" u 80 tuhane km pikkune teedevõrk, mida mööda marssisid leegionid ühest impeeriumi otsast teise. Via Appia tänapäevalgi kasutatav kivitee Roomast lõunasse. 3.)Skulptuur a)Kreeka kujude koopiad, mille järgi tunneme hävinud originaale. b)Marmorportreed loomutruud inimkujud, mille aluseks on surimask: Augustuse kuju õnnestunuim portree c)Maailma esimesed pronksist ratsakujud keisritest, väejuhtidest: Paljud hävinenud, kuna hiljem valati kahuriteks. d)Võidusambad ja reljeefid: Kivisambad üles keerduva spiraalina sõjasündmustest. Traianuse sammas 40 m kõrgune üle 300 episoodiga. 4.Maalikunst Suures osas hävinud: Ainsaks näiteks Vesuuvi tuha alla mattunud linnade leiud. Portree- ja seinamaalid: Tehnikatest peamiselt fresko niiskele krohvipinnale. Ruumilisus kaugemad kujutised väiksemad ja külmades toonides, lisaks valguse ja varju kasutamine. Poetessi portree võluv ja siiras naisekujutis. Temaatika lai: Müüdid ja ajaloolised sündmused. Loodus.
” – u 80 tuhane km pikkune teedevõrk, mida mööda marssisid leegionid ühest impeeriumi otsast teise. Via Appia – tänapäevalgi kasutatav kivitee Roomast lõunasse. 3.)Skulptuur a)Kreeka kujude koopiad, mille järgi tunneme hävinud originaale. b)Marmorportreed – loomutruud inimkujud, mille aluseks on surimask: Augustuse kuju – õnnestunuim portree c)Maailma esimesed pronksist ratsakujud keisritest, väejuhtidest: Paljud hävinenud, kuna hiljem valati kahuriteks. d)Võidusambad ja reljeefid: Kivisambad üles keerduva spiraalina sõjasündmustest. Traianuse sammas – 40 m kõrgune üle 300 episoodiga. 4.Maalikunst Suures osas hävinud: Ainsaks näiteks Vesuuvi tuha alla mattunud linnade leiud. Portree- ja seinamaalid: Tehnikatest peamiselt fresko niiskele krohvipinnale. Ruumilisus – kaugemad kujutised väiksemad ja külmades toonides, lisaks valguse ja varju kasutamine. Poetessi portree – võluv ja siiras naisekujutis. Temaatika lai: Müüdid ja ajaloolised sündmused. Loodus.
rahvatribuunid linnast lahkuda ja nende majauksed jäid kogu ööks-päevaks avatuks igale plebeile. http://www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/7rooma/rahvatribuun.htm Reljeef – osa kivi- või saviseinast, mis on kaunistatud seina tasapinnast kõrgemate kujundite või joonistega. Termin on pärit ladinakeelsest sõnast levo, tõsta. Et teha reljeefi on vaja jätta mulje nagu oleks pilt tõstetud tasapinnast kõrgemale. Tegelikult lõigatakse tasast kivi või puupina nii, et reljeef välja tuleks. Reljeefid: -süvendreljeef (kujundid uuristatud pinda), - kõrg-, madalreljeef (kujundid eenduvad pinnast, millega seotud) Reljeef- pinnast esile tõusvad eredalt värvitud kaunistused, mis kujutasid lugusid kreeka müütidest; skulptuurid templi katuse ääre ja sammaste vahel. Roomlased – esialgu Itaalia keskosas Latiumi maakonnas Tiberi jõu äärde seitsmele künkale rajatud Rooma linna elanikud; hiljem kogu Itaaliat ja Vahemere maid hõlmanud Rooma riigi elanikud.
Ometi loodi ka sel perioodil rida suurejoonelisi ehitisi, millest üks väljapaistvamaid oli 4.saj. eKr ehitatud Väike-Aasia linnriigi Halikarnassose valitseja Mausolose haudehitis (arh, Pytheos jt.., üks seitsmest maailmaimest, hävitati 15.saj.). Mausoleum oli kavandatud nii valitseja hauakambri kui ka teatrina . Nelinurkse põhiplaaniga hoone mõõtmed olid 66/77 m, kõrgus 46 m. Alumise korruse moodustas hauakamber, mille siseruumis toetasid lage 15 dooria sammast, välisseinu aga katsid reljeefid, mille autoriteks olid oma aja tuntumad skulptorid (Skopas jt). Hoone teine korrus oli väljaspoolt ümbritsetud joonia sammastikuga, siseruumis aga oli lae toestuseks 15 korintose sammast, samas paiknesid ka Mausolose ning tema naise Artemisisa kujud. Mausoleumi katus moodustus 24-astmelisest püramiidist, mida kroonis marmorkvadriiga. Hilisklassikasse kuulub ka üks paremini säilinud kreeka teatreid. Polykleitos noorema poolt 4.saj II poolel eKr
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
