Teadustöö tulemuslikkust ja kvaliteeti saab hinnata mitmete näitajate põhjal. Teadust võib näiteks hinnata teadusliku viljakuse (publikatsioonid), mõjukuse (viited töödele), tunnustuste (Nobeli jt preemiad) või siis praktiliste rakenduste (patendid ja litsentsid) põhjal. Teaduslik viljakus avaldatud publikatsioonide arv Teaduslik mõjukus viidete arv - mõõdetakse artiklite ja viidete omavahelise suhtearvuga NB! Mõisted, mis korduvad eksamist eksamisse · Reliaablus - näitab, mil määral mingi mõõtmistulemus on vaba juhuslikest vigatekitavatest komponentidest. On aja, instrumendi ning uuritava grupi muutumatuse ja sarnasuse sünonüüm. Tulemuste stabiilsus sõltumata uurijatest. · Valiidsus - on meetodi paikapidavus, kehtivus, kehtivus, tõesus, adekvaatsus. Näitab, mil määral mõõdab metoodika (instrument) seda, mida ta on plaanitud mõõtma · Sisemine - Andmekogumismeetodite vahelise kooskõla ulatus st
Richardsoni valemit 13. Mõõtmise standardviga (kuidas me saame selle abil õigesti määratleda tegelikku tulemust). Mõõtmise standardviga SEM (standard error of measurment) = SD_x x sqrt(1 - r_{xx'}) * Suurust SEM interpreteeritakse kui üksikmõõtmiste jaotuse standardhälvet, st 68% võimalikest kordustulemustest jääks vahemikku x +/- SEM. * Kuna tüüpiline on 95% usalduspiiride kasutamine, siis tuleks leida vahemik x +/- 1,96 x SEM 14. Mis on põhjused, kui kordustesti reliaablus on madal? .. kui parallelletesti reliaablus on madal? .. kui sisereliaablus on madal? Madala kordustesti reliaabluse võimalikud põhjused: * isikute konsistentne kogemus on ajas muutunud * vastajate reaktiivsusest tulenevad ülekande nähtused Madala paralleeltesti reliaabluseks võib olla see, et paralleeltestid ikkagi ei mõõda ühte ja sama asja. Madala sisereliaabluse põhjuseks võib olla see, kui testi küsimused ei mõõda sama asja. NB
käitumist) ja kuidas mõõta. 2. Mõõdetava konstruktiga tõenäoliselt seotud (sarnaste) konstruktide väljatoomine. 3. Nende teiste konstruktidega seotud käitumise kirjeldamine ja võrdlemine meie poolt mõõdetava konstruktiga: sarnasused ja erinevused. Reliaablus ehk usaldatavus. Mõõtmistulemuse peegeldavad kahte sorti tegurite mõju: Mõõdetud tulemus = tõeline tulemus +/- mõõtmisviga. Mida vähem mõõtmisvigu, seda kõrgem reliaablus. Reliaablus: 1. Siemine kooskõla. Kas küsimused mõõdavad ühtmoodi (üht ja sama asja)? -Testi poolitamine - Cronbachi 2. Ajaline stabiilsus. Kas me saame sama tulemuse, kui me mõõdame sama omadust korduvalt ühe ja sama mõõtvahendiga? - Kordustestimine (test-retest) · Mõõtmisvigade võimalikud allikad: - isiku püsivad omadused (nt võimekus, teadmised, oskused)
käitumist loomulikus keskinnas. 'Eeliseks on vahetu, rikkaaliku ja mitmekesise informatsiooni saamine.. 7. Palun nimeta kvalitatiivse uurimuse eetilisuse põhimõtteid. Uuritavate humaanne ja lugupidav kohtelmine, nõusolekute taotlemine ja uuritavate anonüümsus, lastega seotud uurimustes informeerida vanemaid ja küsida neilt nõusolekuid, esikohal peavad olema laste turvalisus, heaolu ja huvid. 8. Mida näitab uurimuse reliaablus? Reliaablus, ehk uurimuse korratavus, näidatakse et tulemused ei ole juhuslikud. Oluline on kogu uurimisprotsessi täpne ja põhjalik dokumenteerimine ja hindamine. 9. Mida näitab uurimuse valiidsus? Ehk kehtivus. Mõõdeti seda, mida sooviti mõõta.Tagab triangulatsioon, ajaline kestvus, uurimismaterjalide tutvustamine uuritavatele, rikas kirjeldus/materjalide näited) 10. Palun kirjeldada fotointervjuu olemust Karmi ja Remmiku artikli põhjal!
Üks fakt on see, et sportlased tajutavate tugevate füüsiliste võimetega on kõrgele eesmärgile suunitletusega. Uuringus, kus võrreldi eesmärgisuunitlust ja enesesuunitlust , tuli välja et eesmärgile suunitletud on need, kellel on rohkem motivatsiooni. Õnneks on eesmärgile suunitlus tihedas koostöös ja positiivses korrelatsioonis jõupingutustega. Teadlased väidavad, et eesmärgile orienteeritud inimestel on kalduvus üle võtta teiste käitumisvorme. RELIAABLUS Uuringu reliaablus on pigem halb, sest uuringus osalesid nii amatöörsportlased kui ka professionaalsed sportlased. SSCI ja GEO skaalat kasutati andmete kogumiseks, kuna ma ei leidnud, mis need endast kujutavad, siis ei oska täpselt kommenteerida. VALIIDSUS - Lähtudes järgenvast valiidsuse mõistest : Valiidsus ehk kehtivus viitab eelkõige uuringutulemuste sisulisele täpsusele ja õigsusele, aga selle all peetakse silmas ka andmetekogumiseks loodud konstrukti määratlemise õigsust ja kehtivust. Väline
Kui eesmärgiks on uurida maailma ja saada informatsiooni tegeliku olukorra ning inimeste käitumise kohta loomulikus keskkonnas. 7. Palun nimeta kvalitatiivse uurimuse eetilisuse põhimõtteid. Uuritavate humaanne ja lugupidav kohtlemine. Nõusoleku taotlemine ja uuritavate anonüümsus. Lastega seotud uurimustes informeerida vanemaid ja küsida neilt nõusolekut. Esikohal peab olema laste turvalisus, heaolu ja huvid. 8. Mida näitab uurimuse reliaablus? Reliaablus- uurimuse korratavus, näidatakse, et tulemused ei ole juhuslikud. Oluline on kogu uurimisprotsessi täpne ja põhjalik dokumenteerimine ning hindamine. 9. Mida näitab uurimuse valiidsus? Valiidsus- kehtivus, mõõdeti seda, mida sooviti mõõta. Tagab triangulatsioon, ajaline kestvus, uurimismaterjalide tutvustamine uuritavatele, rikas kirjeldus (materjali näited). 10. Palun kirjeldada fotointervjuu olemust Karmi ja Remmiku artikli põhjal!
Näiteks, müügimehe töö vaatlus, kliiniline intervjuu, klassi vaatlus(2); Enesehinnangu raportid. Kirjelda oma tundeid, tõekspidamisi (3). · Objektiivsed vs projektiivsed. IQ test vs Rorschachi test. · Individuaalsed vs grupitestid. Võimete testide teke Mensa on suurim ja vanim highIQ ühiskond maailmas. Reliaablus. Valiidsus Reliaablus on tulemuste korratavus, skaala annab sama tulemuse järgmine kord. NB! Reliaablus (usaldusväärsus) ei ole testi, skaala omadus nagu mõnikord õpikutes kirjutatakse, vaid testi omadus teatud populatsioonis ja isegi valimis. Reliaablus on kontekstipõhine. Valiidsus näitab, kas mõõdetakse ikka seda omadust mida tahetakse. Valiidsus määratakse sellega, et korreleeritakse muutujat kriteeriumiga, mis on juba teada valiidne. Näiteks, kui IQ test korreleerub tuntud valiidse OQ testiga, siis on valiidne. Eksperimendi eesmärk Manipuleerimine ja mõõtmine
4) uurimismeetodite kindlaks määramine Deduktiivne ja induktiivne lähenemine probleemile Olulised on eelmised andmed tuleb uurida ja samas kontrollida uusi võimalusi ning lükata eelnevad ümber 5) andmete kogumine ja analüüsimine 6) tulemuste alusel teooria ümberlükkamine või toetamine, kokkuvõtete tegemine 7) teadusliku teadmise kohandamine tulemustega Reliaablus e korratavus - Meetodi täpne kirjeldus: kordustestimine, poolitusmeetod Hindajatevaheline reliaablus Korrelatsioon r (mõõdetakse) Küsimustikes: sisemine konsistentsus Cronbachi alfa Valiidsus - väline - ökoloogiline - sisu - konstrukti Näiv, kriteerium (ennustus, konkureeriv) Tõenäosuslik valim Mittetõenäosuslik valim Ajaline periood: ristlõikeline v läbilõikeline, longitudinaalne, järgnevuslik võrdlus Eksperiment: - Laboratoorne või loomulik eksperiment - Kontrollgrupp vs eksperimentaalgrupp - Sõltuv muutuja ja sõltumatu muutuja Vaatlus - Enese vs teiste
Üiguspsühholoogia: kohtu-, kriminaalpsühholoogia, juriidiline psühholoogia Spordipsühholoogia Looduspsühholoogia PSÜHHOLOOGIA: UURIMUS Eesmärk on uurida inimeste käitumist teaduslikult (standardiseerimisnõuded) Uuringu korraldus: Riskilõikeline/läbilõikeline Samal ajahetkel.. UURIMISPROTSESS Valim representatiivne (esinduslik) Pilooturing (eeluuring) Uurimuse usaldusväärsus Väine valiidus (kehtivus ulatus) Instrumendi usaldusväärsus: valiidsus, reliaablus, täpsus UURIMISMEETODI Vaatlus Loomulik vaatlus Varjatud vaatlus Osalev vaatlus Enesevaatlus (introspektsioon) Tegevuspaiga/keskkonna vaatlus Vaatluse tugevad ja nõrgad küljed Eksperiment Muutujad Sõltuvad muutujad Sõltumatud muutujad Laboratoorne eksperiment Välieksperimentt Eksperimendi tugevad ja nõrgad lüljed INTERVJUU Struktureeritud intervjuu Struktureerimata intervjuu
Esineb kõikides mitte-dem parteides · sorokini meelelise tsükli kohta? Materiaalne, käega katsutav · kuidas on omavahel seotud kooli suurus ja õpitulemused? Kõik koolid on võrdsed eestis · millised on eeldused sekundaarandmetel primaarsete andmete ees? Ajakokkuhoid, kulude kokkuhoid · kuidas nimetatakse seda vaatlist, kus vaatleja elab nö olukorda sisse ja vaatleb olukorda "seestpoolt"? Osalusvaatlus · mida saab kasutada teadusliku uuringut tehes? · mida näitab reliaablus? Usaldatavus, püsivus · millised on teaduse kaks jalga? Kuidas asjad on ja kuidas asjad peaksid olema? · Esinduskogude suuruse kuupjuure seadust küsiti. Seal oli antud valem ja küsitud, mida see iseloomustab? Esinduskogude kuupjuure seadus: Kohtade arv=rahvaarvu kuupjuur S= · milline oleks sobiv mandaatide arv ringkonnas? 10 · mis osa on sotsioloogial sotsiaalpoliitikas · sotsteaduste ajaloo lisalugemisest tuli küsimus ja vist sealt mudelite lisalugemisest oli kaks küsimust isegi
Ajakirja indekseeritakse, refereeritakse, avatakse täistekstidena rahvusvahelise levikuga andmebaasides. Teadusajakirjas ei avaldata reeglina kommertsreklaami. 40. Mille poolest erineb teadusartikkel tavalisest artiklist? - annab ülevaate, mida ja kuidas uuriti ning milliste järelduste ja tulemusteni töö käigus jõuti. Sisaldab referaati (abstract), sisukokkuvõtet ja bibliograafiat (kasutatud allikate loetelu). 41. Reliaablus – mõõtmistulemuste korratavus. Mõõtmise või uurimuse reliaablus näitab, et saadud tulemused ei ole juhuslikud. Tulemust võib reliaabliks pidada näiteks siis, kui kaks hindajat jõuavad või uuritava korduval uurimisel jõutakse sama tulemuseni. 42. Valiidsus – mõõtvahendi või uurimismeetodi võime mõõta just seda, mille mõõtmiseks see on mõeldud. Mõõtvahendid ja meetodid ei pruugi alati anda teavet just selle kohta, mida uurija arvab end uurivat
Samas võib oluline olla mitte seotuse tüüp iseeneses, vaid asjaolu, et laps ise on rõõmsameelse ja rahuliku loomuga (Kagan, 1984) Ikka veel vaidlustemaatika. Kui kiindumussuhe puudub võivad muuhulgas ilmneda mänguliste oskuste puudus, autoagressiivsus (isolatsioonis). Seda saab ka parandada. Arenguhindamismeetodid · vaatlus vanim, käepäraseim + paindlik, loomulikus keskkonnas, testist täpsem - madal reliaablus ja valiidsus, vaatleja kallutatus · juhtumianalüüs (case study) uuritakse indiviidi, mitte gruppi, levinud kliinilises praktikas + paindlik aja/koha/viisi/olukorra osas - üldistatavus · intervjuu kitsama teema jaoks, levinud kliinilises töös, väikelastega, lapstunnistajad + paindlik, võimalik küsida täpsustusi - sõltub kontaktist ja küsimuste sõnastusest, valiidsus ja reliaablus, teadmised ja arvamused,
PSÜHHOLOOGIATEADUS Kr k psyche + logos = hing,vaim + õpetus=hingeõpetus. Psühholoogia on teadus inimese psühhikast(levinuim deffinits.) Psüühika organismi sisemuses toimuvad vaimsed tegevused. Psüühika funk. Teavitada organismi ümbritsevat maailmas toimuvat. Psühholoogia = teadvuse uurimine. Teadvus teadlik olemine välismaailmast ja iseendast. Inimese ja looma erinevus ka loomal on teadvus, kuid ta pole sellest teadlik. Inimene suudab peegeldada(reflekteerida) psüühikas toimuvat,kuid mitte kõik pole teadvastatud. o AUTOMAATSEKS MUUTUNUD TEGEVUSED nt. käimine o PSÜÜHIKA TEADVUSTAMATA OSA.(nn. alateadus) ENESETEADVUS lk. 16 PSÜÜHIKA FUNKTSIOONID : Luua maailmast tervikpilt. Selleks on oluline: · TAJU meelte abil pilt ümbritsevast. · MÄLU tekkinud pildi/kujundi säilitamine. · MÕTLEMINE kujundi käsitsemine. · KEEL sümbolid ,erinevus loomadest. · TUNDED · TEGEVUSE JUHTIMINE TEADUSED erin...
valikvastuseid. Miinused.Vastaja võib vastata hoopis midagi muud ja minna oma küsimusest kõrvale; Vastused ei pruugi olla enam võrreldavad. Tekib rohkem kirju andmestik; Vastajal pole midagi, mis aitaks tal asju meenutada (valikvastustega on); Vastuseid on raskem arvutiga töödelda ja analüüsida; 9. Miks on vaja teha kordusteste ja mis selle vahel olev aeg näitab vms. Instrumendi reliaablus ja valiidsus tagatakse kordus küsimustiku läbiviimisega võimalikult sarnastes tingimustes. Reliaabluse suurendamiseks püütakse võrreldavaid uuringuid viia läbi täpselt samadel tingimustel ja sarnase grupiga. Saadud tulemustega kontrollime ka mõõtmisvahendite sobivust ja testi järjepidavust. Selleks arvutame nt korrelatsiooni ühe katsealuse kahe mõõtmiskorra skooride vahel (kordustesti reliaabluse). Peame oluliseks ka ajategurit, et kaks
4) UURIMISMEETODITE KINDLAKS MÄÄRAMINE Olulised eelmised andmed mida tasub uurida ja mida saab Samas kontrollida uusi võimalusi lükata eelnevad ümber DEDUKTIIVNE lähenemine probleemile INDUKTIIVNE lähenemine probleemile 5) ANDMETE KOGUMINE JA ANALÜÜSIMINE 6) TULEMUSTE ALUSEL TEOORIA ÜMBERLÜKKAMINE VÕI TOETAMINE, KOKKUVÕTETE TEGEMINE 7) TEADUSLIKU TEADMISE KOHANDAMINE TULEMUSTEGA Reliaablus ja valiidsus Reliaablus e korratavus meetodi täpne kirjeldus Kordustestimine Poolitusmeetod Hindajatevaheline reliaablus Korrelatsioon r Küsimustikes: sisemine konsistentsus Cronbachi alfa Psühholoogia uurimismeetodid Valiidsus Väline · Ökoloogiline · Sisu · Konstrukti Näiv Kriteerium (ennustus, konkureeriv) Ajaline periood · Ristlõikeline /läbilõikeline · Longitudinaalne
informatsiooni iseloom). Kvantitatiivuuringu põhieesmärgiks on saada statistiliselt usaldusväärseid andmeid järelduste tegemiseks. Uuringu tulemus on vähe sõltuv uurija tõlgendusest ja näitajad arvulised. Kvaliteedi määrab valimi suurus, küsimused (tüüp, järjestus, ühemõttelisus, asjakohasus). Milline kriteerium on kõige tähtsam teooria valimise käigus? Teaduslikkuse kriteeriumid originaalsus, objektiivsus, tolerantsus, tõestatavus, kontrollitavus, täpsus. Mida tähendab reliaablus ja valiidsus kvantitatiivses uuringus? Personali valiku valiidsust (ingl. k. validity) võimaldavad kindlaks määrata valiku kriteeriumide ja prediktorite vahelised seosed. Personali valiku kriteeriumide abil hinnatakse töötajate töösooritust, milleks võib kasutada erinevaid näitajaid, nagu töömaht, käive, tegevus (käitumine), töökvaliteet, täpsus, ideekus, meeskonnasobivus jt. Personali valiku valiidsuse kõrval on oluline arvestada ka valikumeetodite reliaablusega
Psyche + logos - hingeteadus uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist objektiivselt fikseeritav, tugineb käitumisele(saab vaid kaudselt mõõta) Psüühika nähtused objektiivne keskkond - ümbrus/keskkond kus eksisteeritakse, aga ka inimese enda keha/närvisüsteem keskkond peegeldub või kajastub meie psühholoogias psühholoogia esimene tähtis postulaat on liigikaaslastel peaks olema psüühika sarnane, objektiivne kogemus, subjektiivsed 3 psühholoogiat: eelteaduslik - kogemuspõhine, mitte ainult enda vaid ka teiste käitumise analüüs filosoofiline - pole spetsiaalseid teaduslikke meetoteid, psüühikast mõtlemise süsteem range, loogiline, teaduslikult põhjendatud, kuid spekulatiivne. teaduslik - eksperimentaalne, kogutakse fakte, kasutatakse täpseid uurimuslikke teabeid, andmete suur usaldusväärsus, kindlam täpsem ennustada käitumist, pidevalt arenev, kui tekib vastuolu uuritakse nii kaua, kuni see kaob Ürgajal - ...
valikulises kasutamises, kõrval- tegurite tähelepanemata jätmi- ses, ebameeldivate tulemuste välistamises. Mida aktiivsemat osavõttu uuritavalt nõutakse, seda rohkem mõjutab tulemusi tema suhtumine kõigesse sellesse, mis temaga tehakse. Näiteks kehaliste võimete määramine toimub enamasti testimise teel (nt Cooperi test). Testi tulemus aga sõltub sellest, kas uuritav tahab pingutada või mitte. Meetodi viga on iseloo- mustatav selliste näitajatega nagu valiidsus ja reliaablus, täpsus, tundlikkus, spetsiifilisus, akuraatsus. Uurimuse reliaa- blus tähendab mõõtmistule- muste korratavust. Mõõtmise või uurimuse reliaablus näitab, et saadud tulemused ei ole juhuslikud. Reliaablust võib kontrollida mitmeti. Tulemust võib reliaabliks pidada näiteks siis, kui kaks hindajat jõuavad või uuritava korduval uurimisel jõutakse sama tulemuseni. Et suurendada mõõtmise täpsust kasutatakse nt erinevate riikide võrdlemisel juba testitud mõõtevahendeid (statistika
Teadvustades õpilasi oma võimalusestest. Aitab otsida tõendusmateriali. Aitab hindamis oskuse tekkimisele. (lk 195) Kvalitatiivsele hindmaisele on pahaks pandud, et see on subjektiivne ja ebausaldusväärne. See on m'õõtmismudelitest tuletatud kirjeldus. Teisiti öeldes, kas me saame hindamis tulemusi usladada, on nad usaldusväärsed. Kas hindamised hindavad seda, mida vaja? Mõõtmismudelis tähedavad reliaablus ja usaldusväärsus: stabiilsust, dimensionaalsust ehk mõõtmised on samaväärsed ja testi läbiviimise tingimusi. Reliablus on siin testi omadus. Eeldatakse, et kehtib normaaljaotus . (lk 196) Tulemusmudeli jaoks tähendavad reliaablus ja usaldusväärsus: hindaja usaldusväärsust ja hindajate vahelist usaldusväärsust. Mõõtmismudelis peab testitõesust hindam amingi välise kriteeriumi alusel . Tulemusmudelis
Block'i California Q-sorteerimise tehnika; The Q-Sort consists of a deck of 100 cards, each containing a fairly specific quality within an individual's personality. Examples would be "very outgoing and social," "organized and detail oriented," or "high self-esteem." The goal of the assessment is to determine where a person is at relative to these qualities at the beginning of treatment and then to re-assess at various intervals and at the end to determine progress. 22. Reliaablus. Valiidsus. Reliaablus: Reliaablus on tulemuste korratavus, skaala annab sama tulemuse järgmine kord. NB! Reliaablus (usaldusväärsus) ei ole testi, skaala omadus nagu mõnikord õpikutes kirjutatakse, vaid testi omadus teatud populatsioonis ja isegi valimis. Reliaablus on kontekstipõhine. Valiidsus: Valiidsus näitab, kas mõõdetakse ikka seda omadust, mida tahetakse. Valiidsus määratakse sellega, et korreleeritakse muutujat kriteeriumiga, mis on juba teada valiidne
Eksperiment jaguneb loomulikuks e väljaeksperimendiks ja laboratoorseks (kahe grupi olemasolu, sõltumatute ja sõltuvate muutujate määratlemine) · Vaatlus enese ja teiste vaatlus, tulemuste registreerimise meetodid · Vestlus/küsitlus/anketeerimine · Test kirjalikud, projektiivtestid ja käitumistestid 4. Testile esitatavad nõuded · Standartiseeritus standardsete protseduuriliste nõuete olemasolu · Valiidsus mõõta seda, milleks ette nähtud · Reliaablus sisemine püsivus · Adapteeritus vastavus kultuurile, normide olemasolu 5. Aistingu mõiste ja liigid Aisting keskkonna üksikomaduste meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess Aistinguga seotud mõisted Analüsaator ühe aistingu liigiga seotud organsüsteem Absoluutsed läved: Alumine lävi minimaalne hulk energiat, mis tekitab aistingu Ülemine lävi maksimaalne hulk energiat, mis tekitab adekvaatse aistingu
3.1 Testide usaldusväärsus Testide tulemuste põhjal on sõltuvalt testist võimalik leida andekaid inimesi, samuti tuvastada, kas inimese probleemid tulenevad tema vaimsest mahajäämusest, vaimsest alaarengust, dementsusest, või käitumishälvetest.[6] Testide sooritamisel tuleb hoolikalt jälgida testi sooritamise tingimuste standardsust, vastasel korral võib saada ühel ja samal indiviidil üsna erinevaid testiväärtusi. Standardiseeritud intelligentsustestide reliaablus on kõrge, näiteks Stanford-Binet' intelligentsusskaalade 5. väljalaske alaskaalade reliaablus on vahemikus 0,82-0,98.[1] Olulisemad faktorid, mis märgatavalt võivad mõjutada testi tulemusi: o ärevus testi täitmise ajal o väsimus o tähelepanu hajutavad faktorid, nagu ümbritsev müra o motivatsioon o meeleolu o testi sooritamise kellaaeg - inimese ööpäevane rütm o möödunud aeg viimasest söögist o igapäevaste stressfaktorite olemasolu[6]
jne. teste C - eeldab MA ja PhD kraadi, süvakoolitust tulemuste interpreteerimise ja kasutamise alal ning litsensti WAIS, WISC, BDI, projektiivtestid jne. 2. Testi manuaal · Testi loomise ajalugu · Konseptuaalne alus · Testi omadused · Interpretatsioon (näited) · Rakendused valdkondade kaupa · Normid · Bibliograafia · Lisad: keskmised, sagedusjaotused jne. · Testi kasutamise bibliograafia 3. Reliaablus ehk usaldatavus · Tulemuste püsivus ajas retestimine · Testi väited-ülesanded peavad mõõtma üht ja sama konstrukti sisemine homogeensus: Cronbach'i 4. Valiidsus ehk vastavus kontseptsioonile · Konstruktiivne valiidsus struktuuri kirjeldus skaalad, alaskaalad väidete-ülesannete vastavus kontseptsioonile · Konkureeriv valiidsus test mõõdab vaid seda omadust, mida ta mõõtma peab · Ennustav valiidsus
Teaduslik uurimine püüab maailmas aset leidvaid nähtusi mõista selleks, et nende toimumise seaduspärasusi seletada, ning seletada selleks, et nende toimumist ennustada ja kontrollida. Kasutatakse nähtuse süstemaatilist vaatlemist, kirjeldamist, täpset ning korduvat mõõtmist, mille tulemuseks on teaduslike teooriate püstitamine.Teaduslik uurimine eeldab väga täpset mõõtmist. Täpset mõõtmist iseloomustavad valiidsus ja reliaablus. Valiidsus-mil määral mõõdab mõõtmisvahend seda, mida mõõta tahetakse. Reliaablus-Kuivõrd annavad eri mõõtmised samu tulemusi. Uurimismeetodid: 1)Eksperimentaalsed ( eesmärgiks avastada kahe või enama tunnuse vahelisi põhjuslikke seoseid, mil moel üks tunnus tingib muutusi teise tunnuse väljendumises) 2)Mitteeksperimentaalsed meetodid ( üksikjuhtumite analüüs, kirjeldav vaatlus, küsitlusmeetodid intervjuu ja küsimustiku
jne. teste C - eeldab MA ja PhD kraadi, süvakoolitust tulemuste interpreteerimise ja kasutamise alal ning litsensti WAIS, WISC, BDI, projektiivtestid jne. 2. Testi manuaal · Testi loomise ajalugu · Konseptuaalne alus · Testi omadused · Interpretatsioon (näited) · Rakendused valdkondade kaupa · Normid · Bibliograafia · Lisad: keskmised, sagedusjaotused jne. · Testi kasutamise bibliograafia 3. Reliaablus ehk usaldatavus · Tulemuste püsivus ajas retestimine · Testi väited-ülesanded peavad mõõtma üht ja sama konstrukti sisemine homogeensus: Cronbach'i 4. Valiidsus ehk vastavus kontseptsioonile · Konstruktiivne valiidsus struktuuri kirjeldus skaalad, alaskaalad väidete-ülesannete vastavus kontseptsioonile · Konkureeriv valiidsus test mõõdab vaid seda omadust, mida ta mõõtma peab · Ennustav valiidsus
andmete kogumiseks– – vaatlus (loomulik), – intervjuud, – dokumendid, – arhiivimaterjalid, – osalusvaatlus • Kasutatakse kliinilises uurimuses sageli • Nt Päeviku uurimused • Annavad sisendit uurida teemasid edasi suurema valimiga • + Annab palju, detailset ja rikast infot uuritava juhtumi kohta, võimaldab mõista arenguprotsesse sügavuti • - Raske üldistada, subjektiivsed Valiidsus ja reliaablus • Reliaablus: Kasutatava metoodika stabiilsus, järjekindlus, püsivus – tulemuste korratavus, sõltumatus juhuslikest mõjuritest • Näitab, kui hästi langevad kokku samades tingimustes läbiviidud kordusmõõtmiste tulemused (kas ei ole juhuslikud tulemused?) – Sisemine kooskõla e. sisereliaablus – kas mingid küsimused/väited, mis peavad mõõtma sama fenomeni, on kooskõlas – Stabiilsus (Test-retest reliability): tulemused peaksid
*keskkonna mõjud PEREKONNASTATISTILINE MEETOD - SUGULUS x IQ korrelatsioon *adoptiivlapsed, pärisvanemad .36 *mittesugulased, koos kasvanud .23 *lapsed, vanemad .49 *mittesugulased, lahus kasvanud .00 KAKSIKUTE MEETOD * ühemunakaksikud (genotüübi kattuvus 100%) ja erimunakaksikud (50%) *ühemunakaksikud koos kasvanud .86 *erimunakaksikus koos kasvanud .60 *õed-vennad koos kasvanud .47 TESTI PUHUL ON OLULINE - standardiseerimine - sooritus varasema valimi normidega võrreldes - reliaablus - valiidsus INTELLIGENTSUSE MÕÕTMISEST - üldine vaimne võimekus *kliinilised testid - spetsiifiliste võimekuste testid *akadeemilise võimekuse testid *sooritustestid - praeguseks on rohkem levinud David Wechsleri poolt loodud skaala WAIS ja WISC *verbaalne ja toiminguline * WAIS-IV *WISC *WPPSI NÄITED - verbaalsed alatestid: *mõõdavad üldist arusaamist – miks on suitsetamine tervisele kahjulik? *mõõdavad informeeritust – mitu päeva on aastas?
Kirjeldav statistika - teeme järeldusi valimi piires. (sagedustabel-kui palju? kui suur osa?) Valim - uuritavad isikud/objektid. Vastajad Üldkogum - need kelle kohta tehakse järeldused. Valim peavad olema esinduslik (need proportsioonid, mis on üldkogus, peavad kehtima ka valimi korral), piisavalt suure inimeste hulgaga, igal üldkogu liikmel on võrdne võimalus sattuda valimisse. Objektid - uuritavad (rida) Tunnus - objektide omadus, nt mitu korda päevas sa sööd? küsimus (veerg) Väärtus - tulemus, vastus küsimusele.(lahtrites) N - objektide arv Kas väärtused on järjestatavad? Kas vahemikud on võrdsed? Nimitunnus - väärtused ei ole järjestatavad.Nt elukoht, lemmiktoit, Järjestustunnus - väärtused on üheselt järjestatavad, vahemikud ei ole võrdsed. Nt haridustase Intervalltunnus e arvtunnus - alati üheselt järjestatav ja vahemikud on võrdsed.Nt vanus, pikkus, kaal, kehamassi index, sissetulek. Sobib Pearsoni korrelatsiooni kordaja Binaarse...
jne Psühholoogia harud Teoreetilise orientatsiooniga: Psühhofüüsika, Psühhofüsioloogia- Psühhofarmakoloogiaga, Isiksuse psühholoogia, Sotsiaalpsühholoogia, Arengupsühholoogia, Neuropsühholoogia. Psühholoogia harud Rakendusliku orientatsiooniga: Kliiniline psühholoogia, Õiguspsühholoogia, Organisatsioonipsühholoogia, Reklaamipsühholoogia, Spordipsühholoogia, Koolipsühholoogia, Militaarpsühholoogia 5. Teaduslik meetod psühholoogia: Reliaablus e korratavus – meetodi täpne kirjeldus (Kordustestimine, Poolitusmeetod ), Hindajatevaheline reliaablus, Korrelatsioon (on vastastikune seos ehk suhteseos ) r , Küsimustikes: sisemine konsistentsus Cronbachi alfa 6. Valiidsus: Väline, Ökoloogiline, Sisu, Konstrukti: Näiv, Kriteerium (ennustus, konkureeriv) 7. Psühholoogia uurimismeetodid – eksperiment: Laboratoorne või loomulik eksperiment, Kontrollgrupp, Eksperimentaalgrupp, Sõltuv muutuja, Sõltumatu muutuja
· ankeet Valiku representatiivsus - väljavõtukogum peab uuritavate parameetrite osas maksimaalselt lähenema üldkogumile. Valik: · juhuvalik · suunatud valik Skaalad: · nominaalskaalad · intervallskaalad Küsimuste formuleerimise reeglid Prooviküsitlus Korrelatsioonimeetod Testid Jagunevad: · grupitestid · küsimustikud · projektiivmeetodid · käitumistestid testidele esitatavad nõuded: · valiidsus · reliaablus · adapteeritus · standardiseeritus Sotsiomeetriline test Alusepanija J. L. Moreno Ühiskonna tasandid: · väline e makroskoopiline · sisemine e mikroskoopiline (sotsioemotsionaalne) Sotsiomeetriline test: 1) valikutest · mitteparameetriline · sotsiomeetrilise piiranguga 3) pertseptsioonitest 4) käitumistest Testi aluseks valiku kriteeriumid Sotsiomaatriks Kohesiivsuse indeks Eksperiment
Pshholoogia teadus, mis uurib kitumis ja vaimseid protsesse ehk ps©hikat Ps©hika organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse jreldusi vlist kitumist jlgides PSHILISED NHTUSED - protsessid - seisundid - omadused PSHHOLOOGIA EESMRGID - kirjeldada - mista - prognoosida PSHHOLOOGIA JAGUNEB - teaduslik - eelteaduslik - filosoofiline PSHHOLOOGIA HARUD (TEADUSLIKU ORIENTATSIOONIGA) - pshhof©sika - pshhofsioloogia pshhofarmakoloogia - isiksuse pshholoogia - sotsiaalpshholoogia - arengupshholoogia - neuropshholoogia PSHHOLOOGIA HARUD (RAKENDUSLIKU ORIENTATSIOONIGA) - kliiniline pshholoogia - iguspshholoogia - organisatsioonipshholoogia - reklaamipshholoogia - spordipshholoogia - koolipshholoogia - militaarpshholoogia ... PSHHOLOOGIA UURIMISMEETODID reliaablus usaldusvrsus, paikapidavus valiidsus kehtivus (nitab, kas test m`dab seda omadust, mida me m`ta tahame ehk kas test tidab oma otstarvet) - uurimi...
1 VAATLUS Programm Kevad 2010 Jüri Uljas [email protected] Eesmärk: Praktika eesmärgiks on sotsiaalpsühholoogiliste teadmiste rakendamine igapäevaelu kontekstis, vaatlusoskuste ning sellealase uurimistöö oskuste arendamine. Tähtaeg: kevad 2010 1-2. Inimese uurimise tasandid. Eetika teaduses. Petmine teaduses. Uurimustele esitatavad nõuded: objektiivsus, seesmine ja väline valiidsus, reliaablus. Teooria ja uurimus. Uuringute alustamine tutvumine kirjandusega ja andmebaasidega. 3-4. Vaatlus. Vaatluse liigid. Käitumise kaardistamine: Koha-keskne ja indiviidi-keskne kaardistamine. Vaatluse organiseerimine. Vaatlusega seotud ohud ja vead. Nõuded arvestuseks: 1. Loengutest osavõtt on kohustuslik. 2. Iseseisva vaatluse programmi koostamine ja teostamine mitte vähem kui 10 tunni jooksul. Ettekanne oma vaatluse tulemustest ja materjali esitamine elektroonilisel
rahvastele. 21. Isiksusetestid. California isiksuse test. Isiksusetestid mõõdavad inimestevahelisi erinevusi tüüpilistes käitumis-, mõtlemis- ja tundmisviisides. Inimesed erinevad üksteisest hulga püsivate kalduvuste poolest, mis tulevad ilmsiks kas kõigis või paljudes sarnastes olukordades. California isiksuse test (CPI) on sarnane MMPI testile koosneb suurest hulgast õige/vale vastustega küsimustest. 22. Reliaablus. Valiidsus. Relibiaalsus garanteerib stabiilsed ja korratavad mõõtetulemused (eeldusel, et testi läbiviimise tingimused on muutumatud). NB! Reliaablus (usaldusväärsus) ei ole testi, skaala omadus nagu mõnikord õpikutes kirjutatakse, vaid testi omadus teatud populatsioonis ja isegi valimis. Reliaablus on kontekstipõhine. Thus, IQ-test scores that are highly reliable in the general population, will be less reliable in a
juhul Milles seisneb kvantitatiivse uurimismeetodi põhiidee? empiiriline, Milles seisneb kvalitatiivse uurimismeetodi põhiidee. Kuidas erinevad teineteisest need meetodid? Iseloomustage kvalitatiivse uurimismeetodi põhialused (uurija-uuritav suhe ning kogutud informatsiooni iseloom). Iseloomustage kvantitatiivse uurimismeetodi põhialused (uurija-uuritav suhe ning kogutud informatsiooni iseloom). Milline kriteerium on kõige tähtsam teooria valimise käigus? Mida tähendab reliaablus ja valiidsus kvantitatiivses uuringus? Mida tähendab sõltumatu ja sõltuv muutuja? Mida tähendab valim? - selle all mõistetakse üldkogumi kohta kättesaadavat mõõteinformatsiooni, s.o. lõplikku arvu tunnuseid, mida mõõdetakse üldkogumi üksikutel objektidel Mida tähendab juhuslik valim? Mida tähendab kodeerimine kvalitatiivses analüüsis? vastustele paned numbrid (näiteks jah ... 1-10) Mida tähendab diskursuse analüüs
Esineb kõikides mitte-dem parteides 11. sorokini meelelise tsükli kohta? Materiaalne, käega katsutav 12. kuidas on omavahel seotud kooli suurus ja õpitulemused? Kõik koolid on võrdsed eestis 13. millised on eeldused sekundaarandmetel primaarsete andmete ees? Ajakokkuhoid, kulude kokkuhoid 14. kuidas nimetatakse seda vaatlist, kus vaatleja elab nö olukorda sisse ja vaatleb olukorda "seestpoolt"? Osalusvaatlus 15. mida saab kasutada teadusliku uuringut tehes? 16. mida näitab reliaablus? Usaldatavus, püsivus 17. millised on teaduse kaks jalga? Kuidas asjad on ja kuidas asjad peaksid olema? 18. Esinduskogude suuruse kuupjuure seadust küsiti. Seal oli antud valem ja küsitud, mida 19. see iseloomustab? Esinduskogude kuupjuure seadus: Kohtade arv=rahvaarvu kuupjuur S= 20. milline oleks sobiv mandaatide arv ringkonnas? 10 21. Nizza leping EL laienemine ja häältesüsteem 22. Terase ja söeühenduse asutajaliikmed Prantsusmaa, Lääne-Saksamaa, Itaalia, Belgia,
komponendist. Metoodika viga summeerub meetodi veast, vigadest valimi moodustamisel, uuringu korraldamisel, uurijast endast ja uuritavast. Uuringu korralduse vead jagunevad sisemisteks (intervjueerija esitab kõsimuse valesti) ja välisteks (viga tekib järelduse tegemisel). Uurijast tingitud vead tulenevad meeleelundite piiratusest, ebakorrektsusest, subjektiivsusest. Meetodi viga on iseloomustatav selliste näitajatega nagu valiidsus ja reliaablus. Uurimuse reliaablus tähendab mõõtmistulemuste korratavust ja näitab, et saadud tulemused ei ole juhuslikud. Valiidsus tähendab mõõtevahendi ja uurimusmeetodi võimet mõõta just seda, mille mõõtmiseks ta on mõeldud. Vigade vältimiseks soovitatakse uurijal täpselt selgitada uurimuse läbiviimist. Andmete kogumist tuleb kirjeldada selgelt ja tõepäraselt. 21. Teadustöö koostamise etapid (kümme etappi vastavalt konspektile) iga etapi osas teada etapi sisu,
Arengupsühholoogia- uurib inimese arengut alates viljastamisest emakas, lõpetates inimese surmaga. Arengupsühholoogia püüab aru saada inimese arengu mehhanismist - mis on see jõud, mis paneb inimese arenema. Psühhofüsioloogia- uurib psüühiliste ja füsoloogiiliste protsesside vahekorda ja psüühika ning käitumise füsioloogilisi aluseid. Õiguspsühholoogia, pedagoogiline psühholoogia, militaarpsühholoogija jne. Teaduslik meetod psühholoogia. Reliaablus ja valiidsus. Psühholoogia uurimismeetodid eksperiment, vaatlus, intervjuu, küsimustik jne Reliaablus ehk korratavus, meetodi täpne kirjeldus. Valiidsus - näitab, kas test mõõdab seda omadust, mida me mõõta tahame, st kas test täidab oma otstarvet. Väline, e kui palju saab tulemusi üldsitadaja ökoloogiline, e kas saab tulemusi reaalellu üle kanda. Eksperiment - uurimismeetod, mille käigus kontrollitakse püstitatud
objectplanet.com/opinio/ • Andmete hoidmine. Algandmete hävitamine • Uuritavate tänamine/tunnustamine VALIDIIDSUS • Sotsiaalteaduslikus uurimuses - iga mõõtmine on ligikaudne, ükski protseduur ei anna absoluutset teadmist! • p<0,05 • Uuringu valiidsus (kehtivus, tõepärasus): kas mõõdame seda, mida probleemis ja hüpoteesis eeldasime? Kuivõrd muutujad esindavad nähtust? Kas SKT on rikkuse näitaja? • RELIAABLUS • Reliaablus (usaldatavus, püsivus, kindlus): kuivõrd mõõdame püsivaid/kindlaid seoseid või hoopis juhuslikke asjaolusid • Juhuslikud asjaolud: uurime rahulolu palgapäeval, küsitlus peale pikka koolipäeva, uurija mõju … • Võtted reliaabluse suurendamiseks: kaks korda sama kontingendiga, erinevad intervjueerijad, valim pooleks ja võrrelda, anonüümsuse järgimine (et poleks oodatud vastuseid) … EETIKANÕUDED • http://www.apa.org/ethics/code2002
- Sellised mille jaoks ei ole kaasasündinud kohastumusi - - IV loeng – intelligentsus: kognitiivne ja bioloogiline lähenemine - Intelligentsuse päritavus - Kaksikute uuringud - Sünnieelne keskkond - Päritavus kasvab vausega o Inimene kujundab keskkonda o Perekeskkonna mõju taandub osaliselt vanuse kasvades o Geneetiliste erinevuste mõju kumuleerub o Mõõtmise reliaablus suureneb - Geenid ja keskkond ei ole sõltumatud - IQ päritavus keskklassis on 50%, kehvema elujärjega inimestel väiksem - Keskkonna homogeensus mõjutab päritavust. Sternbergi väitel N-liidus päritavuskoefitsendid märgatavalt kõrgemad - Intelligentuse päritavus 2015 - Ülegenoomne kompleksomaduse analüüs: alternatiivne võimalus päritavuskoefitsnedi leidmiseks, kus sugulusaste tuletatakse inimeste geneetilisest sarnasusest. Selliselt
Katseks valmistab Exp ette stiimulite komplekti, millest juhuslikus järjekorras valides esitatakse kõiki stiimuleid korduvalt (soovitav palju kordusi, tüüpilistes psühhofüüsika eksperimentides vähemalt 100 korda või rohkem; etalonist erinevaid stiimuleid võiks olla 8-12) ja palutakse KI-l anda hinnang võrreldes etaloniga. Kriteeriumi põhjal, milleks eristusläve puhul on tavaliselt 75 %, leitakse vastuste sagedustest läve väärtus. 3.6. Mõõtmise reliaablus ja valiidsus Reliaablus tähendab kõige üldisemalt mõõtmistulemuste konsistentsust (~kokkukuuluvust). Alati esineb millegi mõõtmisel variatiivsus. Variatiivsus määrabki mõõtmisinstrumendi v. protseduuri reliaabluse. Väga suur variatiivsus tulemustes viitab madalale reliaablusele. Termin "mõõtmisviga", millele sageli uurimuste puhul viidatakse, ei tähenda midagi muud, kui seda, et mingi soovimatu faktor on põhjustanud tulemustes ettearvamatut variatiivsust
). Eksperimentaalgrupp: esitatakse katses kasutatavad sõltumatud muutujad (kas kõik või mõned, sõltuvalt eksperimenditüübis) Nullresultaat: Sõltumatu muutuja ei kontrolli käitumist Eksperimendi väljund, kus sõltumatu muutuja ei mõjutanud sõltuvat muutujat Laeefekt: Sõltuva muutuja väärtused on kõik maksimaalsed Põrandaefekt: Sõltuva muutuja väärtused on kõik minimaalsed 19. Uuringu reliaablus: reliaabluse liigid ja tagamise viisid (loeng, õpik) Käitumise mõõtmise järjekindlus Liigid: Kordusmeetod tehakse sama testi kaks korda suhteliselt lühikese intervallide jooksul Paralleeltestimeetod - testi reliaabluse leidmine viisil, kus kahel testimiskorral kasutatakse testi paralleelvorme (nt harjutamisega seotud parema saavutuse vältimiseks) Poolitusmeetod - testi reliaabluse leidmine viisil, kus testi ülesanded jaotatakse
küsimuste ja vastuste analüüs lapstunnistajate ütlused Laste intervjueerimine · Vastuse sõltuvad lapse arengust sotsiaalsed oskused, kognitiivne areng, kõne jne. · Oluline, milline on kontakt lapsega küsimuste sõnastus lapse emotsioonide väljendamine ja taju teiste inimeste taju Intervjueerimise head ja vead + · paindlik meetod · võimalikud täpsustused ... _ · valiidsus ja reliaablus · teadmised ja arvamused · sotsiaalne soovitatavus ... Arengutestid ja skaalad · Väikelaste ja erivajadustega laste hindamisel · Dünaamiline jälgimine · Astmeline käsitlus noorem laps, väiksem varieeruvus · Toetuvad vaatlusmeetodile + testülesanded · Hinnatavate valdkondade arv varieeruv · Eelduseks standardiseeritus (normid/kriteeriumid), reliaablus ja valiidsus · Areng mõõdetaval kujul (DQ) Normid ja standardiseeritud
Käitumisgeneetika ehk psühhogeneetika uurib pärilikkuse ja keskkonna osa psühholoogiliste omaduste kujunemises. Nõustamispsühholoogia keskendub hariduse, sotsiaalsete suhete ja elukutse vallas kohanemise probleemidele. Psühhosemiootika uurib psüühilisi protsesse kui märgiprotsesse ja rakendab semiootilist lähenemist ning semiootilisi mudeleid psühholoogias. 3. Teaduslik meetod psühholoogia. Reliaablus ja valiidsus. Psühholoogia uurimismeetodid eksperiment, vaatlus, intervjuu, küsimustik jne Teaduslik psühholoogia kõige hilisema tekkeajaga. Teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja mõistete loogiliselt mittevastuoluliste süsteemide kasutus, nähtuste võimalikult objektiivne ja range mõõtmine ja uurimistulemuste korratavus sõltumatute uurijate poolt ning eri aegadel juhul kui eeltingimused on samad. Esitab
Arengupsühholoogia – uuritakse lapsi, et välja selgitada, kuidas tekivad inimesel kognitiivsed funktsioonid, millised on kaasa sündinud ja millised ühiskonna poolt aretatud jne. PSühhofüüsika – uurib, kuidas välismaailma füüsilised suurused (helid, värvid, liikumine, objektide ajaline järgnevus jne) on kujutatud psüühilistes protsessides, ehk kuidas meie aju saab välismaailmast aru. 5. Teaduslik meetod psühholoogias. Reliaablus ja valiidsus. Psühholoogia uurimismeetodid: eksperiment, vaatlus, intervjuu, küsimustik jne Reliaablus ehk korratavus – meetodi täpne kirjeldus: kordustestimine, poolitusmeetod. Hindajate vaheline reliaablus. Valiidsus – Väline hindamine Tõenäosuslik valimine- juhuvalim, süstemaatiline, kihiline, klaster Mittetõenäosuslik valim – mugavusvalim, kvootvalim,
kategooriate hierarhia tipus - Võrdle kategooriaid korduvalt omavahel, kontrolli, kas tuumkategooria eristamisel on võimalik luua põhistatud teooria või hüpoteese - Kodeerimine lõpeb siis, kui edasine kodeerimine, kategooriate rikastamine (saturatsioon) ei anna uut teadmist Mitte terve intervjuu, aga kodeeritud osa peab olema piisavalt representatiivne. Uurimustulemuste kvaliteedi hindamine ja esitamine 15.05.12 Valiidsus ja reliaablus. Üldistatavus! · Valiidsus ja reliaablus on traditsioonilised teaduslikkusenõuded, s.t nende alusel hinnatakse uurimuse teaduslikku adekvaatsust · Valiidsuse ja reliaabluse hindamisel taotletakse uuritava objekti/fenomeni objektiivset esitamist uurimuses · Mõisted on välja töötatud loodusteadusliku uurimuse hindamiseks. Mis on uurimisobjekt? Sotsiaalses uurimuses uurimisobjekt, mis on sotsiaalteaduses uurimisobjekt?
Kordamine individuaalsete erinevuste psühholoogia eksamiks! Psühholoogia bakalaureuse programm, 1991: kaks psühholoogiavaldkonda, mis käsitlevad individuaalseid erinevusi – isiksus ja intelligentsus. Vanaaegne nimetus: differentsiaalpsühholoogia. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon: jagab isiksusepsühholoogia käsitlusteks. See ei seostu kuidagi isiksusepsühholoogia tänapäevase olukorraga, kus enamikul nim. Teooriatest on tühine roll. Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, õpikutraditsioonis aga on rõhk tõestamata teooriatel. Isiksusepsühholoogia distsipliinid: Kaks ditsipliini – Cronbach: 1) Korrelatiivne psühholoogia – otsib seoseid vaadeldud tunnuste vahel. 2) Eksperim...
-tud küsimustik,intervjuu, katse,-Andmebaas numbriline). . Avastav - kes? või mis? Kasutab kirjeldavaid andmeid, seletav kuidas? Kasutab kirjeldavaid andmeid. Põhjendav miks? Tipp teaduse uurimuse kujundus. Mida tähendab induktiivne ja deduktiivne uurimisviis? Induktiivne uurimus, üksikult ® üldisele, andmete kogumine ja analüüs paralleelselt, mustrite leidmine. Deduktiivne uurimus, üldiselt ® üksikule. Mida tähendab reliaablus ja valiidsus? Reliaablus ehk usaldusväärsus, näitab, kuivõrd stabiilsed on testimise tulemused nii korduvkasutusel kui ka testi eri osade vahel. Valiidsus ehk kehtivus näitab, kas test mõõdab seda omadust, mida me mõõta tahame, st kas test täidab oma otstarvet. Valiidsuse määramiseks võrreldakse testi tulemusi mingil muul viisil (nt kontrolltöö, ainehinded) mõõdetutega. Mida tähendab hüpotees? Tähendab oletust miks miski juhtus. Probleemi üks võimalikke lahendusi(?), pakub faktidele mingi seletuse
esineb · Mõisted, mis ei põhine puhtal vaatlusel, muutuvad, kui me saame nende kohta rohkem teada (või ka lihtsalt muutuvad kasutamise käigus) Latentsed omadused · Mitmeid omadusi ei saa otseselt mõõta, kuid saab jälgida nende manifestatsioone · Näiteks intelligentsus väljendub oskuses lahendada eri tüüpi ülesandeid. · LO võib viidata tõenäosuslikule korrelatsioonile käitumisviiside vahel, kuid selle korrelatsiooni taga võib oletada ka põhjuslikke seoseid Reliaablus · Reliaablus mõõtmise usaldusväärsus. Kui sarnase tulemuse me saame, kui kordame mõõtmisprotseduuri sama objektiga? · Klassikaline testiteooria: Mõõtmistulemus = tõeline skoor + juhuslik viga Tõeline skoor omaduse tegelik väärtus Juhuslik ja süstemaatiline viga · Juhuslik viga: ei sõltu omaduse tasemest; kõrvalekalded mõlemale poole on võrdselt tõenäolised · Süstemaatiline mõõtmisviga: testiskoori moonutab mingi väline asjaolu Hindaja arvamus hinnatavast
Arengupsühholoogia Käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus: pärilikkuse ja kultuuri roll arengus Pärilikkuse ja keskkonna osa erinevate psüühiliste protsesside, võimete arengus Mõjutavad vastastikku - Geenidest sõltub tundlikkus keskkonna mõjude suhtes - Varane keskkonna stimulatsioon mõjutab aju arengut - Tundlikkus tuleneb bioloogilistest faktoritest Füüsiline areng - eri kehastruktuuride küpsemine Motoorne areng uute motoorsete vilumuste omandamine Kognitiivne areng - lapse intellektuaalse funktsioneerimise areng Sotsiaal emotsionaalne areng muutused suhtlemisviisides, suhetes Arenguperioodid 2 esimest eluaastat - Imikuiga 1. eluaasta - Väikelaps Varane lapseiga eelkooliiga (2-7) Keskmine lapseiga kooliiga (7-11) Teismeiga (11-19) Varane täisiga (20-30ndad) - Üleminek täisikka (18-29) Keskmine täisiga (40-50ndad) Hil...
intelligentsustestid & IQ valiidsus 1.2. Üldintelligentsus vs intelligentsuse vormid moodulid praktiline intelligentsus haridus ja vaimsed võimed 1.3. Vaimsed võimed ja kultuur sotsialiseerumine naiivne kontsepsioon võimetest 1.4. Areng ja vaimsed võimed Piaget, Võgotski staadiumid, "dünaamiline" testimine 1.5. Bioloogiline lähenemine aju anatoomia ja füsioloogia 2. Intelligentsustestide reliaabluse probleem 2.1. Testide reliaablus IQ ja vanuselised muutused (kuni 18 punkti) madal korrelatsioon (keskmine r =.36) 2.2. Testide ennustav valiidsus IQ ja akadeemiline edukus (keskmine r = .50 ) IQ ja hariduse kestvus ( keskmine r = .55) IQ ja vanemate SES IQ ja professionaalne edukus (keskmine r = .30 kuni .50) IQ ja asotsiaalsus (keskmine r = -.20 ) 2.2. IQ ja infotöötlus IQ ja kognitiivsed protsessid IQ ja reaktsiooniaeg (keskmine r = -.30)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
