- 30. eluaastani Kristaliseerunud intelligentsus põhineb omandatud teadmistel ja kogemustel, arenemisvõimeline kõrge vanuseni Isiksuse vaimseid võimeid mõõdetakse tavaliselt intelligentsustestide abil (mõõdavad mõlemat komponenti), testide tulemusel saadakse IQ ehk intelligentsuskvoot Testi sobivuse näitajad: 1) Valiidsus millisel määral mõõdab test just nimelt seda (neid omadusi), mida tahetakse mõõta (mõõtmisvahend peab olema sobiv) 2) Reliaablus test garanteerib sama testi stabiilsed ja korratavad mõõtmistulemused Kõrgelt andekaks loetakse inimest, kelle IQ testi tulemus on üle 130%, kõige rohkem on inimesi IG-ga vahemikus 85-115. Alla 70 punkti arvestatakse vaimset alaarengut. Üldandekuse kõrgema taseme eelduseks on aju hallolluse tugevam areng paljudes ajupiirkondades. Isikuse seadumuste uurmise meetoditena kasutatakse kõige rohkem samuti teste ning seadumusi mõjutavad pärilikud ja keskkonnategurid
intelligentsustestid & IQ valiidsus 1.2. Üldintelligentsus vs intelligentsuse vormid moodulid praktiline intelligentsus haridus ja vaimsed võimed 1.3. Vaimsed võimed ja kultuur sotsialiseerumine naiivne kontsepsioon võimetest 1.4. Areng ja vaimsed võimed Piaget, Võgotski staadiumid, "dünaamiline" testimine 1.5. Bioloogiline lähenemine aju anatoomia ja füsioloogia 2. Intelligentsustestide reliaabluse probleem 2.1. Testide reliaablus IQ ja vanuselised muutused (kuni 18 punkti) madal korrelatsioon (keskmine r =.36) 2.2. Testide ennustav valiidsus IQ ja akadeemiline edukus (keskmine r = .50 ) IQ ja hariduse kestvus ( keskmine r = .55) IQ ja vanemate SES IQ ja professionaalne edukus (keskmine r = .30 kuni .50) IQ ja asotsiaalsus (keskmine r = -.20 ) 2.2. IQ ja infotöötlus IQ ja kognitiivsed protsessid IQ ja reaktsiooniaeg (keskmine r = -.30)
Kliiniline testimine 1.Sooritustestid. Käitumise vaatlemine, intervjuu, enesehinnagu raport 2.Objektiivsed ja projektiivsed 3.Individuaalsed vs grupitestid 23. Objektiivsed testid. Projektiivsed. Objektiivsed: võimaldavad saada vastuseid isiku omaduste kohta selliselt, et kolmandad isikud saavad seda kinnitada Projektiivsed: vastaja tõlgendab talle esitatud materjali; eeldatakse, et isik projitseerib sinna oma olemuse 24. Testi valiidsus ja reliaablus. Valiidsus- kas ikka mõõdetakse seda, mida soovitakse. Määratakse sellega, et korreleeritakse muutujat kriteeriumiga, mis on juba teada valiidne Reliabiilsus- tulemuse korratavus nii et skaala annab iga kord sama tulemuse. Testi omadus teatud populatsioonis e kontekstipõhine 25. Eksperimendi eesmärk. Eksperimendi muutujad. 26. Mida mõõdeti Aschi ja Milgrami eksperimendid. Aschi konformismi ekseriment?
Induktsioon – teooria luuakse uurimistulemuste põhjal. Kvalitatiivsed uurimused on induktiivsed. Deduktsioon – hüpotees luuakse olemasolevate teooriate põhjal ja uuringu käigus kinnitatakse või lükatakse ümber. Kvantitatiivsed uurimused on deduktiivsed. Operatsionaliseerimine – hüpoteeside viimine sellisele kujule, et neid on võimalik mõne katsega kontrollida. Iga teoreetilise mõistega tuleb vastavusse seada mingi konkreetne mõõdetav parameeter. Usaldusväärsus e reliaablus – kasutatava metoodika stabiilsus ja järjekindlus. Näitab, kui suure tõenäosusega saadaks katse kordamisel sama tulemus. Kehtivus e valiidsus – kasutatava meetodi paikapidavus, kehtivus või adekvaatsus. Näitab, missugusel määral mõõdab katse seda, mida ta on plaanitud mõõtma. Ristlõikeline/läbilõikeline uurimus (cross-sectional) – võrdleb erinevas vanuses laste keelelisi tunnuseid, tulemuseks palju infot paljudelt uurimisalustelt.
Mille tulemusena suureneb oluliselt nii inimlik kui meditsiiniline toetus ja tähelepanu Probleemid somatoformsete häiretega 1. Komorbiidsed ärevushäirete ja depressiooniga, vaid väike osa on puht- somatoformne häire 2. Ärevus, depressiooni ja somatoformsed sümptomid laaduvad samale faktorile: internaliseerunud häire 3. Aja jooksul nihkuvad paljud patsiendid ühest somatoformsest häirest teise 4. Dgn reliaablus madal: 12 kuu pärast ei meenu patsientidele 61% sümptomitest A-tüüp On käitumise ja emotsioonide stiil, mis teeb inimese vastuvõtlikuks südame-veresoonkonnahaigustele Sisaldab kolm komponenti: 1. Kergesti tekkiv vaenulikkus 2. Ajapuuduse tunne 3. Võistluslik saavutusvajadus
UURIMISMEETODID EKSAM! Osa I Küsimused 1.Selgitage inimteaduste ja loodusteaduste erinevaid metodoloogilisi lähtekohti ning sotsioloogia asendit selles raamistikus.- * Erinev teadmishuvi: loodusteadused tahavad nähtuste põhjuslikku selgitamist , inimteadused aga inimese tegevuse mõistmist. *Erinev arusaam uurivate nähtuste olemusest : Loodusteaduses alluvad nähtused seaduspärasustele,mis väljenduvad kasuaalsetes seostes.Inimteaduses on inimesel vaba tahe, nad tegutsevad mõtestatult ,püstitavad endile eesmärke ,tegutsevad sihipäraselt ja orienteeruvad tähendustele. *Erinev arusaam sellest kuidas saada tõest teadmist: Loodusteadustes on vaatlus ja mõõtmine ,,väljaspoolt". Objektiivsus s.t . sõltumatus uurija subjektiivsusest kehtib kõikidele uurimisele ,mida saab pidada teaduslikuks.Inimteadustes on tähenduste mõistmine ,,seestpoolt". Ainult uurija subjektiivse osaluse abil saame tõese teadmise. 2.S...
Tallinna Ülikool Loodus- ja terviseteaduste Instituut Organisatsioonikäitumise õppekava Merilin Mõttus, Triin Urb, Merilin Jürma, Hanna Havam, Irina Zujeva INTERVJUU UURIMISMEETODINA Uurimisplaan Õppejõud: Kadi Liik, MSc Tallinn 2018 Intervjuu uurimismeetodina. Uurimisplaan 2 SISUKORD SISSEJUHATUS ....................................................................... Error! Bookmark not defined. TEOREETILINE ÜLEVAADE ................................................ Error! Bookmark not defined. EMPIRILINE UURIMUS ......................................................... Error! Bookmark not defined. Eesmärk ja hüpoteesid ....
vanemate/õpetajate hinnagud, vaatlus jne). Oskused ja pädevused on kirjas ka seadustes (omandatud oskused ja üldpäedevused). Hindamine on kompleksne tegevus, mis on suunatud kliendi/patsendi kognitiivsete funktsioonide, psühhopatoloogia, käitumise, tugevuste-nõrkuste, sotsiaalsete oskuste, konteksti mõistmisele, erinevatest allikatest saadud info integreerimisele pt kohta. Eeldab teadmisi erinevatest meetoditest, tehnikatest. Sisaldab erinevaid mõõtmisi. Reliaablus ja valiidsus Usaldusväärsus/korratavus/täpsus (sisemine kooskõla, tulemuste stabiilsus ja hindajatevaheline kooskõla). Reliaabsus kuivõrd usaldusväärne on hinnang, mida mina 52 teatud meetodit kasutades lapse kohta annan. Kas tulemused langevad kokku ja on kehtivad mõne kuu ja aasta pärast. Kehtivus/kuivõrd mõõdab seda, mida plaanitud. Valiidsus sõltub sellest, mis on hindamise eesmärk
Kui omistame mingi sündmuse seletuse “intelligentsusele” siis me tegelikult ei tea põhjustavat mehhanismi, samas omab ennustavat väärtust. Ajaloost...Esimene test – Alfred Binet & Theophile Simon 1905 Stanford-Binet test 1916 (Lewis Terman) William Stern – IQ = vaimne vanus : kronoloogiline vanus x 100 Robert Yerkes jt. National Intelligence Test (1919) – Juhan Tork (1936) WISC & WAIS-R (Wechsler 1981) Testimise mõistetest: reliaablus.. kuivõrd samades tingimustes saadakse konsistentseid tulemusi valiidsus kuivõrd mõõtevahend mõõdab seda, mida me mõtleme, et ta mõõdab (Näiv-, Kaudne -, Ennustav -, konstruktiivvaliidsus) Sisemine valiidsus: - Põhjus eelneb ajateljel tagajärjele. Põhjusel ja tagajärjel on seos. Puuduvad alternatiivsed seletused tagajärjele Välimine valiidsus - Kuivõrd me saame üldistada tulemusi laiemale populatsioonile ja neid valiidsuseid on veel – nt. Ökoloogiline v
PSÜHHOLOOGIA KONSPEKT 1. ÜLDOSA PSÜHHOLOOGIA ON TEADUS, mis uurib psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. Selle raames kirjendatakse ja mõõdetakse elusorganismide, eelkõige inimese käitumist ja elamusi ning selgitatakse välja kindlaid seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psüühilised nähtused on vahetult toimuv või ajalise viivitusega ilmnev reageering välistele ja sisemistele ärritajatele. Nende reageeringute ning reageeringute talletatud tulemuste(teiste reageeringute) abil kujuneb inimeses – käitumises subjektis ja looduslikus või sotsiaalses indiviidis – arusaam maailmast ning selles kehtivates protsessidest ja reeglitest. Psüühiline mudel maailmast võimaldab otstarbekalt reageerida, kohaneda ja edu saavutada. Välised mõjutused muutuvad sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Sama m...
Isiksusepsühho kordamisküsimused I LOENG Gordon Allporti (1937) isiksusedefinitsioon. Mille poolest see erineb individuaalsetest erinevustest lähtuvast definitsioonist? Karakter ja temperament; nende erinevad tähendused isiksusepsühholoogias ja lähedastes valdkondades. Mida tähendab metateooria? Kas metateooria on empiiriliselt kontrollitav? (Jah ja ei: see ei ole ümber lükatav ühe uuringuga, kuid peaks olema faktidega kooskõlas.) Reduktsionism. Miks reduktsionism ei ole teaduse vaenlane? Isomorfsuse küsimus: kas isiksusejoonte ja bioloogiliste süsteemide vahel on üksühene vastavus? Mitte-äärmusliku reduktsionismi näited: Hans Jürgen Eysencki metateooria; Marvin Zuckermani kilpkonna-skeem (ja selle edasiarendus, kus bioloogilisele mõjuteele on lisandunud keskkondlik). Viie-faktori teooria kui hübriidteooria. Eristus baastendentside ja iseloomulike kohanemuste vahel. Sotsiaal-kognitiivsed teooriad. Nende kujunemise eripära (kognitiivse ...
17.veebruar.2018 Kasvatus Mõistekaart: keskne mõiste – kasvatus Fookusküsimus: Mis on kasvatus? Raskused defineerimisel - Tavakeel/tavamõisted - Laenatud teistest valdkondadest - Ajalooline arusaam Sõna „kasvatama“ tuleb sõnast „kasvama“ ja tähendab kasvama panemist. Kasvatamine kuulub kasvamise reaalsesse nähtusesse, aidates loomulikku kasvamist. Järelikult – mõistame kasvatuse all seda, mil määral arengu suunamine on võimalik. Areng – järjestikused muutused, mis kulgevad organismi elu jooksul elu algusest küpsuse saavutamise suunas kuni surmani Kasvamine – igasugusele arengule kuni täiskasvanuks saamiseni on aluseks kasvamine Järelikult peegeldab arengu terviklikkust ja arengu spontaanset/loomulikku kulgemist; muutus saab toimuda siis, kui miski kasvab suurenevad suunas ehk muutuse põhjustab see, kui kasvamine jõuab suurenem...
analüüsimine vaatlus on kohustuslik meetod iga teise meetodi juurde ja selle tulemused on ülimuslikud teiste meetodite tulemuste suhtes vaatlemine: ◦ kirjeldav - objektiivselt kõik nähtu kirja ◦ hindamisskaalat kasutav - hinnatakse üht kindlat aspekti ▪ hea oleks mitu vaatlejat, et hindamine oleks objektiivne, kokkulangevuse protsent peaks olema maksimaalne (samade/kõigi vastuste arv * 100) ▪ siis tagatud reliaablus (samad tulemused teistega) ja valiidsus (vaadeldakse sama asja) intervjuu ja juhtumianalüüs levinud kliinilised psühholoogias ◦ intervjuu jaoks vajalikud eelteadmised, milline oleks oodatav vastus selles vanuses lapselt, tähtis oskus küsida ja kontakti loomine lapsega ▪ nt eelkooliealised ei oska veel emotsioone sõnastada väga väikeste laste hindamine: ◦ Apgari indeks - kohe pärast sündi (1.;5. ja 10.minutil)
Teine eksam: teemad: · Loengud: kliiniline psühholoogia; vaimsed võimed; isiksuse psühholoogia · Iseseisvalt õpitud: sotsiaalpsühholoogia; mõtlemine; tähelepanu 5. Vaimsed võimed · IQ ja mõõtmine, ajalugu · olulisemad testid · IQ vs EQ · pärilikkuse osakaal, gruppidevaheliste erinevuste probleem · Gardneri teooria paljudest intelligentsustest, Sternbergi praktiline intelligentsus ja triarhiline teooria INTELLIGENTSUS ...võime asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid (J.Allik) Inimeste käitumiserinevused tulenevad peamiselt kahest tegurist individuaalsusest ja intelligentsusest. Vaimsed võimed: Üksikvõimed ei saa jaotada osadeks (taju kiirus, lühimälu maht) Erivõimed andekus konkreetsel alal (ruumiline taju) Üldvõimed võimete kogumid Intelligentsuse teooriad Antud teemaga seostub mitmeid teooriaid, mis...
AINEPROGRAMM Õppeaasta: 2008/09 Semester: sügis Aine kood: PSP6001 Aine nimetus eesti keeles: Ülevaade psühholoogiast Aine nimetus inglise Overview of Psychology keeles: Ainepunkte: 3.0 Auditoorse õppetöö maht 42 Sh loengud: 42 seminarid/ - tundides: praktikumid: Hindamisviis: H Õppejõud: Katrin Kullasepp Ametikoht, kraad: Lektor Eeldusaine: - Aine eesmärk ja kuuluvus: Psühholoogia ja inimeseõpetuse suunal sissejuhatavate ainete kohutsuslik aine Kujundada integreeritud teadmine psühholoogia eri suundadest ja rakendamise võimalustest. Toetada ...
suurem tasakaal ja harmoonia. Adorno mõtted, mida ta oma tekstides meiega kirglikult ja vaimukalt jagab, ütlevad meile vähemalt samapalju midagi tema enese isiku kui muusika ja ühiskonna vahel valitsevate suhete kohta. 10. Muusikaliste võimete areng ja nende testimine. Lapse arengustaadiumid Piaget' järgi. Absoluutne ja relatiivne kuulmine. Võimete ja edasijõudmise testid (vrd sisseastumis- ja lõpueksamitega). Testide reliaablus (samad tulemused korduvatel mõõtmistel) ja valiidsus (korrelatsioonid analoogiliste mõõtmistega). Kui autonoomsed on muusikalise võimekuse komponendid? Näiteid testide kohta.Varem valitses ühsikonnas hoiak, et muusikaõpetust pole mõttet pakkuda lastele, kellel võimed on napid või puuduvad sootuks. Iowa osariigi ülikooli professor C.Seashorei tegevus andis tõuke testide väljatöötamisele muusikas kahe maailmasõja vahel, kuna riigieelarves olevat raha taheti kasutada otstarbekalt
6) faktide tõlgendamine teooria valguses 7) tulemuste seostamine varem teadaolevate faktide ja teooriatega ning tulemustest järelduvate ja tulenevate laiemate üldistuste ja tegemist vajavate uurimisülesannete formuleerimine Valiidsus – hüpoteeside kontrollimiseks ja /või uuritava kohta andmete saamiseks kasutatavad meetodid peavad olema sobivad ja asjakohased ning võimelised mõõtma just neid nähtusi ja omadusi, mille mõõtmiseks need mõeldud on Reliaablus – sama meetod peab andma samades või väga lähedastest tingimustest sama või väga lähedase tulemuse ka korduvalt kasutatuna 1.3 Psühholoogia uurimismeetodid ja uurimistulemuste töötlus Eksperiment ehk katse Eksperimendis: arvestamine ja muutumatuna hoidmine ebaoluliste muutujate puhul; sihipärane ja kontrollitud määral uuritavate muutujate jälgimine Loomulik eksperiment: 1) katsealune ei ole katsest teadlik
Juhtumiuuringu kvaliteedist: · Uurimisinstrumendi valiidsus kasutatavate teooriate ja mõistete kontseptualiseerimine ja operatsionaliseerimine kuivõrd uuringuinstrumendiga uuritakse seda, mida väidetakse. · Sisemine valiidsus et leitud suhted ja seosed juhtumi dimensioonide vahel (tegevused, protsessid, suhted) oleksid tegelikud, mitte juhuslikud. · Väline valiidsus mil moel on tulemused kasutatavad, üldistatavad. · Reliaablus uuringusammude põhimõtteline korratavus. KVALITATIIVSE ANALÜÜSI ESITAMISE KRIITILISED PUNKTID 1. Analüüsi vastavus uurimisküsimusele ja uurimismaterjalile analüüs keskendub uuritava nähtuse ja seda kujundavate asjaolude analüüsimisele. 2. Analüüs peab lähtuma andmetest, samas analüüsija peab end andmetest distantseerima sealhulgas: sõnastusest peab olema aru saada, millega tegu ja kes parajasti "kõneleb"
Kvalitatiivsete meetodite üldkursus 1.Sissejuhatus Miks uurida ühiskonda teaduslikult? (Babbie 2004) Argielu tunnetamine ja selle puudused: Piiratud kogemus, puudub maht ja sügavus Teoreetiliste teadmiste puudumine Süstemaatilisuse ja järjepidevuse puudumine Analüütilisuse puudumine Emotsioonid segavad Teadusliku käsitluse üldised nõuded Teaduslik tunnetamine toimub teaduslikus kontekstis ja on dialoogiline Teaduslik tegevus on süstemaatiline ja järjepidev tegevus Teaduslik tunnetamine toimub selleks spetsiaalselt välja arendatud meetodite alusel Teadusliku tunnetamisprotsessi tulemuseks on tõendatav teadmine uuritavast objektist Teaduslik teadmine on objektiivne, s.t vastab antud hetkel juhtiva teadlaskonna poolt objektiivseks tunnistatud nõuetele, s.t objektiivsus on kokkuleppe küsimus Teadusliku uurimise eesmärgiks on saada usaldusväärset teadmist uuritava tegelikkuse objekti kohta Traditsioonilised teadusliku uurimise eesmärgid M...
Areng ja vaimsed võimed. Piaget, Võgotski Staadiumid, „dünaamiline“ testimine. Piaget - Kognitiivne areng on see, mis määrab ära võimekuse. Võgotski – uuris illusioone. Dünaamiline võimekus – erinevatel astmetel arengutes lahendatakse erinevaid tüüpi kognitiivseid ehk vaimseid ülesandeid ja neid ei saa testidega mõõta. 5. Bioloogiline lähenemine. Aju anatoomia ja füsioloogia. INTELLIGENTSUSTESTIDE RELIAABLUSE PROBLEEM: 1. Testide reliaablus. IQ ja vanuselised muutused (kuni 18punkti). Madal korrelatsioon (keskmine r=.36) 2. Testide ennustav valiidsus – IQ test peaks ennustama teatud akadeemilist/abstraktset võimekust. Akadeemiline edukus eeldab, et on olemas kõrge IQ. IQ ja akadeemiline edukus (keskmine r=.50) IQ ja hariduse kestvus (keskmine r=.55). Mida pikem haridustee, seda kõrgem IQ. IQ ja vanemate SES. Vanemate sotsiaalne staatus. Kas vaeste vanemate lastel on kõrge IQ?
– seosed inimeste ja neid ümbritseva füüsilisekeskkonnaga. - Kohtupsüh. – vastutusvõime, õiguslikud küsimused jne - Psühhofüüsika – kuidas aju saab maailmast aru, välismaailma (suurused, reaktsioonikiirus) väljendused ja mõjutused - Psüh.füsioloogia – ajufuntsioonide piirkonnad, ravimi mõjud Teaduslik psühholoogia – mõistete täpne defineerimine, mõõdetavus, tulemuste korratavus, süsteemsus. Reliaablus – usaldatavus statistiliselt, sõltumatus juhuslikkusest. Testi korduv tegemine annab sama vastuse ehk korratavus (mitu korda samale inimesele sama testi tegemine annab sama tulemuse) Valiidsus – usaldusväärsus ehk kas test mõõdetav tulemus on usaldusväärne (mõõtis seda, mida oli vaja) Psühholoogia uurimismeetodid: - Test – psühhodiagnostiline. Võimekustestid (intelligentsus, vaimsed võimed,
annab mõista, et tegu on näitega teadmiste puudumisest. Individuaalsed omadused enesehinnang on seotud tunnetusstrat. valikutega. Kõrge enesehinnanguga kasutavad komplitseeritumaid strateegiaid. Õpilased, kes kasutavad seesmisi suundumusi, on altid kasutama ka tunnetusstr. Oma võimete ja efektiivsuse tajumine suurendab tunnetusstrateegia kasutamist. 12. Oskuste hindamise meetodid Hindamisel on 4 nõuet: valiidsus (hindab seda, mida oli kavandatud mõõta), reliaablus (usaldusväärsus - annab ühesugused tulemused samades tingimustes), objektiivsus (tulemuste sõltumatus hinnatava isiksusest) ja selgete kriteeriumite olemasolu (aidates kindlalt määratleda õpitulemuse saavutatavust). Oluline on ka hindamise praktilisus - hindamisele kulutatakse võimalikult vähe aega. Hindamise objektid: õppematerjali omandamine; üksiku tunni hindamine; üksiku harjutuse hindamine. Hinnata tuleb seda, mida õpetatakse!! Õpetatakse seda, mida hakatakse hiljem hindama!!
Histogrammi sisu Üldised võimalused graafikute redigeerimisel, graafiku suuruse muutmine, diagrammide kopeerimine Sektordiagramm- tunnus peab olema kvalitatiivne või järjestus või numbriline, millel on vähe erinevaid väärtusi (ei sobi: sissetulek, keskmine hinne, kui on palju erinevaid vastuse varaiante) tulpdiagramm Võrdlevad tulpdiagrammid Andmete esitamine kirjeldavate arvnäitajate abil korrelatsioonianalüüs Enam kui kahe runnuse vahelise seose uurimine, reliaablus Vastavalt sellele, mida me uurida tahame, kogume me andmeid kas inimeste, koolide, valgete hiirte, kalendrikuude, kartulipõldude vms kohta. Kõiki selliseid indiviide või üksusi, kelle/mille käest või kohta on me andmeid kogume, nimetatakse statistilises andmeanalüüsis objektideks. Andmeid koguma asudes oleme valmis mõelnud mingid neid objekte iseloomustavad omadused, mis meid huvitavad, näiteks: värvus, vanus,
• Oskus tunnetada “tunnetada” uuritavaid protsesse ja nende konteksti spetsiifikat • Sobib tudengile, kes: – Kes tahab midagi teha uudses vormis, olla loov ja mitte teha asju etteantud rangete raamide järgi – Kes viitsib näha vaeva andmekogumisega – Kellel on üsna hea ühiskonnatunnetus – Kellel on üsna hea analüütiline võimekus ja oskus orienteeruda teooriates ning näha “laiemat pilti” ja seoseid Kvalitatiiv-uuringute kvaliteet • Protseduuriline reliaablus: – Analüüs on korrektselt ja nõuetekohaselt läbi viidud ning uurija ei suru oma subjektiivseid seisukohti peale, vaid lähtub materjalist ning on neutraalne – Empiirilised andmed on korrektselt ja täies mahus ära toodud, nii et on võimalik kontrollida järelduste paikapidavust • Valiidsus – uurija tõlgendab tulemusi valesti ja näeb seoseid seal, kus neid pole. Valiidsuse liike: – Usaldusväärsus (credibility – kvant. sisemine valiidsus) – Uurija mõistab
kogemuste kohta. Vastusevariandid on vabad. Metoodiliselt võidakse seda teha nii kirjalikult kui ka suulise intervjuu käigus. Andmeid analüüsitakse sisuanalüüsi meetodil ja tulemuseks on mingi üldistus või tüpoloogia. 2) Retrospektiivsete kirjelduste analüüs autobiograafiliste kirjelduste (elulood, päevikud või ka niisama ülestähendused) analüüsimine. Tulemustel on madal reliaablus. 3) Müstika mõõtmisskaalade kasutamine REEM skaala ja M-skaala. a. REEM annab ette 15 erineva usulise kogemuse kirjelduse. Vastajal tuleb neid hinnata b. M mõõdab 3 fakti osatähtsust. Väljasuunatud müstika, sisse suunatud müstika ja tõlgendus. Selle abil on võimalik määrata, mis tüüpi on inimese usulised kogemused ja kuidas on need seotud usulise kogemusega tõlgendamisega. 15
väljakujunemine (+ psühhopaatilisus). Isiksuse omaduste mõõtmine · Vaatlus · Biograafiline meetod · CV · Tegevuse/loomingu produktise analüüs · Vestlus/intervjuu · TESTIMINE põhimeetod. 2 põhinõuet: o valiidsusnõue (et sa selles valdkonnas saab kasutada (nt nägemistest ei sobi isikususetestiks) test mõõdab seda, mida mõõta tahetakse. o Reliaablus erinevad testimised, kuiobjekt ja test on samad, siis peavad ka utlemused samad (sarnased ) olema. Reliaabsust mõõdetakse krombachi alfaga ja kui see on suurem kui 0.8, siis on ok. Testidele estatavad oõhinõuded: 1) Valiidsus 2) Reliaablus (r>0.8). Populatsioon, normid. Värdluses normidega selgub kategooria või jõudlus või dimensiooni väärtus. Test on teatud standariseeritud ülesannte täitmise
ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST Teadmiseks konspekti kasutajale · Kohustuslik kirjandus "Psühholoogia alused" (vt. aineprogramm) aitab oluliselt kaasa terviklikuma ja detailsema pildi kujunemisele teemadest. · Tekstis viide "vt. lk" viitab kohustuslikule kirjandusele ("Psühholoogia alused") · Konspektis sisalduv materjal ei asenda kohustuslikku kirjandust, vaid võtab kokku loengus käsitletud materjali. Konspekt aitab üliõpilastel valmistuda arvestustööks. · Tekstis esinevad viited pdf failidele, mis illustreerivad konspektis sisalduvaid teemasid. Pdf failid on õppematerjalide juurde ,,üles riputatud". Psühholoogia uurib psüühika olemust ja avaldumist. psüühilisi protsesse (nt taju), seisundeid (nt meeleolu), omadusi (nt. isiksus, võimed). Psüühika on determineeritud bioloogiliselt ja ühiskondlik-ajalooliselt. Inimese teadvust iseloomustab võime eristada tegelikkuse olulis...
TEEMA 1 PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID, STRUKTUUR Psühholoogia teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas Eelteaduslik levinuim, vanim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise, inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta Filosoofiline - tekkis koos filosoofiaga, kuna paljud filosoofia kesksed probleemid on tihedasti seotud psühholoogia uurimisainega. Süstematiseeritud ja range loogiline ülesehitus. Teaduslik kõige hilisema tekkeajaga. Teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja mõistete loogiliselt mittevastuoluliste süsteemide kasutus, nähtuste võimalikult objektiivne ja range mõõtmine ja uurimistulemuste korratavus sõltumatute uurijate poolt ning eri aegadel juhul kui eeltingimused on samad Teoreetiline nii metoodiliselt kui sisuliselt rakendu...
Sõltumatu muutuja – muutuja, mida katse korraldaja teadlikult kontrollib, et kindlaks teha selle toimet teda huvitavale nähtusele. Sõltuv muutuja – eksperimendi toimel aset leidvad muutused, nt müra mõju inimese tähelepanuvõimele, on müra sõltumatu muutuja, kuid muutused tähelepanule – sõltuv muutuja. Segavad (varjatud) muutujad Korrelatsioon (r) – seos muutujate vahel Testi reliaablus – usaldusväärsus (kooskõlalisus, stabiilsus) Testi valiidsus – näitab, kui hästi mõõdab test nähtust, mille mõõtmiseks see on konstrueeritud. Operatsionaalne definitsioon Konstrukt (tervis, enesehinnang jne) Parameetrid Instrument Osalejatelt informeeritud nõusolek Konfidentsiaalsuse nõue Anonüümsuse nõue Osalejaid ei tohi kahjustada psühholoogiliselt ega füüsiliselt Küsitlus Kirjalik, suuline • Sõnad
Kõva Pehme Väljakutsed kvalitatiivi juures Tuleb ise tihti teooriad kombineerida, olla loov ja ise leiutada sobiv analüüsi raam Andmekogumine võtab tihti väga palju aega Oskust teooriates orienteeruda, näha seoseid, eristada olulist ebaolulistest, Oskus tunnetada "tunnetada" uuritavaid protsesse ja nende konteksti spetsiifikat Kvalitatiiv-uuringute kvaliteet Protseduuriline reliaablus: Analüüs on korrektselt ja nõuetekohaselt läbi viidud. Empiirilised andmed on korrektselt ja täies mahus ära toodud, Valiidsus uurija tõlgendab tulemusi valesti ja näeb seoseid seal, kus neid pole. Valiidsuse liike: Usaldusväärsus Ülekantavus Kinnitatavus Kvalitatiivse uurimistöö kriitika ja üldistamise võimalusi Kriitika: Subjektiivne Raske korrata Vähene läbipaistvus Pole esinduslik
depressioon, omaksvõtt Need neli õppejõudu pidasid teile selles aines loenguid: Tiia Tulviste, Astra Schults, Mairi Männamaa, Kaia Kastepõld-Tõrs Sellega tegeleb arengupsühholoogia: Vanusega seotud erinevused käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Selle saavutamine on teismeea arenguliseks ülesandeks: iseseisvus ja autonoomia Iga hindamisvahendi puhul on olulised need kaks psühhomeetrilist näitajat: reliaablus ja valiidsus Aktiivsus- ja tähelepanuhäiret esineb rohkem sellest soost lastel: poistel Need on koolikiusamise vormid: Füüsiline, verbaalne, kaudne Enesetest – kognitiivne areng 1. Palun ühenda teooria, kirjeldus või termin autori nimega. a. Laste kiindumismustrid - Ainsworth b. Lähima arengu tsoon - Võgotski c. Moraalse mõtlemise staadiumid - Kohlberg d. Väära uskumuse test - Wellman e. Vanemate kasvatusstiilid - Baumrind f
23 • lapsed, vanemad .49 • mittesugulased, lahuskasvanud .00 Kaksikute meetod 51 52 • Ühemunakaksikud (genotüübi kattuvus 100%) ja erimunakaksikud (genotüübi kattuvus 50%). • Ühemunakaksikud kasvanud koos .86 • Erimunakaksikud kasvanud koos .60 • Õed -vennad kasvanud koos .47 Testi puhul oluline! • Standardiseerimine • Sooritus varasema valimi normidega võrreldes • Reliaablus • Valiidsus Intelligentsuse mõõtmisest • Üldine vaimne võimekus – Kliinilised testid • Spetsiifiliste võimekuse testid – Akadeemilise võimekuse testid – Sooritustestid Intelligentsustestid • Praeguseks on rohkem levinud David Wechsleri poolt loodud skaala WAIS ja WISC (1939; Wechsler Adult Intelligence Scale) • Verbaalne ja toiminguline • WAIS- IV • WISC • WPPSI Näited WAISist ja WISCist
I OSA PSÜHHOLOOGIA ÜLDKÜSIMUSI PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Teema 1 Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Eelteaduslik Elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Märkimisväärne osa EP teadmistest ei ole verbaalselt edastatav. Filosoofiline põhifunktsioon on tegevuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks., oluliste gnoseoloogiliste (tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide lahendamine ning sellest johtuvalt uute ideede genereerimine. Teaduslik Eristavaks jooneks teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja loogilis...
I OSA PSÜHHOLOOGIA ÜLDKÜSIMUSI PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Teema 1 Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Eelteaduslik Elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Märkimisväärne osa EP teadmistest ei ole verbaalselt edastatav. Filosoofiline põhifunktsioon on tegevuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks., oluliste gnoseoloogiliste (tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide lahendamine ning sellest johtuvalt uute ideede genereerimine. Teaduslik Eristavaks jooneks teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defin...
● Retrospektiivsete kirjelduste analüüs- s. t ennekõike autobigraafiliste (endaelulooliste) kirjelduste analüüsimist. Analüüsimaterjaliks võivad olla elulood, päevikud või ka lihtsalt ülestähendused. (Üheks näiteks sellisest metoodikast on eelpool esitatud uurimus usulise kogemuse ja elukogemuse omavahelisest seosest.) Retrospektiivse materjali analüüsimise üheks metoodiliseks probleemiks on nende uurimuste madal reliaablus. See tähendab, et sama materjali analüüsimisel ei pruugi erinevate uurijate uurimistulemused kokku langeda. (Ehk nad võivad seda erinevalt mõista ning tõlgendada.) ● Müstika mõõtmisskaalade kasutamine- enam tuntud ja suhteliselt heade psühhomeetriliste näitajatega on REEM skaala (The Religious Experience Episode Measure) ja M skaala(The Mysticism Scale). Esimene nendest skaaladest annab ette 15 erineva usulise kogemuse kirjeldust
ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA METATEOORIAD 07.09 Gordon Allport- isiksuse psüh isa OMADUS- Temperament- bioloogiline osa isiksusest METATEOORIA- viis isiksuse mõistmiseks. Postulaatide kogum. Kontrollitav ja peab sobima teadaolevate faktidega, selle raames saab sõnastada spetsiifilisemaid teooriaid. Bioloogiline lähenemine (reduktsionism)- Eysenck, Zuckerman. Ütleb et individuaalsed tulevad bioloogilistest erinevustest ja nt sotsiaalsest õppimisest. Ekstravertsus on tegelikult dopamiin. Teaduse eesmärk taandada keerulist lihtsamale. Isomorfsuse küsimus- kas isiksusejoonte= bioloogilised süsteemid? DNA-> neuroloogia->biokeemia->füsioloogia>tingimine->sots käitumine->omadused Hübriidteooria Kognitiiv- käitumuslik teooria (Mischel, Markus) Kahe protsessi teooria- kontrollitud ja automaatsete protsesside eristamine. 2 otsustussüsteemi- kiire ja aeglane Elukäiguteooria- eakohased sostiialsed ootu...
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) hing, vaim Logos (kreeka k) õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm ...
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) – hing, vaim Logos (kreeka k) – õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse ...
aktivatsioonimehhanismi mõju, millest sõltub ekstra- või introvertsuse väljakujunemine (+ psühhopaatilisus). ISIKSUSE OMADUSTE MÕÕTMINE Vaatlus Biograafiline meetod Tegevuse/loomingu produktide analüüs Vestlus/intervjuu- võimaldab konkreetse inimese arvamuste, eelistuste, mõttekäikudega tutvuda. CV Testimine- põhimeetod Testidele esitatavad põhinõuded: 1. valiidsus- test mõõdab just seda omadust, mille jaoks ta on koostatud, 2. reliaablus (r>0.8)- eri testimised peavad andma sama tulemuse, oluline ka sisemise reliaabluse näitaja- kas testi eri küsimused annavad lähedased tulemused- tulemustevahelise korrelatsiooni mõõtmine. populatsioon, normid. Võrdluses normidega selgub kategooria või jõudlus või dimensiooni väärtus. Test on teatud standardiseeritud ülesannete täitmine (sõnalised, visuaalsed, füüsilised). Võimete t., küsimustikud, projektiivtestid, 2 põhirühma a. Vaimsed võimed, b. Isiksus.
erinevaid, kõik pole normeeritud või adapteeritud, et kasutamine sõltub spetsialisti maitsest. Testide psühhomeetrilised omadused: 1) valiidsus ehk kehtivius (kuivõrd test mõõdab seda, mille mõõtmiseks ta on välja möeldud ja kui hästi ta seda teeb.) Kui test tehakse, siis tegijad peavad testima ja tõestama, et valiidsusnäitajad tõestada. Seega kriitikameel tuleks paljude testide puhul säilitada, sest paljudel pole seda (täielikus ulatuses) tehtud 2) reliaablus ehk usaldusväärsus. Näitab, kuivõrd test on objektiivne ega sõltu läbiviijast ega läbiviimisajast. Aga ka reliaablust tuleb tõestada. Üks näitaja on küll reliaablusel: mitu alaülesannet on testil. Kui neid on rohkem, siis on parem ja see tõstab testi reliaablust. Hindamismeetodeid on 4 tüüpi (vaata selle loengu esmest slaidi) ning testid on väljatöötatud, vastama teatud kriteerimitele ja olema tõestatud. !! RAVEN-i test (mitmeverbaalse intelligentsuse uurimiseks)
Kontrollvahendi sisulise valiidsuse üle otsustatakse üldjuhul kontrollitava sisu ja õpitud teema või kursuse eesmärkide hoolika võrdluse ning analüüsiga. Kriteeriumvaliidsus kirjeldab iseloomustatava kontrollivahendiga saadud näitajate ja sellest sõltumatu vahendi(testi või konttööga) saadud tulemuste kokkulangevuse määra. Kriteeriumvaliidsusel on kaks alaliiki: samasus ja prognoosiv valiidsus. Kontrollvahendi reliaablus iseloomustab korrektsust, millega kontrolltöö või test võimaldab teadmisi või oskusi mõõta. Endast mõistetavalt peab reliaabel kontrollvahend olema valiidne. Üldjuhul iseloomustatakse testide ja teiste kontrollvahendite reliaablust kindlates tingimustes korduval kasutamisel saadud tulemuste stabiilsusega. Täieliku kontrollitulemuste kokkulangevust on suurema arvu testiküsimuste korral peaaegu võimatu saavutada. Tulemuste hajuvust võivad põhjustada ebamääraselt
mittepsühhomeetrilisteks. Korrektselt koostatud test vastab mitmele usaldusväärsuse ning kehtivuse kriteeriumile. Psühhomeetriline test eeldab meetriliste skaalade (intervall- ja suhteskaala) kasutamist. Psühhomeetriline test peab olema (1) usaldusväärne ehk reliaabel, (2) kehtiv ehk valiidne, (3) adekvaatse raskusastmega ja (4) diagnoosiva väärtusega. 3.1. Testi reliaablus (usaldusväärsus) Testi reliaablus ehk usaldatavus näitab, kuivõrd hästi (kvaliteetselt) test mõõdab seda, mida ta mõõtma on määratud; mil määral ta on vaba mõõtmisvigadest. Usaldatavus avaldub (1) tulemuste stabiilsuses (korduva testimise puhul) ehk selles, et (2) kõigi testiülesannete lahendamine nõuab testitavalt ühtede ja samade võimete kasutamist ning selles, et (3) antud testi tulemused korreleeruvad teiste analoogiliste testide tulemustega. Testi reliaablust kontrollitakse (1) retesti
Hindamise valiidsus: valiidsus iseloomustab kontrollvahendi sobivust soovitud info kogumiseks. Sõltuvalt kontrollvahendi otstarbest, kasutatakse nende iseloomustamiseks erinevaid valiidsuse liike. Sisuline valiidsus – kas kontrollvahend mõõdab seda, mida tahetakse mõõta. Kriteeriumivaliidsus – kirjeldab iseloomustatava kontrollivahendiga saadud näitajate ja sellest sõltumatu vahendiga saadud tulemuste kokkulangevuse määra (samasusvaliidsus ja prognoosiv valiidsus). Kontrollvahendi reliaablus iseloomustab korrektsust, millega kontrollivahend võimaldab õpitulemusi mõõta. Põhimeetodid õpitulemuste hindamiseks (normatiivne, kriteerium- ja praktiline hindamine). Hindamine tähendab mõõtmis- v kontrollimistulemusele väärtuse omistamist ning see protsetuur on alati kokkuleppeline ja subjektiivse värvinguga. Hindamine normaaljaotuskõvera alusel – (Gaussi kõver). Praktikas see ei õigusta mitmel põhjusel ning enamuses kasutatakse kombineeritud
tõlkimisprotsessi ja tõlkija kompetentsust puudutavas ülevaateartiklis (2009) ka senistes uurimustes kasutatud uurimismeetodeid. Nad leidsid esiteks, et hetkel on selles valdkonnas peamiseks puuduseks erinevate andmekogumismeetodite reliaabluse ja valiidsuse süstemaatiliste uurin- gute puudus. Valiidsus tuleb tõlkimisprotsessi uurimisel päevakorda eelkõige eksperimendi puhul, st kas lõpuks ikkagi uuriti seda, mida asuti uurima; reliaablus puudutab eelkõige neid meetodeid, kus uurijal on vähe kontrolli, näiteks küsimustikke ja intervjuusid, mida võivad mõjutada inimeste kalduvus püüda näidata end paremas valguses või anda uurijale sellised andmeid, mida arvatakse uurijat tahtvat. (Göpferich ja Jääskeläinen 2009). Üks võimalus, kuidas meetodi ja andmete mõju vähendada ning tulemuste täpsust saavutada, on uurimismeetodeid kombineerida. Uurimismeetodite, andmete, vaate-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
