Kasutati temperat, akvarelli, ka kulda ja hõbedat. Miniatuurmaali iseloomustab : - dekoratiivne, lineaarne ja pinnaline laad - palju ornamentikat - ruumilisus puudub - väljendusrikkus ja fantaasiaküllus - liikumise tugev toonitamine ja suur elavus 2 - rõhutatakse askeesi ja kannatusi 7) vaeste piibel piibli teemalise, õpetliku sisuga reljeefid Krutsifiks ristilöödud jebuse kuju Pseudotrifoorum rida ümarkaarelisi nisse e. Petikuid Trifoorum kitsas käik, mis avaneb arkaadina kesklöövi Vööndkaar taveesid kiriku pikisuunas eraldav kaar võlvik ehk travee võlvikud, löövide jaotus põigiti triumfikaar transepti ja pikihoonet ühendav võiduvärav Pilt1. Pisa toomkirik. Itaalia Pilt2. Pisa toomkiriku kellatorn kampaniil. Itaalia. Pilt3. Püha Markuse kirik Veneetsias. Itaalia. Pilt4
saanud neile aknaid teha. Valgus tuli avaustest laes, mis mõnikord ulatusid nagu valguskaevud läbi mitme korruse. Omapärased on ka sambad. Need jämenevad ülaosas ning värviti piduliku punase, musta ja kollasega.Heledad rõõmsad värvid hõõgusid ka seinamaalidel. Nende säilinud osadel võib näha pidulikke sündmusi, eriti neide ja noorukeid usulise sisuga härjamängude juures, jumalannasid, naispreestreid või ka taimi-loomi. Seinu kaunistasid ka värvilised reljeefid. Inimesi kujutati neil küll egiptusepäraselt - jalad ja nägu kõrvaltvaates, õlad ja silm otsevaates- kuid nad mõjuvad palju vabamalt ja loomulikumalt kui inimesed egiptuse reljeefidel.Palju on Kreetal säilinud väikesi kujukesi, eriti jumalannasid madudega- viimaseid peeti seal kodude kaitsjaiks. Oma volangiliste seelikute, avatud pihikute ja kõrgete soengutega mõjuvad jumalannad üsnagi edevalt. Omapäraseid, äärmuseni
kõrge. Kuulsaim on Paabeli torn, mis asub Babülonis. 14. Milliseid ehitustehnilised võtted leiutati seetõttu, et seal polnud looduslikku kivi ega kasvanud metsa? Millist materjali siis kasutati? Savi ja pilliroog. 15. Miks on kunagistest paleedest ja templitest säilinud vaid savikuhilad? Sest ehitati toortellistest, mis olid eelpõletamata. 16. Mis oli kujutava kunsti peateemaks? Kujutava kunsti peateemaks oli kuningate ülistamine, reljeefid, madalreljeefid, savikujutised. 17. Mis on keraamika? Keraamika on savist põletatud esemed. 18. Kirjelda Paabeli torni kui üht tähtsamat ehitist Babülonis. Kellele pühendatud? See on kõige kuulsam ehitis, see on pühendatud peajumalale (Morduk). 19. Kirjelda Babüloonia müüre ja peaväravat. Kellele oli see pühendatud? On pühendatud Istari jumalannale. Müürid ja peavärv olid suured, massiivsed, kõrged, rippuvate aedadega. 20. Mis on greif?
Egeuse ja etruski kunst. 30.11.2016 Umbes alates 8.sajandist eKr elasid Itaalias Roomast põhja jäävatel aladel etruskid. Selle rahva mineviku peidab salapära, sest ei suudeta veel täielikult mõista etruski kirja. Roomlased, kui olid 100 aastat näinud vaeva etruskite alistamisega, alistasid 4.sajandil eKr nende linnad. Nad jätsid aga puutumata nn. Surnute linnad – kalmistud, mis teinekord ületasid maa-alalt elavate linnu. Etruskite juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Nii ongi etruskite surma teeniv kunst täis elu ja helget rõõmu. Hauakambrite seinamaalidel näidati eelmise kaunimaid pooli: pidusid muusika ja tantsuga, jahiretki, spordivõistlusi või siis mõnusaid viibimisi pereringis. Terrakotast, s.t põletatud savist kirstud...
veesülitid. Sammasterea taga oli risttahukakujuline kivist seintega hämar ruum (naos), naosel oli kassettlagi. Hämaras ruumis jumalate kujud. Kreeka arhitektuuris 3stiili e. orderit: DOORIA oli vanim, lihtne ja range. Madalad, jässakad sambad, puudub baas, kapiteel on kettakujuline ehhiin ja sellel ruudukujuline abakus. Friis koosneb triglüüfidest, millel 2 püstvaokest ja metoopidest, milledel reljeefid. Dooria stiili näited on Lõuna Itaalias Paestumis olev Basiilika (6saj.eKr.) Täiuslikum dooria stiilis tempel on Ateena Akropolil asuv Parthenon (447 432eKr.). See on klassikalise ajajärgu uhkemaid mälestusmärke. Mõõtmed 31x69m, sambaid 8x17. Pühamu koosnes 2 ruumist, naoses oli Athena Parthenose kuju (12,8m) JOONIA stiil. Sammas peenem, üldmulje kergem. Sambal on mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel. Ehhiin kaunistatud munavöödi, helmisnööri v. palmetiga
Teatavasti peab lavaruum olema teatris kõige kõrgem, sellele järgnevad kõrguselt vaatesaal ja alles siis muud kõrvalruumid. Teatrihoonest saigi mingi seenekobar, mis koondus suurima seene - lavaruumi ümber. Seda piltlikku sarnasust suurendavad veelgi tolleaegsete ehitiste pehmejoonelised sopilise servaga kummuvad katused. Ettepoole kumerduvad või taanduvad hooneosad, eri värvi materjalid, püstsoontega pilastrid, reljeefid ja igasugused fantastilised ornamendid tekitasid hoonefassaadidel rikkaliku valguse ja varju mängu. Sellele lisandusid kumerduvate ülanurkadega aknaavad, looklevate raamistikega aknad, trepikojad, mis meenutasid talveaedu oma trepikäsipuid mööda ülespoole väänlevate metallist ronitaimedega, jne. jne. Väljavenitatud vormid, sujuvus ja eriline peenus valitsesid ka sisekujunduses. Tagasihoidlikum ja kainem oli juugendstiil Põhja-. Euroopas, ka Eestis. Kuulsuse, mis on kestnud kogu 20
saj. I poolel, mil see võlviti kahelööviliseks. Nii saledad kaheksakandilised piilarid kui ka omanäolised vööndkaared tunnistavad, et siin olid tegevad Tallinna meistrid.. Kantsel - Eesti kirikuis on palju rikkalikult nikerdatud barokkaltareid ja kantsleid, üksnes Saaremaal on neid vähe. Seetõttu on suureks erandiks 1645. aastast pärinev Kaarma kantsel, millel on ka kantsli kujundus. Tavaliselt kaunistavad selle rinnatist üksikud skulptuurid, siin on aga reljeefid stseenidega Kristuse elust (ristimine, Kristus Ketsemani aias, ristilöömine, ülestõusmine, Püha Vaimu väljavalamine). Meister on võtnud eeskujuks Lüübeki toomkiriku ligi 70 aastat vana kantsli. nii muutuvad ka arusaadavaks reljeefide kummaliselt hilised renessanssvormid. Imiteerimaks Lüübeki alabasterreljeefe, on Kaarma pilditahvlid värvitud valgeks. Kantsli juures paiknev puuskulptuur kujutab nähtavasti Küreene Siimonit, kes aitas Kristusel risti kanda
elanikonnale. Templi põhiplaan Kõige lihtsam templi tüüp oli nelinurkne, pealt suuresosas lahtine ja kõrgete müüridega muust maailmast eraldatud ehitis. Uue riigi ajal muutusid templite plaanid ja ülesehitus keerukamateks (Kangilaski 1997) . Egiptuse templid mõjuvad väliselt rangetena, ei ühtki akent ega sammast, vaid suurejooneline ja pidulik monotoonsus. Templi seinu (pindu) katavad värvikirevad hieroglüüfid ja reljeefid jumalate ning valitsejate kujudega. Templi kitsas külg on peafassaadiks, kus asub ka sissekäik. Sfinksidest või jääradest moodustus pikk allee, mis kaunistab templisse viivat teed. (Vaga 2000) Väravaehitise, pülooni, moodustasid kaks längus seinaga tornikujulist tiiba, mille vahel oli sissekäik, kitsas ning kõrge. Süvarihma simss, mis oli üks levinumaid motiive egiptuse arhitektuuris, kroonis ukse ülemis osa
kunagised planeeringud. Mesopotaamias leiutati ka kaared ja võlvid, mida kasutati peamiselt väravate ja keldrite ehitamisel ning ruumide laed olid enamasti puidust. Templikompleksi tähtsaim osa oli tsikuraat, kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumalakujuga. Igal astangul oli trepp torni erineval küljel. Kõige paremini on säilinud Uri tsikuraat. Kujutavas kunstis oli juhtiv skulptuur - reljeefid ja kujud, mis olid seotud ehitistega, kuid loodi ka reljeeftahvleid ehk steele ja vabafiguure. Mesopotaamias austati jumalaid ja neid kujutati ka kunstis, enamasti inimestena. Kivist vabafiguurid olid lihtsustatud, kuid kindla ja monumentaalse ilmega. Välja raiuti koonuse- või silindrikujulisest kivi vormist. Skemaatiliselt kujutati ka näojooni ja habemeid, aga peatähelepanu oli kujude suurtel ning hingestatud silmadel, mis tehti värvilistest kividest ja asetati kuju silmakoobastesse
kollast pigmenti. Jooki lisati ka butafoorne sidruni viil ja plastikust leheke. Sidruniviil oli tehtud kuumaliimist, valatud silikoon vormi ning hiljem värvitud vesise akrüülvärviga. Plastikust lehekesed olid ostetud. Epovaiku täis klaasid olid käes väga rasked, kuid neid vajati dekoratiivsel eesmärgil (joonis 17). Teine projekt oli erinevate loomajälgede reljeefide tegemine vaegnägijatele lastele. Reljeefid olid tehtud negatiivselt, ehk mitte välja, aga sisse poole. Need olid valatud silikoon vormi (joonis 18). Jälgede reljeefid olid päris suuruses ja valatud valgest plastikust (joonis 19). KOKKUVÕTE JA ENESEANALÜÜS Algul oli plaan minna Tallinna, kuid ei riskinud esimeseks praktikaks sõita rahvastatud pealinna. Mulle sobis hästi, et sain jääda turvaliselt Viljandisse, kus tundsin juhendajat ja tööruume. Kahjuks jäi praktika meile kuue päevaseks covid-19 taaspuhangu tõttu, kuigi
Seekord kogunes 6 võistlustööd, mille üle otsustamine anti tuntud Saksa teatriarhitekt Heinrich Seelingule. Seeling soovitas jällegi justnimelt Bubõri ja Vassiljevi projekti, tuues esile parimat ruumilahendust. Lõplik lahendus muutus kompositsiooniliselt veelgi paremaks ja kompaktsemaks. Kõrged kitsad aknad, venitatud ovaalid ja kupliga kaetud trepikodade katused külgfassaadidel muutsid hoone sihvakamaks ja elegantsemaks. Fassaadile planeeriti dekoratiivsed reljeefid ja suur Tallinna linna vapp. Projekti lõplik lahendus sarnanes väga 1907. aastal Berliinis valminud Hebbeli teatriga, sarnased olid nii reljeefid kui ka interjöörid. Teatri arhitektuur oli Tallinna jaoks suhteliselt uudne ja ebaharilik. TEATRIHOONE EHITAMINE Teatrit asus ehitama tol ajal tuntud ehitusmeister Friedrich Hübbe. Müürid said laotud 1909. aasta sügiseks, kui katsetati ka uudseid raudbetoonkonstruktsioone. Hoone valmis täielikult 1910. aasta sügisel.
Üks figuuridest hoiab käes võtit, millest tunneme ära apostel Peetruse. Mõõk teise mehe käes on aga apostel Pauluse atribuudiks. Pauluse mõõgal võib olla kaks tähendust. Kui mõõga tera on pööratud üles, siis sümboliseerib see apostlit, kui usu eest võitlejat. Alla suunatud mõõk meenutab aga apostli märtrisurma: teda, kui Rooma kodanikku ei löödud risti, vaid hukati mõõgaga. 15. saj. rekonstrueerimise käigus valmisid ka piilarite baase kaunistavad reljeefid. Keskmisel näeme mõõgaga meest sarve puhumas ning mitmesuguseid loomi tähistamas head ja kurja. Esimesse leeri kuuluvad koerad ja lõvid, kuna halbu jõude kehastavad siin hirv, siga, hunt ning fantastiline suust kasvava sarvega olend. Siin on ilmselt kujutatud Põhjamaades levinud nn. Metsiku jahi stseeni, mis kehastas võitlust hea ja kurja vahel. Sellele vastandudes katab läänepoolsema piilari baasi Paradiisi sümboliseeriv viinapuuväät, kus kaks tuvi hoiavad nokas
imperaatorid). Ehitust alustati Vespaniuse, lõpetati Tituse ajal. Circus Maximus oli suur vaatemängude paik, kus korraldati eriti kaarikute võiduajamisi. Triumfikaared (Constantinuse, 4. saj. algus; Tituse; Trajanuse) ei ole ehitatud praktilisel eesmärgil vaid võimu näitamiseks. Püstitatud suurte sõjaliste võitude või muude ühiskondlikult tähtsate sündmuste auks. Neid kaunistavad reljeefid võitlusstseenidest ning raidkirjad. Atika on poolkorrus (triumfikaartel). Termid ehk saunad (Caracalla, 12 ha) olid suurejoonelised avalikud lõbustusasutused, puhkekeskused, mis sisaldasid endas ka raamatukogusid, kohvikuid, lilleaedu jne. Panteon on seest kullatud tempel, rotund e. ümarehitis (silinder, mida katab poolkera), mis on pühendatud kõikidele planeedinimedega jumalatele. Ainsaks valgusallikaks oli laes olev auk. Kupli raskus toetub peamiselt kaheksale eenduvale müüriosale
Vaibal kujutatakse Inglismaa vallutamist normannide poolt, kujutised on skemaatilised. Vaip on 0,5m kõrge ja 70m pikk. Sellel on kujutatud 1500 inimfiguuri 58-l erineval stseenil. Kordamisküsimused (peab teadma, kus põhiplaanil on need osad) Krutsifiks Pseudotrifoorum Võlvik Triumfikaar Trifoorum Vööndkaar Millal tekkis, mille järgi sai nime? Kirjelda miniatuurmaali? Mida tähendab mõiste ,,vaeste piibel"? inimesed ei osanud lugeda, kiriku seintel reljeefid, õpetliku sisuga, et anda lihtinimestele piiblist ülevaade Romaani stiili põhitunnus? Ümarkaar Romaani stiilis reljeefi kirjeldus?
Lihula Gümnaasium XI.klass JEAN GOUJON Juhendaja:Maris Roost Teostas:Gerda Tseresne 06.11.2008 Jean Goujon See prantsuse kujur ja arhitekt on arvatavasti sündinud Normandias Prantsusmaal 1510. aastal. Siiani on kindlaks tegemata tema täpne sünnikoht. Tema elust pole praktiliselt midagi teada. Esmakordselt mainitakse Goujoni 1540. aastal, kus ta tegi sambad Püha Maclou kirikule Rouenis. Uurimistöödes on tõestatud, et ta suri Bolognas samal ajal Pärtliöö veresaunaga 1566. Teda peetakse silmapaistvaimaks prantsuse renessansiaja kujuriks. Tema looming on elegantne ja graatsiline. Goujoni viiel reljeefil, mis kaunistavad " Süütute kaevu" (Fontaine des Innocents, Pariis), kujutatakse saledaid peentesse voltitesse langevates läbipaistvates rüüdes nümfe, kel kannud käes. Vaevalt oleks taoline teos võinud sündida ilma itaallaste, ...
Ateena tempel. Artemise, Nike tempel tempel Vanakreeka skulptuur Originaaltöid on säilinud väga vähe, infot saame Rooma koopiate kaudu.Põhiidee ideaalse inimese kujutamine.Lemmikmaterjal marmor.Krüsoelefanitiintehnika segatehnika, kus kuju puust südamik kaeti paljast keha jäljendavas osas elevadiluust plaatidega, riietus ja relvad olid kuldplekist ja silmad värvilistest kividest.Skulptuur jagunes kaheks reljeefid ja vabafiguurid. Kreeka skulptuurid ajaperioodide kaupa ARHAILINE KLASSIKALINE HELLENISTLIK Kouros vabalt seisev alasti Kaob tardunud poos, hakatak Rõhutama hakatakse meesfiguur.Kore riietatud se kujutama keerukamaid lii dramaatilisust.Kujud naisfiguur.Kehavormid on gutusi.Kujud olid ilmekas muutuvad ülisuureks, teatraal üldistatud, anatoomia järgimi igast küljest
1.Kuidas periodiseeritake kreeka kunsti? Arhailine= 600-480eKr, Klassikaline= 480-323eKr, Hellenistlik= 323-30pKr 2.Milline oli kreeklaste usund? Polüteistlik 3.Milline ühiskonnakord valitses Kreekas? Demokraatlik 4.Mis on vana-Kreeka arhitekti tähtsaim ülesanne? Ehitada templeid 5.Millised 3 stiili seal olid? Mille järgi need nimetatud on? Dooria, joonia ja korintos( rangema realismi järgi) 6.Milline ehitiste tüüp on templitele aluseks? Kirik, minu arust 7.Templi üksikosad, alates ülevalt? Templi sisemus>viilkatus>talastik>kapiteelid>sambad>alus 8.Miks on vana-kreeka templid avaldanud nii suurt mõju hilisemate aegade arhitektuurile? Sest Kreeka templites avalduvad kõik need jooned,mida tavaliselt omistatakse arhitektuurile 1.Kus asuvad kõige paremini säilinud ja kõige vanemad dooria stiilis templid? Miks seal? Lõuna-Itaalias, sest seal asusid kreeklaste kolooniad 2.Kus arenes välja joonia stiil? Väike-Aasia rannikul 3.Mida tead Efoses...
Kõrbe alale jäävad täielikult Egiptus, Liibüa, Alzeeria, Lääne-Sahara ja osaliselt Mauretaania, Mali, Niiger, Tsaad, Sudaan. Sahara on rikas mitmetelt maavaradelt. Siin leidub rohkesti naftat ja maagaasi, samuti mitmeid metallimaake - rauda, vaske, tina, niklit jne. Maavarade kaevandamise piirkondadesse on tekkinud väikesed asulad. Liigse karjatamise tõttu kõrbe äärealadel kõrb laieneb. Viimastel aastakümnetel keskmiselt 6 km aastas. Seinamaalingud ning reljeefid annavad tunnistust, et veel 5 000 aastat enne Kristust oli Sahara kõrb kaetud savanniga. Sahara kõrbe kliimadiagramm Sahara kõrb suve Kasutatud kirjandus: http://images.google.ee/imgres? imgurl=http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/7klass/2kliima/images/7-2-9- 1-1.jpg&imgrefurl=http://www.miksike.ee/docs/elehed/7klass/2kliima/7-2-9- 1.htm&usg=__gmYpu1Cn33tFmlV-v-
saj kuulus fantast, kes on mõjutanud ka hilisemaid kunstivoole (sürrealism, neist ühte veel nimetatakse? Ta kasutas vanematel ustel gootipäraseid neliksiire, reljeefidel sümbolism)? Hieronymus Bosch Saksamaa. kujutatud piiblistseenid olid aga juba uutmoodi ruumilised ja maalilised. Uuemal renessanss uksepaaril, nn ,,Paradiisi väravatel" on nelinurksesse raamistusse asetatud reljeefid. Nendes 26. Missuguse kunstiliigi poolest on eriti kuulus 15.saj Saksamaa? on maaliline käsitlus täies ulatuses rakendatud maastikulised ja arhitektoonilised Vasegravüür, puulõige tagaplaanid, kasutatud on kõiki saavutusi joon- ja õhuperspektiivi alal. 8. Kes oli Donatello , nimeta 2 teost. Donato di Niccolò di Betto Bardi, paremini tuntud kui Donatello, oli vararenessansi ajastu Itaalia skulptor Firenzest
4. Milliste tänapäeva riikide territooriumil asus Mesopotaamia? Iraagi ja Süüria 5. Mis olid kõige tähtsamad Mesopotaamias elanud rahvad, mida leiutasid? Sumerid, Akadid 6. Mis liiki ehitised olid Mesopotaamia kunsti suurimad saavutused? Too näiteid. Templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused. Nt. Uri tsikuraat 7. Kirjelda Istari värava ehitust ja kaunistusi. Babüloni linna peavärav. Kõrgus 14.73m. Paremal loomi kujutavad reljeefid väravalt(Värviline glasuur saadi taimetuha ja mineraalvärvide segust, mis sulatati teise põletusega tellise külge). Istari väravani viis protsessioonitee, mille algne pikkus oli 240 m 8. Mida tead Vanade Egiptlaste religiooni kohta? Kuidas see mõjutas kunsti? Eriti tähtis vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu. Vanad egiptlased uskusid hingedede ränadamisse. Nad uskusid, et teatud aja jooksul ärkab surnu uuesti ellu
Seal käisin esiteks kohe ära Punasel Väljakul, mis on põhiliseks paigaks paraadide ja muude kogunemiste tarvis. Pidin kindlasti järgi uurima Moskva metroo kohta, mis on teatavasti kõige suurim maailmas ja sain sellele ka oma tõestuse. Käies võõras, tundmatus riigis, peab üle vaatama ka kiriku, sest usk on üks tähtsamaid osi, kui mitte meie, siis kellegi teise jaoks. Seegi kord käisin kirikus, mis asus Moskva linna keskpunktis. Kiriku seinasid kaunistasid meeliületavad reljeefid, ning väga levinud oli ka õigeusul põhinevad mosaiigid. 1917. aastal Moskva metroosse rajatud pronkskuju, mis oli püstitatud revolutsiooni auks, pidin ma ka kindlasti ära nägema ja seda ma ka tegin. Kui kõndida Moskva tänavatel või koguni minna turule, siis seal üritavad kohalikud päris tihti võimalikult odavalt müüa kõiksugu tooteid. Tavaliselt annab turist alla ja ostab lihtsalt asja ära, sest muidu ei jäetaks teda rahule.
Mis on kunst? Kunst on osa kultuurist, kuigi snal kunast on mitu thendust. Kultuur-laiemas mttes thendab inimtegevust(mtted,inimestevahelised suhted). Inimeste poolt loodud objektid sisaldavad kultuuriteabet-tegemist on selle aja tooliga nide. Kunsti erinevaid thendusi. Kunst-meisterlikkus Kunst-vlts,mitteehtne (mustkunst) Kunst-inimeste tegevus teatavas valdkonnas(pildid,kujud,muusika) Piir lihtsate esemete ja visuaalse kunsti vahel on ajaloo jooksul muutunud (nt riidepuu ei olnud kunagi mingi kunst tnapev on) Niteks arvati 17-18 saj., et kunst peab ilus olema,hiljem on selline suhtumine muutunud(sest ei teate tpselt mis on on ilus-ilu vaataja silmades) Levinud ilusreegleid 1.ilusad on suurt reeglipra ja korastust omavad objektid. 2.ilus on ootamatu ja erandlik. Kes kujundavad iluhinnanguid?Kriitikud,kunstnikud,galleristid Mis on veel kunsti eesmrk? Enesevljendus Religioossete,poliitiliste,eetiliste ideede vljendaja. Visuaalste...
Rahu altar on osaliselt säilinud. Selle on kujutatud legendi rooma asutamisest ja Augustust oma perekonnaga pidulikus rongkäigus. Altari autorid on võtnud eeskujuks Ateena Parthenoni naose friisi(Friishoone seinapinda kaunistav või liigendav reljeefne horisontaalvööt). Monumendi kunst muutus keisrite ajal veelgi tähtsamaks. Paljude keisrite seisvad või ratsakujud püstitati esinduslikesse paikadesse. Kõige paremini on neist säilinud Marcus Aureliuse ratsamonument. Reljeefid ja raidkirjad esinevad ka triumfikaarte seintel. Nad jutustavad kangelastegudest, mille auks triumfikaar on püstitatud. Rooma linnas on säilinud mitme keisri triumfikaared. Kõige hilisem on pühendatud Constantinusele ja sellel on näha juba rooma reljeefikunsti allakäigu märke. Marcus Aureliuse ratsamonument > Tuleb veel Rooma linna hoonetest on ainult mõned üksikud säilinud enamvähem algsel kujul. Enamus suursugused hooned lagunesid koos Rooma riigiga
Tsikuraat ehk torntempel, ehitati tellistest ja terrassid on omavahel treppidega ühendatud. Assüüria kultuuris oli juhtival kohal lossiehitus. Tunti võlvkonstruktsiooni. Sambaid kasutati harva. Väliselt sarnanesid lossid kindlusega. Terrass koosnes 130-st erinevast ruumist. Võlvitud ukseavad olid valguse saamiseks. 30-ne õue ümber paiknesid ruumid, paigutus oli ebasümmeetriline ja lossi territooriumil asus ka torntempel. Suurem osa ruumidest olid eluruumid. Seinu katsid reljeefid ja seinamaalingud. Eriti pidulikud olid vastuvõtu ruumid. Lossi valvasid 2 kolossaalset inimese pea ja härja kehaga tiivulist jumalat. Need on kõrgreljeefis ja need pidid lossielanikke kaitsma pahade vaimude ja õnnetuste eest. Tippsaavutuseks loetakse reljeefi ,, Surev emalõvi " ja ,, Verdsülitav lõvi ", kus loomi on kujutatud elavamalt ja dramaatilisemalt, inimesi kujutatakse stiliseeritult ehk lihtsustatult. Uus-Babüloonia tähtsaim keskus oli Babüloni linn ja arhitektuuriteostest
Kunstiajalugu Kunsti liigid: 1. Arhitektuur a. Sakraalarhitektuur kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid b. Profaanakhitektuur lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud 2. Skulptuur a. Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef b. Ümarplastika b.i. Vabaplastika b.ii. Monumentaalplastika b.iii. Ehitusplastika 3. Maalikunst a. Seina- ehk monumentaalmaal (fresko- ja sekotehnikas b. Tahvelmaal c. Raamatu- e miniatuurmaal d. Mosaiikmaal (pole loodud pintslite ja värvide abil e. Klaasimaal e vitraazikunst 4. Graafika a. Kõrgtrükk
Nendele järgnes astmikpüramiid. Püramiidid on vana Egiptuse täiuslikumad ehitised. Kuulsamad püramiidid on: · Chephreni · Checpsi ( 146 m kõrge) · Mykerinos Vanaaja lõpul ilmub uus ehitustüüp; päikesetempel. Templiehitises tekkisid samba tüübid. Mis järgisid loodusvorme(sarnaseid papüürusele, palmile). Sambad olid kogu ulatuses kaunistatud reljeefide ja maalingutega. Egiptuse kunsti täiuslikumad tööd ongi seinamaalid ja reljeefid. Kunstnikud püüdsid objekti kujutada tema iseloomulike kontuuridega. Välditi mitme plaanilisust ja perspektiive. Kõige iseloomulikumat Egiptusele on kujutatud inimest (pea külgvaates, silmad otsevaates, õlad otse, keha pöördes, jalad külgvaates). Reljeefid olid peenelt viimistletud ja säravalt värvitud. Kujutamisviis kehtis läbi sajandite muutumatuna. Vanas riigis pandigi alus Egiptuse kultuurile. Ka skulptuur oli läbi sajandite muutumatu
Kunsti ajalugu. Kunstiliigid · Maalikunst · Skulptuur · Graafika · Arhitektuur · Tarbekunst Skulptuuride loomise kolm põhilist viisi · Väljaraiumine · Modeleerimine · Abstraktne · Mahuline · Kompositsoon Maal Värvidega loodud kujund tasapinnal · Tahvelmaal · Seina ehk monumentaalmaal (fresko- seina maali thenika)(suur!) · Miniatuurmaal Graafika Tasapinnale kujund trükkimise abil · Kõõrgtrükk · Sügavtrükk Arhitektuur · Vastavus oma ülesandele · Ruumimõju · Osa visuaalsest ümbrusest · Ehituskunst nõuab vahetut tutvumist endaga selles kohas, kus ta asub Arhidektuur jaguneb · Kiriklik ehk sakraalne Tarbekunst · Keraamika · Matallehistöö · Klaasehistöö · Mahkehistöö · Tekstiil Keraamika · Terrakota o Glasuurimatta savinõud · Fajanss o Glasuuritud sa...
8.Õpi lugema põhiplaane. Leia plaanilt pikihoone, transept, koor, löövid jne. Erista lõiget plaanist. Erista basiilika tüüpi kirik kodakirikust. 9.Tunne gooti läänefassaadi:portaalid, ehisviilud, roosaken ja kuningategalerii. Mis on vitraaz? Vitraaz on klaasimaal, võib olla ka klaasitükkidest kokkupandud mosaiik. 10.Nimeta romaani skulptuuri põhitunnused.Mis on vaestepiibel? Kus asus hoones(l) skulptuur? Romaani skulptuurid olid peamiselt reljeefid, ehk arhidektuurist sõltuvad. Reljeefid õpetava ja jutustava sisuga. . Inimfiguurid on reljeefidel esitatud moonutatuna, tegelased äratuntavad tingmärkide näol. Sageli kaunistas romaani kirikut ka ornamentika, see on abstraktne ja skemaatiline Reljeefi ülesandeks oli seletada Pühakirja kirjaoskamatule rahvale. Seetõttu nimetatakse keskaja kirikute skulpturaalseid kaunistusi ka "vaeste Piibliks". Skulptuure tehti ka altarite kujundamiseks või vabalt kirikuruumi paigutamiseks 11
põlvedel,pilk ette suunatud. Vaaraod kujutatakse suuremana kui alluvaid. Peamiselt maalitakse vaarao võidetud lahinguid ja kaotanud vastaste alistamist. Seisvatel figuuridel on vasak jalg ees, käed sirgelt kõrval ja rusikas või siis üks käsi rinnale surutud. Kujutatavate näoilme on alati rahulik, pilk ette suunatud. Egiptuse skulptuur erineb Mesopotaamia omast realismi poolest. Ehitistel katsid kõikvõimalikke kohti värvilised maalid ja reljeefid. Maalis ei tuntud valgust-varju ja värvide pooltoone, värvid olid selged. AJALUGU ARVESTUS 1 2. RÜHM 5. Loodusvaradest oli Mesopotaamia vaene- leidus vaid savi ja pilliroogu. Seepärast kujunes välja nn. savitsivilisatsioon. Savi kasutati ehituses, tarbeesemete valmistamisel ja savitahvleid põletatuna ka kirjutusmaterjaliks. Kivi, puitu ja metalle tuli hankida teistelt maadelt
Kreeka ühiskonnas. Meheideaali kehastas alasti atleet, aga naise ilu seostus rohkem riietuse , ehete ja soenguga. · Klassikalisel ajajärgul toimub suur muutus vabafiguurides. Kaob tardunud poos, hakatakse kujutama keerukamaid liigutusi. Klassikalise ajastu kujud on ilmekad igast küljest. Kaob grimassitaoline naeratus ning nende näod on tõsised ja rahulikud. · Kreeklased eelistasid kõrgreljeefi. · Dooria stiilis templitel olid reljeefid metoopidel, joonia templitel katsid reljeefid katkematu lindina kogu friisi. · Reljeefidel kujutatakse enamasti võitlusstseene. Võitlused olid tasavägised ja rasked · 4. sajandil eKr taandub skulptuuris pidlik, enesekindel rahu. Skulptuur muutub vormilt ja meeleolult mitmekesisemaks. Mõned hakkasid rõhutama dramaatikat ja kasutama rahutumat vormi, teised lisasid inimlikku, maist ilu.
eespool, rusikasse tõmmatud käed tihedalt vastu külgi, vahel ka üks käsi rinnal, nägudel võimukas, salapärane, pisut üleolev naeratus, pilk suunatud kaugusesse. 8. Mille poolest erinevad lihtrahva kujud vaaraode kujudest? Milleks neid vajati? Need on väiksemad, tunduvalt elavamad ja vabad paraaditsevast rangusest, tihti puidust ning värvilised. 9. Mis laadi olid vana-egiptuse reljeefid? Madalreljeefid, süvendreljeefid 10. Iseloomusta egiptuse seinamaale. Milline oli nende värvikasutus, kui tõetruud nad olid, kuidas kujutati inimesi ja nende ümbrust? 8.PEATÜKK Ehnatoni-aegne kunst 1. Millisel sajandil elas vaarao Ehnaton? Kuidas oli tema nimi algul? 14.sajandil eKr. Amenhotep IV. 2. Millise põhjapaneva ümberkorralduse tegi Ehnaton usuelus? Polüteism asendati monoteismiga 3. Mida tähendavad sõnad ,,polüteism" ja ,,monoteism"?
südamikus, all orus asus avar väljakl orkestra. Etenduse ajal paiknesid seal koor ja näitlejad. Orkestra taga oli skene(kr.k. telk). Skenest kujunes välja terve arhidektuur. Näitlejad kasutasid ka ruuporeid ja olid ka kõnekoorid mitu näitlejat rääkisid samat asja. Kreeka skulptuur Kore riietatud naisfiguurid. Kuros alasti mehekujud. Kreeklased kujutavad skulptuuridel perfektset inimest. Kujud on rahulikus poosis, aga pinges see ongi ideaalne skulptuur. Kreeklaste reljeefid on kõrgreljeefid ja suurepäraselt, peaaegu nagu skulptuurid. Nad tundsid kiviraiet. Vaasid Kasutavad värvimist, mitte glasuurimist, kuigi nad seda teadsid. Kreeka vaasid olid kärbenõud hoiti vett, õli, veini ja serveeriti toite. Kreeklastel olid maalitud igast savinõud, mitte ainult vaasid. Umbes 600 e.m.a. kujunes välja mustafiguuriline vaasimaal (Atikas), kus kujutised ja ornament kanti musta läikiva värviga savinõu heledale pinnale. Detailid kraabiti
valguskaevud läbi mitme korruse. · Sambad jämenevad ülaosas ning värviti piduliku punase, musta ja kollasega. Knossose loss tänapäeval Lossi rekonstruktsioon Seinamaalid · Heledad rõõmsad värvid hõõgusid ka seinamaalidel. Nende säilinud osadel võib näha pidulikke sündmusi, eriti neide ja noorukeid usulise sisuga härjamängude juures, jumalannasid, naispreestreid või ka taimi-loomi. · Seinu kaunistasid ka värvilised reljeefid. Inimesi kujutati neil küll egiptusepäraselt - jalad ja nägu kõrvaltvaates, õlad ja silm otsevaates- kuid nad mõjuvad palju vabamalt ja loomulikumalt kui inimesed egiptuse reljeefidel. Sõnnimäng Naise kujutis aka Pariisitar Skulptuur · Palju on Kreetal säilinud väikesi kujukesi, eriti jumalannasid madudega- viimaseid peeti seal kodude kaitsjaiks. · Oma volangiliste seelikute, avatud pihikute ja kõrgete
Teda võib pidada ka esimeseks hellenistlikuks skulptoriks. SKOPAS. MENAAD ( u. 330 e.m.a ). Koopia HELLENISTLIK SKULPTUUR Hellenistlik skulptuur muutus toretsevamaks, mõnedes töödes esines ülepakutud tundeid, teistes jällegi liialdatud looduslähedust. Usinalt hakati kopeerima vanemaid skulptuure; tänu nendele koopiatele teamegi paljusid kujusid, mis ise on hävinud või alles üles leidmata. Sel ajal loodud töödest on tuntuimad Pergamonis püstitatud suure ohvrialtari reljeefid oma võitlusstseenidega, 19. sajandi algul Melose saarelt leitud ilujumalanna kuju, mida leiupaiga järgi Milo Venuseks kutsutakse, samuti nn. Laokooni grupp. Selles tegelikult küll veidi vägivaldsena ja ülepakutuna tunduvas töös näeme Trooja preestrit Laokooni ja tema poegi, kelle merest tulnud maod olevat ära kägistanud. SUREV TITAAN. PERGAMONI ALTAR. MELOSE APHRODITE EHK MILO VENUS ( u. 130-120 e.m.a ) LAOKOON ( u. 150 e.m.a )
Teatavasti peab lavaruum olema teatris kõige kõrgem, sellele järgnevad kõrguselt vaatesaal ja alles siis muud kõrvalruumid. Teatrihoonest saigi mingi seenekobar, mis koondus suurima seene - lavaruumi ümber. Seda piltlikku sarnasust suurendavad veelgi tolleaegsete ehitiste pehmejoonelised sopilise servaga kummuvad katused. Ettepoole kumerduvad või taanduvad hooneosad, eri värvi materjalid, püstsoontega pilastrid, reljeefid ja igasugused fantastilised ornamendid tekitasid hoonefassaadidel rikkaliku valguse ja varju mängu. Sellele lisandusid kumerduvate ülanurkadega aknaavad, looklevate raamistikega aknad, trepikojad, mis meenutasid talveaedu oma trepikäsipuid mööda ülespoole väänlevate metallist ronitaimedega, jne. jne. Väljavenitatud vormid, sujuvus ja eriline peenus valitsesid ka sisekujunduses. Tagasihoidlikum ja kainem oli juugendstiil Põhja-. Euroopas, ka Eestis. Kuulsuse, mis on kestnud kogu 20
GOOTI KUNST (12.-16.saj.) Gooti stiili nimetus on juhuslik ja tekkis uusaja alguses, kui suhtuti keskaja kunsti halvustavalt. Gooti stiili nimetus tuleb ammu hääbunud gootide hõimu nimest. Gooti kunsti perioodid: 1. varagootika 12.saj. II pool 2. kõrggootika 13.-14. saj. 3. hilisgootika 15.-16.saj. algus. Gootika tekkis Prantsusmaal ja levis sealt teistesse Euroopa riikidesse (ka Eestisse). Kõige varem loobuti gootikast Itaalias( 15.saj.). Gooti ajastu alguseks oli välja kujunenud uus seisus- linnakodanikud, käsitöölised ja kaupmehed. Tekkisid uued linnad, inimeste eluviis muutus liikuvamaks ja kasvas toredusiha. See kõik avaldas mõju kunstile., kuid suurimad saavutused on seotud ristiusu kirikuga. ARHITEKTUUR: Tähtsaimad ehitised kirikud ja kloostrid. Gooti kiriku tunnuseks on teravkaar (uksed, aknad). Kirikud ei ole enam massiivsed ja kindlusetaolised,...
1.Millised olid tähtsamad sumerite linnad? Kish, Nippur, Uruk, Umma, Lagash, Ur. 2.Milline riik asub praegu sumerite aladel? Mis seal toimub? Sellel alal asub pragu Iraak. Seal toimub hetkel sõjaline tegevus. 3.Millised olid tänavad sumerite linnades? Tänavad olid kitsad ja need ei olnud sirged vaid looklesid masjade vahel. 4.Milliseid materjale kasutati majade ehitamiseks? Ehituseks kasutati põletamata savitellist ja tänu sellele olid majad väga nõrgad ja neid ei ehitatud tavaliselt kõrgemaks kui kaks korrust. 5.Kui kõrgeid maju sumerid ehitasid? Mitte rohkem kui kaks korrust. 6.Iseloomustage kuju näo proportsioone? Pikliku kujuga, habemega kiilaks. 7.Uurige mehe silmi ja kirjeldage neid? Silmad on värvilised, kontuurjooned on toodud esile. 8.Kuidas iseloomustaksite mehe figuuri? Keskmise kehaehitusega, väikese õllekõhuga, vbl käib ka jõusaalis nii kaks korda nädalas. 9.Kus elasid sumerid? Mesopotaamias. 10.Millised olid sumerite linna...
sai teha ka kunstliku niisutamiseta. Assüüria kuningad olid erakordselt sõjakad. Peaaegu igal aastal rünnati kedagi. Assüürlased läksid sõtta rauast relvadega ja kaitserüüdega. Neil olid ka sõjavankrid, ratsamehed ja jalavägi. Assüürlased vallutasid Egiptuse, Babüloonia, Palestiinia ja Süüria. Assüüria kuningate võim oli piiramatu. Pealinn oli Niieves, kus asus kuningaloss. Kuningalossi seinu kaunistasid kivisse raiutud reljeefid ( reljeef on osa kivi või saviseinast, mis on kaunistaud seina tasapinnast kõrgemate kujundite või joonistega. ). Aastal 612 ekr vallutati Assüüria riik, assüüria vaenlaste poolt üheskoos, sellega oli assüüria purustatud . Mesopotaamia usund . Mesopotaamia elanikud kujutasid jumalaid inimestesarnastena. Arvati et jumalate elupaik on taevas. Igale tähtsamale jumalale oli oma tsikuraat ( astmiktempel )
1.Kunstiliigid :ARHITEKTUUR Sakraalarhitektuur - ehitised, mis on seotud religiooniga. Nt kirikud, moseed, templid, kabelid, kloostrid. Profaanarhitektuur - ilmaliku funktsiooniga ehitised. Tähtsad sõjalised ehitised nt kindlused, linnused linnakindlustused. Lisaks lossid, raekojad, aga ka elamud ja tööstushooned. SKULPTUUR -Reljeefid -kõrgreljeef -madalreljeef -süvendreljeef ,Ümarplastika MAALIKUNST -Seinamaal (e monumentaalmaal) ,Tahvelmaal, Miniatuurmaal, Klaasimaal ,Mosaiik GRAAFIKA -Trükigraafika -Kõrgtrükk -Sügavtrükk -Lametrükk, Joonistused TARBEKUNST -Keraamika, Metallehistöö, Klaasikunst, Nahkehistöö, Tekstiil, Puitehistöö 2. Kunstiajalugu on kunstiteaduse osa, mis tegeleb arhitektuuri, kujutava kunsti ja tarbekunsti ajaloolise arengu uurimise, teoste kirjeldamise, süstematiseerimise ning analüüsiga. 3.Stiil on ühiste joonte kogum kunstiteosel. Stiili mõistet on kasutatud kunstiteoste rühmitamiseks. Tuleneb sõnast ,,stilus". St...
Muistse Egiptuse panus maailma ajalukku Muistne Egiptus paiknes Niiluse kesk- ja alamjooksul. Selle riigi periood kestis 31.-6. sajand eKr ning see aeg jagataske omakorda kolme ajajärku - vana riik, keskmine riik ja uus riik. Muistne Egiptus oli üks esimesi omataolisi tsivilisatsioone ning muistsed egiptlased on andnud suure panuse maailma ajalukku erinevats valdkondades. Mis siis on silmapaistvamad egiptlaste teadmised ja oskused? Egiptuse ajaloo üheks olulisemaks saavutuseks pean ma hästi välja arenenud arstiteadust. Kui teised rahvad arvasid, et haigus on jumalate kättemaks, siis egiptlased teadsid seda, et haigus tekib looduslikel põhjustel ning, et inimese tervendamiseks tuli määrata õige diagnoos ja ravi. Sealsed arstid oskasid valmistada erinevaid medikamente, nii sissevõtmiseks kui ka pealemäärmiseks. Veel olid nad ka osavad kirurgid, nimelt olid nad võimelised tegema keerulisi silmaoperatsioone. Inimese anato...
Vesi voolas akveduktide kaartele veekindla mördiga isoleeritud kanalit mööda. Akvedukt (Pont du Gard) Skulptuur Pärast Kreeka vallutamist 1.saj. algas Roomas tõeline kreeka eluviisi jäljendamise buum. Kunstiga tegelemine jäeti siiski kreeklastele endile. Laevade kaupa toodi Kreekast skulptuure ja kui need otsa lõppesid, hakati tegelema kopeerimisega. Siiski arenesid kõrgetasemeliseks rooma portreeskulptuurid ja ajaloolised reljeefid. Portreed pidid olema väga loomutruud ja täpsed, et järeltulijad teaksid, kuidas nende esivanemad välja nägid. Reljeefidel kujutati tõesti asetleidnud sündmusi ja võidetud lahinguid. Julius Cesar Tiberius Skulptuurid Koos keisrivõimu kehtestamisega muutus ausammaste paigutamine linnaväljakutele veelgi olulisemaks. Roomas seisab keiser Trajanuse auks ehitatud ausammas, mille sees oli kunagi tema matuseurn.
Renessanss Küsimused kontrolltööks Variant 2 1. Kus ja milla algas renessanss? Kuidas sai nime? Renessanss sündis 14. sajandil Itaalias. Nimetus tuleneb itaaliakeelsest sõnast rinascita ja prantsusekeelsest sõnast renaissance, mis tähendaavad taassündi. 2. Mida hakati nüüd otsima kunstis ? Kunstis sai iseloomulikuks arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. 3. Kes oli renessansiajal peamised kunstitellijad? Peamiselt tellisid kunsti kirikud ja kuningad. 4. Mis toimus Firenzes? Firenze oli kultuuri-ja kunstielu keskuseks.Kaubandusega koos arenes rahamajandus ning eriti Firenzes pandi alus uusaegsele pangandusele. Maalikunsti uuenemise tähtsaimaks keskuseks oli Firenze. 5. Mis on palazzo? Näited. Firenze patriitsiperekonnad lasksid endale püstitada paleesid( itaalia keeles. Palazzo).Need on kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Katus on neil madal. Vanemad pala...
Egiptlased katsid oma hoonete seinu ja obeliske reljeefidega. Nendel kujutati inimest üldistatult nagu skupltuuriski. Järjekindlalt kasutati nn. egiptuse poosi kus jalad, pea ja käed on kujutatud külgvaates, ülakeha ja silm otsevaates. Orje kujutati väiksemana kui ülikuid, kaugemal asetsevad inimesed paigutati reljeefil ülespoole. Loomad, kalad ja taimed paistavad loomutruumad, samas asetsevad kõik kujutatavad eraldi- ruumi nende ümber pole vajalikuks peetud kujutada. Reljeefid värviti sageli värviliseks. Samasugused reeglid kehtisid ka seinamaalis. (Kasutatud allikad: 1) 5 6 Kokkuvõte Selle referaadiga sain teada palju rohkemat Egiptuse, selle ajaloo ja kuntsti kohta. 7 Kasutatud allikad 1. Allikas: http://kunstiabi.weebly.com/egiptuse-kunst.html 8
1. Mille poolest erines ristiusk roomlaste senisest usust? Roomlaste seniste usunditega võrreldes oli ristiusk väga radikaalne, nõudes usu ja igapäevase elu ühendamist, sõnade ja tegude ühtsust, Jeesuse kannatusterohke elukäigu eeskujuks ja ideaaliks pidamist. 2. Miks võtsid kristlased oma kunstis kasutusele mitmesugused tingmärgid? Miks tekkis kristlik sümboolika? Mõnda tavalist antiikkunsti motiivi käsitlesid kristlased kui tingmärki, mille tähendust teadsid ainult nemad. Neil päevil saigi alguse keeruline kristlik sümboolika, kus igapäevastes motiivides tuleb leida vihjeid ristiusu õpetusele ja piiblitegelastele. Kristust sümboliseeris kala ja ka lambatalle õlul kandev mees. 3. Milliseid kunstiteoseid võib leida katakombidest? Katakombides olid kujutatud seinamaalidena kristliku kultuuri pilte. See meenutas rooma seinamaali, kuid oli kristliku teemaga. Seintel kujutati vana testam...
Vana Egiptuse arhitektuur. 9 mälestusmärki: Dzoseri püramiid; Hatshepsuti tempel; Giza püramiidid; Karnaki templit Egiptuses; Murdut püramiid; Abu Simbel; Luksori templid; Roosa püramiid; Suur Sfinks. Dzoseri püramiid. See on üks kõige väljapaistvam ajaloomälestiste maailmas, nagu üks vanimaid Egiptuse püramiid. Asutatud umbes 2650 (kahe tuhande kuuesajanda viiekümnendal) aastal eKr, see muljetavaldav arhitektuuri kunstiteos ja vanim ehitis maailmas, mis on ehitatud kivist. Samm püramiid ulatub 62 (kuuekümend kaks) meetri kõrgusel maapinnast, ning on pühendatud faraon Dzoserile. Püramiid koosneb 6 (kuuest) suurest alustest ja mida kõrgem alus seda väiksem ta on. Kuus kivi astet lamekatusega tegelikult toetavad ennast nagu hämmastav igavese ehituse sümbol. Click to edit Master text styles Second level Third level ...
Triumfikaar on rikkalikult kaunistatud sammaste, kujude ja reljeefidega. Ehitis jäljendab antiikseid triumfikaari, kuid on neist tunduvalt suurem. 55 meetrit kõrge ja 45 meetrit lai triumfikaar, mille suure kuplini on 29,19 meetrit, on maailma suurim omasarnane. Ümbritsev väljak sai tänapäevase ilme alles paarkümmend aastat hiljem, kui Pariisi Karmil käel renoveerinud Hausmann sinna veel seitse tänavat ja avenüüd suunas.Ehitist ilmestavad prantsuse kujuri F.Rude'i reljeefid. 3.3 Tseremooniad Hiljem on seal toimunud mitmed tseremooniad. 1919 marssisid kaare alt läbi Esimese maailmasõja võidukad väed. 1920 sängitati triumfikaare alla Tundmatu Sõduri põrm, kolm aastat hiljem süüdati seal Igavene tuli. 4.KOKKUVÕTE Tähe Triumfikaar on väga ilus ja ma loodan, et see püsib veel mitusada aastat, et noorema generatsiooni inimesed saaksid seda näha. Endal on ka unistus minna Pariisi ja triumfikaart lähemalt uurida. KASUTATUD KIRJANDUS
GOOTI KUNST (12.-16.saj.) Gooti stiili nimetus on juhuslik ja tekkis uusaja alguses, kui suhtuti keskaja kunsti halvustavalt. Gooti stiili nimetus tuleb ammu hääbunud gootide hõimu nimest. Gooti kunsti perioodid: 1. varagootika 12.saj. II pool 2. kõrggootika 13.-14. saj. 3. hilisgootika 15.-16.saj. algus. Gootika tekkis Prantsusmaal ja levis sealt teistesse Euroopa riikidesse (ka Eestisse). Kõige varem loobuti gootikast Itaalias( 15.saj.). Gooti ajastu alguseks oli välja kujunenud uus seisus- linnakodanikud, käsitöölised ja kaupmehed. Tekkisid uued linnad, inimeste eluviis muutus liikuvamaks ja kasvas toredusiha. See kõik avaldas mõju kunstile., kuid suurimad saavutused on seotud ristiusu kirikuga. ARHITEKTUUR: Tähtsaimad ehitised kirikud ja kloostrid. Gooti kiriku tunnuseks on teravkaar (uksed, aknad). Kirikud ei ole enam massiivsed ja kindlusetaolised,...
U. 698-700. Tähtis oli kirikuriistade(relikviaasid ehk reliikviate säilitamine; anumad.ristid, vaagand) valmistamine ja kaunistamine(kärgsulatusega email, paelornamentika). Valmistati väärismetallist. Tähtsaim kunstipärand – käsikirjad s.o. kirjakunst (initsiaalid ehk kaunistatud suur tähed nt G.M) ja illustratsioonid Reljeefid peaaegu tasapinnalised ; kujutati geomeetrilist abstraktset dekoori(pinnakaunistus) Muiredachi rist iirimaal. Keldi. 9./10. saj.
Kunstiajaloo konspekt arvestuseks. 1. Kunstiligid (õp. Lk. 8-9) A R H I T E K T U U R - ehituskunst · Sakraalarhitektuur (vaimulik) - kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid · Profaanarhitektuur (ilmalik) - lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud · militaar arhitektuur linnakaitse, kindlustused S K U L P T U U R - vana 10 000 aastaid, 3000 a vanuseid töid on teada, skulptuur e. plastika -Kujutav Kunst- · Reljeefid - 2 mõõtmeline raidkunstiteos, kivi või puit tahvlile lõigatud või maalitud a) kõrg 2 b) madal - levinuim 1 c) süvendreljeef - 3 · Ümarplastika (ümarskulptuur) - 3 mõõtmeline, kivi või puit a) Ehitusplastika b) Vabaplastika saab paigutada ümber c) Monumentaalplastika üle elu suurustes mõõtmetes M A A L I K U N S T - vanus 60 tuhat aastat. Kujutav Kunst- · Seina- e
Ümbritsetud kahe kordse müüriga. (50m) Peavärav oli pühendatud jumalanna Istarile. Algas protsessioonitee pidulik rongkäik, paraad Tänava ääres paiknesid 2 tähtsat ehitist: · Peajumal Mardukile pühendatud tempel (Paabeli torn) · Semiramise rippaiad (erinevatel kõrgustel olevatel terrassidel olid istutatud kõik maailmas olevad taimed) Jumal vihastanud inimeste peale ja seganud ära nende keeled (Paabeli segadus) Skulptuurist on reljeefid, mis põhiliselt kujutavad loomi. ASSÜÜRIA KUNST Assüürlased on sõjakas rahvas. Assurbanipal (valitseja, raamatukogu) Rohkem oli palee ehitus, Sargon II loss Horsabadis Väravavalvurid härja või lõvikehaga, inimese peaga, tiibadega müütilised olendid. PÄRSIA KUNST Pärsia impeerium eksisteeris paar sajandit. Võtsid kunsti teistelt üle. Polnud ühtegi templit, nad olid tulekummardajad ehk rituaalid toimusid õues. Lossid kasutasid sambaid, kus kapiteel oli loomapeakujuline.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
