Demokratiseerumine saab toimuda vaid Lääne mõjul. Fukuyama kahtleb, kas Hiinas konfutsianism on kunagi poliitiline konfutsianism olnud, pigem on keskendunud perekonnasidemetele, mis on olnud alati tähtsamad kui ühiskondlikud ja poliitilised suhted. Konfutsianistliku ühiskonnanägemuse kohaselt on ühiskond üks suur ja korrastatud süsteem, mis tuleb ülevalt alla ning milles kogu süsteemi aluse moodustavad perekondlikud kohustused. Konfutsianism on pigem kõlblus- ja riigiõpetus kui religioon. Konfutsius tunnistas küll jumalate ja vaimude olemasolu, kuid eriti suurt tähelepanu pööras religioossetele riitustele ja inimeste õigele käitumisele. Tema, kes õpib aga ei mõtle on kadunud. Tema kes mõtleb aga ei õpi on suures ohus. Konfutsiust ennast peetakse ühtekokku kolme tuhande õpilase õpetajaks, kuigi ainult 70 neist olevat omandanud selle kunsti mida ta ise ülekõige hindas. Konfutsius olevat olnud valmis
...............................................2 Sissejuhatus............................................3 Põhitõed Pärsiast....................................3 Pol. ja kult. Hiilgemomendid.................3 Ahhemendiidide riik...............................3 Sassandiidide riik....................................3 Traagilisemad murdepunktid..................3 Alexander Suur.......................................3 Pärslased aastani 559 eKr.......................4 Ahhemeniidide kultuur ja religioon........4 Religioon................................................4 Kunst, arhitektuur...................................4 Pildid ehitisest........................................5 Persepolis................................................6 Persepolis................................................7 Usundid...................................................8 Pildid.......................................................9 Kasutatud allikad...................................10
inimesed lõpetaksid teineteiste süüdistamise. Usun, et konfliktid tekivad tihti tolerantsuse puudumisest. Meile ei meeldi, kui mõni inimene on välimuselt erinev, suhtub elusse teisiti või käitud meile vastuvõetamatult. Juba ajalugu räägib suurtest konfliktidest, mis tekkisid erineva nahavärvi, keele, usu ja kultuuri tõttu. Neist neljast tegurist, mis on tekitanud konflikte läbi mitmete sajandite, on tänapäeval kõige mõjuvõimsamad rassism ja religioon. Kuigi minu arust on viimane neist tõsisem probleem. Nimelt ei rünnata sõjaliselt riike ja piirkondi, kus elavad negriidse- või mongoliidse rassi esindajad. Kahjuks leidub veel 21.sajandilgi kohti, kus pidev sõjategevus on tingitud erinevatest uskudest. Õnneks rõhutatakse tolerantsuse tähtsust pidevalt. Inimkond on aastasadade jooksul suurendanud sallivust ning hakanud mõistma teistest riikidest ja teistest kultuuridest inimesi.
-22. sajand eKr * Keskmine riik 20.-17. sajand eKr * Uus riik 16.-11. sajand eKr * Hiline periood 11.-6. sajand eKr Ühiskonna struktuur: Ühiskond rangelt hierarhiline. Ühiskonna tipus vaarao, kes oli poliitiline juht, usujuht [(pool)jumal] ja sõjaväe ülemjuhtaja Vaaraost madalamal astmel olid ametnikud, siis tulid asevalitsejad, väepealikud ja preestrid ning seejärel kirjutajad. Viimasel astmel olid käsitöölised ja talupojad ning kastivälised olid orjad. Religioon: Usuti mitut jumalat polüteistlik usund Jumalad olid zoomorfsed mõningate loomade osadega... Usuti, et inimene jätkab peale surma elu enam-vähem tavapärasel viisil. Kuid see oli võimalik ainult juhul, kui surnule said osaks niisugused matuserituaalid, mis pidid tagama surnukeha säilimise palsameerimine, matuserituaalid, hauakambrid 1 Tähtsamad jumalad olid:
1 JUMAL JA ÜLELOOMULIK Miks üldse see teema? 1. Islam See on kristluse ja judaismiga suguluses olev monoteistlik religioon, mis on hakanud oluliselt mõjutama (sekulaarsete) eurooplaste elu ja mõtlemist. 2. USA USA puutub meisse. Seal on religioon seotud poliitika, hariduse jt elusfääridega tihedamalt kui Euroopas. Märksõnad: evangeelsed sektid, kreatsionism, vabariiklased... Jumal, sõna ja mõiste Kr. k. theos, ld. k. deus Kas “jumal” või “Jumal”? • Antud loengus räägitakse Jumalast (suure algustähega), seda põhjusel, et jutt on monoteistlikes religioonides usutavast ainujumalast. • Polüteistlike religioonide puhul saab rääkida ühest jumalast teiste jumalate seas. Kes või mis on Jumal?
..................................................................................................11 Riigiõiguslikud alused............................................................................................... 11 Liidumaad.................................................................................................................. 11 Rahvastik............................................................................................................................12 Religioon....................................................................................................................12 Keskmine eluiga.........................................................................................................12 Kokkuvõte..........................................................................................................................13 Kasutatud kirjandus....................................................................................................
Viljaka poolkuu piirkond-sellise nimetuse on põlluharimise sünnipiirkond saanud oma kuusirpi meenutava kuju järgi kaardil. Mesopotaamia tasandikku ja Araabia kõrbealasid ümbritseva Süüria, Väike-Aasia ja Iraani mägede vööndis sadas küllaldaselt vihma ning tingimused viljakasvatusek solid seega soodsad. Põlluharimine saigi meile teadaolevalt alguse just nimetatud mägede ümbruskonnas. Kujunesid esimesed tsivlisatsioonid seal. 2. Egiptuse religioon ja kultuur Egiptuse religioon. Egiptlased mõistsid ja mõtestasid maailma üldist korraldust müütide ja religiooni kaudu. Preestrite ülesanne oli tähtsamate jumalate eest hoolitsemine ja religioossete tõekspidamiste täpsem sõnastamine. Eelkõige preesterkonna pilgu läbi tunneme Egiptuse maailmapilti ja religiooni. Austatud jumalate hulk oli neil tohutu, tähtsaks peeti jumalate austamist ja nende eest hoole kandmine rituaalselt, loodeti jumalate heasoovlikusele ja toetusele siis. Jumalate auks tehtud templid
JUDAISM Judaism on vanim tänapäevani säilinud monoteistlik religioon. Tugineb Vanale Testamendile, eriti 5-le Moosese raamatule ja Talmudile. Tekkis 2.saj. e.Kr. ning on aluseks islamile ja kristlusele. Judaism sündis paigas, mida nüüd nimetatakse Lähis-Idaks. Juudid usuvad, et palju aega tagasi andis Jumal neile igiomaks maa, mis praegu kuulub Iisraelile. Tähtsaim linn JERUUSALEMM. Juudi ajaloo kõige kuulsam kuningas on TAAVET. Taaveti täht on judaismi kõige levinum sümbol (kaks läbipõimunud kolmnurka).
Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus........................................................................... lk3 Riigi üldiseloomustus............................................................ lk4 Rahvastik............................................................................... lk5 Majandus............................................................................... lk6 Religioon............................................................................... lk7 Taimestik............................................................................... lk8 Loomad................................................................................. lk9 Kliima................................................................................... lk10 Kokkuvõte............................................................................ lk11
Testtöö usundiõpetus Maria Anisovets 10E 1)Mis on religioon – selgita selle sõna tähendust. Religioon on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikekspeetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Religioonile (kasutusel on ka mitmetähenduslikudsünonüümid usund ja usk) on antud palju definitsioone, enamasti on nad seotud selle usundiga, mida defineerija ise eelistab. 2) Religiooni uurimise võimalused. Religiooni(de) uurimisega tegeleb teoloogia ehk
SÜNDIMUST JA SUREMUST MÕJUTAVAD TEGURID SÜNDIMUS Sündimust mõjutavad tegurid: · Viljakas eas naiste arv · Naise vanus sünnitamisel · Religioon · Pereplaneerimine (meditsiin, abordid) · Kooselu traditsioonid · Väärtused (mida elus hinnatakse) · Traditsioonid ühiskonnas (ühiskonna suhtumine) · Naiste ja meeste seisund ühiskonnas, võimalused ja vabadus oma elu korraldada · Majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks Sündivus erineva rahvastikuarenguga riikides Rahvastiku arengu traditsioonilises etapis: · Ei kasutatud pereplaneerimist · Abiellumine ja laste sünd oli omavahel tihedalt seotud
Iidsetel aegadel saadi keskväljakul kokku, vahetati infot, kaupa, teadmisi, pakuti arstiabi ja palju muudki. Ajast aega on linnaväljakutel ka tähistatud religioosseid üritusi ja tähtpäevi. Varasematel aegadel etendati vaimulike sisudega näitemänge ja tutvustati religiooni. Linnaväljakul kogunetakse praegugi peetakse arutelusid, korraldatakse kontserte ja kunstilaatasid. Tänapäeval ei pea isegi kodust lahkuma, vaid kogu teavet võime leida internetist. Kas ei võiks siis ka religioon ja kogudused kolida internetti? Tõepoolest, religioon tegutseb internetis. Paljudel konfessioonidel ja usunditel on olemas oma kodulehed. Nagu näiteks Eestis Katoliku kirikul, Metodistide kirikul aga ka mujal maailmas. Intenetist võib kerge vaevaga leida saidi Virtual Hare Krishna Temple ehk tõlgituna Virtuaalne Hare Krishna Tempel. See võrguleht sisaldab vaimsete talituste käsiraamatut juhtimaks inimesi Krishna teadlikkuse poole. Kindlasti leidub selliseid
Kristlased võivad vabalt usku kuulutada. 330 pKr – Constantinus viib Rooma pealinna üle Konstantinoopolisse. 380 pKr – Imperaator Theodosius kuulutab kristluse riigiusuks. 391 pKr – Kõik paganlikud usundid kuulutatakse seadusvastaseks. (Calvalho de Magalhães 2005) 3 Constantinuse pea. Skulptuur. U. 300 pKr. Illustratsioon 1. Alates 5. sajandist moodustasid kirikuvõim ja riigivõim omalaadse liidu. Religioon ja patriotism olid segunenud, imperaatorit jumalikustati. Kui juriidilised probleemid olid lahendatud (usk oli legaalne), hakati otsima uue usu sisemist mõtet ja usku põhjendama. Otsiti tõendeid Kristuse ülestõusmise kohta. Jeruusalemmas püüti leida Jeesuse hauda. Samuti otsiti Kristuse sünnikohta ja püüti leida jälgi tema ja apostlite elust. Siinkohal on leidude autentsus väheoluline, oluline on leitu mõju kristlaste kogukonnale. (Lassus 1966)
· Makedoonia, selle võimu all ka Kreeka linnriigid antigoniidid (Antigonus I) Hellenism · Kreeklaste ja makedoonlaste massiline ümberasumine Lähis-Ida maadesse. · Kreeka keel ja eluviis · Hellenismiperiood ajavahemik Aleksander Suure vallutusest Rooma võimu kehtestamiseni. Hellenistlikud linnad · Aleksandria, Antiookia, Pergamon. · Kreekapärased ehitised: templid, staadionid, gümnaasiumid, teatrid jms. Hellenistlik kirjandus ja religioon · Silmapaistvaim zanr luule · Komöödia · Idamaised jumalad · Taevakehade järgi ennustamine Teadus · Teaduse hiilgaeg · Archimedes kruvi, kehade veeväljasurve ___________________________________________________________________________ _____
Ehituskunst Hakati rajama kivist teid ja sildu aga ka monumentaalseid veejuhtmeid-akvedukte- mis varustasid linna joogiveega; linnades oli veevarustus ja kanalisatsioon; peamise ehitusmaterjalina kasutasid roomlased tellist, mis pidulikumate ehitiste puhul kaeti marmoriga 6.Religioon ja kultuur Traditsioon ja võõrmõjud Teada on väga vähe; hakati looma ajaloolisi eeposeid ; rooma autorid olid algusest peale kreeka kultuurist väga tugevalt mõjutatud; võeti eeskuju kreekast; roomlaste religioon ja kombed sarnanesid kreeklaste ja etruskide omadega; templiehituse põhijooned võeti omaks kreeklastelt , linnaehitus tugine pikka aega etruskide eeskujul; Oma jumalad samastati kreeklaste omadega; Jumalad Austati vaime ja loodusjõude; igaühes oli mingi jõud, m is nim. nuumeniks; igal majal omad kaitsevaimud(laarid); maokujuline kaitsevaim(geenius; tagas perekonna püsimise); Riik ja religioon
religioon, edukus, klassikuuluvus ega rikkus. Surm teeb meid kõiki võrdseks. Suremise paratamatus, sellega kaasnev lõplikkus ning ebakindlus selle üle, kas eksisteerib ka elu pärast surma, tekitab paljudes hirmu. Usk on aidanud seda hirmu lahustada. Kultuuriantropoloog Clyde Kluckhohn väidab, et inimesi eristab teistest elusolenditest kolm asja: oskus valmistada tööriistu, mõistetav kõnekeel ja religioon (Duodecim 2003, lk 1281). Maakeralt pole seni leitud ainsatki eelajaloolist, ajaloolist ega tänapäevast kultuuri, milles poleks märke religioossest mõtlemisest ja käitumisest. Me võime järeldada, et kuigi mitte kõik inimesed ei ole religioossed ehk homo religiosus, on religioon ometi üks homo sapiensi määravamaid liigiomadusi. Arheoloogid kinnitavad, et juba 30 000 aastat tagasi välja surnud neandertaallased tundsid tuld, ohverdasid ja matsid oma surnuid ning panid
Heaoluriigi konseptsioon- väga laia ulatusega, mille konseptsiooniks laiendada hariduse, pensionite ja kodanike õiguste osa ( elamispind, töötu abiraha, peretoetused ). Konfliktiteoreetiline käsitlus aga väidab et heaoluriigid pakutavad sotsiaalabiprogramme, mis on alla viinud töömoraali, kuid samas sellega säilitatakse sotsiaalset korda. Totalitaarse ja demokraatliku reziimi erinevus- totalitaarsed reziimid püüavad reguleerida ühiskonna ja selle liikmete elu kõiki aspekte, ka religioon ja eraelu, liidrid on diktaatorid (nõukogude liit ), väiksel grupil täielik kontroll poliitiliste protsesside üle ja täielik kontroll kultuuri üle. Demokraatlikus reziimis eksisteerib aga õigus kõnelda, avaldada arvamust ja inimestel on kodanikuvabadus. Oligarhia raudne seadus konstanteerib, et kuna otsustajad on huvitatud sellest, et neil oleks õigus, hakkavad nad toetuse võitmiseks inimestega manipuleerima
Kõik käsitöölised(müürsepad,pottsepad jne.) allusid riigivõimu karmile kontrollile. Egiptse sõjaväe moodustasid suures osas talupojad- noorte hulgast valiti välja tugevamad ja vastupidavamad eluaegsesse väeteenistusse. Orjad olid kohustusete täitmata järmise tõttu orjusesse langenud talupojad, käsitöölised ning võõramaisest päritolust sõjavangid. Ühiskond oli seega rangelt hierarhiline, tipus absoluutse võimuga jumalkuningas. Egiptuse religioon Preestrid kujundsid egiptlaste vaimuelu ja mõttemaailma. Egiptlased austasid väga palju jumalaid ja olulist osa religioonis etendasid pühad loomad, kes sümboliseerisid ühte või teist jumalat. Nende meelest võisid jumalad asuda kõikjal, kuid nad vajasid kohta kus inimesed nende eest hoolt kannaksid. Selleks rajati neile templeid. Religiooni kõige iseloomulikum joon oli sügavalt juurdunud ja detailne väljaarenenud uskumus, et inimene jätkab oma elu enam-vähem
erakond koostab valitsuse. Rahval on vabadus hääletada just selle kandidaadi poolt, keda ta õigeks peab. Euroopas omavad kõrget väärtust ka inimõigused. Tänu nendele õigustele on Euroopa väga sobiv koht pere loomiseks ja laste kasvatamiseks. Inimõigused tagavad turvatunde, stabiilsuse ja vabaduse ennast erinevates olukordades kaitsta. Mitmel pool maailmas pole inimestel taolisi hüvesi nagu Euroopa inimestel. Näiteks Lähis-Ida riikides, kus levinuim religioon on islam, pole naistel ja lastel niivõrd palju õigusi ning seetõttu on neil enda kaitsmine keerukas. Euroopas on kurjategijate karistamine õiglasem ja inimlikum kui mõnedes teistes kohtades – varastel ei raiuta maha käsi ning inimesi ei hukata blasfeemia pärast. Inimõigused tagavad töötajatele nõuetele vastavad töötingimused ja haiglates viibivaid patsiente koheldakse väga hoolivalt ja väärikalt. Lisaks on Euroopas mitmeid organisatsioone ja asutusi, mis
Tsivilisatsioonid ja religioonid Teema eesmärk: Õppija omab ülevaadet tsivilisatsiooni ja religiooni mõistest ja olemusest. Alateemad: 1. Tsivilisatsiooni mõiste 2. Tsivilisatsioon ja kultuur 3. Religiooni mõiste. Religioon ja kultuur Tsivilisatsioon on inimühiskond koos ainelise ja vaimse kultuuriga. Sõna tsivilisatsioon tuleneb ladinakeelsest terminist civilis - "kodanikesse puutuv, kasulik". Esimesi tsivilisatsioone nimetatakse ka varajasteks kõrgkultuurideks. Tsivilisatsioon on suletud suures geograafilises ruumis või ajaloo arengu astmel olev ühiskond (nt antiiktsivilisatsioon, kristlik tsivilisatsioon, Hiina tsivilisatsioon). Kõiki tsivilisatsioone iseloomustab ühiskonna varanduslik kihistumine.
pinnamoe tõttu on keskosas see kõrgeim. Mõjutavad ka ajaloolised tegurid. Inimesed elavad pealinna ja suurte linnade lähedal, sest majandus arengutase, infrastruktuur ja transpordi tingimused on kõrgemad. Kõige tihedamalt rahvastatud on Po Valley ja Rooma ning Napoli suurlinna alad, samalajal kui suured piirkonnad, nagu näiteks Apenniini mägismaad, on väga hõredalt asustatud. (Vikipeedia 02.11.2014) 2.2 Religioon Roomakatoliiklus on Itaalias suurim religioon, kuigi Katoliiklus ei ole enam ametlikult riigiusk. 2010. aasta seisuga peab end roomakatoliiklasteks 81.2% Kristluse usundisse kuuluvad õigeusk, valdeslaste ja protsestantide kogukonnad. 2011 aastal oli eeldatav arv õigeusklikke 1.5 miljonit, Nelipühilasi ja evangellasi 0.5 miljonit, Jehoova tunnistajaid 235 685, Valdeslasi 30 000, Adventiste 25 000, Viimse Aja pühakuid 22 000, Baptiste 15 000, Luterlasi 7 000 ja Metodiste 4 000. Üks vähemusse jäänud uske Itaalias on judaism
linnades. Linnad Suurim linn on Istanbul, mis pole küll enam riigi pealinn, kuid just seal asub Türgi majanduslik, kaubanduslik ning kultuuriline keskus. Istanbul Linnad Suuruselt teine linn on Ankara. Alates pealinnaks saamisest on see kõvasti arenenud ning suurenenud. Rahvaarv 2005. aasta seisuga on 4,2 miljonit elanikku. Kolmas linn Izmir on Türgi sadama ning kaubanduskeskus. Religioon Valitsevaks religiooniks on islam: 99,8% elanikkonnast on moslemid. Leidub ka kristlasi ja judaiste. Usk ei domineeri igapäevases elus nii tugevalt kui teistes islamimaades. Võrreldes ülejäänud islamimaailmaga suhtutakse Türgis võõrusulistesse sallivamalt. Majandus Türgi majandus on segu tänapäevasest tööstusest ja traditsioonilisest põllu majandussektorist. Erasektor on tugev ja kiiresti kasvav, kuid
Vana-Kreeka ajaloo periodiseering. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 aastat eKr- Algselt arenes välja lossikultuur, algas Minoiline kultuur, mis oli ühtlasi vanem Euroopa kõrgkultuur. Tähtsaim kultuurisaavutus oli lineaarkirja A ja B kasutamine. Sellest ajast pärineb ,,Trooja sõja" temaatika. Tume ajajärk kujunes umbes 1100 800 e.Kr. Iseloomulik oli eraldatus, madal tsivilisatsioonitase, kiri unustati sootuks ning algasid suured väljaränded Kreeka aladelt. Tumeda ajajärgu alguse põhjuseks võib pidada hiidlainet, mis hävitas tollase ühiskonna. Ainus teadaolev kultuurisaavutus oli raua kasutuselevõtmine. Arhailine periood u 800-500 a. eKr-Sel ajal tekkis varanduslik kihistumine ning riiklus. Taas hakkas aset leidma vaimne tegevus. Iseloomulikud oli kolonisatsioon Vahemerel. Hõberaha hakati kasutama väärtusmõõduna. Tähtsamateks sündmusteks võib lugeda Lykurgose korraldust, Soloni seadusandlust, Kleisthenese reforme. Kasutusele võeti t...
valitsesid vaimulikud. Usk Jumalasse oli väga tugev ja kirik oli ühiskonnas väga mõjuvõimas. Varauusajal kristluse tähtsus vähenes, toimus langus. Toimusid erinevad liikumised kiriku reformimiseks, millele järgnesid vastureformatsioonid ja ususõjad. Viimast ristisõda, mis toimus 1456, on iseloomustatud kui sõda, millega otsustati kristluse saatus. Kristlik hegemoonia lõpetati seaduslikult ja igal valitsusel oli õigus määrata oma riigi religioon. Toimus kristluse religioosne, poliitiline ja geograafiline jagunemine.
suunavad indiviidi otsuseid. 3. tunnistamine, et tähendus tekib ühiskonnas sotsiaalse interaktsiooni tulemusena. Seega on siin tegemist on hägusa piiriga valdkondadega, mis tuleneb probleemist, et kultuuri uurimiseks on vaja liiga palju parameetreid. Emile Durkheim (1858-1917) Durkheimi peamiseks huviks oli just küsimus: kuidas kaasaegsed ühiskonnad suudavad tagada ja säilitada stabiilsuse. Eriti olukorras, kus religioon ja etnilisus ei mänginud ühiskonna integreerimisel enam endist rolli. Teda võiks pidada üheks esimeseks, kes rakendas teadulikku lähenemist "sotsiaalsetele faktidele". St püüdis kõiki esitatud hüpoteese ja seaduspärasid objektiivsete andmetega kinnitada. Ühiskonna erinevate tasandite olemasolu ja kvaliteeti seletas Durkheim nende funktsioonide kaudu, mida need tasandid ja kvaliteedid omavad, et ühiskonda koos hoida. Seetõttu on teda süüdistatud ka liigses funktsionalismis
Religiooni osa kultuuris Peaaegu igas teadaolevas kultuuris on olemas oma religioon. Usundil on suur mõju miljonite inimeste üle maailmas. See on oluline, kuna usuõpetus tegeleb inimelu nii tähtsate küsimustega, nagu seda on hea ja kuri, algpõhjus ja tagajärg. Religioonide väljakujunemine toimus enne meie aja arvamist, see on kaasas käinud rahva eksitentsiga. Igal religioonil on oma lugu, neil on nii sarnaseid kui ka erinevaid väljundeid. Koos ajaga on nad olnud muutumises, kuid vaatamata sellele, on religioon endiselt meie elu keskmes.
Igal rahval on ka oma ajalugu, mis seletab meile kuidas on nad tekkinud, eksisteerinud ja levinud. kuidas millised olid vana-ida rahvaste religioonid ning kuidas võisid nad tekkida? Arvatakse, et kõik tsivilisatsioonide tekked on tihedalt seotud usuliste tõekspidamistega. Tsivilisatsioonid tekkisid erinevates maades iga üks omal ajal. Seetõttu kujunesid igal maal elaval rahval oma kultuur ja religioon. Kuidas arenes välja Egiptuse religioon? Eks ikka sedasama teedpidi, mis teistelgi vanaaja rahvastel. Kujunesid usundlikud kujutlused, toimus pidev areng kõikides eluvaldkondades ning läbiti animismi. Üleüldiselt tunneme me Egiptuse maailmapilti ja religiooni läbi preestrite pilgu, sest tol ajal oli nende tööks just usuliste tõekspidamiste kirjapanek. Austati palju jumalaid, sest jumalatel oli võim aidata neid igapäevastes ettevõtmistes. Ka kõiki Egiptuse
HINDUISM Silver Arestov Valdur Joa Hinduismi ajalugu Tekekoht: India Tekke aeg: ~1000 aastat e.m.a Äärmiselt mitmekesine ja muutuv religioon. Tekkinud, mitte rajatud Dogmad puuduvad Piirdub ainult Indiaga Kahe voolu sulam: muinasindia religioon ja aarja ehk veedade religioon Ajalugu Muinasindia religioon: fallosekultus ja naisjumalused Aarja religioon: veedad. Jumalad päikesejumal Mitra ja taevajumal Varuna Kastisüsteemi rajamine I aastatuhat e.m.a: seisuslik sünnipärane süsteem. Preestrid kuuluvad kõrgeimasse klassi. Ajalugu Uued jumalad: Brahma, Visnu, Siva. Ohverdamispaikade ehitamine. Alates 4. saj. e.m.a algab budismi õitseng. 4. saj. uus õitseng 8. saj. islami pealetung: ainujumala õpetuse levik 16. saj. kristluse pealetung 1947 India iseseisvumine Ajalugu Veedad: ohvri-, palve- ja ülistuslaulud
Sissejuhatus relig.sotsioloogiasse Relig.sotsioloogia- Teadusharu mis uurib religiooni kui ühiskondlikku nähtust.Kasutab sotsioloogia meetodeid relig. uurimiseks. Erinevatel kultuuridel ja gruppidel on religioonil erinev tähendus. Strateegia-planeeritud tegutsemine.Kasulikud et valmistada ette mõttekäigud.Osa definitsioone väljendavad religiooni olemust- mis on religioon ? osad definitsioonid vastavad mida religioon teeb?-funktsionaalne. Olemust väljendavad definitsioonid: Religioon- usk,vaim olenditesse. Olemust väljendavate def. Eelised: 1)religiooni sisu tuleb paremini esile 2)vastavad paremini argiarusaamadele religioonist 3)lihtsam ja arusaadavam Probleemid: 1)Liiga kitsad et hõlmata teiste kultuuriruumide religioone 2)arvestavad vähe religioossete muutustega.Religiooni vallas toimuvad suured muutused siis võib osa religioossest ainest jääda välja. Talitust väljendavad definitsioonid :
Üldine usundilugu RELIGIOONI TÄHENDUS, OLEMUS Religioon ehk ka usund on üldnimetus, konstruktsioon. Islami maades on religioon din, India usundites dharma. Tänapäeval tähendab religioon uskumusi maailma üldise korraldatuse kohta. See on maailma mõistmise ja mõtestamise süsteem. Religioon viitab sageli inimeste käitumisele ja sotsiaalsetele institutsioonidele , sageli arutatakse järgmistel teemadel: universumi algus, lõpp ja tähendus; mis juhtub pärast surma; mõjuvõimsate mitteolendite (vaimude, esivanemate, inglite, deemonite ja jumalate) olemasolu ja soovid; kuidas see kõik kujundab inimkäitumist. Kõik religioonid viitavad nähtmatule ehk mitte-empiirilsele maailmale, mis asub harjumuspärasest maailmast väljas; seega midagi religioosseks
Kuid see toimub ka vastupidiselt. Meie ise oleme loonud usundi ning muudame seda enda jaoks nii kuidas tahame. Kindlasti aitab usundi tundmine paremini mõista inimesi ning nendega läbi saada. Usund võib paljastada meile inimese kultuurilise tausta. Religioonile on antud palju definitsioone. Tavaliselt defineeritakse religiooni usuna üleloomulikesse, pühadesse või jumalikesse jõududesse ning selle usuga seotud moraalinormide, tavade ja institutsioonide kogumit. Tavaliselt püüab religioon anda vastuseid nendele küsimustele, millele teadus pole suutnud vastata. Need küsimused võivad puudutada nii surmajärgset elu kui ka universumi tekkimist. Religioon on sama vana kui inimkond. Inimesed on alati nähtustele põhjusi otsinud, nii on nad pannud aluse religioonile. Sõna religioon pärineb ladina sõnast religio, mille tähendus on vaieldav. Üks võimalik tõlgendus on "uuestisidumine". Kunagi ammu käisid religioon, filosoofia ja teadus käsikäes
ÜHISKOND – inimene, grupp, tee, ehitised, hüvede jaotus, käskuste, majandus Materialism Elatusvahendite hankimise viis määrab ära inimese mõtted, soovid jms. Ühiskonna osad Baas 1. tootmisvahendid – inimesed, tööriistad, maa, kapital, teadmised 2. tootmissuhted – tootjate vahelised suhted o tööjaotus o kasumi jaotus Tootmisvahendid + suhted = tootmisviis Pealisehitus - seadused, kunst, religioon, poliitika Klassid Igas ühiskonnas on - Tootmisvahendeid omav klass - Tootmisvahendeid mitteomav klass Kapitalistlikus ühiskonnas: - Kapitalistid (kodanlus): omavad tööriistu, maad, kapitali - Töölised (proletariaat): omavad ainult oma tööjõudu Ekspluateerimine Tööline ja kapitalist astuvad omavahel tootmissuhetesse: tööline teeb tööd, kapitalist maksab palka
Vana-Kreeka usundid Maailma Usundid Kohustuslik kirjandus: 2001.a Avito "Vana-Kreeka inimene" peatükk "Inimene ja jumalad" Kreeka religioon on sümbioos, segu erinevatest mõjudest. Mõjud on nähtavad 3 suusalt. Kreeta tsivilisatsioon - vahemere aluskiht - on kindlasti hilisema kreeka religiooni mõju. Üld mulje on see, et see on olnud jumalanna keskne. Jumalanna keskne religioon on väga ammune. Juured püsisid väga kaua. Tänapäeva Türgis (kesk-aasia) austati palju mäe-jumalannasid (Kybele). Vahemere aluskiht (supstrad) - 1 kiht. 2 kiht -(Indo-euroopa pealetung)(superstrad) Kreeka kiht ise. Paljude oletuste jägi on kreeklased keekasse tulnud sisse, ei saa 100% kindel olla, 3 aasta tuhat. Pigem domineerivad seal jumalad. mingite analoogiate puhul võis ka kreeklastel nii olla. Need ürgalged on teinud läbi tugevad mõjutused. edendad tsivilisatsiooni
sügavalt usklik. Religioon mängib keskset ja otsustavat rolli inimeste ja terve maa elus. Praeguseks on Indias 80% hindusid, hinduismi peetakse maailma kõige vanimaks usuks. Islam on Indias levinud 13% rahva hulgas. Sikhism, ayyavazhi, budism ja dzainism on Indias tekkinud religioonid, mis on tugevasti mõju avaldanud ka teistele maadele. Kristlus, zoroastrism, judaism ja bahai on väiksemas osakaalus. Hinduism on religioon, mis põhineb veedadel ja teda peetakse ka veeda religiooni otseseks järglaseks, hinduism koosneb mitmetest sektidest. Jumalate panteon on suur ja neid kõiki peetakse ülima jumala Brahmani ilminguteks. Enim kummardatakse Sivat ja Visnut. Siva on hävitaja, kuid just ka kõige halva hävitaja, Visnu on tuntud kui säilitaja ja tihtipeale teatakse paremini tema kehastusi Krisnat ja Ramat. Budism on Põhja Indias 6s e.m.a. tekkinud religioon, mis levis üle Aasia ja põhineb Budhha õpetusel
Sisukord SISSEJUHATUS................................................................................................................................3 LOODUS..........................................................................................................................................5 GEOGRAAFILINE ASEND JA MÕÕTMED 5 GEOLOOGILINE ASEND JA EHITUS 5 SVEITSI GEOLOOGILINE STRUKTUUR ON TEKKINUD VIIMASTE AASTAMILJONITE JOOKSUL AAFRIKA JA EUROOPA LAAMADE KOKKUPÕRKE TULEMUSEL...................................................5 GEOLOOGILISELT JAOTATAKSE SVEITS VIIEKS PÕHILISEKS REGIOONIKS: ALPID KOOSNEVAD PÕHILISELT GRANIIDIST, JUURA MÄESTIK ON NOOR KURDMÄESTIK, MIS KOOSNEB LUBJAKIVIST. JUURA JA ALPIDE VAH...
Usk inimeste mõjutajana Religioon ehk usund, rahvapäraselt usk, on inimese suhtumine temast absoluutselt üle olevasse ja tema olemist määravasse tegurisse, mida käsitletakse kas umbisikulise väena või kujutletakse isikustatud kujul Jumalana, kelle põhitunnused on pühadus ja kõikvõimsus. Usk on lahutamatult seotud kultuuri ja ajalooga. Religioossetest tekstidest on alguse saanud ja edasi kandunud kirjakeeled ning kirjaoskus. Religioon on ajaloos olnud ja on ka praegu tihedas seoses hariduse, teaduse, meditsiini, filosoofia, ajaarvamise, kunsti, kirjanduse, muusika ja paljude muude valdkondadega. Paljud maailma suurimad ehitised, näiteks templid, püramiidid, sakraalehitused on rajatud religioossel otstarbel. Usku on vaja, et inimestel oleks midagi püha ja puhast, kuhu rasketel aegadel toetuda. Läbi aegade on usundid muutunud. Muinasaja inimesed olid loodusega väga tihedalt
Üldistuste tegemine- sotsioloogia,psühholoogia,majandusteadus. Sotsioloogia jaloo perioodid · Eelajalugu(antiik,keskaeg,uusaeg- kuni 19.saj) · Klassikaline sotsioloogia(19.saj keskelt- 20.saj algus) · Tänapäeva sotsioloogia(alates u 1920) Kõige mõjukamad sotsioloogid: Karl Marx, Emilie Durkheim, Max Weber Auguste Comte · sotsioloogia mõiste autor · positivism Ühiskonna arengustaadiumid · teoloogiline(-1300 a.) religioon on allikaks · metafüüsiline(1300-1800)abstraktsed ideed · positiivne(1800-) Herbert Sepncer · evolutsionism · evolutsiooni tasandid- anorgaaniline,orgaaniline,sotsiaalne · evolutsiooni olemus- kasv, diferentseerumine(osadeks jagunemine) Sotsiaaldarvinism · Survival of the fittest-tugevamate ellujäämine · See kehtib nii inimeste kui ühiskondade vahelistes suhetes
Juutlus Juudid on ,,valitud rahvas", kelle kaudu on Jumal end ilmutanud. Aabrahami peetakse juudi rahva isaks. Jumal tegi Aabrahamiga lepingu, mille kohaselt said tema lapsed Jumala valitud rahvaks. Seadused anti Moosesele, kui ta juhtis rahvast Egiptusest välja. Siinai mäel sai Mooses endale juudi seadused (10 käsku). Juutide ajalugu on seatud Iisraeliga ja Jeruusalemmaga. Jeruusalemm on kuningas Taaveti pealinn, kelle poeg Saalomon ehitas sinna templi, mis mitu korda hävitati ja taas üles ehitati. Tänaseks on sellest säilinud ainult Nutumüür, mis on oluline palverännakute paik. Juutlus käib emaliini pidi. Juutide kõige olulisem usuline kohustus on Heebrea Piibli uurimine. Piibel koosneb kolmest osast, mis on kirjutatud eri aegadel: Toora, Prohvetid ja Kirjutised. Toora on kõige olulisem osa (lood loomisest, esiisadest, Egiptusest lahkumisest ja seadustest). Prohvetite lood ja ütlused on koondatud ning Kirjutistes on psalmid, mille on...
· inimõiguste rikkumine, · illegaalne immigratsioon, · põgenikud, · puudega inimesed, · HIV/AIDS jm epideemiad, · olenevalt riigist / piirkonnast negatiivne iive või vastupidiselt rahvastiku liigne juurdekasv, · terrorism, · jne. Religioon on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Religioon annab järgijaile kindla maailmavaate (elu mõtte, juhised õigeks tegutsemiseks ja suhtlemiseks, tõekspidamised surma, saatuse, tuleviku, maailma alguse ning lõpu küsimustes jms). Religioon on saatnud inimest aegade algusest saadik, oletatakse, et religioon on sama vana kui inimkond. Pole teada ühtki
Austati lahkunuid ja osadel juhtudel ka kardeti neid. Eesti usundist puudub mütoloogia, kuid on erinevaid rahvalaule, mis räägivad oma loo. Maaharimisega kaasnes ka erinevate jumalate kummardamine ja neile ohverdamine, kellelt loodeti saada kas siis head viljaaastat või tervet ja viljakat karja. Enim tuntud jumalad on Peko ja Uku. Hoolega jälgiti rahvakalendrit, mille tähtpäevi järgitakse tänase päevani (näiteks hingedepäev). Eesti religioon on tugevaid mõjutusi saanud ka naabritelt. Näiteks, on Lõuna-Eesti usund Põhja-Eesti omast veidike erinev. Elu arenguga arenes ka võimalus reisida ning uutelt aladelt toodi tihti kaasa uusi teadmisi, mis omakorda arendas religiooni mitmes mõttes. Kristlik kultuur hakkas levima Eestisse üldise ristiusu levikuga 13. Sajandil. Enne ristiusustamist kutsuti eestlasi paganateks. Alguses toimus misjonäritöö rahulikult. Selle üheks eestvedajaks Liivimaal oli munk Meinhard
Kujunemine Islam on... 1,4 miljardit islami järgijat Kiire kasvuga religioon MUHAMEDI LUGU Islami rajaja Muhamedi sünd Levitas islamit suri 632. aastal Allah "Allah" Loonud kõik olemasoleva Allahi tahe Islami levik Suuruselt teine religioon maailmas. Juhtiv usund paljudes riikides. Suurimad moslemi kogukonnad Islami levik riikide järgi Prohvetid Allahi tahte kuulutajad Maailmas kokku 124 000 Viimane neist oli Muhamed Islami igapäevane elu Palvetamine Palvuse läbiviimine Koraan Pühendatud Muhamedile Esimese ilmutuse 114 ilmutust Islami viis sammast *Ei ole teist jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema prohvet.
Islam 6.E Anastasia Gorbunova Ekaterina Holodnaja Natalia Beresneva Reelika Lemsalu 2014 MIKS SEE USK ON HUVITAV? Islamil on oma rituaalid,kombed ja traditsioonid. Tänapäeval on islam suuruselt teine religioon maailmas. Islam on kõige kiiremini kasvav religioon. Eeldatakse, et Islam on religioon nr 1 aastaks 2030. Islami kalender põhineb kuu faasides. Ta on umbes 11 päeva lühem 365- päevase gregoriuse kalendri KOMBED JA TRADITSIOONID Moslemid palvetavad viis korda päevas, näoga Meka poole. Eelnevalt tuleb nägu ja käsi pesta puhta voolava vee, või kui seda pole, siis liivaga. Käte ja näo pesemiseks on reeglid ja kindlad normid. MILLISED RAHVAD USKUVAD ISLAMI? Suurimad moslemikogukonnad elavad kolmes
[email protected] 07. sept. 2016. Religiooni ja maagia mõiste ja vahekord Religioon ehk eesti keeli ´´usund´´ Sõna ´´religioon´´ 2 tähendust: üldmõistena usklikkus ja kitsamalt üksik usund Sõna ´religioon´ rooma usundi algupära: Religio – ladina k. palju tähendusi. Tähtsamad on: siduma (inimese ja jumalate vahel lepingut tegema) Hoolima (jumalate, aga ka inimeste seadustest) (ette) lugema (täpselt sõnastatud palveid) Religiooni 2 suurt osapoolt: Müüt - püha sõna, jutustus, pühakiri (nt. maailmaloomise müüdid; piibel, koraan jne)) Riitus – pühad toimingud (ohverdamine, palvetamine, palverännakud, õnnistamine jne) Kõikide religioonide ühine tunnus: Usk (psühholoogia mõistena hoiak ehk suhtumine) Ilma usuta ei ole religioonil mõtet Enamikus religioonides on ühistunnuseks: supranormaalne ehk üleloomulik - vägi, jumalad, loodusvaimud, deemonid, hinged jne. pühadus ehk miski, mis on omane ainult üleloomulikule või eril...
Kas põrgu on olemas või mitte? Kuidas tunneme ära selle usu, mis on just meile õige? Seesugused küsimused aitavad meil jõuda kindlale seisukohale ja neis asjus ei saa jääda ükskõikseks. Inimesed näevad maailma väga erinevalt ja seetõttu valime me endale sobiva usu ja otsustame ise selle üle, mis on see ,,õige" ning millesse tasuks uskuda. Seetõttu on religiooni väga raske otseselt selgitada, kuid ma arvan, et usundi eesmärgiks on panna inimesed elama head elu. Religioon on usk jumalasse või jumalatesse. Sellega võivad kaasneda oma rituaalid, eluviis või pühad paigad. Usk annab järgijaile kindla maailmavaate, elu mõtte ning juhised õigeks tegutsemiseks. Maailmas on olnud ja on edaspidigi palju erinevaid religioone. Enamik usundeid õpetab, et inimesed peaksid elama täisväärtuslikku elu ja käituma teatud ettekirjutuste järgi. Religioon toimub, kuna inimestel on vaja uskuda midagi püha. Usundis on olemas olnud kogu aeg ja jäävad alles
Ta väidab, et: · materiaalne maailm kujundab inimese teadvust; · inimese teadvus kujunebki välja materiaalsete tingimuste baasil, mistõttu vaim peegeldab mateeriat; 5 · inimese teadvuse olemuse mõistmiseks tuleb uurida ainelist maailma, mida iseloomustavad ühiskondlikud majanduslikud suhted. 6 Materialistlikus filosoofias võtab Marx sõna ka religiooni aadressil. Religioon on oopium rahvale, väidab Karl Marx. See tähendab seda, et religioon on üksnes lohutus nõrkadele. 7 Ta ütleb, et inimene loob ise religiooni mitte religioon ei loo inimest. Tegu on nõrkade väljamõeldisega. 8 15.2. Dialektika (Marxi ja Hegeli võrdlus) Kui Hegel rääkis vastuoludest inimese teadvuses, siis Marx pöörab oma tähelepanu vastuoludele materiaalses maailmas
Mille poolest usundid erinevad? Usund ehk religioon on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Tänapäeval on erinevate usundite tunnistajaid kokku üle 6,6 miljardi, ning sellest arvust moodustavad suurema osa kristlased ja moslemid. Usundeid on võimalik eristada mitmel erineval viisil. Kõige populaarsem on
elus. Kus algab müsteerium ja kus see lõpeb sellele küsimusele vastaks Karl Marx, et need leiavad oma ratsionaalse lahenduse inimese praktikas ja selle praktika mõistmises. Marx peab religiooni illusiooniks ja oopiumiks rahvale, väites, et religioosne viletsus on ühel ja samal hetkel nii tegeliku viletsuse väljendamine ja selle sama tegeliku viletsuse suhtes ka vastandumine. Saksa filosoofi tsitaatidest ilmneb, et religioon on midagi trivaalset ja aegunut, see on rõhutud olendi hingetõmme, armutu maailma südam. Marxi meelest õigustab kristlus antiikset orjandust, ülistab keskaja pärisorjust, mida ta kaitseb ning millega ekspluateerib inimkonda. Kristlikud sotsiaalsed printsiibid täheldavad klasside vajalikkuses. Edasi nõutakse õiglast karistust patustele, või siis katsetust, mida issand enda lõputus mõttetarkuses läkitab lunastust nende pattude eest
2003) ja Vestmannisaared lõunarannikul (4 344; 2003). Kõik rahvusvahelised lennud saabuvad Keflavíki lennuväljale. Kokku elab Islandis umbes 320 000 inimest. Islandi telefoniraamatus on inimesed tähestikulises järjekorras eesnime järgi, sest see on ametlik nimi. Perekonnanimi viitab sellele, millise isa tütar või poeg keegi on. Tänapäeva Islandi seadus nõuab, et inimesed looksid oma nime isa või ema nimest. 3.1 RELIGIOON Religioon ehk usk on Islandis väga tähtsal kohal. Islandi riik toetab ja kaitseb luterlikku riigikirikut. Luteriusku kuulub 84,08% kogu elanikkonnast. Vähemuses on mitmesugused evangeelsed vabakirikud, kuhu kuulub üle 5% elanikkonnast. Katoliiklus (2,15%), nelipühilased (0,62%), ásatrú (alates 1972. aastast tunnustatud usund; 0,32%), seitsmenda päeva adventistid (0,25%), Jehoova tunnistajad (0,22%), budism/0.21%), Baha'i usk (0.13%), islam(0,11). Ainult 2.46% elanikkonnast Islandil
tähtsamad linnriigid (Uruk, Ur, Kiš, Eridu, Lagaš); linnriikide sotsiaalne ja poliitiline korraldus. 4. Akadi riik: Sargon ja Naram-Sin; Akadi langus. 5. Uri III dünastia: riigi administratiivne ja majanduslik ülesehitus; riigi langus. 6. Etnilised ja sotsiaalsed muutused 2. aastatuhandel eKr. Amoriidid. Suurriikide uus esiletõus: Mari; Assur. 7. Vana-Babüloonia impeerium: Hammurabi (vallutused ja seadusandlus); Vana-Babüloonia langus. 8. Mesopotaamia religioon: tähtsamad jumalad (An/Anu, Enlil/Bel, Enki/Ea, Nanna/Sin, Utu Šamaš; Inanna/Ištar ja Dumuzi/Tammuz; templid ja rituaal; ennustamine; surmajärgsus; lood maailma algusest: “Enuma eliš”. 9. Kangelaseepika: Gilgameš. 3) Egiptus 1. Geograafilised ja looduslikud olud ning nende mõju tsivilisatsiooni iseloomule.. 2. Ühtse riigi kujunemine ja Vana riik: Narmer ja Menes; kiri; Džoser; 4. dünastia ja suured püramiidid; kuningavõim, selle tiitlid ja sümbolid; riigi
elatusvahendite hankimist, mis on kõikidest inimtegevuse vormidest kõige 2 Sissejuhatus sotsioloogiasse varasem ja olulisem. Seetõttu on majandus ka kõige olulisem osa ühiskonnast, määrates ära kõikide teiste ühiskonna sfääride tunnused. Pealisehituse all peetakse silmas selliseid nähtusi nagu seadused, riigikord, religioon, kunst jne. Need on mõjutatud baasi poolt, aga baasi mõjutavad nad minimaalselt. Baas koosneb kahest komponendist tootmisvahenditest ja tootmissuhetest. Tootmisvahendid tootvad inimesed ja tootmiseks kasutatavad tööriistad, maa, teadmised ja kapital. Tootmissuhted kuna inimesed ei saa endale ihuüksi elatusvahendeid toota, siis peavad nad selle jaoks astuma teatud tootmissuhetesse. Tootmissuhted määravad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
