Sünteesi korral moodustatakse uuritava objekti, nähtuse, omaduse ja suhte mõttelistest osadest, mis tekkisid analüüsi käigus, ühtne tervik. Süntees jaotub kolmeks alaliigiks: tervikliku suulise või kirjaliku sõnumi koostamine; tervikliku plaani kavandamine; abstraktsete seoste loogilise süsteemi koostamine. 20. Meetodi ja metoodika viga mõiste, milles seisneb, kust vead tulevad, vigade liigitus. Reliaabluse ja valiidsuse olemus. Vigade vältimine. Meetodi viga iseloomustab ebatäpsuse suurust. Meetodi viga koosneb süstemaatilisest ja juhuslikust komponendist. Metoodika viga summeerub meetodi veast, vigadest valimi moodustamisel, uuringu korraldamisel, uurijast endast ja uuritavast. Uuringu korralduse vead jagunevad sisemisteks (intervjueerija esitab kõsimuse valesti) ja välisteks (viga tekib järelduse tegemisel)...
Valiidsus (validity) tähistab metoodika (mõõtmisvahendi) paikapidavust, kehtivust või Andmetöötlus sotsiaalteadustes 6 adekvaatsust. Valiidsus näitab, missugusel määral mõõdab metoodika seda, mida ta on plaanitud mõõtma. Reliaabluse (reliability) all mõistetakse kasutatava metoodika (mõõtmisvahendi) stabiilsust, järjekindlust, kooskõla või töökindlust. Reliaablust hinnatakse nii ühe metoodika korduval kasutamisel ühe uurija poolt kui ka ühe metoodika ühekordsel kasutamisel erinevate uurijate poolt. Seega on üliõpilase jaoks uue küsimustiku või testi koostamine alati seotud probleemiga, kas loodud mõõtmisvahend on valiidne ja reliaabne. Sellele küsimusele vastamine...
- testi läbiviimist ja tulemuse hindamist mõjutavad tegurid (nt testimise tingimused, läbiviija vildakus, instruktsiooni selgus) - juhuslikkus Uurimistöö meetodid- konspekt · Mõõtmise puhul ollakse tavaliselt huvitatud indiviidi püsivatest ja üldistest omadustest. · Süstemaatilised ja juhuslikud vead. · Küsimuste arv. Kokkuvõtteks reliaabluse kohta: Selleks, et mõõtmistulemust tõlgendada, peab mõõtmisvahend olema piisava reliaablusega. Kõrge reliaablus ei garanteeri häid tulemusi, kuid reliaabluse puudumine kindlasti takistab heade tulemuste saavutamist. Kui mõõtmisvahendi reliaablus on madal, siis ei saa sellega midagi mõõta. Kõrge reliaablusega mõõtmisvahend tõenäoliselt mõõdab midagi, kuid reliaablus ei ütle meile midagi selle kohta, mida see mõõdab. Selleks, et välja selgitada, mida see mõõdab, tuleks...
Psüühika- väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Aju tegevuse tulemus, funktsioon. Ka hingeelu, hingelaad, isikupärased hingeelulised nähtused. Psüühiline tegelikkusepeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritaajate mõjumisel meeleorganeile. Välismõjurid- helivõnkumine, elektromagneetilised lained (nähtav valgus), füüsilis-mehaaniline surve, molekulid õhu koostisosana jne. Erutus kantakse edasi närvikeskustesse- peaajusse ja selle koorde, kus tekivad teadvustatud kujundid, infi nendest vahendavad psüühilised esindused ehk representatsioonid. Psüühiline tegevus on infotöötlus, mis loob maailma mudeli selle subjektiivses vormis. Subjektiivselt väljendub psüühika inimese aistingute, tajude, kujutluste, mõtete jne vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses, kõnes, miimikas jne. Teadvuse kolma aspekti Ned Blocki järgi: 1. fenomeniline teadvus (st v...
Õppimine on prots. kus kogemuste vahendusel kujunevad suhteliselt püsivad muutused tegevusvõimes. Õppimise kogemuslikuks baasiks on vahetu kontakt välismaailmaga, kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Ajendid, allikad. Teooria liigid. Tahtlik õppur püüab teadlikult omandada uut inform. Tahtmatu teadvustamata protsess (valdav osa teadmisi omandatakse nii). Allikad inim. sisemine aktiivsus ( huvi ümbr. maailma vastu). Õppimine aitab kohaneda elukeskkonnaga. Õppimisteooria liigid biheivioristlik ja kognitiivne. Biheiv.- väliskeskkonna märguannetele reageeringu kujunemine. Kognit. õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. (Biheiv.) Klassikaline tingitus ja rakendused. Esimesena uuris Pavlov. (koeraga) B. Watson (lapsega ja rotiga). Õpetaja võib muutuda õpilase jaoks baasemotsiooni vallandavaks sümboliks...
Teine põhjus, miks kvalitatiivsed uuringuid kritiseeritakse, on nende poolt pakutud seletuste tõesus, valiidsus. Lausa anekdootlikuks on nimetatud kvalitatiivsete uuringute järeldusi, mis toetuvad üksnes lühikestele vestluskatkedele või üksikutele lõikudele struktureerimata intervjuudest. Valiidsuse ja reliaabluse küsimused kvalitatiivses uuringus pole tähelepanu pälvinud mitte üksnes kvantitatiivse suunitlusega autorite poole, vaid on tõsiselt päevakorras ka kvalitatiivsete uuringute pooldajate endi käsitustes. Flick (2006: 367) tõdeb, et probleem, kuidas kvalitatiivset uurimust hinnata, pole veel lõpplikku lahendust leidnud. (Laherand 2008: 47-48). 2.3 Kvalitatiivsete uuringute tüübid Metodoloogiakirjandus on täis termineid, mis kirjeldavad kvalitatiivsete uuringute...
· Peenmotoorika, Üldmotoorika Jälgimine, pealiigutused, haaramine, klotside ladumine, pliiatsikasutus, lõikamine; peakontoll...trepist kõndimine · Sotsiaalne-emotsionaalne areng Suhtlemine, eneseregulatsioon, emotsioonid, sümbolite Kasutamine Arengutestide puudused · Individuaalsuse eiramine (arengseisakud) · Kultuurierinevuste eiramine · Valiidsuse ja reliaabluse küsimus · Teoreetiline põhjendatus · Kallid (võrreldes lihtsa vaatlusega) Intelligentsuse elemendid 1020 eksperti IQ elementidest (Snyderman jt.1987): 96%: - abstraktne mõtlemine - teadmiste omandamine - probleemide lahendamine 60-80%:- kohenemine keskkonnaga, mälu, üldteadmised, töötluskiirus, loovus, lingvistiline/matemaatiline kompetents Alla 25%: eesmärgipärasus, motivatsioon Intelligentsuse definitsioone...
Kriteeriumi põhjal, milleks eristusläve puhul on tavaliselt 75 %, leitakse vastuste sagedustest läve väärtus. 3.6. Mõõtmise reliaablus ja valiidsus Reliaablus tähendab kõige üldisemalt mõõtmistulemuste konsistentsust (~kokkukuuluvust). Alati esineb millegi mõõtmisel variatiivsus. Variatiivsus määrabki mõõtmisinstrumendi v. protseduuri reliaabluse . Väga suur variatiivsus tulemustes viitab madalale reliaablusele. Termin "mõõtmisviga", millele sageli uurimuste puhul viidatakse, ei tähenda midagi muud, kui seda, et mingi soovimatu faktor on põhjustanud tulemustes ettearvamatut variatiivsust. Need kõrvalmõjud tuleb viia nii minimaalseks kui võimalik (Näiteks katsetingimuste võimalikult konstantseina hoidmisega - mida saab väga hästi teha näiteks arvutieksperimentides), ja sellega mõõtmise reliaablus tõuseb. Reliaabluse liike:...
1 Psühhomeetria intelligentsustestid & IQ valiidsus 1.2. Üldintelligentsus vs intelligentsuse vormid moodulid praktiline intelligentsus haridus ja vaimsed võimed 1.3. Vaimsed võimed ja kultuur sotsialiseerumine naiivne kontsepsioon võimetest 1.4. Areng ja vaimsed võimed Piaget, Võgotski staadiumid, "dünaamiline" testimine 1.5. Bioloogiline lähenemine aju anatoomia ja füsioloogia 2. Intelligentsustestide reliaabluse probleem 2.1. Testide reliaablus IQ ja vanuselised muutused (kuni 18 punkti) madal korrelatsioon (keskmine r =.36) 2.2. Testide ennustav valiidsus IQ ja akadeemiline edukus (keskmine r = .50 ) IQ ja hariduse kestvus ( keskmine r = .55) IQ ja vanemate SES IQ ja professionaalne edukus (keskmine r = .30 kuni .50) IQ ja asotsiaalsus (keskmine r = -.20 ) 2.2. IQ ja infotöötlus IQ ja kognitiivsed protsessid IQ ja reaktsiooniaeg (keskmine r = -...
1 Psühhomeetria intelligentsustestid & IQ valiidsus 1.2. Üldintelligentsus vs intelligentsuse vormid moodulid praktiline intelligentsus haridus ja vaimsed võimed 1.3. Vaimsed võimed ja kultuur sotsialiseerumine naiivne kontsepsioon võimetest 1.4. Areng ja vaimsed võimed Piaget, Võgotski staadiumid, "dünaamiline" testimine 1.5. Bioloogiline lähenemine aju anatoomia ja füsioloogia 2. Intelligentsustestide reliaabluse probleem 2.1. Testide reliaablus IQ ja vanuselised muutused (kuni 18 punkti) madal korrelatsioon (keskmine r =.36) 2.2. Testide ennustav valiidsus IQ ja akadeemiline edukus (keskmine r = .50 ) IQ ja hariduse kestvus ( keskmine r = .55) IQ ja vanemate SES IQ ja professionaalne edukus (keskmine r = .30 kuni .50) IQ ja asotsiaalsus (keskmine r = -.20 ) 2.2. IQ ja infotöötlus IQ ja kognitiivsed protsessid IQ ja reaktsiooniaeg (keskmine r = -...
1 1.loeng - sissejuhatus.................................................................................................................. 2 2. loeng........................................................................................................................................4 3. loeng Kvalitatiivsete meetodite areng..................................................................................6 4. loeng........................................................................................................................................7 Põhistatud teooria (PT) grounded theory.............................................................................7 Diskursusanalüüs...
ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused...
mai kell 16.15-17.30, M-22 eksam II eksam 4.juuni III aeg sügissemestri vahenädalal. I LOENG I TEOORIA Teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid. Teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus. Metateooria. – teooriate teooriad. Ühikuga alustatakse mudeli loomist. Selleks on käitumine või püsijoon (ajas muutumatu). Postulaadid – „mis siis tuleb kui..“ Teooria headus: llihtne, ei sisalda kõiksust, mittevastuoluline, teeb mõõdetavaid ennustusi. 2. ISIKSUSE TEOORIAD. Filosoofilised eeldused: - Determinism. - Pärilikkus. Keskkond muudab pärilikkuse poolt determineeritud skeeme. - Unikaalsus. - Proaktiivsus. Isiksus on aktiivne. - Teaduslikkuse printsiip. 3. ISIKSUSE KIRJELDAMINE: Nomoteetiline lähenemine – samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Saavutame võimalus...
sisse tõi. Seda probleemi kutsutaksegi``subject variable-subject variable confound``, mida defineeritakse ka kui potensiaalseid eksitulemusi, mis on omistatud tänu subjekti muutujate ühinemisele või segiajamisele. Antud juhul kasutati läbiviidava testi raames segiajamise välistamiseks alkojoobe mõõtmist alkomeetriga. Muudel juhtudel võiks mis iganes teste ja nende läbiviimist teostada reliaabluse huvides ka keskkonnas, kus ehk testides osalemine on tavapärane tegevus ega eelda mingeid kontekste, mille käigus võiks täheldada vastajate kallutatust anda ehk vastuseid oodatud moel. 10. Kui kasutati mitut gruppi – kas kõikide puhul toimus katse muidu täpselt ühesugustes tingimustes, välja arvatud siis varieeritav muutuja?? Keskkonnad, kus katse toimus, olid erinevad ning see võis mingi vähesel määral testitulemusi ka mõjutada, mis küll on väikese võimalusega...
PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU...
• Uuringu valiidsus (kehtivus, tõepärasus): kas mõõdame seda, mida probleemis ja hüpoteesis eeldasime? Kuivõrd muutujad esindavad nähtust? Kas SKT on rikkuse näitaja? • RELIAABLUS • Reliaablus (usaldatavus, püsivus, kindlus): kuivõrd mõõdame püsivaid/kindlaid seoseid või hoopis juhuslikke asjaolusid • Juhuslikud asjaolud: uurime rahulolu palgapäeval, küsitlus peale pikka koolipäeva, uurija mõju … • Võtted reliaabluse suurendamiseks: kaks korda sama kontingendiga, erinevad intervjueerijad, valim pooleks ja võrrelda, anonüümsuse järgimine (et poleks oodatud vastuseid) … EETIKANÕUDED • http://www.apa.org/ethics/code2002.html • Uuringu läbiviimisel: tegutsemine oma kompetentsi piires, informeeritud nõusolek, uuritava isiku ja tema privaatsuse austamine, huvide konflikti vältimine, isikliku sõltuvuse vältimine …...
Psühholoogia eksami kordamisküsimused ja vastused 1. Millised on teadusliku uurimuse põhimõtted ja spordipsühholoogia põhilised uurimismeetodid? Milles seisneb uurimuse valiidsuse ja reliaabluse tagamine? Teaduslik uurimine püüab maailmas aset leidvaid nähtusi mõista selleks, et nende toimumise seaduspärasusi seletada, ning seletada selleks, et nende toimumist ennustada ja kontrollida. Kasutatakse nähtuse süstemaatilist vaatlemist, kirjeldamist, täpset ning korduvat mõõtmist, mille tulemuseks on teaduslike teooriate püstitamine.Teaduslik uurimine eeldab väga täpset mõõtmist. Täpset mõõtmist iseloomustavad valiidsus ja reliaablus...
Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus tekkis nt...
Tekib rohkem kirju andmestik; Vastajal pole midagi, mis aitaks tal asju meenutada (valikvastustega on); Vastuseid on raskem arvutiga töödelda ja analüüsida; 9. Miks on vaja teha kordusteste ja mis selle vahel olev aeg näitab vms. Instrumendi reliaablus ja valiidsus tagatakse kordus küsimustiku läbiviimisega võimalikult sarnastes tingimustes. Reliaabluse suurendamiseks püütakse võrreldavaid uuringuid viia läbi täpselt samadel tingimustel ja sarnase grupiga. Saadud tulemustega kontrollime ka mõõtmisvahendite sobivust ja testi järjepidavust. Selleks arvutame nt korrelatsiooni ühe katsealuse kahe mõõtmiskorra skooride vahel (kordustesti reliaabluse). Peame oluliseks ka ajategurit, et kaks mõõtmist oleks teineteisele ajaliselt võimalikult lähedased, sest seda tõenäolisem on ka mõõtmistulemus. 10...
09 Gordon Allport- isiksuse psüh isa OMADUS- Temperament- bioloogiline osa isiksusest METATEOORIA- viis isiksuse mõistmiseks. Postulaatide kogum. Kontrollitav ja peab sobima teadaolevate faktidega, selle raames saab sõnastada spetsiifilisemaid teooriaid. Bioloogiline lähenemine (reduktsionism)- Eysenck, Zuckerman. Ütleb et individuaalsed tulevad bioloogilistest erinevustest ja nt sotsiaalsest õppimisest. Ekstravertsus on tegelikult dopamiin. Teaduse eesmärk taandada keerulist lihtsamale. Isomorfsuse küsimus- kas isiksusejoonte= bioloogilised süsteemid? DNA-> neuroloogia->biokeemia->füsioloogia>tingimine->sots käitumine->omadused Hübriidteooria Kognitiiv- käitumuslik teooria (Mischel, Markus) Kahe protsessi teooria- kontrollitud ja automaatsete protsesside eristamine. 2 otsustussüsteemi- kiire ja aeglane Elukäiguteooria- eakohased sostiialsed ootu...