poolel. 2. eestlaste maakaitse, sõjaväe korraldus ja relvastus oli kohandatud üksikute sõjakäikude jaoks. 3. eestlastel polnud veel riiki ja sidemed üksikute maakondade vahel olid nõrgad. 6)katoliku ja õigeusu piir1242. toimus Peipsi järvel Jäälahing, millega pandi paika katoliku ja õigeusu piir keskajal .7)Läti Henrik oli ristiusu preester kes koostas tähtsaima allika Liivimaa kroonika,mis kajastab eesti ja läti ristiusustamise sündmusi 8)läänisuhted- suhted, kus maa oli läänistatud vasallidele, kes said selle tänusõjale.
Muinaskalmete liigid Eestlaste tegevusalad muinasaja lõpul Põllumajandus, loomakasvatus, küttimine,kalapüük, metsamesindus Ebavõrdsus muinasajal Kihistumine algas juba pronksiajast, muinasaja lõpul varanduslik ebavõrdsus küllaltki suur, valitsev kiht rikastel suurmaaomanikel,suur osa linnustest ülikute residentsideks Muinaseestlaste sõjaline tase Sõjaline tase 11. sajandi keskkpaiku rajati ringvall- linnuseid Malev = ratsamehed + jalamehed Põhiline väeüksus oli malev Relvastus Odad, sõjakirved, kilbid, kiivrid Muinasaja haldusjaotus. Märkige kaardile muinasaegsed maakonnad. Suhted naabritega.Kes olid Ingvar, Jaroslav Tark, tsuudid, sossolid Ingvar- Rootslaste kuningas Jaroslav Tark- Vana-Vene suurvürst Tsuudid- vanavene kroonikates eestlaste ja vadjalaste kohta tarvitatud nimetus Sossolid- eestlaste nimetus Vene kroonikais Kiviaeg Eestis 1
1. Politsei ja piirivalve ülesanded - Euroopa välispiiri tagamine - Kodakondsuse määratlemine ja dokumentide väljastamine - Turvalisuse ja avaliku korra tagamine riigi sees - Kuritegude menetlemine ja ennetamine avaliku korra tagamine, kaitseb inimeste ja organisatsioonide seaduslikke huvisid, tõkestab kuritegevust, kohtueelne kuritegude uurimine, karistuste määramine/täide viimine oma pädevuse piires 2. Kes võib saada politseinikuks Politseiametnikuna võib teenistusse võtta 19-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga kehtestatud ulatuses ning vastab politseiametniku kutsesobivuse nõuetele (nõuded isikuomadustele, haridusnõue, füüsilise ettevalmistuse nõuded). 2. Kus võib õppida politseinikuks politseikoolis pärnumaal 4. Kirjelda politsei struktuuri Eestis on 4 regionaalset politseiprefektuuri. * Ida Politseiprefektuuri tö...
Kas eestlastel oleks olnud võimalus võita Muistne vabadusvõitlus? Muistne vabadusvõitlus algas 1208 aastal, kui ristisõdijad jõudsid Eesti pinnale, tabades esialgu Sakala ja Ugandi maakonda. Ristisõdijate saabumisega mõjutas eestlaste edasist saatust oluliselt. Ristisõdijate eesmärgiks oli ristida kõik Euroopa rannikuäärsed alad, millest järeldub, et ristimise põhjuseks olid suuremate sadamate oma võimu alla saamine, turgude laiendamine, saksa majanduspoliitika laiendamine ja suurema maa-ala omamine. Kõige selle täideminemise eelduseks oli koguda piisavalt toidumoona sõduritele, transport ja kaasaegne relvastus. Just need kolm komponenti said eestlastele saatuslikuks. Eestlased käisid mõnedel üksikutel rüüsretkedel naabermaades ja siit järeldub, et nad ei omanud kuigivõrd head sõjavarustust. Fakt on, et 12 saj. ei esinenud eesti aladel rauast valmistatud sõjariistu, seega sõjavarustus oli veel...
vallutati 1227 Saaremaal Muhu linnus Mõõgavendade ordu poolt. Tapeti nii mehed kui lapsed. 1227 loetakse vabadusvõitluse sümboolseks lõpuks, kuigi sõda jätkus veel aastakümneid 7. Eestlaste kaotuse põhjused OBJEKTIIVSED SUBJEKTIIVSED Süstemaatilised rüüsteretked Eestlastel polnud riiki Vaenlase oluliselt parem Sidemed maakondade vahel olid relvastus ja elukutselised nõrgad sõjamehed Puudus koostöö lähinaabrite Eestlastel tuli korraga võidelda liivlaste ja lätlastega mitme vaenlasega Ühistegevus venelastega jäi Vaenlane sai pidevalt täiendust, väheseks eestlastel polnud seda kuskilt võtta Vallutajate selja taga seisis Lääne-Euroopa mõjukaim jõud katoliku kirik
Muutused sõjaväes hiliskeskajal Koostajad: Kaisa Kängsep Hanna Allmann Sõda keskajal · Ühiskond soosis sõjamehe elukutset. · Sõjapidamise reeglid: - vangide tapmine ja ellujätmine, naiste ja vaimulike puutumatus. - sõda peeti materiaalse kasu saamise eesmärgil. · Sõjavägi paiknes tähtsamates keskustes (transport keeruline). Nii oli levinud rüüstamine ja röövretked, mitte vallutussõda. Sõjaväe areng · Peamiseks sõjaliseks üksuseks raskeratsavägi - kasutati äkkrünnakuteks ning jälitamiseks, mitte otseseks pealetungiks. · Peamiselt koosnes ratsavägi maavaldajatest, kes olid varakad, et endale kallist sõjavarustust lubada (kaitserüü, kiiver, ründerelvad, hobune). · Jalaväe osakaal muutus väiksemaks (suurem, kui ratsavägi). Kui jala- ja ratsavägi kokku juhtusid, proovisid esimesed lahingut vastu võtta metsas või soos, kus neil oli palju rohkem eelise...
taheti ehk 39 päevaga, kogu sõda pidi kestma 3-4 kuud. Prantsusmaa plaan: Kokku oli neil üle 20 plaani. Jäädi lootma passiivsele strateegiale ehk kaitseliinilt Saksa väed lihtsalt jooksevad verest tühjaks. Teati ka Saksamaa plaanist aga seda ei usutud. Venemaa plaan: Loodeti saksamaad lüüa Ida-Preisimaal eeldustest, et sakslaste põhijõud on seotud prantslaste vastase sõjategevusega. Loodeti kõige rohkem oma elavjõu ülekaalule, sest nende armees oli 6 miljonit meest kuid nende relvastus ja väljaõpe olid puudulikud ja aegunud. Inglismaa plaan: Lootis saksamaa purustada liitlaste kätega, pakkudes neile finantsabi ja ise sõjaliselt sekkuda. Nad tahtsid saada alguses ainult 70 tuhat meest mandrile. Sõja jätk: 1) Positsioonisõda ehk kaeviku sõda. Sõjategevus jäi pikaks ajaks paigale ning rinne oli mõlemalt poolt tugevasti kindlustatud. Armeedes oli 67 miljonit meest lõpuks. Ühiskond suutis ka varustada armeed laskemoona ja relvade ning toiduainete ja
Kuningateaeg roomas 753-509 aekr,varane vabariik 509-265,rooma vahemeremaade suurvõim 264- 133,kodusõdade periood 133-30,varajane keisririik 30-235 p.Kr. roomalinn tekkis kesk-itaalias,tiberi jõe alamjooksul latiini maakonnas.latiinid koondusid linnataolistesse asulatesse-keskustesse,rooma oli üks neist.,põhikeel oli ladina keel. Etrukide ajal kujunes roomast tõeline linn,ehitati templeid ja ühikondlike hooneid,foorum oli turuplays kus peeti ka rahvakoosolekuid,seal valiti ka kunigas kes valitses koos senatiga. Varane rooma ühiskond ,see oli valdavalt talupojaühiskond,hankisid elatist põlluharimisega,täisväärtuslikud elanikud olid maaomanikud ,rikkad inimeses teenisid sõjaväes, vaeseid kodanike nim proledaariteks,nende õigused olid piiratud. Rikkad ja vaeseid roomlasi ühendasid sageli patrooni ja kliendi vahekord,patroon oli eeskostja ja klient-sõltuv kaitsealune. Rooma kodanikud jagunevad kahte rühma patriitsid-need olid rikkad kodanik...
Sündmused: Maanõukogu (Maapäev)- oli Eesti omavalitsusorgan aastatel 19171919.12. aprillil 1917 kinnitas Venemaa Ajutine valitsus Eesti ajutise omavalitsuse seaduse. Märtsist oktoobrini 1917 oli Venemaa Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermangu komissar Jaan Poska. Iseseisvumise eesldused: *talude päriseks ostmine *laienes tööstus *algaas linnade eestistumine *hakati looma erakondi *tõisis eestlaste osatähtsus maa ja linnavalitsustes *arenes koperatiivliikumine *ühtlustus kirjakeel *levisid eesti k raamatud *kujunes välja rahvuslik haritlaskond *asutati ajalehti *aktiivne seltsitegevus. Päästekomitee- oli 1918. aastal loodud Eesti riigivõimuorgan, loodi Eesti Maanõukogu Vanematekogu otsusega 19. veeb. Iseseisvuse väljakuulutamine- 24. veeb 1918 Tallinnas. Iseseisvusmanifest- esimene avalik ettelugemine toimus 23. veebruaril 1918 Pärnu teatri rõdult. Vabadussõda- sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlust...
abistada, ei jõudnud nad sageli õigeks ajaks kohale või koostöö nendega puudus. Vaenlased kasutasid ära eestlaste keerulisi suhteid naabritega ja suutsid rahvad üksteise vastu üles ässitada ning toimusid sõjaretked, kus ühed barbarid hävitati teiste barbarite abiga. Selle tõttu alistatigi ühekaupa Baltimaade rahvad. Arvan, et eestlastel polnud pääsu kaotusest, kuna sakslastel olid võiduks olemas kõik eeldused neil oli hea taktika, parem majanduslik seisus ja relvastus, palju liitlasi ning kindlasti ka eestlaste nõrgad suhted maakondade ja rahvaste vahel andis sakslastele suure eelise vabadussõja võiduks.
4. Kuidas on Eesti ajalooga seotud Ivan IV? Ivan IV rakendas Liivimaal inimeste massilist ümberasustamist. Kolmel korral küüditati Tartu elanikke. Samuti tapeti tsaari käsul paljud Narva vene kaupmehed. 5. Liivi sõda. Eeldused, põhjused, käik, tagajärjed. 1558-1583, Vana-Liivimaa Eeldused: Ordu oli nõrgenenud Liivimaa oli killustunud Relvastus arenenud ja seda oli vaja „katsetada“ Põhjused: Venemaa tahtis häid kaubateid Väljapääsu Läänemerele Taani ja Rootsi soovisid kehtestada ülemvõimu Läänemere idakaldal Venemaa, Taani, Rootsi, Poola-Leedu omavahelised suhted pingestunud Käik: 1558- sõja algus 1562 Saksa ordu Liivimaa haru likvideeritakse 1563-1570 Põhjamaade seitsmeaastane sõda 1570-1583 Vene-Rootsi sõda
esindajad Versailles' st kuulutasid end Rahvakoguks kogurahva esindusorganiks, mille otsuseid ei ole kuningal õigus tühistada. Rahvuskoguga ühines ka osa aadlike ning vaimulike saadikuid. Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks koguks, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ehk konstitutsiooni ning panema seega aluse uuele riigikorrale. Samal ajal kasvas ühiskonnas rahulolematus ning rahva poliitiline aktiivsus. Eriti rahutuks muutus Pariisis, kus rahvas relvastus ning hakkas looma kodanikukaitset rahvuskaarti. 14. juulil 1789. aastal vallutati rahva hulgas vihatud ja monarhia sümboliks peetud Bastille [bas'ti] kindlus Pariisis. See sündmus tähistabki revolutsiooni algust. Terror Revolutsiooni päästmise vahendina nägid jakobiinid piiramatu ja vägivaldse võimu ehk diktatuuri kehtestamist. 1793. aasta juulis tapeti revolutsiooni üks populaaresemaid juhte Jean Paul Marat. Tema mõrva kasutasid jakobiinid ära, kutsudes oma
Sellega eestlased jäid paiksest ja hakkasid rauast tööriistu tegema ning nendega said nad aastaid pölde harida. 2. Kas Eesti ühiskond oli muinasajal teiste Euroopa maadega samal arengutasemel? Ei. Lõuna-Euroopas olid ammu juba riigid ja seal oskasid nad lugeda ja kirjutada. Eesti polnud veel riik ja kirjaoskus puudus täiesti koos lugemisoskusega. 3. Miks jäid eestlased muistses vabadusvõitluses kaotajaks? Eestlastel puudus objektiivsus, neid oli vähe, neil puudu väljaõpe ja hea relvastus. Nende vahel ei toimunud koostööd. 4. Kui tõesed on meie teadmised Eesti muinasajast? Põhjendage oma seisukohta. Väga valed, kuna Liivimaa Kroonika oli Sakslaste oma ja seal tehti eestlasi ainult maha. Muinasaeg on väga vana ning seda vähem töeseid teadmisi ka meil on. 5. Mis oleks Eesti alal võinud juhtuda, kui meile poleks 13. sajandi algul tulnud valtisema sakslasi ja taanlasi? Võibolla Eesto oleks saanud oma riigiks, kuna maakonnad olid juba olemas
juhtivkoosseis. Viru jalaväepataljonil on kaks peamist väljaõppesuunda: jalaväe õppesuund, mille koosseisu kuuluvad kõik jalaväe tehnilised erialad (laskurid, sanitarid, tankitõrjegranaadiheiturid, kergemiinipilduja meeskonnaliikmed jne); tankitõrje õppesuund, kus antakse väljaõpe kesk- ja kaugmaa tankitõrjeraketikomplekside meeskonnaliikmetele. Lisaks õpetatakse välja eelnimetatud erialade nooremallohvitsere ja allüksuste autojuhte. 7. Relvastus ja tehnika Kergrelvastus ja Viru jalaväepataljon on aga esimest korda soomustransportööril Sisu XA-188. Saab ta need siis varem kasutanud scoutspataljoni käest. 8.Traditsioonid 9. kus viivad läbi väljaõpet Laskmisi viiakse läbi peamiselt Sirgala karjääris. 10. Suur õppused Siil, kevad torm
Samuti oli silmnähtav, et Eesti sõjaline jõud oli mitmeid kordi väiksem kui Nõukogude Liidu oma. Juba esimesel päeval oleks raskerelvastuses Punaarmee purustanud Eesti Kaitseväe ning pommilennukite armaada hävitanud tagalas raudteeühendused, sillad ja tööstusasulad, mis oleks aga takistanud nii uute sõjaväelaste kui ka sõjatehnika juurdepääsu. Isegi kui oleks leitud viis, kuidas tagada turvaline juurdepääs rindele, siis puudus Eestil kaasaegne relvastus, näiteks polnud nii lennuväge ega ka vajalikus koguses tanke. Seega võib väita, et Nõukogude Liidul oli suur sõjaline jõud, millele Eesti ei oleks suutnud vastu panna. Kuna eestlased on üpriski väike rahvas, siis massiline kaotus oleks ka ohustanud elanikkonna jätkusuutlikust. Hoolimata sellest, kas eestlased oleks sõjast väljunud võitjatena või mitte, siis rahvaarvu järsk langus oleks kaasa toonud drastilisi muudatusi ühiskonnas ja igapäevases elukorralduses
poolsaarel. Araabia riike juhtisid Egiptus ja Süüria ning nende seas üritas mõjuvõimu luua NSV Liit, kes oli seega Araabia maadele liitlaseks. USA oli Iisraeli toetajaks, kuid ta soovis saada liitlasi ka Araabia maade hulgast. Ameerika Ühendriigid ja NSV Liit varustasid oma liitlasi relvastusega (tankid, soomukid, suurtükid, lennukid). Nende eesmärk oli ka katsetada oma sõjatehnika võimsust. Sõjas osalevatel armeedel oli tehniliselt üsna samaväärne relvastus, kuid Araabia maadel oli sõjameeste arvuline ülekaal. 1967. aastal toimunud Kuuepäevase sõja käigus, vallutasid Iisraeli väed endale Egiptuse aladest Siinai poolsaare ning Süüria aladest üle poole Golani kõrgendikust. Egiptuse ja Süüria eesmärgiks oli nüüd need alad enda valdusesse tagasi saada. Koalitsiooniriigid tegid ootamatu rünnaku Iisraelile ning sellega algaski Yom Kippuri sõda. Egiptus ja Süüria kooskõlastasid oma pealetungi
edukad 1223.a jõudis Tartusse vürst Vjatsko, kellel oli lubatud Novgorodist valitsusvõimu maakondades, mille ta suudab allutada 1224. vallutasid sakslased Tartu 1227.aasta 1227.a. talvel läks sakslaste suur vägi üle merejää Muhumaale Vallutati Muhu ja Valjala linnused Kogu Saaremaa ristiti Muistne vabadusvõitlus lõppes eestlaste allajäämisega Eestlaste kaotuse põhjused Sakslastel oli parem relvastus Rüütlid olid elukutselised sõjamehed vallutajaid toetasid Kaupmehed Katoliku kirik ordu Eestlastel puudus maakondade vahel korralik koostöö Sõjatehnika. Heitemasin. Rekonstruktsioon.(allikas: http://ru.wikipedia.org/wiki/ %D0%A2%D1%80%D0%B5%D0%B1%D1%83%D1 %88%D0%B5%D1%82) Amb. (allikas:http://ru.wikipedia.org/wiki/ (allikas:http://ru.wikipedia.org/wiki/
tormijooks ebaõnnestus, asuti linna piirama. Märtsis ründas taani rootsi valdusi põhja saksamaal. Rootsi laevastik liikus kopenhaageni peale, mistõttu taani kuningas palus rahu. Vene väed hõivasid osa ingerimaast ja liikusid edasi narva alla.20 nov algas narva lahing, kus venelased said hävitava kaotuse. Kaotasid kuna peeter I jättis äed de croy kätte. Ilmastik venelaste jaoks oli ebasobiv. Venelaste halb ettevalmistus, venelaste viletsam relvastus, puudu oli varustusest. Narva alt siirdus rootsi vägi koos karl 12. Laiusele talvituma. 12. juunil lahkus karl 12 eestist. Vabastas riia piiramisrõngast ning sõjategevus kandus poola aladele. Eestisse jäeti väike väesalk, sest kar 12. oli kindel et venelastele oli antud purustav löök. Rootsivastase liidu loomine: 1699. aastal sõlmiti rootsivastane liit Saksimaa pealinnas, liidu eesmärgiks oli piirata rootsi võimu Läänemerel ja laiendada oma territooriume.
Paganad alistati siis kas rahumeelselt või vägivaldselt. Näiteks alistusid latgalid ristirüütlitele rahumeelselt, seda erinevalt eestlastele. Teiseks oli sõjalise taseme suur erinevus. Kui ristirüütlid olid elukutselised sõjamehed, siis eestlased olid kõigest tavalised talupojad, kes oma vabaduseeest välja astusid. Ka olid vaenlaste sõjaväed arvuliselt suuremad. Ristirüütlid olid sõdimisega juba enne palju kokkupuutunud ning tänu sellele olid nenede relvastus ja tehnika tunduvalt parem. Soomusrüüd, odad, mõõgad, tugevad kilbid - see kõik kuulus nende sõjavarustusse. Kuid eestlaste puhul polnud seegi erakordne, kui mindi võitlusesse põllutööriistadega. Vaenlased olid harjunud pikaaegsete sõjaretkedega, kuid eestlased olid valmis vaid üksikuteks sõjakäikudeks. Poldud harjutud sõdima ning halbade kogemuste ja relvade tõttu ei suudetud sama hästi toimida kui vaenlane. Rüütlitel oli pidevalt loota abiväele
Saksamaale määrati ka reparatsioonide tasumine. Leian, et Saksamaale tehti siiski ülekohut, mõistes sõjas ainsaks süüdlaseks Saksamaa. Kokkuvõttes võib öelda, et igale riigile langes oma süü, lihtsalt seda ei tunnistatud. Prantsusmaa ning Inglismaa tundsid siiski hirmu langenud Saksamaa võimaliku tõusmise ees, seega võeti rahulepingu sõlmimisega Saksamaalt võimalused taas edukaks saamiseks. Kaotajaks võib pidada veel Venemaad. Nende relvastus jäi suurel määral alla teiste omadele, majanduslik olukord oli Venemaal üsna kehv ning selletõttu ei suudetud sõjaväge ka parandada ja varustada, samuti ei suutnud Ajutine valitsus organiseerida riigi tegevust. Esimeses maailmasõjas võib kõiki osalenud riike pidada kaotajateks. Sõda peeti väga valesid taktikaid kasutades, puudusid kogemused. Seda hakkasid mõistma ka kõik sõdinud riigid, et sõda muutus aina mõttetumaks ja
- Kuuba kriis, sest sellest oleks võinud alguse saada tuumasõda. 2) Pärast teist MS jagati Saksamaa ja Berliin kaheks, kelle vahel see jagati. Nim riigid. - 3) Teise MS tulemusena tekkis kaks üliriiki, millised? Milliseid maailmavaateid nad esindasid? USA, kes esindas demokraatiat ja NSV Liit, kes esindas kommunismi. 4) Mis tagas eelmises küsimuses mainitud riikidele üleoleku teistest? - Nad olid majanduslikult arenenumad tööstus suurriigid ja neil oli kõige võimsam relvastus ning mõjuvõim kogu maailmas. 5) NSV Liit, USA ja Suurbritannia tegid lepingu, kus mitte katsetada tuumapommi. Nim need keskkonnad. - Atmosfääris, kosmoses ja vees. 6) Miks tekkisid 1970. arenenud tööstusriikides majanduskriisid? - Sest maaõli hinnad tõusid kümnekordseks ning tänu sellele tekkis ka energiakriis.
hea väljaõppe ja kogemustega ning kasutasid tolle aja kõige paremat ja täiuslikumat relvastust (ammud). Pidevalt said nad oma vägesid täiendada. 3) Lisaks sakslastele tuli võidelda ka sõjaliselt tugevate Taani ja Rootsiga. Vallutajate taga seisis ka mõjuvõimas rooma-katoliku kirik 4) Vallutajad kasutasid ära alistatud rahvaid liivlasi, latgale, keda sunniti sõjakäikudele eestlaste vastu 5) Eestlaste ühistegevus, sõjaväe korraldus ja relvastus oli orienteerutud vaid üksikute sõjakäikude tarvis mitte plaanipärase vallutuse vastu 6) Eestlastel polnud veel välja kujunenud oma riiki. Sidemed üksikute maakondade vahel olid nõrgad, mis halvas vastupanu 7) Nõrgaks küljeks oli ka koostöö puudumine naaberrahvastega 8) Tõsisteks vastasteks vabadusvõitluse algperioodil olid venelased. Lisaks ei pidanud venelased alati täpselt kokkulepetest kinni ja see halvas tõsiselt eestlaste kavandatud ettevõtmisi.
aastal, tapeti nii mehi, kui lapsi. 1227. aastat loetakse vabadusvõitluse sümboolseks lõpuks, kuigi sõda jätkus veel aastakümmneid. Arvan, et eestlaste põhiliseks kaotuse põhjuseks oli nt maakondade halb koostöö riikluse puudumise tõttu. See tuleb välja sellest, et eestlased alistati maakondade kaupa. Teiseks suureks põhjuseks on ilmselt see, et eestalsed pidid võitlema mitmete maadega korraga ning vaenlaste armeed said koguaeg täiendust. Vaendlastel oli parem relvastus ning neil oli rohkem liitlasti, sest Eesti polnud veel riik, ning selllel ajal kasutati ära eesti maakondade omavahelisi tülisid. Neil ei olnud nt kindlaid liitlasi, sest liit venemaaga vedas neid alt. Sõja kaotusega kaasnesid ka omad tagajärjed eestlased jäid sajanditeks võõra võimu alla. Nad muutusid alamkihiks oma enese maal. Võõra võimu tulekuga kadus eestlaslik kultuur ning põlisrahva õiguslik kord halvenes. Need,
1219 Lindanise vallutamine taanlaste poolt v. 1220 Eesti mandriosa on alistatud vi. 1222 taanlaste sõjakäik Saaremaale vii. 1227 Valjala alistumine d. Tagajärjed i. Peamise kohaliku eliidi positsiooni langus või hukkamine ii. Saaremaa ülikud hoidsid head positsiooni 14. sajandini iii. võimuhierarhia muutus, kohalike võimu ahendamine iv. maksukoormuse tõus e. Allajäämise põhjused i. Vaenlaste ülekaal ii. Eestlastel kehvem relvastus iii. Venelased ei pidanud oma sõna ja ei tulnud appi/hilinesid iv. Polnud ühtset suurt juhti v. Eestlaste sõjategevus polnud läbimõeldud
. (3p.) Saaklaste soov oli suurendada oma asulad Saksa kaupmeeste soov hõivata kaubandusmonopool Venemaaga Rooma soov levitada katoliku usku Taani ja rootsi soovisid oma valdusi suurema. 13. Võrrelge eestlaste ja sakslaste sõjalist taset, põhimõtteid, arusaamu sõjast ning tooge välja peamised erinevused! (3p.) Eestlased soovisid oma ala vabastada, sakslased soovisid oma alasid laiendada. Eestlased kaotasid, kuna neid oli vähem, neil oli sakslastest halvem relvastus, toetati ristisõdijaid, polnud oma riiki ega maakondadel tugevaid sidemeid. 14. Nimetage 2 Teie arvates pöördelise tähtsusega sündmust muistse vabadusvõitluse käigust ning selgitage oma valikut! (4p.) 1.Ümera lahing, kuna see oli eestlaste väike, kuid kindel võit 15. Millised olid eestlaste allajäämise peamised põhjused?(3p.) Vastlasel oli sõeväe üle kaal Maakondade omavaheline koostöö oli nõrk 16
tingimused. Sellega kuulutati sõja süüdlaseks Saksamaa, kes pidi loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi, mõned alad tuli loovutada Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele. Ta pidi tasuma sõjakahjusid ehk reparatsioone. Arvan, et Saksamaale tehti sellega liialt ülekohut ja riigid ei mõelnud, et sõja põhjustasid erinevad aspektid. See kõik pani lõpuks aluse II maailmasõja puhkemisele. Sõja kaotajaks võib pidada ka Venemaad, kuna nende relvastus oli kehvemal tasemel kui vastastel, nende majanduslik olukord oli vilets, mis takistas sõjaväe varustamist. Üheks suureks sõja kaotuse põhjuseks võib lugeda Ajutine valitsuse suutmatust organiseerida riigi kaitset oma saamatuse tõttu. Arvan, et Venemaa ei oleks pidanud alguses üldse Austria- Ungari ja Serbia vahelistesse asjadesse sekkuma, see kõik tekitas vastaste seas pingeid ja sõda oli kiire tulema.
Samuti kõik tapeti ja kindlus põletati maani. Edasi liiguti Saarema tugevaima linnuseni – Valjala linnuseni. Saarlased olid kuulnud, mis Muhus juhtunud oli ja nad pakkusid rahu ja olid nõus ennast laskma ristida. Nende pakkumine võeti vastu ja ristimine kestis mitmeid päevi. Sellega oli Eesti vallutamine lõppenud ja kogu Eesti oli ristisõdijate käes. Kaotuse peamiseks põhjuseks oli ristisõdijate kõrgem arengutase. Nad olid rohkem organiseerunud ja neil oli parem relvastus ja väljaõppe. Samuti oskasid nad kasutada mörti ja ehitada kivikindlusi. Relvastuses olid neil ammud, kiviheitemasinad ja soomusrüü. Ristisõdijaid toetas kogu Lääne-Euroopa ja paavst, lisaks rüüstasid Eestit taanlased ja rootslased. Koostööd ei suudetud teha leedukatega ega ka eriti palju venelastega. Peale halbade tagajärgede ka oli positiivseid tagajärgi. Sakslaste valitsus tõi kaasa tehnilist uuendust ja kõrgemat arengutaset. Samuti tänu sellele sai Eesti
põletati - vaenuvägi Valjala alla (Saaremaa suurima ja tugevaim linnus) saarlased sõlmisid rahu läbirääkimised - ristimine kogu saarel - muistne vabadusvõitlus oli lõppenud Allajäämise põhjused - vallutajatel süstemaatilised rüüsteretked - Eestlastel tuli üle elada poolsada laastavat sõda - Vastasel sõjaline ülekaal elukutselised sõjamehed (hea väljaõpe, kogemus), parem relvastus, võisid täiendada väge pidevalt uute meestega - Eestlastel tuli korraga võidelda mitme vaenlasega (taanlased, rootslased) - Vallutajate selja taga rooma-katolikukirik (tähtsaim mõjukaim jõud Lääne-Euroopas) - Vallutajad head diplomaadid alistasid rahvad ükshaaval (latgalid, liivlased, eestlased), kasutasid ära ja õhutasid nende omavahelisi vastuolusid
käitada nii diiselkütuse kui ka bensiiniga. Tulekahju puhuks on tankidele osaliselt sisse ehitatud automaatsed tulekustustussüsteemid. Tanki välispind kaetakse sageli aktiivsoomusega, mis vähendab kumulatiivlaskemoona mõju. Mõningatele tankidele on võimalik kinnitada lisaseadmed, mille abil saab läbida (kandvat ja tasast) põhja mööda sõites paari-kolme meetri sügavusi veekogusid. Lahingutank koosneb lahinguosast, mootoriosast ja veermikust. Lahinguosas paiknevad relvastus, laskemoon ja meeskond. Meeskond on 34 liikmeline (komandör, sihtur, juht, laadur), relvastuseks on 105125 mm kaliibriga vint- või sileraudne kahur ja 12 kuulipildujat. Kahuri laskemoonana kasutatakse põhiliselt kumulatiiv-, kild- ja alakaliibrilisi mürske (noolmürske). Mootor paikneb tavaliselt masina tagaosas. Roomikulülid on enamasti kummipadjakestega, mis säästavad teekatet ja vähendavad roomikute kulumist. Tänapäeva tankide põhimass
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
